Kolvikesed reageerivad värvustele? 64. millised valgusretseptorid näevad Kepikesed kujundite kontuure hämaras? 65. mis vahe on pimetähnil ja Pimetähnil kepikesed ja kolvikesed puuduvad, kollatähn sisaldab arvukalt kolvikesi ja on kõige kollatähnil? teravama nägemise piirkond 1. Valguskiired läbivad sarvkesta, vesivedeliku ja silmaava ning langevad läätsele ja murduvad seal. 2. Murdunud kiired läbivad klaaskeha ja langevad võrkkestale kus tekib ümberpööratud ja 66. kuidas tekib nägemisaisting? vähendatud kujutis. 3. Kepikestes ja kolvikestes tekib erutus mis kandub mööda nägemisnärvi suuraju nägemiskeskusesse. 4. Aju keerab pildi õiget pidi. 67
kiudkesta eesmine osa on: läbipaistev sarvkest e. kornea (cornea), tagumine osa on läbipaistmatu kõvakest e. skleera (sclera), mille nähtavat, eespoolset osa nimetatakse silmavalgeks. 2. keskmise, soon- e. vaskulooskesta tagumine osa on pärissoonkest e. korioidea, eesosa moodustab rips- e. tsiliaarkeha ja vikerkesta e. iirise. Ripskehas asuv rips- e. tsiliaarlihas talitleb akommodatsioonilihasena. Vikerkest on plaatjas moodustis, tema keskel paiknev silmaava e. pupill reguleerib silelihaste abil reflektoorselt ahenedes või laienedes silma sattuva valguse hulka. Vikerkesta värvus oleneb pigmendi hulgast. 3. sisemise võrkkesta e. reetina tagumine (optiline) osa on mitmekihiline ning sisaldab valgustundlikke nägemisrakke - kepp- ja kolbrakke, mille välimised osad - kepikesed ja kolvikesed - on kohanenud valgusärrituse vastuvõtuks. Kepikesed on kolvikestest tundlikumad, kuid värvusi võimaldavad tajuda ainult kolvikesed
Konksus sõrmedega või sõrmenukkidega tõmmtakse algul 15 korda mööda silmakoopa ülaserva, kulme, seejärel sama palju kordi silmakoopa alaserva. Massaaz lõpetatakse kerge silitusega piki silmamuna keskjoone poolt külje poole, seda tehakse samuti 15 korda. Mõjutatavad punktid : 1. Qing-ming asub kumu ninapoolse otsa all silmanurga kohal 2. Cuan-zhu asub kulmu ninapoolses otsas 3. Tai-yang asub 1 cun välimisest silmanurgast külje pool 4. Si-bai asub silmaava läbival vertikaajoonel sarnaluu all 5. Feng-chi asub kuklal kolmnurgas, mis moodustab rinnaku-rangluu-nibujätke lihase ja trapetslihase kinnituskohtade vahel. 6. He-gu asub käeseljal pöidla ja nimetissõrme vahel nahavoldi otsa kõrgusel, veidi nimetissõrme pool.
sirglihas pöörab silmamuna alla ja veidi sissepoole; sisemine sirglihas – pöörab silmamuna nina poole ehk sissepoole; ülemine põikilihas – pöörab silmamuna üles ja väljapoole) – need lihased asuvad keskajus. Silmaläätse läbimõõtu muuta ja sellega lähemal ja kaugematel asuvate esemete vaatlemiseks – akkommodatsioon – seda võimaldab ripslihas: vastavalt sellele, kas ta kontraheerub, siis võimaldab lähemale vaadata; kui lõõgastub, siis kaugemale. (??????) Silmaava ehk pupilli ahenemist nim mioosiks (laienemist nim müdriaasiks) Kokkutõmme saavutatakse vastava närvi erutusega, lõõgastuse vastava närvi pingutusega. Aferentsed kiud, mille kaudu juhitakse tundlikkust – retseptoritega, mis paiknevad silmalihastes. Info, kuidas silmamuna pööratakse, põhjustab erinevat pinget. IV Plokinärv – tuumad keskajus – nii aferentsed kiud kui eferentsed kiud (juhivad ühte lihast – alumist põikilihast – pöörab silmamuna alla ja väljapoole)
innerversiooni saavatel.... on erutuse ülekandeks atsetüülkoliin. Neuroparalüütilised mürkained ei lase lammutada mediaatoreid. Seepärast jääb erutuse ülekanne kestma ja lõpeb valulike krampidega. Samasuguse toimega on paljud putukamürgid. Fosfororgaanilised ühendid – enam neid mürkides kasutusel pole. Nende kasutamine ruumis just lastele ohtlik, kuna aine toimib vastavalt kehakaalule. Mürgistusnähud olenevad mürgi koguseks. Esimeseks häireks, mida ei märgata, on silmaava ehk pupilli ahenemine (ahendaja lihas tõmbub kokku). Teiseks häireks tugev süljevoolus. Kolmandaks bronhide ahenemine, silelihase kokkutõmbumine – hingamisraskused. Neljandaks krambid. Tänapäeval suur osa ravimitest mõjutamiseks erutusülekannet sünapsis närvilt närvile või innerveeritavale elundile. Kas soodustada või takistada mediaatori tagasihaaret. Kehva erutusülekande stimuleerimine või mõjutatakse hoopis retseptorit postsünaptilisel membraanil. Kui
siseelundi seinas - neis toimub ümberlülitumine ehk SÜNAPS KNS-ist tulevatelt närvikiududelt elundisse kulgevale närvikiule (vt füs) 3 REFLEKS ● organismi vastusreaktsioon ärritusele - nt keele maitsmisnäsade ärritusel algab süljeeritus - ereda valguse toimel silma võrkkestale silmaava aheneb REFLEKSIKAAR ● tee, mida mööda erutus vastuvõtvalt retseptorilt täidesaatva elundini kulgeb. - retseptorites tekkinud erutus levib mööda aferentseid närve KNS-i ja sealt mööda eferentseid närve elundisse ● lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist - aferentse neuroni kaudu võetakse erutus elundilt vastu ja antakse edasi KNSi ef.neuronile - eferntne neuron saadab oma neuriidi kaudu erutuse mingisse elundisse, pannes selle tegevusse
3) Kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs 4) Närvikiududest, mis juhivad erutuse keksnärvisüsteemist vastavasse organisse 5) Reageerivast organist INIMESE MEELEELUNDID. SILM Silma kaitsevad: Külgedelt ja tagant silmakoopad ning eest silmalaud, ripsmed ja niisutav pisaravedelik. Silma hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Lääts sarnaneb oma kujult ja funktsioonilt luubiga. Paikneb silmaava taga, seda ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ning hoiab seda ka paigal Võrkkest sellel tekib vaadeldavast objektist ümberpääratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed -, mis võtavad vastu valgusärritusi. Vikerkest e. Iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus Pimetähn koht, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga Kollatähn koht, kus asuvad ainult kolvikesed
Kognitiivne psühhologia I Taju protsess Mis on taju? Taju on aistinguline protsess, mille käigus aistingute kaudu väliskeskkonnast saadud informatsioon representeeritakse sisekeskkonnas, et saada keskkonnast terviklik ülevaade. Taju on protsess, mille käigus sünnib väliskeskkonnast terviklik sisemine representatsioon, mis on aluseks keskkonna tunnetamiseks ja selles käitumiseks. Kuidas taju aitab organismil olla evolutsioonilises mõttes edukas? · Kiskjate vältimine · Õige toidu leidmine · Liitlaste ja sõprade leidmine · Laste ja sugulaste aitamine · Teiste mõtete lugemine · Teistega suhtlemine · Seksuaalpartnerite leidmine Mis on representatsioon tajupsühholoogia mõistes? Representatsioon taju mõistes tähendab väliskeskkonnast saadud info ümbertöötlemist, sümbolite kaudu tegelikkuse esitamine ajus. Meeltesüsteem ja organismi omailm Milliseid füüsikalise energia liike suudab inimene tajuda? Keemilist (ma...
kujutis. Võrkkestast väljuv nägemisnärv viib info kuklasagara nägemiskeskusse, kus võrkkestal tekkinud pööratud kujutist tõlgendatakse õigetpidi. · Vikerkest paikneb silmamuna soonkesta eesosas. Tema värvus sõltub pigmendi hulgast. Vikerkest neelab valgust ja mida vähem on pigmenti, seda rohkem pääseb valgus läbi, st seda halvemini kohanetakse ereda valgusega. · Silmaava e pupill reguleerib valgusvoo tugevust. Hämaras valguses muutub ta suuremaks ja eredas valguses aheneb. · Lääts koondab valgust nii, et vaadeldavast objektist tekib selge kujutis. Seda tagab läätse kumeruse muutlikkus. Nt kui inimene vaatab kaugel asetsevaid objekte, siis on lääts õhuke (pingul), lähedal paiknevate objektide vaatlemisel aga kumeram. Läätse kuju muutub teda ümbritseva ripskeha kokkutõmbumisel ja lõdvenemisel.
Kesksel kohal retinopaatia vältimisel või selle progresseerumise takistamisel on silmapõhjade regulaarne jälgimine ja õigesti ajastatud laserravi. 13 4 RETINOPAATIA RAVI 4.1 Retinopaatia uurimine Silmade kontrolli hõlmab nägemisteravuse kontrolli ning silma uurimist oftalmoskoobi ja pilulambi (mikroskoobi) abil. Enne silmapõhjade uuringut tilgutatakse silma tilku, mis laiendavad silmaava ehk pupilli ja võimaldavad paremini näha silmapõhja. Vajaduse korral tehakse silmapõhjadest värvifoto, kasutades spetsiaalset kaamerat ja välklampi. Fotole jäädvustatakse reetina muutuste hetkeseis, mis võimaldab hilisemaid võrdlusi. Ainult nägemisteravuse mõõtmine pole päris adekvaatne meetod, kuna nägemisvõime langus on juba hilisema staadiumi sümptom ning samas normaalne nägemisteravus ei välista diabeetilist retinopaatiat
Ta paksus on ~1 mm. Kõvakesta üleminekukohta sarvkestaks nim. limbuseks. Kõvakesta ülesanne on kaitsta silmasisu ja ta annab silmale kuju. Kõvakest on varustatud veresoonte ja närvilõpmetega. (Skleera eesmist nähtavat osa nim. rahvapäraselt silmavalgeks ja ta on kaetud silmamunasidekesta ehk konjuktiiviga.) 2. Keskmine e. soonkest koosneb: a. vikerkest e. iiris Vikerkest on näha sarvkesta taga. Tema keskel paikneb silmaava e. pupill. Vikerkesta välimine kiht koosneb sidekoest ja sisaldab rohkesti veresooni ja närvilõpmeid.Pupilli läbimõõt on 3-6 mm. Silelihaste abil reflektoorselt ahenedes või laienedes reageerib pupill silma sattuvad valguse hulka. Vikerkesta strooma sisaldab pigmenti, mille hulgast oleneb vikerkesta (silmade) värvus. Vikerkesta Koostanud M. Kolga 2
aastal poola füsioloog N. Cybulski. Adrenaliin aktiveerib adrenoretseptoreid, mida tähistatakse tähtedega ja . -adrenoretseptor, 1-adrenoretseptor , 1A, B ja D-adrenoretseptor , 2-adrenoretseptor , 2A, B, C ja D-adrenoretseptor : -adrenoretseptor , 1, 2 ja 3-adrenoretseptor .(2) -adrenoretseptorid on tundlikumad noradrenaliinile, seejärel adrenaliinile ja siis isoproterenoolile(IPR). -adrenoretseptorite stimulatsioonil kutsub esile naha ja limaskestade veresoonte ahenemise, silmaava laiendaja-ja karvapüstitajalihase kontraktsiooni ja insuliini sekretsiooni pidurdumise.(2) 2-adrenoretseptorid on aga tundlikud isoproterenoolile, seejärel adrenaliinile ja noradrenaliinile. -adrenoretseptoritest 1 adenoretseptorid asuvad müokardis ja neerudes, nende stimulatsioonil suureneb Ca-ioonide sissevool rakku, erutuvus tõuseb, intensiivistub lipolüüs, elavneb insuliini sekretsioon, südame löögisagedus tõuseb ja kontraktsioonijõud tugevneb
Sisukord 3.....................................................................................Amfetamiin 4.....................................................................................Crack 5.....................................................................................Ecstasy 6.....................................................................................GHB 7.....................................................................................Heroiin 8.....................................................................................Kanep 9.....................................................................................Ketamiin 10...................................................................................Kokaiin 11...................................................................................Liimid lakid 12........................................................
helendavate bakterite koed Nägemiselundid kalade silmad on tihti väga suured. Need on läbipaistvas avavees erinevatel kaladel., näiteks mõõkkala. Pimeduses elavatel koopakaladel silmad puuduvad. Süvaveekaladel on silmad kas vhese valguse püüdmiseks väga suured, või vastupidi väikesed, sest midagi ei ole nagunii näha. Kaladel puuduvad silmalaud, seega ei saa silmi kinni panna. Kala silmalääts on kerakujuline. Silmaava suurust ei saa muuta. Kuulmiselundid väliskõrvu ei ole. Sisekõrv on ühtlasi tasakaaluelund. Ovaalkotike, ümarkotike ja poolringkanalid. Kuulmekivid ehk otoliidid koosnevad lubiainest, nende gravitatsioonile reageerimine annb akalae signaali põhja ja pinna asukohast. Neid on 3 tt. Suurimat kasutatakse vanuse määramiseks. Külm võib häirida tasakaalorgani tegevust, nt forellil. Helivõnked antakse seiskõrva edasi kogu keha kaudu. Weberi aparaat karpkaladel
SKLEERA -läbipaistmatu, koosneb -annab silmale kuju kollageenkiududest (sidekude) -sisaldab veresooni ja närvilõpmeid -LIMBUS: kõvakesta üleminek sarvkestaks II keskmine kest e SOONKEST 1. vikerkest -sarvkesta taga, tema keskel on -strooma sisaldab pigmenti, sellest IIRIS silmaava e PUPILL oleneb silmade värvus -rohkesti veresooni, närvilõmpeid -pupill reguleerib silma sattuva - silelihaskiud moodustavad valguse hulka silelihaste abil silmaavalaiendaja ja
Odavamad kaa- merad võimaldavad kuni 3-kordset optilist, kallimad ka kuni 10-kordset optilist suu- rendust. Reeglina on kaameratel olemas välklamp ning sellel reziim punasilmsuse vältimiseks. Pu- nasilmsus tekib põhjusel, et välklambist lähtuvale intensiivsele valgusimpulsile ei jõua sil- maava piisavalt kiiresti reageerida. Välklambi valgus jõuab seega veresooni sisaldava võrk- kestani ning peegeldub sealt objektiivi tagasi, enne kui silmaava piisavalt väikeseks muutub. Kuna pimedas on silmaava suurem, on ka punasilmsuse efekt pimedas tugevam. Samuti on silmaava lihaste reaktsiooniaeg oluliselt pikem joobeseisundis inimesel. Punasilmsust saaks pildistamise ajal vältida välklambi ja objektiivi asetamisega teineteisest eemale siis ei paista välklambi valgus otse võrkkestale. Abi on ka silmaava järkjärgulisest ,,harjutamisest" ere- da valgusega, mis sunnib silmaava piisavalt kokku tõmbuma juba enne välklambi tegelikku
Millise seletusi võiks anda? 12. Kirjeldage silma ehitust ja erinevate osade funktsioone. Kuidas toimub valguse muutumine närvisignaaliks reetinal ning kuidas on sellega seotud nägemishäired? Vikerkest paikneb silmamuna soonkesta eesosas. Tema värvus sõltub pigmendi hulgast. Vikerkest neelab valgust ja mida vähem on pigmenti, seda rohkem pääseb valgus läbi, st seda halvemini kohanetakse ereda valgusega. Silmaava e pupill reguleerib valgusvoo tugevust. Hämaras valguses muutub ta suuremaks ja eredas valguses aheneb. Lääts koondab valgust nii, et vaadeldavast objektist tekib selge kujutis. Seda tagab läätse kumeruse muutlikkus. Nt kui inimene vaatab kaugel asetsevaid objekte, siis on lääts õhuke (pingul), lähedal paiknevate objektide vaatlemisel aga kumeram. Läätse kuju muutub teda ümbritseva ripskeha kokkutõmbumisel ja
nt esemete värv ja heledus näivad püsivatena kõige erinevamates vaatlustingimustes, va eredas või peaaegu puuduvas valguses. Objektide kuju on väga erinevate vaatenurkade alt vaadates püsiv ja äratuntav. Kohanemine tajusüsteemid kohanevad väliskeskkonna muutuvate tingimustega. Nt inimese kohanemine muutuva valgusenergia hulgaga. Kiiresti muutuvate valgustustingimustega kohanemiseks muutub silmaava (pupilli) suurus. Nt hämaras pupillid laienevad. Mälu Kirjelda lühimälu ja pikaajalist mälu. Lühimälu tajutud materjal püsib lühikest aega. Mõnest sekundist poole minutini. Lühimälu on piiratud. Seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäävat ühikut. See kui kaua meil midagi lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Känkimine Pikaajaline mälu iseloomustab ajaline kestus ja väga suur maht. Arvatakse, et pikaajalise mälu maht on isegi
Ripskeha asub rõngakujuliselt silmaläätse ümber ja on sellele kinnitunud erilise sideme - ripsvöötmekese abil. Ripskehas leiduvad silelihased moodustavad ripslihase. Selle kokkutõmbumine põhjustab sõõrvöötmekese lõtvumise, mille tõttu läätse kumerus suureneb. Ripslihase lõtvumine aga pinguldab sõõrvöötmekest ja silmalääts lameneb. 181. Mille abil toimub pupilli suuruse muutumine? Selgitage. Vikerkest meenutab lamedat võru, mille keskel on ümar avaus - silmaava ehk pupill. Vikerkestas on kaks lihast: radiaalselt paiknevad lihaskiud moodustavad silmaavalaiendaja lihase, sõõrjalt ümber pupilli paiknevad lihaskiud aga silmaavaahendaja lihase. Nende abil reguleeritakse silma sattuva valguse hulka. 182. Silma abielundid, nende lühiiseloomustus: a) Silmamuna liigutavad lihased - 6 vöötlihast aitavad liigutada silmamuna ning avada ja sulgeda silma. b) Silmalaud - kaitsevad ja niisutavad silmamuna.
Mõju veresoontele pole kõigile veresoontele ühesugune; naha ja limaskestade veresooned ning siseelundite veresooned ahenevad sümpaatilise erutuse korral, skeletilihaste ja ajuveresooned ning pärgarterid (?) aga laienevad; peenise ja kliitori veresooned ahenevad, peenise puhul takistab see erektsiooni, aga soodustab ejakulatsiooni Naha ja karvapüstitajalihased kontraktsioon, karvad tõusevad püsti Silmaava ehk pupill laieneb Stimuleerib südametegevust rütm kiireneb, kokkutõmmete ulatus ja tugevus suureneb, erutuse juhtivus südamest paraneb Kiireneb vere hüübimine Hingamine kiireneb ja bronhid laienevad, see suurendab kopsude ventilatsiooni Seedeelundite talitlus pidurdub, mis avaldub selles, et seedeelundite motoorika pidurdub Suureneb vere glükoosi tase, intensiivistub lipolüüs (rasvarakkude lammutamine)
m.nasali Ninaselja Ninaselja Ahendab m. orbicularis Ümbritseb Silmaümbruse Suleb kõhrelise osa kõhrelise osa ninasõõrmeid, oculi ringina nahk ja silmalaud, piirkond piirkond surub silmaava silmalaud pilutab silmi, kõhrelist osa soodustab allapoole, pisarate lamendab
Seetõttu suureneb kopsude ventilatsioon ja organismi hapnikuga varustatus. 4) intensiivistub liponüüs ja vabade rasvhapete sisaldus veres. See võimaldab organismil saada lpiididest täiendavat energiat. Suureneb ka glükogenolüüs ja valkude kasutamine glükogeneesi teel energia saamiseks. Valgud muudetakse aminohapeteks ja maksas saab etapi kaupa nendest lõpuks glükoos. 5) seedenäärmete talitlus pidurdub ja seedeelundite motoorika aeglustub. 6) silmaava ehk pupill laieneb 7) karvapüstitajalihased tõmbuvad kokku, karvad tõusevad püsti Neerupealise koore glükokortikoid · nende esindaja on kortisool. Neid produtseeritakse zona fasciculata rakkudes. · glükokortikoidide vabanemist reguleeritakse kortisooli enda taseme järgi veres. kortisooli taseme langus stiumleerib hüpotalamuses kortikoliberiini, kortikoliberiin omakorda stimuleerib hüpofüüsi eessagara AKTH produktsiooni. AKTH
Enamikul inimestel, kes on surnud ecstasy kasutamise tagajärjel, on surma põhjuseks veekaotus, ülekuumenemine ning südameatakk; · põhjustab tahtest sõltumatuid liigutusi ja krampe; · peale kasutamist tekib masendus ja väsimus; · pikaajalised kasutajad võivad jääda vaimuhaigeks, saada südame-, maksa- või ajukahjustusi, mõned teevad depressiooni Kuidas kasutajat ära tunda? · rahutu, kõne on kiire ja vahel segane; · silmaava on laienenud; · palavik, vahel väga kõrge; · mõnel tekivad nägemused ning krambid. Tavaline ecstasy tarvitamise tunnus on lõuakramp ja hammaste krigistamine. Amfetamiin Valge pulber, mille tarvitamist on väga raske järele jätta. Kuidas veel kutsutakse? Spiid, amff, kiirus, ants, A. Kuidas välja näeb? Hallikasvalge või oranzikas-kollakas pulber või tabletid. Kuidas tarbitakse? Tablette neelatakse
Silmalauge toetavad neis olevad lauplaadid. Nende sees paiknevad erilised rasu eritavad tarsaalnäärmed, mille juhad avanevad lauservadesse. Nende eritis takistab pisaravedeliku sattumist laugude välispinnale. Ülalautõstur avab silma, tõstes ülalaugu. Silma suleb silmakõõrdlihas. Silma kaitseb sarvkestarefleks. Silma optilise süsteemi moodustavad: sarvkest, eeskamber, lääts ja klaaskega. Lisaks nimetatud valgusmurdvatele struktuuridele kuulub optilisse süsteemi veel silmaava ehk pupill, mille kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka. Silma optilise süsteemi valgustmurdvat võimet mõõdetakse dioptriates (D). Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerumise võrkkestale, kus tekib vähendatud ümberpööratud kujutis. Sensorirakkudes valguse toimel tekkinud sensoripotentsiaalid kutsuvad nägemisnärvid esile aktsioonipotentsiaalid, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse, kus teadvuse
Taolisi odaotsi on leitud peale Eesti veel ka Soomest, Lätist, Loode-Venemaalt ja Valgevenest. Sõjakirved ja sõjanuiad Põhiliselt on need keskmise varre pikkusega relvad. Sõjakirved Venekirved, mis ilmusid noorema kiviaja teisel poolel (3000 eKr) on esimesed sõjakirved. Venekirveste kultuuri on nimetatud ka sõjakirveste kultuuriks (eriti 19. sajandil). Tegemist on väga uhkete kirvestega, mille juures on välja lihvitud randid, nii serval kui ka silmaava juures. Arvatakse, et neid otseselt puude lõhkumises ei kasutatud, peamiselt siiski vast sõjalisel otstarvel ning kirved olid teatud staatuse sümboliks. On ka paarist varasemast kalmistust leitud märke, kuhu on maetud mehed, kes võisid relvastatud konfliktis surma saada, kuid viimasel ajal leitakse, et kultuuride vahetumine ei ole toimunud niivõrd suurte rahvamasside liikumise tulemusel, vaid pigem siiski kultuuride laenude mõjul.
tegutseda, kuna antikehade teke on pärsitud. · Suguhormoonid mõjuvad siis, kui on üleproduktsioon, muidu mitte. Neeupealise säsi produtseerib adrenaliini. Avaldab samasugust toimet nagu sümptaailise NS: · Südametegevus kiireneb · Laienevad skeletilihaste, aju veresooned ja südame pärgarterid, kuid ahenevad naha ja teiste siseelundite vererooned, va süda. · Hingamine kiireneb, bronhid laienevad, paraneb kopsude ventilatsioon ja hapniku varustus · Silmaava ehk pupill laineb · Karvad tõusevad püsti · Seedenäärmete talitslus pidurdub, seedeelundite motoorika samuti. · Vere glükoosi tase tõuseb, lipolüüs intensiivistub (rasvkoe lammutamine) · Vere hüübimine kiireneb. Kõhunääre produtseerib 4 hormooni- glükagoon, insuliin, stomatostatiin, pankrease polüpeptiid. Glükagooni produtseerivad A rakud, insluiini B rakud, somatostatiini D rakud, polüpeptiidi PP rakud.
Lühiajaline tugev parasümpaatikuse ärritaja on külm (eriti kui see tekib äkki). See mõju ei ole kestev, läheb sekunditega mööda. Parasümpaatilise ns toime efektoritele: 1. Mõju südamele pidurdav, südame tegevus aeglustub ja kokkutõmbed nõrgenevad. Ja kui on tugev ärritus, siis südame tegevus võib seiskuda. 2. Seedenäärmete tegevus intensiivistub ja seedeelundite motoorika samuti. Parasüpaatikus loob seedimiseks soodsad tingimused. 3. Silmaava ehk pupill aheneb tänu pupilli ahendaja lihase kokkutõmbele. 4. Kusepõie tühjenemise faas põie seinalihased tõmbuvad kokku, sulgurlihased aga lõtvuvad. 8
tegutseda, kuna antikehade teke on pärsitud. · Suguhormoonid mõjuvad siis, kui on üleproduktsioon, muidu mitte. Neeupealise säsi produtseerib adrenaliini. Avaldab samasugust toimet sümptaailise NS: · Südametegevus kiireneb · Laienevad skeletilihaste, aju veresooned ja südame pärgarterid, kuid ahenevad naha ja teiste siseelundite vererooned, va süda. · Hingamine kiireneb, bronhid laienevad, paraneb kopsude ventilatsioon ja hapniku varustus · Silmaava ehk pupill laineb · Karvad tõusevad püsti · Seedenäärmete talitslus pidurdub, seedeelundite motoorika samuti. · Vere glükoosi tase tõuseb, lipolüüs intensiivistub (rasvkoe lammutamine) · Vere hüübimine kiireneb. Kõhunääre produtseerib 4 hormooni- insuliin, glükagoon, stomatostatiin, pankrease polüpeptiid. Glükagooni produtseerivad A rakud, insluiini B rakud, somatostatiini D rakud, polüpeptiidi PP rakud.
toimeaeg on pikk, kuid pole kõrvaltoimeid; - Mus - Glaukoomi ravi; - Sülje ja mao eritiste karii - Soolte ja vähendamine, seede ja kusepõie n urinaarfunktsioonide töö vähendamine silelihaste sisse lülitamine peale tõmmete pärssimisega, silmaava operatsioone; suurendamine, - Mõne südamehaiguse kesknärvisüsteemi efektid. ravi - Maohaavandtõbi, silmapõhja uuringud, opi ajaks seedimise pärssimine, Parkinsoni tõbi - Atropiin silma pupilli
toimel tekkinud sensori potentsiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsiooni potentsiaalid, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teidpidi ajukoore kuklasagarasse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja -taju. Inimene tajub valgusena 400...750 nm pikkusi elektromagnetlaineid. Silma optilise süsteemi moodustavad: · Sarvkest · Eeskamber · Lääts · Klaaskeha Lisaks nimetatud valgustmurduvatele struktuuridele kuulub optilisse süsteemi veel silmaava ehk pupill, mille kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka. Silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmakestad on fibroos-, soon- ja võrkkest. Fibrooskesta eesmine 1/6 on sarvkest e cornea ja ülejäänud 5/6 kõvakest e skleera e sclera. Soonkestal on kolm osa: · Vikerkest(iris) annabsilmadelevärvijavõibolenevaltpigmendihulgastolla tumedamvõiheledam. Vikerkestakeskelejääbsilmaava, midaümbritsevadsulgur-jalaiendajalihas; · Ripskeha, milles pakneb ripslihas.
8 Kõiki kaugusi, mis jäävad väljapoole meie Galaktikat, aga ka Galaktika kaugemaid objekte on soovitav mõõta parsekites või selle kordsetes ühikutes. 9 3. VAATLUSASTRONOOMIA 3.1 SILM Kuni 17. sajandini oli ainukeseks võimaluseks saada Universumi kohta informatsiooni ainult silma- dega vaadeldes. Füüsika seisukohalt on inimese silma tähtsaimad osad: sarvkest, silmaava ehk pupill, silmalääts, läätse pingutavad lihased, klaaskeha, võrkkest ja silmanärv. Sarvkesta ülesandeks on kaitsta silma väliskeskkonna mõjutuste eest. Valgusallikatelt (aga ka kehadelt peegeldunud) valgus pääseb silma läbi silmaavaehk pupilli, mille läbimõõt kohandub vastavalt valguse intensiivsusele – hämaramas on silmaava suurem kui eredas valguses. Valgus läbib silmaläätse ja klaaskeha ning murdub neis selliselt, et tekib vaadeldavast
Silmalääts murrab pupilli kaudu silma tunginud valguskiiri nii, et vaadeldava eseme pööratud kujutis projekteerub täpselt võrkkestale. 162.Kuidas nimetatakse keele eesosal paiknevad näsasid, mille maitsepungad reageerivad magusale, soolasele ja hapule? Seennäsad 163.Kuidas nimetatakse allkirjeldatud silma osi? a) Paks, tihedast kiulisest sidekoest koosnev valge moodustis silmas ehk nn silmavalge → Kõvakest, b) Lame võru, mille keskel on silmaava ehk pupill → Vikerkest, c) Kepikeste ja kolvikeste, bipolaarsete ja ganglionirakkude asukoht → Võrkkest 164.Millise meelesüsteemi elundeid kujutavad alltoodud joonised (A ja B)? Tasakaalumeel 165.Milliseid sensoreid on all kirjeldatud? a) Kuulmis-, tasakaalu- ja kompimismeele ning siseelundite rõhutundlikud sensorid → Mehhanosensorid, b) Siseelundites ja hüpotalamuses koevedelike osmootse rõhu muutustele
Nimeta naha ülesandeid. (5) - - - - - 5.2.2 Naha tekised Nimeta naha tekised. (4) - - - - 5.3 Nägemiselund 30 5.3.1 Silma ehitus Täida joonise järgi tabel. Täidab silmamuna sisemuse Silmaläätsele Moodustab silma langevad silmaava nägemisosa, palju läbinud kepikesi ja kolvikesi valguskiired kaitseb ja katab Kõige tervama silmamuna nägemise piirkond valguskiired Juhib närviimpulsid pääsevad silma ajju sisse 5.3.2 Silma abielundid ja kaitse
2. Veresooned – erinevatele veresoontele on mõju erinev: Naha ja siseelundite veresooned (v a süda) – ahenevad Skeletilihaste ja aju veresooned, (südame pärgarterid) - laienevad 3. Hingamine – kiireneb, bronhide silelihased lõõgastuvad ja seega bronhid laienevad. Seega kopsude ventilatsioon suureneb, rohkem hapnikku koos sissehingatava õhuga kantakse kopsudesse. 4. Vere hüübimine - kiireneb, ollakse valmis võimalikuks vigastuseks, verejooksuks. 5. Silmaava e pupill – laieneb. Toimub tänu pupilli laiendajalihase kokkutõmbele. 6. Karvapüstitaja lihased – tõmbuvad kokku ning karvad tõusevad püsti. 7. Seedeelundite talitlus – pidurdub. Näärmete talitlus pidurdub ning ka seedeelundite motoorika pidurdub. 8. Vere glükoosisaldus – tõuseb. See saavutatakse kiirest maksast glükogeeni muutmise teel glükoosiks. 9. Lipolüüs – intensiivistub rasvkoe lammutamine 10
a. Naha ja siseelundite veresooned (v a süda) – ahenevad b. Skeletilihaste ja aju veresooned, (südame pärgarterid) - laienevad 3. Hingamine – kiireneb, bronhide silelihased lõõgastuvad ja seega bronhid laienevad. Seega kopsude ventilatsioon suureneb, rohkem hapnikku koos sissehingatava õhuga kantakse kopsudesse. 3. Vere hüübimine - kiireneb, ollakse valmis võimalikuks vigastuseks, verejooksuks. 3. Silmaava e pupill – laieneb. Toimub tänu pupilli laiendajalihase kokkutõmbele. 3. Karvapüstitaja lihased – tõmbuvad kokku ning karvad tõusevad püsti. 3. Seedeelundite talitlus – pidurdub. Näärmete talitlus pidurdub ning ka seedeelundite motoorika pidurdub. 3. Vere glükoosisaldus – tõuseb. See saavutatakse kiirest maksast glükogeeni muutmise teel glükoosiks. 3. Lipolüüs – intensiivistub rasvkoe lammutamine 3
Piklikaju- ühendab peaaju ja seljaaju. Juhib hingamist ja südametegevust. 23.11.teab meeleelundeid, nende ülesandeid, tähtsust ja tervishoidu · Silm- on hästi kaitstud: asub silmakoopas, eest poolt kaitsevad silmalaud ja ripsmed, niisutab pisaravedelik. Silma hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Silmamuna on kaetud kestadega. Silmamuna ees on sarvkest. Sarvkesta taga on vesivedelikuga täidetud ruum. Edasi tuleb silmaava ehk pupill, mida ümbritseb ripslihas. Ripslihase ülesandeks on muuta läätsekuju vastavalt vaatamiskaugusele. Kaugele vaadates on ripslihas lõtv ja lääts lame. Lähedale vaadates tõmbub lihas kokku ja lääts muutub kumeramaks. Silma sisemus on täidetud klaaskehaga. Lääts koondab ja suurendab valguse läbi klaaskeha võrkkestale. Võrkkestas on valgustundlikud rakud: kepikesed ja kolvikesed. Kepikesed võimaldavad näha
pilusse keemilist ainet, mida nimetatakse mediaatoriks. Piisa hulga mediaatori seostumisel teise raku pinnal oleva reteptorvalguga muutub viimase seisund. Erutamata rakus tekitab mediaator närviimpulsi , kuid aktiivses rakus impulssi edasi ei kanta. 6. Nägemismeel Meeleelundiks on silm mille valgustundlikud sensorid- kepikesed ja kolvikesed asuvad võrkkestas. Silma optilise süsteemi moodustavad sarvkest, eeskamber, lääts ja klaaskeha. Optilisse süsteemi kuulub veel silmaava ehk pupill mille kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka. Silmamuna ehitus: silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmamunast suurema osa täidab klaaskeha läbipaistev geel ekstratsellulaarvedelikust ning selles kolloidselt lahustunud kollageenist ja hüaluroonhappest. Silmakestad: fibrooskest, soonkest, ripskeha, pärissoonkest, võrkkest e reetina, pigmentepiteel, sensorirakud, horisontaalrakud, bipolaarsed rakud, ganglionirakud. 7. Värvuste nägemine ja värvipimedus
kujutis. Sensorirakkudes valguse toimel tekkinud sensoripotentsiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotentsiaalid, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja taju. Inimene tajub valgusena 400-750 nm pikkusi elektromagnetlaineid. Silma optilise süsteemi moodustavad: sarvkest, eeskamber, lääts ja klaaskeha. Lisaks nimetatud valgustmurdvatele struktuuridele kuulub optilisse süsteemi veel silmaava e pupill, mille kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka. Silma optilise süsteemi valgustmurdvat võimet mõõdetakse dioptriates. Silmas on valgustmurdvaid keskkondi mitu. Silmamuna ehitus. Silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmakestad on: fibroos-, soon- ja võrkkest. 1) Fibrooskesta eesmine 1/6 on sarvkest ja ülejäänud 5/6 kõvakest e skleera. 2) Soonkestal on 3 osa: a) Vikerkest annab silmadele värvi ja võib olenevalt pigmendi hulgast olla tumedam või heledam
Silma sisemine osa on vooderdatud veresooni ja pigmenti sisaldava soonkestaga (koroidea). Sellest seespool paikneb fotoretseptoreid sisaldav võrkkest e. reetina. Võrkkestal on silma optilise telje kohal tsentraallohk, mis on päevavalguses kõige teravama nägemise paigaks. Tsentraallohust nasaalselt paikneb nägemisnärvi väljumiskoht, optiline papill, ning seal valgusretseptorid puuduvad. Seepärast kannab see piirkond pimetähni nime. Silmaava moodustab vikerkest e. iiris. Vikerkest on pigmenteerunud struktuur, mis sisaldab lihaskiude pupilli ava reguleerimiseks. Valgus satub kõigepealt vesivedelikuga täidetud silma eeskambrisse ja sealt läbi vikerkestas oleva silmaava e. pupilli, vesivedelikuga täidetud tagakambri ning läätse geeljasse klaaskehasse ja selle taga olevatele fotoretseptoritele. Kui sarvkesta kumerus on alati ühesugune, siis läätse kuju on muudetav ripslihaste abil. Kaugemate esemete vaatamiseks lääts
Silma sisemine osa on vooderdatud veresooni ja pigmenti sisaldava soonkestaga (koroidea). Sellest seespool paikneb fotoretseptoreid sisaldav võrkkest e. reetina. Võrkkestal on silma optilise telje kohal tsentraallohk, mis on päevavalguses kõige teravama nägemise paigaks. Tsentraallohust nasaalselt paikneb nägemisnärvi väljumiskoht, optiline papill, ning seal valgusretseptorid puuduvad. Seepärast kannab see piirkond pimetähni nime. Silmaava moodustab vikerkest e. iiris. Vikerkest on pigmenteerunud struktuur, mis sisaldab lihaskiude pupilli ava reguleerimiseks. Valgus satub kõigepealt vesivedelikuga täidetud silma eeskambrisse ja sealt läbi vikerkestas oleva silmaava e. pupilli, vesivedelikuga täidetud tagakambri ning läätse geeljasse klaaskehasse ja selle taga olevatele fotoretseptoritele. Kui sarvkesta kumerus on alati ühesugune, siis läätse kuju on muudetav ripslihaste abil
võrkkestale, kus tekib vähendatud ümberpööratud kujutis. Sensorirakkudes (kepikestes ja kolvikestes) valguse toimel tekkinud sensoripotentsiaalid kuysuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotentsiaalid, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja taju. Inimene tajub valgusena 400-750 nm. Silma optiline süsteem - sarvkest - ees- ja tagakamber täidetud vesivedelikuga - silmaava e pupill selle kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka - lääts - klaaskeha läbipaistev geel ekstratsellulaarvedelikust ning selles kolloidselt lahustunud kollageenist ja hüaluroonhappest +valgustmurdav keskkond redutseeritud silm Silmamuna ehitus kestad ja sisu. Silmakestad: fibroos-, soon-, võrkkest. Fibrooskesta 1/6 sarvkest, 5/6 skleera
Kui kuningas sadulasse istus, viipas ta Diane'ile käega, daam lehvitas taskurätiga vastu ... Algas turniir, kõik pidasid hinge kinni. Kes kahest mehest teise esimesena sadulast maha saab? Hobused juba galopeerisid! ... Äkki kostus kohutav ragin. Üks raudrüüs võistleja kukkus hobuse seljast maha. Diane karjatas! ... See oli kuningas! ... Haavatu toimetati kiiresti lossi. Oli juhtunud midagi hirmsat: vastase piigi ots läbistas kuninga kiivri silmaava ja torkas kuningal silma peast. ... Mees elas agoonias9 veel kümme päeva, siis suri Diane'i käte vahel. Chenonceau loss (Henri II kingitus Diane de Poitiers'le) Lana Turner (Diane) ja Roger Moore (Henri II) filmis ,,Diane" Caterina ei läbenud kuninga matusteni oodata. Oli ju nüüdsest tema valitseja ja käsutaja. Ta palus Diane'il juba samal päeval kõik kuninga kingitud ehted talle üle anda ja lisas: ,,Chenonceau lossis teil vist isiklikke asju pole
Esimese sisse- ja teise väljaliikumine vastavalt nende kontsentratsioonide erinevusele rakusisese ja -välise keskkonna vahel põhjustab membraanipotentsiaali suurenemise. 6. Nägemismeel. Nägemismeeleelundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid- kepikesed ja kolvikesed- asuvad võrkkestas. Silmamuna ehitus: 1) Fibrooskesta eesmine 1/6 on sarvkest, ülejäänu kõvakest. 2) Soonkestal on 3 osa: vikerkest, mis annab silmale värvi ja mille keskele jääb silmaava, mida ümbritsevad sulgur- ja laiendajalihas; ripskeha, milles paikneb ripslihas; pärissoonkest, sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli. 3) Võrkkestas ehk reetinas on mitmeid erinevaid rakukihte: melaniini sisaldav pigmentepiteel; sensorirakud- kepikesed ja kolvikesed, kollatähn; horisontaalrakud; bipolaarsed rakud; ganglionirakud, mille jätked moodustavad nägemisnärvi. Nägemisnärvi reetinast väljumise koht on pimetähn, kuna sel puuduvad sensorid
kujutis. Võrkkestast väljuv nägemisnärv viib info kuklasagara nägemiskeskusse, kus võrkkestal tekkinud pööratud kujutist tõlgendatakse õigetpidi. · Vikerkest paikneb silmamuna soonkesta eesosas. Tema värvus sõltub pigmendi hulgast. Vikerkest neelab valgust ja mida vähem on pigmenti, seda rohkem pääseb valgus läbi, st seda halvemini kohanetakse ereda valgusega. · Silmaava e pupill reguleerib valgusvoo tugevust. Hämaras valguses muutub ta suuremaks ja eredas valguses aheneb. · Lääts koondab valgust nii, et vaadeldavast objektist tekib selge kujutis. Seda tagab läätse kumeruse muutlikkus. Nt kui inimene vaatab kaugel asetsevaid objekte, siis on lääts õhuke (pingul), lähedal paiknevate objektide vaatlemisel aga kumeram. Läätse kuju muutub teda ümbritseva ripskeha kokkutõmbumisel ja lõdvenemisel.
kujutis. Sensorrakkudes valguse toimel tekkinud sensoripotensiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotensiaalid, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagaratesse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja taju. Inimene tajub valgusena 400...750nm pikkusi elektromagnetlaineid. Silma optilise süsteemi moodustavad: sarvkest, eeskamber, lääts ja klaaskeha. Lisaks nim valgustmurdvatele struktuuridele kuulub optilisse süsteemi veel silmaava e pupill, mille kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka. Silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmakestad on fibroos-, soon- ja võrkkest. Fibrooskesta eesmine 1/6 on sarvkest ja ülejäänud 5/6 kõvakest e skleera. Soonkestal on kolm osa: a) vkerkest, mis annab silamdele värvi b) ripskeha, milles paiknev ripslihas c) pärissoonkest sisaldab veresooni, millega toidetakse võrkkesta epiteeli. Võrkkestas e reetinas on mitmeid erinevaid rakukihte: a) pigmentepiteel, milles
· Suguhormoonid mõjuvad siis, kui on üleproduktsioon, muidu mitte. Neeupealise säsi produtseerib adrenaliini. Avaldab samasugust toimet nagu sümptaailise NS: · Südametegevus kiireneb · Laienevad skeletilihaste, aju veresooned ja südame pärgarterid, kuid ahenevad naha ja teiste siseelundite vererooned, va süda. · Hingamine kiireneb, bronhid laienevad, paraneb kopsude ventilatsioon ja hapniku varustus · Silmaava ehk pupill laineb · Karvad tõusevad püsti · Seedenäärmete talitslus pidurdub, seedeelundite motoorika samuti. · Vere glükoosi tase tõuseb, lipolüüs intensiivistub (rasvkoe lammutamine) · Vere hüübimine kiireneb. 15. Kõhunäärme sisesekretoorne talitlus. Vere glükoosisialduse regulatsioon. Suhkurtõbi. Kõhunääre produtseerib 4 hormooni- glükagoon, insuliin, stomatostatiin, pankrease polüpeptiid
seda Nägemisnärv Närviimpulsid kanduvad võrkkestast mööda nägemisnärvi peaaju nägemiskeskusesse, kus tekib nägemisaisting. Silmaava e pupill Reguleerib silma langeva valguse hulka, eredas valguses see aheneb ja hämaras suureneb Võrkkest Sinna moodustub kujutis, mis on vähendatud ja ümberpööratud. Jaguneb 2-ks:
9 42) Silma optilise süsteemi põhiosad ja omadused. Kujutise teke silma võrkkestal. Silma optiline süsteem on läätsede süsteem, mis projitseerib võrkkestale ümbruse vähendatud ja ümberpööratud kujutise. Silma dioptriline aparaat koosneb läbipaistvast sarvkestast, vesivedelikuga täidetud ees- ja tagakambrist, silmaava e pupilli moodustavast vikerkestast, läätsest ja klaaskehast (läbipaistev geel). Lisaks on kujutise tekkel oluline silmamuna tagumist sisepinda kattev võrkkest ehk reetina, kus on sensorrakud kepikesed ja kolvikesed. (võrkkesta ümber on soonkest, selle ümber kõvakest) Optiline tugevus D=1/f dioptriat. Silma keskmine optiline tugevus on 58,6 dioptriat. Silma tööpõhimõte on sarnane kaamerale. Silm koondab valgust läätse abil (see lääts on
Lühiajaline tugev parasümpaatikuse ärritaja on külm (eriti kui see tekib äkki). See mõju ei ole kestev, läheb sekunditega mööda. Parasümpaatilise ns toime efektoritele: 1. Mõju südamele pidurdav, südame tegevus aeglustub ja kokkutõmbed nõrgenevad. Ja kui on tugev ärritus, siis südame tegevus võib seiskuda. 2. Seedenäärmete tegevus intensiivistub ja seedeelundite motoorika samuti. Parasüpaatikus loob seedimiseks soodsad tingimused. 3. Silmaava ehk pupill aheneb tänu pupilli ahendaja lihase kokkutõmbele. 4. Kusepõie tühjenemise faas põie seinalihased tõmbuvad kokku, sulgurlihased aga lõtvuvad. Vere füsioloogia 1. /seda osa saab raamatust!!/ Veri on sisekeskkonna 1 osa. Verd on täiskasvanul keskeltläbi 5 liitrit ja see koosneb vereplasmast ja vormelementidest. Plasma ja vormelementide suhet nimetatakse hematokritiks. Normaalselt on on plasmat rohkem (55-60%) , vormelemente (45-40%).
sinise-kollase eristamine Silma ehitus: Võrkkestas asuvad kolvikesed ja kepikesed – selle tagumine osa on valgusetundlik, fotoretseptorid: kepikesed – must-valge nägemine, hämaras valguses nägemiseks, liikumine, kolvikesed – värvitaju, valgusärritus (puudused kolvikese töös võivad põhjustada värvipimedust) vikerkest e iiris – silmade värv, neelab valgust; kõvakest (silma põhjas) pupill e silmaava - reguleerib valgusvoo tugevust 12 lääts – koondab valgust nii, et vaadeldavast objektist tekib selge kujutis. Valguse suhtes kõige tundlikumat võrkkesta keskosa nimetakse kollatähniks. Monokulaarne nägemine on nägemiskujutise saamine ühe silma abil. Binokulaarne nägemine on nägemiskujutise saamine kahe silma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
