on pingestamata. Pidurdamine toimub nagu ABS piduritega autol. 9 ProDiags Vedeva ratta kaapimise (läbilibisemise) vältimine Rõhu suurendamine EDS- süsteemis: Pingestatakse rõhupiirdeklapiga varustatud sulgeklapp ja see sulgub. Hüdropump pumpab pidurivedelikku peasilindrist kaapiva ratta silindrisse ning ratast pidurdatakse nüüd tugevamini. Rõhupiirdeklapp kaitseb rõhu liigse suurenemise eest. Rõhu hoidmine EDS- süsteemis: Kaapingu vähenemisest saab ABS/EDS- juhtplokk teada ratta pöörlemissageduseanduritelt. Edasise rõhu suurendamise vältimiseks lülitatakse kõigepealt välja hüdropump. Seejärel suletakse sisselaskeklapp ja pidurdusjõud hoitakse muutumatuna. 10
iitaja, mis avaldab m6ju nii kipsi tardumisaegade kui tugevusn6itajatele. Eelnevalt niisutatud elastsesse kaussi valatakse vajalik hulk vett, 50-70% kipsi massist. Vette valatakse 2-5 sekundiga 300 g kipsi ning segatakse see vispliga intensiivselt 30 sekundi jooksul 0htlaseks massiks. Peale segamise lOpetamist valatakse Lipsitaigen surudes elastset kaussi, et tagada iihtlane voolamine ning spaatliga kaasa aidates, et kogu mass saaks Suttardi viskosimeetri silindrisse, mille sisepind ja alus on eelnevalt niisutatui. Kipsitaigna iilejiiiik l6igatakse silindrilt pahtlilabidaga. 45 sekundi m66dumisel kipsi vettevalamiselnomendist t6stetakse silinder kiiresti vertikaalselt iiles ning miiIratakse tekkinud koogikese diameeter (lugedes niiidu aluselt, v6i meie katse puhul nihikuga). Kui diameeter ei oG piires 180 + 5 mm, korratakse katset uue veehulgaga. Katsetulemused niiidat akse punktis 5.2. 4.3. Kipsitaigna tardumisaegade mliflramine
· Kontrollib sõiduki hüplemist, õõtsumist (noogutus ja kõikumine), rataste ülestõusmist pidurdamisel või kiirendamisel · Vähendab teiste süsteemide kulumist · Tagab rehvide ja pidurite ühtlase kulumise · Juht ei väsi nii kiiresti 2.2 Amortisaatorite liigitus Kaksiktuub - õliamortisaator kui amortisaator on survekäigul, siis osa kolvialuses kambris olevast õlist liigub läbi kolvi kergelt summutava sisselaskeklapi kaudu. Ülejäänud õli (olenevalt sisemisse silindrisse siseneva kolvivarre suurusest) surutakse läbi põhjaklapisüsteemi ja liigub seejärel välimisse õlipaaki, mida nimetatakse ka ühtlustuskambriks. Varda liikumiskiirus ja põhjaklapisüsteem määravad kokkusurutava amortisaatori takistusjõu. Kui amortisaator on tagasikäigul, siis kolvi sisselaskeklapp sulgub ja kolvipealses kambris olev õli surutakse läbi kolvi klapisüsteemi. Sisemisest torust väljuva
• Goode` projektsioon 7 • Robinsoni projektsioon jne. 9. MAAILMAS ENIM LEVINUD SILINDRILISED PROJEKTSIOONID Püstsilindriline projektsioon ehk Mercatori projektsioon • Sellele pani 1569.a aluse Flaami matemaatik, geograaf, ja kartograaf Gerardus Mercator • Siirdepinnaks püstsilinder, mille telg ühtib maakera pöörlemisteljega • Maakera on asetatud silindrisse, mis puudutab kera mööda ekvaatorit • Projektsiooni tsenter asub maakera keskpunktis • Ekvaatori ja selle lähedal olevad alad saab kaardil kujutada moonutusteta • Ekvaatorist pooluste suunas kaugenedes, moonutused suurenevad. Pooluse läheduses olevad alad on siiratud lõpmatusse ning need ei projekteerugi silindri pinnale. • Mercatori projektsioon on konformne ehk õigenurkne.
hõõrdekatted mis tekitavad vajaliku haardumise. Vedavat ja veetavat ketast surub kokku taldrik vedru. Mis asub sidurikorvis ehk kestas Viimik(siduri lahutus muhv) on paigutatud tõendile, mis kinnitub sidurikoja külge. Siduripedaali hoova jõu kannab viimikule üle pneumovõimendiga hüdraulika. Kui vajutada siduri pedaalile, nihkub sidurihoova 10 vahendusel järgivmehhanismi kere 9 sulgedes kolvis 7 oleva kanali kus juures kolb16 avab õhu juurdepääsu kolvi 5 juures olevasse silindrisse 6. Õhurõhk liigutab kolvi 5 abil kolbi 12 mis tekitab kanalis 1 õlile siduri lahutamiseks vajaliku surve. 24 Joonis 30:Scania siduri pneumo-hüdrovõimendi. 1. Surve kanal, 2. Võimendi korpus, 3. Ühendus õli mahutiga, 4. Suru õhu väljutus kanal, 5. Peumo-võimendi kolb, 6. Silinder. 7. Järgivmehhanismi klapp, 8. Tolmukate, 9. Järgivmehhanism, 10. Sidurihoob, 11. Õhusurve kanal, 12. Kolb, 13. Tihendid, 14. Vedru, 15
tekkiv gaaside rõhujõud ja seda momenti nimetatakse töötaktiks. Kolb on kepsu kaudu ühenduses väntvõlli vändaga. Kolvi liikumine kandub edasi kepsule ja vändale ning tekib pöördemoment. Mida suurem rõhujõud mõjub kolvile ja mida pikem on väntvõlli vänt, seda suurem pöördemoment tekib. Silindris kolvile mõjuv rõhujõud sõltub seal ära põletatud küttesegu kogusest ja kolvi põhja pindalast. Õhk küttesegu tarvis siseneb silindrisse sisselasketakti ajal kolvi liikumisest tekkiva alarõhu ja ülelaadimisega mootoritel kompressori abil tekkiva ülerõhu toimel. Kindlate mõõtmetega silindrisse saab sisselaske takti ajal siseneda kindel kogus filtri poolt puhastatud õhku. Sisselasketaktile järgneb survetakt, mille ajal surutakse silindris kokku sinna sisenenud õhk. Õhu temperatuur kokkusurumise tagajärjel suureneb
• Kontrollib sõiduki hüplemist, õõtsumist (noogutus ja kõikumine), rataste ülestõusmist pidurdamisel või kiirendamisel • Vähendab teiste süsteemide kulumist • Tagab rehvide ja pidurite ühtlase kulumise • Juht ei väsi nii kiiresti 2.2 Amortisaatorite liigitus Kaksiktuub - õliamortisaator kui amortisaator on survekäigul, siis osa kolvialuses kambris olevast õlist liigub läbi kolvi kergelt summutava sisselaskeklapi kaudu. Ülejäänud õli (olenevalt sisemisse silindrisse siseneva kolvivarre suurusest) surutakse läbi põhjaklapisüsteemi ja liigub seejärel välimisse õlipaaki, mida nimetatakse ka ühtlustuskambriks. Varda liikumiskiirus ja põhjaklapisüsteem määravad kokkusurutava amortisaatori takistusjõu. Kui amortisaator on tagasikäigul, siis kolvi sisselaskeklapp sulgub ja kolvipealses kambris olev õli surutakse läbi kolvi klapisüsteemi. Sisemisest torust väljuva
Ft = molaarse voo summa, mol/min RB = esimene produkti kiirus, millest aine möödab reaktoris, mol/L*min CB = esimene produkti kontsentratsioon, ra = reagenti reaktsiooni kiirus, mol/L*min rb = esimese produkti reaktsiooni kiirus, mol/L*min rc = teise produkti reaktsiooni kiirus, mol/L*min 3 2. Sissejuhatus 2.1 Membraanreaktor Membraanreaktor on tõesti ainult plug-flow reaktor, mis sisaldab täiendavaid silindrisse mõned poorne materjal sees, selline nagu toru sees kest kesti ja toru soojusvaheti. See poorne sisemine silinder on membraan, mis annab membraanreaktori nime. Membraan on barjäär, mis võimaldab ainult teatud osad läbida seda. Membraani selektiivsus kontrollib sellepoori läbimõõt, mis võib olla suurusjärgus angstremi jaoks mikropoorne kihid või tellimusel mikronit makropoorne kihti. Joonis 1. Segatud toit A ja B siseneb
Termodünaamika I kordamisküsimused 2013 1. Nimetada termodünaamika kolm printsiipi. Esimene printsiip on energia jäävuse seadus, millest järeldub siseenergia U kui olekufunktsiooni olemasolu. Kui ainehulk on jääv, siis siseenergia muutus U=Q-W, kus Q on süsteemi sisestatud soojushulk ja W süsteemi tehtud töö. Teine printsiip määrab iseeneslike protsesside suuna. Klassikalised sõnastused, mille kohaselt soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale ja ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat soojusjõumasinat, mille tegevuse ainus tulemus on soojuse muundumine tööks Kolmas printsiip määrab termodünaamilises tasakaalus olevate süsteemide käitumise absoluutse nullpunkti ligidal: tasakaalulises süsteemis on entroopia absoluutse nullpunkti juures süsteemi olekust sõltumatu 2. Mida uurib statistiline , klassikaline ja tehniline termodünaamika Statistiline füüsika seostab termodünaamika põhimõisted ja pr...
1) Nimetada termodünaamika 3 printsiipi: Termodünaamika esimene printsiip on energia jäävuse seadus, millest järeldub siseenergia U kui olekufunktsiooni olemasolu. Kui ainehulk on jääv, siis siseenergia muutus U=Q- W, kus Q on süsteemi sisestatud soojushulk ja W süsteemi tehtud töö. Termodünaamika teine printsiip määrab iseeneslike protsesside suuna. Klassikalised sõnastused, mille kohaselt soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale ja ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat soojusjõumasinat, mille tegevuse ainus tulemus on soojuse muundumine tööks Termodünaamika kolmas printsiip määrab termodünaamilises tasakaalus olevate süsteemide käitumise absoluutse nullpunkti ligidal: tasakaalulises süsteemis on entroopia absoluutse nullpunkti juures süsteemi olekust sõltumatu 2. Mida uurib statistiline , klassikaline ja tehniline termodünaamika Statistiline füüsika seostab termo...
tagasilöögiklapina. Ribade paindlikkus võimaldab õlil voolata tagasi reservuaari ja hoiab gaasisurve vaid reservuaaris oleval õlil. Sellised amortisaatorid tagavad väga mugava sõidu ja rooli täpse töö. 2.4 Esiamortisaatorid 2.5 Tagaamortisaator 2.6 Õliamortisaator Kui amortisaator on survekäigul, siis osa kolvialuses kambris olevast õlist liigub läbi kolvi kergelt summutava sisselaskeklapi kaudu. Ülejäänud õli (olenevalt sisemisse silindrisse siseneva kolvivarre suurusest) surutakse läbi põhjaklapisüsteemi ja liigub seejärel välimisse õlipaaki, mida nimetatakse ka ühtlustuskambriks. Varda liikumiskiirus ja põhjaklapisüsteem määravad kokkusurutava amortisaatori takistusjõu. Kui amortisaator on tagasikäigul, siis kolvi sisselaskeklapp sulgub ja kolvipealses kambris olev õli surutakse läbi kolvi klapisüsteemi. Sisemisest torust väljuva kolvivarre kompenseerimiseks läheb õli välimisest
log(1 - x ) 1 -2 -1 1 ( 0,25) -2 65. Arvuta 8 3 - 2 -3 3 66. Leia täisnurkse kolmnurga pindala, kui ta siseringjoon jaotab hüpotenuusi lõikudeks 5 cm ja 12 cm. 67. Silindrisse on kujundatud korrapärane kolmnurkne prisma ja viimasesse omakorda kujundatud silinder. Arvuta silindri ruumalade suhe. 68. Leia täisnurkse kolmnurga nurgad, kui hüpotenuusile langetatud kõrgus on 2 korda väiksem kaatetite keskpunktide vahelisest kaugusest. 69. Koonuse telglõikeks on kolmnurk pindalaga P. Leia koonuse ruumala, kui tema moodustaja ja põhja vaheline nurk on . Avalda ja arvuta ruumala, kui P = 9 3 ja = 60º. 70
Mõõtmisel ümardatakse väiksema detsimeetrini. Oksad ja laasimine. Oks peab olema laasitud tüvega paralleelselt, võimalikult tüve lähedalt nii, et oksa ja tüve vahele ei jääks tühimikku, mis takistaks koorimist. Harupuud ei ole lubatud. Kui laasimine ei vasta esitatud nõuetele, loetakse palk praagiks. Kõverus. Lubatud max 10% pikkusest. (3m 30cm; 4m 40cm). Palk peab mahtuma silindrisse diam.-ga 70 cm. Võõrad puuliigid ei ole lubatud. Mädanik. Pehme- ja kõvamädanikku on lubatud kuni 1/3 noti otsa läbimõõdust. Mahaarvestus tehakse mädaniku kahju osa ulatuses. Metsakuiv ja laomädanik ei ole ühelgi juhul lubatud! Koorem (virn), milles on rohkem kui 10% praaki (mädanik, diameeter, kõverus, laasimine jne.), mõõtmisele ei kuulu ja vastu ei võeta.
elektripumbal, teine ripppumbal. Õlitussüsteemis on üks kuue termoelemendiga termostaat. Kui õlitemperatuur on üle normist, siis termostaat juhib õli jahutist mööda ja õli läheb tagasi mootorisse. Kui temperatuur tõuseb, siis termoelemendid paisuvad ja avavad õlile pääsu jahutisse. Masina liikuvate detailide õlitus töö ajal teostatakse tsirkulatsiooniõliga. Silindrisse on puuritud avad ja freesitud sik-sakis kaldsooned, et õlitus oleks efektiivsem. Õli juhitakse silindrisse nukkvõlli õlituseks tulevalt õlitustrassilt. Ühe peamasina õlitussüsteemis on kaks õlifiltrit ja üks tsentrifugaalfilter. Üks õlifiltritest on kahepoolne käsifilter, teine automaatfilter. Mõlemad filtrid töötavad tavaliselt paralleeltöös, aga saab töösse lülitada ka ühe neist. Õli automaatfilter on isepuhatuv toruvõrk filter. Kere sees on torulaudade vahele pandud filterelemendid. Ülemine torulaud on fikseeritud, alumine laud on kummitihenditega vastu kere
pressida ja veavad veinivabrikusse ainult mahla. Pressid on kujult erinevad. Kõige traditsioonilisem on korvpress mis sobib kiireks, kuid õrnaks pressimiseks. Uuemal ajal on leiutatud vaslinpress - silinder, mille otsakettad metallkettidega kokku tõmmatakse, nii et need viinamarju pressivad. Raskete kettide liikumine pressi kokkutõmbumise ja avanemise ajal purustab viinamarjakesti ja teeb pressimise kergemaks. Tänapäeval on kõige harilikum lõõtspress. Viinamarjad pannakse silindrisse, mille põhjas on paks kummimembraan. Siis puhutakse membraan alt õhku täis, nii et see surub viinamarjad kokku ja mahl jookseb neist välja. 1.3 Fermenteerimine ehk kääritamine Kääritamise käigus muutub viinamarja mahl pärmi toimel alkoholiks. Frementeerimisel peab silmas pidama mitmeid tegureid. Kõige olulisem on veinivirde temperatuur. Kuna kääritamisprotessis aset leidvad biokeemilised protsessid toodavad kuumust, on oht, et
2õlipaak 3vasak esiratas 4juhtpea 5hüdrosilinder 6parem esiratas 7torustik tagaratastele 8hammaslatt 9kardaan 10tiguratas TAGASILD 1 pöördemoment 2 õli 3kardaan 4elektromagnet klapp 5hüdrosilinder 6pöördenurga andur 7vasak taguratas 8parem esiratas 9hammaslatt 10elektrimootor 11kolb 12juhtklapp Pöörates esiratast liigutame tiguratast, mis paneb liikuma hammaslati. 2 sekts pumbast õli juhitakse läbi juhtpea silindrisse. Sellega kergeneb rooliratta pööramine, õlipumba 2. sekts. läheb tagarataste juhtmehanismile õli. Hammaslatile on lisatud kardaanvõll- Kardaan on ühenduses hammasrattaga,mille abil kantakse esirataste pöördenurk tagarataste juhtmehanismile. Tagarataste mehaaniline on hüdrosilinder,milles kolb pöörab juhtvardaid. Juhtvarraste abil 7 ja 8t. Juhtklappi juhitakse sõltuvalt auto sõidukiirusest. Juhtplokk kontr. süsteemitööd ja korrasolekut
Eelmine kuupäev 1999-09-24 Lehekülg 11(33) Kompressor Kus komponent paikneb ja kuidas see töötab? Määratlege komponendi number. Asub mootori juurer. Rihmade kaudu saab mootorilt käituse. Kompressoris on kolvid, mis alla liikudes tõmbavad silindrisse õhku, üles liikudes suruvad teist kanalitpidi õhu välja. See seade toodabki süsteemi suruõhu. Millist ülesannet antud komponent süsteemis täidab(milleks on see ette nähtud)? Seade toodab suruõhku ehk on suruõhu allikas. Tänu sellele suruõhule saavad kõik pidurikomponendid veoautode küljes töödata. Theoretical exercises Basic course, brakes
Pressid Pressid on kujult erinevad. Kõige traditsioonilisem on korvpress, mida Champagne'is kasutatakse veel praegugi ja mis sobib kiireks, kuid õrnaks pressimiseks. Uuemal ajal on leiutatud vaslinpress, silinder, mille otsakettad metallkettidega kokku tõmmatakse, nii et need viinamarju pressivad. Raskete kettide liikumine pressi kokkutõmbumise ja avanemise ajal purustab viinamarjakesti ja teeb pressimise kergemaks. Tänapäeval on kõige harilikum lõõtspress. Viinamarjad pannakse silindrisse, mille põhjas on paks kummimembraan. Siis puhutakse membraan alt õhku täis, nii et see surub viinamarjad kokku ja mahl jookseb neist välja. VALGE VEINI KÄÄRITAMINE Valged viinamarjad pumbatakse purustist pressi, esialgu ilma pressimata. Marjad jäetakse seisma (või liigutatakse, kui tegemist on rotaatorpressiga), et neist rohkem mahla välja nõrguks. Sellest mahlast saab kõige värskemat ja peenemaitselisemat veini. Kui see on välja
ning löökur tõstetakse üles ettenähtud kõrgusele. Seejärel ühendatakse kolvi alune ruum õhuga ja õhu surve suunatakse kolvile, mis paiskab kolvi suure kiirusega alla. Diiselvasarad -juhtvarrastega vasar -torujuhikutega vasar -kolvivarrega vasar Töötavad kahetaktilise diisli põhimõttel. Töökäigul surub vasara löögiosa silindris oleva õhu kokku 15-35kordselt. Järsult kokkusurutud õhk kuumeneb ning samal ajal silindrisse paisatav diiselkütus süttib põlema. Põlemisel tekkinud gaas annab energia vahetult vasara löögiosale. Peamised eelise diiselrammidel on energeetiline sõltumatus, väike maksumus, ekspluatatsiooni lihtus ja mugavus ning suur tootlikkus. Vaiade rammimisel pehmesse pinnasesse on aga nõrk tagasilöök ning diiselrammi on raske käivitada. Raske on käivitada ka madalate temperatuuride korral. Hüdrovasar- eeliseks on see, et hüdrovasaraid saab kasutada vee
Õli, surve all, antakse läbi jaotusketta silindritesse, mille tulemusena pannakse liikuma kolvid ning mis läbi kaldketta rakendavad tööle väljundvölli. 7. Radiaalhüdromootori ülesanne, töö põhimõte. Surve all töövedelik tuleb jaoturisse, mis on ühenduses hüdromootori korpusega. Sõltuvalt jaoturi surveavade asukohast korpuse avade suhtes juhitakse töövedelik 2. või 3. Hüdromootori silindrisse. Kolvid hakkavad liikuma silindrites pannes kepsude abil pöörlema võlli. Töötamise ajal osa kolvidest eemalduvad tsentrist ja suruvad silindrite avade kaudu töövedeliku äravoolumagistraali. Ülesandeks on muuta töövedeliku kineetiline energia väljundvõlli pöörlevaks liikumiseks. 8. Hüdroekskavaatori roomikkäiguosa ehitus, hooldamine. Käiguosa koosneb hüdromootor, reduktor, vedav ratas, juht ehk pingutusratas, tugirullikud, kanderullid, roomik
NO2 tekib ka äikese tulemusena. N2O tekib lämmastikväetistest. NO2 reageerimisel õhuniiskuse või 5 vihmaveega tekib samuti happesademete põhikomponente.(http://et.wikipedia.org/wiki/Heitgaas 07.01.15 Nii karburaatormootori kui ka diiselmootori heitgaaside tekkekoht on sama (joonis 2). Joonis 2: Auto mootor Mürkgaasid tekkivad kui silindrisse sisenenud kütus põletatakse ja kolb,tekkinud gaasid välja surub.Sealt edasi liiguvad heitgaasid katalüsaatorisse.Katalüsaator on kõikide kaasaegsete autode heitgaasisüsteemi kuuluv seadis. See on oluliseks osaks heitgaasidega keskkonna saastamise vähendamisel, alandades mootorsõiduki mootoris toimuva põlemisprotsessi kõrvalsaadustest põhjustatud keskkonnakahjulike saasteainete hulka heitgaasides. Katalüsaatori (joonis 3) ülesanne
Silindri põhimõte tähendab, et kaitsval mängijal ja pallita ründajal on õigus teatud ruumiosale väljakul. Seda ruumi piiritlevad eest peopesad, tagant mängija istmik ja külgedel jalalabade välisküljed. Vertikaalsuse põhimõtte alusel on mängijal õigus mõttelise silndri sees hüpata, ehk mängijal on õigus õhuruumile, mis jääb silndri piiridesse. Kui aga mängija väljub sellest alast ja puudutab vastast, tungib tema silindrisse, loetakse seda veaks. Palliga mängija aga ei oma mõttelist silindrit enda ümber. Palliga ründaja saab vea siis, kui kaitsja oli enne kontakti kahe jalaga maas, näoga vastase poole hoides käsi oma "silindri" sees, jalad peavad olema korvpalli kaitseasendile omaselt harkseisus. Vastupidisel juhul loetakse kontakti põhjustajaks kaitsja. (Korvpall 1) Mängijate üheaegsel vea tegemisel teineteisele loetakse see kahepoolseks veaks. Need
asuvate lisa vaheklappidega. Sellega saab pumbatav keskkond liikuda silindris ühesuunaliselt imipoolelt läbi kolvi survepoolele ja sealt läbi surveklappide survetorusse. Kasutatakse selliseid kolbpumpi keskondade pumpamiseks kus on palju õhku või gaase. Keskonna liikumissuund on alt üles, gaasid liiguvad silindrist esimesena välja, ei teki õhupatju ja pumbal on parem imemisvõime. Kolbpumba klapid. Klappide ülesanne on avada ja sulgeda klapi avad silindrisse ja välja. Kolbpumpades kasutatakse nn. automaatklappe, mis avanevad ja sulguvad rõhuvahede toimel (puudub avamis-sulgemise mehaaniline mehhanism). Klappide arv oleneb pumba tootlikkusest. Kui pumba tootlikkus on suur pannakse mitu imi- ja srveklappi. Klapid peavad: - avanema ja sulguma kiiresti, - omama löögivaba tõusu ja sulgumist, - sulguma hermeetiliselt, - omama väikest voolava keskkonna takistust (väike rõhukadu), - materjal peab olema korrosiooni- ja kulumiskindel.
vihikukujuline köide- koodeks. Kuni 11. sajandini kirjutati pärgamendile, aga siis ilmus kaltsupaber. Esialgu paljundasid käsikirjalisi raamatuid kirjaoskajad orjad, hiljem muutus see aga munkade tööks. Raamatuid illustreeriti värviliste miniatuuridega ja palju rõhku pandi köitele. Teistele valitsejatele saadetud kirjad olid tihti kirjutatud kulla või hõbedaga, värvilisele pärgamendile ja pandud silindrisse, mis oli veel omakorda kaunistatud. Tavalisele lugejale oli kujundatud odavam ja tavalisem raamat. Konstantinoopolis oli eraldi rmaatukaupmeeste kvartal, kuhu kogunes õhtuti raamatulugejaid, et loetut arutada ja vaielda teaduslikel teemadel. Kohal oli ka kliente otsivaid juriste, kes enda oskuste tõestamiseks pidasid näitlikke kohtukõnesid. Suuremad raamatukogud kuulusid kirikule, kloostritele või koolidele, aga ka mõndadel jõukamatel bütsantslastel olid oma raamatukogud
Mehaaniline rammivasar paigaldatud ühekopalistele tross-plokk sidestusega ekskavaatoritele, mille noole külge kinnitatakse rammipuki juhtmast, mis on varustatud langeva raskusega. Rammi löögiosa kinnitatakse tõstetrossi külge, mis läheb üle ramminoole ploki ja on keritud hõõrdvintsi trumlile. Diiselvasarad töötavad kahetaktilise diisli põhimõttel. Töökäigul surub vasara löögiosa silindris oleva õhu kokku. Järsult kokkusurutud õhk kuumeneb tugevasti ning samal ajal silindrisse pritsitav diislikütus süttib iseenesest. Toruvasar valmistatakse õhk- ja vesijahutusega. Erinevalt juhtvarrastega vasaratest töötavad nad väikese surveastmega, suurema tõstekõrgusega ning kütus põleb neis ka pärast lööki. Toruvasara löögiosa on raske üles- alla liikuv kolb. Koosneb töösilindrist, juhttorust, kolvist, vasaraalusest, kütusepumbast, vaiakaitsepeast ja haakeseadisest. Vibroramm löögienergia allikaks on suundvõnke-
5.1.1 Pressid Pressid on kujult erinevad. Kõige traditsioonilisem on korvpress, mida Campagnes´is kasutatakse veel praegugi ja mis sobib kiireks, kuid õrnaks pressimiseks. Uuemal ajal on leiutatud vaslinpress, silinder, mille otsakettad metallkettidega kokku tõmmatakse, nii et need viinamarju pressivad. Raskete kettide liikumine pressi kokkutõmbamise ja avanemise ajal purustab viinamarjakesti ja teeb pressimise kergeks. Tänapäeval on kõige harilikum lõõtspress. Viinamarjad pannakse silindrisse, mille põhjas on paks kummimembraan. Siis puhutakse membraan alt õhku täis, nii et see surub viinamarjad kokku ja mahl jookseb välja. 5.2 Valge veini kääritamine Valged viinamarjad pumbatakse purustist pressi, esialgu ilma pressimata. Marjad jäetakse seisma (või liigutatakse, kui tegemist on rotaatorpressiga), et neist rohkem mahla välja nõrguks. Sellest mahlast saab kõige värskemat ja peenemaitselisemat veini. Kui see on
KAHE POSTIGA AUTOTÕSTUK Kasutusjuhend Enne seadme kasutamist lugege tähelepanelikult läbi kasutusjuhend ja järgige kõiki juhiseid. Hoidke juhend hilisemaks vajaduseks alles. NOS0012 TÄHTIS LUGEGE JUHISED TÄHELEPANELIKULT LÄBI NING PANGE TÄHELE OHUTUSNÕUDEID JA HOIATUSI. KASUTAGE SEADET ÕIGESTI JA HOOLIKALT SELLE ETTENÄHTUD OTSTARBEKS. JUHISTE EIRAMINE VÕIB PÕHJUSTADA RASKEID KEHAVIGASTUSI JA/VÕI AINELIST KAHJU. HOIDKE JUHISED HILISEMAKS VAJADUSEKS ALLES. 1. OHUTUSNÕUDED JA HOIATUSED 1.1 Seadme tohib paigaldada ainult väljaõppinud asjatundja. 1.2 Seadet ei tohi kunagi paigutada plahvatusohtlike ega kergsüttivate vedelikke lähedusse, välitingimustesse ega niiskesse kohta (nt autopesula). 1.3 Seadme heas töökorras pidamiseks laske seda hooldada volitatud hooldustehnikul. Kasutage ainult seadme tootja valmistatud originaalosi. Turvalisuse ja maksimaalse töövõime tagamiseks hoidke seade puhas. 1.4 Ärge lubage seadet kasutada alaealistel ega ...
läheb äravoolule. Piduri peasilindri kolb jääb liikumatuks. Kompensatsiooniava kaudu on peasilindri eesmine ruum ühenduses õlianumaga. Pedaalile vajutades tõukur liigutab siibrit. Võimendi kolb suleb äravooluava. Võimendi kolvi ees luuakse hüdrosüsteemi poolt rõhk. Hüdrovõimendi kolb paneb liikuma peasilindri kolvi. Peasilindri kolb suleb kompensatsiooniava ja kolvi taga tekitatakse piduriõlile rõhk. Rõhu tulemusel avaneb klapp ja piduriõli liigub ratta piduri silindrisse. Kui õli ei saa enam liikuda rattapiduri silindrisse, avaneb võimendis klapp ja võimendi õli suunatakse äravoolule. Pedaali vabastamisel liiguvad kolvid vedrude mõjul algasendisse ja piduriõli voolab tagasi piduri peasilindrisse. Rattapidurimehhanismi hooldamine Klotsi friktsioonkatte ja trumli vahelise pilu kontrollimine (kontrollitakse lehtkaliibriga). Reguleerseadmest keeratakse klots vastu trumlit ja siis tagasi, kuni ratas vabalt pöörleb. Pumbatakse
Kolvirõngaid on 2 tüüpi õlirõngad või surverõngad. Enamasti on kolvil kaks surverõngast ja üks õlirõngas. Õlirõngaid on nagu kolbe mitut remontmõõtu. Kui mootor on puuritud remontmõõtu siis pannakse kolvile ka samad remont mõõdu rõngad. 55.ummistunud õhufiltri mõju k-jetronic põhjustab huhulga mõõteklapi vale liikumise ja sellega vale juhtrõhu bensiini hulga reguleerijas. Sellega läheb valeks bensiinihulga pihustamine silindrisse mis põhjustab suurema bensiinikulu. 56.rattavõlli liigentite kontroll ja vahetus tuleb võllides kontrollida loksu kui rooliliigendites või sarniirides on loks või nende kaitsekummid on purunenud siis tuleb nad vahetada vastavalt autotootja poolt nähtud juhenditele. Peale nende liigendite vahetust reguleerida ka esisild. 57.hüdropidurite remont põhilisteks vigadeks on lekked või siis pragunenud piduri voolikud. Lekete puhul enamasti vahetatakse kogu silinder
Kuna karonaatkaredus on puhversüsteemi koostisosa, on tema vähendamine sageli eelduseks toimivale ja kestavle pH taseme alandamisele. Vee karedust saab muuta mitut moodi: 1) Vihamvee kasutamine varem oli see odav ja usaldusväärne meetod, kuid praegu pole niiväga soovitatav õhu saastatuse tõttu. Samuti pole vihmavett alati saada. 2) Ioonivahetus sünteetiliste vaikudega ioonivahetuse puhul juhitakse vesi üle kunstvaigukuulikeste ühte või kahte kunstmaterjalist silindrisse, mis tänu oma omadustele bahetavad vees laetud osakeste ehk ioonide kujul sisalduvad mineraalid H- ja OH- ioonide vastu, see tähendab põhimõtteliselt vee vastu. Lõppsaaduseks on keemiliselt peaaegu puhas ja pehme vesi, millel on õhust saadava CO2 tõttu siiski madal pH väärtus. Selline vesi tuleb esmalt hariliku veega segada, sest keemiliselt puhas vesi on kaladele ja taimedele surmav. 3) Membraanfiltreerimine vesi pressitakse torustikus oleva survega läbi
, kus - standardtihedus 15,0 oC juures - temperatuur tihedusemääramise ajal - paranduskoefitsient e- tegur tiheduse temperatuurisõltuvusejaoks ( IP 160/99) Nafta ja naftasaadused koosnevad paljudest orgaanilistest ühenditest, millel ei ole kindlat keemistemperatuuri. Neid iseloomustatakse keemistemperatuuri alguse ja fraktsioonkoostisega. Keemise temperatuuri algus on temperatuur, mille juures destillatsiooniseadme vastuvõtu silindrisse kondenseeerub esimene tilk. Fraktsioonkoostis on üksikute süsivesinikfraktsioonide väljakeenud maht kindlal temperatuuril. Sõltuvalt proovi süsivesinikkoostisest, kui süsivesinike keemistemperatuurid on kuni (450...500) oC, on destillatsioon teostatav atmosfääri rõhul. Kõrgemate keemistemperatuuridega fraktsioonide kättesaamiseks tuleb teostada vaakumdestillatsioon. Naftaproduktide kergemad fraktsioonid on destilleeritavad atmosfääri rõhul, raskemad
Silindrile on peale pressitud jahutusribidega valukest: silindri ülaosas paiknev kütusepaak on ühendatud kütusepumbaga lõdviku abil. Kütuse etteanne põlemiskambrisse vasaraaluses toimub hetkel, mil kolb toimib lingile 3. Põlemisgaas paiskab kolvi üles ning väljub kaldotsakute kaudu atmosfääri. Samadest otsakutest lastakse silindrisse ka värske õhk. Silindri külge on kinnitatud neli rammipuki juhikuil vabalt liikuvat liugurit. Masttõstukid Selline tõstuk koosneb alusraamist (ka teisaldamiseks rataskäiguosaga) millel paikneb elektrimootoriga käitatav vints ja sõrestikkonstruktsiooniga mast. Masti mööda liigub tõstetrosside abil lastiplatvorm. Tõstuk paigaldatakse kas frontaalselt või külitsi ehitatava hoone seina äärde ning tema mast kinnitatakse traattõmbidega seina külge. Tornkraana
Lisaks võivad ajamisse kuuluda võimendi ja regulaator, mis jaotab rõhku esi- ja tagarattapidurite vahel. Kogu ajam on täidetud pidurivedelikuga. Piduri peasilindri (-pumba) ülesandeks on tekitada ajamis rõhku, kui juht vajutab pedaalile. Põhiosad on: silinder ja mansettidega kolvid. Pidurivedelik asub silindrist kõrgemal olevas anumas. Kolbe hoiavad algasendis vedrud. Peasilindri töötamine. Kui juht vajutab pedaalile, siis sellega ühendatud tõukur lükkab tagumist kolbi silindrisse, pidurivedelik tõrjutakse torustikku ja esirataste pidurid hakkavad tööle. Ühtlasi kandub vedeliku rõhk ka teisele kolvile, mis asub silindri keskosas. Eesmine kolb surub vedeliku tagarataste piduritorustikku. Paljudel autodel on ühendatud piduritorud diagonaalselt. Sel juhul mõjub üks piduripumba kolb näiteks eesmise vasaku ja tagumise parema ratta pidurile. On olemas ka selliseid skeeme, kus esipiduritel on topeltsilindrid. Sel juhul pidurdatakse ühe peasilindri kolviga
TAGASIKÄIK kolvialuses kambris olevast õlist liigub läbi SURVEKÄIK kolvi kergelt summutava sisselaskeklapi kaudu. Ülejäänud õli (olenevalt sisemisse silindrisse KERE siseneva kolvivarre suurusest) surutakse läbi põhjaklapisüsteemi ja liigub seejärel välimisse Kummipuks õlipaaki, mida nimetatakse ka
t e r m o d ü n a a m i l i s e s ü s t e e m i ja v ä l i s k e s k o n n a k o o s m õ j u k s. Tehniline termodünaamika tegeleb olukordadega, kus termodünaamiline süsteem ning väliskeskkond mõjutavad teineteist ainult mehaaniliselt ja soojuslikult, st võib esineda ainult mehaaniline ja soojuslik koosmõju. Termodünaamilise süsteemi ja väliskeskkonna koosmõju toimub süsteemi väliskeskkonnast eraldatavate pindade vahendusel. Olgu termodünaamiliseks süsteemiks liikuva kolviga silindrisse paigutatud gaasiline keha. Vaadeldaval juhul võib väliskeskkond mõjutada termodünaamilist süsteemi ainult siis, kui silindris paikneva gaasi rõhk erineb väliskeskkonna rõhust. Selle tagajärjel silindris paikneva gaasi maht kas suureneb või väheneb. Viimane väljendub kolvi asendi muutuses. Termodünaamilise süsteemi ja väliskeskkonna vastastikune mõju toimub kolvi kaudu. Termodünaamilise süsteemi ja väliskeskkonna vastastikuse soojusliku mõju all mõistetakse
avatud, sisselaskeklapp suletud. Veduki pidurikambrite ruum on ühendatud välisõhuga. Pidur on vabastatud. Toimub õhupaagi täitmine sururõhuga. Haagise väljalaskeklapp on suletud, sisselaskeklapp aga avatud. Õhk läheb haagise ballooni läbi haagise õhujaoturi, pidurikambritesse aga mitte. Toimub õhupaagi täitmine sururõhuga. Kompressori ja tühikäiguseadme ehitus Kompressori kolvi allaliikumisel väljalaskeklapp sulgub ja silindris tekib hõrendus, avaneb sisselaskeklapp ja silindrisse siseneb õhk. Kolvi ülesliikumisel sisselaskeklapp sulgub ja õhk surutakse kokku. Kui rõhk ületab väljalaskeklapi vedru vastusurve, siis klapp avaneb ja suruõhk juhitakse süsteemi. Rõhuregulaatori ehitus 1. Kest 2. Vedru 3. Kübarmutter 4. Tõukur 5. Õhukanal 6. väljalaskeklapi pesa 7- Väljalaskeklapp 8- Sisselaskeklapp 9- Sisselaskeklapi pesa 10- Suruõhukanal 11- Tühikäigukanal 12- Tsentreeriv kuu Kui õhupaagis on rõhk madalam, siis hoiab vedru sisselaskeklapi suletuna
Termodünaamika esimene seadus on üldise energia vahelise ala pindalana. jäävuse seaduse konkreetne väljendus termiliste Tasakaaluolek süsteemi tõenäoliseim olek. Sinna protsesside korral. jõudes ei ole süsteemil enam võimalik kasulikku tööd teha. Olgu soojust mitteläbilaskvate seintega silindrisse Pöörduv protsess protsess, milles süsteem ei eemaldu paigutatud teatud gaasihulk. Gaasi poolt avaldatavat tasakaaluolekust seega on tegu üksteisele lõpmata lähedaste tasakaaluolekute jadaga. Mittepöörduvate rõhku P tasakaalustab koormus, mis asub protsesside tasakaaluolekute vahel on lõplikud vahed.
Juure primaarne ehitus (EKSAMIL) Kudede eraldumine toimub imavas vöötmes, on tekkinud esimeristeemi rakkudest ja seetõttu nimetatakse seda ehitust primaarseks. Eristatakse juure kesksilindrit ja esikoort, mis on kaetud juurekarvakestega. Esikoore välimine kiht on eksoderm, mis korgistub ja omab kaitseülesannet. Järgneb põhiparenhüüm. Esikoore sisemine kiht on endoderm, rakud puituvad ja omavad kaitseülesannet. Rakud on ühekihilised. Selleks et vesi saaks silindrisse on endodermis mittepuitunud läbilaskerakud. Kesksilindris on elusad rakud, mida nimetatakse peri tsükliks, mille ülesandeks on külgjuurte ja lisapungade moodustamine. Kesksilindri keskosal on radiaansed puidurakud, mis ulatuvad läbilaskerakkudeni. Juure sekundaarne ehitus Kaheidulehelistel ja paljasseemnetaimedel moodustub juure kesksilindris kambium. Kambium tekib parenhüümi rakkudest niine ja puidu vahele. Sissepoole
Löökosa langeb 0,5...1,5 m kõrguselt. Liikumatu silindriga rammi löögiosaks on kolvivarre ja kolviga jäigalt ühendatud massiivne valand. Silindri alumisse ossa lastav aur (õhk) surub kolvi kindlale kõrgusele. Seejärel langeb kolb koos rammivasaraga alla ning viimane lööb vaiakaitsepea pihta. Auru (õhu) autoaatjaotuse korral on löökide arv minutis kuni 80. Auru (õhu) automaatjaotusega kaksiktoimevasarad erinevad lihtvasaratest selle poolest, et auru (õhku) juhitakse neil silindrisse nii tühi- kui ka töökäigul, kusjuures saadakse suurem tootlikkus vasara väiksemate mõõtmete puhul. Kaksiktoimelistel rammidel on löögielemendiks varda alumisse otsa kinnitatud massiivne löökur . Varda ülemisse otsa on kinnitatud kolb , mille alla suunatakse suruõhk ning löökur tõstetakse üles ettenähtud kõrgusele. Seejärel ühendatakse kolvi alune ruum atmosfääriga ja õhu surve suunatakse kolvi peale, mis paiskab kolvi suure kiirusega alla
x 0,5a a2 = 2x2. Täispindala 2Q 3 8Q 3 G S = 6·2x2 = 12 · 9 = 3 . A 0,5a © Allar Veelmaa 2014 12. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium 41 SILINDER JA KOONUS Silindrisse on kujundatud korrapärane kolmnurkne püstprisma ABC … C1 põhi- 3a servaga a ja kõrgusega . Leida silindri ruumala. C Võrdkülgse kolmnurga ümberringjoone B keskpunkt asub kõrguste lõikepunktis ja O kõrgus jaotub osadeks 2 : 1 alates kolm-
- antud juhtudel on silindri kasutamine mugav ja masinaehitaja poolt vaadatuna lihtne - kuna hüdroenergia muundamisel mehaaniliseks puudub vajadus kasutada vaheastmena pöörlevat liikumist, saavutatakse silindri kasutamisega, seadme kõrge kasutegur - silindri poolt arendatav jõud on konstantne kogu kolvi liikumisulatuses - samuti on konstantne kolvi liikumiskiirus, mis sõltub vedeliku vooluhulgast silindrisse ajaühikus ja kolvi pindalast - Sõltuvalt konstruktsioonist võimaldab silinder töötamist nii tõmbele kui tõukele - Kasutades hüdrosilindreid on võimalik ehitada seadmeid, milledel on suur võimsus, kuid väike mass ja gabariidid. Hüdrosilindrite tähtsamateks kasutus valdkondadeks on koormuste tõstmine ja langetamine, lukustus ja nihutus. Kahepoolse toimega silindri korral toimub kolvi liikumine mõlemas suunas töövedeliku toimel.
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). Ehitiste a) b) c) d) Joonis 1.1 Pinnasega seotud ehitised või nende osad.a) pinnasele toetuvad (madal- ja vaivundament) b) pinnast toetavad (tugiseinad) c) pinnasesse rajatud (tunnelid, süvendid d) pinnasest rajatud (tammid, paisud) koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab pinnasega kontaktis olevate ehitiste deformeerumist või püsivuse kaotust. Töökindlate ja ökonoomsete ehituste kavandamiseks on vaja teada pinnase käitumise s...
emj dt muutumise kiirusega: , kus Φ on magnetvoog. Kui panna magnetväli liikuma merevee suhtes, mis tänu soolsusele on voolujuht ja mõõta seejuures tekkiv elektromootorjõud, peaks olema võimalik mõõta laeva kiirust. Sellel põhimõttel töötavat logi nimetatakse induktsioonlogiks. Induktsioonlogi tundlikuks elemendiks on pronksist elliptiline silinder, mis lükatakse merre läbi laeva põhjas oleva ava. Silindrisse on paigutatud kahe mähisega solenoid. Mähis W on pea-, Wk – kompensatsioonimähis. Tundliku elemendi pinnale paigutatud elektroodid on otseses kontaktis mereveega, mis moodustab tundliku elementi ümber voolu juhtiva kontuuri. Oletame, et tundlik element ja voolu juhtiv kontuur on paigal. Kui solenoidi peamähisele anda vahelduvpinge, tekib, vastavalt Faradey elektromagnetilise induktsiooni seadusele, tundlikku elementi ümbritsevas kontuuris elektromotoorjõud.
Vähim lubatav tsetaaniarv on diislikütusel 45 ja suurim 50. Juhul, kui tsetaaniarv on suurem kui 53, hakkab põlemise efektiivsus vähenema ja kütusekulu suureneb märgatavalt. Kui tsetaaniarv on madal, lisatakse diislikütusele selle tõstmiseks mõningaid manuseid (näiteks isopropüülnitraat). On olemas ka komplekslisandid, mis tõstavad tsetaanairvu, alandavad hangumistemperatuuri ja vähendavad tahma teket. Diiselmootor töötab vaid siis normaalselt, kui sissepritse silindrisse algab mootori reguleerimisjuhendis märgitud ajahetkel. Diiselmootori jäiga töötamise põhjustab ka see, kui suvist diislikütust vedeldatakse talvekütuseks bensiini või metanooliga. Bensiinil on tsetaaniarv 10 ja metanoolil 3. Bensiini ja diislikütuse isesüttimise omadused peavad olema vastupidised: bensiini isesüttimistemperatuur peab olema kõrge ja diislikütusel suhteliselt madal. Juhul, kui bensiini isesüttimistemperatuur on normist madalam, tekib ottomootoris detonatsioon
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS.........................................................................................
Vähim lubatav tsetaaniarv on diislikütusel 45 ja suurim 50. Juhul, kui tsetaaniarv on suurem kui 53, hakkab põlemise efektiivsus vähenema ja kütusekulu suureneb märgatavalt. Kui tsetaaniarv on madal, lisatakse diislikütusele selle tõstmiseks mõningaid manuseid (näiteks isopropüülnitraat). On olemas ka komplekslisandid, mis tõstavad tsetaanairvu, alandavad hangumistemperatuuri ja vähendavad tahma teket. Diiselmootor töötab vaid siis normaalselt, kui sissepritse silindrisse algab mootori reguleerimisjuhendis märgitud ajahetkel. Diiselmootori jäiga töötamise põhjustab ka see, kui suvist diislikütust vedeldatakse talvekütuseks bensiini või metanooliga. Bensiinil on tsetaaniarv 10 ja metanoolil 3. Bensiini ja diislikütuse isesüttimise omadused peavad olema vastupidised: bensiini isesüttimistemperatuur peab olema kõrge ja diislikütusel suhteliselt madal. Juhul, kui bensiini isesüttimistemperatuur on normist madalam, tekib ottomootoris detonatsioon
chaperon - saatajavalk, aitab valkudes õiget ruumilist struktuuri saavutada. Valkudel on vahevormid, enne kui lõplik strukuur kujuneb. Siin osalevad chapreonid, mis jagunevad perekondadeks (Hsp e heat-schock-proteins, aitasid pärast „kuumarünnakut“ valgu natiivset konformatsiooni taastada. Hsp 10; 40; 60; 70; 90 – lagundavad vale struktuuriga valke Hsp 110, Hsp 15 Hsp 60 e. Gro EL – moodustab 7 monomeerist ringi ja see seob järgmise seitsmest monomeerist ringi. Sellesse silindrisse seonduvad valgud (põhjaga tünn), millel on hüdrofoobsed valgud väljaspool (tavaliselt ei ole nii). Silinder hakkab kuju muutma siis, kui valk on sees. Silindri peale seostub Hsp 15 valk Gro ES ja hakkab suletud silindri ATP-d hüdrolüüsima ning valk saavutab seal õige struktuuri. Hsp 70 e Dna K – kontrollivad DNA replikatsioonivalkude struktuuri. Hsp 40 – Dna J; Gep E. on üks Hsp 70, millega võib seostuda mitu Hsp 40-t. Hsp 40 määravad ära spetsiifilisuse kindlatele valkudele
positiivset laengut, järelikult on vektor E suunatud käesolevas näites vardast risti eemale. Teiseks, kui punkt P liigub nii, et tema kaugus vardast ei muutu, s.t. r const , siis väljatugevus ei tohi muutuda, vastasel korral oleks sümmeetria rikutud. Seda arvesse võttes kujundame varda ümber silindri raadiusega r, nii et punkt P asub selle silindri pinnal ja silindri telg ühtib vardaga. Silindri pikkus olgu l. Kehtigu l r . Silindrisse jääv kogulaeng on vastavalt laengu joontiheduse definitsioonile 16 q l . (10.21) Arvutame nüüd elektrivälja tugevuse vektori summaarse voo läbi silindri välispinna. See võrdub silindri mõlemat põhja ja silindri külgpinda läbivate voogude summaga:
18) e max - emin kus e on uuritava pinnase poorsustegur, emax on pinnase poorsustegur maksimaalselt kohevas olekus, emin on pinnase poorsustegur maksimaalselt tihedas olekus. emin määratakse kuiva pinnase vibreerimise ja tampimisega kindla mahuga silindris kuni selle kaal enam ei suurene. Seejärel arvutatakse max ja emin. emax leidmiseks kallatakse kuiv pinnas väikeselt kõrguselt ettevaatlikult silindrisse, mille põhja on asetatud traadist kobestaja (joonis 2.14). J o o n is 2 .1 4 T ra a d is t k o b e s - ta j a p in n a s e s u u r im a v õ im a - lik u p o o r s u s e s a a v u ta m is e k s Pärast silindri täitmist tõmmatakse kobestaja välja, kaalutakse silindris olev pinnas ja leitakse min ning e max. ID võib leida ka otseselt mahumasside kaudu. Kui kasutatakse kuiva pinnast, siis d = ja max - min
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
