目 ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO 5 64 56 194 卜文 ✄ がんきゅう がんせい ✂象形 ✁Kujutab じん silma. Vanas kujus paiknes pikali. Silmamuna 眼球・眼睛 ぼう かん kujutiseks on 臣, mis omakorda seotud m¨arkidega 望・監. Verbina t¨ahendab 目 びもく vaatamist, uurimist. Et inimese kulmud 眉目 on n¨ao t¨ahelepanuv¨aa¨ rseim osa, siis ちゅうもく ‘t¨ahelepanu’ m¨argitakse 注目. 源 ⇒眉 SILM
Silma ehitusest, valguse liikumisest ja kujutise moodustumisest: valgus pääseb silma vikerkesta keskel asuva pupilli kaudu. Pupilli taga paiknev lääts teravdab kujutist. Edasi liigub valgus silma tagaosas asetsevale võrkkestale, kus tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud kujutis. Võrkkestast väljuv nägemisnärv viib info kuklasagara nägemiskeskusse, kus võrkkestal tekkinud pööratud kujutist tõlgendatakse õigetpidi. · Vikerkest paikneb silmamuna soonkesta eesosas. Tema värvus sõltub pigmendi hulgast. Vikerkest neelab valgust ja mida vähem on pigmenti, seda rohkem pääseb valgus läbi, st seda halvemini kohanetakse ereda valgusega. · Silmaava e pupill reguleerib valgusvoo tugevust. Hämaras valguses muutub ta suuremaks ja eredas valguses aheneb. · Lääts koondab valgust nii, et vaadeldavast objektist tekib selge kujutis. Seda tagab läätse kumeruse muutlikkus
Ajukolju ümbritseb aju luust kaitsekihina; näokolju ümbritseb lisaks silmadele ja haistmisorganile ka hingetoru ja söögitoru algust. Märkus. Koljupõhimiku ehitus ja füsioloogilised avad ning tüüpilised murdejooned määravad ära koljupõhimiku murru põhisümptomid. Näiteks frontobasaalse murru korral tungib veri ülemisest koljusüvendist tihti ülemistesse hingamisteedesse. Verejooks toimub sel juhul ninast või suust. Veri võib samuti koguneda silmamuna ümbritsevas lahtises sidekoes – selle tulemusena tekkivat verevalumit nimetatakse prillhematoomiks. Keskmise koljusüvendi murru (laterobasaalse murru) korral leiab veri endale tee läbi oimuluu ja tungib välja välise kuulmekäigu kaudu. Joonis 3.1. Kolju osad 27 Joonis 3.2. Pea ja kaela piirkonnad Kael ja kere Sellesse rühma kuuluvad lülisammas, rinnakorv ja vaagen. Lülisammas
juht nägemisaistingu kaudu. Selleks et efektiivsemalt käsu- tada nägemist, on vaja tunda selle seaduspärasusi ja piire. Inimese silm sarnaneb paljus fotoaparaadiga (joon. 161), susega on siin juhi loomupärase kure ja paindliku tähele- Silmamuna eesosas asub objektiiviga sarnanev silmalääts, panu ning liigutuste teineteisega põimumine. mis annab silmamuna põhjale (võrkkestale) vaadeldava Kõige raskem ja vastutusrikkam moment juhi töös on objekti kujutise. Võrkkest koosneb väga paljudest näge- vajadus teha kurelt õige otsus ja see täpselt täita oota- misnärvi lõpmetest, mis valgusärrituse mõjul erutuvad.
» «Küalistele ja nende sulastele oskab ta tublisti ette panna.» «Ratsa sõdab ta niisama kui mina.» «On tubli rü utel.» «Mehine mehike.» Nii kõasid kiidutunnistused ausate sulaste suust, mis tunnistas, et kiidetud rü utel, kui tal olemas oli küneski jagu neist omadustest, mis tal siin öldr olevat, pidi tõsti kiiduvä art noormees olema. «Ja sellest pole veel külalt, et ta tugev ja vahva on,» algas rü utli vaimustatud sulane uuesti, «ta on ka kõkide lossipreilide silmamuna. Eks ta ole läkiv ja libe kui uus vaskküar, maheda hä alega kui noored pruudid pulmaõtul võ vanad 43 pruudid enne pulmaõtut, kõerikas, viisakas ja helde süamega?» Jäle tõsis tõndav kiitusepomin. Lossikupja kuivetanud kuju läenes sulaste salgale; nende elavat jututuju täele pannes küis ta oma puudulikus saksa keeles: «Kas tohib päid», mida siin nii kibedasti jahvatatakse?» «Nä, va kubjas,» hõk,as Rebase-Rein temale vastu, «Tere ka, Koljat! Me rä agime siin
graveerida. Hiiob kujutab enesest tarkade kivi, mis selleks, et täiuslikuks saada, peab läbi tegema katsumusi ja kogema kannatusi, nii nagu Raimundus Lullus * ütleb: Sub conservatione formae specificae salva aniina '». «See on mulle ükstapuha,« ütles Jehan, «sest minu käes on rahakott.» Sel hetkel kuulis ta selja tagant tugevat heledat häält hirmsaid vandesõnu, lendu laskvat: «Põrguline! Kuradi mait! Saatana silmamuna! Vanakuradi sohilaps! Peltsebuli naba! Põrgupaavst! Käi kus kurat! Kurat ja põrgu!» «Kurat võtku! hüüdis Jehan. «See võib ainult mu sõber kapten Phoebus olla!» Phoebuse nimi ulatus ülemdiakoni kõrvu, kes parajasti kuninglikule prokurörile seletas lohe tähendust, kes oma saba vanni on peitnud, kust suitsu seest kuninga pea välja tuleb. Dom Claude võpatas, jäi Char-molue suureks ehmatuseks vait, pöördus ümber ja nägi oma
mõõtmed on 750 * 250 miljonit valgusaastat ja paksust on ainult 20 miljonit valgusaastat. Ka galaktikate superparved ei ole maailmaruumis ühtlaselt jaotunud nii nagu seda ei ole tähed ja galaktikad. Superparvede vahele jäävad väga suured tühjad piirkonnad, kuid need kõik on omavahel ,,ühenduses". See annab Universumile käsnataolise struktuuri. Kui Päikese läbimõõt vastaks keskmisele täiskasvanule, siis oleks Jupiter kõigest tema pea suurune. Maa oleks vaid pisut suurem kui silmamuna vikerkest. 3.2.2 Ruumiline taju Inimese ruumitaju põhineb perspektiivil, parallaksil ja binokulaarsel nägemisel. Need kolm tähendavad aga järgmist. Mida kaugemalt vaadatakse mõnda eset, seda enam muutub vaatenurk esemele. Näiteks vaatenurk on seda suurem, mida lähemal on ese. Seetõttu paistavadki lähemal asuvad esemed olevat suuremad kui kaugemal asuvad esemed. Seda nimetatakse perspektiiviks. Näiteks on hakatud perspektiivi paberil kujutama juba 15. Sajandil
mõõtmed on 750 * 250 miljonit valgusaastat ja paksust on ainult 20 miljonit valgusaastat. Ka galaktikate superparved ei ole maailmaruumis ühtlaselt jaotunud nii nagu seda ei ole tähed ja galaktikad. Superparvede vahele jäävad väga suured tühjad piirkonnad, kuid need kõik on omavahel ,,ühenduses". See annab Universumile käsnataolise struktuuri. Kui Päikese läbimõõt vastaks keskmisele täiskasvanule, siis oleks Jupiter kõigest tema pea suurune. Maa oleks vaid pisut suurem kui silmamuna vikerkest. 3.2.2 Ruumiline taju Inimene tajub maailma tegelikult ainult osaliselt piltlikult väljendades umbes 0.0001% sajast protsendist. Pole ka midagi imestada. Inimene elab ju praktiliselt sünnist surmani ainult planeet Maal, kui ta juhuslikult muidugi astronaut ole ja kosmoses liigu. See aga ,,hõlmab" ainult tühise osa kogu Universumist. Selline osa, kus inimene eksisteerib kogu oma elu jooksul, hõlmab ainult mõne üliväikese protsendi Universumi ulatusest
Kui aga võrdleme neid osakesi igapäevastes mõõtudes ( meetrites ja sentimeetrites ), peame neid osakesi suurendama miljardeid 11 kordi. Näiteks planeet Maa on nendest asjadest siis umbes mõni miljon korda suurem ( umbes 107 meetrit ) ja meie Päikesesüsteem on Maast veel miljard korda suurem. Kui Päikese läbimõõt vastaks keskmisele täiskasvanule, siis oleks Jupiter kõigest tema pea suurune. Maa oleks vaid pisut suurem kui silmamuna vikerkest. Päikesesüsteemi läbimõõduks arvatakse olevat umbes 1016 meetrit ehk 1013 kilomeetrit. Nii suurtes mõõtkavades kaotavad meetrid ja isegi kilomeetrid rakendatavuse. Seetõttu kasutatakse kosmoloogias valgusaasta mõistet. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga. Valguse kiirus vaakumis ( kosmos ongi põhiliselt vaakum ) on ligikaudu 300 000 km/s ja üks valgusaasta on seetõttu ligikaudu 1013 kilo- meetrit. Meie Päikesesüsteemi läbimõõt on
toas, sest see pidi jääma ainult Jürka ja Ollino teada. Pärast selgus siiski niipalju, et suurel musta vahariidega üle tõmmatud laual oli üks jalg vigastatud ja kaks nõrgemat puutooli sootuks nässu löödud, nagu oleks sinna peale mõni raske asi langenud. Seda viimast saadi ainult hiljemini teada, kui toolid härra Ollino toast ära koristati. Peale selle oli Ollinol pahema silma ümbert sinine, valge silmamuna aga veidikese punane. Jürkal olid mõlemad silmad sinised ja kogu nägu nagu läbi tambitud, nii et seisis päevade kaupa punane, sinine ja lilla, lisaks veel tursunud. Muidu olid mehed päris rahulikud, kui endised asjaosalised uuesti tagasi kutsuti, et neile läbirääkimiste tulemustest teatada. ,,Meie seletasime nelja silma all selle asja ära," ütles härra Ollino sama rahulikult, nagu harilikult ikka, ainult paberossi vedas ta energilisemalt. ,,Lihtne arusaamatus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
