Killustiku tugevusmargi miiiiramiseks kasutatakse silindrit diameetriga 150 mm. Jooksvaks kontrolliks v6ib kasutada ka silindrit diameetriga 75 mm. Antud katses kasutati 75 mm diameetriga silindrit. Killustiku fraktsioon puistatakse 5 cm k6rguselt lahtik[iva pdhjaga metallist silindrisse nii, et peale pindmise kihi tasandamist jii?iks see silindri servast 15 mm madalamale. Killustiku peale asetatakse kolb, mida hiidraulilisel pressil koormatakse. Kasutades silindrit liibim66dugaT5 mm, koormatakse teda iihtlaselt kuni 5 tonnini (50 kN). Koormamiskiirus on 100- 200 kgf/s (1-2 kN/s). Silindris muljutud killustik sdelutakse (immutatud killustik pestakse) vastaval kontrolls6elal, olenevalt killustiku fraktsioonist...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS...
- pa - rõhk silindris täiteprotsessi lõpus, mille võib leida ülelaadimisõhu rõhu kaudu: pa = 0,96 ps 1,92 · 105 [Pa] on, peab jääma vahemikku pa = (0,96...1,05) ps. Arvestustes võetakse ps vastavalt mootori prototüübile, antud juhul ps = 1,98 · 105 [Pa]. - T`s on ülelaadimisõhu temperatuur silindrisse sisenemisel Ts = 273+ tmv + (15...20 0C) = 273 + 14 + 20 = 307 [K]. Tegelik õhutemperatuur silindris, mis arvestab õhu soojenemist silindrisse sisenemisel, võetakse 10 0C kõrgem: Ts = 307 + 10 = 317 [K]. - Ta jääkgaaside ja õhu segu temperatuur täiteprotsessi lõpul: Ts + r Tr 317 + 0,07 650 Ta = = = 339 [K] 1+r 1 + 0,07...
· Iga fraktsiooni töödeldakse veel eraldi: Bensiini fraktsioon, perooleeter, aviobensiin,autobensiin. · Krakkimine pikad süsivesinike ahelad lõhutakse lühemateks · Bensiini osakaal suureneb 50-60%-ni AUTOBENSIINID. NÕUDED. · Bensiinide tähtsaim omadus on detonatsioonikindlus · Küttesegu normaalsel põlemisel levib leek silindrisse kiirusega 25...35m/s · Teatud tingimustel võib leegi levimiskiirus tõusta 1500....2000m/s. Sellist plahvatusliku põlemist nimetatakse detonatsiooniks. · Bensiini detonatsioonikindllust hinnatakse oktaaniarvuga. · Oktaaniarv on kokkuleppeline mõiste ja määratakse bensiini võrdlemisel etalonkütusega. · Etalonkütus on kindlas vahekorras võetud isooktaani ja heptaani segu. · Fikseeritakse aurustamise alg- ja lõpptemperatuur ning 10, 50, ja 90% bensiinikoguse...
põlemiskambri vabastamisega töötanud gaasidest ja värske õhu maksimaalselt. takistuste suurenemise tõttu sisselasketraktis väheneb suurtel pööretel või küttesegu silindrisse juhtimisega . Tegelikult jääb silindri täide väiksemaks , sest sisselasketrakt takistab rõhk Pa ja suureneb jääkgaaside tegur r. .Täiteaste on maksimaalne 2. Tegelikus ringprotsessis esineb paisumisel ja voolamist, õhk kuumeneb sisselaasketorustikus ja paisub ning mootori keskmistel pööretel...
Järsult kasvas energia tarbimine veonduses. 1788. aastat loetakse tööstusliku pöörde alguseks(9, lk 16). Ühel päeval 1763. aastal parandas Sotimaal Glasgows elav tööriistategija James Watt üht Newcomeni tüüpi aurumasinat (vt lisa 2.). Miks on see masin ometi nii ebaefektiivne? Vastus sellele küsimusele käis ta peast läbi valgussähvatusena ühel jalutuskäigul. Auru kuumutatakse ja jahutatakse ju samas silindris. Miks mitte juhtida aur teise silindrisse . niisuguse ta ka ehitas, nimetades selle kondensaatoriks. Ja taoline masin töötas! Watt patendeeris selle leiutise ja aurumasin tänapäeva mõttes ongi leiutatud. Peale selle võttis ta patendia ka aurumasina regulaatorile, mis tagas masina ühtlase töötamiskiiruse. Watti aurumasin oli õnnestunud kui statsionaarne jõuallikas. kahjuks töötas see võrdlemisi madalal survel ega suutnud panna liikuma auruvedurit (1, lk 40)....
Autode ja masinate remondi osakond Aleksander Andrejev TURBOKOMPRESSOR Iseseisev töö Õppetaja Paul Kütimaa Tartu 2012 Aleksander Andrejev AT112 SISSEJUHATUS Turbokompressorit ehk turbo-ülelaadimist kasutatakse (auto, laeva, lennuki jne) kolbmootori võimsuse suurendamiseks, kus mootori töötsükli sisselasketaktil kõrgema rõhuga õhu surumiseks silindrisse , kasutatakse sama mootori silindrites töötsükli läbinud heitgaasideenergial pöörleva turbiini poolt käivitatud kompressorit. Turbokompressori eelis mehaaniliselt käitatava kompressori ees, on kolbmootori suurem kasutegur ja parem võimsuse/kaalu suhe ning mis peamine, kasutatakse ära mootori tavaliselt kaotsi minev heitgaaside energia. Turbokompressori leiutas Sveitsi insener Alfred Büchi, kes sai oma leiutisele patendi 1905.aastal. Aleksander Andrejev AT112...
Pöördliikumisega täiturid: Pöördsilindrid, Suruõhumootorid, * kolbmootorid, * tiivikmootorid, * hammasratasmootorid, * turbiinid. 22. Pneumosilindrid, konstruktsioon, liigid 23. Monostabiilssed silindrid, iseärasused Ühepoolse toimega silindri puhul juhitakse suruõhku ainult ühele poole kolbi. Sellised silindrid on kasutusel juhtudel, kui on tarvis sooritada tööliikumist ainult ühes suunas. Kolvi tagasiliikumine toimub silindrisse sisseehitatud vedru mõjul. Tagastusvedru jõud on arvestatud selline, et tagada piisavalt kiire kolvi tagasiliikumine. Ühepoolse toimega silindritel on kolvi liikumisulatus piiratud tagastusvedru pikkusega ja ei ole üldjuhul suurem kui 100 mm. Seda tüüpi silindreid kasutatakse lukustamiseks, kinnitamiseks, kokkusurumiseks, tõukamiseks, tõstmiseks, detailide etteandmiseks, jne. Monostabiilse hulka kuulub ka membraansilinder, kus kolb oma asendatud...
[4.] 2.1.1 Lineaarliikumisega täiturid Lineaarliikumisega täitureid (pneumosilindrid) kasutatakse lineaarliikumise saamiseks mehaanilistes süsteemides. Lineaarliikumisega täiturid jagatakse omakorda: a) Ühepoolse toimega silindrid- suruõhk juhitakse ainult ühele poole kolbi. Selliseid silindreid kasutatkse juhtudel, kui on tarvis sooritada tööliikumist ainult ühes suunas; kolvi tagasi liikumine toimub silindrisse sisseehitatud vedru mõjul. b) Kahepoolse toimega silindrid- liikumine toimub mõlemas -nii pluss- kui miinussuunas- suruõhuga. Kasutatakse kui on vajalik sooritada kasulikku tööd mõlemas suunas. c) Erikonstruktsiooniga kahepoolsed silindrid: läbiva kolvivarrega silindrid; tandemsilindrid (kaks järjestikku paigutatud ja omavahel mehaaniliselt seotud silindrid); mitmepisitsioon-silinder (kaks omavahel seotud tavalist pneumo-...
Õlitussüsteemis on üks kuue termoelemendiga termostaat. Kui õlitemperatuur on üle normist, siis termostaat juhib õli jahutist mööda ja õli läheb tagasi mootorisse. Kui temperatuur tõuseb, siis termoelemendid paisuvad ja avavad õlile pääsu jahutisse. Masina liikuvate detailide õlitus töö ajal teostatakse tsirkulatsiooniõliga. Silindrisse on puuritud avad ja freesitud sik-sakis kaldsooned, et õlitus oleks efektiivsem. Õli juhitakse silindrisse nukkvõlli õlituseks tulevalt õlitustrassilt. Ühe peamasina õlitussüsteemis on kaks õlifiltrit ja üks tsentrifugaalfilter. Üks õlifiltritest on kahepoolne käsifilter, teine automaatfilter. Mõlemad filtrid töötavad tavaliselt paralleeltöös, aga saab töösse lülitada ka ühe neist. Õli automaatfilter on isepuhatuv toruvõrk filter. Kere sees on torulaudade vahele pandud filterelemendid. Ülemine torulaud on fikseeritud, alumine laud on kummitihenditega vastu kere...
Eristatakse juure kesksilindrit ja esikoort, mis on kaetud juurekarvakestega. Esikoore välimine kiht on eksoderm, mis korgistub ja omab kaitseülesannet. Järgneb põhiparenhüüm. Esikoore sisemine kiht on endoderm, rakud puituvad ja omavad kaitseülesannet. Rakud on ühekihilised. Selleks et vesi saaks silindrisse on endodermis mittepuitunud läbilaskerakud. Kesksilindris on elusad rakud, mida nimetatakse peri tsükliks, mille ülesandeks on külgjuurte ja lisapungade moodustamine. Kesksilindri keskosal on radiaansed puidurakud, mis ulatuvad läbilaskerakkudeni. Juure sekundaarne ehitus Kaheidulehelistel ja paljasseemnetaimedel moodustub juure kesksilindris kambium. Kambium tekib parenhüümi rakkudest niine ja puidu vahele. Sissepoole...
KÜSIMUSED 1.lahja kütteseguga mootoritel on see 1:21...23 =1,4...1,6 2.DENOD-KAT , katalüüsmuunudur 3.Nende uut tüüpi katalüüsmuunudrites hoitakse lahja küttesegu koraal lämmastikoksiide katalüüsmuunduris kinni ja kiirendusel, kui kasutatakse rikast küttesegu, reageerivad nad lisandunud CO-ga. 4.GDI mootori tööpõhimõtte põhierinevuseks bensiini pihustamine otse silindrisse . 5.· Püstised sisselaskekanalid ,mis tekitavad silindris vertikaalseid õhukeeriseid. · Eri kujuga kolvid ,mis soodustavad õhu vertikaalset liikumist ja suundavad kütuse küünla elektroodidele. · Bensiini kõrgrõhupump, mis tekitab kütuses 50 bar rõhu. · Bensiini kõrgrõhupihustid, mille pursu kuju sõltub sõidutingimustest. Sissepritsesüsteemid LH Jetronic (1982)...
Nimetada termodünaamika kolm printsiipi. Esimene printsiip on energia jäävuse seadus, millest järeldub siseenergia U kui olekufunktsiooni olemasolu. Kui ainehulk on jääv, siis siseenergia muutus U=Q-W, kus Q on süsteemi sisestatud soojushulk ja W süsteemi tehtud töö. Teine printsiip määrab iseeneslike protsesside suuna. Klassikalised sõnastused, mille kohaselt soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale ja ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat soojusjõumasinat, mille tegevuse ainus tulemus on soojuse muundumine tööks Kolmas printsiip määrab termodünaamilises tasakaalus olevate süsteemide käitumise absoluutse nullpunkti ligidal: tasakaalulises süsteemis on entroopia absoluutse nullpunkti juures süsteemi olekust sõltumatu 2. Mida uurib statistiline , klassikaline ja tehniline termodünaamika Statistiline füüsika seostab termodünaamika põhimõisted ja pr...
Ft = molaarse voo summa, mol/min RB = esimene produkti kiirus, millest aine möödab reaktoris, mol/L*min CB = esimene produkti kontsentratsioon, ra = reagenti reaktsiooni kiirus, mol/L*min rb = esimese produkti reaktsiooni kiirus, mol/L*min rc = teise produkti reaktsiooni kiirus, mol/L*min 3 2. Sissejuhatus 2.1 Membraanreaktor Membraanreaktor on tõesti ainult plug-flow reaktor, mis sisaldab täiendavaid silindrisse mõned poorne materjal sees, selline nagu toru sees kest kesti ja toru soojusvaheti. See poorne sisemine silinder on membraan, mis annab membraanreaktori nime. Membraan on barjäär, mis võimaldab ainult teatud osad läbida seda. Membraani selektiivsus kontrollib sellepoori läbimõõt, mis võib olla suurusjärgus angstremi jaoks mikropoorne kihid või tellimusel mikronit makropoorne kihti. Joonis 1. Segatud toit A ja B siseneb...
Rõhu ja temperatuuri tõstmisega muudetakse külmutusaine vedelikuks, s.t antakse talle soojuse neelamise võime, mida saab seejärel kasutada õhu jahutamiseks aurustis. Tööpõhimõte Kolbkompressoril on mitu silindrit, igaühes teevad kolvid kordamööda sisselaske- ja survekäike. Sisselaske ajal imeb kolb külmutusainet (-- 5 °C, 2 bar) alamrõhupoolelt silindrisse . Survekäigul surub kolb külmutusaine kokku ning temperatuur ja rõhk tõusevad -- u (60...70) °C-ni ja u 12 baarini. Kompressor pumpab kuuma külmutusaineauru kõrge rõhu all mööda torustikku kondensaatorisse. NB! Kompressor suudab kokku suruda ainult külmutusaineauru. Et vedelikke ei saa kokku suruda, siis vedela külmutusaine sattumine kompressorisse põhjustab, olenevalt vedeliku kogusest, kas tootlikkuse vähenemise või kompressori purunemise. 2.9 Kompressori sidur Ülesanne...
Kuna kasutati katseeksituse meetodit, siis olid mootori purunemised detonatsiooni tõttu sagedased. 60'ndatel oli juba teatud töökindlus ja kogemus saavutatud ning alates 80'ndatest on massiliselt kasutusel. Teadupärast on mootor õhupump. Mida rohkem sealt õhku läbi käib, seda rohkem saab ka kütust põletada, mis omakorda suurendab pöördemomenti ja võimsust. Vabalthingav mootor peab õhku imema, ülelaadimisega mootoril surutakse aga see silindrisse oluliselt suuremas koguses. Tööpõhimõte: kompressori korpuses on kaks kolmelabalist rootorit, mille ristlõige meenutab ümardatud Mitsubishi märki. Need haaravad ülevalt kütusesegu, transpordivad selle alla ja seejärel suruvad sisselaskekollektorisse. Kuna sinna surutav segukogus on suurem kui mootor hetkel tarbida suudab, siis see kuhjub sisselaskekollektoris ja tekib ülerõhk. Kompressorit käitatakse rihmaga väntvõllilt...
sisselasketaktil allapoole liikuv kolb tekitab enda kohal hõrenduse ehk alarõhu, millesse õhk tungib atmosfäärirõhu mõjul meie pea kohal olev kilomeetrite kõrgune õhusammas avaldab nimelt ka rõhku, mille suuruseks merepinnal on 1 atm ehk 1,013 bari ehk 14,7 PSI (pounds per square inch). Just rõhuvahe atmosfääri ja silindri vahel on see, mis õhu sisselasketakti ajal silindrisse surub. Sellest järeldub, et kõrgemates piirkondades, kus õhusammas on "õhem" ja rõhk väiksem, kannatab ka mootori täiteaste ja võimsus; veel rohkem kannatasid eelmise sajandi esimesel poolel sisepõlemismootoriga järjest kõrgemale pürginud lennukid. Just sõjalennunduses leidsid esmalt rakendust erinevad ülelaadimismeetodid viisid, kuidas mootorisse minevat õhku survestada ja...
Taktiks nimetatakse töötsükli osa, mis toimub kolvi liikumisel ühest äärmisest asendist teise. Neljataktilise mootori töötsükkel koosneb neljast taktist: 1. SISSELASKETAKT Silindri täitmine põleva seguga, kolb liigub alumisse surnud seisu - väntvõlli poole, väntvõll teeb pool pööret, silindri maht on takti lõpus kõige suurem. 2. SURVETAKTIKS. Kolb hakkab liikuma vastassuunas, põleva segu silindrisse andmine lõpetatakse, silindrisse jõudnud segu surutakse kokku , kolb jõuab, ülemisse surnud seisu, 3 väntvõll teeb järgmise pool poolpööret, silindri maht on kõige väiksem. 3. TÖÖTAKTIKS. Kokkusurutud põlev segu süüdatakse elektrisädemega, kolb surutakse ülemisest surnud seisust alumisse, väntvõll teeb järgmise pool pööret, nüüd juba soojusenergia arvel. 4...
7. Radiaalhüdromootori ülesanne, töö põhimõte. Surve all töövedelik tuleb jaoturisse, mis on ühenduses hüdromootori korpusega. Sõltuvalt jaoturi surveavade asukohast korpuse avade suhtes juhitakse töövedelik 2. või 3. Hüdromootori silindrisse . Kolvid hakkavad liikuma silindrites pannes kepsude abil pöörlema võlli. Töötamise ajal osa kolvidest eemalduvad tsentrist ja suruvad silindrite avade kaudu töövedeliku äravoolumagistraali. Ülesandeks on muuta töövedeliku kineetiline energia väljundvõlli pöörlevaks liikumiseks. 8. Hüdroekskavaatori roomikkäiguosa ehitus, hooldamine. Käiguosa koosneb hüdromootor, reduktor, vedav ratas, juht ehk pingutusratas, tugirullikud, kanderullid, roomik...
Väntvõll pöörleb küllaldase kiirusega, kuid ei käivitu või seiskub kohe pärast käivitumist: · kütusesüsteem on kinni · kütuses on palju vett ja õhku · kütusepumbad on valesti reguleeritud (0-asend) · temperatuur masinaruumis on madal · kütuse pihustamine on halb · klapid on ebatihedad · turbokompressorid ei anna õhku silindrisse . Käivitamisel kaitseklapid pauguvad : · ebaõige KKP reguleerimine · osa pihusteid tilgub · kaitseklapi vedrud on reguleerimata jne. Mootor ei võta koormust: · mootor on ette soojendamata · kütusefiltrid on ummistunud · kütus ei ole normaalselt ette soojendatud, viskoossus on kõrge · etteandepump annab väikese surve · kütus on üle kuumendatud · pöörete regulaator on valesti häälestatud või rikkis · kütuses on vett või õhku...