EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Madis Vitsut RIPPVAGONETI ELEKTRIAJAM Kursuseprojekt õppeaines „Tehnoloogiaseadmete elektriajamid” TE.0023 Energiakasutuse eriala EK MAG II Üliõpilane: “ “ 2016. a. ………… Madis Vitsut Juhendaja: “ “ “ 2016. a. ………… lektor Erkki Jõgi Tartu 2016 SISUKORD TÄHISED JA LÜHENDID ........................................................................................................ 3 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 5 1. TEHNOLOOGIA KIRJELDUS ......................
õige asetuse tagamiseks separaatorites. Joonis nr.17 27 23. Peaülekande vahevõlli laagrite reguleerimine. Kahekordse peaülekandega vedavatel sildadel reguleeritakse vedava vedava hammasratta võlli laagritega samaaegselt ka vahevõlli laagreid. Nende kontrollimiseks paigutatakse mahavõetud vedava koonilise hammasratta juures indikaator vastu vedava silindrilise hammasratta hamba otsa ning vahevõlli nihutatakse hoova abil piki telge. Kui telglõik on üle 0,1 mm, võetakse laagrikaaned mõlemalt poolt maha ja kaante äärikute alla tihendeid valides seatakse laagrite lõtk õigeks. Kummaltki poolt tuleb vahelehti ära võtta samas paksuses, et mitte rikkuda silindriliste hammasrataste hammasvööde sümmeetrilisust. Asetus loetakse õigeks, kui vahevõlli saab käsitsi kergesti pöörata ning pöörlemiseks vajaliku pöördemomendi suurus on 0,1..
ebatihetusega pumpa pole võimalik reguleerida võrtseks silindrisse antavat kütusehulka, sest selljuhul nihkuks paigast KKP 0 –asend ja mootori seiskamine oleks raskendatud. SPM pihustite kontroll ja reguleerimine Kütuse pihustamine peab olema võimalikult täiuslik, sest sellest oleneb kvaliteetse küttesegu moodustumine. Kütuse pihustuskvaliteedist sõltub otseselt Pz ja Tz . Pihustite juures kontrollitakse: 1 . Pihusti nõelklapi tihedust 2. Pihusti nõelklapi silindrilise osa tihedust 3. Pihustus kvaliteeti 4. Pihusti nõelklapi avanemis survet 5. Pihusti avade ummistust Pihusteid katsetatakse katse stendis, milline koosneb: 1. kütuse anumast 2. käsi kõrgsurve pump, mis on varustatud manomeetriga 3. kõrgsurvetorud koos vajalike ühendus stutsidega 4. anum, kuhu suunatakse pihustatav kütus. Kontrollimine: 1. Nõelklapi tiheduse kontrollimiseks monteeritakse pihusti kontrollstendi
2000...2600 kg/m3, * Kerge 800...2000 kg/m3, ei käi gaas-, vaht- (poor- või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste (terasuurus alla 4mm) kohta. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10...C100/115; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kui kuubikujulise proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%. Kergbetooni survetugevusklasside tähistus vastavalt LC8/9...LC80/88. Kõrgtugev betoon- betoon, mille survetugevuse klass on normaal- ja raskebetooni puhul kõrgem kui C50/60 ja kergbetooni puhul kõrgem kui LC50/55. Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid EVS 814 põhjal külmakindlusklassidesse KK1 (F50), KK2
koordinaattelgede suunalised ja üks jõupaar M, mis mõjub tala ja seina lõikepunktis. 17.Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid sfäärilise liigendi korral ruumis? Sfäärilise liigendi korral tuleb märkida 3 jõudu, mis lähtuvad liigendist ja on koordinaattelgede suunalised. 2 18.Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid silindrilise liigendi korral ruumis? Sideme reaktsioonid silindrilise liigendi korral ruumis tuleb märkida 2 jõudu koordinaattelgede suunas nii, et need oleks risti silindrilise liigendi pikiteljega. 19.Sõnastada staatika I aksioom (tasakaalu aksioom). Jäigale kehale rakendatud 2 jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui need jõud on moodulilt võrdsed, suunalt vastupidised ja nende mõjusirged ühtivad. 20.Sõnastada staatika II aksioom (superpositsiooni aksioom).
96. Siduri valikul tuleb lähtuda tootja juhenditest. 97. 98. Tugevustingimus: 99. Millised on enamlevinud elastsete sidurite tüübid? 100. ELASTSETE sidurite levinud liigid on: 101. 1. KUMMIST VAHEELEMENDIGA sidurid pöördemoment kantakse üle elastse kummist vaheelemendi abil; 102. 2. ELASTSETE KETASTEGA sidurid pöördemoment kantakse üle elastsete ketaste abil; 103. 3. VEDRUsidurid pöördemoment kantakse üle silindrilise keerdvedru või sarnaselt töödeldud elastse metallist vaheelemendi abil; 104. 4. SÜLFOONsidurid pöördemoment kantakse üle sülfooni abil. 105.Nimetage millistes rakendustes on mõtekas kasutada rehvsidurit ja millega tuleb arvetada selle siduri kasutamisel. Millest lähtudes valitakse rehvsidurit? 106. REHVSIDURI kasutamisel tuleb arvestada, et: 107. 1. Sobivad suurte pöördemomentide ülekandmiseks: kuni 40 kNm vaheelement võib olla
Paberkondensaator katteks on metallfooliumi lehed ning dielektrikuks parafiinis immutatud paber . Fooliumi ja paberiribad on tihedasti kokku rullitud mistõttu paberkondensaatoril on reeglina silidnriline kuju. Elektrolüütkondensaator väike vahekatete kaugus üheks katteks metallfoolium deelektrikuks aga tema pinnal moodustunud oksiidikile. Teisesks katteks on paberileht mis on muudetud juhtivkas elektrolüüdi lahuses immutamise teel. Silindrilise kujuga pingestada tohib üldiselt ainult ühes suunas. Pöördkondensaator tavaliselt paikneb raadio häälestus nupu taga koosneb kahest metallplaadistikust mille plaate saab pöörata üksteise vahele. Elektriõpetus 1)Elektrinähtuste tekkepõhjus elektrilaeng Küsimused ja ülessanded 2)Columb´ seadus küsimused ja ülessanded 3)Elektriväli Elektrivälja graafiline kujutamine 4)Elektrivälja tugevus Küsimused ja ülessanded 5)Elektrivälja potentsiaal ja pinge
Meetod on eriliselt sobilik komponentidele, mis on pikad lamedad, kuid seda saab ka rakendada ka torudele, süvistatud lõigetele ja ka positsioonkeevitamisele. Sellised keevised saadakse kombineeritult hõõrdumisel tekkiva soojusega ja pöörlemise tõttu tekkiva mehaanilise deformatsiooniga. Maksimaalne temperatuur milleni jõutakse on 0.8 sulamistemperatuuri. Tööriist on silindrikujuline, selle otsas on läbiv sond (ing. k-probe) või keerukam ühenduskoht. Silindrilise osa ja sondi vahelist osa nimetatakse õlaks (ing. k.- shoulder). Samaaegselt pealispinna ,,hõõrumisega" läbib sond detaili. Hõõrdumisega pöörleva ja translatoorselt liikuva tööriista ja detaili vahel saadaksegi protsessi tekkeks vajalik soojus. Tööriista otsa juures toimuv deformeerumine toob kaasa adiabaatlilise soojuse mahulise kaasmõju detailidele. Keevitusparameetrid tuleb reguleerida nii, et hõõrumise suhe deformatsiooni väheneb kui detaili paksenedes
Vanemas eas võib ümarudar muutuda rippudaraks. Ebasoovitava kujuga udarad raskendavad masinlüpsi, sest rippudarale paigutatud lüpsimasin võib puutuda kokku põrandaga ning kitse ja väikeudara puhul püsivad nisakannud halvasti nisadel. Need asjaolud soodustavad ühtlasi udarahaiguste teket. Nisa kuju Masinlüpsi jaoks sobivad kõige paremini nisad, mis on ühesuguse pikkuse ja silindrilise kujuga. Silindrilisele nisakujule lisaks sobivad hästi ka koonilised nisad, kuid sobimatuteks peetakse kiiljaid, pirnikujulisi ja astmelisi nisasid. Seega aitavad nii udara kui nisade sobiv kuju ning paiknemine kaasa lüpsi õnnestumisele ja vähendavad udarahaiguste riski. 21. Lüpsmisel tehtavad tööfaasid Lüpsifaasid: 1) udara puhastamine ja massaaz; 2) eellüps; 3) nisakannude allapanek; 4) lüpsi põhifaas;
5.3,b). Kruvi- joone osa, mis vastab punkti tlhele tdis- Leidub pindu, mis pole tekitatavadjoone p66rdele umber silindri telje, nimetatakse liikumisega.Selle tiiupiliseks nditeks on pind (maapind).Et niisuguste topooraafiline kruvijoonekeeruks.Keeruotspunktidevahelist pindade mddramiseksantakse ette karkass, kaugust nimetatakse silindrilise kruvijoone sammuks.Nagu selgub jooniselt5.3,b, on nimetatakseneidpindukarkasspindadeks. keeru pikkus I lihtsaltavaldatavsammu ja raadiusekaudu. Pindu, mida saab esitada v6rranditeabil, Kruvijooni liigitatakse parema- ja vasaku- nimetatakseanaluutilistekspindadeks. N - kdelisteks.Kruvijoon on paremakieline,kui astme algebralise v6rrandiga mddratavat
Ergutusmähis S F = 0 , on nii dF / dt kui ka genereeritav emj maksimaalsed. Joonisel pole näidatud kommutaatorit. Induktori poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge, mis on samaaegselt masina kereks kui ka magnetahela osaks. Induktori poolustele on paigutatud ergutusmähised. Ankruks on pöörlemisvõllil asetsev uurestatud silinder, mis on valmistatud elekrotehnilise terase plekkidest. Silindri uuretes on ankrumähis üks või mitu voolu juhtivat pooli. Alalisvoolumasinad on pööratavad üks ja sama seade võib töötada nii generaatori kui ka mootorina (joonised 2A ja 2B).
1.Veiste kodustamine ja põlvnemine. Veise kodustamise ajaks võis olla u 6-2 tuhat aastat eKr . Kodustamise kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. 2. 1) Perekond:veised, 1.1 Alamperekond:veised, liik:ürgveis, kodustatud vorm: koduveis. 1.2 Alamperekond: jakid, liik: jakk, kodustatud vorm: kodujakk. 1.3 Alamperekond: kaguaasia veised, liik: banteng, kodustatud vorm: baali kari, liik: gaur, kodustatud vorm: gajaal. 1.4 Alamperekond: piisonid, liik: euroopa piison, ameerika piison, kodustatud vorm: puudub. 2) Perekond: aasia pühvlid, liik: inda pühvel, kodustatud vorm: india veepühvel, liik: filipiini pühvel, kodustatud vorm: puudub. 3)perekond: aafrika pühvlid, liik: kahverpühvel, kodustatud vorm: puudub. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub arengumaades, seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega. Vajalik piima ja liha toodang saadakse tä...
Voolutugevus juhis on võrdeline pingega. See tähendab, et kui pinge suureneb n korda, suureneb ka voolutugevus n korda. Võrdetegur sõltub juhi mõõtmetest ning materjalist. · Juhi takistus (+ valem, millest oleneb, sõltuvus temperatuurist) Juhi takistus R on juhi elektrijuhtimist iseloomustav suurus, mis defineeritakse kui Ohm'i seaduses oleva võrdeteguri pöördväärtus. Elektritakistus R sõltub juhi kujust ja mõõtmetest, materjalist, temperatuurist ning on homogeense silindrilise juhi jaoks arvutatav Ühtlase ristlõikega juhi korral on takistus võrdeline juhi pikkusega (mida pikem on juht, seda suurem on takistus) ning pöördvõrdeline ristlõikepindalaga (mida jämedam on juht, seda väiksem on takistus), võrdeteguriks on eritakistus. Eritakistus iseloomustab materjali elektrijuhtivust. Takistus sõltub ka materjali temperatuurist. Erinevate materjalide takistuse sõltuvust
müomeetrium ( myometrium ) * välimine - serooskest ehk perimeetrium ( perimetrium) http://caltest.vet.upenn.edu/repropath/FUterus/mrendomet/131 mrendodiacopy.jpg Endomeetrium on kaetud silindrilise epiteeliga ja sisaldab seroosset sekreeti eritavaid näärmeid. Emakaõõnes on limaskest sile, aga emakakaelakanalis moodustab ta palmilehetaolisi kurde. Emakakaelas leiduvad näärmed eritavad klaasjaslimast sekreeti, mis moodustab bakteritsiidsete omadustega limakorgi (nn. Kristelleri kork ). See takistab mikroobide tungi emakaõõnde. Alates suguküpsusest teeb endomeetrium läbi tsüklilisi muutusi, mis on seotud munasarjades toimuvate protsessidega. ( vaata ovariaal- menstruaaltsükkel)
KINNITUSRAKISTUS DETAILI ,,FLANTS" TÖÖTLEMISEKS KURSUSE PROJEKT Õppeaines: SEADMED JA RAKISED Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-71 Juhendaja: Janis Piiritalo Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................................2 KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE ...................................................................................................3 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................4 1. SELETUSKIRJA OSA ....................................................................................................................5 1.1. Marsruuttehnoloogia valiku kirjeldus koos vahetöötlemismõõtmega. .....................................5 1.2. Tööpingi parameetrite kirjeldus. ...............
Vertikaalkoormus V=403,5 kN/m l 12,65 Vaiade samm: s = = = 2,53 valin s=2,5 m n 5 Valin raskemini koormatud välisseina alla 5 vaia 1000x1000 mm, pikkusega L=8,5 m, sammuga 2,5 m. 5.2 ROSTVÄRGI ARVUTUS Betooni klass C25/30 28 päeva vanuse betooni silindriline normsurvetugevus f ck=25 MPa. Betooni omaduse osavarutegur c=1,5. f ck 25 Betooni silindrilise survetugevuse arvutusväärtus f cd= = = 16,7 MPa. c 1,5 Armatuuri klass A-III. Armatuurterase normatiivne voolavuspiir fyk=390 MPa. Armatuurterase omaduse osavarutegur s=1,15. f yk 390 Armatuurterase arvutuslik voolavuspiir fyd= = = 339 MPa. s 1,15 Põikarmatuuri arvutuslik voolavuspiir f ywd=340 MPa
räbupesasid, termomõju tsoon on kitsas, võimalik keevitada kõigis ruumiasendites, lühike keevitaja väljaõppeaeg 25. Termolõikamise meetod? on metallide ja teiste materjalide lõikamisprotsesside, millega kaasneb lõigatava materjali põlemine, sulamine, aurustumine või sublimeerumine. Termolõikamismeetodeid liigitatakse materjali lõiketsoonist eemaldamise viisi, kasutatava soojusallika ja kasutusotstarbe järgi. 26. Mille poolest erineb silindrilise detaili töötlemine tasapinnalisest? 27. Ultrahelitöötlus- on materjalide mehaanilise töötluse eriliik. Põhineb töödeldava materjali eemaldamises abrasiivterade poolt, millele ultrahelisagedusega võnkuv tööriist annab perioodilised löögid. Kasutatakse kõvade ja habraste elektrit mittejuhtivate materjalide töötlemisel, mis elektroerosioon- ja elektrokeemilisele töötlemisele ei allu. 28
pressitakse kalandrite (kuumutatav rull) ja kahe paberkihi vahele. Üks paber jääb materjali kandekihiks ja teine eemaldatakse. Kuumutustemperatuur on madal, nii et polümerisatsioon toimub osaliselt. Saadavad lindid keritakse rulli ja nad säilivad 0 kraadi juures kuid. Lõplike detailide saamiseks eemaldatakse aluspaber ja lindid kantakse vajadusel mitmes kihis alusele kuumpressimise teel. Kerimise meetodit kasutatakse silindrilise kujuga detailide valmistamiseks. Vaiguga immutatud kiud keritakse alusele mitmes kihis. Esimsel juhul saadakse universaalse tugevusega, teisel juhul ristisuunalise tugevusega ja kolmandal juhul pikisuunalise tugevusega detail. Pärast kerimist kuumutatakse ja eemaldatakse alusest. Kihilised komposiidid koosnevad erinevate materjalide kihtidest, mis omakorda võivad olla komposiidid. Tasapinnalised kihilised komposiidid: kohakuti asetatakse kihid, millel on suurim tugevus
Treimise ajal on võimalik treipeitlit käes hoida kas pealt- või althaardega, seejuures haarded võivad olla nii parem- kui vasakpoolsed. Vasakpoolse haarde korral tuleb seista kaasavedaja tsenterpuki juures ja hoida peitlit terakehast vasaku käega. Vasakpoolset pealthaaret on raske kasutada nende pinkide juures, kus mootor asub vahetult sängi juhtpindadel või kui toorik on kinnitatud tsentreerivasse padrunisse. Lõiketera edasiliikumist nimetatakse ettenihkeks. Silindrilise välispinna treimisel kasutatakse pikiettenihet. Ettenihke suund võib olla seejuures nii parem- kui vasakpoolne. Tooriku otspindade tasandamisel, sisse- ja läbilõikamisel, kumer-, nõgus- ja kooniliste pindadetreimisel kasutatakse rist- ja kaldettenihet. Treida on võimalik tangentsiaal-, telg-, ja radiaalsuunas. Tangentsiaalsuunas treimisel asub lõikeriista lõikeserv pöördkeha suhtes lõiketasapinnas puutujasuunaliselt ja lõikeriist liigub piki- või kaldettenihkega
põlemiskambrisse. Originaal plokikaane tihendi silindri ava läbimõõt on 87,25 mm ja tihendi paksus on 0,7 mm saame arvutada mahu kasutades silindri ruumala valemit: VP1 r 2 h * (4,3625) 2 * 0,07 4,18 cm3, kus VP1 [cm3] -0,07 cm plokikaane tihendi silindri ava ruumala, [-] -konstant, r[cm] -silindri raadius, h[cm] -tihendi kõrgus. Õhema järelturu plokikaane tihendi silindrilise ava läbimõõt on 87,25 mm ja tihendi paksus on 0,38mm saame arvutada mahu kasutades silindri ruumala valemit: VP 2 r 2 h * (4,3625) 2 * 0,038 2,27 cm3, kus VP2 [cm3] -0,038 cm plokikaane tihendi silindri ava ruumala, [-] -konstant, r[cm] -silindri raadius, h[cm] -tihendi kõrgus. Paksema järelturu plokikaane tihendi silindrilise ava läbimõõt on 90mm ja tihendi paksus on 1,1mm
lleida ülesse esimese silindri töötakt. Selleks peab märk väntvõllil ütima märgiga enamasti mootori plokil. Kuid samas peab jälgima et nukkvõlli märgid ühtivad märkidega enamasti nukkvõlli kaanel. Siis on kindlasti esimeses silindris töötakt. Seejärel mõõdetakse ära nukkvõlli ja klapi vaheline pilu.ja vajadusel reguleeritakse see vastavalt autotootja poolt antud mõõtudele. Seejärel keeratakse mootori väntvõlli poolpööret kui tegemist on 4 silindrilise mootoriga ja reguleeritakse vastavalt tööjärjekorrale klapi vahed järgmises silindris. Enamasti hüdrotõukurite kontroll piirdub visuaalselt kulumisjälgede nägemisega.. Ilma spetsiaalsete vahenditeta hüdrotõukurit kontrollida ei saa tavalisellt asendatakse nad uutega kui on väga kulunud. Kui mootoris plõksub mõni hüdrotõukur siis enamasti pannakse kõik uued kuna ükshaaval nende vahetamine on liiga töömahukas. 38.mootori silindrites kompresiooni kontroll (kompressomeeter.)
kaitseb detaili määrdumise eest ja annab ka suurema tugevuse. Glasuuriga katmiseks kantakse detaili pinnale enne kuumutamist klaasi lähtematerjalid, mis kuumutamisel moodustavad klaasikihi. Konkreetsetest materjalidest võib nimetada tavalist isolaatoriportselani, mille põhikomponent on kristalne aine mulliit 3Al2O3·2SiO2. Mulliit saadakse kaoliini ja korundi (Al2O3) kooskuumutamisel. 4.1 Materjalide magnetilised omadused Välist magnetvälja iseloomustatakse magnetvälja tugevusega H, mis silindrilise pooli korral väljendub valemiga H = NI/1 , A/m kus N pooli keerdude arv; I voolutugevus; l pooli pikkus. Materjalis tekkivat magnetvälja iseloomustab magnetiline induktsioon ehk magnetvoo tihedus B, mis on võrdeline välise magnetvälja tugevusega B = H, T (tesla) Kus materjali magnetiline läbitavus. Vaakuumis B = 0 H. Suhet /0 = r nimetatakse materjali suhteliseks magnetiliseks läbitavuseks. Ta avaldub võrrandiga
(1800...2500 kg/m3), kergeteks (500...1800 kg/m3) ja ülikergeteks _< 500 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Eestis on praegu kasutusel erinevaid tugevusklasse. SniPi järgi on tugevusklassi tähiseks B3,5...B60 ja see arv näitab betooni garanteeritud survetugevust N/mm2. EPNi järgi tähistatakse tugevusklassid C12/15...C50/60; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust. Mõnevõrra kasutatakse meil ka Soome tugevusklasse: K10...K80; siin näitab arv betooni keskmist survetugevust. Vana betooni tugevuse näitaja oli betooni mark: M50...M800, mis näitas betooni keskmist survetugevust kg/cm2. Harvem klassifitseeritakse betoone ka tõmbe- või paindetugevuse järgi. Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusemarkidesse (F50...F500). Arv
Organismide keemiline koostis Ainete jagunemine: 1. Anorgaanilised ained (eluta loodus) - vesi - anorgaanilised ühendid (happed, alused, soolad) 2. Orgaanilised ained (elusloodus) - valgud - lipiidid - sahhariidi biomolekulid - nukleiinhapped (DNA, RNA) - madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid (aminohapped, vitamiinid, hormoonid) Rakkudes on kõige enam: hapnikku, süsinikku, vesinikku, lämmastikku. Vesi Vee molekulis on polaarne kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad ja lagunevad. Kui vesiniksidet poleks, oleks vesi gaasilises olekus. Klaster vesinikside seob omavahel kokku üksikud vee molekulid, mille tulemusel moodustuvad erineva arvuga vee molekulide kogumid. Hüdrofiilsus aine omadus lahustuda vees. Hüdrfoobsus aine omadus mitte lahustuda vees. Hüdratatsioon keemilise ühendi liitumine veega. Deh...
Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikesse, jäämurdevöör - veealune osa on 25o-30o kaldu, kasutatakse jäämurdjatel., klipperivöör pulbiga e. pirniga - esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiiruse juures tekkivate pritsmete eest (Joon.3.5.), pirnvöör - selline vööri veealuse osa kuju vähendab lainetakistust suurendades seega laeva kiirust ja vähendades kütusekulu, püstvöör - veealune osa on silindrilise kujuga, harilikult on selline vöör supertankeritel ja suurtel maagivedajatel (balkeritel ja OBO-laevadel), lusikvöör - esineb mõningatel kalalaevadel. 24. Ankruseade, detailide nimetused Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel. Ankrut kasutatakse laeva ühe koha peal hoidmiseks MÕISTLIKES OLUDES AJUTISELT see ei ole mõeldud laeva peatamiseks.Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ahtris
vahet e. pinget hoitakse mingi välise jõu abil, siis ei ole elektriväli langu pinnaga risti. Suletud vooluringis i=ε/R; i= ε/R+r. U=iR= ε/R+r*R, kui R=0, siis U=0; kui R->∞, siis U= ε/R+r*R= ε 12. OHMI SEADUS DIFERENTSIAALKUJUL i=U/R j*ds=E*dl/ρ(dl/ds) j=1/ ρ*E Takistuse suurus sõltub juhi kujust, mõõtmetest ja juhtivmaterjali omadustest. Takistuse põhjuseks on elektronide ja ioonide omavahelised põrkumised. Takistuse ühikuks on oomid. Homogeense silindrilise juhi jaoks R= ρl/S, kus ρ on aine elektriline eritakistus. R=R0(1+αt) Kui takistis ühendada jadamisi, siis kogutakistuse leidmiseks peab kõik takistused liitma. Kui aga takistid on ühendatud paralleelselt, siis 1/R=1/R1+1/R2+.... 14. JAULE-LENZI SEADUS Voolu läbiminekul juht soojeneb ja juhis eralduva soojuse hulk on võrdeline tema takistuse, voolutugevuse ruudu ja ajaga Q=RI2t. Kui voolutugevus on ajas muutuv, siis Q=integraal 0st tni Ri2dt. Q ühikus on džaulid J. N=iU=i2λ=U2/R.
molekulide kontsentratsioon lahuses, millest kõrgematel väärtustel hakkavad moodustuma mitsellid (antud kindlal temperatuuril)[8]. Vee keskkonnas molekuli "saba" ehk hüdrofoobne osa paigutub mitselli moodustumisel sissepoole, et kokkupuude veega oleks minimaalne. "Pea" ehk hüdrofiilne osa jääb väljapoole, et kokkupuude veega oleks maksimaalne.[2] Lahuses on mitsellid pidevas moodustumise ja lagunemise protsessis.[3] Mitsellid võivad olla sfäärilise, silindrilise või planaarse kujuga.[2] Mitsellide diameeter on tavaliselt 23 nm.[3] Mitselli kuju ja suurust on võimalik muuta, kui mõjutada pindaktiivse aine keemililist struktuuri, lahuse temperatuuri, PAA kontsentratsiooni lahuses, lahuse ioontugevust, pH-d või PAA kompositsiooni.[2] Mitsellide teke on spontaanne. Selle põhjuseks on süsteemi (lahuse) soov saavutada minimaalne vabaenergia olek. See on ka mitsellide tekke peamine põhjus. Kui mitsellid moodustuvad vees, siis korrapäratu vee
On ilmne, et karastamise kriitilise kiiruse vähenemisega suureneb ka karastatud kihi sügavus ja kui v kr on väiksem, jahtumiskiirusest detaili südamikus, siis sellise ristlõikega detail karastub läbini. Järelikult, mida väiksem on v kr, seda suurem on läbikarastuvus. Läbikarastuvus, nagu ka vkr on tihedalt seotud austeniidi lagukiirusega ja seega austeniidi lagunemise algjoone asetusega C- kõverail. Joonisel on toodud C kõverale paigutatud jahtumiskõverad silindrilise detaili korral südamikus v s, pinnal- vp, ja poole raadiuse kaugusel pinnast v 0,5r. Sellistel jahtumiskiirustel tekib pinnakihis martensiitstruktuur, südamikus - perliiditaolised laguproduktid või beiniit, poole raadiuse kaugusel pinnast martensiit koos laguproduktidega. Kui C kõver nihkub paremale (näiteks legeerterase korral), läbikarastuvus suureneb, sest mida aeglasem laguneb austeniit, seda paremal asub C joon ja seda suurem
Kirs, Loenguid ja harjutusi dünaamikast, paragrahvist 20, alates leheküljelt 269. Ülesande 1 lahendus. Vaatame süsteemi suvalisel ajahetkel liikumise ajal ja joonistame kõigepealt süsteemi kehadele tegelikult mõjuvad jõud. Neid on siin ainult neli: keha 1 raskusjõud P1 , mis võrdub m1 g ; keha 2 raskusjõud P2 = m2 g ; silindrilise liigendi O reaktsioonjõud YO ning Z O (vt joonist 1.2). z ZO YO O y C 1
Klass näitab tsemendist, liivast ja veest valmistatud standartsete proovikehade survetugevust N/mm2 peale 28p kivistumist normaaltingimustel. Peale survetugevuse kontrollitakse ka painde või tõmbetugevust. 2.5 Betooni tugevust mõjutavad tegurid ja tugevuse kontroll. Betooni tugevus: Tugevus on raske betooni tähtsaim omadus. Seepärast betooni tugevusklass survetugevuse järgi. Survetugevust kontrollitakse proovi teel, kas silindrilise v. kuubi kujuliselt. Kuubi külje ja silindri diameetri mõõdud 10, 15 v. 20 cm. Silindri kõrgus 1,5 diameetrit. Proovikehade suurus killustiku järgi. Proovikehade survetugevus määratakse peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes (temp. +20°C; õhuniiksus 90...100%). Harvem kontrollitakse ka tõmbe- ja paindetugevust. Betooni tõmbetugevus on survetugevusest 8...15 korda väiksem. Mida kõrgem betooniklass, seda suurem suhe.
· Geodeetilised koordinaadid geodeetiliste mõõtmistega kindlaks määratud maapinna punkti geograafilised koordinaadid referentsellipsoidil ja kõrgus selle pinnast. · Ristkoordinaatsüsteem e. Descartes` koordinaatide süsteem affiinne koordinaatide süsteem, mille puhul koordinaatteljed on teineteise suhtes risti. Euroopas X telg (abstsisstelg) ühildatud meridiaaniga, Ameerikas aga paralleeliga (horisontaalse koordinaadiga kaardil). · Mercator mõtles välja silindrilise projektsiooni, mis ei tekita nurgamoonutusi ja mõõtkava on igas punktis asimuudist sõltumatu. · O-süsteemi kaardid 6 kraadi laiused tsoonid Gauss-Krügeri projektsioon. o Vastab topokaardi reeglitele · C-süsteemi kaardid - 3 kraadi laiuste ,,nihutatud" tsoonidega. Vormistuses puuduvad asukohamäärangud. · Eestis kasutatavad koordinaatsüsteemid o L-EST`92 (L-EST) Eesti põhiline riiklik ristkoordinaatsüsteem (Eesti põhikaardi oma)
erijuhtivusega ja temperatuuriga T: kus L on võrdne kõigile metallidele (Wiedemann Franzi konstant). Metallide soojusjuhtivus ongi suurim, väiksem on see keraamilistel materjalidel ja veel väiksem polümeeridel. Termoisolatsiooniks kasutatavatel materjalidel peab olema võimalikult väike soojusjuhtivus. 29. Ferromagneetikud ja ferrimagnetism. 13.2.1 Üldmõisted. Ferromagnetism ja ferrimagnetism Välist magnetvälja iseloomustab magnetvälja tugevus H. Silindrilise pooli poolt tekitatud magnetvälja tugevus avaldub: , Kus n pooli keerdude arv; I voolutugevus, A; L pooli pikkus, m. Magnetvälja materjali sees iseloomustab magnetiline induktsioon ehk magnetvoo tihedus B: kus materjali magnetiline läbitavus (H/m). Tavaliselt kasutatakse suhtelist magnetilist läbitavust: kus 0 on vaakumi magnetiline läbitavus. Sõltuvalt väärtusest jaotatakse materjalid kolmeks: 1) ferromagneetikud (magnetmaterjalid)mille 1 r >>
kus L on võrdne kõigile metallidele (Wiedemann Franzi konstant). Metallide soojusjuhtivus ongi suurim, väiksem on see keraamilistel materjalidel ja veel väiksem polümeeridel. Termoisolatsiooniks kasutatavatel materjalidel peab olema võimalikult väike soojusjuhtivus. 20. Ferromagnetism ja ferrimagnetism (11.2.1), antud joon 11-5 ja 11-7 11.2.1 Üldmõisted. Ferromagnetism ja ferrimagnetism Välist magnetvälja iseloomustab magnetvälja tugevus H. Silindrilise pooli poolt tekitatud magnetvälja tugevus avaldub: H= n I/ l, A/ m Kus n pooli keerdude arv; I voolutugevus, A; L pooli pikkus, m. Magnetvälja materjali sees iseloomustab magnetiline induktsioon ehk magnetvoo tihedus B: B = µ H, T(tesla) kus materjali magnetiline läbitavus (H/m). Tavaliselt kasutatakse suhtelist magnetilist läbitavust: µr = µ/ µ0 kus 0 on vaakumi magnetiline läbitavus. Sõltuvalt väärtusest jaotatakse materjalid kolmeks:
koonilist kruvijoont, kui kujundi üks külg toetub vastu silindri või koonuse moodustajat ja tema tasand läbib kogu liikumise jooksul vastava pöördkeha telge. Kui pöördkeha kujutada koos temal tekkinud keermeniidiga jäiga tervikkehana, siis saame üldises mõttes keermega kruvi. Kruvi telgjoonest kõige kaugemal olevat keermeniidi ala nimetatakse keerme harjaks, kahe niidi vahelist nõgu – keerme põhjaks. 40 Sele 64. Silindrilise kruvijoone moodustamine sirgjooneliselt liikuva treitera ja vastupäeva pöörleva silindrilise varda üheaegse liikumise tulemusena Olenevalt keermeniiti moodustanud tasapinnalise kujundi liigist eristatakse järgmise profiiliga keermeid (sele 65): a – kolmnurkkeere, kui keerme profiiliks on kolmnurk b – ruutkeere, kui keerme profiiliks on ruut c – trapetskeere, kui keerme profiiliks on trapets d – ümarkeere, kui keerme profiiliks on poolring Terminid
seda seadevedru pingusega. Tsentrifugaalanduris on tajuriks telgedel ketta 5 tugedel O vabalt pöörlevad vihid 1 (joonis 0.2.27a). Ketas 5 pannakse pöörlema mootori või mõne mehhanismi võllilt läbi mehaanilise ülekande. Pöörlemissagedus n on proportsionaalne nurkkiirusele ω ja muundatakse vihtidega tsentrifugaalseks jõuks Fts, mis rakendatakse võrdleval elemendil (muhvil) 3 väärtusega Fts´ ja võrdsustatakse silindrilise seadevedru 2 jõuga Fv. 25/27 jklng3.sxw Anduri staatiline karakteristik on mittelineaarne (joonis 0.2.27b kõver II). Staatilise karakteristiku kõverus seletub muhvi umberpaigutuse suuruse Δz sõltuvusest ruudus pöörlemissageduse muutusest Δn, samuti vihtide pöörlemisraadiuse muutusest Δr sõltuvalt pöörlemissageduse muutumisest. Staatilist karakteristikut saab lineaarsele I tuua
• Kergelt sulavad t<1380 Tugevus- on võime taluda jõudu, ilma et puruneks. Jõud võib olla dünaamiline(löök) kui ka staatiline (pidevlat kasvav). Deformatsioon- millegi tagajärjel muudab materjal oma kuju. • Plastne def- kuju ei taastu ( voolavad ja roomavad ) • Elastne def- kuju taastub Survetugevus- Kõige sagedamine määratletud näitaja, mille survetugevus on 15-20 korda suurek tõmbetugevusest. Survetugevust määratakse tavaliselt mingi silindrilise või ruudukujulise klotsi abil, tema ristlõike pindala ja purustatud jõu abil. Tõmbetugevus- materjalid mis enne purunemist deformeeruvad kõvasti ( nt. teras). kAtse tehakse nii, et rebitakse proovikeha katki. Paindetugevus- proovikeha tehakse pooleks teatud seadme abil. Katsekeha asub klotisde peal ja sellele suurutakse pealt poolt jõudu täpselt keskele. (Rp= 3*jõud mis surus katki*telgede vahe/2*klotsi laius*klotsi kõrgus ruudus)
hargnedes üle alveolaarkotikesteks (sacculi alveolares), millel iseseisev sein puudub, neid ümbritsevad alveoolida 41. Mao funduse limaskesta ehitus Pärisnäärmed - Kitsus- malohukeste all, koosneb vähediferentseerunud rakkudest. - Kaelaosa- koosneb lima tootvatest mukotsütidest (lima apikaalses osas, rakutuum basaalse asetusega ja nõgustunud) ja parietaalrakkudest (ümarad, suured, 1-2 tuuma) - Põhjaosa- parietaalrakud ja pearakud (pepsinogeen, silindrilise kujuga, sisaldab ergastoplasmat ja sümogeenisõmeraid) Ehitus: pinnaepiteel, maofaveoolid, proopria maonäärmetega, subglandulaarkiht, limaskesta lihaskiht, sumbukoosa 1. Lõigustumine ja blastotsüsti moodustumine Lõigustumine – sügoodi korduv mitootiline jagunemine, mis viib kiirele rakkude arvu tõusule. Sügoodi jagunemine kaheks tütarrakuks, blastomeeriks, algab umbes 30 tundi peale viljastumist, järgnevad jagunemised viivad progresseeruvalt väiksemate blastomeeride tekkele
või markideks. Klass või mark on betooni antud kvaliteedinäitaja üks normeeritud väärtustest. Klass määratakse selle näitaja teatud tõenäosusega garanteeritud suuruse järgi, mark selle näitaja keskmise suuruse järgi. Betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonide korral on peamiseks betooni kvaliteedi näitajaks betooni tugevusklass, mis väljendatakse betooni 95% tõenäosusega garanteeritud silindrilise või kuubikulise survetugevuse kaudu. Tähistatakse tähega C, näiteks klassi C25/30 korral betooni 95% tõenäosusega garanteeritud silindriline survetugevus fck = 25 MPa või kuubikuline survetugevus fcube,k =30 MPa, s.t., et 95%-l katsetatud silindritest või kuupidest ei või tugevus olla väiksem kui 25 või 30 MPa. 9. Betooni mahukahanemine (p 1.5.1). Mahukahanemine on betooni omadus õhukeskkonnas kivistumisel oma mahus väheneda.
kaugus koormamata servast PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 53/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 6.5 Kruviliited 6.5.1 Põiksuunas koormatud kruvid - Kruvid, mille läbimõõt d ≤ 6 mm, kehtivad naelliidete nõuded. - Kruvid, mille läbimõõt d > 6 mm, kehtivad poltliidete nõuded. Harilikud kruvid Valemites tuleb d võtta kui kruvi silindrilise osa diameeter mm-tes. My,k väärtuse arvutamisel tuleb kasutada kruvi südamiku diameeterit. Võtmekruvid Valemites tuleb d võtta kui kruvi silindrilise osa diameeter mm-tes. My,k väärtuse arvutamisel tuleb kasutada efektiivset diameetrit def = 0,9d eeldusel, et kruvi südamiku diameeter ei ole väiksem kui 0,7d. PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 54/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 6
Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikesse, jäämurdevöör - veealune osa on 25o-30o kaldu, kasutatakse jäämurdjatel., klipperivöör pulbiga e. pirniga - esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiiruse juures tekkivate pritsmete eest (Joon.3.5.), pirnvöör - selline vööri veealuse osa kuju vähendab lainetakistust suurendades seega laeva kiirust ja vähendades kütusekulu, püstvöör - veealune osa on silindrilise kujuga, harilikult on selline vöör supertankeritel ja suurtel maagivedajatel (balkeritel ja OBO-laevadel), lusikvöör - esineb mõningatel kalalaevadel. Ahtri kuju ristlejaahter - kaasaegsetel kiirekäigulistel reisi- ja veolaevadel elliptiline ahter - aeglasekäigulistel laevadel peegelahter - uuematel laevadel , kujutab endast "lõigatud" ristlejaahtrit Minimaalse vabapardaga laev - laev raskete ja massilastide (puistlastise) veoks nagu maak, süsi, nafta jne.
27. Lainesülekande otstarve, lainesülekande kinemaatika. Teemad 7 ja 8. Üldotstarbelisi talitluselemente (mõned näited). Elastsed talitluselemendid ja detailid 1. Masinate mõned olulisemad üldotstarbelised talitluselemendid, nende süstemaatika 2. Pidurid otstarve, liigid, tunnusjoon 3. Klotspiduri arvutus. 9. Elastsete elementide süstemaatika.Vedrude konstruktsioon. 10. Elastsete elementide talitluskarakteristikud (vedru tunnusjoon). 11. Pinged silindrilises keerdvedrus. 12. Silindrilise keerdvedru deformatsioon. 13. Pinged spiraalvedrus. Spiraalvedrude arvutus. 14. Painde töötav keerdvedru (arvutuse alused). 15. Vedrude järjestikune, paralleel- ning segaühendus.
MTM0010 - Metroloogia ja mõõtetehnika (õppejõud E. Kulderknup) KORDAMISKÜSIMUSED ja nende vastused õppejõu materjalide põhjal TEOORIA: 1. METROLOOGIA MÕISTE Teadus mõõtmisest ja selle rakendamine Metroloogia hõlmab mõõtmise kõiki teoreetilisi ja praktilisi aspekte, ükskõik milline ei oleks ka mõõtemääramatus ja rakendusvaldkond: - mõõtühikute määratlemine; - mõõtühikute realisatsioon ja esitamine, etalonid; - mõõtühiku jälgitavusahela kindlustamine (töömõõtevahend kuni mõõtühiku realisatsioonini); Võib eristada kolme erinevat taset sõltuvalt täpsustasemest ja rakendamisest. 1. Teaduslik metroloogia tegeleb mõõteetalonide arendamise ja organiseerimisega ning nende säilitamisega kõrgtasemel. Fundamental metrology ei ole otseselt defineeritud, kuid tegeleb metroloogia alustega täpsuse kõrgtasemel, seega teadusliku metroloogia ülemine tase. 2. Tööstusmetroloogia tegeleb mõõtevahenditega ja katsetuste, kalibreerimistega ning mõõt...
- silindris Pz = Pc (Tz /Ta ) st. tema suuruse põhilisteks mõjutajateks on: saamiseks . Nõrga silindrilise vedruga indikaatoriga on võimalik komprimeerimisrõhk (pc) saada nn. nõrgavedruga diagramm, mis suures mastaabis joonistab Kompressiooni lõpprõhk Pc
f x, y dxdy lim max Si 0 i 1 f Pi Si. D On selge, et n max S i 0 . Piirkonda D nimetatakse integreeruvuspiirkonnaks. Kui integreeruvuspiirkonnas f 0 , siis f x, y dxdy võrdub keha ruumalaga, kus keha D on piiratud pinnaga z f x, y , xy-tasandiga z 0 ja silindrilise pinnaga, mille moodustajad on paralleelsed z-teljega ja juhtjooneks on piirkonna D rajajoon (vt. allpool olevat joonist) Ketib järgmine Teoreem 4. Kinnises piirkonnas pidev funktsioon on integreeruv selles piirkonnas. 1.3.1 Kahekordse integraali omadused. Kahekordsel integraalil on järgmised omadused 1. Aditiivsus. Kui D D 1 D 2 , siis f x, y dxdy f x, y dxdy f x, y dxd
22. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Betoone koos mullbetoonidega on jaotatud ka alljärgnevalt: Kerged 400...1800 kg/m3 Normaalsed 2200...2600 kg/m3 Rasked 3000...4000 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EPN-i järgi tähistatakse tugevusklassid C12/15...C50/60; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust. Kui kuubikujulise proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%. SNiP-i järgi on tugevusklassi tähiseks B3,5...B60 ja see arv näitab betooni garanteeritud survetugevust N/mm². Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusmarkidesse (F50...F500). Arv margi tähises näitab külmutustsüklite arvu, mille juures betooni tugevus ei lange üle 15%.
hädaabiteenust "Scania Hädaabi". Uued veokid ja bussid - komplekssed veokilahendused komplekteeritakse ükskõik kui keeruka pealisehitusega veoki ning aitavad ka leida sobiva finantseerimisvõimaluse; samuti pakutakse müügiks kasutatud Scania veokeid ja busse. Volvo Esimene seeriatootmises Rootsi firma Volvo auto väljus Lundby tehasest 14 aprillil 1927. ÖV4 oli lahtine auto 4- silindrilise mootoriga. Kere oli ehitatud saare ja pöögi raamile, kaetud lehtmetalliga ja saadaval vaid ühes värvikombinatsioonis - tumesinine mustade poritiibadega. ÖV4'le pandi hüüdnimeks "Jakob". SAAB Trollhättan oli see koht, kus see kõik algas. Suurel jõeäärsel maa-alal alustas lennukitehase ehitust vastmoodustatud ettevõte Svenska Aeroplan Aktiebolaget - SAAB. See oli 1937 aastal
ja töölabad tulevad sobiva kõrgusega. Kuid suur gaasi kulu komplitseerib(raskendab) suure võimsusega gaasitrubiinide ehitamist. Kuna astmete arv on suhteliselt väike, ss saab kasutada reaktiivastmeid. Kuna gaasitrubiinidel sissetulev rõhk on suhteliselt väike, seetõttu kujuneb konstruktsioon kergemaks, väiksem metalli kulu ja odavam. Gaasitrubiin seade koosneb: Gaasitrubiin, kompressor, põlemiskamber, regeneratiivne õhu eelsoendi. Joon 5 põlemiskamber On tavaliselt silindrilise kujuga. Mistahes tüüpi põlemiskamber omab kahte tsooni.1) aktiivne põlimistsoon mis asub põleti lähedases tsoonis. 2) segamise tsoon. Orgaanilised kütused, kasutakse soojuselektrijaamades Orgaaniliseks kütuseks nim kütust mida saadakse maapõuest, koosnevad süsivesinikühendidest. Kütused jagunevad: looduslikud(kaevandatavad, on tekkinud taimsetest jäänustest) ja tehiskütused(loodusliku kütuse ümbertöötlemised saadavad)
a. Näitab milline kujund on abipinnaks võetud. b. Klassifitseerimise printsiibid: projektsiooni omaduste järgi, projektsiooni regionaalse sobivuse järgi, meridiaanide ja paralleelide kuju järgi. c. Silindrilised, koonilised, tasandilised ehk asimutaalsed, pseudosilindrilised, pseudokoonilised, polükoonilised, pseudoasimutaalsed, kokkuleppelised. 54. Millised on silindrilise projektsiooni omadused? a. Moondevaba on suurringi kaar b. Erimõõtkava suureneb risti moondevabast joonest. c. MAAILMA PÕHIJOONIS ON RISTKÜLIK d. Normaalaspekti puhul (ekvaator moonevaba, poolused ringjoonega ja paraleelid ühe pikkused, meridiaanid ühepikkused ja risti ekvaatoriga, erinevus vaid paralleelide omavahelises kauguses) e
Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikesse, jäämurdevöör - veealune osa on 25o-30o kaldu, kasutatakse jäämurdjatel., klipperivöör pulbiga e. pirniga - esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiiruse juures tekkivate pritsmete eest pirnvöör - selline vööri veealuse osa kuju vähendab lainetakistust suurendades seega laeva kiirust ja vähendades kütusekulu püstvöör - veealune osa on silindrilise kujuga, harilikult on selline vöör supertankeritel ja suurtel maagivedajatel (balkeritel ja OBO-laevadel), lusikvöör - esineb mõningatel kalalaevadel elliptiline ahter - aeglasekäigulistel laevadel, peegelahter - uuematel laevadel , kujutab endast "lõigatud" ristlejaahtrit Minimaalse vabapardaga laev - laev raskete ja massilastide (puistlastise) veoks nagu maak, süsi, nafta jne. Kõrgendatud vabapardaga laev - laev tükilasti (generaalkauba) ja kergete
Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikesse, jäämurdevöör - veealune osa on 25o-30o kaldu, kasutatakse jäämurdjatel., klipperivöör pulbiga e. pirniga - esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiiruse juures tekkivate pritsmete eest pirnvöör - selline vööri veealuse osa kuju vähendab lainetakistust suurendades seega laeva kiirust ja vähendades kütusekulu püstvöör - veealune osa on silindrilise kujuga, harilikult on selline vöör supertankeritel ja suurtel maagivedajatel (balkeritel ja OBO-laevadel), lusikvöör - esineb mõningatel kalalaevadel elliptiline ahter - aeglasekäigulistel laevadel, peegelahter - uuematel laevadel , kujutab endast "lõigatud" ristlejaahtrit Minimaalse vabapardaga laev - laev raskete ja massilastide (puistlastise) veoks nagu maak, süsi, nafta jne. Kõrgendatud vabapardaga laev - laev tükilasti (generaalkauba) ja kergete lastide, seal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
