Juhan Viidingu nime all. Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja saabus uus luuletaja - Juhan Viiding. · Viidingul ilmus lisaks "Ma olin Jüri Üdi"-le (1978) veel kolm kogumikku: "Elulootus" (1980), "Tänan ja palun" (1983) ning "Osa" (1991). ,,Elulootus" Kogumikus " Elulootus" ilmnevad selged viited enesetapule. Enne viimast kirstuavamist kui pillimehed olid juba kaks korda mänginud kohendas ta käsikaudu lipsu niisutas huuli ja silitas habet. Juba puudutati kaant ta jõudis veel käed rinnale panna keegi ei märganud et nüüd oli parem käsi vasaku peal. ,,Elulootus" analüüs · Enne seda kui viimast korda kirst avati ja kui pillimehed olid juba kaks korda mänginud, kohendas ta lipsu, niisutas huuli ja silitas habet. Siis puudutati kirstu kaant. Käed olid kõhupeal. Keegi ei märganud, et nüüd oli parem käsi vasaku peal. Huvitavat
(löökpillid), Tanel Kadalipp (kontrabass).Nagu olin eeldanud, pakkus mulle suurt lõbu nende esitus, olin lummatud nii nende kaunitest lugudest kui ka laval käitumisest. Minu lemmik lugu oli,,Tilluke Naine", mis on lugu, mida võib kuulata igapäevaselt, sest sisu oli lihtne, kuid tabav. Lauljate hääled kõlasid väga kaunilt koos.Ei olnud hetke, kui oleksin mõelnud, mis kell on või kas kellegil süüa on, sest see kontsert pani mind unustama kõigest, peale kauni muusika , mis mu kõrvu silitas. Peale vaheaega astus üles hiina parmupillivirtuoos Wang Li, kelle esitus ületas kõik mu ootused. Ta esituse kohta ei ütleks, et kuulaks, kui sõidan bussiga trennist koju, aga siiski oli tema kuulamine meeletu mõnu. Wang on pärit Qingdao'st, Kirde-Hiina rannikulinnast Kollase mere kaldal, kus ta kasvas üles mängides kouxiang'i. Tal oli endaga kaasas erinevaid parmupille, mis tekitasid erakordseid helisid, mida ma kunagi varem kuulnud ei olnud.Kõiki oma palasi esitas ta üksinda
Ka Luke oli seal. Wayne'il oli väga lõbus kui äkki nägi ta Luke'i ja Luke'i järel ka Guy Wright'i gängi õue minemas. Guy Wright oli kooli kõige hullem kiusaja. Luke jooksis ära ja kamp talle järgi. Wayne teadis, et temal ei olnud midagi teha ja kutsus kuuendikud appi. Nad päästsid Luke, aga Luke ei olnud Wayne'ile ikka tänulik. Järgmisel nädalal läks Wayne jälle Martinite juurde. Alguses läks kõik hästi. Aga just siis, kui Wayne võttis oma ämbri kätte ja seda silitas, tuli sisse Luke. Wayne oli just mõelnud, et viskab ämbri minema, aga Luke oli teda näinud. ,,Sa silitasid ämbrit," hüüdis ta. Wayne sai Luke'i peale väga vihaseks ja hakkas teda peksma. Sellel hetkes astusid sisse Mrs., Mr. ja Rachel Martin. ,,Lõpetage", karjus Mrs. Martin. Wayne jättis järele, kuid oli juba liiga hilja. Ta karjus, et nad välja läheksid, pakkis asjad kokku ja läks ära. Ta rääkis kõigest Jedile ja Danile. Nad lohutasid küll Wayne'i, aga Wayne püsis ikkagi
Tiuks 4. Mida käskisid tüdrukud Imelikul mängida? Reilenderit 5. Toots õpetas Kiirele konnasilma rohtu. Milline see oli? Pidi peale äikest aukliku kivi peale kogunenud vett võtma ja jalga määrima. 6. Mida ütles Toots Imelikule, kui ta Teelet tantsima rebis? Imelik, lase ruttu üks polka, ma lähen Tali pruudiga tantsima! 7. Miks sai köster Tootsi pingi alt kätte? Kiir näitas, et Toots laua all. Taga ajades jäi üks õpilane ette. 8. Mis puu see oli, mida Arno tihti silitas? Paju 9. Miks Arno Rajalt Teelega jumalaga jätmata lahkus? Rajal vaatavad Imelik ja Teele albumit. Tuleb Arno. Teele küsib üllatunult, et kuidas Arno sinna sattus. Palub Arnol istuda ja ulatab Imelikule kandle, et ta mängiks. Teelel ja Imelikul on seejuures väga lõbus. Äkki nad märkavad, et Arno kadunud. 10. Mis ametit pidas Kiire isa? Kiire isa oli rätsep meister 11. Mitu õuna andis Kiir Tootsile nime ütlemise eest? Kiir andis Tootsile kuus õuna. 12
" Tõnu pilk on naise käe leidnud, mille näppude vahel tikk veel põleb. Sten Kangilaski 12B ,,Sa oled nii karvane!" -võtab muigama... - ,,Mari seisis vakka nagu koer, kelle seljast kirpu otsitakse." - ,,Tõnu ninas oli lõhnal juudasita omaga kaunike sarnasus - , /.../" -hea kild - ,,Sikkanikkalikkakakperevondadaa." - ,,,,Mis sa minust vahid?" küsis Tõnu ja silitas ta pead ning lõuga, mis olid pehmed kui varsa mokk /.../" - ,,Eks ta, hea mees, ole soand juba küllalt silma kinni pigistada ja mõndagi kurgust alla kurgistada, kus teise kops ammugi üle maksa oleks läind; ei ta ole sõna lausunud õuest, kus praht üle pea kasvab, ei lehmast, kes laudas sita sisse upub, ei kaljaastjat, mis jumal teab millal viimaks hauet nägi --" - ,,Mõis teeb mis mõis tahab."
" Tõnu pilk on naise käe leidnud, mille näppude vahel tikk veel põleb. Sten Kangilaski 12B ,,Sa oled nii karvane!" -võtab muigama... - ,,Mari seisis vakka nagu koer, kelle seljast kirpu otsitakse." - ,,Tõnu ninas oli lõhnal juudasita omaga kaunike sarnasus - , /.../" -hea kild - ,,Sikkanikkalikkakakperevondadaa." - ,,,,Mis sa minust vahid?" küsis Tõnu ja silitas ta pead ning lõuga, mis olid pehmed kui varsa mokk /.../" - ,,Eks ta, hea mees, ole soand juba küllalt silma kinni pigistada ja mõndagi kurgust alla kurgistada, kus teise kops ammugi üle maksa oleks läind; ei ta ole sõna lausunud õuest, kus praht üle pea kasvab, ei lehmast, kes laudas sita sisse upub, ei kaljaastjat, mis jumal teab millal viimaks hauet nägi --" - ,,Mõis teeb mis mõis tahab."
Seal tekkis tal mõtle, et hiiliks koju ja räägiks õe Pheobega. Mõeldud, tehtud. Kuna Holdeni ja Pheobe vanemaid polnud kodus, said nad rahulikult rääkida, aga kui vanemad lõpuks koju tulid, hiilis Holden sama moodi ka välja. Holdenil polnud kuhugi ööseks minna ja ta otsustas helistada oma vanale õpetajale mr Antonilinile. Sinna läks ta ka oma ööd veetma, mis kahjuks lühikeseks jäi, kuna poole une pealt ärkas Holden üles ja mr Antonini silitas kahtlaselt tema pead. Holden jooksis kiiresti minema ja veetis ülejäänud öö Keskvaksali ooteruumi pingil. Linna peal jalutades tuli noormehel mõte linnast ära minna ja mitte kunagi tagasi tulla, enne ära minekut tahtis ta Phoebega rääkida. Holden jättis õe kooli teate, et soovib temaga kohtuda. Kui see aeg on kätte jõudnud ilmub Phoebe kohale oma suure kohvriga ja teatab, et tahab koos Holdeniga ära sõita
Popi ja Huhuu Isand Popi Huhuu Sel hommikul tõusis Isand väga vara, pani end riidesse ja veeretas paela küljes olevaid musti helmeid näppude vahel. Helmeste lõhn Popile ei meeldinud ning siis ta ka ärkas. Isand näis imelikuna ja oli olnud seda juba mõnda aega. Isand köhis pidevalt ja Popi kuulis läbi une teda raskelt ohkamas. Talle tunuds, et Isand näeb hirmsaid unenägusi nagu ta isegi. Isand silitas veel korra koera pead, pani karvamütsi pähe ja läks nurka, kus oli Huhuu suur puu. Popi tundis korraks kadedust, kui Isand oli Huhuu ligidale läinud. Peale seda Isand lahkus. Popi jäi Isandat koju ootama ja lootma, et too toob talle liha, kuigi Isand polnud seda juba mitu päeva toonud. Popi mõtles oma elu üle. Ta arvas, et ta on hea ning seetõttu on Isand ka temaga hea. Ta oleks nagu Isanda headust väärinud. Kõik teised Isandad,
ei mõjunud see talle väliselt shokeerivalt. Ilma haigushoogudeta ja muu paanikata oli vürst langenud nii suurde masendusse, mis muutis ta pimedaks. Vürsti nõrkus oli võitnud tema kaalutleva mõistuse, ta nägi vaid õnnetut, mitte mõrvarit, kes vajas kaastunnet. Ta ei suutnud enam hukka mõista halba, ta sai aru, et see on vale, mis ta teeb, kuid ei suutnud endas leida tugevust, kindlust, tal puudus tahe olukorda muuta. Neil hetkil oli ta löödud, ta istus Rogozini kõrval, hoidis ja silitas ta pead, lohutas ja nuttis koos temaga. Nõrkushoog möödus, mõistus selgines ja vürst seisis silmitsi reaalsusega. Mõistmine, mida ta oli teinud ja kuidas käitunud, mõjusid talle nii rängalt, et ta ei suutnud leida teed tagasi iseendasse. Tema mõistus ei aktsepteerinud tema tegusid, ta ei suutnud andestada iseendale. Seega ta murdus vaimselt ja tema psüühika sai jäädavalt kahjustatud. Ja kokkuvõttes, mis oli selle inimese süü
Ta otsustas enda vanemate korterisse hiilida, et enda õe Pheobega juttu ajada. Jutuajamise käigus ütleb Holden, et tema unistuste töö oleks rukkipõllul mängivate laste püüdmine kuristiku serval. Peale vanemate juurest lahkumist läks ta oma endise inglise keele õpetaja juurde. Nad said omavahel hästi läbi. Õpetaja andis talle nõuandeid eluks ja lubas Holdenil ka enda juures öö veeta. Öösel ärkas Holden üles. See oli väga ebameeldiv kogemus, sest õpetaja silitas ta pead. Holden läks õpetaja juurest minema, sest ta kartis, et too võib pervert olla. Hommikul ta mõtles, kas õpetaja ikka võib pervert olla või mitte. Holden otsustas, et ta läheb kuhugi läände elama. Ta rääkis oma plaanidest ka oma õele ning viimane tahtis temaga kaasa tulla. Holden ei tahtnud, et õde tema pärast kooli pooleli jätaks ja kodunt põgeneks. Lõpuks muutis Holden oma otsust ja jäi siiski linna. Ta õde oli ikka veel
perenaine äraolev ja ei teinud peaaegu midagi. Kui Villu siis lõpuks koju sa, oli Anna kohe rõõmsam aga tal oli kahju, et Villu oma sõrmed kaotas ja teine silm poolpimedaks jäi. Vahepeal olid jutud lahti läinud, et Villust saab Kõrboja peremees. Villule see eriti ei meeldinud. Ta läks hoopis Eevit ja oma poega vaatama. Eevi kohkus Villut nähes hirmsasti, aga siis võttis tema haige käe oma pihkude vahele ja silitas seda nii õrnalt, nagu seda saab silitada vaid Eevi. Villu ja Eevi rääkisid sellest, mis toimunud ja mis, alles ees. Villu lubas Eevi endale naiseks võtta, kuna temast Kõrboja peremeest nagunii ei pidada saama. Eevile meeldis see väga. Nüüd tuli aga ilmsiks üks mure. Villu ei teadnud kuidas sellest oma isale rääkida, sest ta arvas, et isa ei luba Eevil nende juurde kolida. Lõpuks ta ikkagi julges rääkida
Isanda voodis tema riietes magades on Huhuu põhjustanud Popi konstantset hõljumist reaalsuse ning väljamõeldud hirmsa ulmelisuse vahel. Pöördes kirjeldatakse Popi harjumist oma uue ''Isandaga'', kuna vaene koer oli lõppude lõpuks leppinud sellega, mis ümberringi toimub ning lakanud vahet tegemast reaalsusel ning väljamõeldisel, kuna Huhuu ei olnud enam sugugi nii agressiivne kui varem. Vastupidi, ta andis Popile süüa ning vahepeal isegi poputas ning silitas teda, nagu kunagi varem oli seda teinud päris Isand. Lõpus saab lõpp-pinget ning lahendust kokku võtta Huhuu leiab köögist kasti, mis on ilmselt täidetud mingisuguse lõhkeainega ning selle maha visates lendavad mõlemad tegelased eri suundadesse laiali ning maja, mis oli koduks kõigile sündmustele, variseb kokku. Novelli jutustaja on heterodigeetiline, kuna ta asub väljaspool lugu. Jutustaja vestab tekstis
tegemistest kodus, karjas ning looduses. Lugemise ajal võid ennast tõemeeli ette kujutada istumas metsas lõkke ääres, tondilugusid kuulamas. Olles ise pärit samast kandist on tore ettekujutada eluolu, külasid ja talusid ajast, mil Vahtra seal elas, ning oma poistetempe tegi, millsena nägi tema külaelu ja milline on see tänapäeval. Väljavõtteid lugudest: Ohvrikivi, "Võu-lell" "Oh-oh! Milline suur poiss sa oled! Kas oskad ka juba lugeda?" "Jah," vastasin mina ja Võu-lell silitas mu pead. Ta oli kõrget kasvu, pikkade valgete juuste ja samasuguse habemega, seisis sirgelt, tõmbas suurt piipu ja kõneles valju, selge häälega. Ta majakese akna all kasvas lai õunapuu, mis oli täis punaseid õunu, ning otse maja ukse ees peenral kõigutasid mingid väga pikavarrelised lilled oma kuldkollaseid õietutte. Viis lell meid aeda, laia õunapuu alla. Tuul oli hulk ilusaid õunu puu otsast maha raputanud. Korjasime suuri punaseid õunu, ema ja mina
ammugi kaugeks, kuid koos olid nad vahest õnnelikumad inimolevused, keda jumalad armastusest sepistanud. Õhk kumas nende naerurõkkavaist kilkeist, tuul lasi õrnematel kirsiõitel mängukaaslaste juusteisse langeda see oli lummav õhtu, kuigi lämbevõitu, otsekui enne äikest. Ühe vanima heleroosaõielise kirsipuu all istus bard. Ta oli oma helelokilise pea vastu tüve toetanud ja nautis kuldlooklevaid päikesekiiri. Lastes erksamatel helidel puhata, silitas ta tasasemaid harfikeeli oma väsinud käega. Kuigi välimuselt noor, olid tal seljataga mitmed sajandid, ka raskeimad meile tuntutest oli ta üle elanud. Sügavroheline kübar, ääristatud tumedaist sulgeist, lamas kõrval ja ootas oma aega. Bard vajas teda katmaks ühte oma silmist ta oli selle unustatud lahinguis kaotanud, liiga ammu, et mäletada. Kuuldes kaugusest laste heledaimat naeru, tõmbas bard kübara kergeima liigutusega silmile ja tegi, kuis magaks
Samal päeval käis ta Sally Hayesiga teatris ja uisutamas. Hiljem helistas ja Janele, kuid keegi ei vastanud. Lõpuks otsustas Holden koju Phoebe´le külla sõita, tüdruk oli venda nähes väga rõõmus. Nad rääkisid Holdeni koolist ning isegi tülitsesid sellepärast, aga kui vanemad koju tulid, lahkus poiss ja läks endise inglise keele õpetaja Mr. Antolini juurde. Sealt lahkus ta väga kiiresti, sest ärkas öösel selle peale, kuidas Mr. Antolini keset ööd ta pead silitas. Ta veetis kogu öö kesklinnas pingil. Holden otsustas, et ei lähe enam kunagi koju tagasi, vaid sõidab kaugele minema ja jätab õele kooli teate, et tahab hüvastijätuks kokku saada. Kokkusaamisele ilmus õde kohvriga ning väitis kindlalt, et läheb vennaga kaasa ega lepi eitava vastusega. Holden ostis õele paar piletit karusellil sõitmiseks ja lubas talle, et ei lahku. VI Keel ja stiil Autor kasutab korralikku keelt
ta oli oma tiivulise sõbratari päästnud. Sumades kaldani, avastas ta suure jahmumisega, et ta käte vahel ei puhka mitte ingel oma ebamaises võlus, vaid väike tüdruk, suured ilmekad silmad pärani lahti talle vastu naeratamas. Poiss puudutas siidset juuksesalku ta laubal, selle taha libistades. Tüdrukuke näis surmani ehmununa, kuid tänulik. Ta suutis vaevu hingata, kuid noogutas tänutäheks. Seejärel tõstis ta käe ja silitas päästja niisket põske, justkui näinuks temasarnast esimest korda. See süütas leegi, mis põles mõlema pilgus ega kavatsenudki tuhmuda. ,,Nüüd on kõik hästi," lausus poiss, ,,Maga veidi, ma valvan su und." Ta huuled puutusid vastu tüdruku laupa ning nad vahetasid naeratuse. Seejärel kaotas noorem väsimusest teadvuse. See oli esimene armastus roosi magusas unenäos.
28.05.2015 Sissejuhatus narkoloogiasse, essee Ecstasykultuur Väiksena ei saanud ma aru, miks on olemas narkomaanid. Mulle oli räägitud igasuguseid hirmsaid asju, peamiselt seostusid süstlad, tabletid ja koledad onud. Teadsin, et narkootikumid teevad haigeks ja rikuvad elu ära. Mulle ei mahtunud pähe, miks keegi peaks üldse proovima. Vahepeal olen ainetemaailmas maad kuulanud ja avastanud, et narko polegi üks halb trip, vaid enamasti ikka mitu head. Need ei mahu ikka veel pähe. See need nii eriliseks teebki, et kogetu on rohkem kui reaalsus. Näiteks ecstasy on üks selline droog, mille mõju all on eriti tugev ühtsustunne, justkui kõik oleksid omavahel õed ja vennad, kes pole ammu näinud - palju kallistamist ja soov suhteid soojendada, isegi kui suhted on juba sa...
Holdenile ta ei meeldi kuna stradlater käsib tal kirjutada kirjandi mingi toa või hoone kirjelduse kohta. Allie-Holdeni noorem vend , kes on surnud. Pheobe- Holdeni õde. Ta oli Holdeni noorem õde , kes oli oma ea kohta väga tark. Ta sai Holdeniga väga hästi läbi. Holden ütles oma õe kohta "Mu õde on väga ilus ja tark , mina olen meie peres ainuke tuhm tegelane". Antolini-Holdeni endine õpetaja. Holdenil ei olnud tema vastu midagi kuni Antolini ükskord tema pead silitas kui ta magas. 1.4 Autor tahtis selle raamatuga näidata inimestele missugune näeb nooruki elu noore vaatevinklist. Et noored unistavad vabast ja lihtsast elust, tahavad eemal olla tsivilisatsioonist ja eelkõige "nnetud" täiskasvanute ja nende võltsist maailmast, kus kõneldakse ainult rahast , aust ja võimust. 1.5 Mulle meeldis see raamat natuke . Mulle ei meeldinud Holdeni suhtumine kõigisse , et tema arvates on kõik mõtetu ja kõik inimesed on ka mõtetud
Onegin ja Tatjana (Puðkin Jevgeni Onegin)Onegin ja Tatjana (Pukin Jevgeni Onegin) Armastuses ja sjas on kik lubatud. Kunagi ei tasu milleski tiesti kindel olla. Siin maailmas on kord juba nii seatud, et miski ei ole igavene, kik on muutuv ja pidevas liikumises. Sdameasjad kui elu ks thtsamaid osasid ning kirjanduses philiselt kajastatavaid teemasid omas keskset kohta ka romaanis Jevgeni Onegin. hepoolne armastus oma nnetu saatusega on arvatavasti igale inimesele vhemalt korra elus piina ja sdamevalu tekitanud. On vhe snapaare, millest paari sajandi vltel htemoodi aru saadakse. Vib ju lputult vaielda selle le, et kes on sdi. Niikuinii mtlevad mehed htmoodi ja naised teisiti. Jevgeni Oneginis on autori kujul eriline roll. Ajuti ilmub Pukin romaani kui tegelane: ta on Onegini sber, nad jalutavad koos Neeva kaldal, arutavad maailmaasjade ja luule le. Mu meelest see on thtis faktor, vi teravkeelne lugeja saab hakkam...
Antoline`le külla. Lilian Antoline (mr. Antoline abikaasa) pakkus hoolimata hilisest kellaajast lahkesti kohvi ja kooki. Mr. Antoline vestles Holdeniga ning kirjutas talle paberile: ,,See on ebaküpsuse märk, kui inimene tahab millegi nimel õilsat surma surra,küpsuse märk aga on see, kui ta tahab millegi nimel tagasihoidlikult elada." (Wilhelm Stekel). Pikalt kestnud kõneluse lõpetas Holdeni haigutus. Talle tehti diivani peale ase, millel ta hetkega magama jäi. Mr. Antoline silitas tal öösel pead. Holden ehmatas selle peale üles ning lahkus võimalikult ruttu. Kahekümne viies peatükk Holden magas ooteruumi pingil. Kui ta ärkas hakkas ta lugema sinna jäetud ajakirja. Artikkel oli vähist ning Holden arvas, et tal endalgi on vähk. Ta läks jalutama, kuigi teda ajas pidevalt iiveldama. Ta plaanis läände põgeneda, teeselda kurttumma ning töötada bensiinijaamas. Seejärel kirjutas ta Phoebe`le kirja ja viis selle kooli, et se ta õele üle antaks
Antoline`le külla. Lilian Antoline (mr. Antoline abikaasa) pakkus hoolimata hilisest kellaajast lahkesti kohvi ja kooki. Mr. Antoline vestles Holdeniga ning kirjutas talle paberile: ,,See on ebaküpsuse märk, kui inimene tahab millegi nimel õilsat surma surra,küpsuse märk aga on see, kui ta tahab millegi nimel tagasihoidlikult elada." (Wilhelm Stekel). Pikalt kestnud kõneluse lõpetas Holdeni haigutus. Talle tehti diivani peale ase, millel ta hetkega magama jäi. Mr. Antoline silitas tal öösel pead. Holden ehmatas selle peale üles ning lahkus võimalikult ruttu. Holden magas ooteruumi pingil. Kui ta ärkas hakkas ta lugema sinna jäetud ajakirja. Artikkel oli vähist ning Holden arvas, et tal endalgi on vähk. Ta läks jalutama, kuigi teda ajas pidevalt iiveldama. Ta plaanis läände põgeneda, teeselda kurttumma ning töötada bensiinijaamas. Seejärel kirjutas ta Phoebe`le kirja ja viis selle kooli, et see ta õele üle antaks. Koolis ärritasid teda seinal olevad
Seal tekkis tal mõtle, et hiiliks koju ja räägiks õe Pheobega. Mõeldud, tehtud. Kuna Holdeni ja Pheobe vanemaid polnud kodus, said nad rahulikult rääkida, aga kui vanemad lõpuks koju tulid, hiilis Holden sama moodi ka välja. Holdenil polnud kuhugi ööseks minna ja ta otsustas helistada oma vanale õpetajale mr Antonilinile. Sinna läks ta ka oma ööd veetma, mis kahjuks lühikeseks jäi, kuna poole une pealt ärkas Holden üles ja mr Antonini silitas kahtlaselt tema pead. Holden jooksis kiiresti minema ja veetis ülejäänud öö Keskvaksali ooteruumi pingil. Järgmisel päeval sai ta uuesti kokku oma õega ja lõpuks otsustasid nad koos koju minna. Teoses on väga humoorikad kirjeldused erinevatest inimestest ja olukordadest. See tegi ka lugemise hõlpsamaks ja huvitavamaks. Minu jaoks olid ka need Holdeni tujud ja tusatsemised üsna vastuvõetavad tänu kogu sellele huumorile. Samas oli teos lihtne ja mitte midagi ei
Haridus annab võimaluse mõista oma võimeid, selgusele jõuda, millega edaspidi tegeleda ja leida oma suund. Pärast jutuajamist teeb Mr. Antolini väsinud Holdenile aseme üles, õigemini Mr. Antolini viskiklaas segab aseme tegemist ning nad teevad voodit koos. Antolini pärib veel Sally ja Jane´i käekäigu kohta. Ööösel ärkab aga Holden selle peale , et tunneb kellegi KÄTT ENDA PEA PEAL. Mr. Antiolini istus põrandal tema juures ning silitas noormehe pead. Holden satub paanikasse, lahkub korterist ja magab Keskkvartali ooteruumis. Teda vaevab küsimus, miks Mr. Antolini oli ta pead silitanud äkki niisama? sest Holden pidas Antolinist lugu. · Äkitselt tuli Holdenil mõte lahkuda oma kodukohast ja põrutada otsejoones läände. Ta tahtis ainult Pheobe´ga kohtuda, et tüdrukule ta jõuluraha tagasi anda. Holden jätan õele kooli kirja, kus palub tal tulla lõunapausi ajal muuseumi juurde. Tüdruk tulebki,
(lahingus olid mlema poole kaotused kokku 1,3 miljonit meest) ainult 180 km2 suurusel alal. 15. mail alustas Austria-Ungari pealetungi Tiroolis ja murdis lbi Itaalia rinde. See sundis Venemaad alustama Galiitsias Austria-Ungari-vastast pealetungi enne thtaega, see toimus 4. juunil. Kui Vene oli murdnud lbi Lutski lahe, vallutas ta suurema osa Galiitsiat kolme ja poole kuuga. Austria-Ungari kaotas ligi miljon meest (lisaks 400 000 vangidena). Austria-Ungari silitas oma vitlusvime tnu Saksamaale. Tnu sellele peatas Saksa pealetungi Verdunis ja sda hakkas intensiivsemalt kima idas. Nhes, et Venemaal lheb hsti liitus stta (Austria-Ungari vastu) 27. augustil Rumeenia, (umbes 250 000 meest) kes pretendeeris Transilvaaniale ja Banaadile. Rumeenia sjavgi purustati Keskriikide vastupealetungiga, mis algas septembri lpus ja Rumeenia sjave riismed suruti vastu Vene vgede vasakut tiiba. 6. detsembril hivasid Keskriigid Bukaresti.
nimetamisega. Ta ei suuda nimetada elukutset, kelleks tahaks saada. Kui Phoebe küsib, kas on asi, mis Holden tahaks tõeliselt olla, siis ütleb Holden, et ta tahaks olla Püüdja kuristiku serval keset rukkist. Rukkipõllul mängivad lapsed ja tema püüab nad kinni, enne kui nad saavad kuristikku langeda. Siis helistab ta Antolinile. Ta läks Antolinile külla ja Antolini lubas tal sinna jääda. Kui Holden öösel ärkas siis tundis et Antolini silitas ta pead. Holden jooksis sealt minema, kuna arvas et see on vale. Siis sai ta pargis oma õega kokku. Ta õde oli nõus temaga koos ära minema . Loo lõpus on Holden hullumajas ega tea, mis ta edasi teeb, kui välja saab. Aga ta igatseb kõigi koolikaaslaste järele, kuigi on neid kogu loo kestel kritiseerinud. 3. Teoses lahedatakse probleeme, mis ümbritsevad Holdenit, kuid otseseid lahendusi ei leitagi. Raamatu kõige nähtavamaks probleemiks on nooruki mäss
Villu aga viskas haamri niisuguse jõuga maha, et vars raksudes otsast tuli. Ta jooksis metsa, langes kummuli lume sisse ja nuttis. Järgmistel päevadel ei võtnud Villu tööd kättegi, vaid hulkus mööda külasid ringi ja sosistas peremeestega. Ühel õhtul koju tulles leidis ta oma majast Maie, ta ütles , et Priidu on vangis, Üleeile õhtul tuli ta ratsahobuse seljas koju, rääkis , et oli hobuse ühe sõbra käest laenanud, nii ta siis söötis ja silitas teda. Õde oli siis venna käest küsinud, et mis jutt see on , Priidu rääkis talle, et rüütlid ajasid teda kelmustüki pärast taga, aga kätte ei saanud. Eile sõitis ta hobuse seljas metsa, tagasi tulles aga hobune puudus, ta oli enda päästmiseks hobusel minna lasknud ja ise puu otsa roninud. Pisut hiljem oli Maie üksi õues olnud, kui värava taga kostus kisa ja värav lahti kästi teha. Maie siis avas värava ja nägi kahte uhket rüütlit ja hulk ratsamehi.
teda otsima ,aga ei leidnud.Birk muutus kurvaks . Järksu kuulis ta kauguses hobust surmahirmus hirnuvat.ta jooksis hääle suunas ja siis nägi ta mära ,kelle oli rinnal haav. Samal ajal nägi ta Ronjat. Ronja ütles,et karu oli mära rünnanud. Ronja käskis Birkil turbasammalt tuua ,et see hobuse haava peale panna. Nad jäid selleks ööks mära juurde.Hommikul hakkasid nad oma Karukoopa poole minema , mära võtsid nad kaasa.Ta jääb seniks kuni haav on paranenud.Ronja silitas hobust ja ta nägi ,et udarast tilgub piima .See piim oli varsakese jaoks , aga nüüd annab ta selle meile..Nad panid hobuse nimeks Lia. Päevad kulusid ja kevadest sai suvi.Lia haav oli paranenud ja nad lasid ta vabaks. Ronja ja Birk tahtsid enda püütud metshobustega ratsutma minna Kelmi ja Metsmüristajaga.Nad hakkasid neid taltsutama . Nad said hobustele selga ja hobused hakkasid kihutama.Ühel õhtul ajas taga neid metsmardus.metsmardused vihakasid
Anastasie nuttis ja oli suures shokis ja ütles et kui ta isa teaks, mida ta läbi elab, annaks ta talle andeks. · Rastignac läks delphine juurde, kes oli külmetunud ja ootas arsti, Rastignac veenis teda, läks pansioni ja lootis et Delphine tuleb järgi. · Vauquer küsis Rastignacilt surilinade eest raha ja ütles, et pansion on kogu ta elu. · Goriot oli valust ja kõigest juba väga sassis ja arvas, et Bianchon ja Rastignac on ta tütred ta silitas nende päid ja ütles: ,,Ah mu inglid!". Need olid ta viimased sõnad, isa Goriot oli täiesti meelemärkuseta. · Kohe peale seda tuli Anastasie de Restaud, kes nuttis tohutult ja ütles, et maailmas pole enam ühtegi asja, mis ta õnnetumaks teeks. Ta ütles, et ta mees lahkus, jättes talle võlad, ta lapsed vihakvad teda ning ta oli tekitanud nii palju valu ainsale inimesele, kes teda nii tohutult armastas. Ta jäi oma isa kõrvale ja Rastignac läks alla sööma
augustil 1939. kirjutasid Nukogude Liit ja Saksamaa Moskvas alla mittekallaletungi lepingule. Selle pakti salajase lisaprotokolli alusel jagati omavahel Ida-Euroopa, Nukogude Liidu alla lksid Ida-Poola, Soome, Eesti, Lti, Bessaraabia. Saksamaa sai enda valdustesse Poola alad ja Leedu. Prst lks leedu siiski NSVsse. 2. MRP tegi Saksamaast ja NSVst sjalised ja poliitilised liitlased. 3. Teine Maailmasda algas Saksamaa kallaletungiga Poolale aastal 1939. 4. Baaside leping - Kui II Maailmasda hakkas silitas Eesti tieliku neutraalsuse, aga NSV tahtis iga hinna eest meie aladele sjavge tuua, nii toodigi kndeks Poola allveelaev Orzel mille lubamisega Tallinna sadamasse eestlased rikkusid neutraliteedi lepingut.. 1) 24. septembril esitati Eesti vlisministrile allkirjastamiseks Moskvas vastastikuse abistamise pakt, mis annaks NSVl luua Eesti aladele sjave baasid. 2) 28. september 1939. a. kirjutati alla baaside lepingule, Eesti
Sisenesin lifti ja läksin ülesse. ''Kuula. Mul on perekond. Ma pean nad siit välja saama aga Vestid on meid teineteisest lahutanud. Kui sa saad Zeusi aeda jõuda siis võibolla on neid võimalik päästa. Ma tean, et sa võid ennast tunda nagu kõige õnnetuma mehena praegu, kuid sa oled ainus lootus, et ma näen kunagi oma naist ja lapsi uuesti. Mine Zeusi aeda, leia minu perekond, palun. Väljusin liftist ja leidsin ennast restorani ees. Seina peal oli vari ühest naises, kes silitas oma last lapsevankris. Ei teadnud mida teha, kuid ma otsustasin teda elektriga suristada. Lähemale minnes nägin et naine oli hull. Lapsevankris polnud midagi muud, kui üks revolver. ''Lasmid muutsid kõike. Nad hävitasid meie keha, meie pea. Me ei suutnud selle üle valitseda. Parimad sõbrad üksteist tapmas. Lapsed vankris kägistatud. Terve linn läks põrgusse.'' Nende sõnadega sain lühikokkuvõtte mis juhtunud on. Võtsin revolvri ja sisenesin restorani. Ilme oli kummituslik
Valgekihv oli poolsurnud.Scott viskas Beautyle 150 dollarit ja ütlest:"Koer on minu." Nüüd hakkas Valgekihv elama Matti ja Scotti juures.Ta oli metsik ja kuri.Scott ei pannud teda ketti, aga Valgekihv ei jooksnud ikka ära, ta tahtis näha mis hakkab juhtuma.Ta oli iga hetk valmis ründama ning ennast kaitsma. Pika aja möödudes suutid Scott sisendada sallivust ja armastust Valgekihva.Nad olid juba päris lähedased.Alati rääkis Scott rahulikult ja sõbralikult Valgekihvaga ja silitas teda.Nende vahel oli tekkinud armastus ja kiindumus.Valgekihv oli jälle sõbralikum ja heasüdamliku, kuid siiski veel umbusklik.Scottist oli saanud tema armastuse-jumal. Ühel õhtul, kui mehed kaarte mängisid, kuulsid nad kuidas Valgekihv meeletult uriseb..Kui nad kohale jõudsid, lebas maas mees, kes oli verine.See oli Beauty Smtih.Tal olid kaasas kett ja tugev toigas.Matt kõndis tema juurde, võttis ta õlast kinni ja pööras ta ümber.Beauty läks.
Ta on unustanud kella keerata. Taavi ärkab hotellitoas ning mõistab, et ta on Tallinnas. Ta oli näinud imelikku und, ent ei mäleta, mida täpsemalt. Ivo loodab Kehrasse, kust ta pärit on, luba saada. Nad väljuvad hotellitoast, Taavi saadab isale kaardi. Ivo meenutab lapsepõlve Kehras. Vastu hommikut tuli salk räpaste mundritega venelasi hoovile, eemal ootas kaetud veoauto. Ivo perekonnas kardeti, et neid viiakse ära. Nad joovad vett, üks pilusilmne mongol silitas pere suurt triibulist kassi Tiigrit. Auto sõidab minema ja kõlab plahvatus. Ivo ja tema õemehe vend Kaarli läksid vaatama. Auto oli õhku lastud ning venelased said surma. Kaarli usaldas tagasiteel Ivole saladuse, et tema vend Valdeko on vastasleeris ning peidab ennast Kuusiku küüni taga, sest teda tahetakse tappa. Ivo oli armunud tüdrukusse nimega Tiina ning 5 enne minema sõitmist tahtis talle kinkida joonistuse metskitsest põõsaste vahel
Peeter uuris oma ümbrust väga palju ja pani palju tähele. Äike 1 (Eero) Räägib sellest, et Eero oli üritanud uut kurgisorti luua, käinud ilmalike matustel jms. Siis oli aadressiks rahvas. Siis elas ta naisega ja otsisid korterit. Korterit hakati ise ehitama ja nii pea kui see valmis sai hakkas naine seda sisustama. “Oma kapid, mõtles ta filosoofiliselt, neid peame me kandma. Ta oli ju intelligent ega osanud ühtki asja loomulikult võtta.” Tal tekkis kinnisidee kappidega - silitas külaliste juuresolekul kappide läikivaid külgi ja mõtles nende mahutuvusele. Siis tuli ta naine tema juurde ja ütles et armastab Eero sõpra, kuid Eero teda ei uskunud. Siis naine ütles et oli just sõpra magatanud. Eero lõi naist, siis oksendas ja siis läks kuuske otsima. Sai naisega kohvikus kokku ja siis viskas ta välja. “Ta kõndis otseteed koju (kõik tema maja aknad põlesid peale tema korteri akende ja see vaatepilt tekitas Eero
KUI HOBUNE MA RABAN TÖÖD EI SAA PUHKUST PÄEVAL - ÖÖL JA SIISKI ÜTLEB IGA NÄKK, ET HOOPIS NAABRIMEES ON TÄKK. 2000-11-02 HÄID JÕULE JÕULUVANA KÜLAS KÄIS JOOTIS ISA– EMA TÄIS. MEILE LUBAS TAPPA ANDA, KUI ME EI AITA KOTTI KANDA KOTTI AGA PISTIS TAAT KÕIKE HEAD JA PAREMAT: RAADIO, MAKI, TELERI, MIKSERI JA KÕLARID… 22 23 KADUSID KÕIK ASJAD SINNA JA SIIS AEG TAL OLI MINNA. UKSEL SILITAS ME PÄID SOOVIS KÕIGIL´ JÕULE HÄID. 2000-11-02 VÕTMED KEERAB LUKKU MÕNI VÕTI UKSED KORTERIL VÕI MAJAL MÕNI SULGEB REISIKOTI MÕNDA VÕTIT LAEGAS VAJAB MÕNI VÕTI KINNI KÄÄNAB LUKUD ŜEIFIDEL, KUS RAHA KONGI VÕTIT VALVUR VÄÄNAB JÄTTES PÄTI UKSE TAHA. VÕTMED NEED VÕIN TEHA LASTA KUI EI AITA TÕESTI MUU, KUID KAS OSKAB KEEGI KOSTA, KUIS SULGEN SINU LOBASUU? 2000-11-09 KISMA SEINAKELL LÕI KORDA KAKS –
LÄHIS-IDA TIVILISATSIOONID RAUAAJAL (I aastatuhande esimesel poolel ja keskpaiku eKr) XI sajandist alates levis Lähis-Idas ja Vahemeremaades kiiresti rauakasutus. Algas rauaaeg. Egiptus Hilisel perioodil u 1075 525 eKr oli Egiptus sageli võõramaist päritolu valitsejate võimu all. Sellegipoolest silitas Egiptus oma traditsioonilise ilme. 525 eKr langes Egiptus ligi kaheks sajandiks Pärsia võimu alla. Mesopotaamia impeeriumid Assüüria impeerium 934 609 eKr Riigi keskus oli Mesopotaamia põhjaosas. Pealinnad Assur ja Niinive paiknesid Tigrise kallastel Mesopotaamiat põhjast piiravate mägede jalamil. Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad valitsejad muistse Ees-Aasia ajaloos. Pikka pikka aega hoidsid nad kogu
kelle sonal on kaalu kulas ja kelte kojas votavad leiba linna voimukandjad. Tule mu teekaaslaseksja ma opetan sulle kogumise kunsti, ma juhatan sind linna, kus kojad on joukad, kus koik aidad on vilja tais ja kus rauga paevad mooduvad muretult. See on linn, mille elanikud oskavad aega kalliks pidada, nad on joukad ja nende kohud ei riidle nendega. Uhtki vaest seal pole ning kerjust ei nae kuskil. Sellesselinna tahan ma sind juhatada." Lambakarjus heitis Voora poDle uuriva pilgu ja silitas motlikult oma sugavmusta habet. Siin Dli keegi, kelle jutt oli magus ja lubadused suured. Uudishimu arkas karjuse sudames. Oma meelerannakutel Dli ta kulas- tanúd paljusid linnu, kuid sellist, mille tanavatel poleks uhtki kerjust ja mille aidad oleks koik vilja tais, polnud ta nainud. Ta oli tuttav lugematute inimeste elusaatustega, Dli kohanud oma nagemustes palju rahulolevaid mehi ja naisi, kuid nende rahulolu Dli alati riailine. Tarvitses neil jaada AIVARJORGENSON
kohale, ka siis, kui antud kutse vaid petteks oli." ,,Aga mina suutsin seda eirata?" ,,Jah, ja sellepärast sa oledki nii eriline, mu kallis." Kira neelas allesjäänud pool õunast tervelt alla. ,,Mitte elatud sajandid ei loe," lausus Sora mõttessevajunult, ,,vaid puu, millest lõige tehtud. Sa oled heast materjalist, sa oled surematu." ,,Sa võid teha legende!" Elisale meenus, et Sora oli tahtnud midagi näidata." ,,Sora, kuhu sa mind viia tahtsid?" Mees silitas puu võimsaid juuri ja pomises midagi nina alla. ,,Sora?" Ent ta ei kuulanud enam ja muutis end samasuguseks puuks, sirutudes öise taeva poole. ,,On aeg." Kira haaras Elisa käest ja tiris tuimalt enda järel puulähtmesse, kus oli peidus trepp latva. ,,Kuhu me läheme?" ,,Ära päri nii palju, me ei viitsi enam vastata." Sellega oli küsimuste aeg läbi. Olles jõudnud üles, avas Kira madala ukse ja kui nad olid sellest läbi astunud, sulges selle
Ta Võõras ei vastanud kohe, siis mõmises ta: ei kulutanud selle sisust midagi. Ustavana tahtis ta kõik poja tulekuni alles hoida. Sest "Mi - na - aita - mind - üle -" kas oli ta teda raha pärast oodanud ja kas võis mingi rahaga iial tasuda ta armastust! Vene jooksis randa, kuid võõras ei liigutanud end. Maret ruttas ta juurde, haaras ta Aeg-ajalt võttis ta kukru peidupaigast, vaatles seda ja silitas käega ta sametist pinda. õlast ja käest kinni. See oli kui osa ta pojast, ta vägevuse ning rikkuse võrdkuju. "Oi - mul on valus!" oigas võõras äkki karjatades. Ja ta osutas peaga jalarätikutega Nüüd oli ta ootus muutunud kirglikuks. See oli kui põletav janu. Ta mõtles sellele mässitud peentele säärtele. Maret laskus sõjamehe ette põlvili ja kum-mardas palge ta
põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt.-le tundus naeruväärne, kuidas külainimesed jahti pidasid, vahel koguni päevi, kui oleks vaja olnud vaid lausuda mõned üksikud sõnad - „Lollus on alandav, mitte tarkus“ lk 7 - mt pakkus põdrale vett ja silitas teda, talle tegi rõõmu, et vana põder neid kombeid mäletas, oli kindel, et senikaua kuni nemad elavad, elavad ka ussisõnad - mt. oli viimane mees, kes sündis selles laanes, edasi said Tambet ja Mall Hiie – tüdruku - toimusid Manivaldi matused, kus olid hiietark Ülgas, minategelane, onu Vootele, Tambet, Mall, surnu põletati tuleriidal nagu ikka kombeks olnud oli, mt.-l oli matustel igav, sest surnut
Siis tõusis ta ja lähenes Isandale. Ta liputas hända, lakkus Isanda käsi ja katsus teda kõigiti lohutada. Kuid Isand ei tundnud seda. Ta näis hirmsaid unesid nägevat, nagu Popigi, kui talle viirastusid tundmatud tänavad, täis võõraid vihaseid koeri. Isand ohkas veel kord, tõusis, pani pähe karvamütsi suure nööbiga keset pealage, puhus küünla, kükitas Popi ette ja patsutas teda selga. « No -- no -- no! » häälitses ta armastavalt ja silitas koera sametpehmet pead. Popi sirutas ta käe all, liputas hända, haigutas ja ulatas rulluva keele kaugele välja. Kui hea oli ometi Isand, kui seal tema ees istus, must kuub põrandal voltis! Ta nägi vaevalt ta pehmet naeratust hommiku videvikus. Siis tõusis Isand ja läks nurka, kus seisis Huhuu suur puur. Miks peaks ta ometi tema juurde minema! mõtles Popi kadedalt ja jooksis Isanda kõrval, kõik aeg hända liputades. Kuid Isand ei andnud Huhuule midagi, nagu Popi oli kartnud. Ta
Siis tõusis ta ja lähenes Isandale. Ta liputas hända, lakkus Isanda käsi ja katsus teda kõigiti lohutada. Kuid Isand ei tundnud seda, Ta näis hirmsaid unesid nägevat, nagu Popigi, kui talle viirastusid tundmatud tänavad, täis võõraid vihaseid koeri. Isand ohkas veel kord, tõusis, pani pähe karvamütsi suure nööbiga keset pealage, puhus küünla, kükitas Popi ette ja patsutas teda selga. « No — no — no! » häälitses ta armastavalt ja silitas koera sametpehmet pead. Popi sirutas ta käe all, liputas hända, haigutas ja ulatas rulluva keele kaugele välja. Kui hea oli ometi Isand, kui seal tema ees istus, must kuub põrandal voltis! Ta nägi vaevalt ta pehmet naeratust hommiku videvikus. Siis tõusis Isand ja läks nurka, kus seisis Huhuu suur puur. Miks peaks ta ometi tema juurde minema! mõtles Popi kadedalt ja jooksis Isanda kõrval, kõik aeg hända liputades. Kuid Isand ei andnud Huhuule midagi, nagu Popi oli kartnud
tärkas tal 1911. a. Louvre'is, vaadeldes ühe Madalmaade kunstniku natüürmorte. Isand ohkas veel kord, tõusis, pani pähe karvamütsi suure nööbiga keset Kohe samas tegi kirjanik esimesed märkmedki ning sellega oli teose pealage, puhus küünla, kükitas Popi ette ja patsutas teda selga. flaamipärane interjöör juba ette kind-laks määratud. Madalmaade olustiku "No - no - no!" häälitses ta armastavalt ja silitas koera sametpehmet pead. täpsemaks tundmaõppimiseks käis Tuglas selle novelli jaoks materjali kogudes Popi sirutas ta käe all, liputas hända, haigutas ja ulatas rulluva keele kaugele veel korduvalt Louvre'is, samuti Cluny muuseumis ning reisis Brüggesse, välja. Antverpeni ja Genfi. Enam kui kolm aastat meeles mõlkunud idee realiseeris Kui hea oli ometi Isand, kui seal tema ees istus, must kuub põrandal voltis! Ta kirjanik 1914. a
TEOSE ANALÜÜS A. KIVIRÄHK „ REHEPAPP“ 1. „RP“ tegelaskond: nimi, kes oli, välimus, iseloomujooned. Too välja erinevad inimtüübid. Lisa tekstinäiteid. Millistele tänapäevastele inimtüüpidele Kiviräha inimtüübid vastavad? Too näiteid igapäevasest elust. Rehepapp – Ta oli vanema poolne meesterahvas, kes elas koos oma vana krati Joosepiga, tal oli habe „ Rehepapp silitas habet ja mudis piibuvart.“ (lk. 41). Rehepapp oli väga abivalmis, näiteks kui aitas päästa külarahvast katku käest ja tuntud arst, näiteks „Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tõve tarbeks õige malakas on käepärast, ning Kaarel lootis, et temagi halltõbe taltsutada õnnestub.“ (lk.48) Samuti oli ta väga kaval mees, näiteks jutuajamine Muna Otiga „Räägi, et oled lesk ja vaenelaps, et su maja on maha põlenud ja lapsed surnud .
tärkas tal 1911. a. Louvre'is, vaadeldes ühe Madalmaade kunstniku natüürmorte. Isand ohkas veel kord, tõusis, pani pähe karvamütsi suure nööbiga keset Kohe samas tegi kirjanik esimesed märkmedki ning sellega oli teose pealage, puhus küünla, kükitas Popi ette ja patsutas teda selga. flaamipärane interjöör juba ette kind-laks määratud. Madalmaade olustiku "No - no - no!" häälitses ta armastavalt ja silitas koera sametpehmet pead. täpsemaks tundmaõppimiseks käis Tuglas selle novelli jaoks materjali kogudes Popi sirutas ta käe all, liputas hända, haigutas ja ulatas rulluva keele kaugele veel korduvalt Louvre'is, samuti Cluny muuseumis ning reisis Brüggesse, välja. Antverpeni ja Genfi. Enam kui kolm aastat meeles mõlkunud idee realiseeris Kui hea oli ometi Isand, kui seal tema ees istus, must kuub põrandal voltis! Ta kirjanik 1914. a
ei mõjunud see talle väliselt shokeerivalt. Ilma haigushoogudeta ja muu paanikata oli vürst langenud nii suurde masendusse, mis muutis ta pimedaks. Vürsti nõrkus oli võitnud tema kaalutleva mõistuse, ta nägi vaid õnnetut, mitte mõrvarit, kes vajas kaastunnet. Ta ei suutnud enam hukka mõista halba, ta sai aru, et see on vale, mis ta teeb, kuid ei suutnud endas leida tugevust, kindlust, tal puudus tahe olukorda muuta. Neil hetkil oli ta löödud, ta istus Rogozini kõrval, hoidis ja silitas ta pead, lohutas ja nuttis koos temaga. Nõrkushoog möödus, mõistus selgines ja vürst seisis silmitsi reaalsusega. Mõistmine, mida ta oli teinud ja kuidas käitunud, mõjusid talle nii rängalt, et ta ei suutnud leida teed tagasi iseendasse. Tema mõistus ei aktsepteerinud tema tegusid, ta ei suutnud andestada iseendale. Seega ta murdus vaimselt ja tema psüühika sai jäädavalt kahjustatud. Ja kokkuvõttes, mis oli selle inimese süü
Ta alus mehel silmad avada, too tegi seda ja suri. Thisbe haaras sama mõõga ning tappis ka ennast. Pilet 9 - Orpheus ja Eurydike Pilet 10 - Pygmalion ja Galatea Pygmalion oli skulptor, kes oli paadunud naistevihkaja ja kinnitas endale, et ei abiellu kunagi. Ometi lõi ta kuju, ideaalse naise, mille tegemiseks pani ta tööle kõik oma oskused. Kuju muutus nii pärisinimese sarnaseks, et Pygmalion armus sellesse lootusetult ära. Ta oli õnnetu, sest kuju ei saa teda vastu armastada. Ta silitas kuju käsi, riietas teda, tõi talle kingitusi ja võttis ta ka ööseks voodisse, kattes ta kindlalt ja soojalt. Selline armastus hakkas hvitama ka Venust ning Küprosel toimunud pidustustel palus Pygmalion, et Venus aitaks tal leida sarnase naise. Venus andis talle märku tuleleegiga ning Pygmalion läks koju. Ta suudles kuju ning talle tundus, et kuju reageeris. Ning tõesti, Venus oli kujust päris inimese teinud. Pygmalion nimetas neiu Galateaks ja nende pulmas oli kohal ka Venus ise
ja tõekspidamisi. Tsivilisatsiooni üldist iseloomu see kõik siiski ümber ei kujundanud. Uue riigi lõpuperioodil tõusis Ülem-Egiptuses Teeba preestrite võim. Kuningate võim seevastu nõrgenes ja 1075 eKr eraldus Ülem-Egiptus Alam-Egiptuses valitsevatest kuningatest sõltumatuks preestrite riigiks. Hilisel perioodil u 1075 525 eKr oli Egiptus sageli võõramaist päritolu valitsejate võimu all. Sellegipoolest silitas Egiptus oma traditsioonilise ilme. 525 eKr langes Egiptus ligi kaheks sajandiks Pärsia võimu alla. Kiri Egiptuse kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel eKr, seega umbes üheaegselt tsivilisateiooni tekkega. Egiptuse kirjamärgid hieroglüüfid (kreeka keeles pühad märgid) meenutavad välimuselt piltkirja ja on tõenäoliselt sellest ka välja arenenud. Enamus hieroglüüfe tähistas ühteaegu nii mõisteid kui ka teatavat häälikute kombinatsiooni: ta märkis
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Andres Kivirähk TEOSE PEALKIRI: Mees, kes teadis ussisõnu TEOSE ŽANR: Sürrealistliku maiguga rahvuslik tragikomöödiline äärmuslik igapäavea realism. ILMUMISAASTA: 2007 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Andrus Kivirähn sündinud. 1970 sai tuntuks teosega " Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed"(1995). Ja ta jutustab jutustab ajalugu niimodi nagu seda eesti ühiskonna populaarne arusaam kajastab, ehk joonistab iseseisvus ajast konkreetse õnneaja pildi. Kivirähk ei kirjuta mitte lihtsalt naljakat ajalugu, ta tekstid on kahekõnes meie ettekujutustega ajaloost. 1990. aastate populaarseim romaan tõenäoliselt on ka Kivirähki "Rehepapp ehk November"(2000), lugu leiab aset ajal, mil valitses veel mõisa käsk. Kuigi Kivirähni esitatud pilt maarahvast näib esmalt negatiivne ei ole asjad kehtivalt nii ja Kivi...
Kui minestanud poisile märjukese hais ninasse oli tunginud, hakkas ta kõhe liigutama, tõmbas korra sügavasti hinge ja lõi silmad lahti. «Ta ärkab elusse!» karjatas Emmi ja haaras rõõmutuhinal kähe käega venna ümbert kinni. «Oh sa pai Oodokene!» Oodo vahtis laiul silmil veel pooluimaselt kõiki neid, kes tema ümber seisid, ajas enese istukile ja näis järele mõtlevat. «Ega sa palju häda saanud, kulla vennake?» kuulas Emmi osavõtlikult ja silitas .venna põske. Junkur vahtis imestades õe otsa ja pomises: «Mis häda, millal rffa häda sain?» «Kui . . . kui see rumal täkk su seljast maha viskas.» «Eks ole häbi,» pilkas eremiit sõbralikult, «noor rüütel laseb enese maha visata ja unustab 35 säherduse teotuse nii ruttu! Õige rüütel leinaks säärase häbi pärast eluaja.» Nüüd alles hakkasid junkru segamini raputatud ajud selgima, selgides kanget vahtu peale korjates
Tähendab -- viimne staadium. Sellele võib järgneda ainult surm. Sest kui Dr. R. hakkab meie asutises kellegagi rääkima armastusest, siis tähendab see ainult surma. Tema armastus tähendab ikka seda, niisugune on tema armastus. Nõnda on ta meil nii-öelda jumala asemel, sest ka neid, keda tema armastab, ootab surm: ta kutsub nad oma juurde, nagu elaks jumal isegi surnute riigis või oleks isegi surnud. Dr. R. võttis mu pahema käe, silitas seda ja küsis aupaklikult: ,,Tohin ma seda suudelda? Ei? Andestage mulle mu julgus, mu häbematus. Aga teil on nii ilusad sõrmed, peaaegu läbipaistvad." Hulk aega hoidis ta nõnda mu kätt ja kõneles. Aga mulle näis, nagu polekski see enam minu käsi, vaid kellegi teise oma, kes lamab ühes minuga või minus, nii et kui keegi mõtleb mind puudutada, siis puudutab ta tingimata seda teist, kes on nüüd alati minuga või minus