ümberpööratud kujutis. Võrkkestast väljuv nägemisnärv viib info kuklasagara nägemiskeskusse, kus võrkkestal tekkinud pööratud kujutist tõlgendatakse õigetpidi. · Vikerkest paikneb silmamuna soonkesta eesosas. Tema värvus sõltub pigmendi hulgast. Vikerkest neelab valgust ja mida vähem on pigmenti, seda rohkem pääseb valgus läbi, st seda halvemini kohanetakse ereda valgusega. · Silmaava e pupill reguleerib valgusvoo tugevust. Hämaras valguses muutub ta suuremaks ja eredas valguses aheneb. · Lääts koondab valgust nii, et vaadeldavast objektist tekib selge kujutis. Seda tagab läätse kumeruse muutlikkus. Nt kui inimene vaatab kaugel asetsevaid objekte, siis on lääts õhuke (pingul), lähedal paiknevate objektide vaatlemisel aga kumeram. Läätse kuju muutub teda ümbritseva ripskeha kokkutõmbumisel ja lõdvenemisel.
KALAKASVATUSE ERIALA i. j. Nägemiselundid kalade silmad on tihti väga suured. Need on läbipaistvas avavees k. erinevatel kaladel., näiteks mõõkkala. Pimeduses elavatel koopakaladel silmad puuduvad. l. Süvaveekaladel on silmad kas vhese valguse püüdmiseks väga suured, või vastupidi m. väikesed, sest midagi ei ole nagunii näha. Kaladel puuduvad silmalaud, seega ei saa silmi n. kinni panna. Kala silmalääts on kerakujuline. Silmaava suurust ei saa muuta. o. Kuulmiselundid väliskõrvu ei ole. Sisekõrv on ühtlasi tasakaaluelund. Ovaalkotike, p. ümarkotike ja poolringkanalid. Kuulmekivid ehk otoliidid koosnevad lubiainest, nende q. gravitatsioonile reageerimine annb akalae signaali põhja ja pinna asukohast. Neid on 3 tt. r. Suurimat kasutatakse vanuse määramiseks. Külm võib häirida tasakaalorgani tegevust, nt s. forellil
ajju ja (c) aju erinevad struktuurid, milles toimub nägemisinformatsiooni töötlus subjektiivse nägemiskujundi loomiseks. Käesolevas teemas käsitleme ainult silma kui nägemisinformatsiooni vastuvõtvat ja muundavat organit ja jätame lähemalt käsitlemata nägemissüsteemi ajustruktuurid ja nende funktsioonid. Silma nägemise seisukohalt olulisimateks osadeks valguskiire läbimisteekonna järjekorras on sarvkest (cornea) , silma sisevedelik, pupill ehk silmaava, mille moodustab iiris ("silma värvi" diafragma silmaläätse taga), lääts, edasi klaaskeha ja võrkkest (retina). Valguskiire fokuseerimise võrkkestal tagavad lääts ja pupill, valgusjõu muutmise tagab pupill oma ava diameetri muutmise kaudu. Läätse fokuseeriv toime realiseerub akommodatsiooni ehk läätse fookuskauguse muutmisega läätse ümaramaks tõmbumise või lapikumaks venitamise kaudu. Valgustundlikeks elementideks silmas on
Ilmselt kah- 287 Silmalääts võib vastavalt vajadusele muuta oma kume- rust; tänu sellele võime näha nii lähedasi kui ka kaugeid asemeid. Muutuv on ka silmaava suurus, misläbi silma sattuva valguse hulk hoitakse parajais piires. Kuid juht peab arvestama, et silma kohanemine valguse tugevuse muutumisega (adaptsioon) on üsna aeglane. See - juures on kohanemisvõime üleminekul valgest pimedasse
soonkest (choroidea), võrkkest (retina). 95 Kõvakesta (skleera) ehk silmavalge eesmine läbipaistev osa on sarvkest (cornea). Veresoonterikka soonkesta ülesanne on toita võrkkesta. Soonkestas sisalduv pigment annab sellele musta värvuse, mis muudab silma pimekambriks. Vikerkest (iiris) asub selles kambris sarvkesta taga ning kontrollib pupilli abil silma langeva valguse hulka. Parasümpaatilise närvi juhitud silmaavaahendaja lihase (m. sphincter pupillae) kiud asetsevad silmaava ümber sõõrjalt ehk ringjalt ja pupill aheneb (mioos). Silmaavalaiendaja lihase (m. dilatator pupillae) kiud paiknevad radiaalselt, pupill laieneb (müdriaas) ja seda juhib sümpaatiline närvisüsteem (→ ptk „Olukorra ülevaatus, seisundi hindamine ja patsiendi läbivaatus“). Mioos – pupillide ahenemine Müdriaas – pupillide laienemine Nägemisel peavad valguskiired läbima silma erinevaid osi ning jõudma võrkkestale. Tsiliaarkeha ehk ripskeha ülesandeks on silma akommodatsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
