Läätse optiline tugevus. Mida lähemal on fookus läätsele seda tugevamini lääts murrab kiir ja seda suurem on ta optiline tugevus. Mõõdetakse dioptriates(dptr) Fotoaparaat Põhiosad kaamera ja objektiiv, mis koosneb ühest läätsest või läätsede süsteemist. Tekib eseme tõeline, ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Kohta kus kujutis tekib asetatakse valgustundlik fotoplaat või film. Valgushulka reguleeritakse katiku abil. Silm Inimese silma on sarnane fotoaparaadi omaga. Silm on peaaegu kerakujuline kaetud kõvakestaga niinimetatud skleeraga., mille läbipaistavat osa nim sarvkestaks. Selle taga on vikerkest. Sarva ja vikerkesta vahel on läbipaistev vesivedelik. Vikerkestas on avaus- silmaava mille läbimõõt on vahemikus 2-8 mm. silma ava muutub valgusega. Silma täidab poolvedel klaaskeha. Silma põhi on kaetud võrkkestaga, mis kujutab endast nägemisnärvi harusid.silma kohanemist nim. Akommodatsiooniks. Eseme kaugust, mille
mööda nägemisnärvi ajju. Aju pöörab pildi õiget pidi ja inimene saab ümbritsevast õige ettekujutise. Värvide eristamine Meie silmad eristavad värve tänu võrkkesta kolvikestele, mis on tundlikud erinevate värvuste suhtes. Kolvikesi on kolme tüüpi, s.o punase, kollase ja sinise jaoks. Ülejäänud värvid kujunevad nende põhivärvuste segunemisel. Lühi- ja kaugelenägevus Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugele asuvaid esemed paistavad ähmasena. Lühinägevust põhjustab kas liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või on silmamuna liiga pikergune. Sellisel juhul murduvad valguskiired silmas liiga tugevalt ja kujutis moodustub võrkkesta ette. Kaugelenägevuse korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on hägused. Nende silmalääts on kas liiga lame või on silmamuna normaalsest lühem. Sellisel juhul tekib eseme kujutis võrkkesta taha
silmaläätsele. Silma sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga. Läätse ees on see vedelam, taga aga sültjas, moodustades klaaskeha. Lääts koondab ja suunab valguskiired läbi klaaskeha võrkkestale. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise. 4. Silma kaitsesüsteem. Kuidas selle osad silma kaitsevad? Vastus: Silmalaud sulguvad automaatselt kui miski puudutab ripsmeid. Koljuluude moodustatud silmakoopas on silm kaitstud külgedelt ja tagant. Ripsmed takistavad tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist Pisaravedelik niisutab silmamuna, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut ja uhub silmast mustuse 5. Kuidas toimub kaugele ja lähedale vaatamine? Vastus: Lähedale vaadates tõmbub ripslihas kokku, sidemed on lõdvad ja silmalääts on kumer. Kaugele vaadates on ripslihas lõtv, sidemed on pingul ja silmalääts on lame. 6. Kuidas reguleeritakse silma langeva valguse hulka
silmaläätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. Võrkkestal tekib vaadelavast objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed , mis võtavad vastu valgusärritusi. Kolvikestes ja kepikestes moodustuvad närviimpulsid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda. 3. Nägemishäired, nende tekkimine ja ravi Kaugnäegevus korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged, hägused. Kaugnägevatel inimestel on silmalääts, kas liiga lame või on silmamuna normaalsest lühem, mistõttu lähedale vaadates tekib esemete kujutis võrkkesta taha. Kaugnägevus on seotud inimese vanusega. Nägemise parandamiseks peab kandma kumerate, ehk plussklaaside prille. Lühinägevus - korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed paistavad ähmastena
NÄGEMINE SILM JA NÄGEMINE Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. MIS KAITSEB SILMA? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. SILMA EHITUS Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Täiskasvanud inimese silmamuna...
Too näiteid. Matemaatika,astronoomia,ennustamine 16. Mis olid Mesopotaamias kestvamad, kas poliitilise ühtsuse või poliitilise ebastabiilsuse ajajärgud? Miks? Ebastabiilsust oli rohkem 17. Milles seisneb Hammurapi seaduste tähtsus? Millised karistusmeetodid olid,mehe ja naise õigused ja kohustused. 18. Mida teame Mesopotaamia ühiskonnakorralduse kohta Hammurapi seaduste põhjal? Silm silma,hammas hamba vastu! (kui keegi pimestas kellegi teise silma,siis tuli ka tema silm pimestada) 19. Miks on vanaaja kultuuriloo seisukohalt olulised ,,Sinuhe jutustus" ja eepos ,,Gilgames"? See koondab ja arendab edasi mitmes varasemas Sumeri poeemis jutstatud lugusid 20. Milles seisneb järgmiste isikute tähtsus: Menes - esimene kuningas e. vaarao Thutmosis III - 18.dünastia 6.vaarao Ramses II - Ramses II on peetud ka vaaraoks, kelle ajal toimus juutide väljaränne Egiptusest, kuid otseseid tõendeid selle kohta pole. Ehnaton - oli Egiptuse 18. dünastia vaarao
Mandragora Doris Kareva Doris Kareva on sündinud 1958. aastal ja õppinud inglise filoloogiat Tartu Ülikoolis. Ta oli peasekretär UNESCO Eesti Rahvuslikus Komisjonis. Luulekogu "Mandragora" ilmus 2002. aastal kirjastuses Huma. Ta sai Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest. Luulekogu teemad: Hoolivus (Silm läheb sõlme) Armastus (Kui me oleme koos, siis oleme) Õnnelikus (Otsekui asendit unes) Elu (elu ja uni - lehed) Luulekogus korduvad väljendid: armastus, hirm, vaikus. Enim mõjus luuletus hoolivusest, et ei saa ainult enda peale mõelda. Tuleb teistest hoolida ja aidata kui vaja, sest "teist hoides hoiad ka end." (Silm läheb sõlme) Kõne- ja kõlakujundid: Epiteet- "oleme mähitud siidisesse salajusse", "Sõnad on hõbe, naeratus kuld, noorus on tõde, vanadus muld"(Noorus on ...
Kujud mõjuvad kohmakalt aga ometi väga suursuguselt. Läbi aastasadade kujutati vaaraosid alati samasuguses poosis, sama soengu ja näoilmega. Lihtrahva ja loomade skulptuurid on aga hoopis elavamad kuigi teostatud samuti üldistatuna, stiliseerituna. Egiptlased katsid oma hoonete seinu ja obeliske reljeefidega. Nendel kujutati inimest üldistatult nagu skupltuuriski. Järjekindlalt kasutati nn. egiptuse poosi kus jalad, pea ja käed on kujutatud külgvaates, ülakeha ja silm otsevaates. Orje kujutati väiksemana kui ülikuid, kaugemal asetsevad inimesed paigutati reljeefil ülespoole. Loomad, kalad ja taimed paistavad loomutruumad, samas asetsevad kõik kujutatavad eraldi- ruumi nende ümber pole vajalikuks peetud kujutada. Reljeefid värviti sageli värviliseks. Samasugused reeglid kehtisid ka seinamaalis. Egiptuse poos- nägu, käed, jalad külgvaates; õlad ja silm otsevaates. Skultuurid võib jagada kaheks:
7. omavahel pöördvõrdelised =c/f 8. Võnkeperiood T on väikseim ajavahemik, mille järel keha liikumine kordub. 9. Sageduse ja perioodi vaheline seos 10. Elektromagnetlainete skaala elektromagnetlainete järjestust lainepikkuse või 11. sageduse järgi. 12. Elektromagnetlainete põhiliikideks on- madalsagedus,raadiolained, mikro, 13. optiline kiirgus, infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus,rõntgenkiirgus, 14. gammakiirgus 15. Valgus-elektromagnetlaine,mida inimese silm tajub 380-760nm 16. Valguse dualism-elektromagnetlaine,osakeste voog 17. Footon- elektromagnetkiirguse väikseim osake 18. Footoni energia (valem) E=hf h-plancki konstant 6,6*10"-34J*s 19. Interferents- lainete liitumine, mille tulemusel lained tugevdavad või 20. nõrgestavad üksteist 21. Difraktsioon- lainete kandumine tõkke taha 22. Polarisatsioon- on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus. 23. Fotoefekt- elektronide välja löömine valguse toimel 24
Kõvakesta all paikneb soonkest. Nagu nimetusestki näha, sisaldab soonkest rikkalikult veresooni. Soonkest varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osaleb silma temperatuuri reguleerimises. 6 3. LÜHINÄGELIKKUS Lühinägelikkus on päritav. Kui see on olemas vanematel, tekib ta tõenäoliselt ka lastel. Lühinägelikkus kujuneb välja koolieas, mil silm kasvamise lõpetab. Teravaks nägemiseks on oluline, et lääts ja sarvkest murraksid valguskiiri nii, et need langeksid täpselt võrkkestale. Võrkkest saadab info ajju. Lühinägelikkuse puhul on aga sarvkest keskelt liiga õhuke ja kumer ning ebaühtlane või silmamuna on liiga pikk ja kiired koondatakse liiga vara. (Joonis 2.) Võrkkestale jõuavad uuesti hajunud kiired ja nägemine on hägune. Joonis 2.
Välismaa autorite noortekirjandus. Aastad 2005-2010 Uurimustöö. Madli Ainsalu 8b TÜG Välismaa noortekirjandus: "Lucas" Kevin Brooks "Rööv" Andreas Schlüter "Kuulsuse valvas õppetund" Kika "Kuninglikult untsus" Niki Burnham "Maoli" Nick Hornby "Piraadid" Ilkka remes "Ohtlik armas" Melissa Marr "Neelatud" Simon Holt "Võimumäng" Andreas Schlüter "Härra Ibrahim ja Koraani õied" Eric-Emmanuel Schmitt Emily the Strange "Kaotatud päevad" Rob Reger ja Jessica Gruner "Sigadesaaga/pigtopia" Kitty Fizgerald "Brislinger" Christopher Paolin "Julia mängib Juliat" Juta Treiber "Lapsehoidjad" Melissa de La Cruz "Eragon" Christopher Paolin "Otsetee paradiisi" Allan Keian "Lihtsalt armastus" Brigitte Blobel "Vaigust kiiker" Philip Pullamn "Hurini lapsed" J.R.R. Tolkien "Alaizabel Cray painaja" Chris Wooding "Soovileht" Eoin Clofer "Lõpetamata lood" J.R.R...
CD) 10.10 2009/10222 ,,Kõva Kont" (2DVD/CD) 24.02 2010/10223 ,,Vaid vaprust" (singel/video) 15.01 2010/10223 ,,Äio" (CD/2LP) 03.03 6 Pildid 7 ,,Vaid vaprust" Metsatöll , album ,, Äio" Jah, merevahust murdu sööb purjelaeva rind Täis terashalli väge on iga mehe hing Kui vahuvalgeid laineid löövad iilid üle pea ei pelgu tunne mehed, ei hirmu nime tea Kui veripunast koitu neelab meremehe silm siis vaba on me vaim ja vaba on me hing Kui vajub raskelt randa see merelaeva voor siis võõra ranna lehka veab iga sõõmupaar Ei toeta käsi mõõka, ei oda hoia klann ent kui tarvis, haarab tera iga rusik', raevus ramm Kui veripunast koitu neelab meremehe silm siis vaba on me vaim ja vaba on me hing Ei pelgu tunne süda, ei rajalt eksi samm vaid vaprust seitse sülda ja vabatmehe ramm On meresoolast vettind' minu tuulest paakund kuub on tormilained räsind', tüügashabe mõõtmas tuult
mis on saanud tuntuks Ramses II skulptuuridelt ja Tutanhamoni surimaskilt. Kleopatra ja talle eelnenud valitsejad kandsid keerulist peaehet, milles kaks sulge sümboliseerisid kandja kõrget seisust, päike, maakera ja jäärasarved aga olid viljakuse sümboliks. Ihu ligidal kanti mitmesuguseid õnnetoovaid amulette ehk ohutisi, nagu näitekspüha põrnikat skarabeust, ja need pandi lahkunule ka hauda kaasa. Populaarne õnnetoov märk oli wedjati silm ehk Horuse, taeva- ja päikesejumala silm, mida on mõnest kullast kaelaehtest leitud kaugelt rohkem kui üks.
*valguse osakesi nim. Kvantideks *valgus on dualistlik-erinevates katsetes ilmnevad erinevad omadused *lainepikkus on kaugus samas faasis oleva naaberpunktivahel *periood(T) Näitab aega, mis kulub lainel ühe laine pikkuse läbimiseks *Sagedus-näitab mitu võnget teeb laine ajaühikus. *Laine kiirus(v)-kui pikatee läbib laine ajaühikus *sagedus ja periood on omavahel pöördvõrdelised *Faas näitab kus laine antud hetkel asub. *Silm on kõige tundlikum rohelisele(sest silm ei pea pingutama) Punane 770-620 nm roheline 569-500nm violetne 450-380nm *Põhivärvid on punane, roheline ja sinine *Interfrents on kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevates ruumipunktides võnkumised tugevadavad või nõrgendavad teineteist. *kui kaks samas faasis lainet liitub, tekis hele laik *Kui alined on erinevas faasis siis nad kustutavad teineteist ja tekib tume laik *Iterferentsi tekkimise tingimused: 1.Laine peab piisavalt pika ajajookusl säilitama oma esimsed parameetrid
3.Neoliitiline kunst 1) megaliidid, dolmenid, kromlehhid, menhirid 2) Dolmen Prantsusmaal, kromlehh Stonehenge's Inglismaal 4.Vana-Mesopotaamia 5.Assüüria ja Uus-Bbüloonia kunst 1) Praeguse Süüria ja Iraagi aladel 2) Savitellised (osa põletatud, osa lihtsalt kuivatatud (polnud ilmastiku kindlad)) 3) Templid, lossid, linnakindlustused 4) Silmad olid väga hingestatud, figuurid aga lihtsustatud. Keha oli veider, proportsioonid paigast ära. Kohmakad. Jalad ja pea küljelt, keha ja silm otse. 5) Maailma vanim kirjasüsteem (kiilkiri), ratas 6.Vana-Egiptus. Püramiidid 1) 3000 aastat eKr 2) Vaaraode matmiseks. Cheopsi, Chefrene ja Mykerinose püramiidid 3) Nad uskusid elu pärast surma. Oli mitu jumalat 4) Pea, keha, alakeha külgvaates, silm ja ülakeha eestvaates. 7.Uue riigi arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst 1) Ramses II matusetempel, Hatšepsuti matusetempel. 2) Lihtrahva kujud on väiksemad, elavamad, vabamad, tihti puidust ja värvilised
Rohukonn on pruun ja kirju kõhualusega. Kuna ta ei ole kiire ja tal puuduvad röövloomade vastu head kaitsevahendid, on tema peamine kaitse varjevärvus. Tema tagajalgadel olevad vöödid loovad pideva pinna katkemise mulje. Istuval konnal seevastu jätab jala eri piirkondade vöötidest koosnev muster mulje nende kehaosade seotusest, mis päriselt seotud ei ole, ja see mulje katkeb kohe, kui konn jalgu sirutab. Kõige raskemini varjatav elund on silm ja sellepärast on rohukonnal nagu kõigil pruunidel konnadel oimul tume triip või laik, mis jätab mulje, et silm ei ole seal, kus ta tegelikult on. Rohukonn elutseb niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ning kultuurmaastikel. Ta veedab kogu suve maismaal, veekogudest üsna kaugel. Rohukonn on öise eluviisiga loom, kes kõige erksamalt tegutseb kella 23...2 ajal. Päeva veedab rohukonn põõsastesse, kivide alla või pehkinud kändudesse varjunult.
Üks osa reflekse on inimesel kaasasündinud e. Pärilikud (Tingimatud). Teine osa omandatakse elu jooksul(Tingitud) Refleksikaar Tee, mida mööda erutus kulgeb. 1) Erutust vastuvõtvatest närvirakkudest 2) Närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3) Kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs 4) Närvikiududest, mis juhivad erutuse keksnärvisüsteemist vastavasse organisse 5) Reageerivast organist INIMESE MEELEELUNDID. SILM Silma kaitsevad: Külgedelt ja tagant silmakoopad ning eest silmalaud, ripsmed ja niisutav pisaravedelik. Silma hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Lääts sarnaneb oma kujult ja funktsioonilt luubiga. Paikneb silmaava taga, seda ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ning hoiab seda ka paigal Võrkkest sellel tekib vaadeldavast objektist ümberpääratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas
o Romantism on tundeline kirjandusvool Carmen armus tihti o Romantikutele tähtis erandlikkus tegelased oli eraldatud, neil ei olnud kellegagi tihedaid sidemeid o Esiplaanil autori omad ideaalid autor oli ise üheks tegelaseks, temale jutustati see lugu o Hinnati huumorit Carmen oli rõõmsameelne ja tegi nalju o Kujutati maailmavalu jutt räägibki don Jóse kurvast elust HUVITAVAID MÕTTEID, LAUSEID o Mustlase silm on hundi silm, ja see näitab head vaatlusvõimet. Kui teil pole aega minna loomaaeda, et uurida hundi pilku, siis jälgige oma kassi, kui ta varitseb varblasi. o Reisil tuleb kõik ära proovida. o Koera ja hunti ei saa kauaks paari panna. o Kääbus on kangelane, kui sülitab kaugele. o Jões, mis kohiseb, leiab kas palju vett või palju kive. o Hulkuv koer leiab ikka kondi. o Rääkimine hõbe, vaikimine kuld ARVAMUS TEOSE KOHTA Teosel oli idee, kuid puudus sisu
Maalikunst Selleks, et surnute hinged end hauakambris hästi tunneksid, kaeti nende seinad maalingutega, millel kujutati stseene kambriomaniku igapäevaelust - jahiretki, lõbustusi, tantsijaid ja lauljaid, jumalaid, kes surnu hinge kaitsevad ning usutalitlusi. Egiptuse maalikunstnikud kujutasid inimesi kindla kaanoni alusel. Inimese jalad olid külgvaates, alates nabast pöördus ülakeha otsevaatesse ning pea oli taas külgvaates. Silm oli otsevaates (egiptlaste suured silmad). Reljeefid ja hieroglüüfid (seletasid ja täiendasid) katsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja isegi tarbeesemeid. Maalikunst erines eelmistest vähe (pinnakunst). Lõpututest inimkeha võimalikest poosidest kujutati kindlalt ainult mõnda ilmekamat. Tegelasi kujutati tihti nn. egiptuse poosis- inimene pika sammuga astumas (jalad küljelt), rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates.
aga leidub muidki võimalusi. Tööreziimi järgi eristatakse pidevreziimis töötavat ja impulsslaserit. Töötava aine põhjal eristatakse gaas-, vedelik-, pooljuht- ja dielektriklasereid. [1] Selles artiklis käsitletakse põhiliselt liigitust töötava aine põhjal. Tuleb arvestada, et isegi nõrga võimsusega laserid (mõni millivatt) võivad silmale ohtlikud olla. Laserikiirgus on väikese hajumisega ja kui see on sellise lainepikkusega, mida silm suudab fokuseerida, siis võib silm kiirguse energia koondada väga väiksesse punkti. See tähendab, et isegi nõrk laser võib lühikese ajaga põhjustada silmale püsivat kahju.
selts: päriskonnalised Anura, Sugukond: konlased Randae keha põhiosad ja iseärasused- On pruuni ja kirju kõhualusega. Heaks kaitsevahendiks röövloomade vastu on kaitsevärvus. Tema tagajalgadel olevad vöödid loovad pideva pinna katkemise mulje. Istuval konnal vöötidest koosnev muster jätab mulje nende kehaosade seotusest, mis päriselt seotud ei ole, ja see mulje katkeb kohe, kui konn jalgu sirutab. Kõige raskemini varjatav elund on silm ja sellepärast on rohukonnal nagu kõigil pruunidel konnadel oimul tume triip või laik, mis jätab mulje, et silm ei ole seal, kus ta tegelikult on. on öise eluviisiga loom. Väidetavalt võib rohukonn 1 hüppega läbida vahemaa, mis on võrdne tema 12 kordse kehapikkusega. sigimine, paljunemine ja arenemine- Pärast talveund algab konnadel paljunemisperiood. Rohukonnad kogunevad suurte hulkadena kudemispaikadesse:
Ja kui kasvõi ta enda kolde kaaslaseks osutub ta kambreis siis Oidipuse enda peale see needus langeb. Pime ennustaja püüab säästa ennast ja Oidipust piinadest. Pime nõuab, et Oidious kindlalt jälgiks tema käsku. Nüüdsest peale on tal ennustaja poole keeldud pöörduda, selle maa enda roim on reostanud. Ta enda leiab tapjat otsides .Hirmsat pattu teeb Oidipus tahtmatult .Ta enda sooga rikub verd. Ta enda õnnetust ta oma silm ei näe. Enda hõimule nii siin kui seal maailmas sai ta vaenlaseks, kaht ränka needust kannab. Isa eest nuhtleb üks ja teine ema eest. Välja siit maal tõukavad ta ning ta silm saab kustuma. Oidipus ei pea kaugelt otsima meest, kelle vastu ta lausus need needused. Peagi selgub tõde, et -Ta on oma lastele nii isa, kui vend ja enda ilmakandjale nii poeg, kui mees Milline sündmus leidis tegelikult aset kolme tee ristis ?Millest sai alguse kuulujutt röövlitest`?
Õnnelik Prints Kõrge samba otsas seisis Õnneliku Printsi kuju. Ta oli kaetud lehtkullaga, silmadeks olid safiirid ja mõõgapidemel rubiin. Teda imetleti väga, kuid ainult tema välimuse pärast, sest ta oli ju kullast. Ühel ööl lendas üle selle sama linna väike Pääsuke, kes otsis endale öömaja, ta oli sõpradest maha jäänud. Pääsukese sõbrad olid juba 6 nädala eest Egiptusesse lennanud, aga tema jäi maha, sest ta oli armunud Pillirookõrresse. Ta kohtas seda kõrt suvel, kui ta jõe ääres lendas. Teda võlus Pilliroo sale piht ja ta küsis luba teda armastama hakata. Nad semmisid kogu suve ja teised pääsukesed ei kiitnud seda heaks ja lendasid minema. Pääsuke tundis ennast üksildasena, ta pettus Pilliroos, sest viimane ei oskanud rääkida ja ta flirtis tuulega. Lennates nägi pääsuke Õnneliku Printsi kuju. Ta arvas, et see on tore koht, sest seal on palju värsket õhku ja ta oli lummatud enda kuldsest magamistoast. Ta heitis Printsi j...
Prints nägi, kuidas väikesel tänaval on üks kehv maja, kus elab kõhn ja kurnatud õmblejanna koos enda haige pojaga. Prints palub Pääsukesel viia neile mõõgapideme küljest rubiin. Pika palumise peale oli Pääsuke nõus ja viiski rubiini kohale. Järgmisena märkas Prints katusekambris istuvat üliõpilast, kes püüdis lõpetada näidendit teatridirektorile, aga tal oli nii külm ja nälg, et ta ei suutnud enam kirjutada. Prints palus Pääsukesel viia talle enda safiirist silm. Kolmandaks nägi Prints väikest tüdrukut, kes müüs tikke, aga ta tikud olid rentslisse kukkunud ja seega polnud ka raha, mida koju kurjale isale viia. Prints palus Pääsukesele viia sellele tüdrukule tema teine safiirist silm, et päästa tüdrukut kurja isa karistuse eest 5. Miks hakkas Pääsukesel Õnnelikust Printsist kahju? Kuna nüüd oli Prints täielikult pime ja ei näinud enda linnas toimuvat otsustas Pääsuke jääda igaveseks tema juurde. 6
segamisel halli (näiteks põhivärv + selle vastandvärv, põhivärvid kolmekesi). Harmoonia tekib ka kõikide samaaegsuskontrastide korral. Roogade värve valides ollakse tihti samas olukorras kui lilleseadja. Kompositsioon tuleb valmistada saada olevatest toorainetest (kunstnikuna värvide segamist teha ei saa). Toiduainete puhul halli toorainega arvestada ei saa kes meist sooviks süüa halli toitu. Kuid teisalt silm ise püüdleb tasakaalu poole ja neutraalne hall loob tasakaalu tunde. Seetõttu otsib silm esmalt põhikomponendi VASTANDVÄRVI. Seetõttu tunduvad vastandvärvid silmale headena, kuna nad moodustavad segades halli, niisamuti nagu põhivärvid omavahel segunedes. Seetõttu on vastandvärvide kasutamine kaunistuste valikul alati teretulnud lahendus ja põhivärvide kasutamine nii tavapärane tegevus. Harmooniaid moodustavad ka ringi sisse joonistatud võrdkülgse ning
Küll üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata: «Laps, oota,» kostis ta, «see aeg on kiir küll tulema!» Aeg tuli. Maa ja mere peal silm mõnda seletas ei pool nii armas olnud seal kui külatänavas! L.Koidula Minu meelest on Lydia Koidula üks Eesti esimesi naisluuletajaid, kelle looming ei jätnud kedagi puudutamata ja kes suutis luuletamise kõrvalt teha veel väga paljusid asju. Näiteks panna aluse eesti teatrile.
tingimused: hapnik ,,põletaks" ära lihtsad orgaanilised ained, osoonikiht takistab UV- kiirguse jõudmist Maale. Bioloogiline elu areng esimestest elusolenditest inimeseni. Sotsiaalne inimühiskonna areng Homoloogilised organid Organite homoloogsus elundite põhiehituse sarnasus. Ehitus ja põhiehitus on sama aga ülesanne võib olla erinev. Analoogilised elundid Päritolult ja ehituselt erinevad aga täidavad sarnast ülesannet. Linnu tiib ja putuka tiib, inimese silm ja putuka silm. Rudimendid Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja, kuid on vajalikud teistele loomadele. Nt silmahambad ja tarkusehambad, õndarluu ehk sabalüli, kolmas silmalaug, kõrvaliigutaja lihas, segmenteerunud kõhulihased, karvkate, karvapüstitaja lihased, piimanäärmed meestel, ussripik ehk pimesool Biogeneetiline reegel isendi looteline areng kopeerib liigi ajaloolist arengut Fülogeneetilise arengu etapid. Kõikidel selgroogsetel loodetel esinevad lõpusepilud ja saba
akadeemilise kunsti vastu. Ühtlasi peegeldus selles kunstnike veendumus, et kunst ei ole positsioone- ega äriasi, samuti ei suuda ta kaasa aidata ühiskondliku elu parandamisele. Kunstis süvenes subjektivism. Järjest vähem hakati tähelepanu pöörama objekti tõetruule kujutamisele ja üha rohkem väljendama oma suhtumist objekti. Hakati tähelepanu pöörama tunnetele ja elamustele ning ideede kujutamisele. Varem anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu. Impressionistid püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mida nad said ümbritsevast elust või loodusest. Nad väitsid, et enne neid ei kujutanud veel keegi loodust päris õigesti, kuna ei kasutatud õhuperspektiivi. Impressionistid loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest, mustadest värvidest. Nad töötasid otse looduses, kasutasid heledaid puhtaid
MEELEELUNDID KOOSTAJA: KIRSTIN KARIS SILM Silma kaitsevad: Kulmud Ripsmed Silmalaud Silmakoobas Niisutav pisaravedelik SILMA SISEEHITUS Sarvkest - katab ja kaitseb silmamuna, suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaläätsele Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ja hoiab seda paigal Läätse ees on sültjas klaaskeha, mis aitab koondada valguskiiri Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt ja selles on valgustundlikud rakud KOLVIKESED JA KEPIKESED Valgustundlikud rakud Asuvad võrkkestas Kepikesed eristavad musta valgest (heledust ja tumedust) rohkem võrkkesta äärealadel Kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi rohkem võrkkesta keskosas, kollatähnis. Pimetähni piirkonna...
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Inimgeograafia uurimismeetodid Ränne ja igapäevane mobiilsus Linda Luig Liisu Aulik Kati Zoobel Raul Saidla Juhendajad: PhD Kadri Leetmaa PhD Siiri Silm Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................................................lk 3 2. Uurimusküsimused ....................................................................................................lk 3 3. Materjal ja metoodika.................................................................................................lk 3 4
Meil aiaäärne tänavas Meil aiaäärne tänavas, kui armas oli see! Kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime! Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga, kust vanataat käe kõrval mind tõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata. "Laps oota", kostis ta, "see aeg on kiir küll tulema!" Aeg tuli. Maa ja mere pääl silm mõnda seletas: ei poolt nii armas olnud sääl kui külatänavas!
· väsimus Väsimustunnuste ja unisuse ilmnemisel tuleb katkestada sõit ja teha piisav puhkepaus. Soovitatakse ka võimlemisharjutusi puhkepauside ajal. Puhkepause ei asenda autoraadio kuulamine, vestlemine kaassõitjatega, ega isegi kohvijoomine. LIIKLUSPSÜHHOLOOGIA Nägemine. Kõige tähtsam meeleorgan autojuhi seisukohalt on nägemiselund silm. Igal hetkel näeb inimene teatud osa ruumist, mida nimetatakse nägemisväljaks. Teravalt näeb inimene vaid nägemisvälja keskosas, äärtel muutub nähtavus ebaselgeks. Sõidukiiruse suurenemisel nägemisväli aheneb. Liikluses aga võib oht tekkida nii kõrvalt, kui isegi ka tagant. Selleks tuleb pilku pidevalt ümber suunata eest kõrvale ja tahavaate peeglitesse. Pilgu ümbersuunamiseks kulub umbes 0,15...0,25 s. ja pilgu kinnistamiseks veel teist samapalju
Nägemisaisting: esemelt peegelduvad valguskiired, läbivad sarvkesta, silmaava, läätse, klaaskeha&koonduvad võrkkestale. Valguse mõjul tekivad võrkkesta rakkudes keemilised muutused, millest tulevad närviimpulsid. Mööda nägemisnärvi kanduvad nägemispiirkonda, kus tekib nägemisaisting. Värvipimedus: ei suuda eristada punast ja rohelist. Pärilik, esineb meestel&naistel. Pole ravitav. Uuritakse spetsiaalsete värvustabelite abil. Kaugelenägevus: silm näeb kaugele hästi, lähedale halvasti. Peab kandma kumerate e +klaasidega prille. Lühinägevus: silm näeb lähedale hästi, kaugele halvasti. Peab kandma nõgusate e -klaasidega prille. Kõrva ehitus: välis-, kesk- &sisekõrv. Väliskõrv: väline kuulmekäik(veidi kõver, u 2,5 cm toru, lõpeb õhukese pingul naha e trummikilega), kõrvalest(nahk+kõhr), trummikile(õhuke pingul nahk, paikneb kuulmekäigu&keskkõrva trummiõõne vahel. Kaitseb keskkõrva külma&mikroobide eest),
PÜRAMIIDID Koostasid : Marleen & Liisi MÕISTED Noom väikene riik Skarabeus egiptlaste püha mardikas , kelle kujukest kasutati amuletina Reljeef skulptuurteos , mille puhul kujutis on saadud mingi pinna süvendamise teel Dünastia rida samast suguvõsast üksteise järel põlvnenud valitsejaid Hieroglüüfkiri egiptlaste endi välja mõeldud kiri Vaarao egiptuse valitseja Egiptuse poos poos , kus kehajaladnägu on külgvaates ja silm otsevaates Polüteistlik usutakse ja austatakse paljusid jumalaid Antropomorfne inimesetaoline Palsameerima laiba lagunemise vältimiseks tehtud protsessid laibaga Muumia palsameeritud laip Mastabas muumiate säilitamiseks ehitatud hooned , mis koosnesid maaalustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kiviehitisest RIIKIDE TEKKIMINE Egiptuses ei saja peaaegu kunagi vihma ja põlluharimine on olnud võimalik ainult Niiluse orus .
nägemisteravus kõige suurem. 4. Silma töö põhimõte. Silmaavast pääseb läbi valgus. Kumerlääts tekitab silma võrkkestale tõelise, vähendatud ja ümberpööratud kujutise. Võrkkestalt lähen ärritus nägemisnärvile. Nägemisnärvist jõuab ärritus peaajju. Ajus pööratakse kujutis õigetpidi. 5. Nägemishäired. Joonise järgi nägemishäire kindlakstegemine ja selgitamine. 1) Lühinägelikkus - korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed paistavad ähmastena. Parandatakse nõgusate ehk -/miinusklaasiga prillidega 2) Kaugnägelikkus - korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged ja hägusad. Parandatakse kumarate ehk +/plussklaasiga prillidega 3) Värvipimedus - on haigus, kus inimene ei suuda eristada teatud värve.
Retsensioon muusikalist "Minu veetlev leedi" 4. detsembril 2013 käisin Rahvusooperis Estonia vaatamas Frederick Loewe muusikali "Minu veetlev leedi". Etendus kestis 3 tundi ja 20 minutit ning sellel oli üks vaheaeg. "Minu veetleva leedi" laulutekstide autor on Alan Jay Lerner, kes on sündinud 1918. aastal New Yorgis rikaste vanemate lapsena ja saanud hariduse parimates koolides. Ta elu oli üsna muretu, kui välja arvata ülikoolis poksmisel kaotatud silm. Muusika on kirjutanud Frederick Loewe, kes tundis elu igasugusest, eriti aga rohkete ebaõnnestumiste perspektiivist. Loewe sündis 1904. aastal Viinis. 5-aastaselt hakkas Frederick (siis veel nimega Fritz) klaverit õppima ja 7-aastaselt komponeeris oma esimesed meloodiad. 1924. aastal saatis Fritz Löwe oma isa Ameerika-turneel ja otsustas sinna jäädagi. Paraku ei olnud ta Ühendriikides nii edukas kui Berliinis ja pidi kätt proovima erinevates ametides.
päikesekiirguse suhtes tundlikumad. Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaava taga paiknevale silmaläätsele. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti. Seega võrkkestas olevad rakud võtavad vastu valgusärritusi, seal tekivad närviimpulsid, mis liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda. Kaugelenägevus-silm näeb kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged. Lühinägevus- silm näeb lähedale hästi, kuid kaugel olevad objektid paistavad ähmastena. Sobiv lugemis- ja kirjutamiskaugus 30-35 cm. Värvipimedus ehk daltonism- ei erista punast ja rohelist, pärilik haigus. Kanapimedus- hämaras näeb väga halvasti, põhjuseks A-vitamiini vaegusest tingitud nägemispigmendi vähesus. Keel Keele pinnal on näsajad moodustised-keelenäsad, kus paiknevad tunderakud ehk retseptorid. Maitse
MEELEELUNDID JA NAHK SILM (nägemiselund) ladina keeles occulus koosneb silmamuna, ja silmaaparaat (lihased, silmalaud, kulmud ja pisaraaparaat). Selgitage mõisted: Silma adaptatsioon Inimese silmal on võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel. Silma akommodatsioon Inimese silm eristab mitmesugusel kaugusel olevaid esemeid. Silma sellist kohanemisvõimet nim. akommodatsiooniks. Nägemisteravus silma võimet eraldada kaks punkti nende minimaalse kauguse puhul üksteisest. Valgusärritusi võtab vastu silma võrkkest Esemete vaatlemisel tekib võrkkestal pöördkujutis vähendatud kujutis. Kepikesed ja kolvikesed on võrkkesta valgustundlikud elemendid. Kolvikestega on seotud mustvalget nägemine, kepikestega aga nägemine värvilist
Tegelikkus: Porgandid sisaldavad küll palju A vitamiini, mis on silmadele hea, kuid silmanägemist see paremaks ei muuda ning liigne A vitamiini tarbimine ja tasakaalust väljas dieet võib mõjuda hoopis halvemini. Lisaks sellele leidub A vitamiini ka paljudes teistes toiduainetes, millest porgand sugugi ei erine. 4.1 Veel huvitavaid müüte Müüt: Silmi saab siirdada Tegelikkus: Meditsiin ei ole nii kaugele veel arenenud, et saaks terveid silmi siirdada. Silm seotud ajuga silmanärvi kaudu, mis koosneb miljonist närvikiust ja kui see närv kord katkeb, siis enam seda ühendada ei saa. Siirata saab aga sarvkesta. Müüt: Pimedal või tugevate nägemishäiretega inimesel areneb välja kuues meel. Tegelikkus: Väljend "kuues meel" on poeetiline ja sellel ei ole mingisugust seost nägemishäiretega. Inimesel võib kuulmise- või tundmisetaju suureneda, kuid seda ei saa nimetada ebatavaliseks talendiks. KOKKUVÕTE
Kujud olid kohmakalt kujutatud, aga ometi väga suursuguselt, tihti oli lisatud ka ornament ja kiri. Mesopotaamias domineeris reljeef. Reljeefidel ja steelidel kujutati võitlusstseene ning sündmusi Gilgamesi eeposest, veeupututusest ja teistest müütidest. Egiptuse reljeefid olid madalad ja värvilised ning jutustava sisuga. Neil kujutati inimesi, kasutati Egiptuse poosi, kus pea, käed ja jalad on kujutatud külgvaates, ülakeha ja silm otsevaates. Orju kujutati väiksematena kui ülikuid. Egiptuses olid ümarplastika skulptuuris inimesed keerulisemates poosides ning nägid palju realistlikumad välja kui Mesopotaamias. Egiptuses domineeris samuti reljeef. 4. Mesopotaamias kasutati ümarplastikat hoonete kaunistamiseks kui ka väravate juures seisvates kujudes. Egiptuses kasutati aga ümarplastilisi skulptuure templite sees ning ka väravate juures ja ees pool. 5.
Epiteet lisandsõna, mis tõstab põhisõna tunnustest esile astori seisukohalt olulist jooni. Nt. Lõputu juuli, torimline päev Isikustamine inimlike omaduste andmine eluta asjadele ja elus loodusele Nt. Ulguv tuul, tähed tantsisklevad kuu ümber, rahulik puu Võrdlus objektide kõrvutamine ühise tunnuse alusel. Nt. Särab kui päike, kahvatu kui kuu Metafoor on kõnekujund, ühele nähtusele või objektile kuuluvate omaduste või tunnuste ülekandmine teisele sarnasuse alusel. Sõna asemel tekkib uus samatähenduslik sõna. Nt. Noorus elukevad, päike taeva silm
Üks osa reflekse on inimesel kaasasündinud e. Pärilikud (Tingimatud). Teine osa omandatakse elu jooksul(Tingitud) Refleksikaar Tee, mida mööda erutus kulgeb. 1) Erutust vastuvõtvatest närvirakkudest 2) Närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3) Kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs 4) Närvikiududest, mis juhivad erutuse keksnärvisüsteemist vastavasse organisse 5) Reageerivast organist INIMESE MEELEELUNDID. SILM Silma kaitsevad: Külgedelt ja tagant silmakoopad ning eest silmalaud, ripsmed ja niisutav pisaravedelik. Silma hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Lääts sarnaneb oma kujult ja funktsioonilt luubiga. Paikneb silmaava taga, seda ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ning hoiab seda ka paigal Võrkkest sellel tekib vaadeldavast objektist ümberpääratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed -, mis võtavad vastu
Infrapunakiirguse tehisallikad Infrapunasaun - Infrapunasaunas soojendavad inimkeha nahaaluskudesid ja kutsuvad seetõttu higistamisraktsiooni esile nähtamatud infrapunase kiirguse valguslained. Infrapunakaamera - ehk soojuskaamera abil on võimalik saada objektist termopilt e. infrapuna pilt. Laser tugev kiirgusallikas. Kiirgus võib tekitada kahjulikku ülekuumenemist. Impulsslaserid on eriti kahjulikud, kuna nad vilguvad nii kiiresti, et silm ei suuda vilgutusrefleksiga end kaitsta. Kuvar ekraan kiirgab soojust kuna ta teeb tööd, et asju kuvada sellele. Ahi ahju küttes hakkab eralduma soojust ja näiteks pliidiraualt tulev infrapunakiirgus teeb panni soojaks.
Kirjanikuna tuntuks saanud 2000. aastatel Oma loomingus on ta kokku puutunud nii sotsrealismi, rahvusromantismi, sürrealismiga. Visuaalsed efektid. Esindab maalijana paradoksi. 2000. aastatel on kasutanud ka arvutit, luues digigraafilisi kunstiteoseid. Monumentaalkunst " Mees narrimütsiga" Tallinn 2001 " Öö rüütel" Tallinn 2002 " Joonik kivi" Tallinn 2003 " Prügi seadus" Tallinn 2004 " Kinnituisanu" Tallinn 2005 " Silm veresoonega" Tallinn 2006 Tänud kuulamast
. 2012 . Tänava kunst Portugali tänavad on täis imelist ,värvilist ja imetlusväärset kunsti. Seda leidub tänavate seintel,teede peal ja ka näiteks prügikastidel. Tehtud on värvilisi ,kirjuid, must valgeid ja muid värvi kombinatsioonidega pilte. Värvilised ja tähelepanu äratavad: Mahajäetud majad võivad ilu pakkuda: Kunstilised ja erilised : Seinadelt kive lõhkudes tuleb uus kunsti liik : Lõpetuseks Portugalis on veel palju kunsti aga neid ei saa ju loetlema ja vaatlema jääda.Seega tuleb ise kohale minna J sest oma silm on kuningas .
Kuidas te ennast tunnete - Mul on gripp - Mul on köha ja nohu - Mul valutab pea - Mul valutab kõht M - Mul on valus - Mis teil valutab - Kas te olete haige - Mina olin haige 3 päeva - Ma olen külmetanud - Ma olen juba terve - Terve inimene - Haige inimene - Ravima Arst - Ravima - Tabletid , - Käsi, Käed , - Jalg, Jalad , - Varvas, Varbad, sõrm, sõrmed , - hammas, hambad , - silm, silmad , - kõrv, kõrvad - selg - põlv - nina - suu - laup - võit - kaotus , - jooks, jooksma , - hüpped, hüppama - Mina käin trennis Eessõna: Uzpamb b - Korvpall B - Hoki
Nii Koidulale kui ka Liivile on kevad looduse ja ka inimeste taasärkamise ning alustamise aeg, vaid teema käsitlus on veidi erinev. Kevadest on Juhan Liiv kirjutanud otsekui heldimusega, kirjeldades kevade tärkavat loodust ning selle kaunist ilu. Koidula stiilist tunneb ära piiritu igatsuse, mis on sõnadesse pandud väga kaunilt ja voolavalt, samas aga lihtsalt. Kirjanike luules on kevade saabumist kirjeldatud kui rõõmu ja lootuste aega. "Siis kõik väljad valendavad, / lahti iga lille silm, / järvel lained helendavad, / ilus päiksepaisteilm. / Siis kõik kaua kannatavad / nupud rõõmu-silmavees, / eluvaimud lehvitavad: / kevade on meie ees." Siin räägib Liiv, et kevad toob rõõmu ja eluvaimu. Ta suudab anda edasi reaalsuslähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest, mis loob endalegi hea kevadmeeleolu. Lydia Koidula luuletus "Kuningas kevade" on eelnevale suhteliselt sarnane:
EPS failid on tegelikut mõeldud PostScripti kasutavale printerile saatmiseks. Tihti võib EPS fail sisaldada ka madala resolutsiooniga TIFF graafikat, et oleks võimalik pildi eelvaatlemist teha. Kirjuta lahti mõiste DPI. Nimeta enim kasutatavad suurused. Dots Per Inch ehk punktide arv tolli kohta Mis on värviulatus? Värviteaduses nim värvide hulka, mida seade suudab kas tekitada või märgata (perceive) värviulatuseks (gamut). Sageli nim seda ka värvigammaks. Inimese silm on võimeline nägema u 10 miljonit erinevat värvi. Korraga suudab inimene eristada u 150 värvitooni (hue). Nt inimese silm näeb purpurit ( see kuulub meie värviulatusse) kuid ei näe ultravioletti ( see on väljaspool meie värviulatust), näeb punast kuid ei näe infrapunast. Seadmed meie töölaual suudavad tekitada tunduvalt piiratuma hulga värve, kui meie silm näeb. Kuna erinevaid seadmeid kasutavad erinevad tehnikad, värvimudeleid, tinte jne, siis on neil
ärritusenergia närviimpulssideks; · närvikiud-toimetavad närviimpulsse edasi · peaaju piirkonnad-toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. 3 3 Nägemine Nägemine, valgustatud või valgust väljasaatvate esemete ja keskkonna tajumine nägemisanalüsaatori abil optilise kujutisena. Nägemiselundiks on silm. Silm on nägemisanalüsaatori perifeerne osa, võimaldab eristada valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Peale silmamuna ja selle abielundite hõlmab nägemisanalüsaator nägemisnärvist ja ajusisestest nägemisteedest moodustuva juhtetee ja ajus paiknevad nägemiskeskused. Normaalselt nägeva looma või inimese silmas ilmub, nagu läätsega fotoaparaadis, vaadeldavast valgustatud esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja
lbi otsima ja nad asusud juba neljandat korda keldrisse otsima, kuid ei leidnud sealt midagi. Nad olid ra minemas kui hakkas selle mri tagant, kus naine oli kisa ja krunumist. Ma vajusin kokku. Ma olin kassi koos naisega sisse mrinud. Reetlik sda Seda on vimatu elda, kuidas ma tulin sellele mttele, et tappa vanamees. Ma ei ihaldanud tema kulda, ta polnud iial mulle lekohut teinud, ta polnud mind eales solvanud, kuid ometigi painas see kinnisidee mind pevad ja d. Ma arvan, et phjuseks oli tema silm. Tema ks silm oli tpselt raisakotka silma moodi. Iga kord kui see pilk minul langes tarretus mu veri. Aegamda valims mul idee vanamehest lahti saada ja sel moel ka silmast lahti saada. Niisiis ma hakkasingi tegutsema superettevaatlikult. Igal keskl vajutasin vanamehe toa ukselingi alla ja avasin ukse vga aeglaselt ja tasakesi. Stasin ja katsin laterna ning pistisin selle enne uksvahelt ettevaatlikult sisse ning upitasin pea osavalt ukse vahest sisse. Seda kike tegin ma nii aeglaselt, et mul lks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
