Referaat LYDIA KOIDULA nimi klass kool aasta Lydia Emilie Florentine Jannsen sündis 24. (12.) detsembril 1843. aastal Vändra köstri J.V.Jannseni perekonnas. Kirjanikunime sai Koidula Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. Ta oli luuletaja, näite- ja jutukirjanik. 1850. aastal asus Jannsenide perekond elama Pärnu Ülejõele. Ta sai algõpetust kodus, oma isalt. Hiljem (1854-1861) õppis Lydia Pärnu kõrgemas tütarlaste koolis. Vähehaaval hakkas ta kaasa lööma ka oma isa, Jannseni ajalehe "Perno Postimehe" juures ning andis ka eratunde. Algul teabematerjali tõlkimisel, hiljem ilukirjanduse lektüüri mugandamisel. Tütarlaste kooli lõpetanud, sooritas Lydia Koidula 1862. aastal Tartu Ülikooli juures nn. suure eksami ja sai koduõpetaja kutse. 1863. aastal asus pere Tartusse elama. Seal hakkas isa- Jannsen välja an...
tulevikus ainult kasu tooks. Tihtipeale muudab inimese käitumist ka näiteks tõe päevavalgele tulek. Moliere'i teoses ,,Tartuffe" elab Pariisis perekond, kelle majaperemees Orgon on alguses väga naiivne. Ta usub, et kirikust koju toodud vaene mees Tartuffe on õilis ja aus ning toob ta perele vaid õnne. Ta soosib Tartuffe'i ja peab teda enda eeskujuks. Majaperemees ei hooli oma perekonnaliikmete hoiatustest ja Cleante sõnadest, et te silm ei eralda üksteisest head ja paha ning ehtsaiks müntideks te peate valeraha. Kui aga ilmsiks saab tõde, et Tartuffe on petis ja varas, muudab Orgon koheselt oma käitumist ja soovib talle kätte maksta. Inimesed ei suuda tihti oma seisukohtadest lahti öelda ning jäävad kangekaelselt enda juurde. Seeläbi võib aga valusalt kukkuda. On ka juhuseid, kus inimene sunnib ennast pärast mõnd üleelamist muutma. Üks minu hea
on toorumi saadik peab talle koja ehitama. Karu koda püstitatakse inimeste suvekoja aukohale, mis on tagaseina ja tulekolde vahel. Karu koja ehitamiseks läheb vaja männipuud, seedermänni juurt ja seedermänni kohevat latva. Enne karu äratamist puhastatakse ja pühitsetakse suvekoda suitsuga ja tehakse mitmeid rituaale. Karu kotta paigutamine on väga tähtis,sest sellel on väga eriline viis. Karu kantakse kaarega tagaseinast mööda ja katuseluugist sisse .Tagasein on maja selg, katuseluuk silm, mis avaneb taevasse jumala poole. Kui mehed ehitasid karukoda, siis naised valmistasid peoriideid ja kasetohust pauna vöö, rätiku, ehete jaoks. Karusid austasid handid. Emakaru ehiti naiseks .Silmadeks pandi tähed,käpale pandi linnurõngas ja koonu ette pandi puust voolitud oda, mis tähistas suvekoja kesktelge, kus karu pilk vaatas otse lõunasse. Laulusauale märgitakse iga laul oma täkkega. Hea laul võib saada kuni 3 täket.
MAALIKUNST 15 saj . sadu maalikunstnikke. Teemad usulised, antiikmütoloogilised, ilmalikud portreed, seintele maaliti freskatehnikas(niiskele seinapinnale tehtud maal), kasutusele tulid õlivärvid. Toimusid kuntsniku ateljeed. Olid õpilased ja kunstnikud. Francesco- vaimustus matemaatilistest reeglidest, figuurid suursugused.Federico da Montefeltro ja tema naine Battista Sforza (Urbino hertsog ja profiilis kuna teine silm vigastatud) Renenssansi aja tüüpiline tagataust oli väljamõeldud, ideaal maastik, fotoseeritu, väikeste mägedega. Botticelli Ei hoolinud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest, kasutas piirjooni, figuurid justkui õhus, palju antiiktemaatikat, hinnatud eriti Medecite poolt. Esimene töö Kevad. Keskel armastusjumal, tegelased vanakreeka ja rooma müütidest, tellija Medici, suur maal. Teine töö Veenuse sünd. Merevahust sündis, kõigil üks nägu.
käed on rusikas ja tihedalt vastu külge surutud (või vasak käsi rinnal). Näos üleolev mulje, pilk suunatud kaugusesse. Jalad ja käed ei olnud kivist eemaldatud (ühes tükis). Nt: "kirjutaja" lihtinimesest skulptuur või Nofrete (iluideaal). Suur osa skulptuuridest võisid olla värvilised. Palju kasutati tasapinnalist reljeefi, kui kivi sisse raiuti kontuurjooned ning need värviti pruunikaks- mustaks. Egiptuse poos: pea profiilis, silm otse, õlad otse, jalad profiilis. Maalikunst dekoratiivne, kasutati palju ilusaid värve. Tähtsamad tegelased maaliti suuremalt. Kujutati vaarao igapäevast elu. Kunstis olid olulised seinakaunistused, kaunistuselementideks reljeefide kõrval hieroglüüfid. Vana-Kreeka templid: Aluseks on templil megaron ehk elamu ristkülikukujuline hoone. Algul ehitati megarone savist ja kividest. Kuna algul sideaineid ei tuntud, siis sambad ühendati klambritega. Aja jooksul
katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust. Sulgen katseklaasi hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid väldin liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. 5. Liigutan bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda). Märgida võimalikult täpselt (täpsusega 0,05 cm³) üles näit ühelt büretilt (V1). Näidu lugemisel peab silm olema samal tasapinnal vee nivooga, näidu võtan meniski kaare madalaimalt kohalt. 6. Katseklaasi järsult liigutades kukutan metallitüki happesse. Loksutan, et paber võimalikult rohkem avaneks ja jälgin, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasen eraldunud vesinikul 2...3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enamvähem paigal. Kui nivoo hakkab nähtavalt muutuma, pole seade hermeetiline
Hiljem, kui ta oli selle suunaga laiemalt tutvunud kirjutas ta ,,Eksperimentaalromaani", ,,Naturalism teatris" ja ,,Naturalistlikud romaanikirjanikud". Zola naturalismiteooria nõuab elu, tegelikkuse ja ühiskonna rangelt objektiivselt kirjeldamist, mis eeldab uurimistööd, eksperimenti ja kirjaniku samastumist teadlasega. Tal tuleb oma arvamused, kired ja emotsioonid maha suruma. Iga kirjeldus peab olema detailne ja faktirohke. Kirjaniku silm peab nägema ka kõige hullemid pahesi, korruptsiooni ning ühiskonna mädapaiseid. Zola arvas, et igas inimeses on olemas metsloom ehk elajas, kes temale soodsates tingimustes esile tuleb ja inimese saatuse määrab. Lähtuse positivistlikust filosoofiast, ei tohi kirjanik teha üldistusi ega omapoolseid järeldusi eksperimenteeriva materjali suhtes. Alates 1877. aastast nautis Zola erakordset populaarsust, tema romaanid levisid kõikjale
Mesopotaamia Diana Kaersoo Looduslikud olud Piirnes Iraani kiltmaa ääremäestikega ja Araabia kõrbega. Vihma sadas peamiselt mägistel põhjapoolsetel aladel. Lõunas oli põlluharimine võimalik kuntsliku niisutamise tõttu. Soisel rannikul oli tarvis maad kuivendada. Loodusvarad: savi, pilliroog. Savi elamud, tarbeesemed. Kivi, puit, metallid võõrsilt. Tihedad suhted naabritega. Lakkamatud sissetungid. Kronoloogiline ülevaade 7000a eKr põlluharimine Põhja-Mesopotaamia. 6000a eKr levis Eufrat ja Tigrise alamjooksule. Kujunes Mesopotaamia tsivilisatsioon. 4000a eKr tõusid esile linnalised keskused (Uruki linn). Õpiti kasutama purjekat. 3000-2340a eKr Sumeri linnriigid. 2340-2160a eKr Akadi suurriik. 1792-1595a eKr Vana-Babüloonia suurriik. 934-609a eKr Asüüria impeerium. 626-539a eKr Uus-Babüloonia r...
.. Las nüüd hobu traavi! Virr, võrr, võrinal Eemalt kuulda kiunuv hääl: Karta pole kraavi! rigisemas regi. Ohje hoian ma Kindlasti kuis vaja: Vaikne, ilus talveilm... Olen matkaja Astun üle hange... Läbi Eesti raja! Ukse poole pöördub silm külm on õues kange! RATSASÕIT Johannes Aavik Üks, kaks, kolm, lendas tuhk ja tolm! KROKODILL Poiste sõit käib tuhatnelja trepilt alla, õuest välja, nagu tuhk ja tolm. Üks, kaks kolm! Hoidke eest! Läbi porist, veest! Üle aasa, üle mäe, kaldalt alla, läbi jõe,
Kordamine 7. Klassile 2 1. Mille poolest loomad erinevad teistest organismirühmadest? Nad kasvavad, liiguvad, mõtlevad, saavad järglasi. 2. Võrdle selgroogseid ja selgrootuid! Roolised- on selgroog, arenenud lihased, luud on sees pool, luud kasvavad koos loomaga. Rootud- pole selgroogu, vähem arenenud lihased, luud on rohkem väljas pool, luud ei kasva koos olendiga. 3. Nimeta selgroogsete klassid! Millisesse klassi kulub kõige rohkem liike? Roomajad, kahepaiksed, linnud, imetajad, roomajad, KALAD. 4. Nimeta selgrootute hõimkonnad! Ämblikud, putukad, vähid, limused, käsnad, ainuõõsed. 5. Milleks on vaja meeli? Tajubad ümbritsevat maailma. 6. Nimeta inimese meeled ja meeleelundid! Nägemine, kuulmine, haistmine, maitse tundmine, kompimine. 7. Kuidas meeleelundid töötavad? Igas meele punktis on reageerivad rakud, mis reageerivad just kindlale ärritusele. 8. Võrdl...
KUMU ehk Eesti Kunstimuuseum Esiteks tahan kohe ära mainida, et mulle tohutult meeldib KUMU asukoht. Eriti mõnus on jalutuskäik läbi pargi ning karge õhk, mis lööb mõttet selgeks ning meeled kunstile avatuks. KUMU hoone on suurepärane kunsti väljapanekuks. Juba eemalt tekitab selle olemus paraja aukartuse ning ega sisenedes see tunne ei kao. Fuajee on avar ja suursugune, ent vastupanuks on väljapanekute ruumid suhteliselt väikesed, tekitades intiimse kuid pingelise õhkkonna, kus mõtted suunduvad rännakutele, mis aitavad mõista kunstnikku ja tema teoseid. Olen ennegi KUMUs käinud, mistõttu sealsed püsiväljapanekud olid mulle juba tuttavad, ent ikka ja jälle on hea silm peale visata Eesti kunstile ning tuletada meelde ajalugu. On ju KUMU Eesti tähtsaim kunstimuuseum, sest võtab kokku kogu Eesti kunsti ajaloo ning koondab tähtsamaid teoseid läbi aegade. Lemmikuks on saanud skulptuuride ruum. Meeldib ruumi ko...
paremat pilti. Seejärel, nähes peeglist ka vasakuga tollele määratut, tekibki ruumiline efekt. Aju paneb pildid kokku. Meetodi eeliseks on asjaolu, et võib valmistada erineva suurusega pilte. Kes on tutvunud raamatutega 3M Putukad või 3M Taimed (kirjastus Koolibri, sari Silmaring 1999) sel on asi selge. Sfinks on stereogramm (pildil). Veidi keerulisem ülesanne, vähemalt algul, vaatab vastu sfinksi näol. Siin tuleks saavutada olukord, kus kumbki silm vaatab eraldi kujutist, nii et fokuseerimist ei toimu. Kes suudab näha stereogramme (tavaliselt mingid kirjud sigri-migri fotod, neid on avaldanud ka Inseneeria), sel pole probleemi ka sfinksi ruumiliselt tajuda. Kahjuks ei saa kasutada laiemaid fotosid kui umbes 65 mm, selle määrab silmade vahekaugus. Et nägema õppimiseks võib leida palju erinevaid võtteid, siis jätaksin igaühele oma avastamisrõõmu. Pealegi on netis õpetusi üksjagu.
Snilind Enne haldja saabumist olid lapsed jäginud rikkaste laste jõulupidu ning mänginud kookide söömist ja tundnud rõõmu sellest, kuidas teised lapsed pidutsevad. Ise olid nad vaesed ning vanematel polnud raha, et lastele kinke osta. Haldjas andis poisile kübara, mis võimaldas näha kõikide asjade sisemusse. Poiss pidi õppima rõõmu tundma lihtsatest asjadest, mis ümbritsevad teda iga päev. Kui poiss oli kübara pähe pannud, muutus vana haldjas imekauniks printsessiks ja maja seinad läbipaistvateks kalliskivideks. Nüüd nägi poiss sisemist ilu, nägi haldja hinge välimust ja oma armsa kodu seinad ja mööbel tundusid kaunitena. Ka esemed saavutasid elusa kuju. Leib Ümar ja lai mehike, kohmakas, veidi rumal, oli tükk tegemist ukseavast läbi mahtumisel. Tuli - Haldjas kirjeldas teda kui ägedaloomulist head olendit. Vesi Rahulik ja tundeline, kerge nutma, tuli ja vesi ei saa omavahel just kõig...
vaid miks? Vastust ootamata, jookseksin ruttu eemale, ilmselt kuuleksin sealt nurinaid raha pärast ja oigamist paha riigikorra tõttu. Eestis on minu arvates elada imeline. Esiteks, need maagilised neli aastaaega, mis jäävad hellitama ilmselt elu lõpuni. Tunda kevade taasärkamist, värskust. Haista suve sooje vooge ning imelisi kontraste. Tunnetada sügise raju äkilisust ,uinutavat vihmavalingut. Näha talve imelist valgust ka pimeduses, pehmet looduse puhkelolekut, mille peal silm vaikselt puhkab. Kõige selle koosmõjul oleme nii mitmekesised. Kunagi ei tunne ma tüdimust lõpmatu suve või talve pärast, sest need mööduvad magusalt kiiresti nii, et lausa jään neid igatsema. Vahel tunnen tungi põgeneda linnakärast ja stressist. Õnneks on säilinud tohutult inimtühje piirkondi ning privaatsust, mida saab lausa emmata silmade ja kogu hingega. Mul on õnnestunud sõita Pärnu Valga teeristist kuni Riidajani nii, et ei möödunud ühtki autot ja ei
Imetatakse poegi 4...5 kuu jooksul. Esimese talve veedavad pojad emasloomaga koos. Täielikult iseseisvuvad noored karud peale kolmandat eluaastat. Karu on tugev loom, kuid südame poolest hea. Ei tee kurja kellelegi, kui talle just kallale ei kiputa. Aga oma poegi kaitseb küll. Karud elavad umbes 30-40 aastat vanaks. selg turi kõrv saba pea silm koon kõht jäsemed
Tantsimise käigus koperdab Villu kellegi tantsija jala taha, läheb marru ning tahab pisikest kaklust alustada, kuid Anna õigeaegne sekkumine hoiab ära jaanipäeva nurjumise. Anna sünnipäeva saabudes õhkab Villu põllupeal, mida tahab tulevikus viljakaks põllumaaks muuta, kive. Õhkamise käigus juhtub aga õnnetus ning Villu saab nii tugevasti haavata, et on oht suisa mõlemast silmast pimedaks jääda. Üks silm oli Villul juba varem pime tänu lapsepõlves Annaga metsas jooksmise tõttu. Villu raske seisund muudab Anna plaane ning tekib uuesti kartus et Kõrboja leiab endale võõrad peremehed. Kui Anna kuuleb, et Villu päris pimedaks silmist ei jää palub ta Villut Kõrbojale peremeheks, kuid Villu enesehinnang ei luba Kõrbojale sandist peast tulla, sest kellele ikka santi vaja on. Anna palub ikka Villut kuid Rein on absoluutselt vastu sellele, et Villu
Ehk mõni jõukam lapsevanem, organisatsioon või riik saab sellises olukorras aidata. Raamatukogudest võiks olla võimalik laenutada tahvelarvuteid, et koolitööd saaks tehtud. E-õpikute loomisel tulevad ilmselt ka e-vihikud ja e-töövihikud. See säästaks kodus üüratult ruumi, sest hetkel on terve tuba õpikuid ja vihikuid täis. See muudakski elu mugavamaks. E-õpikud on ka õpetajatele mugavamad. E-õpikute tekkel on õpetajatel lihtsam õpilastel silm peal hoida. Kodused tööd antakse internetis ja need tuleb esitada enne tundi. Kui õpilasel on töö kirjutamata on õpetajal see kohe näha. Veel ei pea õpetaja laste töövihikuid kontrollimiseks koju tassima. Ma arvan, et ainult kontrolltööd ja tunnikontrollid tuleks esitada paberil. Nii on spikerdamisvõimalus väiksem ja säiliks ka kirjalikult kirjutamise komme. Arvan ka, et osa õpikuid ja vihikuid võiks tavalisena alles jääda, sest pidev ekraani vaatamine
Keeb s e e s õ n a minu rinnas: hüüab puust ja õilmetest. Kodu Lydia Koidula Meil aiaäärne tänavas, Kui armas oli see! Kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime. Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga, kust vanataat käe kõrvas mind tõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata. ,,Laps, oota,´´kostis ta, ,,see aeg on kiir küll tulema!´´ Aeg tuli. Maa ja mere peal silm mõnda seletas - ei pool nii armas polnud seal kui külatänavas! 2 Kandke koju mu tervised! Carl Robert Jakobson-Linnutaja Oh mu ilus isamaja, oh mu kallis kodumaa, ohkan teie õhku taga, vaene võõrsil hingata. Tevatuuled, armuhuuled, kndke koju mu tervised! Kallis kodu Karl Eduard Sööt Kus su kaunil kingurinnal kasvab kasemetsake, seal on minu kiigekohta,
Mõõtke kaugused. 4. Arvutage silma minimaalne vaatenurk valemi (1) abil. Hinnake tulemuse viga. B) Pikksilma suurenduse määramine 1. Tutvuge pikksilma ehitusega ja selle reguleerimisvõimalustega (kruvid teravus- tamiseks, pikksilma pööramiseks ning tõstmiseks ja langetamiseks). 2. Teravustage pikksilm laboratooriumi teisel seinal asuvale skaalale.( Vajaduse korral suunake skaalale lisavalgustus.) Õppige skaalat kahe silmaga korraga vaatama nii, et üks silm vaataks läbi pikksilma ja teine pikksilma kõrvalt. Pöörake pikksilm sellisesse asendisse, et mõlema silma võrkkestal tekkinud skaala kujutised tunduksid kokkulangevatena s.t et tekiks mulje, nagu asuks palja silmaga vaadeldava skaala foonil teine, suurendatud jaotisttega skaala. 3. Korrake mõõtmist 5-6 korda, kasutades iga kord erinevaid suurendatud skaala jaotisi ja varieerides ka nende arvu. Tulemused kandke tabelisse. 4
Juhan Liiv „Sinuga ja Sinuta“ Isamaalineluule Juhan Liiv on Eesti tuntumaid luuleklassikuid. Juhan Liiv armastas oma isamaad. Ta tegi seda nii suure tõsidusega, et kirjutas sellest palju isamaaluulet. Isamaaga seoses on Liiv toonud sisse tuge- vaid tundeid kodumaa vastu õnnetu ja haigettekitava armastuse näol. “Sinuga ja Sinuta”- “mu silm ta pinnal igatsevalt uitis”. Selles luuletuses väljendab ta oma rohket armastust isamaa vastu. Siin on tõestatud tema usku isamaasse, et ta on isamaale truu. Tema arvates oleks isamaalt lahkumine katastoofiline, iseenda tõukamine pimedusse ja lootusetusse. Juhan Liiv ei mõistnud inimesi, kes olid valmis oma kodumaalt lahkuma. „Noor-Eestile“- Luule aitas Liivil üle elada raskeid hetki elus. Ta tundis end kirjutades vabalt. Siiani
Askees- ihu kurnamine vaimse kirgastumise eesmärgil -neg. askees toidust, magamisest, mõnuainetest, suhtlemisest, suguühtest, pesemisest, juuste lõikamisest loobumine -pos. askees liialdused, ihu on hinge vangla, vaimne olend on peremees suured pidustused, kus süüakse palju ja tarvitatakse mõnuaineid jumal shiva oli askeet. Ei lõikanud juukseid. Shiva laubal on kolmas silm ja kui ta selle avab, siis maailm hävib. Saktism. Kummardatakse jumal saktit. Sakti hoiab universumit selle eest, et maailm kukuks kaosesse durga, lalita, kali tantrism india müstika Kama sutra- sutrad on õpetused läbi brahmani on kõik inimesed üksteisega seotud. Brahman on jõlmamatu mõõtmatu defineerimatu omadusteta jne Karma teo ja tagajärje üleüldine seadus. gaotama budismile alusepanija. Talle ennustatakse, et ta jätab pere maha ja hakkab askeediks. Üks
Puudu ei jäänud ka osati publikuga manipuleerimisest, poliitilisusest ja psüholoogiast, tõmmates vahel sigarette ja tehes omamoodi perfomance'id, mis vaatajaid köitis. Lavarebaseid oli küll kõigest neli kuid sellest piisas, et teha minu õhtu suurepäraseks elamuseks, millest ma ka kolm kuud hiljem suudan kirjutada. Seega: väga meeldejääv, paeluv ja kaasakiskuv. Kindlasti üks parimaid, mida minu noor silm näinud on. Seoses näidendi pealkirjaga tekkis mul küsimus, millele ma näidendi jooksul vastust ei leidnud ning otsisin internetist lahenduse, mis mulle ei oleks kunagi pähe tulnud: "Muide," küsitakse ühes ammuses intervjuus Edward Albee käest. "Kuidas te leidsite oma näidendile pealkirja?" Ja Albee vastab: "Oli üks saluun, kus ma ikka käisin, ning sellel saluunil oli allkorrusel üks suur peegel, kuhu inimesed oma graffiteid sodisid. Kusagil 1953. või 1954
Saada hingesugu Aeg on inimestes teel, Valgus igaviku keel. (Ernst Enno ,,Ära tuku!") Noormees: Meie hinges on mägede igatsus, Päikesekiired hüüavad meid Ja meie kuuleme nende häält, Kanname oma koormat Ning rändame Üksinda. (Ernst Enno ,,Meie hinges ...") Neiu 2: Silm kaugele käib üle veel, käib üle vee ja lainete. (Juhan Liiv ,,Üle vee") 3 Neiu 1: Valkab liblika lend, heleda mõtte laast. Otsida iseend tahan siit sellest maast. (Ellen Niit ,,Otsida iseend") Neiu 2:
Mees arvas, et kass oli pärast kõike seda kodust ära jooksnud ja tundis ennast hästi, kuid kui politsei naist tema majja otsima tuli, siis leidsid korrakaitsjad laiba just seetõttu, et kräunuv kass selle asukoha reetis. Tuli välja, et mees oli naise koos kassiga sisse müürinud. Mees võeti kinni ja pandi vangi. ,,Reetlik süda" Hullumeelne üritab rääkida, kuidas tema vaimse tervisega on kõik korras. Teda olla häirinud ühe vanamehe silm, mis oli kahvatusinine, kae peal ja oleks justkui raisakotka oma. Ta otsustas mehe tappa, kuid teha seda ettevaatlikult. Nädal aega järjest täpselt keskööl pistis ta pea mehe tuppa, kuid kuna ta häirivat silma ei näinud, siis ei teinud ta midagi. Kaheksandal päeval ärkas kotkasilmne mees üles, hull nägi ta silma ja sooritas mõrva, visates voodi talle peale. Roimar tükeldas surnukeha ning peitis need kehajäänused tuppa põrandalaudade alla.
valgustundlikkuses ja vastumeelsuses päikesevalguse ning väga valgete kohtade suhtes. Valgus tekitab silmades ebamugavustunnet või valu.Valgustundlikkus tuleneb tavaliselt ülemäärasest valgusest, mille tõttu võrkkesta fotoretseptor-rakud on ülestimuleeritud ning saadavad nägemisnärvi liiga palju elektrilisi impulsse. See tekitab reflektoorse vastumeelsuse valguse suhtes ning ebamugavustunde või valu. valgust võib olla liiga palju, kui silm on kahjustatud (näiteks sarvkesta abrasioon või võrkkesta kahjustus) või kui pupill või pupillid ei ole võimelised normaalselt kokku tõmbuma (see kaasneb okulomotoorse närvi kahjustusega). Valguskartuse puhul tõmmatakse silmad päikesevalgusest või valgustitelt ära, varjutakse hämarasse tuppa või kantakse päikeseprille. Afefoobia ehk hafefoobia on haiglane hirm (foobia) kehalise kokkupuute ees teiste inimestega.
Panteon Antiikajast peale on Panteoni ruumimõju ja konstrukstiooni näiv lihtsus tekitanud imetlust kõikides, kes on seisnud selle suure kupli all. Vaatamata 2000 aasta jooksul tehtud muudatustele ja korduvatele purustustele on Panteon siiski üks paremini säilinud Antiik-Rooma ehitusmälestisi. Panteon ehitati keiser Hadrianuse käsul umbes aastatel 120-125. Varem oli sellel kohal olnud tempel, mille ehitas keiser Augustuse väimees, väejuht Marcus Vipsanius Agrippa ajavahemikus 27-25 e.Kr. ja mis sai 110. a.p.Kr. kannatada välgunoolest süttinud tulekahjus. Ajendatuna arvatavasti ajaloolistest kaalutlustest, laskis Hadrianus kirjutada Agrippa nime portikuse sammaste kohale. Pojalikku tänu avaldades jäädvustas ta oma nime ainult ühele oma kasuisale Trajanusele püstitatud monumendile. Keiser Hadrianuse ajal tehtud ümberehitiste kavandaja ei ole teada. ka ei tea me seda ehitanud lihttööliste, müürs...
Claude Debussy (22.august 1862- 25. märts 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Debussy on pärit Pariisi äärelinnast Saint- Germainen- Laye'st. Kahe aasta pärast kolis pere keksklinna. Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest. Kui aga ilmnes poisi huvi muusika vastu, soovis isa näha teda kuulsa klaverivirtuoosina. 11-aastaselt (1873) asus Debussy Pariisi konservatooriumi. Temast sai helilooja, kes armastas merd ja mängis hästi klaverit. Ta polnud rahul konservatooriumi ega selle õppesüsteemiga. ,,Konservatooriumis õpitakse palju ebaolulist, mille unustamiseks tuleb hiljem sama palju vaeva näha, kui selle õppimiseks". Debussy paistis siiski silma mitmes õppeaines. Sai 1)1877-78 II koha Schumanni ja Weberi sonaatide esitamise eest, I preemia sa...
Alguses kerkis püramiid 146,6 m kõrgusele maapinnast. Ehitatud peaaegu ideaalselt tasandatud platsile. Südamiku ehitamiseks kasutati kollakat lubjakivi ja väliskiht laoti valgest lubjakivist. Dzoseri püramiid Sakkaras. Giza püramiid, Vana riik 10. Kuidas kujutati inimest ,,egiptuse poosis"? Inimesi kujutati egiptuse pärases poosis-hoogsalt sammudes, jalad küljelt, rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. 11. Kuidas kujutati Egiptuse kujutavas kunstis vaaraosid ja kuidas lihtrahvast? Vaarosid kujutati kas seistes või istudes ja üsnagi suurtena. Lihtrahvast kujutati väikestena ja alati töötades 12. Nimeta templi liike. Millistest osadest nad koosnesid? Kaljutempel, tavaline tempel. Püloon, lahtine sammassaal, sammassaal, jumalakuju asupaik 13. Mida tead a)Knossose lossist, b) Kükloopide müürist, c) Mükeene lõviväravast. Kus asuvad? Kirjelda!
Kr. Kolm olulisemat ajajrku:Vana riik,keskmine riik,Uus riik Vana-Egiptuse kunsti ldiseloomustus Tegemist oli maakultuuriga Traditsioonid vga tugevad,nt kunst Kunst seotud religiooniga Kunst seotud surmajrgse eluga Arhitektuur Mastaabad-hauakambrid,millest kujunesid vlja astimpramiidid. Cheopsi pramiid-kuulsaim 140 m. Krgune pramiid. Obeliskid-ehitati monoliitsest kiviplokist pikesejumala auks. Templid-kasutati sambaid ja rhttalasid. Egiptuse kujutav kunst jalad ja pea on klgvaates,lad ja silm otsevaates,nhtuna kige iseloomulkumalt kljelt.Pea ja keha profiilis.(Egiptuse poos) Sfinksid- Reljeefid- Seinamaalid(stiliseeritud ja ldistatud,egiptuse poos,vrvid ei jljenda loodust,puudus perspektiiv. Ehnatoni-aegne kunst Monoteism(Atoni-pikesejumala kummardamine) Nofretete pea-realistlikuimad pilte ldse. 1.Mida thendab mesopotaamia? Kus see asus? 2.Millised olid kige thtsamad mesopotaamias elanud rahvad? 3.Iseloomusta Mesoptoaamia arhitekuuri!Too niteid!Tempel oli thtis
nii head kui ,,Mäeküla piimamees". Näiteks teoses oli Mari nii-öelda feminist, seda kirjanik muudes oma teostes ei ole kasutanud. 2. Milliseid detaile rõhutab E.Vilde romaanis tegelaste kirjeldamisel? Kirjeldused olid väga head ja mitmekesised. Ta rõhutab väikeseid ja erilisi detaile, eelkõige inimsestes ja nende psühholoogias kui ka looduses. Mari kirjeldus: ,,Mari esimest korda paremas riides ja nii puhta, nii imepuhta näoga. Silm selles puhtas näos tuli säärasel selgusel esile, et musta tule ümbert sinised kristalle võis lugeda. Looduse kirjeldus: ,,Taevakaar küdes veel iga karva punases ja iga karva kollases, ühel pilverünkal keset kaart, kuju poolest nagu kahe peaga must vapikotkas." 3. Kelle jaoks oli romaanis toimunud tehing sinu arvates kasulik?Põhjenda. Teoses toimunud tehing oli minu arvates kasulik Prillupile ja von Kramerile. Tema
Pääsuke tegigi seda, ta lendas üle katuste ning õmblejanna juurde jõudes pani ta rubiini magava naise sõrmkübara kõrvale. Teisena otsustas Õnnelik Prints aidata noormeest, kes pidi kirjutama lõpuni näidendi, aga tal oli nii külm ning nälg oli ta nõrgaks teinud. Pääsuke nokkis Printsi palvel välja ühe tema silma ning lendas õpilase kambrisse. Kolmandana aitas Prints tikutüdrukut, paludes Pääsukesel nokkida välja enda teine safiirist silm. Pääsuke tegi nii nagu palutud ja libistas kivi tüdruku pihku. Viimase asjana palus Õnnelik Prints, et Pääsuke leht-lehe haaval ta paljaks kooriks ja kullast lehed linna vaestele viiks. Pääsuke nii tegigi. 5. Miks hakkas Pääsukesel Õnnelikust Printsist kahju? Pääsukesel hakkas Õnnelikust Printsist kahju, kuna Prints vaatas teda nii kurvalt, sest ta ei saanud ise inimesi aidata. 6. Miks ei lennanud Pääsuke Egiptusesse?
See film oli ehmatav ja ootamatu, kuid just seetõttu läkski see, vähemalt mulle, südamesse. Hilisemal vestlusel filmi režissööriga selgus, et ka see oli tema eesmärk – panna läbi valu ja julmuse inimesi selgelt olemasolevat probleemi endale teadvustama ning nägema rohkem üksikisiku tasandit. Meie meedia ei kajasta – ka üleüldiselt, mitte ainult Lõuna-Koreast lähtuvalt – väga paljusid n-ö demokraatlike riikide probleeme ja kitsaskohti, tihti pigistatakse silm kinni, kuna tegu on ju siiski lääneliku riigiga. Elame küll infoajastul ning ka kõige kaugemad uudised on meist vaid klikkide kaugusel, kuid samas loeme ja kuuleme siiski vaid seda, mida meil on kellegi jaoks kasulik teada. Olgugi, et tänapäeva ühiskond on humanistlik ja inimeste õigusi väärtustav, on raha, veel rohkem kui varem, olulisem inimesest ning materiaalsetel väärtustel on suurem hind kui inimese vabadusel ja elul. Just seetõttu on vaesed järjest vaesemad ning rikkad
meetoditega. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid . Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss , mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. SILM : Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes. · Silmalaud ja ripsmed takistavad tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. · Pisaravedelik hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. · Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased .
kõrval või risti rinnal, võimukas salapärane üleolev naeratus, pilk suunatud otse kaugusesse. Orjad, töölised, loomad, linnud looduslähedasemalt kujutatud. Sfinks- lõvikeha ja inimesepeaga kujutis, üldreeglina kaitseks, kuulsaim sfinks vaarao Chefreni hauakambri ees, tema näoga. 3. Egiptuse Maal: Maaliti hauakambrite seinu, et luua meeldivat keskkonda vaaraole hauataguseks eluks."Egiptuse poos": pea ja jalad külgvaates, õlad ja silm otsevaates. 5.Egeuse arhitektuur (Knossose paleega seostuv), - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. Viimaste tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. Lossi plaan on väga keeruline. Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid,
Käetoed peavad olema mugavad, teravate äärteta. Käetugede omavaheline kaugus võiks olla 48–55 cm, pikkus ~20-25 cm. Samuti võiks olla reguleeritavad käetugede kõrgus ja kaugus (5 lk 178). 1.3. Kuvar Soovitavaim kaugus silmadest oleks 60-70 cm Kuvari madal asetus säilitab silma normaalseks funktsioneerimiseks vajaliku silmavedeliku hulga, mistõttu silmad väsivad päeva lõpuks vähem. Kui kuvar asetseb silmade kõrgusel või veel kõrgemal, on silm avatud ja laud liiguvad vähe. See on üks peamisi silmaärrituse ja väsimuse põhjuseid. Soovitav vaade kuvarile on silma horisontaalist 20-30° all. Kuvar peab paiknema otse ees, vältimaks lihasprobleeme kaelas ja õlavöötmes. Kuvari vaatamisel püüa vältida liigutusi kaelast. Õpi töötama silmadega. Ära tööta kuvariga pimedas ruumis. 1.4. Klaviatuur, hiir Klaviatuuri parim kaugus on võrdeline küünarvarre pikkusega.
htm Elab järvedes ja aeglase vooluga jõgedes, ka riimvees. Elupaik on tihedalt seotud veekogude taimestikuvööndiga, kus ta saaki varitseb. On paikse eluviisiga, tegutseb ainult päeval. Elab üksikuna. Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks langevad peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale. Toidukitsikuse korral tarvitatakse ka nõrgemaid liigikaaslasi. SIGIMINE http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ESOLUC2.htm
J. Locke väitel sünnib inimene n-ö puhta lehena, võtab infot vastu objektiivselt nagu masin. Inimestel on passiivne taju. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Inimese meeled: nägemismeel, kuulmismeel, haistmismeel, maitsmismeel, kompimismeel. Inimese meeleelundid: silm, kõrv, nina, keel, nahk Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Kõigil meeleelunditel on ühised talituse põhimõtted. Kõigil meeltel on ühine see, et nad registreerivad infot (heli, valgus, lõhnamolekulis jm) mis tuleb moondada `'neuronite'' keelde, seda protsessi nimetatakse transdruktsiooniks. Sensoorne kodeerimine protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis.
ÜRGAEG Koopad: Lascaux, Altamira Stonehenge Inglismaal 2000a eKr MESOPOTAAMIA Istari värav: sinine värav Babülonis Tsikuraat, astmeline ehitis, otsas tempel EGIPTUS Püramiidide areng: · mastaba · astmikpüramiid · püramiid · kaljuhaud Egiptuse poos: reljeefidel, silm ja õlad eestvaates, jalad ja nägu külgvaates. Reeglid, mis ei muutunud. Sfinks: inimese pea, lõvi keha. VANAKREEKA Antiik- Vana-Kreeka ja Vana- Rooma Skulptuurid: · Odakandja · Kettaheitja · Milose Veenus · Odakandja Kreeka kultuuri ja kunsti mõju tänaseni ulatuv roomas, renessansis, klassitsismis, proportsioonides, vormides, materjalides. VANAROOMA Panteon: esimene kuppelehitis Triumfikaar: võidukaar mälestuseks
elu mõte- olemises? Igaüks meist on siia ellu määratud mingi mõtte ja kohustusega: kes peab ja tahab püüelda kõrgustesse, kes ihkab jalgpalli meistritiitlit. Kuid kas küsimus põhineb alailma millegi saamises, saavutamises või tahtmises... ehk midagi enamat? Sest ka need inimesed, kes ei ole meie silmis midagi saavutanud ega kuhugile jõudnud, suudavad olla õnnelikud. Toome näiteks asotsiaalid, kes elavad halvimates elutingimustes, kuhu meie fantaasia ulatub ja mida meie silm ise tõdeb. Kuid neid seob teiste inimestega nagu ka kõikide unistajatega üks asi - lootused, unistused, võimalused ja saavutused õnn. Mis on õnn? Õnne võiks pidada meeleliseks heaoluks, mis toob muige näole ja sära silmadesse, aga mitte kunagi ei saaks see olla raha, sest kus on raha, seal ka õnnetust. Siiski suure osa inimeste arvates ongi õnn raha ja selle poole püüeldakse. Tegelikult on õnn kõigi jaoks erinev
liha läheb raisku. Kui aga loom õnnestuti mingit moodi elusalt kätte saada siis võis teda tappa kui vaja läks. Peatselt õpiti loomi tarandikesse ajama ning seal kinni hoidma. Kui kinnipeetavad loomad poegisid siis kasvatati nad ka üles. Kui rääkida korilaste, küttide ning põlluharijate eluoludest pean kõige elamisväärseimaks nign kergeimaks korilust, kuna kütina pidid sa kulutama lisaks füüsilise energiale ka palju vaimset energiat, sinu mõte pidi liikuma sama kiiresti kui silm ja käsi nign jõud pidi olema suur. Põlluharijate töö ei olnud ka lihtne, nemad pidid algeliste tööriistadega terveid suuri lagendikke tekitama ning ilmaga võitlema, kui ega inimene ju looduse vastu ei saa see on tõsi, seega oli nende töö raske. Ja tegelikult ei saa ju õelda, et korilastelgi kerge oli, nende vähene saak ei elatanud ammugi rahvast ära ning pidid nad taluma koormust enda igas kehaosas, kuna veetsid päevad
peremeheks tuleks, isegi pärast õnnetut jaanipäevapidu, kui mees ka oma teise silma peaaegu kaotas ning osaliselt käest ilma jäi. Isegi sandina oleks ta mehe võtnud talu peremeheks. Villu teadis, et õiget töömeest, sellist nagu vanglaelu temast teinud oli, temast enam ei saa. See viis ta endast välja. Ta tundis end abitult ja ei tahtnud teistele risuks kaela jääda. "See oleks pidanud varem olema, ütleb Villu viimaks, siis võibolla, kui mul alles teine silm peas ja mõlemad käed otsas. Aga nüüd, mõtelge ometi isegi, kuhu ma nõnda kõlban." Villu ei suutnud võtta üht ega jätta teist. Poleks olnud Annat, oleks ära jäänud õnnetused, segadus. See kõik, Anna pealesurumine ja mineviku varjud olid Villule liiast. Suutmaks selgusele jõuda ja otsuseid teha, lõpetas ta enda elu. Võibolla tõesti õige tegu tema poolt, nagu arvas tema isa. "Isa seisis natukene aega liikumatult paigal, pöördus siis toa poole ja ütles
kollasega. Knossose loss tänapäeval Lossi rekonstruktsioon Seinamaalid · Heledad rõõmsad värvid hõõgusid ka seinamaalidel. Nende säilinud osadel võib näha pidulikke sündmusi, eriti neide ja noorukeid usulise sisuga härjamängude juures, jumalannasid, naispreestreid või ka taimi-loomi. · Seinu kaunistasid ka värvilised reljeefid. Inimesi kujutati neil küll egiptusepäraselt - jalad ja nägu kõrvaltvaates, õlad ja silm otsevaates- kuid nad mõjuvad palju vabamalt ja loomulikumalt kui inimesed egiptuse reljeefidel. Sõnnimäng Naise kujutis aka Pariisitar Skulptuur · Palju on Kreetal säilinud väikesi kujukesi, eriti jumalannasid madudega- viimaseid peeti seal kodude kaitsjaiks. · Oma volangiliste seelikute, avatud pihikute ja kõrgete soengutega mõjuvad jumalannad üsnagi edevalt. · Omapäraseid, äärmuseni lihtsustatud vormiga kujukesi
õnnelikuks saada. Meister tumedad juuksed, terav nina, ärevad pruunid silmad. Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees. Peemot suur, must kass, vurrud õieli. Professor Woland pikka kasvu, tumedate juustega, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremad kullaga, üks silm must ja teine roheline. 5. Loo peategelase muutumine. Meister oli tõsiselt heatahtlik ja südamlik inimene. Heas lootuses andis ta endast parima, et saavutada midagi suurt ja määravat. See tal ka õnnestus, kuid sellest sai ta ise aru alles pärast pikki kannatusi. 6.Mida autor tahab antud teosega edasi öelda? Minu meelest Bulgakov naeruvääristab tolleaegset situatsiooni. Kuna kirjanik kirjutas antud teose Nõukoguse Liidu ajal, siis selle kriitilise sisu tõttu seda avaldada ei tahetud
Fotorealismiks nimetatakse 1970. aastal USA-s tekkinud kunstiliikumist, mis taotles foto "hüperreaalsuse" edastamist; maaliti fotode järgi ja rõhutatult "fotolikult". Lähtuti mitte silmaga nähtud tegelikkusest, vaid just fotost või slaidist- see on hüperrealismi oluliseim tunnus, mis muudab hüperrealismi omapäraseks etapiks maailmakunsti ajaloos. Kujutati täpselt kõiki üksikasju ja kontuure. Nii nagu fotogi annavad maalid ruumilise sügavuse teisiti edasi kui silm näeb. Hüperrealismi ilmumist tervitas suur osa "objektivabast" kunstist vaevatud inimesi, kriitikud jäid aga skeptiliseks. 1970. ja eriti 1980.aastatel kasvas maalikunsti populaarsus. Lisaks minevikustiilile jäljendavale postmodernismile levis ka realistlik kunst. Tunnustama hakati vanu realiste nagu A.Neel, L. Golub jne. Tärkas kaks uut kujutava kunsti suunda- juba 1960, aastate lõpus hüperrealism e. fotorealism, 1980.aastate alguses aga neoekspressionism
loodusteemadest kirjeldas põhiliselt kevadet, seega on tema on loomingus sügisest vähe. Lydia Koidula võrdleb puude kirjuksmuutumist ja lehtede langemist sel aastaajal surmaga: ,,... - tänada / oskab leinalaulu hüüd / kahevõrralta.". Kevad on talle otsekui ärkamisaeg, kus lilled ärkavad ja puud lähevad uuesti lehte ,,...ja õues on kevade.". Juhan Liiv on samuti kevadest kirjutanud heldimusega. See on rõõmsameelne aastaaeg, kus ,,...lahti iga lille silm ,/ järvel lained helendavad, / ilus päiksepaiste ilm.". Liivile meeldib väga kirjeldada looduse ilu, lillede värve ja rohelust, mis metsadelt ja karjamaadelt vastu vaatab. Koidula näitab lugejatele kevadet kui inimest, kes külastab meid mitte ainult ootamatult vaid ka rõõmsalt ja kui ,,... / Noor kevade ju jälle tulnud, / hulk õisi sulle kaasa toonud - / tall' läki vastu õhinal!". Koidula toob kevades välja inimlikke omadusi võrreldes neid kevade enda iseloomulike joontega.
Luule 1956-1985 1. Mis iseloomustab sulaaega kirjanduses? 1950-ndate aastate lõpus tekkisid esimesed väikesed võimalused suhelda välismaaga. Vaimseid väärtusi pakkus tõlkekirjandus, mille avaldamisel sai keskse rolli 1957. a algatatud raamatusari ,,Loomingu raamatukogu". 1958 asutati ajakiri ,,Keel ja kirjandus", 60-ndatel pakkus väärtkirjanduslikku lugemist ka ajakiri ,,Noorus" 50-ndate lõpust saab rääkida üldisest kultuurihuvi tõusust. 2. Mis iseloomustab seisakuaega kirjanduses? Seisakuajal, 70-ndate lõpul hakkasid taas levima põrandaalused almanahhid, levisid noorsoorahutused. Seisakuajal ei olnud kirjanduselu enam nii tormiline. ,,Loomingu raamatukogu" ja ,,Noorus" kaotasid oma senise tähtsuse. Peamisteks kirjanduslikeks kanaliteks olid ajakirjad ,,Looming" ning ,,Keel ja kirjandus" ja ajaleht ,,Sirp ja vasar". 3. Millised luuletajad tulid 1950-1960 kirjandusse? Jaan Kross, Uno Laht, Ellen Niit, Ain ...
suurema temperatuuriga sihtmärke kindlaks teha nagu inimesed ja sõidukid.Teises maailmasõjas kasutati öönägemisaparatuuri snaiperitel.Infrapunakiirguses on suits rohkem läbipaistev kui valguses,seepärast kasutavad tuletõrjujad infrapunakiirguses näitavaid seadmeid tulekahjude kustutamisel,kui nad töötavad suitsuga täidetud aladel. Infrapuna ööbinoklid Tehnoloogiliselt peaaegu sama, mis valgusvõimendiga, aga lisaks on infrapuna lamp või prozektor, mille valgust silm ei näe, sest on madala sagedusega. Iseloomulikuks pildiks on veidi punakas või täesti mustvalge pilt. On võimeline nägema kehade soojuskiirgust (isegi värskeid jalajälgi). Prozektori valgusvihk alati ei kahjusta. Odavaim infrapuna- öönägemisseade on väike M/V-turvakaamera, millel on IR-LED küljes (al. 400kr). Infrapuna-termograafia on kontaktita ja uurivat objekti mitte kahjustav testimeetod,et näidata ja salvestada temperatuurimuutusi ja temperatuure üle terve objekti pinna
kattev lopsakas taimestik. Suured lõhnavad lilleõied ja lugematul hulgal kirkavärviliste sulgedega linde. Mauritiusel on esindatud mitmeid harvaesinevad liigid nagu must papagoi, roosa tuvi ja mauritiuse hiidkilpkonn. Maastik Mauritiusel on vulkaaniline ja mägine ning tasaseid pinnavorme on saarel pea võimatu leida. Liivased rannaalad jätkuvad sisemaa pool suhkruroopõldudega - neid on näha nii kaugele, kui silm ulatab. Transport Helikopter Auto Buss Takso Laev Vaatamiväärsused Black River Gorges National Park- Mustjõe Kuristikud Vaatamisväärsused Grand Bassin Mõned avastamisväärsetest Mauritiuse randadest Blue Bay pikk rand valge liivaga ja kristallselge mereveega saare kaguosas. Sobiv koht purjetamiseks, surfamiseks ja snorkeldamiseks. Mõned avastamisväärsetest Mauritiuse
Emily ei teadnud enda nime ja mitte endast imelikku muljet jätta ütles siis , et ta nimi on Earwig. Kui Emily oli läinud ära siis leidis ta majade vahelt omale varjualuse kus ta sai ööbida.Varjualuse juurest leidis ka ta 4 kassi , kelle nimesid ta ei teadnud, sest neil kassidel polnud kaelarihmu.Kõik kassid olid oma moodi erinevad kõik nad olid mustad , aga ühel triibuline saba, teisel polnud silma ,kolmandal kõrv sidemega kinni keeratud ja neljandal tähe kujuline silm. Kassid hakkasid Emilyga kaasas käima. Ühel päeval kui Emily oli koristamise El Dungeonis lõpetanud leidis ta leti alt piiluaugu kust oli näha kõiki inimesi kes El Dugeonis istusid. Raven hakkas rääkima Ümlautiga kes korraldas rändavaid posimisetendusi. Emily läks järgmisel päeval seda etendust vaatama ning tutvus seal ühe üheksa aastase poisi Jakeyga, kes oli mõtete lugeja olnud juba väiksest peale. Öösel ei tulnud Emilyl und ja ta läks linna peale hulkuma
Aastatel 1996-2001 oli Bailey Gucci pangal. Burberry loomeosakonna direktorina vastutab Bailey kõigi tootegruppide ja nende hooajaliste reklaamide eest, kujundades sellega ka firma üldist mainet. Tema mainekamaks kollektsiooniks on uuenduslik ´´Prorsum´i reamehed ja - naised´´. Tema eksimatult selge silm, eredad värvid ja uued peened õmblemise tehnoloogiad on olnud tema edu võtmeks. Bailey arendab ennast järg- järgult aina edasi ja ei kavatse kunagi loorberitele puhkama jääda. Seda tõestab ka tõsiasi, et 2003.aastal kuulutas Suurbritannia Kuninglik Kunstiülikool Bailey oma auliikmeks. Kasutatud kirjandus · http://en.wikipedia.org/wiki/Burberry · http://ee.burberry
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
