Kasut.väikse visk.toodete puhul. Korras tihen korpuse ja võlli vahel. Tootlikkuse regul.survetorul ventiil. Iseimeval õhueralduskamber. 21. Vesirõngaspumbad: rootor pumba korpuses ekstsentriliselt, vedelik paiskub korpuse seina äärde, rootori labad liiguvad vesirõngasse ja vastaspoolel välja, sellega tekitatakse sisestusavasse vaakum ja väljutusavasse surve. 22. Kolbpumbad: (Mahtpumbad - Sobib suur viskoossus. Tootlikkust regul tööorgani kiirus.) Vänt-kepsmeh. Kolvi liikumisel tekib silindris surve või hõrendus. Toote mitte sattumist imitorusse ja hõrenduse tekkimist garanteerivad klapid 23. Membraanpumbad. Nagu kolbpump, aga pumbakambri üheks seinaks on hermeetiline membraan, mis muudab ruumala. Membraani juhtvarrast võib liigutada ka suruõhuga. Sobib õrna konsistentsiga toodetele. 24. Rootorpumbad: viskoossed tooted. Saab koguseid mõõta. Võimalik väga suur surve, imikõrgus väike (vajalik pealevool). Korpuses kaks vastupidi pöörlevat liibuvat rootorit.
- Bensiini fraktsioon: - Petrooleeter (40-70C ) lahustid - Aviobensiin (70-100C) - Autobensiin (100-140c) Krakkimine : - Krakkimine pikad süsivesinike ahelad lõhutakse lühemateks - Bensiini osakaal suureneb 50-60&%-ni - Termokrakkimine - Katalüütiliseks krakkimiseks. Bensiinid, nõuded : - Bensiinide tähtsaim omadus on detonatsioonikindlus - Küttesegu normaalsel põlemisel levib leek silindris kiirusega 25...35M/s - Teatud tingimustel võib leegi levimiskiirus tõusta 1500-2000 M/s sellist plahvatuslikku põlemist nimetatakse detonatsiooniks. - Bensiini detonatsioonikindlut hinnatakse oktaaniarvuga - Oktaaniarv on kokkuleppelne mõiste ja määratakse bensiini võrdlemisel etalonkütusega - Etalonkütus on kindlas vahekorras võetud isooktaanni ja heptaani segu. - Antidetonaatorina kasutatakse tetraetüülpliid PB (c2h5)4 keelatud
A-süsteemi töö välisjõudude vastu (paisumistöö) Selle valemi põhjal on kerge näha: kui süsteem väljaspoolt energiat ei saa, siis võib ta tööd teha ainult siseenergia arvel. Kui siseenergia ammendub, siis edasi tööd teha pole võimalik. 3. Töö termodünaamikas Kõige lihtsam termodünaamiline süsteem on mingis kinnises anumas olev gaas. Lihtsuse mõttes oletame, et selliseks anumaks on silinder, mille üheks põhjaks on liikuv kolb. Kui silindris olevat gaasi kuumutada isobaariliselt (rõhk ei muutu), siis gaas surub kolbi paremale, nii et gaasi ruumala suureneb. Saab näidata, et jääval rõhul on gaasi paisumistöö järgmine A=pV A-gaasi paisumistöö (J) p-gaasi rõhk (p=const)(Pa) V-gaasi ruumala muut (m3) 4. Soojusmasin Soojusmasinaks nimetatakse masinat, milles toimub kütuse siseenergia muundamine mehaaniliseks tööks. Soojusmasinad on näiteks sisepõlemismootorid, reaktiivmootorid, auru- ja gaasiturbiinid jne.
ringlus). Jahutussüsteem aitab hoida auto mootori temperatuuri ühtlasel tasemel. Ka amortisaatorites kasutatakse õli, selleks et vähendada auto sõidul ebamugavust tekitavat liikumist, vibreerimist ja igasugust võnkumist. Amortisaator on üpriski lihtsa ehitusega, sildindris olev õli liigub üles ja alla vastvalt kolvi poolt tekitatud jõule (mida omakorda tekitab auto võnkumine). Näiteks üle konaruste sõites see summutab auto võnkumist. Täpsemalt siis amortisaatori silindris olev kolb surub õli vastvalt siis selle keskel olevast avast sisse või välja, olenevalt jõust, mida auto liikumine tekitab. Selline õli hüdrauliline liikumine muudab autosõidu palju sujuvamaks. Roolivõimendi abil on auto rooli palju lihtsam keerata. Sselle töö hõlbustab hüdraulika. Hündropump pumpab õli läbi rooli all asuva klapi, mis avaldab vastavat survet paremale või vasakule poole pöörates. Olenevalt siis rooli asendist. Surve all olev õli tekitab
1bar=105Pa 200bar=200*105Pa=200*105N/m2 Kasutan hüdrostaatilise rõhu põhivalemit: P pinnale mõjuv vedeliku rõhk, N/m2; F mõjuv välisjõud, N; A jõudu ülekandva pinna pindala, m2. Teisendan voolu ristlõike pindala sobivatese ühikutese ja arvutan hüdrosilindri minimaalse läbimõõdu: S vooluristlõike pindala r hüdrosilindri raadius d hüdrosilindri läbimõõt Valin hüdrosilindri normaalläbimõõduga 16mm ja arvutan töörõhu silindris 201mm2 =2,01*10-4m2 Arvutan silindri käitamiseks kasutatava töövedeliku rõhu. Vastus: Valisin hüdrosilindri normaalläbimõõduga 16mm ja silindri käitamiseks kasutatav töövedeliku rõhk on 216bar. Ülesanne 4 (variant 4) Torustikus voolab vedelik koguses q l/min. Leida, milline peab olema torustiku minimaalne siseläbimõõt mm, et tagada lubatud vedeliku voolikiirus v m/s. valida sobiva läbimõõduga
Kuidas töötab sisepõlemismootor? Neljataktiline sisepõlemismootor on tänapäeval kõige levinum jõuallikas sõidukitele ja statsionaarsetele seadmetele. Neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse põlemisel saadava energia muutmises mehaaniliseks energiaks. Neljataktiline sisepõlemismootor · Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaskeklapp. Väljalaskeklapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, tekitades hõrenduse. Sellega imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu (diiselmootoris õhk). Takt lõpeb, kui kolb on jõudnud alumisse surnud seisu. · Survetakt. Sulgub sisselaskeklapp. Kolb hakkab liikuma üles, surudes silindris küttesegu (diiselmootoris õhku) kokku. Veidi enne, kui kolb jõuab ülemisse surnud seisu, tekitab süüteküünal sädeme, mis süütab kokkusurutud küttesegu. Diiselmootoril
kasutatakse. Soojusmasin on masin, mis muundab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Soojusmasin koosneb soojendist (süsteemile siseenergiat andev keha), jahutist (süsteemilt siseenergiat saav keha) ja töökehast (siseenergiat mehaaniliseks energiaks muutev keha) a) Aurumasin soojushulk tekib veeanumas/küttekatlas, mille tulemusena vesi muutus auruks. Kasutati varem aurulaevadel, aururongidel, soekaevandustes. b) Neljataktiline sisepõlemismootor silindris toimub küttesegu põlemine ja soojusenergia muundamine mehaaniliseks tööks (silinder on mootoriploki osa, mille sees liiguvad kolvid). Kasutatakse autodel (bensiinimootor sisselasketaktis siseneb bensiini gaas, diiselmootor sisselasketaktis siseneb õhk) 2. Kirjuta gaasi töö arvutusvalem ja too 2 näidet igapäeva elust, kus gaas teeb tööd. A= pV A gaasi töö (J) p rõhk (Pa) V = V2-V1 ruumala muut (m³) 3
3. Milline võiks olla taolise süsteemi kasutamise majanduslik efekt? Vastused: 1. 3.7 Bar. 2. D1 – reguleerib sissetulevat voolu D2 – reguleerib sissetulevat voolu D3 – reguleerib väljaminevat voolu D4 – reguleerib väljaminevat voolu Selle süsteemi järgi reguleeritakse S1 silindrit sissetulevat õhku, mis tähendab, et + suunal liigub kolb aeglaselt ja – suunal kiiresti. S2 silindris reguleeritakse väljaminevat õhku, mis tähendab, et + suunal liigub kolb kiiresti ja – suunal aeglaselt. 3. Ei teki suuri rõhu võnkumisi Sele PN4-3
Katseklaasi jahutamiseks hoida seda külma kraanivee all. · Selgitada toimunud nähtust Ruumala oli 20mL, aga pärast jahutamist ruumala on vähem 19,8mL. Protsess mi toimus on kontraktsioon. · Kas Vlahus = Vvesi +Vetanool ? Jah Katse 4. Tehnilistel kaaludel kaaluda 20 g NaCl. Teades, et NaCl tihedus = 2,16 g/cm3, arvutada selle ruumala. Mõõtsilindrisse (100 mL) valada 90 mL destilleeritud vett. Fikseerida vee nivoo asend ja temperatuur silindris. Puistata sool silindrisse nii, et see ei satuks seintele, ning segada klaaspulgaga soola täieliku lahustumiseni. · m(NaCl)=20g p=2,16 g/cm³ 20 = = 9,26³ 2,16 · Kui lahus omandab esialgse temperatuuri, fikseerida vedeliku ruumala. V(vesi)=90mL t=21°C V(vesi+sool)=88mL t=20°C-21°C · Kas Vlahus = Vvesi +Vsool ? Ei
Common rail diisel Sissejuhatus Võrreldes bensiinimootori tööpõhimõttega, on diiselmootoril järgmised olulised erinevused: Tööprotsess silindris toimub alati õhu ülejäägiga Silindrisse moodustunud küttesegu süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad:
Et kütus täielikult põleks, peab 1 kg bensiini kohta tulema vähemalt 15 kg õhku. Seega on sisepõlemismootoris töötavaks kehaks tegelikult õhk, mitte aga bensiiniaur. Erinevalt aurumasinast kulutatakse siin kütust gaasi soojendamiseks, mitte aga vedeliku aurustamiseks. Tõsi küll, õhu soojenemise kõrval muutub siin ka osaliselt õhu koostis: hapniku molekulide asemel tekib süsihappegaasi ja veeauru molekule. Lämmastik, mida on ¾ õhu koostisest, ainult kuumutatakse. Küttesegu silindris süüdatakse küünlast tekkiva sädemega. Surveastmest sõltub kütuse põlemise täielikkus. Surveastmest sõltub ka mootori kasutegur. Kõrgema surveastme korral on küttesegu algtemperatuur survetakti lõpu poole kõrgem. Seetõttu on põlemine täielikum. Karburaatormootorites ei ole võimalik tõsta surveastet üle 8-9. Seda takistab küttesegu isesüttimine enne kolvi jõudmist. Isesüttimine on mootorile kahjulik ning vähendab selle kasutegurit ja võimsust
Common rail diisel Sissejuhatus Võrreldes bensiinimootori tööpõhimõttega, on diiselmootoril järgmised olulised erinevused: Tööprotsess silindris toimub alati õhu ülejäägiga Silindrisse moodustunud küttesegu süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad:
Ideaalse gaasi olekuvõrrand: pV=RT, kus p rõhk, V ruumala, R gaasikonstant T temperatuur P, V, T gaasi olekut iseloomustavad suurused - olekufunktsioonid Termodünaamiliste süsteemide oleku ja käitumise kirjeldamiseks kasutatakse, nagu me nägime gaasi puhul, olekuvõrrandit. Olekuvõrrand seob omavahel gaasi rõhku (p), ruumala (V) ja temperatuuri (T). Olekuvõrrand määrab, kuidas need suurused, mida osatakse ka mõõta, muutuvad erinevates tingimustes protsessides. Me saame rääkida isotermilistest, isobaarilistest, isokoorilistest ja adiabaatsetest protsessidest. Olekuvõrrand kirjeldab gaasi käitumist nendes protsessides. p, V ja T on gaasi olekut iseloomustavad füüsikalised suurused, p, V ja T on gaasi olekufunktsioonid. p, V ja T kui füüsikaliste suuruste mõistmiseks tuleb teada, kuidas neid mõõta - manomeetri, joonlaua ja termomeetriga. p, V ja T kui olekufunktsioonide mõistmiseks on hea teada, kuidas need suurused on määratu...
Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu optimaalset keemilist koostist, näiteks fossiilkütuste põletamine paiskab õhku hulgaliselt saasteaineid. Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Heitgaasis leidub süsivesinikke, bensopüreeni, pliiühendeid, tahmaosakesi ja muud kahjulikku. Bensiini oktaaniarvu tõstmiseks lisatakse bensiinile tetraetüülpliid, mille põlemisel aga satub atmosfääri mürgiseid pliiühendeid. Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda.
Selle põlemise saaduseks on ainult vesi (veeauruna, samuti on saadusteks lämmastik, mis sisenes mootorisse õhust ja kuna lämmastik ei põle väljub seda samal hulgal [6] ) , seega on see väga keskkonnasõbralik ja ei saasta loodust üldsegi nii nagu seda teevad bensiini või diisliga sõitvad autod. Vesinikauto sisepõlemismootor on väga sarnane oma ehituselt iga teise sisepõlemismootoriga, kus on silindrid, millesse kütus ehk vesinik lastakse, süüdatakse ja selle tulemusel hakkab silindris kolb liikuma. Kolvi liikumise tulemusena pannakse liikuma väntvõll. Väntvõlliga on ühendatud rattad, mis panevad liikuma kogu auto. Teine varjant on vesiniku reageerimsel hapnikuga on tulemuseks elektrienergia. Elektriga pannakse liikuma elektrimootrid, mis panevad liikuma omakorda auto. [1] Kasulikkus Iga kord kui me tangime oma autot bensiini või diisliga,väheneb vähesel määral taastumatu kütuse olemasolu. Kuna vesinik on levinuim element nii maal kui kogu universumis ei ole
äärmises asendis. Pedalile vajutamisel liigub peasilindri kolb edasi, sulgedes ava. Vedeliku kasvava rõhu mõjul püsib manseti serv vastu silindri seina, manseti põhi suleb aga kolvis olevad avad. Pedaalilerakendatud jõud kandub tõukuri, kolvi ja vedeliku kaudu töösilindri kolvile, mis liigutab harki. Seetõttu pöördub hark kuultoel, lükates oma haruga lahutusmuhvi ja lahutades siduri. Niipea kui pedaal vabaneb, liigub peasilindri kolb vedru jõul algasendisse ja tekitab silindris hõrenduse. Silindri eri osades valitsevate rõhkude vahe tõttu eemaldub mansett kolvist, kusjuures tema servad koolduvad sissepoole. Sellisel juhul voolab vedelik anumast täiteava ja kolvi avade kaudu silindri tööossa. Siduri vedrude või vedru jõul hakkab ka töösilindri kolb vedelikku peasilindri samasse ossa tõrjuma. Survelaager Siduri lahutamiseks Mehaaniline või hüdrauliline Käigu valimine Manuaal lülitusega käigukastidel on mehaanilised käiguvahetus -
pumba tootlikkusele erilist mõju avaldamata. Juhul kui vedeliku voog kohtub kolviga alles survekäigu ajal, võib tekkida väga tugev hüdraliline löök kolvile, imiklapile ja tootlikkus väheneb järsult. Küsimus 8. Kolbpumpade indikaatordiagramm, indikaatorlik võimsus ja kasutegur. Pumpamishäirete diagnoosimine indikaatordiagrammi järgi. Kolbpumba indikaatordiagramm annab sõltuvuse kolvi (joon 9) edasi-tagasi käigu (2S) jooksul kolbpumba silindris valitseva rõhu ja ruumala vahel p=f(Vs) = f() ehk surve muutust ühe töötsükli jooksul. Joonis 9 Silindris oleva rõhu määramiseks on hakatud kasutama mõõteriista, mida nimetatakse indikaatoriks. Siit ka nimetus indikaatordiagramm. Indigaatordiagramm võib olla arvutuslik (arvjoonis) või reaalselt pumbalt võetud tegelik p=f(V) = f() diagramm. Tegelik pumba indikaatordiagramm võetakse reeglina tehases mudelpumba
Nimetatud rõhu all pumbatakse vedelik akumulaatorist mööda toru E hüdraulilise masinasse ( näiteks pressi silindrisse ). Selle tulemusel töötab masin ühtlase koormusega . Vedelikus tekitatud hüdrostaatiline rõhk on seda suurem ,mida väiksem on kolvi ristlõikepind. Väga väikese läbimõõduga kolb ei ole aga küllalt tugev. Seetõttu kasutatakse nendes seadmetes , kus vajatakse kõrget hüdrostaatilist rõhku ( joon ) , nn. differentsiaalakumulaatoreid . Nende kolb on astmeline . Silindris A surutakse vedelik kokku rõngakujulise pinnaga , mis moodustub kolvi astmete läbimõõtude erinevuse tõttu. Kolvi astmete läbimõõdud võib valida nii ,et nad üksteisest vähe erinevad . Nii saab muuta kolvi tööpindala väikseks , ilma et kolb seejuures nõrgeneks. Ühendatud anumate seadus: vedelikusammaste kõrgused on pöördvõrdelised vedelike tihedustega . See seadus on rakendatav omavahel segunematute vedelike tiheduse määramise ning vedelike pumpamisel õhktõstuki abil.
tõttu süttib, siis põlemisel tekkivate gaaside paisumisel surutakse kolb alla. Kui seejärel eemaldada silindrist heitgaasid, viia kolb tagasi algasendisse, täita silinder uuesti värske õhuga,komprimeerida ja süüdata, siis järgneb kolvi uus liikumine ülevalt alla.Kindlas järjekorras, üksteisele järgnevaid protsesse nim.üheks töötsükkliks.Üksikut osa tsükklist, mile jooksul toimub silindris teatud protsess(st.kolviliikumist ühest surnud seisust teise) nim.taktiks 4.taktilise mootori töötsükkel teostub väntvõlli kahe täispöörde jooksul 720(kraadi) st.nelja takti vältel 1.takt-survetakt(kolb alt-ülesse) komprimeerimine 2.takt-survetakt(kolb ülevat-alla)töötakt 3.takt-väljalasketakt(kolb alt-ülesse) 4.takt-sisselasketakt(kolb ülevalt-alla) 2.taktiline - erinevalt 4.taktilisest mootorist toimub töötsükkel kahetaktilisesmootoris väntvõlli ühe
Vedeliku tihedus on = 800 kg/m3 . Arvutada, milline on rõhukadu meetrites ja baarides, kui torustiku pikkus on l = 140 m. Vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur on = 30 mm2/s. Kohalike takistuste tegurite summa = 24 Lähtudes saadud tulemustest leida, milline peab olema süsteemi toitva pumba poolt antava vedeliku minimaalne rõhk, kui eelpool kirjeldatud torujuhtme kaudu toidetakse hüdrosilindrit, mis asub pumbast 10 m kõrgemal ja silindris peab olema töörõhk minimaalselt 63 bar. Valemid: Reynoldsi arvu leidmine vd Re = Hõõrdetakistuste rõhukadu meetrites l v2 hh1-2 = d 2g Hõõrdetakistuste rõhukadu baarides l v2 p h1-2 = × 10 -5 d 2 Kohttakistuste rõhukadu meetrites v2 hk1-2 = 2g Kohttakistuste rõhukadu baarides v 2 -5 p k 1-2 = 10 2 Kogu süsteemi rõhukadu meetrites h = hh1-2 + hk1-2
ületada 200 bar ja silindri mehaaniline kasutegur on 0,85ηm? Valida silindrite standardsete läbimõõtude reast lähim sobiva läbimõõduga silinder . Milline peaks olema valitud silindri käitamiseks kasutatava töövedeliku rõhk bar ? Lahendus Minimaalse silindri läbimõõdu arvutamine: pmax = 200 bar = 200x105 Pa F = 1000 kg = 10000 N η = 0,85 dmin = ? F pA , kus p – rõhk silindris F F – kolvile mõjuv jõud Avaldan A A – kolvi pindala p η – kasutegur asendan A 110 4 1 1 0,0006m 2 600mm 2 2 10 0,85 2000 0,85 1700 7 mille puhul silindri diameeter on 4A 4 600
mehaaniline kasutegur m? Valida silindrite standardsete läbimõõtude reast lähim sobiva läbimõõduga silinder. Milline peaks olema valitud silindri käitamiseks kasutatava töövedeliku rõhk, bar? Hüdrosilindrite normaalläbimõõtude (mm) rida: 12, 16, 20, 25, 32, 40, 50,63, 80, 100, 125, 160, 200, 220, 250, 280, 320, 360, 400. Antud: F = 2800 kg = 28000N = 0,86 pmax=200bar=200x105 dmin=? F = pA p rõhk silindris F kolvile mõjuv jõud A kolvi pindala kasutegur Avaldan F A= p × A= = =0.002m2 = 2000mm2 mille puhul silindri diameeter on: d= = = 50,46mm Vastus Antud juhul on miinimum silindri mõõde d min = 56,46mm , standard mõõtude seast sobiks järgmisena 63mm läbimõõduga silinder, mille puhul 1000kg raskuse tõstmiseks peab olema rõhk F 2800 10000
Läbi külma aurusti siugtoru loogete puhutav sie ühk loovutab soojust aurustile ja jahtub. Siseventilaator puhub jaheda õhu auto sõitjateruumi. Kolbkompresorid Kolb kompressori kolbe liigutab edasi tagasi võllile kinnitatud kaldketas. Silindreid on mitu, kolbid teevad neis üksteise järel imi ja surve käike. Klapid asuvad silindripea kaanes. Imi takti ajal imetkse külmutusaine aur läbisisselaske klapi alamrõhu poolelt silindrisse. -5o C, 2 bar. Survetakti ajal surub kolb silindris oleva külmutusaine kokku, mistõttu rõhk ja temperatuur tõusevad. Avaneb väljalase klapp, millest algab ülemrõhu pool ja kuum külmutusaine aur liigub kondensaatorisse. Sellise kompressori tootlikust saab muuta vaid sisse ja välja lülitamisega. Muutuva kolvi käiguga kompressor Muutuva kolvi käiguga kompressor kohandab ise kliimaseadme töökoormusele ja mootori töösageduse muutusega kaldenurka. Kaldketta kaldenurka muudetakse 2-100% piires. Rootorkompressor
mehaaniline kasutegur m? Valida silindrite standardsete läbimõõtude reast lähim sobiva läbimõõduga silinder. Milline peaks olema valitud silindri käitamiseks kasutatava töövedeliku rõhk, bar? Hüdrosilindrite normaalläbimõõtude (mm) rida: 12, 16, 20, 25, 32, 40, 50,63, 80, 100, 125, 160, 200, 220, 250, 280, 320, 360, 400. Antud: F = 3600 kg = 36000N = 0,9 pmax=200bar=200x105 dmin=? F = pA p rõhk silindris F kolvile mõjuv jõud A kolvi pindala kasutegur Avaldan F A= p × A= = =0.002m2 = 2000mm2 mille puhul silindri diameeter on: d= = = 50,46mm Vastus Antud juhul on miinimum silindri mõõde d min = 56,46mm , standard mõõtude seast sobiks järgmisena 63mm läbimõõduga silinder, mille puhul 1000kg raskuse tõstmiseks peab olema rõhk vähemalt F 3600 10000
kasutamisel. Rapsiõli mootorikütusena Mootori suuremat kasutegurit keskmistel ja suurtel koormustel rapsiõlikütuse kasutamisel seletatakse rapsiõli suurema hapnikusisaldusega ja sellest tingitud täielikuma põlemisega. Rapsiõli (nagu ka biodiislikütuse) oluliseks erinevuseks naftast toodetud diislikütusest on tema väga väike väävlisisaldus (0.04–0.002%), seepärast ei teki mootori suurtel koormustel gaaside kõrgel temperatuuril silindris sulfaate. Biodiislikütus Biodiislikütus on diiselmootorite kütusena kasutatav rasvhapete metüülesterite segu, mida valmistatakse taastuvatest looduslikest allikatest, eeskätt taimsetes või loomsetest õlidest. Enamasti kasutatakse biodiislikütuse valmistamisel aluskatalüüsitud transesterifikatsiooni koos alkoholiga, kuna see on majanduslikult kõige otstarbekam meetod. Alternatiivideks on otsene happekatalüüsitud õli
Suvise diislikütuse tsetaaniarv peaks olema 40...45 ja talvise 45...50. Kütused: diiselküte Diislikütus on hele, kollaka värvusega, veidi õline vedelik. Diislikütust saadakse mitmete nafta destillatsiooniproduktide (gasool, solaarõli, petrooleum) segamisel teatud vahekorras. Tema tihedus on 810...860 kg/m³. Üks olulisemaid diislikütuse kasutusnäitajaid on tema võime kiiresti süttida ja ühtlaselt põleda, mis tagab normaalse rõhu tõusu silindris ja mootori sujuva töö. Diislikütuse isesüttivust iseloomustab tsetaaniarv. Kütused: diiselküte Kinemaatiline viskoossus on vedeliku raskusjõu mõjul voolamise takistuse mõõt. Diislikütuse pumbatavus läbi filtrite, puhastite ja läbi kütuse etteandeaparatuuri sõltub kütuse viskossusest ja madalatemperatuurilistest omadustest. Liiga suure viskoossusega kütus pihustub halvasti ja ei põle täielikult. Väikese viskoossusega kütus pihustub ja aurustub
Neljapunktilise pooljäiga vedrustuse korral kasutatakse torsioonvedrusid ja suunurhoobasid. Roomiktraktorite elastne vedrustus jaguneb olenevalt tugirullikute vedrude viisist: · balansiirvedrustus · hoobbalansiirvedrustus · üksikvedrustus. Vedrustuses kasutatakse õõtsumise summutamiseks teleskoopamortisaatoreid. Need on sarnase tööpõhimõttega. Eesmised amortisaatorid paiknevad keerdvedrude sees. Amortisaatoril on 4 klappi kaks kolvis ja kaks silindris. Amortisaatori sisemuses on silinder, selles liikuv varrega kolb ja klapid. Kolvivart ümbritseb kann, mis kaitseb silindri kaant mustuse eest. Silindris on teatud kogus vedelat õli. Auto külge kinnitub amortisaator poltide ja kummipuksidega. Amortisaatori talitluse aluseks on õli voolamisel tekkiv takistus. Kui auto vedru kokku surutakse, siis amortisaator lüheneb ja kolb lükkab õli läbi klappide, millest tekib vastupanu.
märgatavalt · Amortisaatorites kasutatakse õli, selleks et vähendada auto sõidul ebamugavust tekitavat liikumist, vibreerimist ja igasugust võnkumist. Amortisaator on üpriski lihtsa ehitusega, sildindris olev õli liigub üles ja alla vastvalt kolvi poolt tekitatud jõule (mida omakorda tekitab auto võnkumine). Näiteks üle konaruste sõites see summutab auto võnkumist. Täpsemalt siis amortisaatori silindris olev kolb surub õli vastvalt siis selle keskel olevast avast sisse või välja, olenevalt jõust, mida auto liikumine tekitab. Selline õli hüdrauliline liikumine muudab autosõidu palju sujuvamaks. · Hüdropumbasi on mitmeid sorte näiteks minu autol kasutakse sisehambumisega hammasratspumpa mille pumpavaks elemendiks on hammasrattad ja kasutakse näiteks õlipumbana. Sisehambumisega
Siseenergia keha koostisosakeste ja väljade vastastikmõju ning osakeste liikumise energia summat nim siseenergiaks U=3/2m/MRT (üheaatomilise ideaalse gaasi siseenergia) Soojushulgaks nim siseenergia hulka, mis kandub soojusvahetuse teel ühelt kehalt teisele. Soojushulka arvutatakse valemiga Q=cm..t Kui keha pannakse liikuma talle rakendatud jõu mõjul, siis tehakse meh. tööd A=Fs cosa Tööd võib teha mistahes keha, näiteks gaas mis mõjudes jõuga kolvile paneb selle silindris liikuma A=Fs=pSs=p..V (gaasi töö isobaarilise protsessi valem)' TDI süsteemile ülekandunud soojushulga arvel suureneb selle siseenergia ja süsteem teeb mehaanilist tööd Q=..U+A TDI süsteemi siseenergia muut selle üleminekul ühest olekust teise võrdub välisjõudude töö ja süsteemile antud soojushulga summaga ..U=A1+Q SOOJUSMASIN Soojusmasinaks nim perioodiliselt töötavat masinat, mis muudab siseenergiat mehaaniliseks energiaks
Tartu Kutsehariduskeskus Mootor Maiko Teder AT208 Gaasijaotusmehhanism Iseseisevtöö Juhendaja:Kaido Tammepõld Tartu 2009 Sisukord Gaasijaotusmehhanism .........................................................................................................................3 Gaasijaotusmehhanismi ehitus ja liigitus ..........................................................................................3 Nukkvõll ..........................................................................................................................................4 Klappide ehitus ................................................................................................................................5 Sisse-ja väljalaskekollektorid ...........................................................................................................6 Sisselaskekol...
Lubatavaks piiriks raskebetoonil on ülimalt 35%. 4.6 Killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi Killustiku tugevusmark määratakse analoodselt GOST'i metoodikale. Killustikku tugevusmargi määramiseks kasutati silindrit diameetriga 75 mm. Killustik puistati silindrisse ja selle peale asetati kolb, mida hüdraulilisel pressil koormati ühtlaselt kuni 5 tonnini (50 kN). Silindris muljutud killustik sõeluti kontrollsõelal avaga mm. Killustiku muljumiskindlus arvutati seosest (7). Dp=m1/M*100 (7) Dp muljumiskindlus [%] m1 kontrollsõela läbinud killustiku mass [g] M silindrisse puistatud killustiku mass [g] 5. Katse tulemused 5.1 Puistetihedus Anuma ruumala V=10 l=10 dm3=0,01 m3 1. katse Killustiku mass m1=13,764 kg Puistetihedus 0pK1=13,764/0,01=1376,4 kg/m3
Referaat SOOJUSMASINAD Sissejuhatus Soojusmasinad on seadmed, mis opereerivad soojusega kahe või enama reservuaari vahel, selleks, et teha mehhaanilist tööd. Soojusmasinad töötavad tsüklitena, mille lõppedes on soojusmasin esialgses olekus, et alustada uut tsüklit. Soojusmasinad teevad inimeste eest ära palju tööd ja nad hoiavad kokku meie aega. Samuti teevad soojusmasinad ära palju rohkem tööd kui ükski inimene seda suudaks. Energiat saadakse põhiliselt kivisöe, nafta ja gaasi põletamisel. Umbes 90% maailma energiatoodangust saadakse sellel teel. Kütuse siseenergia muutmine mehaaniliseks energiaks on tänapäeval üks masinate põhilisi ülesandeid. Kuidas soojusmasin töötab: Soojusmasinas olev aine (vesi, õhk jne) saab soojust kõrgema temperatuuriga reservuaarist, teeb kasulikku tööd ning annab tagasi algolekusse minnes soojust välja. Lühidalt öeldes on soojusmasin seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Masina töök...
Tema osad on: plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Vänt-kepsmehhanism koosneb järgmistest osadest: a) kolb (piston); b) kolvirõngas (piston-ring); c) kolvisõrm (wristpin); d) keps (connecting rod) ja selle laagrid; e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. 1. Kolb Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond, c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see karterist, d) üle kanda soojust jahutussüsteemi, e) kahetaktilistel mootoritel juhtida seguvahetust. Kolb omab järgmisi osi: a) kolvipõhi (npisto head); b) kolvipea (piston crown or ring belt); c) kolvisoon (top/second-ring groove), mida iseloomustavad alljärgnevad parameetrid: * kolvisoone sügavus ja laius (groove depth/width); * kolvisoone põhi (ring groove bottom);
TEHNOHOOLDUS Tööd enne auto ülestõstmist Käigukast Sõidupidur - Kontrollige, et pedaali vajutamisel tekkiv tunne on normaalne ja pedaalide pealised on terved. Vaadake, et pedaali tugeval vajutamisel ei tekiks läbivajumist. Tallates pedaali pärast mootori seiskamist, peab pedaali u 5 vajutuse ajal tunduma pehme, misjärel aga muutuma jäigaks. Pärast mootori käivitamist peab pedaali vastupanu taas vähenema. Kui auto on toodud tõstukile ja mootor seisatud, peab pedaal tunduma pehme veel vähemalt 1 min vältel. Helisignaal - Helisignaali on parem proovida väljas, teel tööpaika - nii väldite tarbetut müra ruumis. Seisupidur - Mehaanilise seisupiduri korral kontrollige hoova (või pedaali) käiku ja põrkmehhanismi tööd. Välisvalgustus - Kontrollige väliste valgustusseadmete tööd; kontrollige ka haakekonksul (kui see on olemas) paikneva pistikupesa toimimist. Kontrollige sõidutulede asendit ja asendikorrektori tööd. Si...
Õlitussüsteemi ülesanne Vähendada hõõrdumist Jahutada, sest koostöötavate pindade vahelt välja valguv õli võtab kaasa ka hõõrdumisel tekkinud soojust Tihendav toime, sest õli abil saadakse vajalik kompressioon silindris õlikelme olemasolul kolvi ja kolvi rõngaste vahel. Pesev toime, sest väljavalgunud õli kannab tööpindade vahelt ära kulumissaadusi. Õli juhitakse mootoris detailideni kolmel viisil Õlipumba tekitatud surve all Paiskamise teel Valgumisega Surve all õlitatakse Väntvõlli
tootmiseks 1927. a. sai valmis esimene seeriatoomisse läinud rivipump. 1927 Esimesed kõrgsurve rivipumbad 1962 Aksiaal-jaoturpump 1986 Elektrooniliselt juhitav aksiaal-jaoturpump 1994 Pumppihustisüsteem tarbesõidukitele (UIS) 1995 - UPS 1996 Radiaal-jaoturpump 1997 Ühisanumaga sissepritsesüsteem 1998 Pumppihustisüsteem sõiduautodele Diiselmootorite juhtsüsteemid Heterogeenne kütuse/õhu suhe. Õhu kogus (maht) on silindris üldjuhul konstantne. Mootori tööd juhitakse ainult põlemiskambrisse pritsitava kütuse kogusega. Juhtsüsteem peab tagama: Korrektse kütusekoguse Sissepritse algushetke õige ajastuse Lisaks optimaalsele kütusesegule, tuleb arvestada: Heitgaaside ohtlike komponentide piiranguid Põlemise lõpprõhu piiranguid Heitgaaside temperatuurilimiiti Mootori maksimaalset pöörlemissagedust ja koormust Kõrguse ja ülelaadimisrõhu piiranguid Liigõhutegur
visuaalselt eraldatakse osaksesed, mille paksus ja laius on tema pikkusest kolm või enam kordi väiksem. Valtitud terad kaalutakse ja arvutatakse nende protsentuaalne osa kogumassist. 4.8 Tugevusmargi määramiseks puistatakse killustik 75mm diameetrilisse silindrisse 5cm kõrguselt, mille järel asetatakse silindri peale kolb. Kolvi ja silindri ääred peavad jääma kohakuti. Silinder asetatakse hüdraulilise pressi alla ning koormatakse 5 tonnini. Silindris muljutud killustik kaalutakse ning sõelutakse kontrollsõelaga. Katsetulemused kantakse valemisse nr.8. 2 Valem nr.1 m −m kg ρ0 K = 1 ∙ 1000[ 3 ] V m kg ρ0 K [ ] - killustiku puistetihedus m 3
orgaanilised ühendid. USA õhus uuritavaid komponente reguleeriv kümme aastat tagasi vastu võetud Clean Air Act määratleb 192 uurimisalust õhu komponenti. Ja see nimekiri ilmutab vaid kasvamise tendentsi. 5 TRANSPORDI HEITGAASID Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Heitgaasis leidub CO, NOx, süsivesinikke, bensopüreeni, pliiühendeid, tahmaosakesi ja muud kahjulikku. Bensiini oktaaniarvu tõstmiseks lisatakse bensiinile tetraetüülpliid, mille põlemisel aga satub atmosfääri mürgiseid pliiühendeid. Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda.
Rõhu muundamine arvutada ka hüdrostaatikas esinevaid kadusid. Sele 2.8 Rõhumuundaja Kaks erineva pindalaga kolbi (1 ja 2) on omavahel seotud ühise kolvivarrega (sele 2.8). Kui kolvile 1 pindalaga A1 mõjub rõhk p1 saadakse tulemusena jõud F1, mis kolvivarre kaudu mõjudes kolvile 2 pindalaga A2, tekitab silindris 2 rõhu p2. Arvestamata takistusjõude saame: F1 = F2 ja p1 × A1 = p2 × A2 siit p1 × A1 = F1 ja p2 × A2 = F2 või p1 A2 = p2 A1 Rõhumuundajas toimub rõhu suuruse muutmine pöördvõrdeliselt kolbide pindaladele. Hüdrokineetika Hüdrokineetika käsitleb vedelike voolamisseadusi ja voolamist põhjus- tavaid jõude. Hüdrokineetika abil saab 17
energia (pöörlemise) salvestamine, et hiljem seda energiat kasutada masina (mehhanismi) edasiseks töövõimeks. Hooratast kasutatakse mehhanismi töö ühtlustamiseks ning ka töövõime jätkamiseks näiteks sisepõlemismootorites. Samuti kasutatakse hooratast güroskoop kompassides. Lihtsaim näide hoorattast on laste mänguasi vurr. Joonis 1 1.3 Kolb(pistion) Kolb - on mehhanismi osa, mis asub ja liigub reeglina silindris ning millele avaldatakse erineval moel jõudu, et see annaks sellest saadud energia edasi masinale või seadmele. Kolvi põhi osad: kolvi silm , kolvi pea, kolvi hõlm , Kolvi sooned , rõnga lukk 2 Joonis 2 1.4 Keps(connecting rod) Keps - on väntmehhanismi osa, mille abil muudetakse sirgjooneline liikumine, ringjooneliseks liikumiseks või vastupidi. Kepsul on kaks pead, millede sees on
1). v=const Otto mootorid. 2).p=const Diesel. 3). V=const. P=const. Sisepõlemis mootorite teoreetilised ringprotsessid. Üldmärkusi: üheks soojussjõu masinatüübiks on sisepõlemismootor e. kolbmootor. Sisepõlemismootorite põhielemendiks, kus toimuvad kõik põhilised TD protsessid on mootori silinder ja seal toimuvad järgmised protsessid: TD keha paisumine, kusjuures paisumisprotsessis TD keha teeb tööd pannes kolbi liikuma selles samas silindris toimub ka soojuse juurde juhtimine protsessi (põlemine) mille tulemusel TD keha paisub. Selles samas silindris toimub TD keha komprimeerimine. Ringprotsessi termiline kasutegur on seda suurem mida kõrgem on ringprotsessi maksimaalne temperatuur ja seetõttu kasutataksegi sisepõlemismootorites TD kehana kütuse põlemisel tekkivaid gaase ja selle temp 1600-1800 kraadini. Antud maksimaalse ja minimaalse temperatuuri intervallis
Tallina Lilleküla Gümnaasium Raskmetallide sisaldus eesti põllumuldades ja taimedes Uurimustöö Tallinn, 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Raskmetallide iseloomustus 2.1. Plii 2.2. Kaadmium 2.3. Elavhõbe 3. Raskmetallide saasteallikad 3.1 Kütmine 3.2. Tööstus 3.3 Liiklus 4. Raskmetallide sisaldus taimedes (sammaldes) 5. Plii(peamine raskemetall) mõju keskkonnale 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus Lisad 2 Sissejuhatus Uurimustöö teemaks valisin raskemetallide sisalduse eesti põllumuldades ja sammaldes. Need metallid on tervisele väga kahjulikud ning selle teema teavitamine inimestele väga vajalik. Raskmetalle sisaldavad osakesed satuvad õhku kohalikest saasteallikatest, saasteainete kaugkande teel tööstuspiirkondadest ja tuulega edasikantava pinnasetolmuga, aga ka liiklusest. Paljud inimesed ei teagi, et suure liiklusega maanteede ääre...
Sellise süsteemi hüdro pumbal on muudetav tootlikus 0- kuni antud pumba maximumini ja ta võib automaatselt lõpetada õlipumpamise , kui õlirõhk saavutama mingi kindla väärtuse . Esimesel juhul nimetatakse seda süsteemi konstantse vooluhulgaga süsteemiks ja pumba töötamise seisu kohalt ei ole jaoturi hoova asend selge. Õlirõhk on selles süsteemis muutuv ja suureneb niipea kui jagaja siiber viiakse tööasendisse . Õlirõhk süsteemis saavutab maksimumi kui lõppeb silindris kolvi aktiivne käik või traktorist viib jagaja siibri neutraalasendisse . Möödavoolu klapp jaoturis avaneb ja õli hakkab jälle tagasi paaki voolama , ning rõhk süsteemis langeb , selliselt töötavad enamik vene traktorite hüdrosüsteemid , sest need kasutavad rõhutekitamiseks hammasratas pumpasid , mille tootlikus on mitte muudetav ehk konstantne .
mõõdetakse terad üle nihikuga. Eraldatud plaatjad ja nõelad terad kaalutakse ning arvutatakse nende sisaldus kogu proovist. Katse tulemus on esitatud Tabelis 5. Tugevusmarki määramine Killustikku tugevusmargi määramiseks kasutakse lahtikäiva metallist põhjaga silindrit diameetriga 75 mm. Killustik puistakse silindrisse ning selle peale asetakse kolba. Hüdrauliline press ühtlaselt koormab kolba kuni 50 kN. Koormamiskiirus on 1-2 kN/s. Silindris muljutud killustik sõelakse kontrollsõelal avaga 2mm (ava suurus sõltub killustiku fraktsioonist). Killustiku muljumiskindlus arvutakseValemiga 7. m1 D p= ∙100( 7) M Dp – muljumiskindlus [%] m1 – kontrollsõela läbinud killustiku mass [g] M – silindrisse puistatud killustiku mass [g] Tulemused Puistetiheduse määramise tulemused on esitatud Tabelis 1. Keskmine puistetihedus on 1380[kg/m3]. Kuna erinevus kahe esimese katse vahel oli
H-d põhjustavad mulla ja magevee happestumist ja vähendavad eeskätt okasmetsade produktiivsust. Happevihma tagaj muutuvad looduslikud veekogud happelisteks. Veegugude hapestumine toob kaasa olulise muudatuse vees elavate organismide liigilises koostises, paljud org hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed (h.keskk suhtes resistentsed org) NOx (lämmastikoksiidid) õhu koostises es peamiselt N2O, NO ja NO2 mida tähistatakse happeliselt NOx. NO moodustub sisepõlemismoototi silindris Ta ühineb õhuhapnikuga, andes NO2. N2O tekib lämmastikväetistest mikroorganismide elutegevusel. NO ja NO2 äärmiselt mürgised Bioakumulatsioon organismide ainevahetusprotsesside ning keskkkonnas olevate ainete koosmõju telemusena jälgitav nähtus, mille korral raskelt lagunevad või keemiliselt organismi kudedega seonduvad ained kogunevad teatud organismidesse ja nende osadesse. Bam. võib ilmneda ka pideva reostusallika demasdul (??:S) ainete puhul,
Bensiin on naftasaadus mis koosenb mitmesugustest süsivenikest ja põleb aurustunud olekus. Bensiini tihedus on 680 -780 kg/m3 . Koostis sõltub töötlemise viisist ja lähtenaftast. Mootori käivituvuse huvied on oluline, et aurustumine algaks parajalt madalal temperatuuril. Tähtsaim bensiinile esitatav nõue on detonatsioonikindlus. Harilikul põlemisel liigub bensiinileek kiirusega mõnikümmens meetrit sekundis, kusjuures rõhk silindris muutub sujuvalt. Detonatsiooni korral on aga tegemist plahvatusega, leegi liikumise kiirus ületab helikiiruse. Selle tagajärjel võin mootor tõiselt kahjustada saada. 3.2 Diislikütus on naftasaadus mis on enamasti läbipaistva või kollaka värvusega. Diisel pihustub ja süttib kergelt. Täpselt seda nõuabki diiselmootor. Diislikütuse üks olulisemaid kvaliteedinäitajaid on väävlisisaldus. Suur väävlisisaldus kahjustab mootorit. Alates 1975. aastast on keelatud müüa
viskoossusele /s temperatuuril C. (Destilleeritud kütuste kooditähis numbreid ei sisalda). 1.2. Laevakütustele esitatavad nõuded Diiselmootorites kasutatavate kütuste üheks tähtsamaks ekspluatatsioonilis- tehniliseks nõudeks on kõrge soojusväärtus. Lisaks sellele peab ekspluatatsiooni tingimustes olema tagatud: - Diiselmootori pidev ja katkematu varustamine kütusega põhi tagavara tankidest kütuseaparatuurini ja sealt mootori silindritesse. - Kvaliteetse küttesegu moodustumine silindris, mis sõltub viskoossusest, fraktsioonilisest koostisest, tihedusest, pindpinevusest ja kütuse küllastunud aurude rõhust; - Stabiilne süttimine, masina ökonoomne ja sujuv töö, kütuse täielik ning suitsuvaba põlemine ja kahjulike lisandite sisaldus väljalaskegaasides lubatud piirides; - Põlemiskambrit piiravate pindade ja väljalasketraktide minimaalne korrosioon ; - Füüsikaline ja keemiline stabiilsus hoiustamisel ning transportimisel. 1.3. Laevakütuste omadused
nende toidu või söödana kasutamisel kahjustab inim- või loomorganismide tervist. Et plii liiast tingitud toksilisus taimedele sõltub paljudest teguritest, on raske määrata taimedele kahjulikult mõjuva pliisisalduse taset mullas, kuid enamasti varieerub see 100 ja 500 mg/kg vahel. Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Bensiini oktaaniarvu tõstmiseks lisatakse bensiinile tetraetüülpliid (TEP), mille põlemisel aga satub atmosfääri mürgiseid pliiühendeid. Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda. Arenenud maailmas on viimastel aastatel liigutud pliivaba bensiini kasutamise suunas, et vähendada autostumisest tingitud
nõeljad terad kaaluti ja arvutati nende sisaldus protsentides kogu proovist. Lubatavaks piiriks raskebetoonil on ülimalt 35%. 4.6 Killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi Killustiku tugevusmark määratakse analoogselt GOST'i metoodikale. Killustikku tugevusmargi määramiseks kasutati silindrit diameetriga 75 mm. Killustik puistati silindrisse ja selle peale asetati kolb, mida hüdraulilisel pressil koormati ühtlaselt kuni 5 tonnini (50 kN). Silindris muljutud killustik sõeluti kontrollsõelal avaga mm. Killustiku muljumiskindlus arvutati seosest (7). Dp=m1/M*100 (7) Dp muljumiskindlus [%] m1 kontrollsõela läbinud killustiku mass [g] M silindrisse puistatud killustiku mass [g] 4.7 Killustiku veeimavuse määramine Võetakse killustiku katseproov 1000g. Jäetakse killustik 7 päevaks vette. Seejärel võetakse killustik veest välja ning kaalutakse uuesti
Plaatjate ja Plaatjate ja nõeljate nõeljate terade Proovi terade mass, sisaldus mass, g g killustikus, % 1049,2 262,6 25% 6.6 Killustiku tugevusmargi määramine Killustiku tugevusmark määratakse kahes jaos: 4 - 8 mm(kontrollsõela ava 1,0 mm) ja 8 16 mm(konrollsõela ava 2,0 mm). Killustik valatakse 5 cm kõrguselt silindrisse. Killustiku peale asetatakse kolb, mida hüdraulilise pressiga koormatakse. Silindris muljutud killustik sõelutakse vastaval kontrollsõelal, olenevalt killustiku suurusest. Katse tulemus on välja toodud tabelis 6.6. Killustiku muljumiskindlus Dp arvutatakse järgmiselt: (7 ) Tabel 6.6 Tugevusmark Silindrisse Kontrollsõela puistatud läbinud killustiku killustiku mass M, Muljumiskindlus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
