Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikesse, jäämurdevöör - veealune osa on 25o-30o kaldu, kasutatakse jäämurdjatel., klipperivöör pulbiga e. pirniga - esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiiruse juures tekkivate pritsmete eest pirnvöör - selline vööri veealuse osa kuju vähendab lainetakistust suurendades seega laeva kiirust ja vähendades kütusekulu püstvöör - veealune osa on silindrilise kujuga, harilikult on selline vöör supertankeritel ja suurtel maagivedajatel (balkeritel ja OBO-laevadel), lusikvöör - esineb mõningatel kalalaevadel elliptiline ahter - aeglasekäigulistel laevadel, peegelahter - uuematel laevadel , kujutab endast "lõigatud" ristlejaahtrit Minimaalse vabapardaga laev - laev raskete ja massilastide (puistlastise) veoks nagu maak, süsi, nafta jne. Kõrgendatud vabapardaga laev - laev tükilasti (generaalkauba) ja kergete
Kuna vastaval peidikul seda probleemi ei esine, siis on tulevikus võimalik luua sarnase lähenemisega peidikuid ka optilise piirkonna jaoks. Sellise erikujulise struktuuri tekitamiseks on kasutatud 3D printimist (vt Joonis 11 vasakpoolne paneel) . Kasutades sobivat aukude konfiguratsiooni on peidikut võimalik lihtsalt reprodutseerida. Joonis 11. Vasakul: Foto 3D prinditud peidikust [17].Paremal: Sama 3D prinditud peidiku ülesehitus. [16] KÜSIMUS: 24) Kirjelda joonisel 11 näidatud silindrilise peidiku tööpõhimõtet ja ehitust? Kuidas on valmistatud? KÜSIMUS: 25) Kirjelda joonisel 12 näidatud 3D prinditud peidiku tööpõhimõtet? Miks on tühimike kuju just selline? Kasutatud kirjandus [1] S. A. Ramakrishna and T. M. Grzegorczyk, Physics and Applications of Negative Refractive Index Materials. CRC Press, 2009. [2] B. Wang, "Wave propagation in photonic crystals and metamaterials: surface waves , nonlinearity and chirality," Iowa State University, 2009.
Järelikult suurendus puudub, täpsemalt öeldes: suurendus võrdub ühega. Peeglis on ka näha , et joonlaua peeglist kaugemate jaotiste kujutised on ka peeglis näha kaugemal. See näitab, et kujutis asub peegli taga. Tasapeegel tekitab näiva kujutise. See tähendab, et pärast peegeldumist ei lõiku mitte kiired, vaid nende pikendused. Valguse murdumist saab demonstreerida laserpointeriga, suunates selle kiire sogasesse vette. Valguse murdumist saab demonstreerida ka ilma laserita. Täidame silindrilise klaasanuma poolenisti veega ja asetame selle keskele püstise pliiatsi. Vaatame pliiatsit ristsuunas läbi veega täidetud anumaosa. Valguse difraktsiooni saab demonstreerida mitmeti. Valguse difraktsiooni on hea näidata, kui lasta laseri (pointeri) kiir läbi kitsa pilu ekraanile. Pilu mõõtmete muutmisel on näha, et kitsama pilu korral kandub laserivalgus rohkem varju piirkonda, kui laia pilu korral. Kui pilu laius on ca 2 või rohkem millimeetrit, siis tekib
Vesi segab mineraalide ühildumist ja nõrgestab osakeste sidemeid. Vesi vähendab hästi nõrkade ja pooriderohke kivimite tugevust aga tal on minimaalne efekt tugevate vähese pooridega kivimi tugevusele. Tugevuse testimine laborites on ebatäpne, tänu kivimite erinevatele variatsioonidele (eriti nõrkade settekivimite puhul), siis täpsus on pluss miinus 20 protsenti. Praktikas võetakse tugevused ikkagi tabelitest.Erinevad testimis võimalused- 54 mm silindrilise proovi kehaga tehakse survekatse- Brasiilia test, punkt koormus test ja scmidti haamer 6. Lõimise olemus. Pinnase tihendus ja konsistents. Terakeste ümardatus. Plastsusdiagramm. Pinnase liigitamisel lõimise järgi on aluseks osakeste suurus. Eristatakse tabelis 1.1 toodud pinnaseosakeste lähedaste mõõtmetega intervallid ehk fraktsioonid. Pinnases leiduv vaba vesi vähendab sidemete tugevust, eraldab osakesed ja suurendab nende liikuvust. Kui
· Normaalbetoon 2000...2600 kg/m3 · Kergbetoon 800...2000 kg/m3, ei käi gaas-, vaht- (poor- või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste (terasuurus alla 4mm) kohta. · Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10...C100/115; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kui kuubikujulise proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%. Kergbetooni survetugevusklasside tähistus vastavalt LC8/9...LC80/88. 05.05.2014 · Kõrgtugev betoon- betoon, mille survetugevuse klass on normaal- ja raskebetooni puhul kõrgem kui C50/60 ja kergbetooni puhul kõrgem kui LC50/55.
16. Kuhu on suunatud reaktsioonjõud sfäärilise liigendi korral ruumis? Sfäärilise liigendi reaktsioonil võib olla ruumis mistahes suund. 17. Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid juhul kui tala on seina müüritud? Talaga risti seina suunas. 18. Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid sfäärilise liigendi korral ruumis? S 19. Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid silindrilise liigendi korral ruumis? S 20. Sõnastada staatika I aksioom (tasakaalu aksioom). Jäigale kehale rakendatud jõud on tasakaalus siis ja ainult siis, kui need jõud on moodulilt võrdsed, suunalt vastupidised ning nende mõjusirged kattuvad. 21. Sõnastada staatika II aksioom (superpositsiooni aksioom). Jõusüsteemi mõju jäigale kehale ei muutu, kui sinna lisada või ära võtta tasakaalus jõusüsteem. 22. Millise järelduse võib teha staatika esimesest ja teisest aksioomist?
Tiheduse järgi Raske üle 2600 kg/m3 Normaal betoon 2000...2600 Kerge 800...2000 kg/m3* kg/m3 * ei käi gaas, vaht (poor või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste kohta Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Tugevusklassid: C8/10... C45/55 (väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust) Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusklassidesse: KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2...W20) Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement, asfalt, kips, põlevkivituhk, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades: killustik, kruus, räbu, keramsiit, saepuru jne. betoon. Struktuuri järgi
16. Kuhu on suunatud reaktsioonjõud sfäärilise liigendi korral ruumis? Sfäärilise liigendi reaktsioonil võib olla ruumis mistahes suund. 17. Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid juhul kui tala on seina müüritud? Talaga risti seina suunas. 18. Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid sfäärilise liigendi korral ruumis? S 19. Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid silindrilise liigendi korral ruumis? S 20. Sõnastada staatika I aksioom (tasakaalu aksioom). Jäigale kehale rakendatud jõud on tasakaalus siis ja ainult siis, kui need jõud on moodulilt võrdsed, suunalt vastupidised ning nende mõjusirged kattuvad. 21. Sõnastada staatika II aksioom (superpositsiooni aksioom). Jõusüsteemi mõju jäigale kehale ei muutu, kui sinna lisada või ära võtta tasakaalus jõusüsteem. 22. Millise järelduse võib teha staatika esimesest ja teisest aksioomist?
Jahutid HT ja LT Konturid jahutatakse kiilu kest- toru jahuti (U- kujuline) abil. LT- Bloksma K8- 86/2P- L; 764 kW x 2 HT- Bloksma K6- 86/2P- L; 1425 kW Toru läbimõõt: 10 mm 43 2.3.4 Käivitussüsteem Käivitussüsteemi jaoks on ettenähtud 2 suruõhubalooni. Iga balooni maht on 250l. Käivitusõhurõhku hoitakse baloonides 30bar, ja maksimaalne temperatuur baloonis on 50°C. Baloonid on silindrilise kujuga, otstes ümmargused ja asuvad kompressori juures. Iga balooni küljepeal on manomeeter, kaitseklapp ja tifooni klapp. Kaitseklappide avanemisrõhk on 36 bar. Ballooni armatuuri koosseisu kuuluvad manomeetrid, termomeetrid, sisse- ja väljalaskeklapid ning kraanid kondensaadi tühjendamiseks. Kondensaadi väljahuhtimine toimub käsitsi. Balooni täitmine toimub kahe komressoriga. Peamasinad käivitatakse õhuga rõhul 15-30 bar. Käivitusõhk tuleb peakäivitusklappi, pärast
Elavad merepõhjas igas sügavuses. Neil on küll koed ja organid, kui arengu ja ehituse tõttu on nad kõigist teistest erinevad ja moodustavad omaette haru. Liiguvad aeglaselt. Magedas vees elada ei saa. On röövloom, toitudes merepõhja kinnitunud või seal aeglaselt liikuvatest loomadest, nt krabid, käsnad, väikesed ussid. Suu asub keha alapoolel. Võimeline taastama kaotatud kehaosi. Merisiilikud on keraja kehaga, söövad vetikaid, , alapoolel asub suu. Meripurad on silindrilise kehaga, paljud meenutavad kurki, keha on pehme ja lihaseline. Okkaid pole, lubiplaadid väikesed ja ümarad. Toituvad põhjasetetest. Keha eesmises osas suu. Näited: merisiilikud, meritähed ja meripurad Käsnad. Põhitunnused: Selgrootud (erineva keha kuju ja suuruse ja eluviisiga loomad). Väga erineva kehakujuga. Elavad nii vees kui maismaal. Keha sees kõvast ainest osakesed. Kõige algelisemad ja vanemad hulkraksed loomad. Enamik elab ookeanides, aga ka magevees, eestis
elektromehaanilisteks) pneumaatilisteks ning sisepõlemismootoriga seadmeteks Laialt on levinud seadmed löögienergiaga kuni 10 J ning massiga kuni16 kg. Raskemate seadmetega saab töötada ainult vertikaalasendis (ülalt alla). Harilikult kasutatakse ühefaasilist 220V ning 50 Hz voolu. Rasketel perforaatoritel massiga 30... 35 kg kasutatakse asünkroonmootorit. Töö põhimõte: Elektrimootorilt pöördemoment kantakse edasi silindrilise hammasratta kaudu võllile millel on otsas silinder- ja keskel koonushammasratas Viimase külge on kinnitatud väntvõlli telg. Kepsu külge kinnitatud kolb liikudes torus edasi tagasi paneb liikuma tekkiva alarõhuga ka löökraua. Kui kolb on ülemises äärmises asendis siis torul avanevad kompensatsiooniavad ning õhk pääseb sisse ning vaakum kolvi all väheneb. Kolvi allaliikumisel löögiraud mõnevõrra inertsist liigub ülesse. Rõhu suurenedes
sporofüüt. Just sellepärast peetakse sammaltaimi taimede evolutsioonis iseseisvaks külgharuks. Gametofüüt kujutab endast lehtjat tallust või varre ja lehtedega võsu. Juuri ei ole, nende ülesannest täidavad risoidid – pindmiste rakkude väljakasved. Sugulise paljunemise elundid on paljurakulised. Sporofüüt, mida sammaltaimedel nimetatakse sporogooniks, on sõltuvuses gametofüüdist. Morfoloogiliselt kujutab ta endast silindrilise jala tipus asetsevat kerakujulist, elliptilist või silindrilist eoskupart, mille sees arenevad eosed. Sporogoon on gametofüüdiga tihedalt seotud, kuna saab temalt vett ja vajalikke toitaineid. Sammaltaimede keha (gametofüüt ja sporogoon) maksimaalne suurus on 60cm. Sammaltaimed on oma ehituse ja ökoloogia poolest lähedased vetikatele. Nagu vetikatelgi, puuduvad neil juhtkoed ja juured. Mõnedel primitiivsematel sammaltaimedel on tallus lamav ja dihhotoomselt harunev
1) taimtoidulised elavad vabalt taimedel või varjatult puukoore all ja kõdus 2) pinnaseelanikud elavad pinnases ja imevad taimede juurtel 3) röövtoidulised veelutikad 4) röövtoidulised maismaalutikad 5) ajutised või püsiparasiidid selgroogsetel toituvad verest Süstemaatiliselt jaotatakse lutikalised kahte rühma. I Rühm: Veelutikalised Cryptocerata Tundlad lühikesed, peidetud silmade alla. Sugukond selgsõudurlased - Notonectidae. Peaaegu silindrilise, külgedelt veidi kokkulitsutud, kumera selja ja punaste silmadega putukad. Selgsõudurlased ujuvad kõhupool ülespoole, sellepärast on nad seljapoolt heledamad kui kõhupoolt. Üks tavalisemaid liike on selgsõudur Notonecta glauca. Sugukond harklutiklased Nepidae. Oma välimuse poolest meenutavad nad troopilisi putukaid kojuselisi. Nende hulgas on lühikesi, laia ja väga õhukese kehaga ning pikki ja oksaraagu meenutava kehaga vorme. Tagakeha tipus asub pikk ja tugev hingamistoru.
Punktlaengute süsteemi elektriväli. Elektriväli on seotud keha elementaarlaenguga ja esineb laetud kehade ümber, põhiomaduseks on laetud kehade mõjutamine. Elektriväli levib vaakumis valguse kiirusega. El. välja iseloomustavad el. välja tugevus ja potentsiaalne tugevus. σ E= Elektriväli mõlemal pool tasandil on homogeenne. 2ϵ0 2k τ Ühtlaselt laetud lõpmata pika silindrilise pinna elektriväljatugevus: E= , kus r >= R Tau on r 1 laeng pikkusühiku kohta. C/m Elektriväljatugevus E suvalises punktis on defineeritud elektrostaatilise jõu F kaudu, mis mõjub sellesse punkti asetatud positiivsele proovilaengule q₀. Iseloomustab laengu võimet mõjutada
keemiline püsivus ja talvistel töödel. 42. 24. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal 43. 1) Tiheduse järgi liigitatakse betoone: 1. Raske betoon üle 2600 kg/m3 2. Normaal ehk tavabetoon 2000-2600 kg/m3 3. Kerge betoon 800-2000 kg/m3 44. 2) Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Tähistatakse C8/10 .... C45/55, väiksem arv näitab silindrilise ja suurem arv kuubikujulise proovikeha survetugevust. 45. 3) Külmakindluse järgi jagunevad betooni külmakindlusklassidesse, tähistatakse nt KK1 (F50) 46. 4) Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusmarkidesse, tähistatakse W2.....W20 47. 5) Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne sideaineks. 48. 6)Täitematerjali järgi liigitatakse: killustik, kruus, räbu, keramsiit, saepuru jne betoon 49
Soovitav oleks jälgida juhendis näidatud mõõte. Vastasel korral ei pruugi koostu komplekteerimine kirjeldatud kujul olla kõige otstarbekam Loodava mudeli detailid on suhteliselt lihtsalt freesitavad koolide CNC pinkidega, Seega on võimalik mudel ka reaalselt valmistada. Kui üritada mudelit valmistada kasutades pingi juhtimise tarkvarana Nc-Cad-i, tuleks vajadusel mõnda detailidest käsitsi töödelda. Näiteks ,,Kapoti" kumerpind. Silindrilise kujuga ,,Telg", oleks otstarbekas treida. Kui detaile keerukamaks arendada, tuleks pingi juhtimise tarkvarana kasutada programmi NX. Pingi juhtimise tarkvara (CAM) kohta leiab informatsiooni juhendi teistest peatükkidest. Nii detailide loomisel, kui koostu komplekteerimisel lähtutakse juhendis üldiselt põhimõttest, et kui eespool on mingi käsu kasutamist kirjeldatud, siis seda uuesti ei korrata.
Üks paber jääb materjali kandekihiks, teine eemaldatakse. Kuumutustemperatuur on suhteliselt madal, nii et polümerisatsioon toimub ainult osaliselt. Saadavad lindid (paksusega tavaliselt 0,08 - 0,25 mm ja laiusega 25 1500 mm) keritakse rulli ja nad säilivad madalal temperatuuril (0 C juures) kuid. Lõplike detailide (näiteks laminaatide) saamiseks eemaldatakse aluspaber ja lindid kantakse Kerimise meetodit kasutatakse silindrilise kujuga detailide valmistamiseks (joon 13-7). Vaiguga immutatud kiud keritakse alusele mitmes kihis, kusjuures saab kasutada erinevaid kerimise viise, sõltuvalt saadava detaili tugevuse vajadustest. Esimesel juhul saadakse universaalse tugevusega, teisel juhul ristsuunalise tugevusega ja kolmandal juhul pikisuunalise tugevusega 13.4 Kihilised komposiidid Kihilised komposiidid koosnevad erinevate materjalide kihtidest, mis omakorda võivad olla komposiidid.
Üks paber jääb materjali kandekihiks, teine eemaldatakse. Kuumutustemperatuur on suhteliselt madal, nii et polümerisatsioon toimub ainult osaliselt. Saadavad lindid (paksusega tavaliselt 0,08 - 0,25 mm ja laiusega 25 1500 mm) keritakse rulli ja nad säilivad madalal temperatuuril (0 C juures) kuid. Lõplike detailide (näiteks laminaatide) saamiseks eemaldatakse aluspaber ja lindid kantakse vajadusel mitmes kihis alusele kuumpressimise teel. Kerimise meetodit kasutatakse silindrilise kujuga detailide valmistamiseks (joon 13-7). Vaiguga immutatud kiud keritakse alusele mitmes kihis, kusjuures saab kasutada erinevaid kerimise viise, sõltuvalt saadava detaili tugevuse vajadustest. Esimesel juhul saadakse universaalse tugevusega, teisel juhul ristsuunalise tugevusega ja kolmandal juhul pikisuunalise tugevusega detail. Pärast kerimist toimub kuumutamine ja eemaldamine alusest. 13.4 Kihilised komposiidid
lisajuured. Võsu ja juured harunevad tipmiselt. Juhtkimp asub varre keskel. Kesksilinder võtab enda alla väikese osa varrest. Paks kooreosa on läbitud lehejälgedest. Kambium puudub. Vars ja lehed on kaetud epidermiga, milles paiknevad õhulõhed. Lehelaba on lineaalne, terveservaline, lõpeb pika peenikese karvakesega. Eospead asetsevad püstiste külgharude tippude kahe-, harvem kolme- kuni viiekaupa. Eospea on silindrilise kujuga, koosneb teljest, millel tihedalt paiknevad soomusjad, kolmnurksed, teritunud ja tõusva tipuga sporofüllid. Sporofülli ülapoolel paikneb lühikesel jalal seisev neerukujuline sporangium eostega. Spoorid on ühesuurused, väikesed, tetraeedri kujulised. Eoste kest koosneb kahest kihist, välimisest eksiinist ja sisemisest intiinist. Sporangiumid avanevad ristlõhega. Spoorid kukuvad maapinnale ja mõne sentimeetri sügavusel mullas areneb
sõltudes skeleti seisundist, närvi- ja lihassüsteemist, eluolustikulistest tingimustest ja üldisest füüsilisest arengust. Õige rüht Tagab sirutaja-painutajalihaste omavahelise tasakaalu ja pinge lülisamba hoidmisel õiges asendis. Tasakaal on saavutatav keha raskuse õige paiknemisega toetuspinnal. Pea-, selja- ja istmikukumeruse äärmised punktid asetsevad enam-vähem ühel joonel. Rindkere on sümmeetriline ja silindrilise kujuga. Õlad asetsevad sümmeetriliselt ja pingevabalt. Abaluud paiknevad lähestikku ning vastu selga. Kõhulihased on heas toonuses ja kõht on lame. Vaade on otse, lõug horisontaalselt või suunatud pisut ülespoole. Pöiad on paralleelselt ning otse. Keha verikaaltelg kulgeb kõrvanibu kohalt, õla eest, käelaba tagant üle puusa- ja põlveliigese ning lõpeb tallavõlvi keskel. Oluline osa rühi kujundamisel
C. trachomatise inklusioonkehadesse koguneb glükogeen, mida retikulaatkehakesed sünteesivad. Joodiga värvuvad nad pruuniks ja neid saab joodiga värvides rakus tuvastada. Chlamydophila psittaci ja Chlamydophila pneumoniae inklusioonikehadesse glükogeeni ei kogune. *Chlamydia trachomatis on inimeste patogeen ja tema erinevad serotüübid põhjustavad silma-, sugu- ja hingamisteede haigusi. Ta siseneb limaskesta väikeste haavakeste kaudu. Elementaarkehakesed seostuvad silindrilise epiteeli retseptoritega ja endotsüteeritakse. Trahhoom, konjunktiviit, imikute kopsupõletik, uretriit, emakakaelapõletik. Trahhoom on krooniline keratokonjunktiviit. Areneb välja kae. Konjunktiiv armistub, laug katab silma ja inimene jääb pimedaks. C. trachomatis nakatab ka suguelundite limaskesti ja põhjustab põletikku, millega võib kaasneda sigimatus. Klamüdioosid on arenenud riikides kõige levinum suguhaigus. Kui
domineerib aga sporofüüt. Just sellepärast peetakse sammaltaimi taimede evolutsioonis iseseisvaks külgharuks. Gametofüüt kujutab endast lehtjat tallust või varre ja lehtedega võsu. Juuri ei ole, nende ülesannet täidavad risoidid pindmiste rakkude väljakasved. Sugulise paljunemise elundid on paljurakulised. Sporofüüt, mida sammaltaimedel nimetatakse sporogooniks, on sõltuvuses gametofüüdist. Morfoloogiliselt kujutab ta endast silindrilise jala tipus asetsevat kerakujulist, elliptilist või silindrilist eoskupart, mille sees arenevad eosed. Sporogoon on gametofüüdiga tihedalt seotud, kuna saab temalt vett ja vajalikke toitaineid. Sammaltaimede keha (gametofüüt ja sporogoon) maksimaalne suurus on 60cm. Sammaltaimed on oma ehituse ja ökoloogia poolest lähedased vetikatele. Nagu vetikatelgi, puuduvad neil juhtkoed ja juured. Mõnedel primitiivsematel sammaltaimedel on tallus lamav ja
lisajuured. Võsu ja juured harunevad tipmiselt. Juhtkimp asub varre keskel. Kesksilinder võtab enda alla väikese osa varrest. Paks kooreosa on läbitud lehejälgedest. Kambium puudub. Vars ja lehed on kaetud epidermiga, milles paiknevad õhulõhed. Lehelaba on lineaalne, terveservaline, lõpeb pika peenikese karvakesega. Eospead asetsevad püstiste külgharude tippude kahe-, harvem kolme- kuni viiekaupa. Eospea on silindrilise kujuga, koosneb teljest, millel tihedalt paiknevad soomusjad, kolmnurksed, teritunud ja tõusva tipuga sporofüllid. Sporofülli ülapoolel paikneb lühikesel jalal seisev neerukujuline sporangium eostega. Spoorid on ühesuurused, väikesed, tetraeedri kujulised. Eoste kest koosneb kahest kihist, välimisest eksiinist ja sisemisest intiinist. Sporangiumid avanevad ristlõhega. Spoorid kukuvad maapinnale ja mõne sentimeetri sügavusel mullas areneb
Kasutatakse kiiretel avariitöödel, laevadel, talvisel betoneerimisel. 28.Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal ( survetugevus, tihedus, keskkonnaklass, kloriidisisaldus, konsistents, viskoossus, läbivus ja kihistumine- viimased kolm näitajat on isetiheneva betooni kohta) 1) tiheduse järgi: raskebetoon üle 2600 kg/m3 ; normaal e tavabetoon 2000-2600 kg/m3 ; kerge 800- 2000 kg/m3 2) tugevuse järgi: C8/10 C100/115 väiksem näitab silindrilise, suurem kuubikujulise proovikeha survetugevust 3) külmakindlus järgi: jagunevad EVS 814 põhjal KK1, KK2, KK3 ja KK4 4) veepidavuse järgi: W2-W20, kus arv näitab millise rõhu juures vesi imbub läbi proovikeha 5) sideaine järgi: jagatakse betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne betooniks 6) täitematerjali järgi: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiitbetoon 7) struktuuri järgi: tihe, kore ja mullbetoon 29
o&irdz/c.2a zf K.urstts:...t4/llfzat/ta VONKUMISED Ja LAINED 05. dersemtrer 200i l. Areomeeter,mille silindrilise tor r,_b*usega''dot"sln-3.;;;;';',lf;f"b"T,il,#,1,T#f; ff ;iil ji:'"J":.;:,# v6nluris) vdrrand.kuj hetkelr:= 0 o[ ta yajutat'd '' n "o,,;guu*if". 2. _,Jethargiv6n_t< esagedusoo 601:r Hz, teraav6nkrroiste sumbrrnise logai: bnil,
Anisotroopsed omadused- ka vedelas olekus omadused sõltuvad suunast; näiteks elektrijuhtivus; Nende ühendite osakesed võivad üksteise suhtes ümber paikneda, kuid nad säilitavad oma orientatsiooni (näiteks on teljed paigutunud niidikujuliselt ühes suunas). Struktuur muutub kuumutamisel või voolu läbijuhtimisel, selle tulemusel muutuvad ka omadused (värvus). Kasutatakse arvutites, kellades jne 79. Süsiniku nanotorud- ehitus, kasutamine. …on silindrilise nanostruktuuriga süsiniku allotroop. Nende silindriliste süsinikumolekulide ebaharilikke omadusi väärtustatakse 18 nanotehnoloogias, optikas, materjaliteaduses jm. Tänu erakordsele soojusjuhtivusele, mehaanilistele ja elektrilistele omadustele kasutatakse süsiniknanotorusid struktuurimaterjalides lisanditena. Nanotorud saadakse ühe süsiniku aatomi paksuse lehe
o&irdz/c.2a zf K.urstts:...t4/llfzat/ta VONKUMISED Ja LAINED 05. dersemtrer 200i l. Areomeeter,mille silindrilise tor r,_b*usega''dot"sln-3.;;;;';',lf;f"b"T,il,#,1,T#f; ff ;iil ji:'"J":.;:,# v6nluris) vdrrand.kuj hetkelr:= 0 o[ ta yajutat'd '' n "o,,;guu*if". 2. _,Jethargiv6n_t< esagedusoo 601:r Hz, teraav6nkrroiste sumbrrnise logai: bnil,
23. Kruvipress 3.1.2.2 Pelletid Pelletite tootmisel kõige laialdasemalt on kasutusel silindrilised matriitspressid (vt Joonis 3 . 24). Pressimise käigus puitmaterjal kuumeneb, ligniin pehmeneb ning surutakse rullikute survel matriitsi koonilistest avadest välja (vt Joonis 3 .25). 28(113) Villu Vares Energia ja keskkond Joonis 3.25. Silindrilise matriitspressi Joonis 3.24. Silindriline matriitspress matriits, P.Muiste foto Pelletite head omadused puistematerjalina annavad võimaluse paindliku jaotussüsteemi kujundamiseks (vt. Joonis 3 .26), mis kindlustab efektiivse logistika nii suur- kui ka väiketarbijate jaoks. Kuna pelletid sobivad kasutamiseks ka katlamajade automatiseeritud etteande süsteemides ja põletites, on nad täiesti konkurentsivõimeliseks alternatiiviks kütteõlile. Joonis 3.26
Lõikeriist on puur, mis võimaldab töödelda auke täismaterjalisse ja avardada juba puuritud auke. Puuri pöörlevat liikumist nimetatakse pealiikumiseks, sirgjoonelist telje suunalist aga ettenihkeliikumiseks. Puurid jagunevad konstruktsiooni ja eesmärgi järgi: Sulgpuurid (joon. 122a) - kasutatakse peamiselt käristites ja käsitrellides. Töötlemistäpsus madal. Spiraalpuurid (joon. 122b,c) - võivad olla nii silindrilise kui koonilise sabaga. Enam levinud puurid, neid kasutatakse nii käsitsipuurimisel kui pinkides. Süvispuur (joon. 122e) - kasutatakse aukude faasimisel, kruvija needipeade koonus- või silindersüviste tegemiseks ning augu ümbruse tasaseks lõikamiseks. Tsentripuur (joon. 122d) - on ette nähtud detailidele tsentriaukude puurimiseks. Kombineeritud puurid (joon. 122f) - võimaldavad erinevaid pindu, aga samuti üheaegselt puurida, avardada ja hõõritseda.
teljed paigutunud niidikujuliselt ühes suunas). Struktuur muutub kuumutamisel või voolu läbijuhtimisel, selle tulemusel muutuvad ka omadused (värvus). Kasutatakse arvutites, kellades jne. Näiteks: 4, 4’-dimetoksüasoksübenseen 79. Süsiniku nanotorud- ehitus, kasutamine. Fullereenid: Kümned, sajad või tuhanded C aatomid ühinenud palli või torusarnasteks molekulideks. Kõige suuremaid nim. C nanotorudeks. C60 – kõige tuntum fullereen. Süsiniknanotoru on silindrilise nanostruktuuriga süsiniku allotroop. Nende silindriliste süsiniku molekulide ebaharilikke omadusi väärtustatakse nanotehnoloogias, optikas, materjaliteaduses ja teistes tehnoloogia valdkondades. Erakordsele soojusjuhtivusele, mehhaanilistele ja elektrilistele omadustele sobivad nad kasutamiseks nanoelektroonikas, elektromehaanilistes mikrosüsteemidesja nanorobootikas. Lahustuvad heksaanis ja tolueenis; hajutavad valgust; ei juhi elektrit; reageerivad leelis- ja leelismuldmetallidega
Korgikambium ja haavameristeem Apikaalne meristeem Asub juurte ja varte tippudes – kasvukuhikud Sõnajalgtaimedel üks kiird- ehk initsiaalrakk Paljas- ja katteseemnetaimedel initsiaalrakkude grupp Apikaalne meristeem tagab elundite pikkuskasvu moodustades elundite tippudes uusi struktuure, mis omakorda kasvama saavad hakata. Lateraalne meristeem Külgmine algkude ehk kambium. Elundite teiskasv, jämenemine. Paikneb telgelundites pinnaga parallelse silindrilise kihina floeemi ja ksüleemi vahel Kambiumi kasvusuund Kambium tekitab uusi rakke nii ksüleemi kui floeemi poole. Puittaimedel tekitab kambiumi perioodiline kasv aastarõngaid. Juurikatel võib esineda korraga mitu kambiumi kihti – polükambiaalsed. Vahemeristeem Asub lehtede alusel ning sõlmekohtade alusel. Võimaldab varrel kiiresti pikkusesse kasvada – sõlmevahed pikenevad. Kõrrelistel vastutab lehelaba kasvu eest: lehe tipu niitmisel/söömisel kasvab see aluselt ikka edasi.
Hapnikuballoonide plahvatamise põhjusteks võivad olla õli või rasva sattumine ventiilile, ballooni kukkumine või löögid ballooni pihta, sädeme tekkimine gaasi liiga ohtral tarvitamisel (elektriseerub ballooni suudmik), ballooni kuumenemine mingi soojusallika poolt, mille tagajärjel gaasi rõhk balloonis võib tõusta lubatust suuremaks. Vene järgi värv sinine, AGA Atsetüleeniballoonid on samuti valmistatud külmalt tõmmatud terasest silindrilise kujuga, põhi ümar ja sinna on kinnitatud ballooni king. Nad erinevad hapniku balloonidest selle poolest, et nad on täidetud urbse massiga. Selleks on aktiveeritud puusüsi, pimsi ja diatomiidi segu, mis on läbi immutatud atsetooniga. EN järgi on täidetud süsiniku pulbri ja asbesti seguga ja samuti läbi immutatud atsetooniga ( CH3COCH3 ), milles atsetüleen hästi lahustub. Atsetoonis lahustunult ja urbse massi boorides asudes muutub atsetüleen plahvatuskindlamaks ning seda võib
deks 2-s; määratakse silindritega, mille mõõdud on D = 150 mm (6 tolli) ja H = 300 mm (12 tolli). Vastab ligikaudu betooni tugevusele surutud konstruktsioonis. fc,cube = (1,2 ÷ 1,25) fc. Prismaline survetugevus (Rb) oli kasutusel -is, määratakse ruudukujulise ristlõikega prismadega, mille kõrgus ületab vähemalt neljakordselt ristlõike küljepikkust (150×150×600). Praktiliselt võrdne silindrilise tugevusega. Betooni tõmbetugevus fct Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 7 f ct 0,30 3 f c2 . Katseliselt määratakse tõmbetugevus a) tsentrilise tõmbekatsega (fct.ax = fct), b) lõhestuskatsega (fct.ax 0,9fct.sp), c) paindekatsega (fct.ax 0,5fct.fl), Joonis 1.1 kus
Vaakumi taset näitab vaakummeeter. Vaakumballoon on selleks, et koguda kokku juhuslikult vaakumtorustikku sattuvat prügi või vedelikku. Vedelik ei tohi sattuda vaakumpumpa! 36. LÜPSIMASINA EHITUS JA TALITLUS. Lüpsimasin koosneb neljast nisakannust, kollektorist, pikast piimavoolikust ja pikast vaakumvoolikust ja pulsaatorist. Nisakann koosneb hülsist, nisakummist ja lühikesest piima- ning vaakumvoolikust. Hülss on metallist või plastmassist silindrilise kujuga, mille otsad on kujundatud vastavalt nisakummi tüübile. Hülsi alumises osas on torujätk, mille külge kinnitub vaakumvoolik. Vaakumvooliku teine ots kinnitub kollektori jagaja otsiku külge. Nisakumm on painduv toru, mille ülaservas on mansett ja allosas lühike piimavoolik, mis on nisakummiga ühes tükis või ühendatud piimaklaasi abil. Nisakumm peab moodustama hülsi mõlemas otsas õhukindla ühenduse. Nisakummid
1 suure võimsusega turbopumpade ja turbogeneraatorite käitamiseks, ei erine abikatlad oluliselt auruturbiinlaevade peakateldest. Konstruktsiooni järgi on katlad väga erineva ehitusega, kuid kõige põhilisema tunnuse alusel võib aurukatlaid liigitada leektoru- (gaastoru-), veetoru- ja kombineeritud kateldeks. Leektorukateldes liiguvad gaasid torudes, mida ümbritseb vesi. Need katlad on silindrilise kerega, mis on osaliselt täidetud veega ja kuhu on paigutatud kolle ning torudest koosnevad küttepinnad nii, et need on üleni vee all. Leektorukatlad võivad olla horisontaalsed või vertikaalsed. Konfiguratsioonilt võivad leektorukatlad olla pöörd- või ühe gaasikäiguga. Veetorukateldes liigub vesi ja aur torudes, mida väljastpoolt uhuvad kuumad gaasid. Torude kimbud on ühendatud erinevatel tasapindadel asetsevate kollektoritega, millest ülemine on
Veisekasvatuse arvestus 22.02.2010 1) VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE Kodustamine toimus enamasti ürgkogukondlikul ajal. Kodustamise ja põlvnemise kohta on saadud andmed enamasti arheoloogilistel kaevamistel, paleontoloogilistel uurimistel, etnograafiast, võrdlevast anatoomiast. Loomade kodustamine on seotud inimese ühiskondliku arenguga ja sotsiaal-majanduslike tingimustega. Kodustamise algus langeb kivuaega. Esmalt kodustati need liigid, keda oli vaja jahipidamisel, et tagada toit. Veise kodustamine võis olla u 6-2 tuhat e.m.a. Põlvnemine: ulukloomad on need, kes looduslikes tingimustes vabalt elavad ja sigivad. Kinnipeetuna ei sigi. Taltsutatud loomad on inimese poolt kinnipeetavad ja ka dresseeritud loomad. Ei ole kohanenud inimese poolt pakutud tingimustega ja reeglina ei sigi. Koduloomad on kohanenud inimese poolt loodud tingimustele ja ei suuda inimese abita eksisteerida. Sigivad ja annavad teatud toodangut või veojõudu...
Kui laine võnkliikumine koosneb nii piki- kui põiklaine elementidest, nimetatakse teda liitlaineks. Helilaine kuju. Kuna keskkond ümbritseb võnkuvat osakest igalt poolt, levib heli igas suunas. Heli allikast võrdsel kaugusel asuvad osakesed võnguvad ühes faasis. Samas faasis olevaid osakesi ühendavat pinda nimetatakse laine frondiks. Laine front määrab laine kuju. Laine front võib olla sfääriline, silindriline, tasa või ebakorrapärane. Sfäärilise frondi tekitab pulseeriv kera, silindrilise pulseeriv silinder, tasalaine – pulseeriv tasand. Laine frondi kujuteldavaid ristsirgeid, mis näitavad laine liikumise suunda, nimetatakse helikiirteks. Helivälja põhilised näitajad Helilained vedelikus kujutavad tihendusi ja hõrendusi, mida tekitab võnkuv allikas. Tihendused ja hõrendused on seotud kohaliku rõhu muutusega. Kui heli puudumisel antud kohas rõhk on P0, siis helilaine läbimise hetkel tõuseb ja omandab väärtuse P1. Rõhkude vahet P0 - P1
MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tol...
Munajuhalehtrile järgneb munajuha laienenud osa - munajuha ampull, mille läbimõõt on 6-10mm ja mis moodustab 2/3 munajuha kogupikkusest. Ampullile järgneb munajuha kitsuse osa, mille läbimõõt on 3mm. Kitsuseosa ulatub emakanurgani ja jätkub munajuha emakaosana, mis läbib emaka seina. Munajuha emakaosa on lühim (1,5cm) ja kitsaim (1mm). Munajuha sein koosneb limaskestast, lihaskestast ja serooskestast. Munajuha limaskest moodustab arvukalt pikikurde; ta on kaetud silindrilise ripsepiteeliga, mille ripsmete löögid on suunaga emakaõõne poole. Ripsepiteeli vahel on silindrilisi sekretsioonivõimelisi rakke, mille poolt eritatav nõre katab munajuha läbiva munaraku vedelikukihiga. Viljastatud munaraku rändamine läbi munajuha emakaõõnde kestab ripsepiteeli ripsmete ja sekreedi toel 4-5 päeva. Seemnerakud liiguvad samal ajal munarakule emakaõõne poolt vastu. Munarakk kohtub seemnerakuga ja viljastatakse tavaliselt
vahel. Need on välisstaator ja sisestaator. Sisestaator on uureteta, mähis on välisstaatoril. 121 8.5 Alalisvoolumootor Alalisvoolumootori tööpõhimõte oli sisuliselt vaatluse all jaotises 3.2: magnetväljas paiknevale vooluga juhtmele mõjub jõud. Magnetväli tekitatakse alalisvoolumasinas poolustega. Poolused on kas püsimagnetitest või tekitatakse elektrivooluga ergutusmähises. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge, mis on üheaegselt masina kereks ja magnetahela osaks. Seda masinaosa, kus luuakse magnetväli, nimetatakse induktoriks. Vooluga juhtmeks on mähis, mis paikneb elektrotehnilisest terasest plekist valmistatud rootori uuretes. Seda masinaosa nimetatakse ankruks ja mähist ankrumähiseks. Mähise pöörlemisel magnetväljas on juhtmekeerule mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Joonisel on lihtsuse mõttes vaadeldud vaid ühte juhtmekeerdu (mähise ühe keeruga pooli).
TERASKONSTRUKTSIOONID I Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekt...
tunnel. Neid maaaluseid torutunneleid kasutavad elektromagnetilisel jõul töötavad maaalused süstikutest liiklusvahendid, mis suudavad reisida suurel kiirusel. Nad ühendavad niinimetatud "Kadunud Impeeriumi" maaaluste linnade komplekse. Ülisalajane (top secret) projekt koodnimega "NOAH'S ARK" kasutab toru- 33 süstikuid, mis on ühenduses süsteemiga, kus on üle 100 punkri ja silindrilise peidupaiga/uru. Süsteem on rajatud erinevates kohtades Maal. Nad ehitavad sama tüüpi tunneleid ka ülisalajastesse Kuu ja Marsi baasidesse. Paljudes nendes maa- alustes linnades on tänavad, kõnniteed, järved, väikesed elektriautod, hooned, kontorid ja kaubamajad. 1959 a. Rand konverentsil (Rand Symposium) oli üle 650 kohalviibija, enamus olid Riikliku Tööstuskogu (Corporate Industrial State) esindajad:
Vaakumi taset näitab vaakummeeter. Vaakumballoon on selleks, et koguda kokku juhuslikult vaakumtorustikku sattuvat prügi või vedelikku. Vedelik ei tohi sattuda vaakumpumpa! 5.1.3. LÜPSIMASINA EHITUS JA TALITLUS. Lüpsimasin koosneb neljast nisakannust, kollektorist, pikast piimavoolikust ja pikast vaakumvoolikust ja pulsaatorist. Nisakann koosneb hülsist, nisakummist ja lühikesest piima- ning vaakumvoolikust. Hülss on metallist või plastmassist silindrilise kujuga, mille otsad on kujundatud vastavalt nisakummi tüübile. Hülsi alumises osas on torujätk, mille külge kinnitub vaakumvoolik. Vaakumvooliku teine ots kinnitub kollektori jagaja otsiku külge. Nisakumm on painduv toru, mille ülaservas on mansett ja allosas lühike piimavoolik, mis on nisakummiga ühes tükis või ühendatud piimaklaasi abil. Nisakumm peab moodustama hülsi mõlemas otsas õhukindla ühenduse. Nisakummid
keerme profiilinurk (meeterkeerel 60, tollkeerel 55); 6. keerme tõusunurk - nurk keerme keskläbimõõdul moodustava kruvijoone ja P keerme teljega risti oleva tasandi vahel; tan . d2 Koonuskeermed valmistatakse koonilisusega 1 : 16. Ühendada saab nii koonilised välis- ja sisekeermed kui ka koonilised väliskeermed silindrilise sisekeermetega. Keermed valmistatakse teatud täpsusega. Tolerantsjärgud: Kruvidele - keskläbimõõdul d2 – 4; 5; 6; 7; 8; - välisläbimõõdul d – 4; 6; 8. Mutritele - keskläbimõõdul D2 – 4; 5; 6; 7; 8; - siseläbimõõdul D1 – 5; 6; 7. Piirhälbed: - kruvidele h; g; f; e; d; - mutritele H; G; F; E. Kolm täpsusklassi täpne keskmine jäme
Kaldaefekt, kanaliefekt. 1. Ohutuse tagamine laeva juhtimisel kitsustes Manööverdusriba laius. Ohutu liikumistee laius BOLT kitsendatud veealal väljendub valemiga: BOLT=BMR+BOV (12.1) kus BMR manööver-riba liikumisel [m]; BOV ohutusvaru, võrdub laeva laiusega. Manööver-riba leitakse valemist: BMR LS sin BOV cos Vt sin (12.2) kus LS laeva silindrilise osa pikkus, [m], , ja tuulest, hoovusest ja lainetusest tulenevad triivinurgad,[0], V - laeva kiirus, [m/sek], laeva seegamisnurk, [0], t seegamise periood, [sek]. Sügava vee jaoks, kui sügavus ületab 3 korda laeva süvise, saab tuuletriivi nurkade suuruse Tabelist 12.1., millest triivinurk valitakse laeva veepealse ja veealuse osa purjepinna suuruse suhte SÕ/SV , tegeliku tuule kursinurga qU ja tuule kiiruse ning laeva
Siis näis kiriku ehitus täiesti seiskuvat. 1547.aastal kutsuti kiriku peaarhitektiks Michelangelo(1475-1564), kes pöördus lõplikult tagasi tsentraalehitise juurde.,.. Bramante kavandatud harmooniline lahendus asendus nüüd jõuliste ja ägedate vormidega ,kõige määravam osa kompositsioonis kuulus aga kuplile. Kupli teostamisel tugines Michelangelo küll Brunelleschi kooriksüsteemile, viklite abil ülemineku asendas aga kõrge silindrilise trumliga. Rõhtjõud neutraliseeris aga raudtõmbrõnga abil. Rõhtreaktsiooni ülesannet täitis ka kuplit ümbritsev kolonnaad liidetuna kuplialuse müüritisega moodustas iga sambapaari all otsekui väikese tugipiilari. Michelangelo kavandas kupli lõplikuks kõrguseks 42 m läbimõõdu juures üle saja meetri, ise ta aga kuplit lõpetada ei jõudnud. Selle ülesande viis lõpule meistri õpilane Giacomo della Porta, kes pidas
10. Eemaldage juhtplaadist lööknõel ja lööknõela vedru ning seejärel ee- maldage vedru lööknõelalt. Joonis 7.8. Luku eemaldamine Joonis 7.9. Luku juhtplaat Joonis 7.10. Lööknõel, lööknõela vedru ja luku juhtplaat 108 Relvaõpe Relva kokkupanek 1. Asetage lööknõel ja vedru luku juhtplaati. 2. Pange juhtplaat tagasi nii, et silindrilise osa lukk läheks lukuraami soonde. Vajutage juhtplaat sisse ja tehke poolpööre. 3. Suruge lukku jõuga lukuraami (jälgige, et numbrid lukul ja luku juhtplaa- dil oleksid ühel küljel), kuni lukk lukustub. 4. Tõmmake lukku lukuraamist eemale, kuni lukustusrullid lähevad täieli- kult sisse. 5. Pöörake lukku neljandik pöö- ret päripäeva. Vajaduse korral ka- sutage universaalvõtit, mis pange väljaheitja soonde. 6. Jälgige, et vinnastushoob ei oleks kinnitatud
ratta, mille võllil 4 (nukkvõllil) on iga klapi jaoks käi- rasest. Kulumise vähendamiseks nukkide pinnad ja võlli tusnukk. Võlli pöörlemisel lükkavad nukid vastavalt tugikaelad tsementeeritakse. Laagritena käsutatakse silindrites toimuvatele taktidele (sisselaske-, surve- jne.) pronkspukse ja kuullaagreid. Kui nukkvõllilt käitatakse ka lühikesi silindrilise juhtpinnaga tõ u k u r e i d 3. Need võta- õlipumpa («Uraal» M-66 jt.), siis on tal peale nukkide veel vad vastu nukkide külgsurve ja annavad otsejõu edasi hammasratas 16. pikkadele tõukurvarrastele 2, mis käitavad nooku- Tõukurid 9 valmistatakse terasest või malmist; nende reid L Nood, pöördudes oma teljel, suruvad klapisäärele liikumist juhivad malmist või duralumiiniumist juhtpuksid ja avavad klappe fr ning 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
