Seda imendavad nad kogu keha pinnaga. Paelussid on liitsugulised: igas lülis asuvad isas ja emassigimiselundid. Kõikides lülides arenevad munad, mis lõpuks neist väljuvad. Paelussi munast areneb vastne teise looma ehk vaheperemehe sees. Kui mõni loom või inimene sööb sellise vaheperemehe liha, nakatub ta vastsega ja temas (peremeesorganis) areneb sellest paeluss. Ümarussid on enamasti väikesed, mõlemast otsast ahenenud pika silindrilise kehaga ussid. Nad elavad nii mullas, vees kui ka parasiidina taimedes ja loomades. Inimese sooles elavad solge ja naaskelsaba. Solge läbib kõik arenguetapid ühes organismis, nt inimeses. Et solkme munast saaks areneda vastne, peab see viibima paar nädalat väljaspool inimese organismi. Rõngusse elab nii maismaal (nt vihmauss) kui ka vees. Mudatuplased ja kaanid elavad mageveekogudes, hulkharjasussid peamiselt meredes.
Kasutatakse elementide määramiseks (62 elementi). Mittemetallide määramiseks ei sobi! Ei reageeri aatomi erinevatele oksüdatsiooniastmetele. Eeltöötlus ja metallide lahusesse viimine. Väga tundlik (ppb). 21.Seadme ehitus AAS-s Analoogne spektrofotomeetriga, mis mõõdab EM kiirguse absorptsiooni. Valgusallikaks spetsiaalne lamp ja küveti asemel leek, kus proovi molekulid atomiseeritakse. 22.Õõneskatoodlamp. Valik ja ehitus. Katoodlamp koosneb volframist anoodist ja silindrilise kujuga katoodist. Katoodi materjal peab olema sama, mis määratav aine!! Lamp on täidetud inertgaasiga (Ne/Ar).Anoodi ja inertgaasi kokkupuutepinnal inertgaasi molekulid ioniseeruvad ning liiguvad katoodi poole, kus löövad välja metalli aatomeid. Katoodi aine aurustub, atomiseerub, ergastub ja seejärel relakseerub ning kiirgab footoneid, andes iseloomuliku kitsa monokromaatse valgusspektri. Aatomite neelduvusjooned on äärmiselt kitsad (0.001 nm) ja seetõttu tavaliselt erinevate
ratas (4) laagrikaas,3-võlli kaelatihend,4-kinnituspolt,5-korpus,6- ühendatavad võllid,3-sidur,4-kiilud laagri tihend,7-rattakinnitusmutter, 8-ratas, 9-kiil, 10- Võllid ja teljed on eelkõigile mõeldud mitmesigiste rataste laagrid monteerimiseks masinatesse. Mõlemad on silindrilise proofiliga elemendid, mis toetuvad otstega seadme korpuseletelg on selline masinaelement, mis ise ei pöörle, võimalades näiteks pöörelda sellel oleval rattal. Võlli otsad aga toetuvad laagritele, mis võimaldab neil pöörelda koos sellele(kiil või hammasliite abil) kinnitud rattaga. 3. Hüdroajami (hüdromootori) tööpõhimõte Ajamiks nim. masina jõuallikat. Tänapäevases piimatööstuses on selleks tavaliselt
veskisse üle kaaldosaatorite. Tsemendiveskid on varustatud kottfiltritega (17). Kaks tsemendiveskit on varustatud tsemendijahutajatega (18). Tsemendiveskitest väljunud tsement pumbatakse silodesse (19) 4 tk a´-5000 t ja 6 tk a´-4000 t. 1.3 Tsemendi tähtsamad omadused - Survetugevus Survetugevus on betooni tähtsaim omadus, sest ehituses kasutataksegi betooni just survejõudude vastuvõtmiseks. Survetugevus määratakse kindlaks betoonist valmistatud kuubilise või silindrilise proovikeha survekatsega. Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid tugevusklassidesse: C12/15, C16/20, C20/25, C25/30, C30/37, C35/45, C40/50, C50/60. Kaldjoone ees olev arv näitab standardse silindrilise proovikeha (150*300mm) survetugevust (Mpa) ning kaldjoone taga olev arv kuubilise katsekeha (150*150*150mm) survetugevust (Mpa). Kasutatakse ka GOST- standardi järgset tähistust: B-5...B55
d) Torude summaarne pikkus boileris: F L= ;m dv e) Üldine torude arv boileris: L L nü = või nü = (ümardada täisarvuni) l h f) Käikude arv boileris: nü z= (ümardada täisarvuni) nk Näide. Oletame, et üldine torude arv tuli nü = 62 ja torude arv käigus on nk = 3. Käikude arv z = 62 / 3 = 20,67 21. Tegelik torude arv nü = 3 21 = 63. g) Boileri silindrilise väliskesta läbimõõt sõltub aparaadi tootlikkusest, torude arvust, läbimõõdust jm. näitajatest (Dk = 0,30,6 m). 5 11. Boileri hüdrauliline arvutus Boileri hüdraulilise arvutuse eesmärgiks on leida veepumba vajalik võimsus ja tekitatav surve, mis kindlustaks etteantud tootlikkuse ja vee voolukiiruse ning kataks aparaadis ja ühendustorustikus (liinis) tekkivad survekaod (rõhukaod). 11.1
· Rakkude väliskuju muutused seoses vähkkasvaja rakkudega on seotud raku tsütoskeletiga, aga ka rakumembraani omaduste (ehituse) muutumisega. · Viburi ehitus on sarnane tsentriooli omaga: viburi põhiosa moodustavad üheksa paari ringjalt asetsevaid mikrotuubuleid, ringi keskosas paikneb kümnes paar. Nende kokkutõmbumisega kaasneb viburi kõverdumine. Vibur saab alguse tsütoplasmas paiknevast basaalkehast. See on silindrilise kujuga ja koosneb samuti mikrotuubulitest.
vastne(röövik), nukk ja valmik. Liblikate valmikud leiavad endale paarilise spetsiaalsete lõhnaainete - feromoonide abiga. Pärast paaritumist hakkab emane loom varsti munema. Liblikad munevad oma munad sellistele taimedele, millest toituvad nende röövikud. Munade areng võtab tavaliselt aega kuni paar nädalat, vaid munastaadiumis talvituvatel liikidel jääb muna munemise ja rööviku koorumise vahele mitu kuud. Liblikate röövikud on silindrilise kehaga, neil on olemas silmad ning tugevad haukamissuised. Keha eesosas on kolm paari jalgu ning tagapool veel 2 - 5 paari ebajalgu. Keha võib olla nii paljas kui kaetud kõikvõimalike ogade, karvatuttide või harjastega. Röövikud ei sarnane liblikatega. Liblikate röövikute toiduks on enamasti elavate taimede mitmesugused osad. Täiskasvanud röövik roomab varjulisse kohta ja nukkub. Liblikate nukud on muumianukud. Nukud paiknevad väga erinevates kohtades,
4.KOHVI KASVATAVAD REGIOONID · Aafrika ja Araabia poolsaar( Jeemen, Etioopia, keenia,Tansaania...) · Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond(Mehhiko, Costa Rica, Jamaica, Peruu..) · India Ookean( India, Sumatra, Jaava,Havai...) 5.LAHUSTUV KOHV · Lahustuv kohv on kohviekstrakti kuivatamisel saadud pulber või graanulid, mis kuumas vees kiiresti lahustuvad. · Lahustuva kohvi saamine: pritsekuivatus- vedelik pritsitakse kuuma õhu voolu pika silindrilise torni otsas. Kukkudes vedeliku piisad kuivavad, jõudes põhja peene pulbrina. Külmkuivatus- vedelik külmutatakse kuni umbes -40°C, et moodustada õhukest kihti. See murtakse väikesteks tükkideks ja allutatakse tugevale vaakumile. Vaakum alandab vedeliku keemispunkti nii edukalt, et see aurustub isegi madalal temperatuuril ning aitab säilitada kohvi maitset, jättes maha lahustava kohvi. · Enamuse lahustuvate kohvide puhul kasutatakse pritsekuivatust, külmkuivatust
abiseadmed töökorras. Pärast üldist ülevaatust ja üksikute osade korrasoleku kontrollimist kontrollitakse teodoliidi telgede vastastikust asendit. Kollimatsiooni tasand on pikksilma viseerimistelje poolt moodustatud tasand, mis tekib pikksilma pööramisel horisontaaltelje ümber. Kollimatsiooni tasandi vertikaalsuse nõude täitmiseks on vaja a) Pikksilma viseerimistelg oleks risti horisontaalteljega b) Horisontaaltelg oleks risti teodoliidi põhiteljega c) Silindrilise vesiloodi telg oleks risti põhiteljega Samuti peab õigete nurgamõõdistustulemuste saamiseks enne mõõtmisi seadma põhitelje samale püstsihile nurga tipuga (tsentreerima) ning samuti vertikaal e põhitelge loodima. Kollimatsiooni mõju mõõdetud horisontaalsuunale, horisontaalnurgale. Mõõdetavale suunale: kollimatsiooni vea mõju kasvab selle suuna kaldenurga suurenemisega. Kui horisontaalnurka mõõta täisvõttega, siis mõõtmistulemus on kollimatsiooni veata.
1 SISSEJUHATUS. Geodeesia on teadus, mis käsitleb Maa kuju mõõtmete ja raskusjõuvälja määramist ning tegeleb Maa pinnaosade kuju ja suuruse mõõtmisega ja nende mõõtkavalise kujutamisega tasandil. Geodeesia on üks maailma vanimaid teadusi, mida kasutatakse nii era- kui ka riiklikul tasandil maakaartide, asendiplaanide, krundi piiride ja muu sellise määramisel. Ükski asi ei seisa püsti ilma aluseta. Geodeetiliste tööde aluseks on geodeetilised põhivõrgud. Põhivõrkudel on täita suur osa. Siia kuulub nii satelliidipõhiselt määratav riiklik geodeetiline põhivõrk, riigi kõrguslik alusvõrk, asulate geodeetiline põhivõrk. Et viia läbi neid töid, vajatakse Maa kuju täpset tundmist, mille määramiseks kasutatakse tänapäeval geodeetiliste täppissatelliitide abi. Maa-ameti geodeesia osakond http://www.maaamet.ee . Mina käsitlen siin referaadis enamjaolt ehitiste välismõõdistamisega seonduvat. Töötades ühes Eesti ehitusettevõttes olen kaudselt k...
.. 7.05.2014 16:42:21 Test 4. Survetöötlus Page 11 d. viib plastsuse paranemisele Küsimus 40 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Millistest toorikutest toodetakse õmbluseta torusid? Vali üks: a. lehtmetallist b. ribatoorikust c. ümarprofiilist d. silindrilise kujuga Lõpeta ülevaatus Jäta vahele Testi navigatsioon Testi navigatsioon Küsimus 1 See leht Küsimus 2 Küsimus 3 MärgistatudKüsimus 4 Küsimus 5 Küsimus 6 Küsimus 7 Küsimus 8 Küsimus 9 Küsimus 10 Küsimus 11 Küsimus 12 Küsimus 13 Küsimus 14 Küsimus 15 MärgistatudKüsimus 16 Küsimus 17 Küsimus 18 Küsimus 19 Küsimus 20 Küsimus 21
punktile(horisondi sulgemine).kui pikksilm liikus suunamisel juhuslikult üle märgi, keeratakse edasi terve ring.kui ülejäänud tolerantsid on ületatakse, sooritatakse kordusmõõtmised pärast põhiprogrammi lõppu.kui üle 30% täisvõtetest tuleks üle mõõta, siis korratakse kogu seisupunkti programmi,ainult kahe suuna puhul horisondi sulgemist ei tehta...Viseerimismärgid peavad vastama järgmistele tingimustele:märgi silindrilise vesiloodi telg peab olema risti pööramisteljega, aga ümarvesiloe telg peab olema sellega paralleelne.märgi optilise loodi telg peab ühtima märgi pööramisteljega.prisma optilise visiiri telg peab olema risti prisma horisontaalteljega.nii instrumendi kui prisma tsentreerimise viga ei tohi 1.5m kõrguse statiivi puhul ületada 1mm.Nurgamõõtmise vigade allikad-esineb kuus põhilist vigade allikat:tsentreerimisviga, reduktsiooniviga ehk
sulgemine).kui pikksilm liikus suunamisel juhuslikult üle märgi, keeratakse edasi terve ring.kui ülejäänud tolerantsid on ületatakse, sooritatakse kordusmõõtmised pärast põhiprogrammi lõppu.kui üle 30% täisvõtetest tuleks üle mõõta, siis korratakse kogu seisupunkti programmi,ainult kahe suuna puhul horisondi sulgemist ei tehta...Viseerimismärgid peavad vastama järgmistele tingimustele:märgi silindrilise vesiloodi telg peab olema risti pööramisteljega, aga ümarvesiloe telg peab olema sellega paralleelne.märgi optilise loodi telg peab ühtima märgi pööramisteljega.prisma optilise visiiri telg peab olema risti prisma horisontaalteljega.nii instrumendi kui prisma tsentreerimise viga ei tohi 1.5m kõrguse statiivi puhul ületada 1mm.Nurgamõõtmise vigade allikad-esineb kuus põhilist vigade allikat:tsentreerimisviga, reduktsiooniviga ehk taandamisviga, vahetu
lahenduspingele on suhteliselt väike. Väljatugevus on suurim elektroodide teravate servade läheduses, kus tekib intensiivne ionisatsioon. Joonis 2.33 Lahenduspinge amplituud erinevate dielektrikute korral 26. Pindlahendus domineeriva normaalkomponendiga mitteühtlases väljas Joonis 2.34 Domineeriva normaalkomponendiga elektrivälja tekkimine Lahenduse tekkimine: · suurim väljatugevus esineb silindrilise elektroodi serva juures · ümber silindrilise elektroodi alumise serva tekib koroona juba suhteliselt madalatel pingetel · pinge tõstmisel tekivad striimerid · striimeritel on oluline mahtuvus alumise elektroodi suhtes, mille tõttu striimereid läbib suhteliselt suur vool · suure voolu tõttu striimerite temperatuur kasvab ja tekib termoionisatsioon · selle tulemusel langeb oluliselt striimerite takistus ja suureneb nende heledus ning tekib nn. liuglahenduseks
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 3.5. püstvöör - veealune osa on silindrilise kujuga, harilikult on selline vöör supertankeritel ja suurtel maagivedajatel (balkeritel ja OBO-laevadel), lusikvöör - esineb mõningatel kalalaevadel. Ahtri kuju (Joon. 3.6.): Joon. 3.6.
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Päevane osakond ES.-------.------- ------------ EA-06 Keevitus Referaat Õppeaine - Õpetja: ------------------------ Koostja: -------------------- Tallinn 2009 Keevitus Keevituse ajalugu 1880-ndatel tegeleti keevitamisega vaid sepakojas. Sellest alates hakkas moodsa keevituse kiiret arengut mõjutama industrialiseerimine ja maailmasõjad. Peamised keevitusmeetodid: kontaktkeevitus, gaaskeevitus ja kaarkeevitus, leiutati kõik enne Esimest maailmasõda. 1900-ndatel olid tootmises domineerivamad gaaskeevitus ja lõikamine; mõned aastad hiljem hakkas elekterkeevitus sama suurt...
Sõiduautode sünd Mootoriga sõiduauto leiutati vahetult enne 20.sajandi saabumist, kui insenerid nagu Karl Benz said loa teha sõite nende leiutatud endi leiutatud ,,hobuseta kaarikutega" , kuid sedagi suletud aladel, sest kardeti on uued leiutised ehmatavad inimesed ära. 1885 aastal taotles Benz patenti oma leiutisele, mis kandis nime ,,Motorwagen". 2.1 1885.aastal leiutatud ,,Motorwagen " Tegemist oli kolme rattalise liikuriga , mis oli varustatud 1,7 liitrise ühe silindrilise kahetaktilise bensiinitüüpi mootoriga, samuti oli vesijahutus nind sädesüüde. Carl Benzi kutsutakse autode isaks. Ta alustas autode tegemist müügiks koostöös Gottlieb Daimleriga. Vaatamata sellele ,et nad kunagi ei Chris Müür 10 11.03.2012 TTK töödanud füüsiliselt koos ühendati nende nimed ja saadi üks maailma juhtivaid autofirmasid Daimler Benz
Raske- üle 2600 kg/m3; Normaal ehk tavabetoon 2000...2600 kg/m3 Kerge-800...2000 kg/m3. Ei käi gaas-, vaht-(poor-või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste (terasuurus alla 4mm) kohta. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Tugevus järgi: normaal- ja raskebetoonid klassid C8/10 - C100/115, kergbetooni klassid LC8/9 - LC80/88. Esimene arv on silindrilise katsekeha kohta ja teine kuubi kohta. Märgitakse N/mm 2 kohta. (C20/25) - Väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust 47. Mis vanuses katsekehadega ja kuidas määratakse betooni tugevust? Tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi-või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes.
Raske üle 2600 kg/m3 Normaal ehk tavabetoon 2100...2600 kg/m 3 Kerge 800...2100 kg/m3 , ei käi gaas-, vaht- (poor- või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste (terasuurus alla 4mm) kohta. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kui kuubikujulise proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%. Kergbetooni survetugevusklasside tähistus vastavalt LC8/9...LC80/88. 7.2. NORMAALBETOONI KOOSTISMATERJALID Normaalbetoon(ehk lihtsalt betoon) koosneb sideainest, veest, peentäitematerjalist (liiv), jämetäitematerjalist (killustik või kruus) ja lisanditest, kusjuures lisandeid ei tarvitse betoonis alati olla
hõõgniit. Voolu toimel see kuumeneb ja kiirgab seda tugevamat valgust, mida kõrgem on hõõgniidi temperatuur. Et lamp läbi ei põleks, on pirnis õhu asemel inertgaas. Sellest hoolimata ei tohi temperatuur ületada 2700°C. Lambid erinevad üksteisest sokli ehituse, hõõgniitide arvu ja valgustugevuse poolest. Valgustuslaternate lambid peavad olema täpselt ettenähtud asendis. Seeparast on neil äärik- voi taldriksoklid. Äärik võib paikneda sokli silindrilise osa suhtes kaldu, sest ta joodetakse külge hõõgniidi asukoha jargi. Märgutulede ja sisevalgustuse lampidel on tihvtsoklid. Kui lamp tuleb kohale asetada kindlas asendis, on tihvtid sokli otsast erineval kaugusel. Taldriksokliga lampi hoiab kohal pide, tihvtsokliga lamp kinnitub aga tihvtide abil pesa väljalõigetesse. Sellist lampi tuleb vahetamiseks vajutada ja pöörata. Tema pesa põhjas on suruvedruga klemm.
Question 15 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text On vaja välja lõigata karastatud tööriistaterasest keerulise kujuga stantsi matriits. Kasutatakse järgmist töötlemisprotsessi: Select one: a. puurimist ja freesimist b. freesimist sõrmfreesiga c. sisetreimist d. elektererosioontöötlemist traatelektroodiga Question 16 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Pika silindrilise pinna töötlemisel kasutatakse lõikeprotsessis järgmisi liikumisi: Select one: a. toorikule antakse pöörlev pealiikumine,terale põikettenihe b. toorikule antakse pöörlev pealiikumine ja pikiettenihe c. toorikule antakse pöörlev pealiikumine, terale pikiettenihe d. toorikule antakse pöörlev pealiikumine, terale antakse pöörlev ringettenihe Question 17 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text
l = 1,3 m d) Torude summaarne pikkus boileris: F L ;m dv L = 10,25 / π * 0,029 = 10,25 / 0,091 = 112,63 m e) Üldine torude arv boileris: L L nü või nü (ümardada täisarvuni) l h nü = 112,63/1,3 = 86,63 87 f) Käikude arv boileris: nü z (ümardada täisarvuni) nk z = 87 / 6 = 14,5 15 Tegelik torude arv nü = 6*15 = 90 g) Boileri silindrilise väliskesta läbimõõt sõltub aparaadi tootlikkusest, torude arvust, läbimõõdust jm. näitajatest (Dk = 0,3–0,6 m). Dk = 0,4 m 10. Boileri hüdrauliline arvutus Boileri hüdraulilise arvutuse eesmärgiks oli leida veepumba vajalik võimsus ja tekitatav surve, mis kindlustaks etteantud tootlikkuse ja vee voolukiiruse ning kataks aparaadis ja ühendustorustikus (liinis) tekkivad survekaod (rõhukaod). 10.1 Survekadu kohttakistuste ületamiseks boileris
Seejuures klass või mark on betooni kvaliteedinäitaja üks kindlatest normeeritud väärtustest. [4] 4 1.2 . Betooni survetugevus- ja konsistentsiklassid Survetugevus on betooni tähtsaim omadus [5, p. 239]. Betoonid liigitatakse survetugevuse alusel klassideks. Survetugevus määratakse betoonist valmistatud kuubilise või silindrilise proovikeha survekatsega. Survetugevusklassi tähise ,,C" korral, tähistab murrujoone ees olev arv silindrilist survetugevust ja murrujoone taga olev arv kuubikulist survetugevust. Eestis määratakse betooni survetugevust valdavalt kuubikuliste katsekehade teel. [6] 1.2.1 Veepidavus Õige koostisega ja hästi tihendatud betoon on vett mitteläbilaskev. Surve all olev vesi võib betooni tungida vaid vähesel määral. Veetiheda betooni eelduseks on sobiva terastikulise koostisega
Mõõdetakse vabade aatomite vastasmõju elektromagnetilise kiirgusega: neelatud kiirgus (AAS); emiteeritud kiirgus (AES); fluorestsents kiirgus (AFS). Kasutatakse METALLIDE määramiseks. Vajalik on proovi eeltöötlus ja metallide lahusesse viimine. 17.Seadme ehitus AAS-s Seade mõõdab EM kiirguse absorptsiooni. Valgusallikaks on spetsiaalne lamp ja küveti asemel on leek, kus proovi molekulid atomiseeritakse. 18.Õõneskatoodlamp. Valik ja ehitus. Koosneb volframist tehtud anoodist ja silindrilise kujuga katoodist. Katood on samast elemendist, mida proovis uuritakse. LAmp on täidetud inertgaasiga - Ne või Ar. Anoodi ja inertgaasi osakeste vahetul kokkupuutepinnal inertgaasi aatomid ioniseeruvad ning liiguvad katoodi poole, kus löövad välja metalli aatomeid. Katoodi aine aurustub, atomiseerub, ergastud ja seejärel relakseerub ning kiirgab footoneid, andes iseloomuliku kitsa monokromaatse valgusspektri. 19.Atomisatsioon leegis
U I on võrdeline selle otstele rakendatud potentsiaalide vahega e pingege U: I = . See on R Ohmi seadus. Elektritakistus R sõtub juhi kujust ja mõõtmetest, materjalist, l temperatuurist ning on homogeense silindrilise juhi jaoks arvutatav: R = , kus - S juhi materjali eritakistus, l ja S - vastavalt silindri pikkus ja ristlõikepindala. Üldistatud Ohmi seadus e Ohmi seadus vooluahela lõigul 1-2, kus toimib elektromotoorjõud E12 (e mittehomogeensel ahelalõigul): IR12 = 1 - 2 + E12 (I- voolutugevus, R12- takistus, 1 , 2 - potentsiaalid lõigu otstel). Diferentsiaalkujul:
vahel. Need on välisstaator ja sisestaator. Sisestaator on uureteta, mähis on välisstaatoril. 121 8.5 Alalisvoolumootor Alalisvoolumootori tööpõhimõte oli sisuliselt vaatluse all jaotises 3.2: magnetväljas paiknevale vooluga juhtmele mõjub jõud. Magnetväli tekitatakse alalisvoolumasinas poolustega. Poolused on kas püsimagnetitest või tekitatakse elektrivooluga ergutusmähises. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge, mis on üheaegselt masina kereks ja magnetahela osaks. Seda masinaosa, kus luuakse magnetväli, nimetatakse induktoriks. Vooluga juhtmeks on mähis, mis paikneb elektrotehnilisest terasest plekist valmistatud rootori uuretes. Seda masinaosa nimetatakse ankruks ja mähist ankrumähiseks. Mähise pöörlemisel magnetväljas on juhtmekeerule mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Joonisel on lihtsuse mõttes vaadeldud vaid ühte juhtmekeerdu (mähise ühe keeruga pooli).
Nõutav on abrasiiv materjali hea keemiline püsivus, sest töötamisel kõrgete temperatuuridel ja rõhkudel kokkupuutes õhu, jahutusvedeliku ning töödeldava materjaliga võib tekkida materjali lagunemine. Abrasiivmaterjali terad peavad olema teravate servadega ka väga väikese tera suuruse korral, mis on eriti oluline peentöötlemiseks kasutatavate materjalide puhul. 13.Millisteks töödeks kasutatakse ümarlihvpinki? Kirjeldage pika silindrilise detalili välispinna lihvimisel vajalikke liikumisi töötlemisel pikiettenihkega. Pink on ette nähtud silindriliste ja väikese tipunurgaga kooniliste detailide lihvimiseks. Ümarlihvimise meetodid sõltuvad töödeldava pinna kujust ja kasutatava lihvpingi ehitusest. Lõikeliikumine, käia pöörlemine Käia pöörlemiskiirus on lõikekiiruseks v, mida piirab vaid käia lubatud ringkiirus
vahel. Need on välisstaator ja sisestaator. Sisestaator on uureteta, mähis on välisstaatoril. 121 8.5 Alalisvoolumootor Alalisvoolumootori tööpõhimõte oli sisuliselt vaatluse all jaotises 3.2: magnetväljas paiknevale vooluga juhtmele mõjub jõud. Magnetväli tekitatakse alalisvoolumasinas poolustega. Poolused on kas püsimagnetitest või tekitatakse elektrivooluga ergutusmähises. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge, mis on üheaegselt masina kereks ja magnetahela osaks. Seda masinaosa, kus luuakse magnetväli, nimetatakse induktoriks. Vooluga juhtmeks on mähis, mis paikneb elektrotehnilisest terasest plekist valmistatud rootori uuretes. Seda masinaosa nimetatakse ankruks ja mähist ankrumähiseks. Mähise pöörlemisel magnetväljas on juhtmekeerule mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Joonisel on lihtsuse mõttes vaadeldud vaid ühte juhtmekeerdu (mähise ühe keeruga pooli).
Mardikas on 815 mm pikk, sinakat värvi, vastsed kuni 26 mm pikad ja nende toitumisel tekib graanuleid meenutav mitmevärviline puru. Ohtlik pigem puiduladudes (nii kütte- kui ehituspuidu), kuid ka hoonetes. Toonesepp ehk puidukoi: Kõige levinumad putukatest puidukahjurid on meil toonesepad. Eestist on tooneseplasi leitud 28 liiki, levinuimad on mööbli-, suur-, põhja-, kodu-, kirju- ja hääletu toonesepp. Toonesepad on tumepruuni, musta või punakat värvi väikesed (pikkus 48 mm) silindrilise kehaga mardikad. Puidust nad ei toitu, nende ülesanne on tagada liigi paljunemine ja levik. Emased mardikad munevad lõhedesse, pragudesse või puidu karestatud pinnale keskmiselt 2030 piimvalget ovaalse kujuga muna. Palja silmaga 0,50,7 mm pikkusi mune hästi ei märka. Nendest väljunud imetillukesed (alla 1 mm) vastsed närivad ennast puitu ning ei välju sealt enam enne nukkumist. Täiskasvanud vastne on 510 mm pikk, valge, C-kujulise usja keha ja
Lääne-Euroopa majandust ümber kujundada. Aurumasinate tähtsus langes pärast sisepõlemismootori kasutuselevõttu. Aurumasina kasutegur on paraku aga väike. Maksimaalselt 20%. Esimese aurumasina jöul liikuva sõiduki ehitas 1765 a. Prantsuse sõjaväe insener Nicolas Joseph Cugnot. 17. sajandi lõpu poole tegeldi intensiivselt uut tüüpi energiaallika leiutamisega. 1860 a. tegi Jean Etienne Lenoir esimese gaasimootori. Tegemist oli kahe silindrilise mootoriga. Silindrisl olev gaasi ja õhu segu süüdati sädemega ja tekkinud gaas lükkas kolvi liikuma. Mootor tegi suurt müra, kuna kolvid põrkusid piirasendites vastu piirajaid. Praktikas selline mootor ennast ei õigustanud. Saksamaal puutus selle mootoriga kokku müüjaõpilane Nicolaus Otto. Otto alustas Lenoiri mootori täiustamisega ja märkas, et segu on kõige optimaalsem süüdata ülemise surnud seisu lähedal. Ta paigutas mootorile ka hooratta. 1876. aastal leiutas Nicolaus A.
Tahhümeetri tsentreerimine ja horisonteerimine 1) Tsentreeri ja horisonteeri statiiv silma järgi 2) Kinnita treeger statiivile(kinnituskruviga) ja elektrontahhümeeter treegerile. 3) Tsentreeri treegeri alustõstekruvidega. Kruvisid ükshaaval keerata, et nähtav ring oleks täpselt punktil. 4) Horisonteeri statiivi kinnitushoovadega treegeri ümarvesiloodi järgi. 5) Horisonteeri treegeri alustõstekruvidega elektrontahhümeetri silindrilise vesiloodi järgi. 1. Paned vesiloodi paralleelselt kahe kruviga ning keerad mõlemaid kruvisid võrdselt sissepoole või väljapoole. 2. Paned vesiloodi risti esilagse asendiga ning keerad kolmandat kruvi. 3. Kui vesilood panna paralleelselt kolmanda ja esimese kruviga siis peaks vesiloodi õhumull täpselt keskel olema, kui ei ole siis korrata seda punkti. 6) Tsentreeri kinnituskruvidega. Nihutada treeger punktile
oli põhiline energia allikas tööstuses aurumasin, mis pani liikuma vajalikke seadmeid, laevu, ronge jne... · Aurumasina kasutegur on paraku aga väike. Maksimaalselt 20%. · Esimese aurumasina jöul liikuva sõiduki ehitas 1765 a. Prantsuse sõjaväe insener Nicolas Joseph Cugnot. Uued tehnoloogiad · 17. sajandi lõpu poole tegeldi intensiivselt uut tüüpi energiaallika leiutamisega. · 1860 a. tegi Jean Etienne Lenoir esimese gaasimootori. Tegemist oli kahe silindrilise mootoriga. Silindrisl olev gaasi ja õhu segu süüdati sädemega ja tekkinud gaas lükkas kolvi liikuma. Mootor tegi suurt müra, kuna kolvid põrkusid piirasendites vastu piirajaid. Praktikas selline mootor ennast ei õigustanud. · Saksamaal puutus selle mootoriga kokku müüjaõpilane Nicolaus Otto. Otto alustas Lenoiri mootori täiustamisega ja märkas, et segu on kõige optimaalsem süüdata ülemise surnud seisu lähedal. Ta paigutas mootorile ka hooratta. 1876.a
Kastides kauba stoovimisel tuleb jälgida, et nende vahele jäävad tühikud täidetaks väiksemate kastide või puidust täitematerjaliga lasti nihkumise vältimiseks. Kui kastide peale stoovitakse teine last, ehitatakse kastide peale laudadest platvorm, vältimaks kastide purunemist ülemise lasti survel. Lastikihile, mida mööda liiguvad dokkerid, tuleb panna lauad, et kaste mitte määrida või vigastada. Tünnid valmistatakse puidust või metallist. Puittünnid on koonilise, metalltünnid silindrilise kujuga. Puittünnide läbimõõt keskosas on suurem kui otstest ja neid hoiavad koos 4 6 metallvitsa. 2.2. Laeva ettevalmistamine tükklasti veoks Tööde maht lastiruumide ettevalmistamisel sõltub nii eelmise reisi kui ka järgmise reisi kaubast. Mõne kauba puhul piisab lastiruumide ettevalmistamiseks ainult eelmise kauba jääkide ja rimude eemaldamisest, teiste kaupade puhul on vajalik lastiruumide pesu ja kuivatamine.
sisu võib olla valge, rohekasvalge, violetne 4 roheline sibul toiduks kasutatakse pealseid, sibul peenike ja välja kujunemata, koristatkse koos pealsetega, sest muidu närtsib ruttu. Rikas C-vit.pooest porrulauk koosneb suurtest, pikkadest, silindrikujulistest lehtedest, mis juure lähedal moodustavad kokkuliitunud silindrilise tupe. kasutatakse lehti ja juureosa, viimane on mahedam kui sibul murulauk- toiduks peenikesi pealseid, varajane köögivili küüslauk erineb sibulast teravama ja kibedama maitse ning lõhna poolest. sibul koosneb üksikutest tütarsibulatest ( küüntest). iga küüs kaetud nahkse soomusega, kõik küüned koos kaetud ühtse soomusega koorega. On liitsibul salottsibul prantsuse kööki. Kujult ümmargune, alt veidi paksenenud. maitseomadustelt aromaatsem, õrnem,
11.2004. klipperivöör pulbiga e. pirniga - esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiiruse juures tekkivate pritsmete eest (Joon.3.20), Joon. 3.20. pirnvöör - selline vööri veealuse osa kuju vähendab lainetakistust suurendades seega laeva kiirust ja vähendades kütusekulu (Joon. 3.21), Joon. 3.21. püstvöör - veealune osa on silindrilise kujuga, harilikult on selline vöör supertankeritel ja suurtel maagivedajatel (balkeritel ja OBO-laevadel), 9 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. lusikvöör - esineb mõningatel kalalaevadel. Ahtri kuju
Referaat Harjadeta elektrimootor Õppeaines: Elektrotehnika Transporditeaduskond Sisukord 1. Elektrimootor 1.1. Asünkroonmootor 1.2. Asünkroonmootori rootor 1.3. Sünkroonmootor 2. Püsimagnetiga sünkroonmootor 2.1. Suurevõimsuselised sünkroonmootorid 2.2. Väiksevõimsuselised sünkroonmootorid 3. Harjadeta alalisvoolumootorid 4. Samm-mootorite tööpõhimõte 4.1. Unipolaarne mootor 4.2. Bipolaarne mootor 4.3 .Lainetalitus 4.4 .Samm-mootori koormamine 5. Kasutusalad 1.Elektrimootor Elektrimootor on seade, mida kasutatakse elektrienergia muundamiseks mehaaniliseks tööks.Enamik elektrimootoreid töötab tänu elektromagnetisminähtusele. Kuid on ka mootoreid millede töö baseerub teistel elektromehaanilistel nähtustel nagu näiteks piesoelektrilisel efektil ja elektrostaatilistel jõududel. Elektromagnetisminähtusel põhinevate mootorite tööpõhimõtteks on pöörleva magnetvälj...
tööriistu. Universaalsete terituspinkide iseärasuseks on asjaolu, et teritatav tööriist võib nihkuda abrasiivketta suhtes kolmes risttasapinnas. Terituspinkidel võib teritada mitmesuguseid tööriistu: hõõritsaid, avardeid, freese, lõiketeri, hambalõiketööriistu jne. Pingid on varustatud ühe, kahe või enama abrasiivkettaga. Näiteks kausskettaga tööriistade tasaste tahkude teritamiseks otspinnaga ja silindrilise lihvkettaga pöördkehade teritamiseks silinderpinnaga. Joonisel 5.1.2.1 a, b on näha lauaterituspingid, mida valmistatakse erinevates modifikatsioonides pöörete arvuga 2500 - 3000 p/min ja tarbitava võimsusega 0,5 - 1,5 kW. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html Joonis 5.1.2.1 Lauaterituspingid: a - tavaline, b - teritusnurga kahepoolse seadega
VALEM Kaksikintegraal arvutatakse kahe määratud integraali arvutamise teel. Kahekordne int. arv kaksikint järgi. 5. Kahekordse integraali geomeetrilised rakendused: ruumala, tasapinnalise ja ruumilise kujundi pindala, näiteid 1) Ruumala Kui Kahekordse integraali definitsioonist nägime, et kui integreeruvuspiirkonnas D unktsioon f suuremvõrdne 0, siis kahekordne integraal üle piirkonna D võrdub keha ruumalaga, mis on piiratud pinnaga z=f(x,y), xy-tasandiga(z=0) ja silindrilise pinnaga, mille moodustajad on paralleelsed z-teljega ja juhtjooneks piirkonna D rajajoon: V=ʃʃDf(x,y)dxdy 2)Tasandilise kujundi pindala: S=ʃʃDdxdy 3)Ruumilise kujundi pindala: Kui pinna z=f(x,y) proj. xy-tasandil on D, kusjuures fn koos oma osatul. on pidev selles piirkonnas D, on selle pinnatüki pindala: S=ʃʃDsqrt(1+z’x2+z’y2) 6. Kahekordse integraali füüsikalised rakendused: aine mass, tasandilise kujundi masskese, tasandilise kujundi inertsmoment, näide
Vali üks: a. lõikeliikumine e. pealiikumine antakse lõikeriistale- lõikekammile, ettenihkeliikumine detailile b. väiksem mõõtmete täpsus ja protsessi tootlikus c. kõrge mõõtmete täpsus, tootlikkus,lõikeliikumine antakse lõikekammile d. kõrge mõõtmete täpsus, madal lõikeriistade hind, soovitavalt kasutada üksiktootmises Küsimus 22 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Pika silindrilise pinna töötlemisel kasutatakse lõikeprotsessis järgmisi liikumisi: Vali üks: a. toorikule antakse pöörlev pealiikumine ja pikiettenihe b. toorikule antakse pöörlev pealiikumine, terale pikiettenihe c. toorikule antakse pöörlev pealiikumine, terale antakse pöörlev ringettenihe d. toorikule antakse pöörlev pealiikumine,terale põikettenihe Küsimus 23 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst
Puurid on puurpinkide tööorganik Puuri osad : Kinnitusosa – silindriline saba Kinnitamiseks padrunisse või tsangi Lõikeosa . Puur pöörleb ümber oma telje - lõikekiirus Etteande suund puurimisel on piki puuri telge . Puuri nimimõõdud : Puuri üldpikkus Puuri kinnitusosa pikkus Puuri lõikeosa läbimõõt Puuri kinnitusosa läbimõõt Puurid töötamiseks ühespindlilise puurpingiga Puuride saba on silindrilise kujuga sabaosa läbimööt on sama kui lõikeosal Puurid kinnitatakse padrunisse . Kõvadus on aine võime vastu panna teise materjali sissetungimisele Tuntumad kõvadusteimid ehk katsed on : Brinelli, Rockwelli, Vickersi Kõvast materjalist otsak surutakse kindla jõuga uuritava materjali pina ja mõõdetakse tekkinud jälje läbimõõtu Teramaterjli kõvaduse suurenemisel tera kulumiskindlus paraneb ja tera
temasse vähem). 24. Betooni liigitus tugevuse ja tiheduse järgi Tiheduse järgi liigitatakse betoone: -Raskebetoon üle 2600 kg/m3 -Normaal ehk tavabetoon 2000...2600 kg/m3 -Kerge 800...2000 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kui kuubikujulise proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%. 25. Betooni tugevus- selle määramine ja mõjurid Tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Tavaline purunemine: Kõik neli avatud külge on purunenud enam-vähem
See on suunatud potentsiaalse liikumissuuna vastassuunda. Näiteks lauajalg. · Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid juhul kui tala on seina müüritud? Punkti, kus tala seinast väljub, märgitakse x-ja y-telje sihilised komponendid ja moment, mis takistab tala pöörlemist. · Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid sfäärilise liigendi korral ruumis? Kõigi kolme koordinaattelje suunas. · Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid silindrilise liigendi korral ruumis? Sellised sideme reaktsioonid tuleb märkida risti liigendi teljega ja risti omavahel. · Sõnastada staatika I aksioom (tasakaalu aksioom). Kaks absoluutselt jäigale kehale mõjuvat jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nende mõjusirge ühtib, suund on täpselt vastupidine ja nende moodulid on võrdsed. F 1= F2 (vektorite puhul) F1=F2 (jõudude moodulite puhul) · Sõnastada staatika II aksioom (superpositsiooni aksioom).
• Keskkonnaklass • Kloriidisisaldus • Konsistents • Viskoossus • Läbivus • Kihistumine 2. Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raskebetoon Normaal ehk tavabetoon Kerge 1. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115 - Väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kõrgtugev betoon - betoon, mille survetugevuse klass on normaal- ja raskebetooni puhul kõrgem kui C50/60 ja kergbetooni puhul kõrgem kui LC50/55. 1. Muud jagunemised Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid EVS 814 põhjal külmakindlusklassidesse KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2…W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures
1) Nimeta Maa 2 põhilist mudelit geodeesias. Geoid (füüsiline) ja ellipsoid e sferoid (geomeetriline) 2) Nimeta Maa matemaatiline mudel geodeesias, geograafias. Mis on geodeesias kaasaja tähtsaimate Maa matemaatiliste mudelite nimetused? Maa matemaatiline mudel: pöördellipsoid, geograafias: sfäär. WGS84, GRS80. (?WGS72, Krassovski, Hayford ?) 3) Mis on tänapäeval tähtsaim riiklike plaaniliste alusvõrkude rajamise meetod? Polügonomeetria 4) Kirjuta punkti esimese vertikaali ja meridiaani raadiuse valemid ellipsoidil? Esimese vertikaali raadiuse valem: N=a/(1e2sin2B)0,5 , apikem pooltelg, eeksentrilisus, meridiaani raadius geodeetilise laiusega B M=a(1e 2)/(1 e2sin2B)1,5. 5) Joonesta lahtise ja kaht tüüpi kinnise polügonomeetriakäigu põhimõtteline skeem. 6) Loetle polügonomeetria puudused ja eelised, võrreldes teiste meetoditega (GPS, tringulatsioon) ning pikliku polügonomeetriakäigu eelis, võrreldes kõvera käiguga. Pol...
esmaseks tsentreerimiseks; Kahurpuurimine Lõiketöötlusparameetrid o Lõikekiirus –Puuri ja tooriku omavaheline pöörlemine; Ettenihe –Puuri sirgjooneline teljesuunaline liikumine; Ettenihe pöördele; Lõikesügavus Materjalid o Kiirlõiketerasest puurid HSS ja HSS- Co – Kiirlõiketerasest puurid, mis on sageli kaetud TiN, TiNAl, TiCN. Valmistatakse silindrilise kui ka koonilise sabaosaga. Valmistatakse jahutusvedeliku kanalitega alates (0.5) 1mm. Laastusoone kaldenurk: Tüüp N 18...30⁰, puurid tavatöödeks; Tüüp H 10...15⁰, rabedate materjalidele; Tüüp W 35...45⁰, värvilistele metallidele. 11 o Täis kõvasulampuurid – Täies ulatuses kõvasulamist D=0,1...20mm. Varustatud jahutusvedeliku kanalitega
kus: bM malmplaadi laius, [m] (bM = 100mm); keskmise mulujmispinge väärtuse saab arvutada: N 10.6 10 3 C,M = = -6 = 5.3 10 6 Pa 6MPa ; AC,M 2000 10 · sääkli ristlõiked on nõrgestatud silindrilise avaga, mille tõttu: ristlõigete summaarse netopindala väärtus tuleb: Priit Põdra, 2004 61 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL ANeto,S = 2bS (hS - D ) = 2 20 (75 - 20 ) = 2200mm 2 , kus hS sääkli laius, [m] (hS = 75mm);
kus: bM malmplaadi laius, [m] (bM = 100mm); keskmise mulujmispinge väärtuse saab arvutada: N 10.6 10 3 C,M = = -6 = 5.3 10 6 Pa 6MPa ; AC,M 2000 10 · sääkli ristlõiked on nõrgestatud silindrilise avaga, mille tõttu: ristlõigete summaarse netopindala väärtus tuleb: Priit Põdra, 2004 61 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL ANeto,S = 2bS (hS - D ) = 2 20 (75 - 20 ) = 2200mm 2 , kus hS sääkli laius, [m] (hS = 75mm);
deks 2-s; määratakse silindritega, mille mõõdud on D = 150 mm (6 tolli) ja H = 300 mm (12 tolli). Vastab ligikaudu betooni tugevusele surutud konstruktsioonis. fc,cube = (1,2 ÷ 1,25) fc. Prismaline survetugevus (Rb) oli kasutusel СНиП-is, määratakse ruudukujulise ristlõikega prismadega, mille kõrgus ületab vähemalt neljakordselt ristlõike küljepikkust (150×150×600). Praktiliselt võrdne silindrilise tugevusega. Betooni tõmbetugevus fct f ct ≈ 0,30 × 3 f c2 . Katseliselt määratakse tõmbetugevus Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 7 a) tsentrilise tõmbekatsega (fct.ax = fct), b) lõhestuskatsega (fct.ax ≈ 0,9fct.sp), c) paindekatsega (fct.ax ≈ 0,5fct.fl), Joonis 1.1 kus fct
Scania sümboliteks on juba üle saja aasta olnud mütoloogiline olend Greif ja jalgratta rumm. Sümbol on aastate jooksul ajastu eelistusi järgides ka veidi muutunud, kuid alati on sümboli keskmes olnud Greif, too jõudu, kiirust, valvsust ja julgust kehastav mütoloogiline olend. Volvo Esimene seeriatootmises Rootsi firma Volvo auto väljus Lundby tehasest 14 aprillil 1927. ÖV4 oli lahtine auto 4- silindrilise mootoriga. Kere oli ehitatud saare ja pöögi raamile, kaetud lehtmetalliga ja saadaval vaid ühes värvikombinatsioonis - tumesinine mustade poritiibadega. ÖV4'le pandi hüüdnimeks "Jakob". Saab SAAB AB on Rootsi lennundus- ja relvatööstusettevõte. Peakontor asub Rootsis Linköpingis. Ettevõte on asutatud 1937. aastal Trollhättanis nime all Svenska aeroplanaktiebolaget. Esialgu
paigutatakse sobiva suurusega kiil. Kiilliite korral kandub väändemoment võlli ja ratta vahel üle kiilu kaudu ning siis jaotub jõud ebaühtlane. Seepärast soovitatakse hammasliidet kasutada suurte väändemomentide puhul. Kiilliide on hammasliitest märgatavalt lihtsam ja seega ka odavam. 2. Võllid, teljed ja sidurid 3. Võllid ja teljed on eelkõige mõeldud mitmesuguste rataste monteerimiseks masinatesse. Mõlemad on silindrilise profiiliga elemedid, mis toetuvad otstega seadme korpusele. Telg on selline masinaelement, mis ei pöörle, võimaldades näiteks pöörelda sellel oleval rattal. Tema otsad kinnituvad masina korpusele jäigalt (joonis 8). Võlli otsad aga toetuvad laagritele, mis võimaldab neil pöörelda koos sellele (kiil-või hammasliite abil) kinnituva rattaga (joonis 9). 4.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
