välimise kihi nelja elektroni) Keemilised omadused Räni on võimeline reageerima halogeenide- ja lahjendatud leelistega, olles samas immuunne enamik hapete suhtes Kõrgematel temperatuuridel reageerib hapnikuga, halogeenidega, väävliga, lämmastikuga, fosforiga, arseeniga, süsinikuga ja enamik metallidega Keemilised omadused Toatemperatuuril reageerib ainult fluoriga Leelisega reageerimisel tekivad silikaadid ja eraldub vesinik Kõrgel temperatuuril põleb Si + O2 SiO2 Reageerib leelistega Si + 4KOH K4SiO4 + 2H2 Leidumine Maakoores on räni 29,5 % Räni leidub liivas, savis, vees, mudas, poris, taimedes, kus kõige rohkem on terades, juurikates Kõikjal pinnases Mineraalide koostises Kasutamine Mikrokiipide ja teiste pooljuhtelementide tootmises Päikeseenergeetikas
Paksus Kuni 80km Kuni 20km Vanus Kuni 4 Kuni 180 miljard miljo Tihedus 2,7 3,0 Kivimkihi Setteki, Setteki, d graniit, basalt basalt Sfäär Alaja. Ualtus Kivim Olek Maakoo Mander 80km Sette, basalt, r graniit Vahevöö astenosfäär 50- Ferrum mg Plastiline 400 silikaadid Süvavahevö Kuni Raua & mg ö 2900 rikkad mineraalid Tuum Välistuum 2900- Ülitihedad Vedel 5100 raua nikli silikaadid Sisetuum 5100- Sama, tahke Tahke 6378 1. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete
13.Bioelement – eluks vajalik element O – vajalik hingamiseks P – vajalik taimedele N – DNA, RNA, valgud C – elusorganismid S – valgud 14.Soolad üldiselt Karbonaadid – CO3 soolad, nõrgad happed Fosfaadid – PO4 soolad, keskmise tugevusega Nitraadid – NO3 soolad, lahustuvad hästi vees Sulfaadid – SO3 soolad, küllaltki püsivad, lahustuvad hästi vees Sulfitid – SO2 soolad, Nitritid – NO2 soolad, lämmastikushappe sool Silikaadid – SiO3 soolad, nõrgad happed 15.Väetised Ca(H2PO4)2 – superfosfaat, vajalik taimede kasvamiseks FeSO4 * 7H2O – raudvitriol – mädanikukaitse, kahjuritõrje CuSO4 * 5H2O – vaskvitriol – kahjuritõrje NH4NO3 – ammoniaaknitraat 16. Looduslikud silikaadid Tehissilikaadid Kvartsklaas – laseb läbi UV-kiirgust Klaas Na2CO3 + CaCO3 + SiO2 Asbest – eterniit Savi
Seebivesi · On libe. · On aluseline keskkond, sest seep reageerib veega. Millega pesta? · Linast ja puuvillast materjali võib pesta tugevasti aluseliste pesuainetega. · Villaseid esemeid ja naturaalseid age mitte. · Vill ja siid on koostiselt valkained , leelis lõhub selle struktuuri. Pesupulber Tide · Sünteetiline pesuaine Pesemistoime · Ensüümid - lagundavad valgulist mustust · Fosfaadid pehmendavad vett, tekitavad aluselise keskkonna. · Silikaadid Pehmendavad vett, tekitavad aluselise keskkonna,viivad mustuseosakesed emulsiooniks, kaitsevad metalli korrosiooni eest Puhastusvahendid · Puhastusvahendite koostis sõltub otstarbest milliste pindade puhastamiseks nad on ette nähtud. · Üldiselt esineb puhastusvahendites sünteetilist pesuainet, lahusteid, desinfitseeritavaid aineid ja happelisi komponente. Puhastusvahendite liigitamine · Puhastusvahendeid saab liigitada nende
) 9. Kerge (2330 kg/m3 10. Räni on pooljuht, mille elektrilised omadused sõltuvad väga tugevasti lisanditest. 11. Suhteliselt habras (1,2,3) 5. Ühendid 5.1 Ühendid - Fluoriidid: SiF4 - Kloriidid: SiCl4 - Bromiidid: SiBr4 - Jodiidid: SiI4 - Hüdriidid: SiH4, Si2H6 - Oksiidid: SiO2 - Sulfiidid: SiS2 - Nitriidid: Si3N4 (1) -Ränihape: H2SiO3 (ortorähihape H4SiO4) - Silikaadid - Silaanid - Silikoonid 5.1.1 Räniorgaanilised ühendid Esimene räniorgaaniline ühend tetraetoksüsilaan saadi juba 1845. aastal (Ebelman), kuid räniorgaaniliste ühendite keemia paisus ulatuslikuks orgaanilise keemia osaks alles pärast seda, kui avastati meetodid kõrgmolekulaarsete räniühendite polüsiloksaanide ehk silikoonide saamiseks (K.A. Andrianov, 1937), millest paljud osutusid väga termostabiilseteks ja korrosioonikindlateks materjalideks
Kõigi elementide kohta üldiselt. 1. Ainete keemilised omadused (reaktsioonivõrrandid). Raskemad ja uuemad reaktsioonivõrrandid: ammooniumsool+leelis, ammooniumsoola lagunemine ja saamine, nitraadi lagunemine, ammoniaak+hapnik, metall + lämmastikhape, alus + hape = vesiniksool + vesi, ränidioksiid + leelis, silikaat + hape, silikaat+sool. 2. Ainete nimetamine, valemite kirjutamine, aineklassi määramine (sh ammooniumsoolad, silikaadid ja vesiniksoolad). 3. Elementide o-a (min, max) ja redoksomadused. Näide: Määra elemendi o-a ühendis. Kas selle aine koostises käitub element a)oksüdeerijana, b)redutseerijana, c)nii oksüdeerija kui ka redutseerijana? mittemetallidel Min o-a rühma nr 8 (alati negatiivne arv) REDUTSEERIJA Max o-a rühma nr OKSÜDEERIJA Kui on vahepealne o-a, siison nii oksüdeerija kui ka redutseerija. 4. Aine lahustumine vees, vesilahuse pH, kasutamine väetisena.
Räni (Si) Kiviriigi kuningas Info Sümbol:Si(silicium) Järjekorra number perioodilisussüsteemis:14 Elektroskeem: +14/ 2)8)4) Aatommass: 28,086 Oksüdatsiooniaste ühendites: +4 Sulamistemperatuur: +1417 ºC Tihedus: 2330 kg/m³ Räni saamine Räni on maakoores hapniku järel kõige levinum element,kuid puhtal kujul teda looduses ei esine.Räni saadakse ränidioksiidi(kvartsliiv)taandamisel süsinikuga temperatuuridel ligi 2000 ºC elektrikaarahjus. SiO2 + 2C Si + 2CO SiO2 + 2Mg Si + 2MgO Pooljuhtide saamiseks tuleks sellel viisil saadud räni edasi puhastada. Räni on hapniku järel levinum element maakoores,moodustades 29,5% maakoore massist. Räni on pooljuht,mille elektrilised omadused sõltuvad väga palju lisanditest. Räni kuulub silikaatide ja ränioksiid koostisse ning on telliste,tulekindlate materjalide,klaasi,...
Kivimite moone e metamorfism. Mineraaliteke metamorfsed protsessid. Asbesti, korundi, grafiidi, marmori jt maardlate teke. MINERAALID, NENDE OMADUSED JA LIIGITUS Mineraali mõiste. Mineraalide põhilised omadused: kristalli kuju, värvus, läige, läbipaistvus, kriipsu värvus (mineraali värvus pulbrina), kõvadus, lõhevus, murd, magnetilisus jt. Mohsi kõvadusastmik. Mineraalide liigitus nende keemilise koostise järgi: ehedad elemendid, sulfiidid, oksiidid, silikaadid, karbonaadid, fosfaadid, haloidid. Peamised Eestis leiduvad mineraalid. KIVIMID Kivimi mõiste. Peamised kivimitüübid nende tekke järgi. Tardkivimite liigitus kristallide suuruse, struktuuri ja tekstuuri alusel. Tardkivimite liigitus sõltuvalt magma jahtumise kiirusest maakoores. Tardkivimite lausvormid (batoliidid, lakoliidid jt). Settekivimid: purdsed, keemilised ja orgaanilise päritoluga settekivimid. Moondekivimid. Ülevaade Eestis leiduvatest kivimitest. KALLISKIVID
(väga oluline pooljuht elektroonikas). · Moodustab väga palju polümeraalseid ühendeid. · Väga oluline osa eluta looduses (SiO2 põhiline liiva koostisosa). 2. Ühendid · Ränidioksiid (SiO2) polümeerne struktuur. Liiva peamine koostisosa. Looduses esineb ta kvartsina (mäekristall), mis on poolvääriskivi. Happeline oksiid. Veega ei reageeri. · Ränihape (H2SiO3) hästi nõrk hape. Seismisel tekib silikageel. · Silikaadid on ränihappe soolad. Vees väga vähe lahustuvad. · Klaas silikaatse koostisega tehismaterjal. Saadakse enamasti sooda, lubjakivi ja SiO2 (klaasiliiv) kokkosulatamisel. Omaduste parandamiseks võidakse lisada ka veel teisi elemente. Klaas on keemiliselt väga vastupidav. · Klaasile plii- või baariumoksiidi lisamisel saame kristallklaasi. Võrreldes klaasiga on kristallklaasil palju suurem murdumisnäitaja.
Puit-tähtis ehitusmaterjal,tarbeesemed,mööbel(puidupuru),kütus,tselluloosina,paberi valm,postide ja hoonete ehitamine,lauad,prussid,vineer.Mineraalid-mood.maakoores või maa sees,kindel keemiline koostis,enamasti keemilised ühendid(nt.kvarts SiO2),enamik on silikaadid,tuntuim kvarts.Kivimid-tekkinud mitmest mineraalis t,tähtsaimad on lubjakivi ja graniit.Lubjakivi:Koostis:Peamine koostisosa on kaltsiit,sisaldab savimineraale ja kvartsi,e.paekivi,põhiline koostisosa on CaCO3.Välimus:Silmaga saab näha selle pinnal kaltsiidikristalle,peal võivad olla mereloomade kivistised,kõva ja püsiv.Marmor:Koostis: Olenevalt sellest kas marmor on tekkinud lubjakivist või dolokivist,koosnevad marmorid,kas kaltsiidist või dolomiidist.Lisandina võib
vajalik), kasutatakse ka väetistena. IIA RÜHMA METALLID. MAGNEESIUM JA KALTSIUM 1. Üldiseloomustus · Väliskihi elektronvalem ns2. · Loovutavad väliskihilt mõlemad elektronid ja lähevad katioonideks laenguga 2+ (Mg 2e- Mg2+). · Aktiivsed IIA rühma elemendid (alates kaltsiumist) - leelismuldmetallid. · Kõige tuntumad ja levinumad on kaltsium ja magneesium. Looduses leidub IIA rühma elemente ainult ühenditena (karbonaadid, silikaadid, sulfaadid jt...). 2. IIA rühma elemendid lihtainena · Kõvemad, vähem aktiivsemad ja kõrgema sulamistemperatuuriga kui IA rühm. · Ca ja Mg kuuluvad aktiivsete metallide hulka kuid mitte nii aktiivsed kui IA rühma metallid. Ca reageerib aktiivselt veega. Mg külma veega ei reageeri. · Kaltsiumi keemilised omadused (NB! Joonisel olevad võrrandid ei ole tasakaalus): 3. Tähtsamaid ühendeid · Ca ja Mg oksiidid (CaO, MgO) valged tahked ained
2.slaid Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet ja palja silmaga vaevu nähtav. See on gaashiid rõngaste süsteemiga ja suure kuuperega. Uraan on suurte planeetide hulgas kolmas planeet. Ta on neli korda Maast suurem, kuid nii kaugel, et teda on raske näha. Uraan on Päikesest 19 korda kaugemal kui Maa, sellepärast jõuab sinna vähe soojust ja valgust. Uraani pind on üsna ilmetu. See koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Teine gaas metaan annab planeedile tema sinakasrohelise värvi. Päikesevalguse intensiivsus on Uraanil 400 korda väiksem kui Maal. Seega temperatuur atmosfääris on -200 kraadi ringis ja isegi kui Päike on Uraani taevas, jääb taevas ikka mustaks. 3.slaid Uraani mass on Maa massist ligi 14,5 korda suurem, mis teeb temast kõige kergema hiidplaneedi. Uraani sisemuse standardmudelis on kolm kihti: kivimitest (silikaadid/raud-nikkel) koosnev tuum tsentris, seda ümbritsev jäine vahevöö ( sealne jää pole see mida arvate vaid...
happeline oksiid, reageerib kuuma kontsentreeritud leelisega, tekib silikaat ja vesi. Ränihapet saadakse kaudselt, leelismetallide silikaatide reageerimisel tugeva happega. Silikaadid lahustuvad vees vähe, ainult leelismetallide omad hästi. Looduses on ränidioksiidi kvartsina. Suured kvartsikristallid on mäekristallid, värvilised on nt ametüst. Kristalne kvarts on kõrge sulamistemp. Ränidioksiidi on veel looduses ränikivina. Paljud looduslikud silikaadid sisaldavad peale räni ka alumiiniumi, sellest tuleb nimetus alumosilikaadid. Põldpagu, kaoliniit, asbest, vilgukivi, talk. Klaas on hästi töödeldav, läbipaistev, keemiliselt vastupidav. Saadakse Na2CO3, CaCO3, SiO2 kokkukuumutamisel. Tsement, keraamikatooted.
toitainete vaene raba Põlevkivi merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 5070% orgaanilist ainet moondekivimid sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis-keemilistesse tingimustesse. marmor lubja kivide dolomiitide moondel (saaremaa, vasalemma, väo marmor) kildad kvartsiit Savimineraalidest mullas Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalismehhaanilised aga ka füüsikalis keemilised omadused: erikaal, poolsus, molekulaarne veemahutavus, mulla õhustatus, mullareaktsioon, plastilisus, paisuvus, taimetoiteelementide sisaldus. Murenemine
Mineraali struktuuri individuaalsus tuleneb nende samade koostisosade korrapärase, võrelise paiknemise viisist, mida iseloomustatakse mineraali kristallvõrena. 15. Isomorfismi ja polümorfismi mõisted? Isomorfism teatud piirides muutuv elementide üksteisega asendumise nähtus tema kristallvõres. Polümorfism mineraalide kristallvõre muutumine temperatuuri ja rõhu varieerudes. 16. Peamised kivimmoodustajad mineraalid? Peamised kivimimootustajad mineraalid on silikaadid: kvarts, vilgud(biotiit, muskoviit), dolomiit, kaltsiit, päevakivid, pürokseenid(augiit), oliviinid ja savimineraalid. 17. Mineraalide kõvadus ja Mohsi skaala. Kõvaduse all mõistetakse mineraali kui tahke keha vastupanuvõimet välisele deformeerivale jõule mineraloogias eristatakse mikro- ehk absoluutset kõvadust (füüsikalistes suurustes väljendatud) ja suhtelist ehk Mohs'i kõvadust (skaala 1-10). 18. Mineraalide lõhenevus ja lõhenevuse viis tüüpi
Tallinna Arte Gümnaasium Planeet Maa Uurimustöö Koostas:Karoline Altmäe 9.c Sisukord o Sissejuhatus o Mõõtmed o Mass ja tihedus o Siseehitus o Välisehitus o Liikumine o Atmosfäär o KuuMaa kaaslane o Elu Maal o Viited Sissejuhatus Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna, ning suuruselt viies planeet ja ainuke meile teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Planeet Maa naabriteks on Veenus ja Marss. Maa looduslikuks kaaslaseks on Kuu. Maa moodustus ca 4,6 miljardit aastat tagasi Päikese ümber tiirelnud tolmu ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Maa on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele Mõõtmed · Maa kaugus Päikesest on ca. 150 miljonit kilomeetrit, · Keskmine kaugus Kuust on 3,844×105 km · Keskmine orbitaalkiirus on 29...
Metallid praktikas 1. Füüsikalised omadused (5) Läige, elektri ja soojusjuhtivus (sest neil on poolvabad elektronid), plastilisus (kihid võivad üksteise suhtes nihkuda ilma kristallvõre lagunemata), ei lahustu vees ega org. lahuses. NB! pole alati kõrge sulamistemp (nt elavhõbe, frantsium, gallium) Füüsikalised omadused on tingitud aatomiehitusest: 1) Metallielementide raadius on suurem kui mittemetalliliste. 2) Viimasel kahel kihil paardumata (valentseid) elektrone vähe. Ei suuda moodustada kov. sidemeid, nende suurte aatomite kohta vähe sidemeid, ainult paar > tekitavad metallilise sideme. 3) Ioonide vahel liiguvad elektronid (elektrongaas). 2. Keemilised omadused (5) Metallideks nim. elemente, mis alati loovutavad elektrone reaktsioonide käigus. 1. reageerimine mittemetallidega Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga juba toatemperatuuril v nõrgal soojendamisel. ...
Ajalugu: 1. vesi 2. vesi + temperatuur --> vee kuumutamine 3. vesi + alus ---> tuhk, looduslik sooda 4. Roomas võeti kasutusele käärinud uriin/virts 5. Avastati seep 6. 1916. a tehti Saksamaaal esimene sünteetiline pesuaine 7. Maailmasõjad peatasid sünteetiliste pesuainete arengu 8. 1950-ndatel algas sünteetiliste pesuainete läbimurd Puhastusainete koostisosad: 1. tensiidid (seebid, sünteestensiidid) 2. alused (fosfaadid, silikaadid, ammoniaak, amiinid jne) 3. happed 4. lahustid 5. lisaained 6. muud puhastusprotsessi tõhustavad ained 4 1. Tensiidid e detergendid e pindaktiivsed ained e pesuaine molekulid tensiidide molekulid nõrgendavad veemolekulide omavahelisi sidemeid ja selle vee pindpinevust ja seega parandavad vee niisutusvõimet lagundavad mustust (kannavad mustuse pesulahusesse)
mustust ja takistavad mustuse uuesti kinnitumist pinnale. Looduslikud - seebid Universaalset puhastusainet mis kõrvaldaks Sünteetilised valmistatakse naftajääkidest igasuguse mustuse, ei ole olemas. leelisedannavad puhastusvõime fosfaadid, silikaadid, pesusooda, ammoniaak jne tõstavad pH üle 7 tugevdavad tensiidide mõju parandavad õli ja rasvase mustuse eemaldamist pehmendavad vett Looduslikud tensiidid
PLANEEDID PÄIKESESÜSTEEMIS Merkuur Gravitatsioon: 2,78 m/s² (2,57 korda väiksem kui Maa ekvaatoril). Aastaajad: puuduvad Päeva pikkus: 176 Maa ööpäeva Temp: Keskmine 452 Kº; minimaalne 90 Kº; maksimaalne 700 Kº; pinna temperatuur: päeval +480ºC, öösel -180ºC Atmosfäär: Praktiliselt puudub. Koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, naatriumist, kaaliumist, hapinukust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist (krüptoonist, ksenoonist). Magnetväli: Dipolaarne magnetväli, mis on Maa omast ligi 100 korda nõrgem. Magnetväli moodustab magnetosfääri, mis ulatub 1000 km võrra planeedi pinna kohale. Pind: Pinnavormid peaaegu puuduvad. Eristuvad teravata piirjoontega kraatrid ja mäeahelikud. Koosneb 60 70 % ulatuses metallidest (tuum) ja 30 % ulatuses silikaatidest (koor). Kaaslased: Puuduvad Vesi: Puudub Veenus Gravitatsioon: 8.87 m/s2; 0.904 g Aastaajad: puuduvad Päeva pikkus: 52 Maa ööpäeva. Temp: pinnatemperatuur 480ºC Atmosfäär: Koos...
Ehedalt (lihtainena) neid looduses suure keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu. Küll aga neid esineb väga paljude ühendite koosseisus. Siiski frantsiumit looduses praktiliselt ei leidu, kuna ta on selline radioaktiivne element, millel püsivad isotoobid puuduvad. Lito- ja hüdrosfääris on levinumad naatriumi ja kaaliumi ühendid, kuid teiste leelismetallide ühendid on haruldasemad. Tähtsamateks leelismetallide esinemiskujudeks on looduses halogeniidid (peamiselt kloriidid), sulfaadid, silikaadid või fosfaadid. Kõige levinumaks leelismetalliks ongi naatrium, sest ta on elementide levikult maakoores kuuendal kohal, kuid metallide levikult merevees lausa esikohal. Loomulikult on viimane tingitud sellest, et meredes ja ookeanides sisaldub ohtralt naatriumi tuntumat ühendit naatriumkloriidi. Lihtainena saadakse leelismetalle neile vastavate soolade või leeliste elektrolüüsil sulatatud olekus. Leelismetallide füüsikalised omadused
elemendi isotoop, mille aatomite tuumad võivad radioaktiivse lagunemise teel muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja selle käigus tekitada radioaktiivset kiirgust. · Räni Räni on elementide leviku poolest hapniku järel teine. Peamine mineraal on kvartsliiv SiO2 (ka mäekristall, ametüst, opaal, ahhaat üle 200 erimi) ja mitmesugused K, Na, Ca, Mg, Fe ja Al silikaadid (savi, põldpagu, asbest, vilgukivi) · Boor Boor on vähelevinud element. Looduses leidub boorhappena ja booraksi eri vormidena. Kristalliline boor on teemandi kõvadusega, pooljuhi omadustega toatemperatuuril elektrit mittejuhtiv aine. · Vesinik Vesinik on universumis kõige sagedasem element. Ta esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides. Maal ei
Tähtsamad maakoort moodustavad mineraalid: Graniit sisaldab leelispäevakiviplagioklassidid ehk naatrium- kaltsiumpäevakivid 39% leelispäevakivid ehk kaalium-naatriumpäevakivid 12% kvarts 12% pürokseenid 11% amfiboolid 5% vilgud 5% savimineraalid 5% muud silikaadid 3% mittesilikaadid - 8 % Kivimite jaotus: 1. Magmalised kivimid e. tardkivimid - 95% (25% pindalast) 2. Settekivimid - 5% (75% pindalast) 3. Moondekivimid 10 tähtsamat elementi tardkivimites: O, SI, AL, (80%), Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H Tardkivim - mida heledam, seda happelisem - rohkem SiO2 Eesti geoloogilise aluskorra moodustavad graniidid (happelised tardkivimid). Aluskord maailmas: graniidid - 65%, basalt - 34% Graniidi koostis: 1
3,2. Värvuselt enamasti hele- või tumeroheline, sinine, kollane, pruun, violetne, ka vesiselge. Väga sage mineraal tardkivimites, kus ta esineb mikroskoopiliselt väikeste nõelkristallidena. Suuri, hästi väljakujunenud apatiidikristalle esineb pegmatiitides. Kasut. fosforväetiste valmistamiseks. Fosforiit on keemiliselt koostiselt lähedane apatiidile. Esineb settekivimites ja amorfse ehitusega. E 3,2. Värvuselt kollakas, hall, pruun kuni must. Lõputute SiO4 tetraeedrite kihtidega silikaadid. Antud alaklassi kuuluvad silikaadid on kihilise ehitusega, mistõttu nende lõhenevus on ühes suunas täiuslik. Talk Mg3/Si4O10/./OH/2. Tihti on osa magneesiumist talgis asendunud rauaga. Kristalliseerub monokliinselt, enamasti esineb soomuseliste, lehtjate või kompaktsete agregaatidena. K. 1, E 2,7 -2,8. Värvus valge, kollaga, pruunika või roheka varjundiga. Tundub katsumisel rasvasena. Halb soojuse- ja elektrijuht. Tulekindel
MATERJALID JA NENDE OMADUSED Looduslikud ja tehislikud ehitusmaterjalid: KIVIMID JA MINERAALID · Looduslikud ja mineraalsed (anorgaanilised) ehitusmaterjalid on mitmesugused mineraalid ja kivimid · Mineraal- looduslik, enam-vähem kindla koostisega keemiline ühend, mõnel juhul ka lihtaine, tahked. Nt: teemant, grafiit, looduslikud oksiidid (nt safiir), sulfiid, silikaadid jt ühendid. · Kivimid-koosnevad ühest või (sagedamini) mitmest mineraalist, mis võivad kivi koostises olla nähtavad eraldi terakeste või kristallidena. · Ehitusmaterjalid peavad olema kõvad ja tugevad, ilmastikutingimustele vastupidavad, odavad ja kättesaadavad. Eestis on looduslikest kivimitest ehitusmaterjalidena tähtsamad paas ehk lubjakivi ja graniit ehk raudkivi.
paksuse jääkihiga, mille all on ookean või kivitükkidest, jääst ja veest koosnev segu Pind on kaetud suhteliselt tumedate "kanalitega", mis on tõenäoliselt praod jääkoores On avastatud 8 kraatrit, läbimõõduga 20 km GANYMEDES Suurim kuu Päikesesüsteemis Peegeldab tagasi 40% pealelangevast valgusest Pinnatemperatuur on öösel -190°C, keskpäeval -150°C Pinna värvus hallikaskollane Pool planeedi ainest on silikaadid, pool vesi ja jää Pinnal on näha tumedamaid ja heledamaid alasi, heledamatel aladel on kraatreid umbes kümme korda vähem kui tumedamatel Heledamatel aladel leidub ka külmunud veevulkaane Tumedad alad on kaetud kraatritega Pooluste lähedal on reljeef kaetud polaarmütsikestega Magnetväli CALLISTO Kõige tumedam Jupiteri suurkuudest, albeedo 0.2 Päevane pinnatemperatuur -120°C, öösel -200°C Koosneb poolenisti veest
Europa pind jääpragude vahel on erakordselt tasane, suurimad vallid pole üle paarisaja meetri kõrged. Europa avastati aastal 1610 Galileo Galilei poolt. Ganymedes Ganymedes, suurim kuu Päikesesüsteemis, peegeldab tagasi 40% pealelangevast valgusest. Võrreldes Io ja Europaga on seda vähe, kuid meie Kuu kõige heledamad alad on veel poole kehvemad peegeldajad. Suurima Galilei kuu pind on hallikaskollast värvi. Pool Ganymedese ainest on silikaadid, pool aga vesi ja jää. Ganymedese üldiselt väga tasasel pinnal on näha tumedamaid ja heledamaid alasid. Callisto Suuruselt kolmas planeedi kaaslane päikesesüsteemis. Callisto on kõige tumedam Jupiteri suurkuudest. Tume pind neelab hästi soojust. Ka Callisto koosneb poolenisti veest nagu Ganymedeski, ainult Callisto pinnal on jääd oluliselt vähem. Suurkuu pind on täis meteoriidikraatreid veel tihedamalt kui meie Kuu mandrialad. 12. Milline on Jupiteri atmosfäär?
Manused on üle elanud mitu põlvkonnavahetust. Loobutud on keskkonna- ja ter- viseohtlikest nitrititest, nitraatidest, amiinidest ja fosfaatidest, mis on endiselt kasutusel Venemaa päritolu jahutusvedelikes. Ka GOST-standard on üle-eelmise põlvkonna retseptuuriga. Kui jahutussüsteemides hakati kasutama alumiiniumi sulameid, tulid manustena kasutusele silikaadid: 1980. aastatest kuni 2000. aastani. Sellepärast nimetatakse neid jahutusvedelikke silikaadibaasilisteks. Viimase põlvkonna jahutusvedelike manused on juba orgaanilist päritolu. Nende abil on olnud võimalik pikendada jahutusvedelike kasutusvälpa viie ja enama aastani. Joonis 24. Tosool 16
TÖÖLEHT nr. 3_mineraalid ja kivimid Karin Telkinen MYEo16 KLASS MINERAAL ISELOOMUSTUS Pilt Kuju, kõvadus, värvus, läige, iseloomulikud tunnused, esinemise vorm ja koht. Lisa pilt. Ehedad kuld Väävel Väävel elemendid väävel Kuju: bipüramidaalsed kristallid; ebakorrapärased, teralised massid, kirmed (lihtained) Kõvadus: 1,5 – 2,5 Värvus: kollakas Läige: rasvalaadne Iseloomulikud tunnused: sütib kergesti Esinemise vorm ja koht: tekib kipsi ja teiste väävliühendite lagunemisel ning vulkaani kraatrites. Kuld ...
Magnetiliselt kõvasid materjale kasutatakse püsimagnetite, magnetlintide ja magnetiliste mäluelementide valmistamiseks. Kasutatakse materjale: 1) Legeeritud ja karastatud terased 2) Magnetiliselt kõvad sulamis 3) Magnetiliselt kõvad ferriidid Nende tähtsaim omadus on väljapoole antav maksimaalne energia, mis võrdub korrutisega B·H maksimumiga, mis on leitav hüstereesisilmuse neljandast sektorist. 22. Silikaatne keraamika, SiO2, silikaadid, süsiniku modifikaatorid. Silikaadid koosnevad peamiselt ränist ja hapnikust. Silikaadid on peamised koostissad kivimites, savis ja liivas. Silikaadi struktuuri käsitlemisel vaadatakse räni ja hapniku seoseid. Iseloomulik on tetraeedrite esinemine. Side Si ja O vahel on suunatud, st on teatud määral kovalentne. Erinevate silikaatide struktuurides on need SiO44- tetraeedrid ühendatud erinevateks ühe-, kahe- või kolmemõõtmelisteks struktuurideks.
· pH reguleerijad muudavad toiduaine happesust soovitud suunas, sekvestrandid moodustavad metallioonidega keemilisi ühendeid ning kergitusained tekitavad lagunemisel gaasi, mis suurendab toote mahtu. · pH reguleerijatena on kasutusel naatriumhüdroksiid (E 524), kaaliumhüdroksiid (E 525) ja kaltsiumhüdroksiid (E 526). · Kõik hüdroksiidid toimivad kui leelistajad, muutes toiduaine pH aluseliseks. · Koodide E 552...E 556 all reastuvaderinevad mineraalsed silikaadid (kaltsium-,magneesium-, naatriumalumiinium-, kaaliumalumiinium- ja kaltsiumalumiiniumsilikaat). · Need on paakumisvastase toimega ühendid, mis vähendavad toidu aineosakeste liitumist ja parandavad voolamist. Ohunimekiri E102 Tartrasiin · Sünteetiline kollane värv, mida leidub karastusjookides, morsis, jäätises, maiustustes, koogipulbrites, suppides, tarretistes, sinepis ja mõningates konservides. · On keelatud Norras ja Austrias.
30km,kontinentide kohal 25-70km, ookeanite kohal 6-8km.Moodustab 0,8% Maa massist.Maakoor on kolmekihiline,kõige alumist pinda nimetatakse mohopinnaseks.Kõige pealmine kiht on settekivimid ehk stratisfäär.Kõige alumine kiht kannab nimetust graniitne kiht kuna tal on füüsikalised om.graniidile.Ookeanites see kiht puudub.Siis tuleb basaltne kiht.Keemiline koostis:O-46,6%, Si-27,7%, Al-8,1% Fe-5% Cu-3,6% Na-2,85% Mg-2,1%.Vahevöö-sügavusel 30- 2900km.Vahevöös on Mg ja Fe oksiidid ja silikaadid, lisandina Al,Ca,Na,K.Siin rohkem hapnikku,kui tuumas.Tuum-jaguneb kaheks:2900-5520km on välistuum-vedelas olekus ja sisetuum 5120-6371km.-tahke aine omadustega. 3)Biokronoloogiline areng ja aeg:Seda uurib stratigraafia-protsesside ajaline järjestus ja suhteline kiirus.1)kronostratigraafilised ühikud-kriteeriumiks aeg.a)Ladem- settinud.b)Ladekond-aegkonna vältel settinud(paleossoikum,mesosoikum jne) c)Ladestu-
Io- küllaltki hele, keskmine pinnatemp -50C,valdavalt punakasoranz, 7 aktiivset vulkaani, maastik vulkaanikraatreid täis, vääveldioksiid levinuim ühend. Europa- väikseim, samuti hele, pinnatemp -150kuni-190C,valdavalt kollakas, vist kaetud paari km paksuse jääkihiga, kaetud "kanalitega" mis on arvatavasti praod jääkihis, sügavaim neist 3km, jääpragude vahel on maastik tasane. Ganymedes- suurim neist, pinnatemp sama Europaga, pind hallikaskollakas, pool Ganymedesest on silikaadid, teine pool aga vesi ja jää. üldiselt tasane pind. heledamad alad täis vagusid, tumedad kraatreid. leitud on ka magnetväli, mis tugevam mõne planeedi omast. Callisto- kõige tumedam, neelab hästi soojust. koosneb samuti pooleldi veest, kuid jääd on vähe. Täis meteoriidikraatreid. Kuul on erevalgeid laike, reljeef tasane. 38. Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? 86% moodust.vesinik, ülejäänud helium ja natuke ka ammoniaaki ja metaani 39. Kirjeldage Saturni välisilmet.
Maa tuum(koostis: nikkelraud) paikneb 2900-6378km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on: O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na. Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Tänapäevaks on Maalt leitud ligi 3600 eri liiki mineraale. Litosfääri mineraalid on valdavalt silikaadid, st üles ehitatud eelkõige räni ja hapniku baasil. Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana. Tekkeviisi järgi jagatakse kivimid kolme suurde rühma: 1. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast
1. Orgaanilised mineraalid, mis kujutavad endast kõikvõimalikke süsinikuühendeid (v.a karbonaadid ja karbiidid). 2. Anorgaanilised mineraalid (kõik ülejäänud ühendid ja keemilised elemendid): 1) Ehedad elemendid 2) Sulfiidid ehk kalkogeniidid ja nende analoogid 3) Halogeenid 4) Hapnikulised ühendid: oksiidid, hüdroksiidid 5) Oksiidsed soolad ehk hapnkulised soolad: karbonaadid, sulaadid, fosfaadid, silikaadid jne. Mis on kivim, jaotamine, tähtsamad? Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha. Kivimiks nimetatakse vulkaanilise klaasi või orgaaniliste ainete kogumit, mis tekkinud geoloogiliste protsesside käigus. Teadusharu à petrograafia. Kivimite jaotus: 1. tardkivimid, jaotus SiO2 sisaldusel, happelisusel: a. happelised kivimid (hele) b. neutraalsed kivimid c. aluselised kivimid d. ultraaluselised kivimid (tume)
Praeguseks on Europal avastatud kaheksa suurt kraatrit läbimõõduga ligikaudu 20 kilomeetrit. Kraatrit ümbritseb alati tunduvalt suurem tume ala. Paljud väikesed tumedad laigud suurkuu pinnal paiknevad oletatavasti väiksemate kraatrite ümber. Ganymedes, suurim kuu Päikesesüsteemis, peegeldab tagasi 40% pealelangevast valgusest. Ganymedese pinnatemperatuur on umbes sama mis Europal. Kuu pind on hallikaskollast värvi. Pool Ganymedese ainest on silikaadid, pool aga vesi ja jää. Üldiselt väga tasasel pinnal on näha tumedamaid ja heledamaid alasid. Leidub ka veel väiksemaid heledaid, täiesti siledaid piirkondi. Heledamad alad on tihedasti täis vagusid, need on 5-15 kilomeetrit laiad ja kuni sada meetrit kõrged. Tumedamad alad on kaetud kraatritega, mille sügavus pole kuskil üle kilomeetri. Ganymedese heledamatel aladel leidub ka külmunud veevulkaane, mille kõrgus on kuni 2,5 km ja laius kuni 250 km
Tuntakse ka metaränihapet ja tema sooli metasilikaate. Metaränihappe valem on (H2SiO3)n, milles n väiksemaiks väärtuseks on 3. Seega on lihtsaima metaränihappe valem H6Si3O9. Ühendit H2SiO3 ja Na2SiO3 tegelikkuses ei esine. Metasilikaatide valem (naatriumsoola puhul) on (Na2SiO3)n ja kõige lihtsamal juhul, kui n=3, saame Na2Si3O9. Ränihapete soolad--silikaadid--on tavaliselt vees lahustamatud. Vees lahustuvad ainult leelismetallide silikaadid. Looduses esineb laialdaselt silikaate, mis sisaldavad alumiiniumi. Neid nimetatakse alumosilikaatideks (põldpagu, vilgukivi, päevakivi). Süsinikdioksiidi, vee jt. ainete mõjul looduslikud silikaadid lagunevad keemiliselt--porsuvad: K2OAl2O36SiO2+CO2+2H2O=K2CO3+4SiO2+Al2O32SiO22H2O ortoklass (põldpugu) liiv savi Tekivad liiv, savi, kaaliumi-, magneesiumi- jm. soolad. Savi on keraamikatööstuse tooraine. Liiva kasutatakse laialdaselt silikaatkivide tootmiseks
mittemetallidega, sooladega ja oksiididega. Vee puudused on kerge katlakivi teke ja madal keemistemp ja kõrge jäätumistemp. 43. Looduslik vesi: Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3 -, Cl-, SO42-, H+, OH-, lisaks tahked peendisperssed ained (muda, savi, Fe(OH) 3 jt.) ja mikroorganismid. 44. Katlakivi: Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O + CO2 karbonaatne karedus Mg(HCO3)2 Mg(OH)2 + 2CO2 üldkaredus Kareduse eemaldajad: Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid moodustavad Ca2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad seovad Ca2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Näiteks etüleendiamiintetra-äädikhappe (EDTA) dinaatriumisool ehk triloon-B. 45. Karbonaatset karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2. Temperatuuri tõustes üle 80°C need soolad lagunevad
2900 km sügavuseni. Vahevöö jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Tuum algab 2900 km sügavuselt ja ulatub Maa tsentrini 6371 km. Tuum jaotatakse kaheks: välistuum (vedela aine omadustega) ja sisetuum (tahke). Litosfäär-maakoore ja vahevöö kõige ülemine osa. Astenosfäär- litosfääri all, osaliselt ülessulanud, valdavalt tahkete kivimite vöönd. 3.Maa keemiline koostis, temperatuuride jaotus Maa sees: Tuum- raud ja nikkel, temperatuur 4000-6000 C. Vahevöös- Mg ja Fe silikaadid, temperatuur 1000 ja 4000 C. Maakoor- O2, Si, Al, Fe, Ca, Na, K, Mg ja temperatuur on alla 900 C. 4.Maa areng varastel etappidel: 1) Umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike; 2)Päikesesüsteemi kujunemine algas u 4,6 miljardit aastat tagasi kosmilise tolmu tihenemisel. 3)4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet Maa. 4)Radiogeenne soojus. 5)Gravitatsiooni energia. 6) 4,5 miljardit aastat tagasi katastroof (Maa ja teise suure taevakeha kokkupõrge), mille tulemusena moodustus Kuu
~2500 teadaolevast mineraalist 150 esineb kivimites ja põhilised neist on 40 MINERAALE... ....võib jagada 3 gruppi: 1) silikaatsed (90 %): kvarts SiO2, oliviin(Mg,Fe)2SiO4 K-maapagu KAlSi3O8 2) mittesilikaatsed (oksiidid, karbonaadid, sulfiidid, sulfaadid, halogeenid, fosfaadid - Al2O3, CaCO3, FeS2, CaSO4.2H2O, NaCl, CaF2, Ca3(PO4)2 3) ehedad elemendid (vask, väävel, kuld, hõbe, pallaadium). Ränihape(orto) on H4SiO4, ja silikaadid sisaldavad reeglina SiO44- aniooni. Meta-ränihape on H2SiO3. KEEMILISED ELEMENDID GEOKEEMIAS (Goldschmidti järgi) 1) siderofiilid, mis esinevad koos rauaga Fe, Co, Ni, Ru, Rh, Pd, Os, Ir, Pt, Mo, W, Re, Au, Ge, Sn, C, P, (Pb, As, S) 2) kalkofiilid, mis moodustavad sulfiidseid mineraale, esinevad koos väävliga Cu, Ag, Zn, Cd, Hg, Ga, In, Tl (Ge, Sn), Pb, As, Sb, Bi, S, Se, Te, (Fe, Mo, Cr)
taimejäänustega meremuda ei saa tema arvates tarvitada. Ravimudaks sobib pehme võõristeta leeliseline, väävelvesiniku lõhnaga mustjashall materjal. Muda keemilist koostist kirjeldas ta C. Schmidti tehtud analüüside põhjal. Autori arvates annavad meremudale tervistavaid omadusi väävelvesiniku ja süsihappega küllastunud vesi ning vees lahustunud fosfor, süsihappe- ja rauaühendid, orgaanilised ained ning silikaadid. Analüüsides iga üksiku koostisosa toimet inimese organismile, rõhutas ta, et meremuda terapeutiline toime sõltub selles sisalduvate ühendite koosmõjust. Muda radioaktiivseid omadusi uuris 1904. aastal J. Borgmann ning täheldas selles aktiivset raadium-kiirgust. Radioaktiivsusel arvati olevat oluline roll meremuda ravitoimes. 1939. aasta veebruaris võttis Eesti Vabariigi Loodushoiu Nõukogu Haapsalu meremudalasundi looduskaitse alla. Haapsalu lahe vee ja ravimuda
kanaleid. · Karbonaatne · Mittekarbonaatne · Üldkaredus 1 2 Mittekarbonaatne (ka püsiv) karedus ...põhjustavad vees lahustunud sulfaadid (CaSO4, MgSO4), silikaadid (CaSiO3, MgSiO3), kloriidid (CaCl2, · Üldkaredus (ÜK) = karbonaatne (KK) + MgCl2) jt. Need soolad ei sadestu vee kuumenemisel, mittekarbonaatne karedus. Väljendatakse Ca2+ ja kuid kloriide sisaldav vesi põhjustab metallide Mg2+ summaarse kontsentratsiooni kaudu. korrosiooni.
Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha. Kivimiks nimetatakse vulkaanilise klaasi või orgaaniliste ainete kogumit, mis tekkinud geoloogiliste protsesside käigus. Kivimeid uurib teadusharu petrograafia. Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud maapinnal ja ka maakoore ülemises kihis tardkivimite murenemisel, vahel vulkaaniliste tegevuste tulemusena ning ka orgaaniliste ainete tulemusena Savimineraalid mullas - on kõrge peensusastmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalis- mehhaanilised aga ka füüsikalis-keemilised omadused: erikaal, poolsus, molekulaarne veemahutavus, mulla õhustatus, mullareaktsioon, plastilisus, paisuvus, taimetoiteelementide sisaldus.
Maailma mere põhjas olev maakoor õhuke. Litosfäär hõlmab maakoore ja vahevöö ülemise osa e.astenosfääri ning mõjutab maapinnal toimuvaid liikumisi. Maa litosfääri liikumisi nim. Laamtektoonilisteks ja selle teooria käis välja A.Wegener. Peamised elemendid hapnik ja räni. Litosfääri koostis: · elemendiline koostis- hapnik, räni, raud, alumiinium · kristallid ja mineraalid- elementidest ühendid, ülekaalus silikaadid, süsivesinikühendid, räniühendid. · Kivimid-moodustuvad erinevatest mineraalide ja kristallide kogumikest. Tard-e.magmakivimid Settekivimid Moondekivi * moodustuvad maakoore sügavamatest * mineraalsed ja orgaanilised * kvartsiit- kihtidest magma kristalliseerumisel
asendumise nähtus tema kristallvõres. Polümorfism samade keemiliste elementide kombinatsioon samades proportsioonides võib realiseeruda erinevates kristallvõre struktuurides ja seega ka erinevates mineraalides. Nt nagu süsinik suudab moodustada teemanti ja grafiidi. Ehk mineraalide kristallvõre muutumine temperatuuri ja rõhu varieerudes. 12. Peamised kivimmoodustajad mineraalid? Peamised kivimimootustajad mineraalid on silikaadid: kvarts, vilgud(biotiit, muskoviit), dolomiit, kaltsiit, päevakivid, pürokseenid (augiit), oliviinid (forsteriit) ja savimineraalid (illiit), amfiboolid (eriti küünekivi). 13. Mineraalide kõvadus ja Mohsi skaala. Kõvaduse all mõistetakse mineraali kui tahke keha vastupanuvõimet välisele deformeerivale jõule mineraloogias eristatakse mikro- ehk absoluutset kõvadust (füüsikalistes suurustes väljendatud) ja suhtelist ehk Mohs'i kõvadust (skaala 1-10)
muutumisel. Nt CaCo3 modifikatsioonid on kaltsiit ja aragoniit. 33. Mineraalide klassifitseerimine tuginedes seda moodustavale anioonile. Levinumad mineraale moodustavad anioonid on O2-, Cl-, S2- . Klassifitseerimine anioonide järgi: · Lihtained · Sulfiidid (S4) · Halogeniidid (Cl-) · Oksiidid (O2) · Hüdroksiidid (OH-) · Hapnikulised soolad: silikaadid (SiO4-4), karbonaadid (CO3-2), sulfaadid (SO4-2) fosfaadid (PO4- 3 ) jt. 34. Peamised kivimmoodustajad mineraalid? Si, Al, Mg, Fe, Na, Ca, K. 35. Silikaatide rühm ja silikaate moodustavate erinevate räni struktuurimotiivide olemus? Silikaatide struktuuri põhiühik on ränihapniku tetraeeder (SiO4)4-. See võib olla iseseivalt või moodustada suuremaid struktuurüksusi. · Iseseisvad tetraeedrid neso- e. singelsilikaadid
Vee kareduse määramiseks on vaja koguseliselt määrata vees HCO-3 ja CO2+3 sisaldus ja Ca2+ ja Mg2+ sisaldus. 1 mmol/dm3 või mekv/dm3; Saksa kareduskraad ehk 'dH; ppm. 1 mmol/dm3=2 mekv/dm3 = 100ppm = 5,6 'dH 28. Miks suurendab kare vesi pesemisvahendi kulu? Kuna seebi reageerimisel Ca2+ tekivad mitmesugused rasklahustuvad orgaanilised ühendid 29. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid (moodustavad Ca ja Mg ioonidega sademe), polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad (seovad Ca ja Mg ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks) 30. Millised keemilised reaktsioonid toimuvad looduslikus vees kuumutamisel üle 65 C? Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel lagunema, reaktsioonide käigus tekib sade, mida nimetatakse katlakiviks. 31. Kuidas te määrasite karbonaatse kareduse? Kui suur oli saadud tulemus?
Kraatrit ümbritseb alati tunduvalt suurem tume ala. Paljud väikesed tumedad laigud suurkuu pinnal paiknevad oletatavasti väiksemate kraatrite ümber. Ganymedes, suurim kuu Päikesesüsteemis, peegeldab tagasi 40% pealelangevast valgusest. Võrreldes Io ja Europaga on seda vähe, kuid meie Kuu kõige heledamad alad on veel poole kehvemad peegeldajad. Ganymedese pinnatemperatuur on umbes sama mis Europal. Suurima Galilei kuu pind on hallikaskollast värvi. Pool Ganymedese ainest on silikaadid, pool aga vesi ja jää. Nii rehkendasid teoreetikud kuu keskmise tiheduse järgi. Oletust kinnitavad spektrofotomeetrilised vaatlused ja kraatrite servade kuju servad on tekitanud voolava vee pursked kraatri tekkimise käigus. Ganymedese üldiselt väga tasasel pinnal on näha tumedamaid ja heledamaid alasid. Leidub ka veel väiksemaid heledaid, täiesti siledaid piirkondi. Heledamatel aladel on kraatreid umbes kümme korda vähem kui tumedamatel aladel
Kraatrit ümbritseb suur tume ala. Paljud väikesed tumedad laigud suurkuu pinnal paiknevad väiksemate kraatrite ümber. Ganymedes, suurim kuu Päikesesüsteemis, peegeldab tagasi 40% pealelangevast valgusest. Võrreldes Io ja Europaga on seda vähe, kuid meie Kuu kõige heledamad alad on veel kehvemad peegeldajad. Ganymedese pinnatemperatuur on ligikaudu sama nagu Europal. Suurima Galilei kuu pind on hallikaskollast värvi. Pool Ganymedese ainest on silikaadid, pool aga vesi ja jää. Seda arvasid teoreetikud kuu keskmise tiheduse järgi. Oletust kinnitavad spektrofotomeetrilised vaatlused ja kraatrite servade kuju. Servad on tekitanud voolava vee pursked kraatri tekkimise käigus. Ganymedese väga tasasel pinnal on näha tumedamaid ja heledamaid alasid. Heledamatel aladel on kraatreid umbes kümme korda vähem kui tumedamatel aladel. Heledamad alad on tihedasti täis vagusid, need on 5-15 kilomeetrit laiad ja kuni sada meetrit kõrged
Vihmavesi on keemiliselt agressiivne ning võib lagundada teatud mineraale. Keemilist murenemist võib jaotada järgnevalt: hüdratsioon/dehüdratsioon, näiteks lahustumine, näiteks: oksüdatsioon, näiteks: või lahustumisele võib järgneda oksüdatsioon: lahustumine hüdrolüüsiga leiab aset siis, kui lahustuvad mineraalsed karbonaadid, näiteks: selle protsessi käigus murenevad silikaadid: silikaatide murenemisprotsessid tekitavad lahustuvaid ühendeid, näiteks H4SiO4. happeline hüdrolüüs, mille käigus CO2-rikkas vees lahustub osa CaCO3 ja CaCO3·MgCO3: komplekseerumine, näiteks oksalaatiooni reaktsioon muskoviidiga: 5. Pinnase struktuur: nimetage ning iseloomustage pinnase kihte. Pinnas on kõige tähtsam maakoore osa. Pinnas on muutuv segu, mis koosneb mineraalidest, orgaanilisest ainest, veest ja on võimeline tagama maapinnal taimede elu. Pinnas on kivimite
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
