2009 veebruar 13. RIIGIVÕIM FEODAALNE KILLUSTATUS · Riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. · Kuningavõim sarnanes krahvi omaga · Nt Saksa-Rooma kuningriik kuni 19.sajand · Kapetingide-aegne Prantsusmaa · Inglismaa kõige tugevam keskvõim ° krahvkondade eesotsas kuninga ametnik serif (väeüksus, kohus, ei olnud päritav) ° vasallid vandusid truudust otse kuningale · Riigil puudus kindel territoorium, tervikuks ühendas valitseja isik. Abielu kaudu võis liita riike. VALITSEJA · Edukas: vallutas ja jagas maid vasallidele või suurendas riiki abielu teel, vallutas üha uusi territooriume · Ebaedukas: valitseja pere võis kaotada trooni teisele dünastiale (nt MerovingidKarolingid) · Poliitilist nõu andis valitsejale suurva...
Kui viinamarjad on veinitöökojas, tuleb need kõigepealt vartest puhastada ja siis purustada. Purustamise eesmärk pole marju pressida, vaid lõhkuda nende kesti ja lasta osa mahla vabalt välja nõrguda. 5.1.1 Pressid Pressid on kujult erinevad. Kõige traditsioonilisem on korvpress, mida Campagnes´is kasutatakse veel praegugi ja mis sobib kiireks, kuid õrnaks pressimiseks. Uuemal ajal on leiutatud vaslinpress, silinder, mille otsakettad metallkettidega kokku tõmmatakse, nii et need viinamarju pressivad. Raskete kettide liikumine pressi kokkutõmbamise ja avanemise ajal purustab viinamarjakesti ja teeb pressimise kergeks. Tänapäeval on kõige harilikum lõõtspress. Viinamarjad pannakse silindrisse, mille põhjas on paks kummimembraan. Siis puhutakse membraan alt õhku täis, nii et see surub viinamarjad kokku ja mahl jookseb välja. 5.2 Valge veini kääritamine
aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'i töödes. Kubistide eelkäijaks oli Paul Cézanne. Mõiste "kubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kriitik kirjeldas Braque'i töid 1908. aastal väljendiga bizarreries cubiques (kuubilised veidrused). Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist). Algset kubismi, perioodi, mis algas 1909. aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. Seda perioodi iseloomustab motiivide (majad, puud ja natüürmordid) lahutamine justkui algosadeks (geomeetrilisteks kujunditeks) ning nendest uue pildi ülesehitamine. Teine, hilisem vool kubismis, kannab nime sünteetiline kubism (alguseks peetakse 1912. aastat)
Viimistlusmaterjali põhikomponendid: kelmemoodusti, lahusti, täiteained, plastifikaator, (pigment). 4.2.2. Vaakum- ja surveimmutus Levinumad surveimmutamismeetodid on nn täisrakuprotsess. Raku-õõnsustest õhu eemaldamiseks asetatakse puit autoklaavis esmalt vaakumi alla. Immutussilinder täidetakse immutusvedelikuga, mis surve all puitu pressitakse. Surve ülevalhoidmine autoklaavis sõltub puitmaterjali mõõtmetest, ulatudes 30 minutist mõne tunnini. Peale surveperioodi tühjendatakse silinder vedelikust. Protseduur lõppeb harilikult lühikese vaakumperioodiga, mis kuivatab puidu enne silindrist väljavõtmist. Männipuidule kuluvat immuti kogust arvestatakse keskmiselt 600 1 mI maltspuidu kohta. Vaakumimmutus immuti tunbib puitu vähemalt 10 mm sügavuseni (vaakum + normaalrõhk või väike ülerõhk); 17
Lahendus: 218´ = 218 : 60 = 3 (kraadi), jääk 38 (minutit); 218´ = 338´. 2) 4751´ Lahendus: 4751´ = 4751 : 60 = 79 (kraadi), jääk 11 (minutit); 4751´ = 7911´. 3) 82´ Lahendus: 82´ = 82 : 60 = 1 (kraad), jääk 22 (minutit); 82´ = 122´. 4) 5560´ Lahendus: 5560´ = 5560 : 60 = 92 (kraadi), jääk 40 (minutit); 5560´ = 9240´. Pöördkehad Silinder 1. Silindri põhja raadius on 2 cm ja kõrgus 5 cm. Leia silindri külgpindala, põhjapindala ja täispindala. Lahendus: Teeme joonise. h r Antud on r = 2 cm; h = 5 cm. Leiame Sk; Sp; St. Külgpindala Sk = 2rh; Sk = 2 . 2 . 5 = 20 (cm2); põhjapindala Sp = r2; Sp = . 22 = 4 (cm2); täispindala St = 2Sp + Sk = 2 r2 + 2rh = 2r(r + h); St = 2 . 4 + 20 = 28 (cm2).
2), - krihvrüngasrullid (joonis 6.3), - ketasrõngasrullid (joonis 6.4), - kiilrõngasrullid (joonis 6.6), - rehv- ehk ratasrõngasrullid (joonis 6.12). Rullide eritüübiks on keerdvarb- ehk spiraalvarbrull. 26. Rullide tehnilised ja tehnoloogilised iseärasused. Silinderrull on metall- või betoonsilinder, mille telje otsad toetuvad raamile kinnitatud laagritele. Betoonrull on betoonist valatud ja kasutatav raske soorullina. Enamkasutatav silinderrull on metallist seest tühi kinnine silinder, mille ühes otsas paikneb kork rullisse vee lisamiseks selle raskuse suurendamise eesmärgil (joonis 6.1). Kui silinderrulli tööpind (veerepind) on sile, siis on tegu silerulliga. Kui aga silerulli tööpinnale kinnitada pikilatid või silindripinnaga risti asetsevad pulgad, siis saame vastavalt ribi- või soorulli ja okasrulli. Kergemad ja väiksema läbimõõduga silinderrullid on nn põllurullid, raskemad ja suurema läbimõõduga aga soorullid.
Sisepõlemismootorite ringprotsessid. mehaaniline töö l termodünaamilise keha 1kg-le Sisepõlemismootorite põhiliseks protsessiks, kus toimub l=integr.v1-v2ni pdv [J/kg]. Mehaaniline töö kui soojuse protsessi juhtimine(kütuse põemine) on silinder, protsessi funktsioon sõltub sellest, kuidas td süst. läheb seal kütus põleb ning see muutub paisumiseks. Toimub üle algolekust lõppolekusse. Mehaaniline töö loetakse kõrgel temperatuuril üle 1000 oC. Max temp. võib posit. td süst
Arvavaldised - tehete prioriteedid, funktsioonid Minirakendus "Detailike" - ülesande püstitus Minirakendus "Detailike" - aadresside kasutamine Minirakendus "Detailike" - nimede kasutamine Pildi hind Loogikaandmed, -avaldised ja funktsioonid Võrdlused ja loogikatehted IF-funktsioon Funktsioonid Palk & Kauba hind Viktoriin_1 Tekstandmed, -avaldised ja funktsioonid Ajaandmed, -avaldised ja -funktsioonid Ülesanded Kolmnurga karakteristikud Prisma silinder Arvvalemid Ruutvõrrand Intressi arvutamine Pall Ideaalne inimene Viktoriin 2 Lisad Nimede määramine ja kasutamine Valideerimine - sisendandmete kontroll Pöördülesanne Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Harjutused Arvud Tekstid Ajaväärtused Andmete tüübid Excelis eristatakse järgmisi andmetüüpe: - arvud - tekstid - ajaväärtused - tõeväärtused
· tahked · gaasilised Vedelad määrdeained e. õlid Õlidele esitatavad nõuded: 1. peavad eraldama hõõrdepinnad õlikihiga et tekiks vedelikhõõrdumine (ka piirhõõrdumine), mis vähendab pindade kulumist ja sööbimist 2. peavad püsima mittetöötavate detailide pinnal kaitsmaks neid korrosiooni eest 3. peavad juhtima eemale hõõrdumisel tekkiva soojuse e. jahutama 4. peavad tihendama hõõrdepindu ( näit. silinder kolvirõngad) 5. peavad pesema hõõrdepindadelt kulumisjäägid ja need välja kandma 6. peavad jõudu üle kandma ( näit. klappide hüdrotõukurid, roolivõimendi, kalluri tõstesilinder) 7. peavad säilitama oma omadused pikema aja vältel nii töös kui hoidmisel 8. olema ökonoomsed ja hinnalt kättesaadavad Päritolult põhiliselt mineraalõlid ( naftaõlid) ja sünteesõlid. Võivad
20. SAJANDI KUNST KONSPEKT J. KANGILASKI ÕPIKUST Uusromantismi ideoloogia - pettumine kaasajas, teaduse areng pole ühiskonda humaansemaks muutnud, tugevnes religiooni autoriteet (olulisemad parateadused), kunst polnud enam teaduse liitlane, vaid ülim väärtus. Sümbolism - käsitleti suuri ja igavesi teemasid (surm, sünd, erootika, armastus, üksindus), olukordi toodi välja ebatavaliste mitmetimõistetavate süzeede abil, rõhutati, et elu on müsteerium, oluline mida kujutatakse, mitte kuidas. Tegemist on literatuurse kunstiga. Sümbolism on vool, mitte stiil. Tihti anti mütoloogilistele tegelastele ebatavaline isiklik tähendus. Värvid on salapärase muinasmaailma loomise vahendiks. 1890. aastail oli peamiseks esinemiskohaks Pariisis Roosiristlaste ordu järgi nimetatud salong. Sümbolist pidi kujutama imepärast ja müstilist. Tihti kujutatakse inimhinge sisemist traagikat. Maal: Pierre Puvis de Chavannes (loetakse sümbolismi eelkäijaks) ...
Kunstiajalugu Tertia sotsiaal 2007/08 õ/a 3. periood 10.01.2008 Kunstivaldkonnad · Arhitektuur: o Sakraalarhitektuur pühamute arhitektuur; o Profaanarhitektuur ilmalik arhitektuur ehk kõik ülejäänud; o Kindlustusarhitektuur kuni keskaja lõpuni, kindlustused. · Skulptuur: o Plastika voolitud või vormis. Roomlased kasutasid plastikat, pronksist, kuid seda sai üles sulatada. Kuid nad tegid kreeklaste omadest koopiad marmorist o Raidkunst kivist välja raiutud, skulptorid ise ütlevad, et kõige raskem, Michelangelo ütles, et lihtne, ainult võta lihtsalt üleliigne kivi ära. Ainus marmor, millest saab skulptuure teha, on carrara marmor. Michelangelo tegi peamiselt raidkunsti, sest ei sallinud plastikat, kuid ei töötanud üksi; o Reljeef nt kivisse...
Lõiketasand N° 3 Lõiketasand N° 1 Lõiketasand N° 4 Lõiketasand N° 4 Lõiketasand N° 2 Hüperbool m'' Joon. 41 7.2. Kruvijooned 7.2.1. Silindriline kruvijoon Silindriline e harilik kruvijoon on ruumikõver, mis tekib punkti ühtlasel liikumisel mööda pöördsilindri moodustajat, kui silinder pöörleb ühtlaselt ümber oma telje (joon.42). Kruvijoon on määratud, kui on teada tema samm, raadius ja käelisus. Kruvijoone samm P on punkti poolt ühe täispöörde jooksul telje sihis läbitud vahemaa. Kruvijoon on paremakäeline, kui piki telge vaatades punkt eemaldub pöörlemisega päripäeva; vastasel korral vasakukäeline. A2
Võlliliin, ülesanne , ehitus, põhiosad ja lühike iseloomustus: Võlliliini ülesanne on peamasina pöördemomendi edastamine väntvõllilt sõukruvile. Sõukruvi pöörlemisel arendatav tõukejõud kantakse peatugilaagri kaudu laeva korpusele, mis paneb laeva liikuma.. Võlliliini ehitus, paigutus laeval ja mõõtmed määrab peajõuseadmete tüüp ja sõukruvide arv. Ühe sõukruviga võlliliin: 1. Dedvudseade 7. Masinaruumi vaheseina tihend 2. Sõuvõll 8. Peatugilaager 3. Kandelaager 9. Tugivõll 4. Võllipidur 10. Tugivõlli ja peamasina vahevõll 5. Vahevõllide kandelaagrid 11. Peamasin 6. Vahevõllid Võlliliin koosneb sõuvõllist , vahevõlli(de)st ja tugivõllist . Vahevõllide arv ja võlliliini pikkus oleneb laeva suurusest ja masinaruumi ning peamasina asetusest laevas .Võlliliini pikkus võib olla 100 m ja rohkem. Laeva telgjoone suhtes o...
Trummelkuul veskitega tolmuvalmistamise ssteem haamerveskitega. Ktuse separaator separeerib jmedamad tkid vlja. ##PLETID## Pletite skeemid on toodud lk 7 (toodud ka veskid joonis34). Pletid vivad paikneda katla kolletes, erinevates kohtades.(Pletite paigutus on toodud lk6 joonis30). Frontaalpaigutus n positsioon "b". Pletid paikenvad klgseintel "c". Kui kasutatakse klgseinte paigaldust siis smmeetriliselt on mlemal seinal on pleteid. Iga pltis see poolus tuleb htemoodi jakeskel tekkib plemis silinder. Lk 6 joonis 29 kige laialdasemalt levinud trubulentne torupleti.(Aerosegu). 4-spiraalne sekundaarhu kanal/kamber. ##AURUKATELDE KONSTRUKTSIOONIDE AJALOOLISED ARNGUSUUNAD## Lk 8 joonis 38, 37.utsugaasid liiguvad torudesm, nad on paigaldatud vee sees. Kige lihtsam silindee katel, q6 onkadu laki ja tuha fsikalise soojusega ja see kadu esineb ainult tahkete ktuste plemisel. ##Katelseadme veeauru trakt ja vee kvaliteedi nitajad## Veeauru trakti moodustavad jrgmised ssteemid ja seadmed:
a. Olgu antud ruumiline keha V, mis paikneb tasandite x=a ja x=b vahel. Tähistame selle keha ruumala samuti V-ga. Tuletame valemi V arvutamiseks. b. Eeldame, et ristlõike S(x) pindala on pidev. c. Tükeldame lõigu [a,b] osalõikudeks punktidega: d. Valime osalõigul punkti pi tähistame: xi= e. Kui vaadelda tasandite vahele jäävat kihti, siis tuleb ligikaudseks valemiks: f. , kui g. Järelikult on ligikaudselt silinder, mille põhja pindala ja kõrgus on vastavalt S(p i) ja kõrgus ning avaldub ligikaudu valemina h. i. Mida peeneb on lõigu jaotus, seda täpsem on ligikaudne võrdlus ja seda täpsem valem. i.i. Pöördkeha ruumala valem: i.i.1. Olgu antud funktsioon f lõigul [a,b]. Eeldame, et f(x) on pidev ja f(z)0. i.i.2
1.Lõikamise mõisted Lõikamiseks nim. töödeldava materjali või mingi keha tükeldamist, sellelt mingi osa või kihi eraldamist materjali sisselõike tegemisel. Topoloogiliste tunnuste järgi on lõikamine sidemeid katkestav protsess (topoloogia on matemaatika osa, mis käsitleb geomeetriliste kehade üldisi omadusi). Küberneetiliste tunnuste järgi on lõikamine juhitav protsess 2.Kuidas jaotatakse lõikamise energia või protsesside järgi? 1) mehaaniliseks - lôikamisel rakendatakse mehaanilist energiat, lôikamine toimub mehaanilise deformeerimise tulemusena; 2) termiliseks - lôikamisel kasutatakse soojuslikke protsesse; 3) keemiliseks - lôikamisel kasutatakse keemilisi protsesse. Vôimalik on ka erinevate energialiikide ja keemiliste protsesside kooskasutamine. 3.Kuidas jaguneb mehaaniline lõikamine? 1) lôikamisel kasutatava mehaanilise energia (ala)liigi, 2) tööriista iseloomustavate parameetrite järgi. 3) protsessi kinemaatika järgi. 4.Mehaan...
Käivitamisel kaitseklapid pauguvad : · ebaõige KKP reguleerimine · osa pihusteid tilgub · kaitseklapi vedrud on reguleerimata jne. Mootor ei võta koormust: · mootor on ette soojendamata · kütusefiltrid on ummistunud · kütus ei ole normaalselt ette soojendatud, viskoossus on kõrge · etteandepump annab väikese surve · kütus on üle kuumendatud · pöörete regulaator on valesti häälestatud või rikkis · kütuses on vett või õhku · mõni silinder ei tööta · mootor on üle koormatud, laeva kiirus väike. Mootor hakkas "lõhkuma": · järsk koormuse vähenemine · sõukruvi tuli veest välja · regulaatori avarii · kütuselatt on maksimaalasendis kinni kiilunud. 1-3 Jahutussüsteemi hooldustööd ja remonttööde plaan-graafik · üks kord aastas tehakse jahutite mehaaniline puhastus · kontrollitatakse jahutusveepumba tihendid,et ei olnud lekke · kontrollitatakse jahutusvee torude lekked
10 m ette- ja tahapoole. Vahetusala pikkust mõõdetakse jooksusuunas, vahetusala algust tähistava joone stardipoolsest servast kuni vahetusala lõppu tähistava joone stardipoolse servani. 4. Teatepulk valmistatakse puust, metallist või muust sobivast materjalist, jäiga, ühest osast koosneva tervikuna. Teatepulk on ringikujulise ristlõikega 28 kuni 30 cm pikkune, 4cm +/- 2mm läbimõõduga, vähemalt 50 g. kaaluv silinder. Jälgimise hõlbustamiseks peab teatepulk olema erksat värvi. 5. Sammumärgid. Eraldi radadel toimuvates teatevahetustes tohib iga võistleja teatevahetuse hõlbustamiseks asetada oma rajale ühe sammumärgi. Selleks tohib kasutada ainult isekleepuvat teipi, maksimaalmõõtmetega 5x40 cm. Teibi värv peab olema erinev statsionaarse rajamärgistuse värvidest. Mingeid teisi sammumärke kasutada ei tohi. 6. 4x100 m teatejooks joostakse
Henri Matisse "Elurõõm" (1905-06) Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Mõiste "kubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kriitik kirjeldas Braque'i töid 1908. aastal väljendiga bizarreries cubiques (kuubilised veidrused). Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist). Värvid kubistide maalidel on tagasihoidlikud ja tuhmid. Kõige tüüpilisemad on hallid-pruunid-tumerohelised ja kahvatusinised kooslused. Siiski, sünteetilist kubismi iseloomustab sageli ka suuremate geomeetriliste pindade ja erksamate ning puhtamate värvitoonide kasutamine (Juan Gris). Väga kaugele läks värvide kasutamisel Robert Delaunay. Seda suunda on hakatud nimetama orfismiks
Töötas välja mängupedagoogika. Leidis, et inimese kujunemine lapseaes toimub läbi mängu, mäng võti välismaailmaga suhtlemiseks. 3 põhialust: mänguvahendid(annid ja tegevused), liikumismängud, aiahooldus. Fröbel käsitles mängu ka kui teraapiat, aitab lapsel lahendada sisemisi konflikte ja vastuolusid.Metoodilis-didaktilise vahendite süsteem ehk ANNID(Gaben). Põhilised annid: kuup, kera ja silinder. J. A. Komensky - tänapäeva alushariduse suur eelkäija (elas 17.sajandil). Komenský oli üks esimesi, kes juhtis tähelepanu tõsiasjale, et haridusele tuleb panna alus juba varases lapsepõlves, nn emakoolis (ehk lasteaed tänapäeval), kui ühiskonna mõjud pole last veel „ära rikkunud”. Suur osa neist põhimõtetest, mida Komenský emakooliga seoses kirjeldas, on lasteaias kasutusel tänapäevani. Lasteaias õpivad lapsed end tundma ja väljendama, saavad
või diameetriga ligi 1mm arvestakse ainult seisustusaeg, seevasu massiivsete detailide puhul, kui kuumutusaeg on suur võib jätta kõrvale just seisustusaeg. Kuumutuskekkond on tavaliselt gaasiline (õhk, põlemisgaasid),kasutamist leiavad ka sulasool või sulametall, mis erinevad soojusjuhitavusega. Kuumutusaeg nendes võib vastavalt võtta proportsioonis 1: 0,5 : 0,25. Peale detaili suurusest kuumutusaeg sõltub ka selle kujust. Kui võtta ühe nominaalmõõduga kuul (sfäär), silinder, kandiline latt ja lehtmaterjal, siis nende kuumutusajad suhtuvad nagu 1: 2 : 2,5 : 4, ehk mida ebaühtlasem on kuju, seda suurem on kuumutus. Suurt rolli omab ka ahju küttekeha asend, sest sellest sõltub soojusvoogu suund. Kolme ühesuguse detaili puhul, millest esimene kuumutatakse neljalt poolt, teine- kolmelt, kolmas- ainult ühelt poolt, kuumutusaeg suhtub nagu 1: 1,5 : 4. Arvestades need tegurid võib arvutada kuumutusaeg järgmise valemiga: k = 0,1D1 K1 K2K3 ,
Peamiselt sellepärast, et maamõõtjad kandsid vormirõivaid ja neid peeti kuninga sõduriteks. 1799.a. valmistati mõõtetulemuste järgi puhtast plaatinast varras, mis oli esimene meetri etalon – nn. arhiivimeeter. Nimetus meeter tuleb kreeka keelest: metron – mõõdan. Massi ühikuks valiti 1 kg, mille mass loeti võrdseks 1 dm3 puhta vee massiga 4 C juures. Etaloniks valmistati plaatina ja iriidiumi sulamist silinder läbimõõduga 39 mm ja kõrgusega ka 39 mm. Ajaühikuks oli 1 sekund, mis moodustas 1 / 86400 ööpäevast. Meetrmõõdustik sai Prantsusmaal kohustuslikuks 1840.a. Rahvusvaheline Meetermõõdustiku Konventsioon sõlmiti 1875.a 17 riigi vahel. Eestis kehtestati meetermõõdustik 01.01.1929.a. Praeguseks (alates 1960.a.) kehtib ametlikult kõigis arenenud maades SI (System International), kuid anglo-ameerika maades kasutatakse ikka rohkem jarde ja nael kui meetreid ja kilogramme.
mehaaniliseks energiaks pöördemomendi näol. Konkreetsetel tingimustel võib asünkroonmasin töötada ka generaatorina, muundades mehaanilise energia elektrienergiaks. Asünkroonmootor koosneb staatorist, mis on terasplekkidest koostatud õõnessilinder ja mille sisepind on uurestatud. Uuretes paikneb kolmefaasiline staatorimähis pöördmagnetvälja tekitamiseks. Teiseks põhi komponendiks on pöörlev rootor, mis asub võllil, on terasplekkidest silinder, mis on samuti varustatud uuretega. Uurdes asub rootormähis, staatori ja rootori vahel on väike õhupilu. Asünkroonmootor töö põhineb pöördmagnetvälja ja rootori voolu vastasikusel toimel. Pöördmagnetväli, mille tekitab kolmefaasiline vool staatorimähistes, läbib õhupilu ja aheldub rootorimähisega. Rootorivoolu põhjuseks on pöördmagnetvälja poolt rootorimähises indutseeritud elektromootorjõud, mis on võrdeline rootori suhtelise kiirusega pöördmagnetvälja suhtes
Sindi Gümnaasium Madli Lillo Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile Uurimistöö Juhendaja: Maia Agar Sindi 2009 1 Sisukord 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM.................................................................................5 3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS .......................................................................................9 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS..........................................................................11 4.1. Tallinna Niguliste kirik................................................................................................11 4.2 Tallinna Raekoda..................................................................................
D a 1 ( x , y ) 2 ( x, y ) P( x, y ) D xy Parempooltset avaldist nim kolmikintegraaliks. Ta kujutab endast süsteemi kolmest määratud integraalist. Kolmikintegraali arvutamist alustatakse sisemisest integraalist, kusjuures muutujad x ja y kõituvad konstantidena. Saadav funktsioon integreeritakse muutuja y järgi ja x käitub konstandina. Saadav x-i funktsioon integreeritakse lõpuks muutuja x järgi konstantsetes rajades a ja b. Kui int.piirk. on silinder või tema osa, silindri moodustaja on z-teljega, siis minnakse üle silindrilistele koordinaatidele (r, , z ). Üleminekuvalemid: x = cos , y = sin , z=z, J= >0 f ( x, y, z )dxdydz = f ( sos , sin , z) dddz D Kui int.piirk. on sfäär või tema osa, siis minnakse üle sfäärilistele koordinaatidele ( , , ) .r- punkti P kaugus koordinaatide alguspunktist. Üleminekuvalemid: x = r sin cos , y = r sin sin , z = cos , J = r 2 sin
loedeldes üles mõned juhud: 1) Pikk peenike varras pöörlemas ümber telje, mis on vardaga risti ja läbib selle otspunkti: 1 2 I= ml (valemite lehele) 3 2) Sama varras pöörlemas ümber telje, mis on vardaga risti ja läbib keskpunkti: 1 I= ml 2 (valemite lehele) 12 3) Peenike rõngas raadiusega R pööreldes ümber oma sümmeetriatelje: I = mR 2 (valemite lehele) 4) Silinder pööreldes ümber oma sümmeetriatelje: 1 I= mR 2 (valemite lehele) 2 5) Kera, tsentrit läbiva telje ümber pööreldes: 2 I= mR 2 (valemite lehele) 5 Energia jäävus veeremisel 36. Impulsimomendi jäävuse seadus. Suletus süsteemi impulsimoment on jääv. Järeldused: 1) Kui suletus süsteemi mingi osa panna süsteemisiseste jõudude mõjul pöörlema ühes
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A3 Andres Asson Kaarlimõisa 2011 Sisukord 1. Sidur ................................................................................................................2 1.1 Siduri ülesanne ..............................................................................................3 1.2 Siduri põhiosad ..............................................................................................3 1.3 Siduri rikked ..................................................................................................8 2. Käigukast .......................................................................................................10 2.1 Käigukastide põhidetailid ja elemendid .............
komprimeerimisel jahutajale üleantav soojushulk avaldub diagrammil pindalana q2=B34AB. Jooniselt järeldub et soojusallikalt ringprotsessi antud soojushulk q1=sT1, ning ringpr jahutajale üleantud soojushulk q2=sT2. Carnot’ rp. termiline kasutegur on c=1-q2/q1=1-T27T1, kus T1 ja T2 on soojusallika ja jahutaja absoluutsed temp 9. Sisepõlemismootorite ringprotsessid. Sisepõlemismootorite põhiliseks protsessiks, kus toimub soojuse protsessi juhtimine(kütuse põemine) on silinder, seal kütus põleb ning see muutub paisumiseks. Toimub kõrgel temperatuuril üle 1000 oC. Max temp. võib tunduvalt ületada materjali piirtemperatuure. Kasu-tegur on seda suurem, mida kõrgem on gaaside temperatuur. Tänapäeval on rõhk 1,5-10Mpa ning Carnot ei toimi, protsess oleks väga aeglane. 1). v=const Otto mootorid. 2).p=const Diesel. 3). V=const. P=const. Sabath-Trinkler. Otto ringprotsess. Kolbmootorite rpr., kus soojus suunatakse protsessi püsival mahul v=const , nim. Otto ringp
ringprotsess ja määra termilise kasuteguri avaldise. Carnot'i protsessi saab läbi viia ideaalses mootoris kus silinder on täidetud ideaalse gaasiga, silindri seinad on mitte soojust juhtivad ja puudub hõõrdumine. Silindri pea ühendatakse vaheldumisi soojusallikaga ja jahutajaga. 1 2 protsess on isotermne paisumine (juhitakse juurde soojushulk väliselt soojusallikat) 2 -3 toimub edasine paisumine q toimel (e isoentroopne protsess). 3 4 toimub
haaravad iga väljakule astuja oma embusse. Chiesa di Sant' Andrea al Quirinale - Peafassaad on vaatega Via del Quirinale nagu ka San Carlol. Erinevalt San Carlost on hoone tänavast kaugemal ja ruum väljaspool kirikut on ümbritsetud madala kaardus kandilise seinaga. Kuplti ümbritseb ovaalne silinder ja suured volüüdid. Peaportaali kohal olevat poolringi kujulist verandat hoiavad kaks joonia sammast. Üleveranda küünib Papmhili patrooni heraldika vapp. Francesco Borromini (1599 1667) Itaalia arhitekt ja Bernini rivaal, kes juhatas keerulise ruumipaigutuse ning dünaamiliste põhiplaanidega sisse Rooma hilisbaroki. Üks fantaasiarikkamaid ja uuendusi püüdlevamaid Taalia arhitekte. Tema peamisteks töödeks on Rooma San Carlo alle Quattro Fontane kirik ning Sant' Ivo alle
) . indikaatorit tema ajami inertsist tuleneva ebatäpsuste tõttu pole pa praktilised väärtused : 0,8...0,9 bar.( kiirekäigulistel 0,88...0.9 ) Täiteastme praktilised väärtused : kasutada võimalik . Kiirekäiguliste mootorite inditseerimisel Mida suurem on rõhu langus (p = p0 - pa ), seda puudulikumalt 4-taktilistel kiirekäigulistel 0,75...0,85 kasutatakse tänapäevaseid elektroonseid diagnostika aparaate nagu silinder täitub. 4-taktilised ülelaadimisega 0,85...0,95 MOLIN 3000 jt. Rõhu langus sõltub sisselasketrakti takistusest ja õhu kiirusest 2-taktilised 0,65...0,85
J OONESTAMINE Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti “Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muu- keelsetes kutsekoolides” raames (2005-2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule "Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Materjali soovitab riiklik õppekavarühma nõukogu Sisunõustamine: Jaak-Evald Särak Terminitoimetamine: Harri Annuka Keeletoimetamine: Katre Kutti Retsensent: Rein Mägi Küljendaja ja kujundaja: Aivar Täpsi Toimetaja: OÜ Miksike Autoriõigus: Integratsiooni Sihtasutus Tasuta jaotatav tiraaž ...
pöörlema panemiseks või selle peatamiseks. Valemina siis: I 2 Ek 2 Kus: Ek on kineetiline energia 1J I on intersmoment 1 kgm2 on nurkkiirus 1rad/s 41. Veerleva keha (nt silindri) kineetiline energia Veerleva keha puhul toimub kahte liiki liikumist. Oletame, et silinder veereb mööda tasapinda punktist A punkti B saame järeldada, et toimub kulgliikumine ja kuna keha veereb, mitte ei lohise siis antud silinder pöörleb ümber oma telje. Kuna antud kehale mõjub rohkem kui 1 jõud siis kogu energia leidmiseks me peame leidma resultant jõud, ehk kõik samasuunalised jõud me liidame kokku ja vastassuunalised me lahutame. Oletades, et paneme silindri veerema liikumissuunas siis resultantjõu leidmiseks me liidame eraldi leitud kineetilised energiad kokku.
1. Egiptuse vana riik: ARHITEKTUUR: Arhitektuuris märksõnadeks püramiid, tempel ja mastaba. Egiptlaste jaoks oli tähtsal kohal ka, inimese kaitsevaim, kes saatis inimese keha maises elus aga avaldas ennast alles pärast inimese surma. Maine elu seega ajutine ja valmistati ette end eluks pärast surma igavikuks. Seega suure tähtsusega olid haudehitised: vaaraode hauad püramiidid on Egiptuse ehituskunsti kuulsaimad mälestised. Vana riigi ajal saab Alam- ja Ülem-Egiptuse ühiseks pealinnaks Memphis. Sel ajajärgul ehitati püramiidid, mida on säilinud umbes 100. vanim on astmikpüramiid Sakkaras (arhitekt oli Inhotop), mis on ümbritsetud tellistest nekropoliga. Ülemineku klassikalistele püramiididele moodustavad astmikpüramiidid Medumis ja murdpüramiidid Dahsuris (astmikpüramiid). Kolm suurimat ja kuulsamat püramiidi on Gizas: Cheopsi, Chepreni ja Mykerinose püramiid (perekonna matmispaik, primitiivne, vooderdatud heledama lubjakiviga). Püram...
polaarraadius, polaarnurk. Alguspunktiks polaartelg. Selle saab määrata kas riiklikkus koordinaatide süsteemis või suvaliselt. 6. Eesti baaskaardi TM projektsioon. Eesti baaskaart on topograafiline kaart mõõtkavas 1:50 000, mis valmis aastatel 1994- 96 Eesti-Rootsi ühisprojekti raames. Kogu riiki kattev kaart koosneb 112 kaardilehest mõõtmetega 50x50 cm ehk 25x25 km maapinnal. Baltimaade baaskaart on TM projektsioonis: abipind silinder, mis lõikub ellipsoidiga üks tsoon telgmeridiaaniga 24o mõõtkavategur telgmeridiaanil 0.9996 ordinaadi väärtus telgmeridiaanil 500 000 m ristkoordinaatide võrgu ordinaattelg on ekvaator ellipsoid on GRS80 Maksimaalsed moonutused lääneeesti piirkonnas. 7. Eesti põhikaardi Lamberti projektsioon. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust
vormid eemaldatakse ning hoitakse katsetamiseni vees temperatuuril (20 ± 2)°C. 12.2 kivistunud betooni katsetamine Katse eesmärk on määrata kivistunud betooni katsekehade survetugevus vastavalt EVS-EN 12390-3 nõuetele. PÕHIMÕTE: Katsekehad koormatakse kuni nende purunemiseni standardi EN 12390-4 kohases survekatsemasinas. Suurim koormus, mida katsekeha vastu võtab, registreeritakse ja arvutatakse betooni survetugevus. KATSEKEHA: 1. Nõuded Katsekeha peab olema kuup, silinder või puursüdamik, mis vastab standardite EN 12350-1, EN 12390-1 ja EN 12390-2 või EN 12504-1 nõuetele. Kui katsekeha mõõtmed ei vasta standardi EN 12390-1 valitud mõõtmete tolerantsidele, võib seda katsetada vastavalt standardi EVS-EN 12390-3 lisas B esitatud protseduurile. Vigastatud ja nähtavalt halvasti tihendatud katsekehi ei tohiks katsetada. 2. Katsekehade kuju parandamine Katsekehad, mille mõõtmed või kuju ei vasta lubatust suuremate hälvete tõttu
polaarraadius, polaarnurk. Alguspunktiks polaartelg. Selle saab määrata kas riiklikkus koordinaatide süsteemis või suvaliselt. 6. Eesti baaskaardi TM projektsioon. Eesti baaskaart on topograafiline kaart mõõtkavas 1:50 000, mis valmis aastatel 1994- 96 Eesti-Rootsi ühisprojekti raames. Kogu riiki kattev kaart koosneb 112 kaardilehest mõõtmetega 50x50 cm ehk 25x25 km maapinnal. Baltimaade baaskaart on TM projektsioonis: · abipind silinder, mis lõikub ellipsoidiga · üks tsoon telgmeridiaaniga 24o · mõõtkavategur telgmeridiaanil 0.9996 · ordinaadi väärtus telgmeridiaanil 500 000 m · ristkoordinaatide võrgu ordinaattelg on ekvaator · ellipsoid on GRS80 Maksimaalsed moonutused lääneeesti piirkonnas. 7. Eesti põhikaardi Lamberti projektsioon. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust
a = < < < . . . < = b. Valime igal osalõigul [, ] ühe punkti . Tähistame = - Vaatleme tasandite x = ja x = vahele jäävat keha kihti . Kui on väike, siis muutub ristlõike pindala S (x) osalõigul [, ] vähe ja me saame ta lugeda ligikaudselt võrdseks S ()-ga, st S (x) S () kui x [, ]. Sellisel juhul on ligikaudselt silinder, mille põhja pindala ja kõrgus on vastavalt S () ja . Seega avaldub ruumala ligikaudselt valemiga Terve keha ruumala ligikaudse valemi saame summeerides ruumalad: Mida peenem on lõigu [a, b] jaotus, seda täpsem on ligikaudne võrdus S () ning seda täpsem on ka terve keha ruumala valem. Teisest küljest: valemi paremal poolel seisab funktsiooni S integraalsumma lõigul [a, b]. Järelikult saame pikima osalõigu pikkuse lähenemisel nullile järgmise täpse valemi keha
a = < < < . . . < = b. Valime igal osalõigul [, ] ühe punkti . Tähistame = - Vaatleme tasandite x = ja x = vahele jäävat keha kihti . Kui on väike, siis muutub ristlõike pindala S (x) osalõigul [, ] vähe ja me saame ta lugeda ligikaudselt võrdseks S ()-ga, st S (x) S () kui x [, ]. Sellisel juhul on ligikaudselt silinder, mille põhja pindala ja kõrgus on vastavalt S () ja . Seega avaldub ruumala ligikaudselt valemiga Terve keha ruumala ligikaudse valemi saame summeerides ruumalad: Mida peenem on lõigu [a, b] jaotus, seda täpsem on ligikaudne võrdus S () ning seda täpsem on ka terve keha ruumala valem. Teisest küljest: valemi paremal poolel seisab funktsiooni S integraalsumma lõigul [a, b]. Järelikult saame pikima osalõigu pikkuse lähenemisel nullile järgmise täpse valemi keha
Mehaanika 4. Newtoni seadused I seadus: On olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes liikuvad kehad säilitavad oma kiiruse jäävana, kui neile ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud kompenseeruvad. Järeldused: *Taussüsteem, kus see seadus kehtib, on inertsiaalne (Maa suhtes paigal või liiguvad jääva kiirusega). Ka heliotsentriline tausüst (süst., mille keskpunkt ühtib Päikesega ning mille teljed on suunatud vastavalt valitud tähtedele) on inertsiaalne. Seega, iga süst., mis liigub heliotsentrilise taussüst suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt, on inertsiaalne. Maa liikumine Päikese ja tähtede suhtes on kiirendusega liikumine (ringliikumine) ei ole inertsiaalne (kuigi vahel võib nii vaadelda, sest kiirendus on väga väike). *On olemas ka teissuguseid taustsüsteeme, kus see seadus ei kehti mitteinertsiaalsed taustsüst-d (keha kiirus muutub ilma, et teda mõjutaks mingi teine keha näit kui buss hakkab järsku liikuma, siis...
MATEMAATILINE ANALÜÜS II Kood YMM0012 3,5 AP KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mitme muutujaga funktsiooni mõiste m-muutuja funktsiooniks nimetatakse kujutist, mis seab suuruse P igale väärtusele tema muutumispiirkonnast D vastavusse suuruse z ühe kindla väärtuse Mitmemuutuja funktsioon graafik Funktsiooni z=f(x1,x2,...,xm), määramispiirkonnaga D, graafikuks nimetatakse järgmist ruumi Rm+1 alamhulka ={(x1,x2,...,xm,f(x1,x2,...,xm))||P(x1,x2,...,xm)D} 2. Nivoojooned ja pinnad Kahemuutuja funktsiooni z=f(x,y) nivoojooneks nimetatakse joont, mille moodustavad piirkonna D punktid (x,y) mille korral f(x,y)=C, kus C on etteantud konstant Skalaarvälja f ehk funktsiooni f nivoopinnaks nimetatakse pinda, mis koosneb piirkonna D punktidest (x,y,z) mille korral f(x,y,z)=C, kus C on etteantud konstant. 3. Mitme muutuja funktsiooni piirväärtus ja pidevus Mitmemuutuja funktsiooni piirväärtus m-muutuja funktsioonil f on piirväärtus b punktis A kui suvalises...
Kogu kivi või pronksi mass mliitus ühtseks voogavaks tervikuks. · Pilet 6 1. Vanarooma arhitektuur Arhitektuuri arengule sai määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi kasutuselevõtt. Uued konstruktsioonid muutusid valitsevaks: kaared, võlvid ja kuplid. Kaart kasutati seintes olevate avade uste ja akende katmiseks selle lihtsaim vorm on poolringikujuline kivirida. Võlvi võib ette kujutada üksteise taha ehitatud kaarte rida, tulemuseks on silinder võlv millega saab katta nelinurkset ruumi. Ümmarguse ruumi puhul kasutati poolkerakujulist kuplit. Roomlaste tähtsaim ehitusmaterjal oli põletatud tellis. Tellistest oli võimalik ehitada ühte tüüpi ehitisi kõigis riigi osades, ka sela kus looduslikku kivi ei leidunud. Tellismüür oli odav ja lihtne ehitada. Suure ühiskondliku tähtsusega asutusteks Roomas olid saunad. Roomlastel õnnestus ka hästi suurte arhitektuuriliset ansamblite kujundamine. Kuulsad on väljakud paljudes Rooma
x x S 1 y z dydz. D Näide 27. Leida silindri x 2 y2 a 2 pinna selle osa pindala, mille lõikab välja silinder x2 z2 a2. 1 Ülaloleval joonisel on kujutataud 8 vaadeldavast pindalast. Pinna võrrand on 2 2 y a x , seetõttu y x y x , z
Assimilatsioon- ehk anabolism - kõik organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Protsessi käigus sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid: valke lipiide, süsivesikuid, nukleiinhappeid jne. N: fotosüntees, DNA süntees. Sünteesiks kasutatakse ATP energiat (heterotroofid) või päikeseenergiat(autotroofid) Dissimilatsioon ehk katabolism - elusainete lagunemise protsess. Orgaanilised ained lagunevad, muutuvad lihtsamateks ühenditeks, vabaneb organismi elutegevuseks vajalik energia. N: glükoosi oksüdeerimine hingamisel Taime ja looma põhilised erinevused- taimedel olemas rakukest ja rakumembraan, plastiidid, vakuoolid; loomadel ainult rakumembraan. Taimed autotroofsed, loomad aga heterotroofsed. Taimedel varuaineks tärklis, loomadel aga rasvad. Taimedel kasv piiramatu, loomadel piiratud. Taimedel närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad, loomadel olemas. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind Autotroofne ja heterotro...
Kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub, siis teeb see jõud tööd. Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. 3. Impulssmomendi jäävuse seadus on füüsikaseadus, mis ütleb, et ainepunktide isoleeritud süsteemi impulsimoment on ajas muutumatu suurus. 4. Kui veerev keha on telgsümmeetriline (ratas, silinder, kera), liigub pöörlemistelg kulgevalt, toetuspinnaga kokkupuutes olev osa seisab (toetuspinna suhtes) paigal, selle vastaspunkt aga liigub teljega võrreldes kahekordse kiirusega. Kui arvutada sellise veereva objekti kineetilist energiat või liikumishulka, ei tohi unustada ka pöörlemist. 5. Absoluutne niiskus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab veeauru tihedust. Seda mõõdetakse tavaliselt grammides kuupmeetri kohta (gaasides)
Põhjused: 1. Ebaõige KKP reguleerimine 2. Osa pihusteid tilguvad 3. Kaitseklappide vedrud reguleerimata IV Mootor ei võta koormust taha Põhjused: 1. mootor ette soojendamata 2. Kütusefiltrid ummistunud 3. Kütus ei ole normaalselt ettesoojendatud , viskoosus tõrge 4. Etteande pump annab vähe toidet 5. Kütus on ülekuumutatud 6. Pööreteregulaator on valesti häälestatud või on rikkis 7. Kütuses on vett või õhku 8. Mõni silinder ei tööta 9. Mootor on üle koormatud V Mootor hakkas lõhkuma Põhjused: 1. Järsk koormuse vähenemine 2. Sõukruvi tuli veest välja 3. Pööreteregulaatori avarii 4. Kütuselatt kinni kiilunud VI Mootori töötamisel koormuse all on heitegaaside värvus tumehall või must Põhjused: 1. Mootor on üldiselt üle koormatud 2. SPM pole küllaldaselt ette soiendatud 3. Ebaühtlane koormuste jaotus silindrite vahel 4. Kütuse halb pihustamine silindritasse 5
pidev. Tükeldame lõigu [a, b] osalõikudeks punktidega a = x0 < x1 < x2 < . . . < xn = b. Valime igal osalõigul [xi−1, xi ] ühe punkti pi . Tähistame ∆xi = xi − xi−1. Vaatleme tasandite x = xi−1 ja x = xi vahele jäävat keha kihti ∆Vi (joonis 5.6). Kui ∆xi on väike, siis muutub ristlõike pindala S(x) osalõigul [xi−1, xi ] vähe ja me saame ta lugeda ligikaudselt võrdseks S(pi)-ga, st S(x) ≈ S(pi) kui x ∈ [xi−1, xi ] . Sellisel juhul on ∆Vi ligikaudselt silinder, mille põhja pindala ja kõrgus on vastavalt S(pi) ja ∆xi . Seega avaldub ∆Vi ruumala ligikaudselt valemiga ∆Vi ≈ S(pi)∆xi . 45. Tuletada joone pikkuse valem.
tuleta poid Tooder koosneb vardast, ujukist ja topimärgist Lateraalsed märgid tähistavad faarvaatrite ja kanalite asetuse: vasakus servas punase tulega punane poi või tooder topimärgiga tüvikoonus, paaris järjekorranumbritega; paremas servas rohelise tulega roheline poi või tooder topimärgiga koonus, paaritute järjekorranumbritega. (A süsteem vaadatuna merelt maale) Paakpoordi märk punane - R, topimärk: silinder, tuli: punane Tüürpoordi märk roheline G, topimärk: koonus, tuli: roheline EELISTATAV LAEVATEE Põhiline laevatee paremal Põhiline laevatee vasakul Faarvaatrite lahknemisel Fl (2+1) R Fl (2+1) G Faarvaatrite ja kanalite alguspunkte ja telge tähistavad märgid On asetatud ohutu vee teljele, eraldab erinevaid sõidusuundi. Mööduda tuleb sellest paremalt poolt.
automaatkeevituseks kuni 100 kVA ja rohkem. 18. Asünkroonmootorid, liigitus, ehitus. Asünkroonmootorites muundatakse elektrienergia mehaaniliseks energiaks pöördemomendi näol. Asünkroonmootor koosneb staatorist, mis on terasplekkidest koostatud õõnessilinder ja mille sisepind on uurestatud. Uuretes paikneb kolmefaasiline staatorimähis pöördmagnetvälja tekitamiseks. Teiseks põhi komponendiks on pöörlev rootor, mis asub võllil, on terasplekkidest silinder, mis on samuti varustatud uuretega. Uurdes asub rootormähis, staatori ja rootori vahel on väike õhupilu. Liigitus: Faasirootoriga asünkroonmootorid, lühisrootoriga asünkroonmootorid, kahefaasiline asünkroonmootor, ühefaasiline asünkroonmootor 19. Asünkroonmootori tööpõhimõte, libistus, pöörlemissagedus. Asünkroonmootor töö põhineb pöördmagnetvälja ja rootori voolu vastasikusel toimel. Pöördmagnetvälji, mille
venoosne veri on seega aluseline. Pepsiin-mao pepsiini toimel algab maos valkude lõhustamine. Maonäärmete pearakkudes sünteesitakse ensümaatiliselt inaktiivset pepsinogeeni, mis puutudes kokku HCl'iga muutub taas pepsiiniks. 59.Peensool Peensool koosneb kaksteistsõrmiksoolest, tühisoolest ja niudesoolest. Funktsioonid- küümuse segamine pankrease, maksa ja peensoolelimaskesta sekreetidega, toidukoostisosade seedimine, mitmesuguste hormoonide sekretsioon. Sisepinna struktuur-sool kui silinder, mis koosneb kurdudest, mis omakorda koosneb hattudest ning need mikrohattudest. Seina ehitus-limaskest, mis koosneb soolehattudest ja soolekrüptidest ja limaskesta lihaskihist ning lihaskiht mis koosneb ringkihist ja pikkkihist. Soolehatt-seda verega varustav arteriool hargneb alles hatu tipus. Imendumise käigus liigub veri ühtlaselt hatu tihedasse kapilaarvõrgustikku, kuid soole puhkeolekus kapillaaridest suur osa ei tööta ja enamus verest tuleb tagasi mööda veenulit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
