Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismiõppetool Sille Kingla TT -05 Munad Referaat Juhendaja: Ene Laane VKHK kutseõpetaja Väimela 2008 Sisukord Eessõna....................................................................................................................................4 Muna ehitus:........................................................................................................................5 Munakoor.................
) ülekatte kaugus fassaadipinnast. Kõik fassaadile kinnituvad detailid tuleb kavandada ning nende kinnituselemendid kinnitada. Lubamatu on ehitada soojussüsteeme ilma katuse ja parapettideta. Fassaaditööd on hoonel kõige viimased. Maapinna niiskus ei tohi tõusta soojustussüsteemi taha. Niiskuse joon on vanemal hoonel ka palja silmaga fikseeritav. Aluspinna kontroll ja eeltöötlus. Liimitav aluspind peab olema puhas, kandev, tugev ja sille. Puhta pinna all mõeldakse ilma vetikate, mustuseta, õlita, silikoonita, sambliketa ja sooladeta pinda. Fassaadil ei tohi esineda mitte kuskilt vee läbijookse. Nende esinemisel tuleb eelnevalt põhjus likvideerida. Liimitav aluspind peab olema tolerantsiga mitte üle +/-10mm. Suurema tolerantsi ja liimitava süsteemi puhul tuleb aluspind siledaks krohvida. Krohvi tugevus peab olema piisav liimiga nakkeks eks minimaalselt 0,08N/mm2
aastal välja raudbetoonist võlviga Võidu sild. Kaarsild Jalakäijatele mõeldud sild kesklinna ja Ülejõe linnaosa vahel Raekoja platsi ääres. Sild on ehitatud 19571959 (ins. P. Varep)7 endise Kivisilla kohale. Tegelikult oli kaarsilla näidisprojekt valmis juba 1870!8 Kuni silla valmimiseni vedas inimesi 1950. aastail regulaarselt üle jõe (paarkümmend meetrit sillakohast ülesvoolu) pikk sõudepaat. Kaare sille on 57,4 m. kõrgus 8m, kõnniteede laius 2,25m. Sõpruse sild Aastatel 19771981 ehitatud Tartu Sõpruse sild oli valmimise hetkel ja on tänaseni 488,2 meetriga Eesti pikim sild. 1970. ja 1980. aastad on Eesti sillaehitusloos vaadeldav kui tüüplahenduste ajajärk. Nii Eestis kui suurtes liidulistes projekteerimisasutustes joonistati paberile terve hulk märkimisväärsete gabariitidega rajatisi, millest teatav osa jõuti ka valmis ehitada. Eesti
EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalteaduskond Informaatika instituut PIIMA TOOTMINE 2000 AASTAL Kursusetöö aines Ökonomeetria Koostajad: Sille Kasvandik Maris Lees Juhendaja: J. Roots Tartu 2004 SISUKORD PIIMA TOOTMINE 2000 AASTAL.....................................................1 SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................
Eesti pulm ennemuiste Eesti pulm ennemuiste Me ei saa iial teadma, mis ajendas ennemuiste eestlasi abielluma. Oli see armastus? Või vajadus oma sugu jätkata? Kuid pulmi peeti ja nende jaoks olid välja kujunenud oma kindlad etapid ja traditsioonid, mida hoolega läbiti. Kui noored said täiskasvanuks seda aega on raske määratleda, seostub üldiselt leeriskäimisega muutus vastassugupoolega suhtlemine keerulisemaks. Ei tohtinud enam poiss tüdrukuga ega tüdruk poisiga tänava peal suhelda või ühiselt kuhugi kõndida. Samas võisid poisid öösel ehal (suveajal öösiti tüdrukute juures käimine/olemine) käia ja tüdrukud poisse vastu võtta. Nad võisid koos pidusid pidada ja õitsil käia ning marti ja katri joosta. Noored suhtlesid omavahel elavalt ja oli lausa auasi, et poiss öösel sinu juures on olnud. Kui juba keegi kindel tekkis, muutus ehalkäimin...
Pärnumma kutsehariduskeskus EP-13 Karli Peegel Konstruksioonid Juhendaja: Janek Klaamas Pärnu 2013 Sisukord 1.Sisukord...................................................................................................................................2 2.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 3..Puitkonstruksioon..............................................................................................................2-16 4.Betoonkonstruksioon....................................................
Andmebaasid Laenutamine CREATE TABLE LAENUTAMINE ( Laenamise_id INT not null auto_increment, Kuupäev date, Raamatu_ID INT, Lugeja_ID INT, Tähtaeg date, Tagastamine date, PRIMARY KEY (Laenamise_id), FOREIGN KEY (Lugeja_ID) REFERENCES LUGEJA(Lugeja_ID), FOREIGN KEY (Raamatu_id) REFERENCES Raamat(Raamatu_ID)); Lisa 10 kirjet. INSERT INTO LAENUTAMINE(Kuupäev,Lugeja_ID,Raamatu_ID,Tähtaeg) VALUES(curdate(),1,3,adddate(curdate(), interval 21 day)); RAAMAT CREATE TABLE RAAMAT ( Raamatu_ID INT AUTO_INCREMENT, Pealkiri VARCHAR(150) NOT NULL, Autor VARCHAR(100) NOT NULL, Aasta YEAR NOT NULL, Koht VARCHAR(50), Lk_arv INT, Keel VARCHAR(50), Hind FLOAT, PRIMARY KEY (Raamatu_ID)); Kirjed: INSERT INTO RAAMAT (P...
Aiempi tutkimus on pitkälti keskittynyt foneettisten piirteiden, irrallisten sanojen samankaltaisuuden ja tiettyjen taustamuuttujien vaikutuksen selvittämiseen. REMUn tavoitteena on testata, millaiset kielen tai sen käytön piirteet todella selittävät ymmärtämistä. Erityisesti pohditaan kielen järjestelmän samankaltaisuuden vaikutusta. Koska samankaltaisuus on kaikessa kielenoppimisessa tärkeässä asemassa, sille olisi löydettävä entistä tarkempia määritelmiä ja sen asteen arviointiin olisi kehitettävä menetelmiä. Myös testattavien selonteot ymmärtämistä edistävistä ja estävistä seikoista sekä hyödynnetyistä strategioista antavat arvokasta lisätietoa. Nämä tarkennukset kehittävät omalta osaltaan reseptiivisen monikielisyyden teoriaa. Merkittävä uusi ulottuvuus on myös se, että huomio kiinnitetään
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 1 TEHISKIVID JA LOODUSKIVID.............................................................................................. 1 KATUSED............................................................................................................................... 2 PUIDU OMADUSED............................................................................................................... 4 PUIDU KULU.......................................................................................................................... 9 VUNDAMENT....................................................................................................................... 14 KONSTRUKTSIOONID......................................................................................................... 16 SOOJUSTAMINE..............
TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Mari-Liis Seegel 12b Eesti esimene üldlaulupidu Uurimistöö Juhendaja: Sille Tiks Tartu 1 2013 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................4 1 Laulupeo eellugu................................................................................5 1.1 Vanemuise selts..............................................................................6 1.2 Ettevalmistused.............................................................
KAUNISTAMINE. Sidrun ja apelsin on kaunistamisel kõige tavalisemad. Tundmatud pole ka sellervarred, piparmünt, kurk ja meliss. Tähtis on kõik puu ja köögivljad korralikult loputada. Kokteilimarju on palju ja erinevates värvides. Enamasti lükatakse nad kas hambaorgile või väikesele koteilipulgale. Pange marjad enne likku siis saavad nad kena välimuse. Kui kasutate teisi puuvilju kaunistamisel kinnitage mari nende külge! Härmas äär kastke klaas tagurpidi sidruni sille ja siis suhkru või soola sisse.. Nii tekibki härmas äär. Dzinnikokteilid Jook maitsestatakse peamiselt kadakamarjadedega. Listakse ka koriandrit, tsitruseviljade koort, kannikesejuurt, erinevat sorti puukoort jpm. Alexandra 1cl apelsinimahla 2cl dzinni Loksutage jääga ja kurnake. Serveerige hästi jahutatud
jäigem ja kapitaalsem. Kuid monoliitse lae ehitamine on tunduvalt töömahukam. 51 Monoliitraudbetoonist lae võib kandma panna kas ühes või kahes suunas. Ühes suunas kannab lagi, kui kandekontuuri küljepikkuste suhe on suurem kui 2 ning kui talad paiknevad ühes suunas. Kõige lihtsam on ehitada taladeta lihtsalt siledat raudbetoonplaati. See tuleb kõne alla kuni 4meetrise sildeni; kui sille on suurem, siis kujuneb plaadi tarvilik paksus liiga suureks. Taladega raudbetoonvahelaed on otstarbekad juba alates 2...3meetrisest sildest sel juhul kulub betooni ja sarrusterast märksa vähem, kuigi töömahukus on suurem. Talad võivad paikneda plaadist kõrgemal või madalamal. Talade normaalne vahekaugus on ligikaudu 2 m; sel juhul võib plaat olla 6 cm paksune. Kui talade samm on 3 m, peab plaat olema vähemalt 8 cm paksune. Plaat Talad Suurem talade samm ei ole enam ratsionaalne
Kertaa nominityypit kylpyhuoneeseen kirjeeseen perheeseen Kun sanassa vain yksi tavu, pääte han, hen, hin, hon, hun, hän, hön. Päätteen vokaali on sama kuin perusmuodon viimeinen vokaali. päähän suuhun maahan työhön Tämä, tuo ja se -pronominit Mihin? Missä? Mistä? tämä tähän tälle tässä tällä tästä tältä tuo tuohon tuolle tuossa tuolla tuosta tuolta se siihen sille siinä sillä siitä siltä Myös verbillä voidaan kertoa, mihin menee (mitä tekemään), missä on (mitä tekemässä) tai mistä tulee (mitä tekemästä) + maan/mään + massa/mässä + masta/mästä he-persoonan muoto, pääte otetaan pois Menen syömään. Käyn syömässä. Tulen syömästä. he syövät
1. Kõrvutatud või vastandatud on kaks kohta või ruumiaspekti: alt pealt ~ all peal või vastupidi: Alt sile, päält karvane (käsi kindas); Alt sööb, pealt situb (oherdi); Pealt teeb tiritärinad, alt ta kopsib kullerida (kangakudumine); üles alla: Üles lätt, maha ei tule (suits); Ülespidi nutitab, allapidi juuritab (kartul); edaspidi tagurpidi: Edasipidi künnab, tagasipidi äestab (kana); peal(t) sees(t); sisse välja jts.: Päält sille, sisest karvane (kasukas); Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline (sibul); eest ~ otsast (keskelt) tagant: Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas (kana); Eest mökitab, takka lipitab (oinas); teises ilmas ~ muul maal siin ilmas ~ maal: Teises ilmas raiutakse, laastud kukuvad siia ilma (lumesadu); Teises ilmas rakendatakse hobust ette, look paistab meie maale (vikerkaar); mitmesuguste kehaosade, asendite jmt
Tallinna Saksa Gümnaasium Eesti kindraleid ja admirale. Sille Janu 11b Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord 1. Kindral - Johan Laidoner 2. Kindralmajor - Andres Larka 3. Kindralmajor - Ernst Põdder 4. Kindralmajor - Aleksander Tõnisson 5. Kontadmiral - Johan Pitka 6. Kindralmajor - Aleksander Jaakson 7. Kindralmajor - Gustav Jonson 8. Kindralmajor - Jaan Kruus 9. Kindralmajor - August Kasekamp 10. Kindralmajor - Otto Heinze 11. Kindralmajor - Herbert Brede 12. Kindralmajor - Hugo Eduard Kauler 13
1 γi = 2 π ⋅ Ei ⋅ Ai ⋅ si 1+ kus i = 1 ja i = 3 Ki ⋅ L2 γ2 = 1 Ei = E0,05 – kandepiirseisundis Ei = E0,mean – kasutuspiirseisundis Ai = bi·hi Ii = bi·hi/12 ai = vöö või seina raskuskeskme kaugus paindeteljest (0-joonest) Ki = Kser,j kasutuspiirseisundis, Ku,j kandepiirseisundis L = tala sille, talad on lihttalad avaga L. Jätkuvtaladel võib L võtta võrdseks 0,8 ava- ja konsooltaladel võrdseks kahekordse konsooli pikkusega si = kinnituselementide samm. Kui sidemete pikivahe muutub koos nihkejõuga vahemikus smin ja smax (≤ 4smin) ebaühtlaselt, siis võib kasutada sef efektiivse väärtusena s ef = 0,75s min + 0,25s max Keskmised surve- ja tõmbepinged M ⋅ γ i ⋅ E i ⋅ a i fi ,c ,d ( surve ) σ i ,d = ≤
ARVESTUS T Küsimustele vastata kirjalikult. Salvetada faili kujul: Nimi.Perenimi_matrnumber_arvestus Saada emaili-le: [email protected] STUS TÖÖ a kirjalikult. atrnumber_arvestustöö.xlsx TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale tead kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena v vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsiooni kasutate? kasutades tema kabinetinumber ja neljandasse samamoodi telefonin NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele M kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppetooli nim halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist välja vaid õppetooli töö Special->Values käsku, et saadud tulemused oleks tavalise vormindu vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandi...
618 11 3003 Ehrberg Liisa Rapla 03:36:41 N20 1583 56 2320 Janeliunaite Edita Leedu 04:24:56 N20 1026 30 3013 Kurgjärv Jaanika Tartu 03:57:14 N20 955 25 3010 Kuuskvere Maarja Tartu 03:54:06 N20 1861 77 3014 Kübar Kristel Tartu 04:42:26 N20 2217 112 1851 Laaneots Merle Tallinn 05:16:34 N20 1465 50 3012 Põvvat Reili Tartu 04:18:46 N20 2390 134 2026 Sammel Sille Pärnu 06:03:46 N20 Oksana Perova 13.11.2009 432 4 647 Strachovic Kristina Leedu 03:27:20 N20 2201 110 2493 Turban Tiina Lääne-Viru 05:14:18 N20 2064 97 1777 Aagver Maris Harju 04:57:40 N21 1302 40 3011 Aare Marion Tallinn 04:10:41 N21
Kui jäigastussüsteem (sidemed) on mõeldud painutatud või surutud varraste, näiteks katusesõrestike või - talade surutud vööde külgsuunalise stabiilsuse tagamiseks, tuleks nende varraste algkõverus jäigastussüsteemi arvutamisel võtta arvesse. Ka siin kasutatakse ekvivalenthälbeid, mille suuruseks algkõverusena võetakse m L e0 = 500 L - jäigastussüsteemi sille 1 m = 0. 5 1 + - vähendustegur, mis arvestab varraste algkõveruste erinevust m m - toetatavate varraste (näit. sõrestike surutud vööde) arv. Jäigastussüsteemiga toetatavate varraste algkõveruse mõju avaldatakse ekvivalentse stabiliseeriva koormusena ( NEd 8 e 0 + q )
- N; M; V; NEd; NRd; Npl.Rd; Nb.Rd; jne. - sisejõud, kandevõime - gk ; gd ; qk ; qd ; G; Q; jne - koormused - y- ja z-telg (vahel ka y-y või z-z) - ristlõike teljed; - x-telg - varda pikitelg - tw ; tf ; - paksused; - h; b; - kõrgus, laius; -c - vöö väljaulat. laius; -d - plaadi laius -L - sille (ava), pikkus; - l, leff, Leff - nõtkepikkus; -E - koormustulem (ka elastsusmoodul); -R - kandevõime (vastupanu = resistance); - G, Q, M - osavarutegurid jne. Indeks E viitab koormustest tingitud suurusele (sisejõud jms) Indeks d (design) viitab arvutussuurusele mis saadakse tavaliselt normatiivväärtuse jagamisel (teatud juhtudel ka korrutamisel) vastava osavaruteguriga.
väga rasket lasti - massiga 200 . . . 400 tonni, mõningatel juhtudel ka rohkem. Ümberlaadimisplatsidel ja raudteeladudes, ehitusmaterjalitehaste polügoonidel ning suurte seadmete montaazil on põhiliseks mehhaniseerimisvahendiks saanud pukk- kraanad. Sildkraana koosneb rööbastel liikuvast sõidumehhanismiga kraanasillast ning piki silda liikuvast tõste- ja sõidumehhanismiga lastivankrist; tõstevõime on harilikult kuni 50 t, erijuhul kuni 600 t, sille kuni 50 m. Rööbastee on maapinna kohal (ehituskonstruktsioonidele kinnitatud). Ühetalalise sillaga kraanal (talakraanal) asendab lastivankrit telfer. Rööbastele pealt toetuvat sildkraanat nimetatakse tugikraanaks, rööbaste all rippuvat rippkraanaks. Sildkraana tüüpi on ka pukk-, kaabel- ja virnastikraana. Sildkraanasid kasutatakse peamiselt tehasesiseseks toodete või tehnoloogiliste vahendite ümberpaigutamiseks, toodangu ladustamiseks või laadimiseks transportvahenditele, aga
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulkn...
TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale teaduskonna kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena valida tea valideerimisega valida vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsio kuvatakse funktsiooni VLOOKUP (!!!) kasutades tema kabinetinumber ja nelja NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele Majandus Valige otsingu kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppeto Excelisse - esialgu tuleb see halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist vä parema-nupu menüüs asuvat Paste-Special->Values käsku, et saadud tulemu nimed jäävad ka lõpptulemuseks - halva vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandile vastava teise õppetooliga. E s igale teaduskonna nimele järgneb nimekiri selle töötajatega, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
