kiirendamisega ( turbiin). Sele 4 – Kompressorite tüübid 2.2.1 Kolbkompressor 9 Kolbkompressor (sele 5) on tänapäeval enim kasutatav kompressori-tüüp. Neid kasutatakse suures töörõhkude vahemikus alates 100 ka kuni 100 MPa. Sele 5 - Kolbkompressor Suuremate töörõhkude saamiseks kasutatakse mitmeastmelisi kolbkompressoreid (sele 6). Esimeses silindris kokkusurutud õhk jahutatakse ja juhitakse seejärel järgmisesse silindrisse, kus surveaste on kõrgem kui esimeses silindris. Õhu kokkusurumise tulemusel tekkinud soojus eemaldatakse kasutades kompressori jahutust. Kasutatakse kas õhk- või vedelikjahutust. Kolbkompressoreid on otstarbekas kasutada töörõhkudel (sele 13): alla 400 kPa - üheastmeline, alla 1500 kPa - kaheastmeline, alla 1500 kPa - kolme- või enamastmeline. Vähemotstarbekas, kuigi võimalik on kasutada:
Tähis Su Kui meil on teada kütusemargi viskoosus mingil temperatuuril mingi skaala järgi siis kasutades tabeleid või nomogrammi võime teisaldada kütust teise skaalasse (teise mõõtesüsteemi) ümber. DETONATSIOONI KINDLUS So leegi levimiskiirus küttesegus mootorisilindris. ● SPM silindrites jääb see arv vahemikku 2000 – 3000 m/sek ● Lõhkeainetes jääb see arv vahemikku 7000 – 8000 m/sek Normaalsel põlemisel levib leek silindris 20 m/sek ja seda nimetatakse teoreetiliseks põlemiseks. Sellise plahvatusliku põlemise kutsub esile mitte vastav kütuse temperatuur ja rõhhu suhe. Sellisel kütuse põlemisel tõusevad väga järsult silindris põlemisrõhk js põlemistemperatuur ja mida me kuuleme metallse klõbisemisena ja metallsete löökidena. Kütuse detonatsiooni kindlust iseloomustatakse oktaanarvuga. OKTAANARV Välia töötatud arv ja on analoogne tsetaanarvuga. Kütuse oktaanarvuks nimetatakse
Töövahendid: 1. Osandatavad mootorid 2. Tööriistakomplekt 3. Mõõtevahendid 4. Autotootja koostatud juhendmaterjal (manual) AUTO MARK JA MUDEL: Toyota Avensis MOOTORI TÄHIS: 2C-TE Kirjeldage konkreetse auto õlipumba, õlipumba ajamit, õlifiltrit. Antud autol on sisehambumisega rootor pump, mida juhitakse lame rihmaga (gaasijaotus mehhanismi rihmaga). Õlifilter on kompleks filter vesi jahutusega. Karterituulutus (ülesanne, ehitus) Mootori töötamise ajal tungib osa silindris suure rõhu all olevatest töögaasidest läbi kolvi ja kolvirõngaste ning silindri seina vahelise pilu mootori karterisse. Karterituulutuse ülesanne on juhtida välja vee aurud ja üleliigse karteri rõhu. Antud autol on sise karterituulutus, blokikaanest sisselase kollektorisse. Karteripõhi (ehitus, materjalid) Karteripõhi on tehtud terasest, õlivõttur on karteripõhja madalamas osas. Terasest karter kannatab lööki ja ei lähe nii kergelt katki.
Võimaldab määrata survetugevust ja valida töötlemimeetodit. Kuluvus: omadus lagunemata vastu pidada hõõrdumisele (põrandamaterjalid, masinate osad, killustik teeehituses jne), hinnatakse peenenenud materjali suhe kogu hulka. Löögikindlus: isel. materjali käitumist dünaamilise koormamise tingimustes (põranda- ja teekattematerjalid). Sõmermaterjalide purunevus muljumisel: betooni jämeda täitematerjali tugevuse ligikaudseks hindamiseks kasut. tema purunevuse määramist muljumisel silindris. Iga killustiku või kruusa fraktsiooni katsetatakse eraldi. Võetakse kindel kaalutis ja määratakse purunenud osa osatähtsus. ·Deformatsioon materjali kuju või pikkuse muutus, mis tekib välisjõudude toimel. Eristatakse: painde-, tõmbe-, surve-, väände-, nihke- ja löögideformatsiooni. Jagatakse pöörduvateks (elastsed materjali kuju taastub välisjõu eemaldamisel) ja pöördumatuteks (plastsed muudab oma kuju välisjõudude toimel). Elastsuse piir on
massiivne löökur. Varda ülemisesse otsa kolb, mille alla suunatakse suruõhk ning löökur tõstetakse üles ettenähtud kõrgusele. Seejärel ühendatakse kolvi alune ruum õhuga ja õhu surve suunatakse kolvile, mis paiskab kolvi suure kiirusega alla. Diiselvasarad -juhtvarrastega vasar -torujuhikutega vasar -kolvivarrega vasar Töötavad kahetaktilise diisli põhimõttel. Töökäigul surub vasara löögiosa silindris oleva õhu kokku 15-35kordselt. Järsult kokkusurutud õhk kuumeneb ning samal ajal silindrisse paisatav diiselkütus süttib põlema. Põlemisel tekkinud gaas annab energia vahetult vasara löögiosale. Peamised eelise diiselrammidel on energeetiline sõltumatus, väike maksumus, ekspluatatsiooni lihtus ja mugavus ning suur tootlikkus. Vaiade rammimisel pehmesse pinnasesse on aga nõrk tagasilöök ning diiselrammi on raske käivitada
graafik. 89. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isobaarilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 90. Lähtudes joonisest, tuletage molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand. n ruumalaühikus olevate gaasimolekulide arv 91. Lähtudes Maxwelli jaotusseadusest, leidke tõenäoseim kiirus. 92. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage baromeetriline valem. Rõhk kõrgusel h + dh on p + dp. Rõhkude p ja dp vahe on võrdne ühikulise põhjapindalaga silindris kõrgusega dh sisalduva gaasi rõhuga. Rõhk langeb kõrgusega seda kiiremini, mida raskem on gaas ja mida madalam on temperatuur. 93. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage Boltzmanni jaotusseadus. Ellimineerige ka gaasi universaalkonstant? n molekulide arv ruumalaühikus kõrgusel h, n0 nende arv maapinnal. Boltzmanni jaotusseadus näitab, kuidas paiknevad molekulid Maa raskusväljas kui ka igas potentsiaalses jõuväljas kõrguse järgi. 94. Mis võrrandiga on tegemist
Watti masinat võis paigaldada sõidukitele ja see sobis hästi veduritele. Järsult kasvas energia tarbimine veonduses. 1788. aastat loetakse tööstusliku pöörde alguseks(9, lk 16). Ühel päeval 1763. aastal parandas Sotimaal Glasgows elav tööriistategija James Watt üht Newcomeni tüüpi aurumasinat (vt lisa 2.). Miks on see masin ometi nii ebaefektiivne? Vastus sellele küsimusele käis ta peast läbi valgussähvatusena ühel jalutuskäigul. Auru kuumutatakse ja jahutatakse ju samas silindris. Miks mitte juhtida aur teise silindrisse. niisuguse ta ka ehitas, nimetades selle kondensaatoriks. Ja taoline masin töötas! Watt patendeeris selle leiutise ja aurumasin tänapäeva mõttes ongi leiutatud. Peale selle võttis ta patendia ka aurumasina regulaatorile, mis tagas masina ühtlase töötamiskiiruse. Watti aurumasin oli õnnestunud kui statsionaarne jõuallikas. kahjuks töötas see võrdlemisi madalal survel ega suutnud panna liikuma auruvedurit (1, lk 40).
Vedeliku kasvava rõhu mõjul püsib manseti 9 serv vastu silindri seina, manseti 9 põhi suleb aga kolvis olevad avad. Pedaalile 22 rakendatud jõud kandub tõukuri 5, kolvi 2 ja vedeliku kaudu töösilindri 6 kolvile 2, mis liigutab harki. Seetõttu pöördub hark kuultoel, lükates oma haruga lahutusmuhvi ja lahutades siduri. Niipea kui pedaal vabaneb, liigub peasilindri 8 kolb 2 (Joonis 28) vedru 10 jõul algasendisse ja tekitab silindris hõrenduse. Silindri eri osades valitsevate rõhkude vahe tõttu eemaldub mansett 9 kolvist 2, kusjuures tema servad koolduvad sissepoole. Sellisel juhul voolab vedelik anumast täiteava 1 ja kolvi 2 avade kaudu silindri tööossa. Siduri vedrude või vedru jõul hakkab ka töösilindri kolb 2 vedelikku peasilindri 8 samasse ossa tõrjuma. Joonis 28:Siduri töösilinder. 1. mansett 2. kolb 3. tõukur 4. õhutusnippel (tuts) 5. survekanal 6
tuumaenergiast, vulkaanilistes piirkondades kasutatakse ka Maa-sisest (geotermaalset) soojust. Mehaaniline töö tehakse gaaside paisumisel; et aga masin töötaks pidevalt, tuleb paisunud gaas uuesti algolekusse kokku suruda. Koosneb 3 osast: soojusallikast, kus kütuse põletamisel tõstetakse gaasi temperatuuri; tööorganist (silindris liikuv kolb), kus gaasi paisumisel tehakse mehaanilist tööd; jahutajast, kus silindris oleva gaasi temperatuuri alandatakse enne järgnevat kokkusurumist. · Ringprotsess. Ringprotsess on termodünaamiline protsess, mille lõppolek langeb ühte algolekuga. Kasulik töö tekib ringprotsessil siis, kui kokkusurumine toimub madalamal rõhul, kui paisumine. Et väiksem rõhk antud ruumala juures tähendab madalamat temperatuuri, tuleb töötavat gaasi enne kokkusurumist jahutada,
omadustele on skeletil osakeste suurus, kuju, mineroloogiline koostis. Mida kohevas olekus, emin-pinnase e max-lt tihedas olekus (määratakse kuiva pinnaseosakesed hõljuvad ebavesiliiv: peeneteralisem on skelett, seda suurem on vee mõju pinnase omadustele. pinnase vibreerimise ja tampimisega kindla mahuga silindris kui selle kaal '= -u=h-h1w=0. ehk ikr=h1/h=´/w=(-w)/ w, mida nim kriitiliseks 1.2.2 Pinnaseosakeste suurus ja kuju Väga erinev kividest (O 10-neid cm- enam ei suurene. Id mahumasside kaudu: Id=max/*(-min)/ max-min). gradiendiks. See sõltub ainult pinnase mahukaalust. Tõusva veevoolu puhul eid kuni kolloidosakesteni suurus alla 0,001 mm)Pinnaseosakesed: kruusa, liiva, Tihendamisel õhkkuivana on võimalik saavutada liiva max tihedus
vastavalt püströöptahuka servade D1C1 ja C1B1 keskpunktid ning punkt O on rombi ABCD diagonaalide lõikepunkt. Leia püströöptahuka ja püramiidi OA1KL ruumalade suhe. 3) Näita, et sirge A1O on risti sirgega BD. d 2 tan d 2 tan V: S1 ; S2 ;8 : 1. 2 tan tan 2 2 24) Riigieksam 2010 (20p) Silindris on risttahukas ABCDA´B´C´D´ (vt joonist). Risttahuka pikem põhiserv on a ja põhitahu diagonaalidevaheline teravnurk on α . Risttahuka diagonaal moodustab külgtahuga, mille pindala on väiksem, nurga β . 1. Avaldage silindri külgpindala a, α ja β kaudu. 2. Näidake, et a = 3 cm, α = 60 ja β = 45 korral on silindri külgpindala 2π 2 cm2. o o
Deformatsioonimooduli määramisel purunemise tõttu Arvutusjuhtu C kasutakse See koosneb vee rõhu all laienevast silindrist, mis kompressiooniteimiga tuleb arvestada mooduli kandepiirseisundi kontrollimiseks juhul kui lastakse puurauku. Suurendades järk-järgult vee sõltuvust pingetest. E tuleb määrata määrvaks on pinnase tugevus rõhku silindris, mõõdetakse vee mahu kaudu pingevahemiku kohta, mis vastab pingemuutusele 14. Milliseid arvutusi tehakse geotehnikas silindri laienemist, seega silindrit ümbritseva vaadeldava elementaarkihi sügavusel. Algpingeks kandepiirseisundi järgi ? Kandepiiseisundi pinnase deformatsiooni. Küllalt pika silindri
Soojuspumpprotsess. Kasutatakse kas kütte ja sooja veega Otto ringprotsess: varustamisel või konditsioneerides, T2To ja T1>To. Seal, kus Kolbmootorite ringprotsess, kus põlemine toimub jääval kütteperiood on lühiajaline. 3. Kombineeritud ruumalal. Kasut. kergeid vedelkütuseid (bensiin, petrool, gaas). protsess(Külmutus-soojuspumpprotsessid). Kütuse ja õhu segu süüdatakse silindris Aurukomp külmutusseadme põhimõtte skeem ja süüteküünlaga(sädemega). ringprotsess TS diagrammil 12 termodün keha isoentroopia komprimeerimine l2=12AB Aurukompressor külmutusseadme ringprotsess: TD kehaks on 23 soojuse protsessi juurdejuhtimine (kütuse isohoorne külmutusagens, sellel ainel on kõrge küllastusrõhk. Freoonil
olekusse, nii et ta täidab kogu vormi. Kasutatakse järgmisi pressimismeetodeid: 1) Otsepressimine: - külmpressimine (T < 170°C; p < 45 MPa) - kuumpressimine (T > 170°C; p > 45MPa) 2) valupressimine: pressvormi surutakse soojendatud, voolavaks muutunud materjal (T=170...200°C; p= 15...75 MPa) Ekstrusioon Ektrusioonil töödeldakse termoplaste järgmiselt: ekstruuderi kuumas silindris muudetakse plastid pöörleva teo toimel plastseks, see võimaldab neid suruda läbi vormiva kanali. Seejarel toode jahutatakse. Põhilised polümeerkomposiittoodete valmistustehnoloogiad Käsitsi lamineerimine - kasutatakse ühepoolseid vorme, sobilik suurte mõõtmetega toodete (näiteks vannid, paadid) tootmiseks, kõvenemine toimub ruumitemperatuuril. Pihustamismeetod - sideaine ja kiudude segu pihustatakse vormile
GLOBAALPROBLEEMID 1. Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, v...
Vänt, keps mehhanism Vänt-kepsmehhanism koosneb: a) kolb (piston); b) kolvirõngas (piston-ring); c) kolvisõrm (wristpin); d) keps (connecting rod) ja selle laagrid; e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. Kolb Kolvi tüübid on 1) silinderkolb, 2) pöördkolb, 3) tervikkolb, 4) liitkolb. Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond, c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see karterist, d) üle kanda soojust jahutussüsteemi, e) kahetaktilistel mootoritel juhtida seguvahetust. Väntvõll Väntvõll muundab oma (vändakaelte) kepsukaelte/ vändaõlgade (rod extensions/throws) abil kepsude edasi-tagasi liikumise pöörlevaks liikumiseks ning realiseerib gaaside poolt tekitatud indikaatorrõhu väntvõlli pöördemomendiks.
GLOBAALPROBLEEMID 1. Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, v...
en. Kõige väiksem on vr. vk=v =0 vf(v)dv=8kT/m. vrk=v2 = =0 v2f(v)dv=3kT/m. §65. Baromeetriline valem. Atm.rõhk mingil kõrgusel h on tingitud kõrgemal asuvate gaasikihtide kaalust. Tähistame rõhu kõrgusel h tähega p. Siis rõhk kõrgusel h+dh on p+dp, kusjuures dh pos.-ele väärtusele vastab dp neg. väärtus, sest kõrgemal asuvate atmkihti-de kaal ning järelikult ka rõhk vähenevad kõrgusega. Rõhkude p ja p+dp vahe on võrdne ühikulise põhjapindalaga silindris kõrgusega dh sisalduva gaas kaaluga: p-(p+dp)=gdh, kus on gaasi tihedus kõrgusel h. Siit dp=-gdh. Kui temp. on konst., annab võrrandi dp/p=-µg/RT*dh integreerimine lnp=-µgh/RT+lnC. kus C on konst. Eeldusel, et temp. kõrgusega ei muutu, avaldub rõhu sõltuvus kõrgusest valemiga p=p 0e-µgh/RT. Seda seost nim. baromeetriliseks valemiks ja sellest on näha, et õhk langeb kõrgusega seda kiiremini mida raskem on gaas ning mida madalam on temp
Leidke kaugus viienda kera kõige kõrgemast punktist koonuse põhjani ja koonuse telglõike tipunurga suurus, kui kerade raadius on r. II Koonuse põhjale on asetatud kolm ühesuurust kera, millest igaüks puutub ülejäänud kahte kera. Nendel keradel asetseb neljas niisama suur kera, vt joonist. Iga kera puutub koonuse külgpinda. Leidke kaugus ülemise kera kõige kõrgemast punktist koonuse põhjani ja koonuse telglõike tipunurk, kui kerade raadius on r. III Silindris paikneb üks suur ja kaks väikest kera, mis puutuvad nii silindri põhjasid, külgpinda kui ka üksteist, vt joonist. Avaldage silindri selle osa ruumala, mis jääb keradest väljapoole, kui väikeste kerade raadius on r. Silindri telglõige 40
panna ka järgmiselt: Gaasi rõhk on võrdeline molekulide kulgliikumise keskmise energiaga ja molekulide arvuga ruumalaühikus. 29.Isoprotsessid. Isoprotsessideks nimetatakse selliseid protsesse, mille käigus mingi kindla gaasikoguse üks kolmest olekuparameetrist (p,V,T) jääb konstantseks. 1. Isotermiline protsess. Protsessi käigus ei muutu gaasi temperatuur, näiteks gaasi aeglane kokkusurumine kolvi all silindris, mis on ümbritsetud soojusisolatsiooniga. Boyle'i-Mariotte'i seadus. Konstantsel temperatuuril muutub mingi kindla gaasikoguse rõhk pöördvõrdeliselt ruumalaga. T const pV const . 2. Isobaariline protsess. Protsessi käigus ei muutu gaasi rõhk, näiteks gaasi kuumutamine hermeetilise kolviga suletud silindris, kusjuures kolb võib vabalt edasi-tagasi liikuda. Charles'i seadus. Jääval rõhul muutub mingi kindla gaasikoguse ruumala võrdeliselt temperatuuriga. p constV/T=const 3
Neid kasutatakse N: sentrifugaalides, kompressorites, reaktiivmootorites. 33. Termodünaamilise keha drosseldamise olemus. Drosseldamist iseloomustav skeem. Voolava vedeliku, gaasi, auru jne. rõhu vähendamine takistuse ehk drosseli abil. Mida suurem on takistus seda suurem on rõhulang. Drosseldamisel juga kiireneb. Joonis TV ja vihikus. 37. Otto ringprotsess pv ja Ts diagrammil koos seletusega. Mootori surveastme mõiste. 1) 1.-2. Küttesegu isoentroopne komplimeerimine silindris 2) 2. Segu süütamine 3) 2.-3. Isohoorne põlemine 4) 3.-4. Gaaside adiabaatiline paisumine (lükkavad silindrit) 5) 4.-1. Soojuse isohoorne eemaldamine mootori silindrist. Paisumistöö komplimeerimistöö = kasulik töö Üheks põhiliseks karakteristikuks sisepõlemismootoritel on surveaste, mis väljendab silindri kogumahu(V1) ja põlemiskambri mahu (V2) suhet = (V1 / V2 ) . Autodel kuni 10 38. Diseli ringprotsess pv ja Ts diagrammil koos seletusega. 1) 1.-2
vajalik külgjõudude vastuvõtmiseks kurvides ja kallakutel. Autode amortisaatorid Auto esi- ja tagavedrustuses kasutatakse õõtsumise summutamiseks teleskoopamortisaatoreid. Need on autodel sarnase tööpõhimõttega. Eesmised amortisaatorid paiknevad keerdvedrude sees. Tagumised võivad paikneda ka silla ja kere vahel. Amortisaatori sisemuses on silinder, selles liikuv varrega kolb ja klapid. Kolvivart ümbritseb kann, mis kaitseb silindri kaant mustuse eest. Silindris on teatud kogus vedelat õli. Auto külge kinnitub amortisaator poltide ja kummipuksidega. Amortisaatori talitluse aluseks on õli voolamisel tekkiv takistus. Kui auto vedrut kokku surutakse, siis amortisaator lüheneb ja kolb lükkab õli läbi klappide (tavaliselt 2 tk.), millest tekib vastupanu. Liikumine on veel raskem siis, kui amortisaatorit pikemaks venitatakse. Sel juhul takistavad klapid (tavaliselt 2 tk.) silindri täitumist õliga. Korras amortisaatoril puudub tühikäik.
Neid kasutatakse N: sentrifugaalides, kompressorites, reaktiivmootorites. 29. Otto ringprotsess. (PV, TS diagrammid, mootori surveaste) Kolbmootorite ringprotsessi, kus soojus suunatakse protsessi püsival mahul, nimetatakse Otto ringprotsessiks. Otta ringprotsessil töötavates mootorites kasutatakse kergeid vedel- ja gaaskütuseid ( bensiin, petrool jne). Õhu ja kütuse segu süüdatakse elektrisädemega. Kerged vedel- ja gaaskütused põlevad mootori silindris niivõrd kiiresti, et sel perioodil mootori kolb märgatavalt ei nihku ning soojuse eraldumine on vaadeldav püsimahulisena. 13 Otte ringprotsessi pv - ja TS diagrammil 1->2 kujutab keha tagastatavat adiabaatilist komprimeerimist algrõhult p1 komprimeerimise lõpprõhuni p2. Selle protsessi jooksul liigub mootori kob alumisest surnud seisust ülemisse surnud seisu. Termodünaamilise keha mahu
Neid kasutatakse N: sentrifugaalides, kompressorites, reaktiivmootorites. 33. Termodünaamilise keha drosseldamise olemus. Drosseldamist iseloomustav skeem. Voolava vedeliku, gaasi, auru jne. rõhu vähendamine takistuse ehk drosseli abil. Mida suurem on takistus seda suurem on rõhulang. Drosseldamisel juga kiireneb. Joonis TV ja vihikus. 37. Otto ringprotsess pv ja Ts diagrammil koos seletusega. Mootori surveastme mõiste. 1) 1.-2. Küttesegu isoentroopne komplimeerimine silindris 2) 2. Segu süütamine 3) 2.-3. Isohoorne põlemine 4) 3.-4. Gaaside adiabaatiline paisumine (lükkavad silindrit) 5) 4.-1. Soojuse isohoorne eemaldamine mootori silindrist. Paisumistöö komplimeerimistöö = kasulik töö Üheks põhiliseks karakteristikuks sisepõlemismootoritel on surveaste, mis väljendab silindri kogumahu(V1) ja põlemiskambri mahu (V2) suhet (V1 / V2 ) . Autodel kuni 10 38. Diseli ringprotsess pv ja Ts diagrammil koos seletusega. 1) 1.-2
tingimustes ilma tööta. Entalpia ei muutu. Ideaalse gaasi puhul temp. ei muutu küll aga muutub küll aga reaalsete gaaside korral. Gaasiturbiini ringprotsess ja põhimõtte skeem Eelpool vaadledud kolbmootori puuduseks oli kolvi edasi tagasi liikumine (väntvõlli olemasolu). See takistab suure võimsuse ja pööretearvuga kompaksete mootorite loomist, kuna tekivad suured inertsjõud. Sisepõlemis mootorites kõik põhiprotsessid toimusid mootori silindris. Gaasiturbiin seadmetes toimuvad protsessid erinevates agregaatides: -kompenseemine kompressoris 1 (tsentrifugaal kompressor) -põlemine toimub põlemiskambris 2, kütust pumbatakse pumba 5 abil -paisumine toimub düüsides 3 ja turbiini töölabade vahelistes kanalites 4. põhimõtteskeem Ringprotsess gaasiturbiini jaoks. On välja töödatud 2 teoreetilist ringprotsessi: RP isobaarse põlemisega (valdavalt levinud, sest põlemis kamber on lihtsama ehitusega) ja isohoorse põlemisega.
kiirusega v. Mõistagi osalevad laengukandjad ka kaootilises (kindla suunata) liikumises, aga see meid praegu ei huvita. Jõud Ampère'i seaduses summeerub üksikutele liikuvatele laengukandjatele mõjuvatest Lorentzi jõududest. Seega tuleb Lorentzi jõu FL leidmiseks jagada juhtmele kui tervikule mõjuv magnetjõud Fm liikuvate laengukandjate arvuga N: FL=FmNFL=FmN. Kui juhtmelõigu pikkus l on parajasti võrdne korrutisega vt (Mehaanika kursuse valem s=vt), siis jõuavad kõik silindris sisalduvad laengukandjad aja t jooksul juhtmelõigust läbi tagumise otsapinna väljuda. Laengukandjatel, mis on tagumisele otsale lähemal kui l, kulub selleks mõistagi seda vähem aega, mida väiksem pikkus neil läbida tuleb, aga aja t jooksul väljuvad kõik N laengukandjat. Nende kogulaeng on Nq, kus q on ühe laengukandja laeng. Voolutugevuse definitsiooni I=qtI=qt, põhjal saame, et I=Nqt. järelikult on Lorentzi jõu vektori pikkus esitatav kujul:
ning hoiavad nii auto rattaid pidevalt kindlas kontaktis teega. Tavaoludes teeb amortisaatori kolb 1200 käiku läbitud kilomeetri kohta. Sellise raske töö tagajärjel amortisaatorid kuluvad, mistõttu on soovitatav lasta amortisaatoreid kontrollid iga 20 000 km tagant. Ehituselt jagunevad amortisaatorid: 1) Kahesilindriline õliamortisaator 2) Kahesilndriline gaasiamortisaator on 10...15% jäigem kui õliamortisaator. Gaasisurve välimises silindris hoiab ära õli vahutamise ja tagab tõhususe ka suurematel koormustel. Soojuse eraldumine on samuti raskendatud, sest siingi silindrid üksteise sees. 3) Ühesilndriline gaasiamortisaator lahendab soojuse eraldumise paremini kui kahesilindriline gaasiamortisaator, kuna töösilinder puutub kokku väliskeskkonnaga. Gaasi ja õli vastastikune koostöö kindlustab hea reaktsiooniga süsteemi, mis hoiab auto rattad suurepäraselt teel. Selline
meil on täielik alus oletada, et jõud vedeliku sees on samaväärsed vedeliku ja kolvi vaheliste jõududega. 34 Katse näitab, et oluline pole mitte kolvile mõjuv jõud, vaid selle jagatis kolvi pindalaga. Kui meil on kaks ühendatud silindrit, mille läbimõõdud on erinevad, peab tasakaalu saavutamiseks suurema läbimõõduga silindris liikuvale kolvile mõjuma suurema jõuga. Vedelik kolvi all Täpne mõõtmine näitab, et see jõud on pöördvõrdeline kolvi pindalaga, ei sõltu silindri kujust ega asendist. Et tegu on vedeliku omadusega, taipas esimesena prantsuse looduseuurija, rohkem filosoofina tuntud Blaise Pascal, tema nime järgi on nimetatud nii vastav seadus kui ka rõhu ühik. HÜDROSTAATILINE RÕHK VEDELIKES
mehhanitsistliku maailmapildi ja tutvustab koordinaattelgede kasutamist. 1640 Ismaël Bullialdus pakub välja teooria, et kehade vaheline gravitatsioonijõud on pöördvõrdeline kehade vahelise kauguse ruuduga. 1641 William Gascoigne leiutab teleskoobi sihikujoonestiku. 1642 8. jaanuaril sureb Galileo, 25.detsembril sünnib Isaac Newton 1643 Evagelista Torricelli tekitab osaliselt elavhõbedaga täidetud suletud silindris vaakumi, ehitab esimese baromeetri ja näitab, et õhul on kaal. 1646 Blaise Pascal kinnitab Torricelli ideid, demonstreerib atmosfäärirõhu kahanemist kõrguse kasvades. 1650 Otto von Guericke konstrueerib esimese õhupumba. 1650 Giovanni Battista Riccioli avastab esimese kaksiktähe. 1654 Guercike demonstreerib õhurõhu jõudu Magdeburgi poolkerade abil. 1655 Giovanni Domenico Cassini avastab Jupiteri Suure Punase laigu.
Saab arvutada kui: So = nSmo (saadused) - nSmo (lähteained) Lihtainete standardsed entroopiad ei võrdu nulliga! Entroopia muutus ümbruskonnas. S >= q/t Tasakaal. Skogu = 0. Näited tasakaaludest: keemiline dünaamiline tasakaal: päri- ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed; termiline tasakaal: süsteem ja ümbrus on samal temperatuuril; faasitasakaal, nt sulamistemperatuuril olev vee ja jää segu; mehaaniline tasakaal, nt gaasi rõhk silindris tasakaalustab kolvil oleva keha kaalu. Gibbsi energia – G = H – TS. Konstantsel temperatuuril ja rõhul toimub spontaanne muutus süsteemi Gibbsi energia (vabaenergia) vähenemise suunas. G = H - TS Reaktsiooni Gibbsi energia: G = nGm (saadused) - nGm (lähteained) Kui reaktsioon toimub standardtingimustes (298 K; 1 bar; 1M) siis saame kasutada standardset reaktsiooni Gibbsi energiat: Go = nGmo (saadused) - nGmo (lähteained)
täpsetes liugelaagrites H5/g4 (tiheliugist) - väga täpsete minimaalselõtkuga väga korralikult valmistatud liited. Lõtk suureneb aeglaselt läbimõõdu suurenedes, säilitades liikumistäpsuse. H6/g5 (liugist) - eelmisest suuremate tolerantsidega. Minimaalse lõtku samaks jäädes on maksimaalne lõtk suurem. Võimaldab osade vaba nihutamise, kuid pole ette nähtud pöörlemiseks. Suuremate mõõtmete korral on ka väikeste temperatuurimuudatuste juures oht kinni kiiluda, plunzer silindris, jagamispea spindellaagris, täpse väntmehanismi liigendid. H/h - libisev, mugavat paigutamist tagavad üldjuhul lõtkud, ainult piirjuhtumil on lõtk null. H/h istud on kasutatvaimad kõigis mõõtme- ja täpsuspiirkondades (IT4 kuni IT12) ja võimaldavad liikuvais liidetes väga väikese kiiruse (sirgliikumise) ja väikese koormuse juures. H5/h4 - hambatõukepingi spindelkeres, pikkumõõturi varb keres.
18) e max - e min 24 Joonis 2.14 Traadist kobes- taja pinnase suurima võima- liku poorsuse saavutamiseks kus e on uuritava pinnase poorsustegur, emax on pinnase poorsustegur maksimaalselt kohevas olekus, emin on pinnase poorsustegur maksimaalselt tihedas olekus. emin määratakse kuiva pinnase vibreerimise ja tampimisega kindla mahuga silindris kuni selle kaal enam ei suurene. Seejärel arvutatakse max ja emin. emax leidmiseks kallatakse kuiv pinnas väikeselt kõrguselt ettevaatlikult silindrisse, mille põhja on asetatud traadist kobestaja (joonis 2.14). Pärast silindri täitmist tõmmatakse kobestaja välja, kaalutakse silindris olev pinnas ja leitakse min ning emax. ID võib leida ka otseselt mahumasside kaudu. Kui kasutatakse kuiva pinnast, siis d = ja max - min
ning mis takistavad seebi vahutamist. Mõõtesilindrit loksutati 10 korda, et see vahutama hakkaks. Autor loksutas silindrit 10 korda, sest rohkemaga oleks tulnud liiga palju vahtu, mis oleks hakkanud üle ääre ajama ning vähemaga ei oleks kodus keedetud seep vahutama hakanud. Peale loksutamist loeti mõõtesilindris vahu kõrgus ning mõõdeti seebilahuse pH-d universaalindikaatorpaberiga. Vahul lasti seista 10 minuti, seejärel mõõteti silindris uuesti vahu kõrgus. Autor tegi kõikide seepidega 3 vahutavuse katset. Saadud tulemused on all pool olevates tabelites (Tabel 1 ja 2; lisa 1 ja 2) Tabel 1. Esimene vahutavuse katse Seep Tindi Fa asia spa Fa Energi- Isekeedetu Isekeedetud zing sport d seep õliga seep kookosrasvag
Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikühendid happeid, mis happesademetena langevad tagasi Maale. Inimtegevuse tagajärjel suureneb märgatavalt õhu happeliste ühendite sisaldus. Happesademed kahjustavad metsi, veekogude elustikku ja kultuuriväärtusi. Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Heitgaasis leidub CO, NOx, süsivesinikke, bensopüreeni, pliiühendeid, tahmaosakesi ja muud kahjulikku. Bensiini oktaaniarvu tõstmiseks lisatakse bensiinile tetraetüülpliid, mille põlemisel aga satub atmosfääri mürgiseid pliiühendeid. Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda.
ID = , (2.18) e max - emin kus e on uuritava pinnase poorsustegur, emax on pinnase poorsustegur maksimaalselt kohevas olekus, emin on pinnase poorsustegur maksimaalselt tihedas olekus. emin määratakse kuiva pinnase vibreerimise ja tampimisega kindla mahuga silindris kuni selle kaal enam ei suurene. Seejärel arvutatakse max ja emin. emax leidmiseks kallatakse kuiv pinnas väikeselt kõrguselt ettevaatlikult silindrisse, mille põhja on asetatud traadist kobestaja (joonis 2.14). J o o n is 2 .1 4 T ra a d is t k o b e s - ta j a p in n a s e s u u r im a v õ im a - lik u p o o r s u s e s a a v u ta m is e k s Pärast silindri täitmist tõmmatakse kobestaja välja, kaalutakse silindris olev pinnas ja leitakse min ning e max
ei lakka hetkekski. Miks see nii on, ei teata. Teiste liikumiste korral peab olema mingi liikumise põhjus. Seda põhjust nimetatakse jõuks. Jõudusid võib jaotada kaheks liigiks: jõud, mis ilmnevad kehade vahetul kokkupuutel ja jõud, mis mõjuvad ka siis, kui kehad kokku ei puutu (mõju toimub välja vahendusel). Et vahetus kokkupuutes olev üks keha saaks teisele mõjuda, peab see keha olema erilises seisundis: deformeeritud. Selleks, et käsi, vibu või gaas silindris avaldaks teisele kehale (veepang, nool, kolb) jõudu tuleb lihaseid pingutada, vibu vinna tõmmata või gaas kokku suruda. Vahetul kokkupuutel ilmneb ka teisi jõude, näiteks hõõrdejõud. Selles jaotises vaatleme liikumist kirjeldavaid mõisteid ja suurusi, mis on kasutatavad kõikide liikumisvormide korral. Anname ülevaate liikumist kirjeldavatest klassikalistest seadustest ning liikumisega seotud füüsikalistest suurustest ja seostest nende vahel. 5.1
kraadi võrra: dQ J C= ( ) . (22) dT kmol · K Et gaasi mass avaldub m = v , siis valitseb erisoojuse ja moolsoojuse vahel seos C=c. (23) Gaasi paisumisel tehtava töö saame järgneva arutelu põhjal. Olgu antud silindriline anum ristlõikepindalaga S ning rõhu-ga anumas p. Selle rõhu mõjul nihkub silindris olev kolb dl võrra. Mehaanikast tuntud töö valemi teisendamise tulemusel F d A= F d l = S d l= p S d l= p d V S saame gaasi tööks dA = p dV. (24) Valemite (20), (22) ja (24) alusel võime moolsoojuse aval-dada arendusena dQ dU + d A dU p dV C= = = + . dT dT dT dT
1 p= nm0 v -2 . m0 on siin gaasi molekuli mass, v -2 molekulide kiiruse ruudu keskmine väärtus ja 3 n molekulide kontsentratsioon. Seda võrrandit nimetataksegi gaaside molekulaarkineetilise teooria põhivõrrandiks. 13. Soojusmasin Üks lihtsamaid keemilise kütuse arvel töötavaid masinaid on sisepõlemismootor. Kütuse põlemisel auto sisepõlemismootori silindris õhk kuumeneb ja õhu rõhk kasvab. Suure rõhu mõjul hakkab kolb kulgevalt liikuma. Kolvi kulgliikumine muundatakse väntvõlli abil pöörlemiseks, mis kantakse hammasrataste ja võllide abil üle auto veoratastele. Seega muundub kütuse põlemisel vabanenud energia kuumade gaaside siseenergiaks ja see omakorda auto kulgliikumise mehaaniliseks energiaks. Nii muundub energia ka auru- ja gaasiturbiinides, reaktiivmootorites jt soojusmasinates.
TALLINNA TEHNIKAULIKOOL Ehitusmaterialid Laboratoorne tOii nr. 8 2007t2008 Soojusisolatsioonikatsetamine 1. Tci6eesmdrk VahtpoliistiteentoodetetnhistuseDniiranine lahtuvalt m66tmtestm66tmete tolerantsidest,swvepingestl0% defomErsioonil,paindetugeersesija sooiuseriiuhti!,usesl 2. Katsetatavadmaterjalid Vahtpolustiireenmate{alid: . paisutatudpotiistiiEen EPS . ekstruuderpoliistiireenXPS 3. Kasutatavadseadmedja vahendid 0,02mm,m66dulinttipsusga0,5 co, kaal upsusega0,19 h0drauliline Nihik tApsusega press,immutamiseksvajalikud n6ud. 4. Tatdkaik 4.'l M66tmetemeeramine 4.1.1Nimimd6tuetega:oote pikkuse.laiusemaaraminevastavaltstandadile EVS EN 822:1999"Ehituseskasutataladsoojustusmaterjalid. Pikkuseia laiusemddramine." Katsekehihoitakseennekatsealustamistvahellalt 6 tmdi temperatuuril(23 : 5fC. Katsedviiakse hbi temperduuril (23 -+5)t. Tasa...
5.) Difusioonikonstandi ja difusiooni sügavuse avaldise tuletamine. Difusioonikonstandi tuletus Olgu meil süsteem, mis on mõtteliselt silinder x-telje ümber pindalaga S. Olgu selles vedelik, milles on mingi aine heterogeense kontsentratsiooniga. Liikudes mööda silindrit pikkuse dX võrra muutub konts. dC võrra. dC/dX nimetatakse kontsentratsiooni gradiendiks. Kontsentratsioon üritab end võrdsustada kogu silindris (et oleks tasakaal). .) Gradiendi kohta kehtib järgmine seadus nn. Ficki I seadus. See seadus tähendab, et ainekoguse liikumiskiirus, mis liigub kontsentratsiooni tasakaalustamiseks on võrdeline kontsentratsiooni gradiendiga. Samas kirjeldab ainekoguse liikumiskiirust ka järgmine seadus Paneme selle kokku ülaloleva valemiga. Siis saame, et .) Kirjeldame nüüd ühe osakese liikumist mööda x-telge kontsentratsioonigradiendi suunas. Nagu näha Ficki
· nukksidur 26) Loetlege pneumomootori eelised käsitööriistadel. Pneumaatilised käsimasinad tarvitavad töötamiseks suruõhku rõhul 0,3...0,7 MPa. Toodetakse ka seadmeid (naela löömiseks betooni ja terasesse, kus õhurõhk on kuni 3 MPa. Mootori konstruktiivse lahenduse poolest on pneumomootorid: -rootormootorid; -turbiinmootorid; -kolbmootorid . Rootor- ja turbiinmootoreid kasutatakse peamiselt pöörleva liikumise saamiseks. Kolbmootoritest on enam kasutatavad silindris vabalt liikuva kolviga mootorid löök- või löökpöördtoimelise liikumise saamiseks. Pneumaatiliste käsimasinate eeliseks elektriliste ees on eelkõige nende ohutus ja konstruktsiooni lihtsus, mistõttu on nende hind tunduvalt madalam. Lisaks väike gabariit ja mass, suur töökindlus, kannatavad lühi- ja pikaajalist ülekoormust, võima- lus kasutada igasugustes tingimustes (tolm, niiskus, vesi). Paremad ekspluata-
a) otsepressimine. - külmpressimine (T < 170°C; p < 45 MPa) - kuumpressimine (T > 170°C; p > 45MPa) b) valupressimine pressvormi surutakse soojendatud, voolavaks muutunud materjal (T=170...200°C; p= 15...75 MPa) b)Survevalamine Survevalamine on levinuim ja arenevaim plastide töötlemismeetod nii termoplastide kui ka termoreaktiivide korral. Valamiseks kasutatakse survevalumasinat, milles pöörlev tigu (või siis vanemates konstruktrioonides ka kolb) surub silindris soojuse ja rõhu toimel voolavaks muutunud materjali läbi valukanali vormi. Survevalumasin koosneb : - valusõlmest, milles toimub materjali plastifitseerumine, homogeniseerumine ja materjali viimine voolavasse olekusse. - Vormisulgemissõlmest, mille ülesandeks on valuvormi sulgemine ja avamine ning vormi kooshoidmine valamisel. - Valuvormist, mis võib olla ühe- või mitmepeasline.
Jootmine,emailimine, keemiline värvimine, graveerimine. Abrasiivide iseloomulikud (vajalikud) füüsikalised-keemilised omadused. Peavad olema kõvad, teravate osakestega, termiliselt stabiilsed, keemiliselt stabiilsed hapete, leeliste, vee ja solventide suhtes, Pilet 29 Oktaaniarv. Seos bensiini komponentide struktuuriga. Oktaaniarv iseloomustab detonatsioonikindlust, mis on bensiinide üheks tähtsaimaks omaduseks. Kui rõhk ja temp silindris on võrdlemisi kõrged, võib küttesegu hakata liiga kiiresti põlema käitub lõhkeainena, detonatsioon aga lõhub mootoreid. Väga detonatsioonikindel on 2,2,4- trimetüülpentaan(isooktaan), mille oktaaniarv on 100. Väga väikese detonatsioonikindlusega on aga heptaan, mille oktaaniarv on 0. Nii saadakse skaala, kus segades heptaani ja isooktaani erinevates vahekordades, saadakse ka vastav oktaaniarv.
Töötades ärge Ärge koormake külgnihkemehhanismi Ärge kasutage külgnihkejõudu maapinna roobitsemiseks, ehitiste lõhkumiseks või kopahammaste maapinda surumiseks. See võib kahjustada masinat ja lisaseadmeid. Ärge töötage sõidumootoriga(hüdromootor) Ärge kaevake sõidumootoreid kasutades ja kopahambaid maapinda surudes. See võib masina tagaosa üle koormata ja roomiku ajamit kahjustada. Ärge pikendage hüdrosilindrit selle kolvikäigu lõpuni See võib silindris oleva stopperi üle koormata ja lühendada masina eluiga. Töötage nii suure liikumiskiirusega kui võimalik. Ärge töötage koppa vastu maapinda lüües Ärge kaevake poomi(nool) kukkuda lastes või lõiketera asemel koppa kasutades. Löömine, kaevamine või tahtlik löömine võib masina tagaosa üle koormata või lisaseadet kahjustada. See on ka väga ohtlik. Ärge tõstke Põhiliselt on selle masina kasutamine kraanana keelatud. Mõned linnavalitsuste, regionaalsed,
15) See ongi termodünaamika esimene alus: süsteemile antud soojushulk kulub siseenergia juurdekasvuks ja välisjõudude vastu tehtavaks tööks. Valemisse (5.15) kuuluvad suurused on märgiga suurused: Q > 0 , kui süsteem saab väljast soojust, dU > 0, kui siseenergia suureneb, st. temperatuur tõuseb, ja A > 0, kui süsteem ise teeb tööd välisjõu vastu. Just niisugune protsess toimus eelkirjeldatud katses. A arvutamiseks vaatleme gaasi silindris kolvi all. Gaas nihutas paisudes kolbi dh võrra, tehes tööd välisjõu F = p S vastu: A = F dh = p S dh = p dV , kus dV on gaasi ruumala muut. Soojushulga Q saab arvutada soojusmahtuvuse kaudu (valem (5.12)): Q = C dT . Gaasi soojusmahtuvuse jaoks saame valemi: dU + p dV C= . (5.16) dT
R r siis analoogiliselt kiirenduste korral a E a1 2 = R = r (4.1) Sarnased kolmnurgad silindris 3 annavad a E aC 3 = = (4.2) 2r3 r3 Võrranditest (4.1) saame a1 =2 r ja aE = 2 R (4.3) Pannes siit a E avaldisse (4.2), saame
Isoprotsesse kirjeldavad võrrandid järelduvad otseselt Clapeyroni võrrandist, kus vasakul ja paremal pool mingi gaasi olekuparameetri väärtus on ühesugune ja seetõttu taandub vastav parameeter välja. Siiski, kuna isoprotsesside võrrandid avastati ajalooliselt enne Clapeyroni võrrandit, siis tuuakse nad esile eraldi seadustena. 1. Isotermiline protsess. Protsessi käigus ei muutu gaasi temperatuur, näiteks gaasi aeglane kokkusurumine kolvi all silindris, mille seinad juhivad ideaalselt soojust. Boyle’i-Mariotte’i seadus. Konstantsel temperatuuril muutub mingi kindla gaasikoguse rõhk pöördvõrdeliselt ruumalaga. 8 T const pV const . (9.12) Protsessi kirjeldab graafik Vp-teljestikus, mis kujutab rõhu sõltuvust gaasikoguse ruumalast. p
Üldmõisted 1 Vektor suurus, mis omavad arvväärtust ja suunda. Mudeliks on geomeetriline vektor, mis on esitatav suunatud lõiguna. Vektoril on algus- ehk rakenduspunkt ja lõpp-punkt. Näiteks jõud, kiirus ja nihe. Skalaarid suurus, mis omab arvväärust aga mitte suunda. Mudeliks on reaalarv! Näiteks temperatuur, rõhk ja mass. 2 Tehted vektoritega vektoreid a ja b saab liita geomeetriliselt, kui esimese vektori lõpp-punkt ja teise vektori alguspunkt asuvad samas kohas. Liidetavate järjekord ei ole oluline. Kahe vektori lahutamise tehte saab asendada lahutatava vektori vastandvektori liitmisega, ehk b asemel tuleb -b. Vektori a komponendid ax ja ay same leida valemitega Vektori pikkuse ehk mooduli saab ...
rootormootoriteks. Kui rootormootorid on leidnud vaid piiratud rakendamist, siis kolbmootorid on väga laia kasutusvaldkonnaga ja neid kasutatakse nii autodel, raudteetranspordis, laevanduses kui energeetikas. Kolbmootorite ajalugu on tihedalt seotud saksa inseneri N. Otto nimega, kes patenteeris 1876.a mootori (vt Joonis 3.5), milles soojus suunatakse protsessi püsival mahul. Selle mootori ringprotsessi (vt Joonis 3.6) tuntaksegi Otto ringprotsessina. Kolbmootorites toimub kütuse põlemine silindris ja erinevalt aurujõuseadmetest ei vajata siin soojusvahetuspindu soojushulga edastamiseks töötavale kehale. Silindri ja põlemiskambri jahutamisega hoitakse temperatuurid nende elementide materjalide jaoks ohutul tasemel. Kütuse põlemisel vabanenud energia paneb liikuma kolvi ja tehtud töö kantakse väntmehhanismi kaudu mootori võllile. Carnot` ringprotsess ei ole sisepõlemismootorites otstarbekalt realiseeritav ning nende töö põhineb Otto, Dieseli või segaringprotsessil
3) Üleminek: - terav (rebenenud) üleminek 4) Alumine kiht: - plaatjalt murenev - tihenenud üksikteraline (tüüpiline liivmuldadele) või struktuuragregaatidega muld - ebaühtlane sügav juurestatus - vähesed ja mittevertikaalsed makropoorid (vihmaussikäigud) * Lasuvustihedus Dm mulla lasuvustiheduseks nimetatakse absoluutkuiva mulla massi looduslikus ehituses (loodulikus lasuvuses) g cm -3 (Mg m-3) Dm = M/m, kus Dm mulla lasuvustihedus m absoluutkuiva mulla mass silindris (g) V silindri maht (cm3) Mulla lasuvustihedus sõltub: 1) mulla lõimisest 2) huumusesisaldusest (mida huumuserikkam seda kobedam) 3) struktuuri vastupidavusest 4) lasuvuse iseloomust (osakeste asetus üksteise suhtes) 5) sademetest (sademeid rohkem, tihedus väiksem) 6) bioloogilisest aktiivsusest 7) kasvatatavast kultuurist (väikesejuureline kultuur orgaanikat vähem ja muld tihe) 8) mulla veesisaldusest (rohkem vett, hõredam)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
