Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -9 MEELEELUNDID Silmad Silmad asuvad silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Silmalaud ja ripsmed kaitsevad eest. Kogu aeg eraldub pisaravedelikku. See hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut ja uhub silma pinnalt ära võõrkehad. Sarvkest on läbipaistev ning katab ja kaitseb silmamuna eestpoolt. Sellest tungivad valguskiired läbi. Vikerkesta keskel paikneb silmaava ehk pupill, mida läbivad valguskiired. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus. Silmaava ümbritsev vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus.
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS 9. KLASS Silmad,kõrvad, haistmine ja maitsmine õ.lk.Iosa 94-101;II osa lk.6-13 1. Millised on põhilised silmaosad ja nende ülesanded? Silmamuna Silmamunalihased (liigutavad/ hoiavad paigal silma) ; Silmalaud (kaitseb silma eest, sulgub automaatselt, kui miski puudutab ripsmeid) ; Ripsmed (takistavad tolmu, teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist) ; Pisaravedelik (niisutab silmamuna, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut) 2. Mis on põhilised nägemishäired (kujutis, prillid, nägemine, silmalääts) ? Nägemishäired tekitavad ähmase nägemise. ( Lühinähevus; kaugelenägevus) 3. Milline on silmaläätse kuju lähedale ja kaugele vaadates? (ripslihas, sidemed, läätse kuju) Lähedale: ripslihas kokku tõmbunud, sidemed on lõdvad, silmalääts on kumer. Kaugele: Ripslihas on lõtv, sidemed on pingul, silmalääts on lame. 4
Silm ja nägemine Silm- valgustundlik meeleelund. Umber 90% infost väliskeskkonnas võetakse vastu silma abil. Silm võimaldab täpselt hinnata kaugusi ja vahemaid, me näeme ruumiliselt. Nägemine- võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Silma kaitsevad : · Silmakoopad- kaitsevad silmamuna külgedelt ja tagant. · Silmalaud- kaitsevad silma muna eest. · Ripsmed- kaitsevad tolmu ja võõrkehade eest. · Kulmud- kaitsevad vee ja higi eest. · Pisaravedelik- niisutab silmamuna, vähendab hõõrdumist, kaitseb võõrkehade eest, parandab silma optilisi omadusi. Silmaosade ülesanded: Silmalihased- välised silmalihased liigutavad või hoiavad paigal silmi. Nad kindlustavad silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise eseme vaatlemisel või pilgu pööramisel.
Silm Meie nägemiselund Ehitus v Silma kaitsevad: · Sidekude, mis asub Click to edit Master text styles silmamuna taga Second level · Silmakoobas Third level Fourth level · Silmalaud Fifth level · Ripsmed ja kulmud · Sarvekesterefleks Lühinägevus Silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer
SILM Silmad on nägemiselundid, mille abil saame ligikaudu 90% väliskeskkonnast vastu võetavast informatsioonist. Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed takistavad tolmu ja võõrosakeste silma sattumist. Silmamuna kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik(ööpäevas 2-3milliliitrit). Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Täiskasvanu silmamuna u. 7 grammi, läbimõõt u. 2,5 cm. Meeste silmad on veidi suuremad. Eestpoolt katab ja kaitseb silmamuna läbipaistev sarvkest, sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Hämaras on silmaava suurem, eredas valguses aga väiksem
NÄGEMISMEEL · Silmamuna ehitus · Pupill · Silmamuna liigutused · Silma kaitsvad struktuurid · Silma optiline süsteem · Fotokeemilised protsessid võrkkestas · Värvuste nägemine · Võrkkesta tsentraallohk · Lääts ja ripskeha · Nägemismeele tsentraalsed teed · Silma reflektsiooni anomaaliad ja uuringud · Nägemismeel on inimese tähtsaim meel · Inimese nägemismeeleelund on silm (oculus) · Nägemise abil saab inimene 90% kogu infost SILMAMUNA EHITUS I Silmamuna (bulbus oculi) asub silmakoopa (orbita) eesmises osas http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 SILMAMUNA EHITUS II Silmamuna kestad 1. Fibrooskest: sarvkest (cornea) ja kõvakest (sclera) 2. Võrkkest e reetina pigmentepiteel, horisontaalrakud, bipolaarsed ja ganglionirakud, sensorirakud (kepikesed ja kolvikesed) 3. Soonkest (choroidea) · vikerkest (iris) annab silmadele värvi · ripskehas on ripslihas
lahustunud ainetele (kemoretseptorid!). Retseptorrakud annavad erutuse üle aferentsete- e. tundenärvide lõpmetele. Tundenärvid (VII, IX, X peaajunärvi koostises!) juhivad erutuse peaaju maitsmiskeskustesse. Nägemiselund (organum visus): Nägemiselundi moodustavad 2 silma (oculus) ja see on inimese tähtsaim meeleelund – nägemise abil saame üle 75% informatsioonist väliskeskkonna kohta! Nägemiselund (silm) koosneb: Silmamuna (bulbus oculi) (silm kitsamas mõttes!) B. Silma abiaparaadid: 1. Silma (välised) lihased; 2. Silmalaud; 3. Pisaraaparaat. Silmamuna, silmalihased ja suurem osa pisaraaparaadist asuvad silmakoopas (orbita). Silmamuna: Silmamuna kestad: 1. Kiudkest e. skleera – välimine kaitsekest, valge; - sarvkest e. cornea – kiudkesta eesmine, läbipaistev osa (pole veresooni, kuid väga tundlik!) 2. Soonkest e. choroidea – palju
SILM Mis on silm ? Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Mis kaitseb silma ? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka
Silm Silm on nägemiselund.Umbes 90 % väliskeskkonna infost võtme vastu silmade abil. Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke, seda piirkonda võrkkestal nimetatakse pimetähniks. Võrkkestal pupilli vastas on kollatähn, kus kolvikesi on kõige rohkem - kõige teravama nägemisega piirkond. Kõige selgemini näeme otse
Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. MIS KAITSEB SILMA? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. SILMA EHITUS Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Täiskasvanud inimese silmamuna kaalub umbes 7 grammi ja selle läbimõõt on ligikaudu 2,5 cm.
Nägemine Inimese nägemisorganiks on silm. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast.Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Vaatlemise teel saame hinnata eseme ruumilisust ning asukoha kaugust. Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Pisarvedelik hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silma ehitus · Silmamuna kerajas moodustis, mis on omakorda kaetud mitme kestaga. Täiskasvanud inimese silmamuna on u 7 grammi ja läbimõõduga ligikaudu 2,5 cm.
Inimese silmad on hästi kaitstud Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugede servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub koguaegja seehoiab silmamuna niiske,vähendabhõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Väliste silmalihaste väär asend põhjustab kõõrdsilmsust. Võrkkestal on valgustundlikud rakud
limaskestas, jätkub juhtetee läbi haistmissibula. II 2. paar n. opticus, nägemisnärv Sensoorsed võrkkest Nägemine ------------------------- III 3. paar n. oculomotorius, Motoorsed Ülemine/ keskmine/ alumine sirglihas, Silmamuna liigutused Silmaliigutajanärvi tuumad silmaliigutajanärv alumine põikilihas, ülalautõstur Parasümpaatilised Pupilliahendaja, silmamuna ripslihas. Pupilli ahendamine ja akommodatsioon Silmaliigutaja tuumad
Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. 1.1 Mis kaitseb meie silmi? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi.
Kordamine bioloogia kontrolltööks 21.jaanuar 2008 Tuuli Varik Bioloogia kordamisküsimused 1. Silma ehituse osad ja nende ülesanded Kõvakest katab ja kaitseb silmamuna Soonkest varustab silmarakke hapnikuga ja toitainetega,osaleb silma temp. Reguleerimisel Võrkkest sinna tekib kujutis Kollatähn moodustub terav pilt Pimetähn seal ühineb silmanärv võrkkestaga Nägemisnärv anda kujutise info ajule Klaaskehaaitab kaasa kujutise koondamisel Läätsaitab koondada kujutist võrkkestale
lihastunnetuse abil. Pimedatel on ntks hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud nägemine. Tunderakud ehk retseptorid.Meeleelundites tekib närvipulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reg. Inimene vastavalt saadud ärritusele.Inimesed silmad asuvad luudsest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad.Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub silmamuna niisutav pisaravedelik. See eritub koguaeg ja hoiab silamuna niise, vähendab hõõrduumist ja takistab mirkoobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemaid tolmuosakesi ja parandab optilisi omadusi silmaomadusi.Silmi hoiavad paigal või liigutavad väikesed silmalihasd. Need
Inimese kompimiselundiks on nahk. Nahas asuvad erinevad retseptorid, mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma. Kompimiselundi ülesandeks on anda teavet 1. väliskeskkonnas toimuvate muutuste ja 2.a)Silmalaud-Kaitseb silmamuna kuivamise, vigastuste organismile ohtlike olukordade kohta. ning liigse valguse eest. b)ripsmed-kaitsevad silmamuna tolmu ja prügi eest. 7.Kuulmisetervishoid: c)Kulmud-juhivad higi ja vee silmamunast eemale. 1.Tuleb vältida müra ja väga tugevaid helisid d)Pisarnäärmed-toodavad pisaravedeliku silmamuna (kõrvaklapid,kõrvatropid mis summutavad helisid) niisutamiseks ja prügi välja uhamiseks silmast. 2
Meeleelundid 1.SILM:Pisaravedeliku ül-niisutav silmamuna kaitsesüsteem,vähendab hõõrdumist,parandab silma optilisi omadusi jms.Pupilli ül-e. Silmaava kaudu pääsevad valguskiired läätsele.Võrkkest-paikneb silma tagaosas ning selles on valgustundlikud rakud.Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt.Kepikese ül-eristab musta valgest.Kolvikese ül-võimaldab tajuda värvusi.Pimetähn-koht, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga.Kollatähn-Koht võrkkesta pupilli vastas, kus asuvad ainult kolvikesed.Nägemisteravus kõige suurem
Kurtus kuulmise täielik puudumine Kuulmislävi väikseim helitegevus, mida inimene kuuleb Meeleelundid ja nende ülesanne: Meeleelundid on silmad, kõrvad, nina, nahk ja keel. Nende ülesandeks on keskkonnast info vastu võtmine. Silma osad ja nende ül. : Laud ja ripsmed Katavad ja kaitsevad Lihased Liigutamine Sarvkest Katab ja kaitseb silmamuna Pupill e. silmaava Reguleerib silma langeva valguse hulka Iiris e. vikerkest Annab silmale värvuse Silmalääts Teravustab pilti Võrkkest Tekib objekti kujutis, paiknevad valgustundlikud rakud Kaugelenägevus silm näeb kaugele hästi, lähedal asuvad objektid on ebaselged. Neil
keskkonnaga. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Inimene võtab informatsiooni vastu: · Nägemise · Kuulmise · Haistmise · Maitsmise · Kompimise · Lihatunnetuse abil Mis kaitseb silmi? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes. Koopad kaitsevad silmi külgedelt ja tagant. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed takistavad tolmu ja teiste võõrosakeste silma sattumist. Silma kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisarvedelik. See hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silma ehitus Miks me
Silma kaitse: luudest moodustunud silmakoobas kaitseb külgedelt&tagant. Eest ripsmed(kasvavad mitmes reas, takistades tolmu&teiste võõrosakeste sattumist silma)&silmalaud. Kaitseb veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Seda eritub koguaeg, hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed, parandab silma optilisi omadusi. Silmalihased kindlustavad kooskõlastatud&sujuva silma liikumise. Silmamuna ehitus: kerajas moodustis, kaetud mitme kestaga. Eestpoolt katab&kaitseb läbipaistev sarvkest, mis suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Vikerkesta keskel silmaava e pupill. Vikerkest e iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Silmaava taga silmalääts, sarnaneb luubiga. Selle ümber ripslihas, mis muudab läätsekuju või hoiab seda paigal. Pisaravedelik: niisutab, kaitseb hõõrdumise eest,
osakeste silma sattumist. Samuti kaitseb ka niisutav pisarvedelik, mida eritub koguaeg ja see kaitseb ära hõõrdumise eest, takistab mikroobide arengut ja uhub ära silmalt väiksemad tolmu osakesed ja paradndab optilis omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad silmalihased, väliste silmalihaste väärasend tekidtab kõõrdsilmsust. Silmamuna- kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Eespoolt katab silmamuna: läbipaistev sarvekst, millest valguskiired tungivad läbi, suunab valguskiired järgmisetele silmaosadele, edasi peavad läbima silmaava ehk pupilli, ja mida eredam on valgus seda väiksem on silmaava, see ei muutu hetkega, Ava ümbritseb vikerkest ehk iiris, msi määrab silma värvuse. Edasi lähevad kiired silmaläätsele, mis sarbnaneb luubiga, lääts muudab kuju sõltuvalt sellest kui kaugele vaadatakse, ripslihas tõmbub kokku
Koostas: Silma välisehitus · Silm on nägemiselund. Umbes 90 % väliskeskkonna infost võtme vastu silmade abil. Silma kaitsevad · Silmakoopad koljus kaitse tagant ja külgedelt. · Kulmukarvad kaitse vee ja higi eest. · Ripsmed kaitse tolmu ja võõrkehade eest. · Silmalaud kaitsevad silmamuna eestpoolt. · Pisaravedelik niisutab, vähendab hõõrdumist, kaitse silma sattunud võõrkehade eest. Silma siseehitus Pimetähn ja kollatähn Nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke, seda piirkonda võrkkestal nimetatakse pimetähniks. Võrkkestal pupilli vastas on kollatähn, kus kolvikesi on kõige rohkem kõige teravama nägemisega piirkond. Kõige selgemini näeme otse silmaava vastas
2. nägemisnärv, 3. silmaliigutaja, 4. plokinärv II Nägemisnärv – aferentne (motoorsed) sealt lähevad nägemisnärvi juhteteed läbi. Osalised nägemishäired võivad lähtuda keskaju kahjustusest. Tundlikkust juhtiv närv, tema kaudu juhitakse ajju nägemistundlikkust. Esialgu läbi keskaju, siis läbi vaheaju. III Silmaliigutajanärv – aferentsed (juhib aju tundlikkust) ja eferentsed (motoorsed) – nelja silmamuna liigutavat lihast, mille kaudu silmamuna pöörab ennast (ülemine ja alumine sirglihas – ülemine sirglihas kinnitub silmamuna ülaossa ja pöörab silmamuna üles ja veidi sissepoole; alumine sirglihas pöörab silmamuna alla ja veidi sissepoole; sisemine sirglihas – pöörab silmamuna nina poole ehk sissepoole; ülemine põikilihas – pöörab silmamuna üles ja väljapoole) – need lihased asuvad keskajus. Silmaläätse läbimõõtu muuta ja sellega lähemal ja kaugematel asuvate esemete vaatlemiseks –
Milliseid seletusi võiks sellisele olukorrale anda? Pakun, et organism on shokiseisundis, aju on hõivatud muude protsessidega ja valu tajumine võib takistada põgenemist. Seega organismi ellujäämise koha pealt on antud hetkel tähtsam kiire reageering. Ajus toodetavad endorfiinid blokeerivad valuretseptorid. (Merit) 12. Kirjeldage silma ehitust ja erinevate osade funktsioone. Kuidas toimub valguse muutmine närvisignaaliks reetinal ning kuidas on sellega seotud nägemishäired? Silmamuna katavad eestpoolt laud, nende vahel on laupilu. Lauge katab väljastpoolt õrn nahk, seestpoolt sidekest e. konjunktiiv. Laugude toese moodustab tihedast sidekoest lau- e. tarsaalplaat e. tarsus, milles paiknevad muundunud rasunäärmed (tarsaalnäärmed). Lau vabal serval on tugevad karvad - ripsmed Ninapoolse nurga läheduses on kummalgi silmalaul pisarapunkt. Pisaraaparaadi peamine osa on silmakoopa ülemises välimises nurgas paiknev seroosne pisarnääre, mille nõre niisutab ja
analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele. Nägemine on võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Inimesel on kaks silma ja tavaliselt vaatleme esemeid korraga mõlema silmaga. Kahe silmaga vaadates näeb inimene ruumiliselt. Silma ehitus Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased
Sild e pons piirneb alt piklajuga, ülalt keskajuga. Sillas asuvad 5.-8.peaajunärvi tuumad. 5.- kolmiknärv ( n trigeminus) tundlikkuse vastuõtmine näopiirkonnas, sellel on 3 haru: ülemine juhib tundlikkust otsmikupiirkonnas, keskmine kulmukaarest lõuapiirini, aluminekaelapiirkonnas. Tundlikkus siseneb näepooltesse erinevate harude kaudu, ajus on vasaku ja parema närvi jaoks oma tuumad. 6.-eemaldajanärv (n abducens) innerveerib silmamuna välimist sirglihast, mille abil toimub silmamuna pööramine väljapoole küljele lateraalselt. 7.- näonärv (n facialis) innerveerib näolihaseid, miimilised ja neelamislihased. 8.- esikuteonärv ( n vestibula cochlearis) (kõrvuti n vestibularis ja n cochlearis). Slida läbivad ülenwvad ja alanevad juhteteed, suurem osa samad mis piklaju, aga need, mis viivad info ajukesse lähevad otse piklajust ajukesse, sillast läbi ei lähe. Mõned alanevad juhteteed tulevad ajukesest otse lihasesse
Närvid ja refleksid Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Info liigub närvisüsteemis nõrkade elektriliste signaalidena, s.o. närviimpulssidena. Somaatiline närvisüsteem: liikumis- ja meeleelundid. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatult siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul. Lihtsad refleksikaared lähevad läbi seljaaju. Silm Silm on nägemiselund. Silma kaitsevad silmalaud ja ripsmed. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Silma katab ja kait...
....................................................... ......................................................................................................................................................... 3.Leia silmaosadele kõrvaltulbast õige ülesanne ja ühenda need joonega. Lisa puuduv ülesanne. a)muudab silmaläätse kuju 1.SARVKEST b)kaitseb silmamuna 2.VÕRKKEST c)reguleerib silma langeva valguse hulka 3.RIPSLIHAS d).............................................................................. 4.SILMAAVA ................................................................................. 4. Kirjuta kõrvaosadele nimetused ja vasta küsimustele
1) I peaajunärv ehk haistmisnärv (sensoorne) juhib haistmisärritust peaajju. Aksonid suunduvad peaaju hipokambikääru konksu. 2) II peaajunärv ehk nägemisnärv (sensoorne) juhib nägemisärritust peaajju. Närvikiud kulgevad peaaju kuklasagara koorde - nägemisanalüsaatori tsentraalsesse ossa. 3) III peaajunärv ehk silmaliigutajanärv (motoorne, sisaldab parasümpaatilisi kiude). Närvi motoorsed kiud innerveerivad silmamuna liigutavaid lihaseid, parasümpaatilised kiud aga innerveerivad pupilliahendajat ja ripslihast. 4) IV peaajunärv ehk plokinärv (motoorne) innerveerib silmamuna liigutavat ülemist põikilihast. 5) V peaajunärv ehk kolmiknärv (seganärv) on kõige suurem peaajunärv. Silmanärv innerveerib laupa, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonda. Ülalõuanärv innerveerib põse, ninaõõne ja ülalõua piirkonda ning ülemisi hambaid. Alalõuanärvi motoorsed kiud
2. Silma ehitus. Joonis. Silma osade ehituslikud iseärasused ja ülesanded (joon lk 95) Vastus: Sarvkest aitab koondada valguskiiri läätsele Vesivedelik kaitseb läätse Silmaava selle kaudu pääsevad valguskiired läätsele Vikerkest reguleerib silmaava suurust Silmalääts murrab valguskiiri, nii et need koonduvad ühte punkti Ripslihas ümbritseb läätse ning muudab selle kuju ja hoiab ka paigal Kõvakest katab väljaspoolt silmamuna tagumist osa Soonkestas on rikkalikult veresooni, mis varustavad silma rakke hapniku ja toitainetega Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt ning selles on valgustundlikud rakud Kollatähn on koht võrkkestal pupilli vastas, kus nägemisteravus on kõige suurem Pimetähn on võrkkestal, kus pole valgustundlikke rakke ja algab nägemisnärv Nägemisnärv juhib närviimpulsid ajusse Klaaskeha aitab koondada valguskiiri 3. Mõisted: kepikesed, kolvikesed, kollatähn, pimetähn
tegevusi (näiteks seedimist). Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. 9. Milline on silmaehitus. Silma erinevate kestade funktsioonid? Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Täiskasvanud inimese silmamuna kaalub umbes 7 grammi ja selle läbimõõt on ligikaudu 2,5 cm. Meeste silmad on naiste omadest veidi suuremad. Silma ees- ja tagaosa ehitus on erinev. Eespoolt katab ja kaitseb silmamuna läbipaistev sarvkest. Valguskiired tungivad sellest läbi. Kumer sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Hämaras on silmaava suurem, eredas valguses aga väiksem. Silmaava suurus ei muutu hetkega, selleks kulub kindel aeg
MEELEELUNDID KOOSTAJA: KIRSTIN KARIS SILM Silma kaitsevad: Kulmud Ripsmed Silmalaud Silmakoobas Niisutav pisaravedelik SILMA SISEEHITUS Sarvkest - katab ja kaitseb silmamuna, suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaläätsele Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ja hoiab seda paigal Läätse ees on sültjas klaaskeha, mis aitab koondada valguskiiri Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt ja
pisaratevool) Konjunktiviit e. silma sidekesta põletik(tekib peamiselt viirusliku või bakteriaalse infektsiooni ja allergia tagajärjel). Võrkkesta irdumine(tekitajaks võib olla vananemine). Suhkruhaigus kahjustab silma võrkkestas olevaid väikseid veresooni, mis tõttu nägemine halveneb või ka üldse kaob. Silmade kaitse Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes. Silmalaud ja ripsmed takistavad tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Pisaravedelik hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Silma ehitus Sarvkest läbipaistev sidekesta osa. Läbi sarvkesta sattub valgus silma. Vikerkest annab silmadele värvi, sõltuvalt pigmendist, mida ta sisaldab. Reguleerib silma sisse tuleva valguse hulka. Vikerkesta avaust nimetatakse silmateraks.
Nägemine on eluks vajalik ja et näha, on meil vaja silmi. Nägemiselundiks on silm. Silm võimaldab eristada valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Peale silmamuna ja selle abielundite hõlmab nägemisanalüsaator nägemisnärvist ja ajusisestest nägemisteedest moodustuva juhtetee ja ajus paiknevad nägemiskeskused. Normaalselt nägeva looma või inimese silmas ilmub, nagu läätsega fotoaparaadis, vaadeldavast valgustatud esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Läätseks nimetatakse läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi liigitatakse kumerläätsedeks ja nõgusläätsedeks. Kumerlääts on keskelt paksem ja koondab valgust. Nõguslääts aga keskelt õhem kui servast ja hajutab valgust. Silm koosneb silmamunast mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu, ning abielundeist (laud, pisaraaparaat ja silmalihased)
SILM JA NÄGEMINE Silma kaitsevad Silmakoopad koljus kaitse tagant ja külgedelt Kulmukarvad kaitse vee ja higi eest Ripsmed kaitse tolmu ja võõrkehade eest Silmalaud kaitsevad silmamuna eestpoolt Pisaravedelik niisutab, vähendab hõõrdumist, kaitse silma sattunud võõrkehade eest Silmalääts Pimetähn Klaaskeha Vikerkest Nägemisnärv Silmaava Sarvkest Võrkkest Kollatähn Ripskeha
Hämaras on silmaava suur ja eredas valguses on silmaava väike. 5. Kuidas ja millal näeme värviliselt ja mustvalgelt? Heas valguses näeme kolvikestega ja värviliselt. Nõrgas valguses näeme kepikestega ja must-valgelt. 6. Millest tuleneb lühinägelikkus ja kaugnägelikkus, millised prillid aitavad? Lühinägevus on kui inimene näeb teravalt lähedale aga kaugele ebatäpselt. Seda põhjustab see, et lääts on liiga kumer, või et silmamuna on liiga pikk. Selle vastu aitavad miinusega nõgusad prilliklaasid. Kaugelenägevus on kui kaugele näeb hästi aga lähedale ebateravalt. Seda põhjustab see, et lääts on liiga lame või silmamuna liiga lühike. See kujuneb vanematel inimestel, sest ripslihased ei tõmba enam läätse kumeraks. Selle vastu aitavad plussiga kumerad prilliklaasid. 7. Milles seisneb värvipimedus ja kanapimedus? Daltonism on värvipimedus punase ja rohelise suhtes. Seda põhjustavad geenid.
Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abis saame ligikaudi 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi". ( Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 68.) Inimese silmad on hästi kaitstud ,,Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugede servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku 2 eritub koguaegja seehoiab silmamuna niiske,vähendabhõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi
kolmandas peatükis on välja toodud haigused, mille teket soodustab nutiseadmete kasutamine. Neljandas ehk viimases peatükis on soovitused, kuidas silmi kaitsta kahjustuste eest, mis võivad tekkida nutiseadmete kasutamisel. 3 1. SILM JA NÄGEMINE 1.1. Silma ehitus Silm on paariline meeleelund nii inimestel kui ka teistel elusolenditel, mis võimaldab nägemist. (Aru 2009). Silma üheks osaks on kerajas silmamuna, mis paikneb silmakoopas ja see on ühendatud ajuga nägemisnärvi kaudu. Silmamuna koosneb kolmest järgnevalt välja toodud kestast: Kiud- ehk fibrooskest: Sarvkest Kõvakest ehk skleera (moodustab nn silmavalge) Sellele järgnev soon- ehk vaskulooskest: (varustab silma verega) Vikerkest ehk iiris (keskel paikneb silmaava ehk pupill) Rips- ehk tsiliaarkeha (muudab läätse kuju, võimaldades seeläbi objekti fokuseerida)
Silma anatoomia küsimused 1. Nimeta nägemiselundi osad silmamuna, kaitseaparaat (silmakoobas ja silmalaud), kõrvalosad (lihased ja pisarorganid), nägemisteed- ja keskused. 2. Nimeta silmamuna sisu ning kestad välimine e. fibrooskest (skleera ja sarvkest), soonkest (vikerkest, ripskeha, soonkest), võrkkest. Sisu: kambrivedelik, lääts, klaaskeha. 3. Kust siseneb silma silmaarter? koljuaugust, mis asub silmakoopa lõpus. Sealt väljub ka nägemisnärv. 4. Nimeta sarvkesta põhilised funktsioonid silmasisu kaitsmine, valguskiirte pääsemise võimaldamine võrkkestani. 5. Kui suur on sarvkesta normaalne veesisaldus? 75% 6. Märgi õiged väited: a
Silmad kui nägemiselundid Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Mis kaitseb silma? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka
3. Kuulmisanalüsaatori osad a) Retseptoorne osa kuulmerakud, mis erutuvad ja puudutavad kattelestet b) Juhtiv osa VIII peaajunärv (esikuteonärv) c) Tsentraalne suuaju poolkerade oimusagara koor 4. Tasakaaluanalüsaatori osad a) Retseptoorne osa lookjuhade ampullid ja sisekõrva esik b) Juhtiv osa VIII peaajunärv ja seljaajunärvid c) Tsentraalne osa väike- ja suuraju poolkerade koor 5. Silmamuna ehitus, nimetage silma abiseadeldised Silmamuna koosneb kolmest kestast ja läbipaistvast tuumikust. Kestad on kiud-, soon ja võrkkest. Silma abiseadeldised on kulmud, ripsmed, silmalaud, pisaranäärmed ja silmaliigutajalihased. 6. Nägemisanalüsaatori osad a) Retseptoorne kepikesed ja kolvikesed b) Juhtiv osa II peaajunärv c) Tsentraalne osa kuklasagara koor 7. Haistmisanalüsaator a) Retseptoorne ninaõõne ülemine osa
ja kuju järgi nimetatakse neid kepikesteks ja kolvikesteks. · Kepikesed võimaldavad näha nõrgas valguses, aga neil puudub värvide eristamise võime. · Kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi, kuid selleks on vaja eredat valgust. Lühinägevus · Lühinägevus esineb eelkõige noortel inimestel. Lühinägevus võib tekkida juba koolieas ning kuna silmade koormus on koolis üsna suur, siis võib see ka süveneda. · Lühinägelikel inimestel on silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer. Seetõttu ei teki pilt võrkkestale, vaid selle ette ja kaugel olevatest esemetest ei moodustu selget pilti. Täpselt nähakse ainult lähedal olevaid objekte. Lühinägelikel inimestel tekib kujutis võrkkesta ette · Lühinägelikud inimesed kannavad kakskinõgusate klaasidega ehk miinus prille. Need klaasid vähendavad kiirte murdumist ja
Kuulmislävi- väikseim helitugevus mida inimene kuuleb. Maitsepung- tunderakud ek retseptorid. Hasiterakk- lõna tundmiseks vajalik. Silma kaitseb ja katab läbipasitev sarvkest. - · Silmalaud(pilgutamine puhastab) · Pisaravedelik (kannab tolmu silmadest) · Ripsmed (piirab tolmu) · Kulmud ( kaitseb higi ja lõõgi eest) Lühinägijal tekib kujutis tekib kujutis võresta ette , kaugnägijal aga taha. Lühinägijad: 30%, näevad lähedale hästi ( liiga pikk silmamuna või liiga pikk lääts), nõguslääts, -prillid. Kaugnägaija: 50% ( kõik imikud) näevad kaugule hästi( liiga ümar silmamuna) ,kumerlääts, +prillid. Silma eristab punast , sinist ja kollast põhivärvi. Silmade tervis: · Õige lugemiskaugus. 30- 35cm · Õige valgustus · Ei loe bussis/rongis · Toitumine- mustikad, porgand, kala, lihatooted · Arvutis max 45 minutit Kõrv: väliskõrv- kõrvalest(heli suunamine, kaitseb) kuulmekäik- 2,cm ( kõrvavaik kaitseb)
väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Ehitus Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Sarvkest läbipaistev sidekesta osa. Läbi sarvkesta sattub valgus silma. Vikerkest annab silmadele värvi, sõltuvalt pigmendist, mida ta sisaldab. Reguleerib silma sisse tuleva valguse hulka. Vikerkesta avaust nimetatakse silmateraks. Silmamuna tagumist osa täidab läbipaistev sültjas klaaskeha. Vesivedelik läbipaistev vedelik, mis täidab silma eesmise ja tagumise kambri. Koosneb peamisel veest, vähesel määral sisaldab valku, glükoosi, vitamiine ja mineraalsooli. Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadates kumeraks. Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed, mis võtavad vastu valgusärritusi
Meeleelundid koos närvide, juhteteede ja ajukoorekeskustega moodustavad nn. a n a l ü s a a t o r i. Nende abil kujuneb inimese teadvus ja mõtlemine, tekivad kujutlused välisilmast. Meeleelundid on tähtsaimaks vahendiks inimestevahelises suhtlemises, võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja vältida ohte. N Ä G E M I S E L U N D - silm oculus koosneb silmamunast ja abiaparaadist, mille hulka kuuluvad silmalaud, silmalihased ja pisaraaparaat. Silmamuna võrkkest on nägemisnärvi abil ühenduses koorealuste nägemiskeskustega ja need aju suurte poolkerade kuklasagara koorega - kõik need koos moodustavad nägemisanalüsaatori. Silm annab kujutluse välisilmast kui tervikust. Umbes 80% infost saame silma kaudu. Nägemiselund asub silmakoopas, mis on silmamunale ka kaitseks. Silmakoopa sügavus on keskmiselt 5 cm. Silmakoobas on vooderdatud periostiga, mis koopa tipul ja välisservadel on tihedalt luuga ühenduses
osades b) Alumiste kehaosade tahteliste liigutuste väljad: pretsentraalkääru ülemistes osades Sensoorsed väljad: a) Lugemiskeskus alumine kiirusagar b) Nägemiskeskus kuklasagaras 23. Nimetage peaajunärvis ja nende ülesanded I. Haistmisnärv sensoorne, juhib haistmisärrituse peaajju II. Nägemisnärv sensoorne, juhtib nägemisärrituse peaajju III. Silmaliigutajanärv motoorne, põhjustab silmamuna liigutavate lihaste kontraktsiooni IV. Plokinärv motoorne, innerveerib silmamuna liigutavaid lihaseid V. Kolmiknärv a. Silmanärv sensoorne, innerveerib lauba, pealae, silmakoopa ja ninaõõne ala b. Alalõuanärv seganärv, innerveerib kõiki mälumislihaseid c. Ülalõuanärv sensoorne, innerveerib põse, ninaõõne ja ülalõua piirkonda VI
Süsnteesib D- vitamiini ja melaniini ning eritab jääkaineid. 2.SILM Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. (LISA 1) Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silm koosneb : Silmalihastest , mis liigutavad ja hoiavad silma paigal. Silmamuna lihaste ebavõrdne tugevus põhjustab kõõrdsilmsust. Silmamunast, mis on kerajas õõnes moodustis. Eest kaitseb ja katab silmamuna läbipaistev sarvkest. Läbi selle tungivad valguskiired. Kumer sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele: Silmaava ehk pupilli kaudu pääsevad valguskiired silma sisse. Sõltuvalt valguse tugevusest muudab silmaava oma suurust (hämaras suurem, valges väiksem).
● ANALÜSAATOR - meeleelundid koos närvide, juhteteede ja ajukoorekeskusega. Meeleelundid on: 1. nägemiselund SILM OCLULUS 2. kuulmis-ja tasakaaluelund KÕRV AURIS 3. haistmiselund - ninaõõne haistepiirkond 4. maitseelund - maitsmisnäsad 5. kompimiselund - nahatundlikkus SILM (nägemiselund) OCULUS Koosneb: (ümbritsevast kihistunud seinast ja sisemuses asuvast valgustmurdvast tuumikust) ● silmamuna ● abiaparaat: - silmalaud - silmalihased - pisaraaparaat Nägemisanalüsaator ● Silma võrkkest, mis on nägemisnärvi albil ühenduses koorealuste nägemiskeskustega, need suuraju poolkeraade kuklasagara koorega. - u 80% infost - silma kaudu: kujutlus välisilmast kui tervikust! Asukoht ● Silmakoopas (kaitseb silma!), ümbritsetud silmakoopa rasvkehaga, lihastega,
Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silma abielundid: kulmud - kaitsevad silmi mööda laupa allavalguva vedeliku (näit. higi) eest; silmalaud ja ripsmed - takistavad tolmu ja võõrkehade silmasattumist; pisaranääre - toodab pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silma. Tähtsus nägemises: 1. sarvkest- läbipaistev sfääriline sidekesta osa, mis kaitseb silmamuna eestpoolt. Läbi sarvkesta sattub valgus silma. Sarvkest on peamine koht, kuhu manustatakse otseseid silmaravimeid. 2. lääts- silmasisene lääts fokusseerib valguskiired võrkkestalenii, et silmaava läbinud valguskiired langevad silmaava taga paiknevale silmaläätsele, mis oma kujult ja funktsioonilt sarnaneb luubiga. Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ning hoiab seda paigal. Läätse kuju muutub sõltuvalt