SPM JAHUTUSSÜSTEEM Kütuse plahvatuslikul põlemisel tõuseb temperatuur silindris 1800 - 2000°C. Et materjalid peaksid sellistele temperatuuridele vastu, selleks tuleb mootorit jahutada st üleliigne soojus tuleb mootorist välja juhtida. Ülekuumenevamad detailid mootoris on: kolvi üleminepõhi silindrikaane aluminepõhi silindrihülsi ülemine osa väljalaskekollektor väljalaskeklapid pihustiots väljalasketorud summutid Jahutava keskonnana kasutatakse:
arvestades hakatud tahma koguma filtritesse, kus hiljem see töö käigus põletatakse. Diiselmootorites DW12TED4 koguneb tahm filtrisse, mille esi- ja tagumises otsas on erilised rõhuandurid. Need annavad heitgaasi rõhu kohta signaali mootori arvutisse: kui rõhkude erinevus muutub väga suureks, on see signaaliks filtri ummistumisest tahmaosakestega. Sellisel juhul rakendab mootori arvuti nn. sundregenereerimise programmi: peale tavalist tööprotsessi mootori silindris pihustatakse silindrisse kütust veel lisaks töötakti lõpus, mis ei jõua väljalaske takti alguseks veel ära põleda ja heitgaasidesse jääb palju põlemata süsivesinikke (HC), mida järelpõletatakse katalüsaatoris. Tulemuseks on tahmafiltrisse sisenevate heitgaaside kõrgem temperatuur, mis põletabki ära filtrisse kogunenud tahma. Heitgaaside temperatuuri tõstmiseks lülitab BSI plokk tööle ka mõningad elektritarbijad (tingimusel, et aku
Uraan heksafluoriid on söövitav ja reaktiivne ja seda tuleb käsitleda ülima hoolega. Torud ja pumbad konversioonitehastes peavad olema valmistatud alumiiniumi ja nikli sulamist, et lekkeid vältida. Uraani rikastamine Et reaktsioon tuumaelektrjaamas toimuda saaks, peab U-235 sisaldus olema 2-3% kogu kütusest. Tuumarelvade U-235 sisaldus peab olema vähemalt 90%. Kõige levinum rikastamise meetod on uraanheksafluoriidi silindris tsentrifugeerimine suurel kiirusel. Selle meetodiga erldub kergema U-235 hulgast natuke tihedam U-238. Tihe U-238 tõmbub kambri põhja poole, kus see välja võetakse. U-235 seevastu aga püsib kambri keskel. Protsessi korratakse mitu korda mitmes tsentrifuugis. Järele jäänud uraan - U-238, kust on enamus U- 235 eraldatud - on tuntud kui ammendunud uraan. Ammendunud uraan on raske ja kergelt radioaktiivne ning seda kasutatakse soomustläbistavate mürskude ja teiste relvade (ka
1. Töö eesmärk Katsetava killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Paekivi killustik fraktsiooniga 4-16 - Lähtematerjaliks on paekivi, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et saada lahti tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustik. Killustiku fraktsiooniga 4-16 kasutatakse täitmistöödel, betoonisegudes, tee-ehitususes sidumata ja hüdrauliliselt seotud materjalide täiteaineks. (a) 3. Kasutatud töövahendid 10-liitrine anum puistetiheduse määramiseks, kaalud täpsusega 0,1 grammi materjali kaalumiseks, sõelakomplekt killustiku sõelumiseks, nihik killustiku terade kabariitide mõõtmiseks, lahtikäiva metallist põhjaga silinder diameetriga 150...
springli pöörlemisel üles ja alla liikuva käigu mutril.Kiilu jaoks ülemises asendis moodustavad kere ja kaan spetsiaalse Nisi (pilt 2) Põhjaklinkett (IMG608) gingston (IMG609) Gingston-armatuur parda taguse vee võtmiseks. Armatuuri kaugjuhtimise vahendid -Käsitsi käitatavad,mehhanilised.Käsitsi käitatavad: Võll ja trossajamid, Mehhaanilised: Hüdraulised,neumaatilised,elektrilised. PUMBAD -Kasutatakse laevasüsteemides vedelike teisaldamiseks 1)Kolbpump-pumpab silindris edasi tagasi liikuva kolviga.Silinder on jagatud kolviga kaheks töö pooleks, kolvi liikudes paremale tekib vasakus pooles hõrendus ja paremas pooles rõhk.Hõrenduse tagajärjel vasakuspooles vedelik satub sissevoolu torust läbi sisselaske klapi vasakusse silindri osasse.Kui nüüd kolv liigub tagasi tekib vasakul pool rõhk sisse laske klapp sulgub ja vedelik pressitakse läbi sulgurklapi väljavoole torusse.Kõik klapid paiknevad klapikarbis
Seega on sisepõlemismootoris töötavaks kehaks tegelikult õhk, mitte aga bensiiniaur. Erinevalt aurumasinast kulutatakse siin kütust gaasi soojendamiseks, mitte aga vedeliku aurustamiseks. Tõsi küll, õhu soojenemise 6 kõrval muutub siin ka osaliselt õhu koostis: hapniku molekulide asemel tekib süsihappegaasi ja veeauru molekule. Lämmastik, mida on ¾ õhu koostisest, ainult kuumutatakse. Küttesegu silindris süüdatakse küünlast tekkiva sädemega. Surveastmest sõltub kütuse põlemise täielikkus. Surveastmest sõltub ka mootori kasutegur. Kõrgema surveastme korral on küttesegu algtemperatuur survetakti lõpu poole kõrgem. Seetõttu on põlemine täielikum. Karburaatormootorites ei ole võimalik tõsta surveastet üle 8-9.Seda takistab küttesegu isesüttimine enne kolvi jõudmist. Isesüttimine on mootorile kahjulik ning vähendab selle kasutegurit ja võimsust
isobaarne- rõhk on jääv V/T=const P isohoorne- ruumala on jääv =const T isotermiline- temperatuur on jääv pV=const o Adiabaatiline protsess, Mendelejev-Clapeyron’i seadus (+ joonis) - on protsess, mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses näiteks küttesegu kokkusurumine sisepõlemismootori silindris ja õhu kiire kokkusurumine õhksütikus, Kui protsess kulgeb noolega näidatud suunas, on töö paisumisel (ülemine kõver) suurem kui töö kokkusurumisel (alumine kõver) Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni-Mendelejevi võrrand on võrrand, mis seob id eaalse gaasi olekuparameetreid, kui see gaas on tasakaaluolekus.
USA-s ja ka teistes maades mõnikord kasutatakse kahe oktaaniarvu asemel kloppimisindeksit AKI, mida käibekeeles kutsutakse pump rating. AKI=(RON+MON)/2 Kui seadus/ eeskiri nõuab oktaaniarvu märkimist bensiinipumbale, siis pannakse AKI 27. Mootoribensiini oktaaniarvu ja tundlikkuse mõjurid: 28. Ottomootorite oktaanitarbe (ONR) mõjurid: Mootori oktaanitarvet mõjutavad: 1. Mootori surveaste ja põlemiskambri kuju 2. Õhu ja mootoribensiini liikumine silindris 3. Õhu ja mootoribensiini suhe 4. Eelsüütenurk 5. Mootori koormus ja küttesegu temperatuur 6. Õhu temperatuur 7. Õhuniiskus 8. Õhurõhk 9. Absoluutne kõrgus 10. Tolerantsid mootori valmistamisel 11. Mootori (auto) läbisõit 12. Mootoriõli omadused 13. Jahutusvedeliku omadused, temperatuur 14. Heitgaaside kontrollsüsteemi väärfunktsioonid 15. sõidustiil 29. Mootoribensiinide stabiilsus:
(Küttesegu, mis voolab silindrisse, seguneb jääkgaasidega, moodustades töösegu. Indikaatordiagrammil (joonis 3) väljendab mahu ja sellele vastava rõhu muutumist sisselasketaakti jooksul kõver ra, mis asub välisrõhujoone all. Joonis 3. Neljataktilise ottomootori töötsükli indikaatordiagramm 2) Survetakt. Väntvõlli edasisel pöördumisel liigub kolb alumisest surnud seisust ülemisse. Siis on sisse- ja väljalaskeklapid suletud, mistõttu kolb surub silindris asuva töösegu kokku. Rõhu suurenemist sõltuvalt mahu vähenemisest segu kokkusurumisel väljendab indikaatordiagrammi (joon 3) lõik ac. Survetakti vältel õhu (töösegu) koostisosad segunevad ja kuumenevad. Enne ülemist surnud seisu, teatud väntvõlli faasinurga juures pihustatakse kütus, mis seguneb õhuga ja seejärel Survetakti lõpus tekitatakse süüteküünla elektroodide vahel säde, mis süütab töösegu. Kütuse põlemisel eralduv soojus kutsub esile gaaside
Pidurdamine toimub roolikangil paikneva lingi ja raami küljes oleva pedaali abil. Peale selle on mootorrattal elektriseadmestik. Selle üles- anne on segu süütamine mootori silindris, sõidutee valgus- tamine ning heli- ja valgussignaalide tekitamine. Mitmesuguste mootorrataste, motorollerite ja mopeedide peamised näitajad on toodud tabelis l.
RIM-meetodil saadud tooted on reeglina suhteliselt madalate elastsusmooduli ja tugevusnäitajatega, mistõttu meetod ei sobi kandekonstruktsioonide valmistamiseks. 41. Kirjeldage survevaluprotsessi, andke protsessi põhimõtteskeem. Survevaluprotsessis antakse tooraine punkrist masina töösilindrisse, milles see liigub edasi teo abil. Samaaegselt toimub materjali kuumutamine. Kui vajalik kogus materjali on teo ette kogunenud, liigub tigu silindris edasi surudes pehme massi vormi. Silinder lõpeb suulisega, mille abil saab reguleerida plasti voolu hulka valukanalite süsteemi. 42. Kas survevalu abil saab valmistada pikkade kiududega armeeritud tooteid? Selgitage! Armeeritud plastide survevalu võib tingida vajaduse teistsuguste kruvide järgi. Eesmärgiks on vältida kiudude purunemist siirde ja survetsükli jooksul. Ühe võimalusena kasutatakse kaksikkruvi, mille korral materjal
elektri ja hüdraulika kombineeritud süsteem, mis on mõeldud juhitavuse säilitamiseks, kui autojuht lisab agresiivselt gaasi või ei suju rehvide ja teepinna vaheline koostöö ja vedav ratas tahab kaapima hakata. Kuigi ASR on oma komponentidelt põhimõttelt sarnane ESP süsteemile, pole tegu siiski sama asjaga. ASR süsteem võib kasutada väga erinevaid võimalusi, et vältida ratta kaapimist: · Jätta süütamata töösegu ühes või mitmes silindris · Takistama kütuse pihustamist ühte või mitmesse silindrisse · Pidurdama ühte või mitut vedavat ratast · Järgi andma segusiibrit, kui tegemist on elektroonilise gaasipedaaliga · Kui tegemist on turbomootoriga, siis avama solenoid klapi ja takistamast turbot tööle hakkamast. ASR hakkab tööle, kui mõni vedavatest ratastest hakkab kaapima ehk ringi käima, ilma, et tema ringi käimisest oleks abi auto edasi liigutamisel
juhita . Sellise süsteemi hüdro pumbal on muudetav tootlikus 0- kuni antud pumba maximumini ja ta võib automaatselt lõpetada õlipumpamise , kui õlirõhk saavutama mingi kindla väärtuse . Esimesel juhul nimetatakse seda süsteemi konstantse vooluhulgaga süsteemiks ja pumba töötamise seisu kohalt ei ole jaoturi hoova asend selge. Õlirõhk on selles süsteemis muutuv ja suureneb niipea kui jagaja siiber viiakse tööasendisse . Õlirõhk süsteemis saavutab maksimumi kui lõppeb silindris kolvi aktiivne käik või traktorist viib jagaja siibri neutraalasendisse . Möödavoolu klapp jaoturis avaneb ja õli hakkab jälle tagasi paaki voolama , ning rõhk süsteemis langeb , selliselt töötavad enamik vene traktorite hüdrosüsteemid , sest need kasutavad rõhutekitamiseks hammasratas pumpasid , mille tootlikus on mitte muudetav ehk konstantne .Teisel juhul nimetatakse seda süsteemi konstantse rõhuga süsteemiks, mis tähendab seda et pumba tootlikus on reguleeritav ja suurendab
1. Töö eesmärk Killustiku puistetiheduse, terade tiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmargi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Killustik on sõmer mehaaniline sete 2.1 Kasutatud töövahendid Erinevad silindrikujulised anumad puistetiheduse määramiseks, muljumiskindluse määramiseks Anum mahuga 10 liitrit puistetiheduse määramiseks Kaal täpsusega 0.1g Sõelad avadega 1.0, 2.0, 5.6, 8.0, 11.2, 16, 22.4 ja 31.5 mm terastikulise koostise määramiseks Nihik terade mõõtmiseks, kui silmaga pole võimalik täpselt määrata. Hüdrauliline press muljumiskindluse määramiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga. Anuma suuruse valik sõltub killustiku tera ülemine mõõde. Killustik, mille tera ülemine mõõde on kuni 8; 16; 31,5 ja enam mm, kasuta...
energiprobleemide lahendamisel on hõlpsasti seletatav, kui eeldada, et "Kanada teadlased" olid "Auuuväerse Jaan Tattigu seltsi kirjavahetajaliikmed, või tõlkis ajakirjanik nupukese teadusliku ajakirja aprillikuu numbrist. Väidetavasti leiti katalüsaator, mis katalüüsib vee lagunemist toatemperatuuril. Kui tulevikuautol kütus otsa saab, aga seda juhtub nagunii aruharva, võib paaki urineerida - nii väideti. Ilus ta muidugi oleks, vesi laguneb, saame vesiniku ja hapniku, mis silindris suure mürtsuga vee sünnitavad. Vesi muidugi sobiks jälle kütuseks ja juhime selle katalüsaatorisse tagasi..................ja ei mingit saastamist. Selliste leiutiste läbivaatamise lõpetas Pariisi Akadeemia 18. sajandil. Miks meil selline artikkel novembris 2000 avaldati, võib vaid oletada - ma parem ei tee seda.
kiirus on piisavalt suur. Seega jääb kütuse surumise algus ja ka sissepritse eelnurk mootori kõigil koormustel konstantseks. Kütuse surumise lõpp-punkt varieerub kolvi ÜSS-i suhtes. 3. Kütuse tsüklilise koguse reguleerimine toimub plunžeri aktiivkäigu alguse ja lõpu reguleerimisega. Selline reguleerimisviis annab kõige parema võimaluse põlemisprotsessi juhtimiseks silindris. Kütuse surumise optimaalse algusmomendi valimine muudab mootori töö stabiilsemaks ja ökonoomsemaks madalatel pööretel, järsk 5 surve langus enne plunžeri jõudmist ÜSS-i tõstab pihustamise kvaliteeti kõrgetel pööretel. 3. Klappreguleerimisega KKP-d (klapp- kõrgsurvepumbad) Klapp-pumpades toimub kütuse tsüklilise koguse doseerimine
hõõrdejõud, tekib ainult membraani deformatsioonist tekkiv elastsusjõud. Veokitel nimetatakse neid silindreid ka pidurikambriteks Ühepoolse toimega pneumosilinder Kasutusel on ka ühepoolse toimega silindrid, kus tööliikumine toimub vedru mõjul, kolvi tagasiviimine lähteasendisse toimub aga suruõhu mõjul. Selliseid silindreid kasutatakse siis, kui on olemas suruõhu kadumise oht (veoautode õhkpidurid) Seisupiduri haru Kahepoolse toimega pneumosilinder Kolvi liikumine silindris toimub suruõhuga mõlemas suunas. Kahepoolse toimega silindrid on kasutusel juhul kui on vajalik sooritada kasulikku tööd mõlemas suunas. Kolvi liikumisulatus on kahetoimelisel silindril praktiliselt piiramatu. Drossel Drosseleid kasutatakse läbivoolava õhu hulga reguleerimisel, näiteks pneumaatilise ajami liikumiskiiruse või pöörlemiskiiruse vähendamiseks. Drosseli reguleeritava kruvi abil vähendatakse ava läbimõõtu, millega
maksimaalseks võimseks 204,3 kW. Kõikide teiste teostatud simulatsioonidega jäi saavutatud tulem väiksemaks, kui püsitatud eesmärk, seega võib järeldada, et kõik simulatsioonis kajastatud muutused tuleb teostada vajaliku tulemuse saavutamiseks. Joonis 3. Mootori väliskarakteristika simulatsioonide tulemus kasutades Engine Analyser Pro V3.9 2.2. Väntmehhanism ja mootoriplokk Tuginedes mõõtetulemustele sai otsustatud mootoriploki silindrid üle puurida, kuna teises silindris esines ovaalus 0,075 mm ning vertikaalsihis hälve 0,055 mm. Selline hälve võib põhjustada 16 kolvirõngaste liigse kulumise, kolvirõngaste tihendusvõime languse ning võimsuse kao. Kuna antud tegevus tähendab ka uute, remontmõõdus kolvide soetamist saab kaks eesmärki täita ühe muutujaga. Valides suurema kõrgendusega kolvid on võimalik tõsta surveastet, seeläbi kasvatada
Eelnevate andurite koostöös ja juhtaju abil saadetakse lõplik signaal (12V) süütepoolidesse. Süütepoolid indutseerivad madalpinge kõrgpingeks (20kV..60kV). Süütepoole on samuti just niipalju kui on automootoril silindreid(vanematel autodel on kõikide silindrite jaoks vaid üks süütepool, mis jaotati ära katkesti-jaoturiga). Peale süütepooli juhitakse kõrgpinge süüteküünaldesse, mille ots on silindris, kus tekib sädelahendus. Tulemuseks ongi küttesegu süüdatud ning mootor töötab. Ilma juhtarvutita oleks eelnevad operatsioonide juhtimised manuaalselt mehaaniliselt ning väga tülikad ja ebakorrektsed. Joonis 1.3 Detonatsioonianduri läbilõige[3] 9 2. JUHTARVUTI OMADUSED JA ERINEVUSED 2.1 Omadused Nagu igal elektroonilisel seadmel, on autoajul samuti halb omadus rikki minna või läbi põleda
Pz reguleerimiseks tuleb: 1. Reguleerida välja kõigil silindrite Pz . 2. Kontrollida ja reguleerida võrdseks kõigi silindrite kütuse eelsisse pritsenurk 3. Kontrollida ja vajadusel reguleerida kütusepihustite pihustus kvaliteet 4. Kui eelnevad kolm punkti on tehtud, aga Pz erievus on ikka suur, siis tuleb reguleerida silindrisse antav kütuse hulka. Kütuse eelsissepritse nurga γ kontroll ja reguleerimine. Kütuse eelsissepritse nurk γ avaldab suurt mõju silindris põlemisprotsessile. Liiga suur kütuse eelsissepritse nurk γ ehk varajane sissepritse nurk põhjustab väga kõrge Pz ja kutsub esile lisa koormusi vänt – kepsmehanismis. Liiga väike kütuse eelsissepritse nurk γ ehk hiline sissepritse nurk põhjustab madala Pz ja kütuse põlemine silindris venib paisumisprotsessi, tõuseb väljalaske gaaside temperatuur, mootori kasutegur väheneb, klapipõhjad kuumenevad üle
B C toimub p ja V kiire muutumine e adiabaatiline protsess, mille käigus temp langeb. C A gaas tuleb algolekusse tagasi. Selleks, et p=const puhul gaasi ruumala väheneks, tuleb gaasi jahutada, st temp langeb. Soojusmasina kasutegur. Kuna ringprotsessil gaas jõudis algolekusse tagasi, siis nüüd on tema siseenergia sama, mis alguses. Tavaliselt teevad soojusmasinas tööd paisuvad gaasid (nt sisepõlemismootor, kus bensiini ja õhu segu plahvatamisel paisub ja paneb silindris kolvi liikuma). Selleks tuleb gaasi soojendada (plahvatus sisepõlemismootoris). Kui gaas on ma töö teinud, tuleb seda jagutada. St: soojendi annab soojust, jahuti võtab soojust. Osa tööst läheb kaduma, kuna jahuti saab oma osa. Soojusmasina kasutegur ei sõltu masina konstruktsioonist ega töötavast gaasist, vaids sõltub ainult soojendi ja jahuti temperatuuridest. Kasuteguri suurendamiseks tuleb soojendi temp tõsta ja jahti temp'i vähendada. VAATA VALEMEID:.
isobaarne- rõhk on jääv V/T=const P isohoorne- ruumala on jääv =const T isotermiline- temperatuur on jääv pV=const o Adiabaatiline protsess, Mendelejev-Clapeyron’i seadus (+ joonis) - on protsess, mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses näiteks küttesegu kokkusurumine sisepõlemismootori silindris ja õhu kiire kokkusurumine õhksütikus, Kui protsess kulgeb noolega näidatud suunas, on töö paisumisel (ülemine kõver) suurem kui töö kokkusurumisel (alumine kõver) Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni- Mendelejevi võrrand on võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetreid, kui see gaas on tasakaaluolekus. pV =nRT kus p on gaasi rõhk, V on ruumala, n on gaasi hulk (moolides), T on absoluutne temperatuur ning R on universaalne gaasikonstant (=8
suruma. Ehk vaja leida kompromiss. Nukkvõll võib olla hüdrauliline kui boost on alla 10 psi ja pöörded alla 6500. Üle selle lähevad klapi avamiseks vajalikud jõud nii suureks, et hüdrotõukur võib kokku vajuda. Seda soodustab ka väntvõlli poolt vahule pekstud õli. Mõistagi on praktiliselt kohustuslikud rullnookurid ja kroommolübdeen tõukurvardad. Süütesüsteem saab kõvasti vatti, kuna silindris on rõhk suurem ja küünlad tavaliselt astepaar külmemad. MSD 6 või selle analoog on kohustuslik. Blowermootori eripäraks on ka see, et ta tahab palju algset eelsüütenurka (1626 kraadi), aga suht vähe kogunurka (2834 kraadi). Seetõttu tuleb jagaja ümber kalibreerida. Kasulik on ka lisaseade, mis võimaldab vastavalt ülelaaderõhule süüdet hilisemaks keerata 13 kraadi iga psi kohta. Seda aga ei soovitata meremootoritele, kuna erinevalt
nii tagasissideta - kui ka tagasisidega süsteemides. · Energia ülekanne- Hüdraulilistes süsteemides toimub energia ülekanne torustikes ja lõdvikutes voolava hüdrovedeliku abil. · Lisaseadmed- Lisaks loetletud komponentidele vajatakse hüdrosüsteemis mitmeid lisaseadmeid nagu reservuaarid hüdroenergia salvestamiseks, filtrid, jahutid, soojendid ja mõõte- ning testimisseadmed. 9. Elementaarne hüdrosüsteem Koormates käsipumba jõuga F1 tekitatakse silindris rõhk p, mille väärtus saadakse jagades jõu F1 suuruse kolvi pindalaga A1 (p = F1 / A1).Mida suurem on jõud kolvile, seda suurem tekitatud rõhk.Rõhk kasvab ainult väärtuseni, mis on vajalik selleks, et ületada jõud, mis on vajalik teise kolvi liikuma hakkamiseks. (F2 = p x A2).Kuni see jõud püsib konstantne, siis rõhk p enam ei kasva ja sõltub ainult vedeliku voolamist takistavast hõõrdejõust.Teise kolvi liikumiskiirus sõltub pumba poolt tekitatud vedeliku vooluhulgast
mehaaniline ja soojuslik koosmõju. Termodünaamilise süsteemi ja väliskeskkonna koosmõju toimub süsteemi väliskeskkonnast eraldatavate pindade vahendusel. Olgu termodünaamiliseks süsteemiks liikuva kolviga silindrisse paigutatud gaasiline keha. Vaadeldaval juhul võib väliskeskkond mõjutada termodünaamilist süsteemi ainult siis, kui silindris paikneva gaasi rõhk erineb väliskeskkonna rõhust. Selle tagajärjel silindris paikneva gaasi maht kas suureneb või väheneb. Viimane väljendub kolvi asendi muutuses. Termodünaamilise süsteemi ja väliskeskkonna vastastikune mõju toimub kolvi kaudu. Termodünaamilise süsteemi ja väliskeskkonna vastastikuse soojusliku mõju all mõistetakse soojuse ülekandmist termodünaamiliselt süsteemilt väliskeskkonnale või vastupidi. See on võimalik ainult siis kui termodünaamilise süsteemi temperatuur erineb väliskeskkonna temperatuurist.
Sissejuhatus: Maailma rahvastik suureneb üha kasvavas tempos. Kui XX sajandi alguses oli see ligikaudu 1,5 miljardit, siis käesoleva sajandi alguses juba 6,1 miljardit ning aastaks 2050 prognoositakse elanike arvuks 9 miljardit. Inimkonna kiire juurdekasv tekitab hulga ökoloogilisi globaalprobleeme.Üheks oluliseks globaalprobleemiks on toidupuudus. Vaatamata nüüdisaja meditsiini kõrgele arengutasemele surevad miljonid inimesed nakkushaigustesse. Palju probleeme tekitab õhu, vee ja mullastiku saastumine. Ökoloogilistest globaalproobleemidest tuleb kindlasti mainida ka inimtegevusest tingitud kasvuhooneefekti süvenemist ning happevihmad. Kasutatud kirjandus: · Internett: http://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 http://www.fyysika.ee/GLOBE/globe.UUS!/Kalju_globe.htm http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 http://et.wikipedia.org/wiki/Happesademed Kasv...
teisaldamist rammimisväljal. Mehaaniline rammivasar paigaldatud ühekopalistele tross-plokk sidestusega ekskavaatoritele, mille noole külge kinnitatakse rammipuki juhtmast, mis on varustatud langeva raskusega. Rammi löögiosa kinnitatakse tõstetrossi külge, mis läheb üle ramminoole ploki ja on keritud hõõrdvintsi trumlile. Diiselvasarad töötavad kahetaktilise diisli põhimõttel. Töökäigul surub vasara löögiosa silindris oleva õhu kokku. Järsult kokkusurutud õhk kuumeneb tugevasti ning samal ajal silindrisse pritsitav diislikütus süttib iseenesest. Toruvasar valmistatakse õhk- ja vesijahutusega. Erinevalt juhtvarrastega vasaratest töötavad nad väikese surveastmega, suurema tõstekõrgusega ning kütus põleb neis ka pärast lööki. Toruvasara löögiosa on raske üles- alla liikuv kolb. Koosneb töösilindrist, juhttorust, kolvist, vasaraalusest, kütusepumbast, vaiakaitsepeast ja haakeseadisest
üheaegselt kütusega aurugeneraatori AG põlemiskambrisse. Põlemisgaasilt veele ülekantava soojuse arvel genereeritakse põlemiskambri (aurugeneraatori) soojusvahetuspinnas aur, mis suundub auruturbiini AT ning sealt väljumisel veeldatakse kondensaatoris KO. 26. Soojusmootorite ringprotsessid. Otto ringprotsess. Dieseli ringprotsess. Sabathe ringprotsess. Ringprotsesside võrdlus. Sisepõlemiskolbmootorile on iseloomulik, et kütuse põlemisel soojus vabaneb ja muundub tööks otse mootori silindris, millega välditakse eraldi soojusvahetuspinda ning saadakse kompaktne jõumasin. Välise soojusallika puhul piirab termodünaamilise keha kõrgeimat võimalikku temperatuuri tööprotsessis silindri konstruktsioonimaterjal (metall), selle tugevusomadused. Sisepõlemismootoris jahutatakse mootori elemente (silindrit, põlemiskambrit) ja põletatakse kütust otse ruumis (silindris), mistõttu termodünaamilise keha ülemist piirtemperatuuri ei määra enam materjali
ole ermeetiline. Õli puutub kokku õhuga ning põhjustab oksüdeerumise protsessi. Erinevaid õlisi ei tohi omavahel segada va. sünteetilised õlid. Bensiini süttimise kiirust iseloomustab oktaanarv. Seda määratakse kas mootori (RON) või uurimis meetodil(MON). Oktaanarvuga hinnatakse bensiini detonatsiooni kindlust. Detonatsioon on küttesegu ülikiire plahvatuslik isesüttimine. Mida kõrgem on oktaanarv seda väiksem on detonatsiooni oht. Detonatsiooni puhul tõuseb rõhk silindris ülemäära kõrgeks kuulda on heledat mettalset kloppimist. Mootori detailid võivad puruneda. Hõõgsüüde Võib ka kaasneda detonatsiooniga kuid reeglina on eraldi. Mootor kuumeneb üle kui süüde on hilisem, põlemiskamber tahmunud ja küttesegu ei sütti süüteküünla sädemest vaid põlemiskambri hõõguvatest pindadest. Mootor töötab edasi pärast süüte väljalülitamist. Oktaanarv võib olla märgitud bensiiniluugi siseküljele. Neste pliivaba bensiini tootjad
Füüsika Mehhaanika Mehaanika on teadus mis käsitleb kehade paigalseisu ja liikumist neile rakendatud jõudude mõjul. Mehaaniline liikumine o Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes o Jäiga keha liikumist nim. Kulgliikumiseks, kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Kulgliikluse lihtsamad erijuhud on Ühtlane sirgjooneline liikumine Ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine Ühtlane ringliikumine Lihtne harmooniline liikumine Keha mille mõõtmed võib antud liikumistingimuste korral arvestamata jätta nim. punktmassiks. Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis nim. taustkehaks. Taustsüsteemi moodustavad taustkeha (kordinaadistik) ja aja arvestamiseks valitud alghetk. Trajektooriks nimetatakse mõttelist joont mida mööda keha liigub Trajektoori pikkust nim. teepikkuse...
või autorongi haakeseade on rikkis. Bensiin Ottomootoris võib kasutada ainult valmistaja poolt ettenähtud (või astme võrra kõrgema oktaaniatvuga bensiini. Oktaaniarv 95, 98 jt iseloomustab bensiini detonatsioonikindlust, s.o. bensiini omadust mitte põhjustada mootoris plahvatuslikku ehk. detonatsioonpõlemist. Mida suurem on oktaaniarv, seda vähem kaldub mootor detoneerima. Detonatsiooni korral tõuseb rõhk silindris ülemäära kõrgeks. Detonatsiooni lõppemine on kuuldav heleda metalse kloppimise või pigem klõbinana. Pidev detoneerimine on ohtlik, sest mootori detailid võivad puruneda. Detonatsiooni aitab kõrvaldada mootori pöörlemissageduse tõstmine s.t madalama käigu sisselülitamine. Bensiini oktaaniarvu tõstmiseks kasutatakse keemilisi ühendeid, millest tuntuim on tetraetüülplii. Selle lisandiga bensiini nimetatakse etüülbensiiniks
Kütuse põlemisel silindril paisub gaas paneb enamjuhtudel kolvi liikuma kusjuures ja kolb sooritab kulgliiklemist aga nn rootormootorites on kolb asendatud pöörleva rootoriga. Tavalistes kolbmootorites kus on tegemist kulgliikumisega muudab väntvõllmehhanism selle energia hoorattakaudu pöörlevaks liikumiseks. Mootori pidevaks tööks on vajalik 1. Gaasi jaotusmehhanism(klapid), mis on oluline, sest ta juhib kütuse ja õhu sisselase silindrisse ja heitegaasi eemaldamist silindris. 2. Toitesüsteem 3. Õlitus 4. Jahutussüsteem Ehituse järgli liigitatakse mootorid 1,2 ja enam silindrilised mootorid. Kasutusala järgi liigitatakse: on mobiilsed mootorid ja statsionaalsed mootorid kusjuures mobiilsed mootorid on laevamootorid, nii bensiini kui diiselmootorid. Statsionaalsed otto ja diisel mootorid üle 1000kW mida kasutatakse elektri ja soojuse tootmiseks koostootmise jaamades. Tarvitatava kütuse järgi liigitatakse gaasi mootorid,
lahja kütteseguga mootoritel on see 1:21...23 =1,4...1,6 2.DENOD-KAT , katalüüsmuunudur 3.Nende uut tüüpi katalüüsmuunudrites hoitakse lahja küttesegu koraal lämmastikoksiide katalüüsmuunduris kinni ja kiirendusel, kui kasutatakse rikast küttesegu, reageerivad nad lisandunud CO-ga. 4.GDI mootori tööpõhimõtte põhierinevuseks bensiini pihustamine otse silindrisse. 5.· Püstised sisselaskekanalid ,mis tekitavad silindris vertikaalseid õhukeeriseid. · Eri kujuga kolvid ,mis soodustavad õhu vertikaalset liikumist ja suundavad kütuse küünla elektroodidele. · Bensiini kõrgrõhupump, mis tekitab kütuses 50 bar rõhu. · Bensiini kõrgrõhupihustid, mille pursu kuju sõltub sõidutingimustest. Sissepritsesüsteemid LH Jetronic (1982) · Kuumtraat tüüp õhukulumõõtur väiksem
180 +- 5 mm. Normaalkonsistentsi määramiseks valatakse eelnevalt niisutatud nõusse 50 – 70 % vett kipsi massist. Järgnevalt mõõdetakse välja 300 g kipsi ning valatakse vette 2-5 sekundiga. Segu segatakse 30 sekundi jooksul homogeenseks massiks, peale mida valatakse kipsitaigen Suttardi viskosimeetri silindrisse (mille sisepind ja alusklaas peavad olema eelnevalt niisutatud). Kipsitaigna ülejääk silindris lõigatakse noaga maha. 45 sekundi möödumisel kipsi vettevalamisest tõstetakse silinder kiirelt vertikaalselt üles ning määratakse tekkinud koogikese diameeter. Katset korratakse uue veehulgaga senikaua, kuni taignakoogikese diameeter tuleb 180 +- 5 mm piires. 4.3 Kipsitaigna tardumisaegade määramine Normaalkonsistentse taigna tardumisaeg määratakse Vicat' aparaadi abil. Katseks võetakse 200 g kipsi ja normaalkonsistentsele taignale vastav veehulk. Kipsi ja vee segu
“Kahjulik” soojus on see, mis tuleb anda masinale mehaanilise töö saamiseks. Kasuteguri arvutamiseks on valem: h =Q1- Q2/Q1*100 % kus Q1 on tsüklis soojendilt saadud soojushulk ja Q2 on jahutile antud soojushulk. Selge on see, et kasutegur on väiksem kui 100 %. Reaalsete soojusmasinate kasutegurid jäävad tugevasti alla 100%. Ideaalse soojusmasina tsükli järgi saaks kasutegureid viia küllaltki kõrgele. Kui kasutada jahutina välistemperatuuri 300 K ja soojendina gaasi plahvatust silindris rõhul mõnikümmend atmosfääri, temperatuur on 3000 K, ei saa kasutegurit viia üle 90%. Maksimaalseks kasuteguriks loetakse ka 62%. Reaalses elus seisavad sellele masinale vastu kõiksugu jõud: hõõrdejõud, soojuskaod jne. 9.3.Carno't ringprotsess - koosneb isotermilisest paisumisest-töötav keha on kokkupuutes soojusallikaga, mille absoluutne temp. on T1 ja saab sellelt soojushulga Q1. Adiabaatilisest paisumisest töötav keha teeb oma
OLULISEMATE ANDURITE TÖÖPÕHIMÕTE Mootorielektroonika seadmetest moodustavad andurid ühe suurema osa. Järgnevalt ongi toodud olulisemate andurite tööpõhimõtete kirjeldused. Temperatuuriandurid Temperatuuriandureid kohtab mootori jahutusvedeliku temperatuurianduritena, mootoriõli temperatuurianduritena, silindritele antava õhu temperatuurianduritena jne. Reeglina on need termistortüüpi andurid, mille põhiosaks on pooljuht, mida kutsutakse termistoriks. Selle pooljuhi omaduseks on temperatuuri tõustes vähendada oma elektrilist takistust. Termistor 100000 90000 80000 70000 Résistance en ohms ...
Killustikku katsetati kuivatatult, tugevusmargi määramiseks kasutatakse silindrit diameetriga 75 mm. Killustikust eraldatakse sõelumise teel peenosis. Killustiku fraktsioon puistatakse 5 cm kõrguselt lahtikäiva põhjaga metallist silindrisse nii, et peale pindmise kihi tasandamist jääks see silindri servast 15 mm madalamale. Killustiku peale asetatakse kolb, mida hüdraulilisel pressil koormatakse. Kolbi koormatakse ühtlaselt kuni 5 tonnini (50 kN). Silindris muljutud killustik sõelutakse (immutatud killustik pestakse) vastaval kontrollsõelal, olenevalt killustiku fraktsioonist. Tabel 4.1 Killustiku fraktsioon Kontrollsõela ava, mm 4-8 1,0 8-16 2,0 16-31,5 4,0
vaadates raske määrata. Abiks saab sellisel puhul kasutada varuosakataloogi. 2.17 Kolbkompressor Kolbkompressori kolbe liigutab edasi-tagasi võllile kinnitatud kaldketas. Silindreid on mitu, kolvid teevad neis üksteise järel imi- ja survekäike. Klapid asuvad silindriploki kaanes. Imitakti ajal imetakse külmutusaineaur läbi sisselaskeklapi alamrõhupoolelt silindrisse. Seejuures alamrõhupoolel suurenev hõrendus aitab külmutusainel aurustuda. Survetakti ajal surub kolb silindris oleva külmutusaine kokku, mistõttu rõhk ja temperatuur tõusevad. Avaneb väljalaskeklapp, millest algab ülemrõhupool, ja kuum külmutusaineaur liigub kondensaatorisse. Sellise kolbkompressori tootlikust saab muuta vaid sisse- ja väljalülitamisega. See aga teeb kahjuks auto mootori töö mõnevõrra tõukeliseks, mida peetakse vahel rikkeks. Valmistatakse ka kahepoolseid kolbkompressoreid, millel üksteisega ühendatud kolvid paiknevad kummalgi pool kaldketast
“Kahjulik” soojus on see, mis tuleb anda masinale mehaanilise töö saamiseks. Kasuteguri arvutamiseks on valem: h =Q1-Q2/Q1*100 % kus Q1 on tsüklis soojendilt saadud soojushulk ja Q2 on jahutile antud soojushulk. Selge on see, et kasutegur on väiksem kui 100 %. Reaalsete soojusmasinate kasutegurid jäävad tugevasti alla 100%. Ideaalse soojusmasina tsükli järgi saaks kasutegureid viia küllaltki kõrgele. Kui kasutada jahutina välistemperatuuri 300 K ja soojendina gaasi plahvatust silindris rõhul mõnikümmend atmosfääri, temperatuur on 3000 K, ei saa kasutegurit viia üle 90%. Maksimaalseks kasuteguriks loetakse ka 62%. Reaalses elus seisavad sellele masinale vastu kõiksugu jõud: hõõrdejõud, soojuskaod jne. 54.Külmkapi ja soojuspumba töö põhimõte Külmkapi tööpõhimõte on külma tootmine e. toidult sooja ära võtmine külmaandja (auruti) kaudu ja eraldades sooja keskkonda läbi kondensaatori. Külmkapi tööpõhimõte on Carnot`tsükkel
( seda on võimalik teostada aeglasel gaasi kokkusurumisel ) kehtib seaduspärasus : p1 / V2 = p2 / V1 ehk p1 V1= p2 V2 p1 - gaasi esialgne rõhk ; p2 - gaasi rõhk vaatluse lõpul ; V1 ( m ) -gaasi ruumala vaatluse algul ; V2 (m3) - gaasi ruumala vaatluse lõpul. 3 Märkus: Rõhk ja ruumala võivad olla teistes mõõtühikutes, kui põhiühikutes, aga võrrandi mõlemal poolel peavad ühikud olema ühesugused. Näidisülesanne: Silindris olev gaas, mille rõhk on normaalrõhk ( 10 5 Pa ) ja ruumala 40 cm 3, suruti kokku ruumalale 5 cm3. Miiliseks kujuneb kokkusurutud gaasi rõhk, kui temperatuur ei muutu ? p1= 105 Pa p1V1= p2V2 p2 = (p1V1)/V2 V1= 40 cm3 V2 = 5 cm3 p2 = ( 105 x 40 )/ 5 = 8 x 105 Pa p2= ? 4.2. Gay - Lussaci ( ge - lüssak ) seadus . 1 2
vaadates raske määrata. Abiks saab sellisel puhul kasutada varuosakataloogi. 2.17 Kolbkompressor Kolbkompressori kolbe liigutab edasi-tagasi võllile kinnitatud kaldketas. Silindreid on mitu, kolvid teevad neis üksteise järel imi- ja survekäike. Klapid asuvad silindriploki kaanes. Imitakti ajal imetakse külmutusaineaur läbi sisselaskeklapi alamrõhupoolelt silindrisse. Seejuures alamrõhupoolel suurenev hõrendus aitab külmutusainel aurustuda. Survetakti ajal surub kolb silindris oleva külmutusaine kokku, mistõttu rõhk ja temperatuur tõusevad. Avaneb väljalaskeklapp, millest algab ülemrõhupool, ja kuum külmutusaineaur liigub kondensaatorisse. Sellise kolbkompressori tootlikust saab muuta vaid sisse- ja väljalülitamisega. See aga teeb kahjuks auto mootori töö mõnevõrra tõukeliseks, mida peetakse vahel rikkeks. Valmistatakse ka kahepoolseid kolbkompressoreid, millel üksteisega ühendatud kolvid paiknevad kummalgi pool kaldketast
Kemikaalide tootmine, turustamine ja kasutamine põhjustab mitmete keemiliste ühendite sattumist keskkonda, millel on sageli ebasoosiv mõju inimese tervisele, heaolule ja loduslikele ökosüsteemidele. Sageli pole inimesele täpselt teada, missugust mõju üks või teine kemikaal keskkonda sattudes omada võib. Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda. Pliiühendid mõjutavad närvisüsteemi ja vaimset arengut. Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad teede servadest kuni 20..30 m kaugusele ja kanduvad edasi taimedele.
täidab kogu vormi.Vormi pandud plasti pulber või graanulid muutuvad temperatuuril 170 200 °C ja rõhul 15 75 Mpa voolavaks, täidavad vormi ja muutuvad keemiliste reaktsioonide tulemusena kõvaks ja lahustumatuks. Levinuim pressimisskeem on otsepressimine, mis toimub analoogselt metallidele. Ekstrusioon toimub plastide puhul analoogselt metallide töötlemisele. Termoplastid muudetakse ekstruuderi kuumas (140 240 °C) silindris pöörleva teo toimel plastseks ja see võimaldab suruda neid läbi vormiva kanali, misjärel toode jahutatakse. Lehtmaterjalide vormimine on ainult plastidele omane töötlemisviis. Termoplastse lehtmaterjali vormimisel soojendatakse see temperatuurini 100 200 °C ja surutakse või imetakse kuni 2,5 Mpa rõhu juures vaakumi abil vastu vormi, mille kuju ta jahtudes omandab (Angelstok 2002: 44-46). 1.3. Tuntumad tehnoplastid ja nende kasutus 1. Polüetüleen (PE)
Kergehitusega siin vist tegemist pole. Kuid Volkswagen ongi suuremat tähelepanu pööranud mugavuse kasvatamisele. Põhjalikum mürasummutus hõlmab nii uut tulemüüripolstrit kui ka rattakoobaste isolatsiooni, rääkimata helineelavast kilest tuuleklaasis. Ning esi- ja tagasilla õõtshoobade parendatud ehitusega liigendid peaksid kere veel paremini vedrustusest isoleerima. Tehnilised andmed VW Golf 1.4 TSI DSG Ottomootor: R4, kompressor + turbo, ees põiki · 4 klappi silindris · töömaht 1390 cm3 · võimsus 118 kW (160 hj) @ 5800 p/min · pöördemoment 240 Nm @ 2000 p/min · 7-käiguline kahe siduriga DSG-käigukast · esivedu · ketaspidurid, ees ventileeritavad · pikkus/laius/kõrgus 4296/1786/1464 mm · telgede vahe 2574 mm · tühimass 1361 kg · kandevõime 499 kg · haagise mass piduritega/ilma 1400/680 kg · pakiruum 350-1305 l · kütusepaak 55 l · aeg 0-100 km/h 8,0 s · tippkiirus 220 km/h
Need süsteemid on kasutusel hoorattal ja klapikinnitusel, mis toidab pidurite silindreid. Hooratas on kinnitatud trumliga, mis veereb samal kiirusel kui ratas. Normaalse pidurduse korral trummel ja hooratas tiirlevad samal kiirusel, kui ratas aeglustub äkitselt, teeb trummel sama, jättes hooratta kiiremini tiirlema. See põhjustab klapi avanemist, lubades väikese koguse pidurivedeliku läbida peasilindrist kohalikku mahutisse, vähendades survet silindris ja vabastades piduri. Trumli ja hooratta kasutavus on ainult siis, kui ratas on pöördel. Testimisel märgati pidurdusefektiivsuse paranemist kuni 30%, sest piloodid rakendasid järsult pidurid, kuid ei tõstnud aeglaselt pidurdussurvet, leidmaks libisemispunkti. Täiendav kasu oli veel selles, et rehvid ei kulunud nii kiirelt ja ei läinud enam põlema, mis tekitas rehvide plahvatust. 1958.aastal kasutati Royal Enfield Super Meteor mootorratast testimaks Maxaret antoblokeerumispidurit
tagasiliikumine. Ühepoolse toimega silindritel on kolvi liikumisulatus piiratud tagastusvedru pikkusega ja ei ole üldjuhul suurem kui 100 mm. Seda tüüpi silindreid kasutatakse lukustamiseks, kinnitamiseks, kokkusurumiseks, tõukamiseks, tõstmiseks, detailide etteandmiseks, jne. Monostabiilse hulka kuulub ka membraansilinder, kus kolb oma asendatud kummi,plastik, või teras membraaniga. 24. Bistabiilsed silindrid, iseärasused Kolvi liikumine silindris toimub suruõhuga mõlemas suunas, nii miinus- kui ka plusssuunas. Kahepoolse toimega silindrid on kasutusel juhul kui on vajalik sooritada kasulikku tööd mõlemas suunas. Kolvi liikumisulatus on kahetoimelisel silindril praktiliselt piiramatu, kuid see peab olema selline, et silinder säilitaks jäikuse. Bistabiilse silindri hulka kuulub ka Mõlemapoolse amortisaatoriga varustatud pneumosilinder, Läbiva kolvivarrega pneumosilinder, Tandemsilinder,
silindrit. Killustiku fraktsioon puistatakse 5 cm k6rguselt lahtik[iva pdhjaga metallist silindrisse nii, et peale pindmise kihi tasandamist jii?iks see silindri servast 15 mm madalamale. Killustiku peale asetatakse kolb, mida hiidraulilisel pressil koormatakse. Kasutades silindrit liibim66dugaT5 mm, koormatakse teda iihtlaselt kuni 5 tonnini (50 kN). Koormamiskiirus on 100- 200 kgf/s (1-2 kN/s). Silindris muljutud killustik sdelutakse (immutatud killustik pestakse) vastaval kontrolls6elal, olenevalt killustiku fraktsioonist. Killustiku fraktsioonidega 4-16 mm puhul kasutatakse kontrollsdela av aga 1,0 mm. Piirast s6elumist kaalutakse kui palju sdela ja p6hja peale materjali jeeb. Ki I lustiku mu lj um i skind lus D, f%ol arviataks e j iirgm i se lt : D,=3lQQ' valem g'
puutub kokku õhuga ning põhjustab oksudeerumisprotsessi. Erinevaid õlisid ei soovitata omavahel segada v.a sünt. Õlid. Bensiini süttimise kiirust iseloomustab oktaanarv. seda määratakse kas mootori või uurimismeetodil. Lühendid: RON / MON Oktaanarvuga hinnatakse bensiini detonatsioonikindlust. Detonatsioon on küttesegu ülikiire plahvatuslik isesüttimine. Mida kõrgem on oktaanarv, seda väiksem on detonatsioonioht. Detonatsiooni puhul tõuseb rõhk silindris ülemäära kõrgeks. Kuulda on heledat metalset kloppimist.(klõbinat) Mootoridetailid võivad puruneda. Hõõgsüüde vüib kaasneda detonatsiooniga, kuid reeglina siiski eraldi. Mootor kuumeneb üle, kui süüde on hilisem, põlemiskamber on tahmunud ja küttesegu ei sütti süüteküünla sädemest vaid põlemiskambri hõõguvatest pindadest. Mootor töötab edasi peale süüte väljalülitamist. Oktaanarv võib olla märgitud bensiinipaagi luugi siseküljele.
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde
kiirendamisega ( turbiin). Sele 4 Kompressorite tüübid 2.2.1 Kolbkompressor 9 Kolbkompressor (sele 5) on tänapäeval enim kasutatav kompressori-tüüp. Neid kasutatakse suures töörõhkude vahemikus alates 100 ka kuni 100 MPa. Sele 5 - Kolbkompressor Suuremate töörõhkude saamiseks kasutatakse mitmeastmelisi kolbkompressoreid (sele 6). Esimeses silindris kokkusurutud õhk jahutatakse ja juhitakse seejärel järgmisesse silindrisse, kus surveaste on kõrgem kui esimeses silindris. Õhu kokkusurumise tulemusel tekkinud soojus eemaldatakse kasutades kompressori jahutust. Kasutatakse kas õhk- või vedelikjahutust. Kolbkompressoreid on otstarbekas kasutada töörõhkudel (sele 13): alla 400 kPa - üheastmeline, alla 1500 kPa - kaheastmeline, alla 1500 kPa - kolme- või enamastmeline. Vähemotstarbekas, kuigi võimalik on kasutada:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
