.............................................................................5 Rolli ettekujutus......................................................................................................................5 Rooli ootlus.............................................................................................................................6 Asukoha mõju rollile...............................................................................................................6 Sildistamine.............................................................................................................................6 Mõttekaart...................................................................................................................................7 Enesereflektsioon........................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus:.......................................................................
SUHTLEMISTÕKKED Suhtlustõkked on kõrge riskiastmega reaktsioonid – reaktsioonid, millel mõju suhtlemisele on sageli negatiivne. Need teesulud on kahjulikumad kui üks või enam suhtlevatest inimestest kannatab stressi all. 1. Kohtumõistmine (suurim teesulg) a. kritiseerimine – teise inimese, tema tegude või hoiakute negatiivne hindamine. „Sa ise tõid selle endale kaela – sa ei saa selles jamas kedagi teist süüdistada“ b. sildistamine – teise inimese alandamine või stereotüpiseerimine. „No on jobu“ c. diagnoosi panek – inimese käitumise analüüsiline, psühhiaatri mängimine. „Sa oled minu jaoks nagu avatud raamat – sa teed seda ainult selleks, et mind ärritada“ d. kiitmine – teisele inimesele, tema tegudele või hoiakutele positiivse hinnangu andmine. Tihtipeale kasutatakse kiitust kui
· lähtutakse jäigast ootusmudelist · psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes · keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale · omaenda esinemise ettevalmistamine Kommunikatsiooni liigid: · vahetu/vahendatud suhtlus · monoloogiline/dialoogiline · diaadiline/mitmeastmeline · interpersonaalne/intrakommunikatsioon Suhtlemistõkked on jaotatud kaheteistkümneks- kritiseerimine, sildistamine, diagnoosi panek, kiitmine, kamandamine, ähvardamine, moraali lugemine, ülekuulamine, nõu andmine, kõrvalepõikamine, loogiline argumenteerimine, rahustamine. Hinnangute alusel kasutatakse neid barjääre rohkem kui 90% kogu sellest ajast, mil üks või mõlemad vestluspartnerid tegelevad mingi probleemiga. I kategooria on kohtumõistmine, mille alla kuuluvad kritiseerimine, sildistamine, diagnoosi panek ja kiitmine- kõik nad annavad võimaluse teise inimese üle kohut mõista.
Aktiivne kuulamine ja kuulamistõkked Aktiivne kuulamine kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Kuulamistõkked Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus, tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: Näiteid: • võrdlemine, • samastumine, • väitlemine, • unelemine, • enda pöördumiseks ettevalmistamine, • „sildistamine“, • nõuandmine, • õigustamine, • teema vahetamine.
Ei saa lihtsalt olla ,et mulle ei meeldi või minus tekitab see ebameeldivust või ,et see ei ole minu jaoks aksepteeritav eluviis. See ei ole põhjus näitamaks välja oma pahameelt. Samuti arvan, et seadusega ei kaasne massiline homopaaride rändamine Eestisse. Neid ei teki ka massiliselt juurde. Lihtsalt tänu sellele ,et meedia on puhkunud selle probleemi suuremaks, märkame samasoolistest paare rohkem. Samasooliste paaride sildistamine, meenutab mulle seda perioodi ajaloost, kus jagati inimesed kahte rühma värvi järgi. Mustanahalistel oli igati halb maine ja heleda nahalised olid kõrgklassi inimesed. Samuti on tembeldatud homopaarid värviliseteks, mis peaks meis tekitama igasugust ebameeldivust nende suhtes ja neid peaks kohtlema kui meist igati allakäinud inimesi. Ma mõistan ka inimeste muret, et kui homopaare ei piirata, siis pole meil varsti tulevikku ja rahvast lihtsalt sureb välja, sest samasoolistel omavahel
kasulikud. Demagoogia võtteid on kasulik tunda, et neid märgata ja mitte lasta end mõjutada. Põhilised demagoogiavõtted on järgmised. 1. Emotsionaalne mõjutamine 1. Hirmutamine 2. Rahvustunde rõhutamine (Eestlane on pühiline töömees, ta ei hakka streikima.) 3. Meelitamine 4. Kaastunde tekitamine 5. Kuulajate kasu rõhutamine 2. Argumentum ad hominem(mõjutamine isiku abil) 1. Vastaste sildistamine (Ise on vallaline ja võtab sõna abieluseaduse teemal) 2. Enesekiitus 3. Autoriteetidele viitamine (Kassid ostaksid Whiskasit) 3. Vassimine 1. Arvudega manipuleerimine( 88% hambaarste soovitab Colgate'i) 2. Pooltõdete esitamine (Tuumaenergia pidurdab kliima soojenemist) 3. Lihtsustamine (Madalatest maksudest võidavad kõik)
Suhtlemis tõkked 1. Keskkonnast tingitud suhtlemis tõkked - müra, keele barjäär, staatuse vahe(sinu positsioon ühiskonnas/keskkonnas), olukorrast tingitud barjäär. 2. Esineja poolt loodud suhtlustõkked ei hoia kuulajaga kontakti,halb ettevalmistus, Üleolev suhtumine või eelarvamused kuulajate suhtes. 3.Kuulajatest tingitud suhtlustõkked - eelarvamus esineja suhtes, eelarvamused teema suhtes, isiklikud probleemid. Teesulud- hinnangute alusel kasutatakse neid barjääre rohkem kui 90% kogu sellest ajast, mil kõneletakse. 1.Kohtumõistmine- *kriitika- *sildistamine- stereotüüpidesse panemine, sildi külge panemine *diagnoosi panek-amatöör psühholoogi mängimine *kiitmine-irooniline, manipuleeriv kiitmine,see on halb; se peaks olema siiras 2.Lahenduste lakkumine: *kamandamine- käsk, mis ei ole vastluväitlustamine *ähvardamine- lahenduse pakkumine, millega rõhutatakse kristuseks *mora...
Kuigi filosoofid kasutavad termineid moraal ja eetika mõnikord samatähenduslikult, siis paljud peavad siiski eetikat kõlblusõpetuseks, teaduseks moraalist. Eetika ongi moraali ja moraalifilosoofia valdkond tervikuna. Moraalireeglid puudutavad norme; laias laastus käsitlevad nad mitte seda, mis on, vaid seda, mis peaks olema. Moraalil on iseloomulik tegutsemist juhtiv ehk normatiivne aspekt. Selle poolest sarnaneb ta teiste praktiliste institutsioonidega nagu religioon, seadus ja etikett. Moraal on tihedalt seotud ka seadustega, ning mõned inimesed võrdsustavad need kaks praktikat. Paljud seadused on kehtestatud selleks, et edendada heaolu, lahendada huvikonflikte ja aidata kaasa ühiskondlikule harmooniale, nii nagu seda teeb ka moraal. Kuid eetika võib leida, et mõned seadused on ebamoraalsed, eitamata seejuures, et need seadused on kehtivad. Näiteks võivad seadused lubada orjust, abieluvägivalda, rassilist või seksuaalset diskrimineer...
R. Bolton ,,Igapäevaoskused" Tähtsad oskused: Kuulamisoskused Kehtestamisoskused Konfliktilahendusoskused Koostööl põhinevad probleemilahendusoskused Suhtlemistõked: Kohtumõistmine - Kritiseerimine: paljud meist leiavad, et tuleb olla kriitiline, muidu ei paranda teised inimesed end ilmaski. - Sildistamine: sildistamine kannab tavaliselt negatiivset alatooni nii selle panija kui saaja jaoks. Sildistamine takistab meid ennast ja teisi tundma õppimast: meie ees ei ole enam isiksus, vaid pelgalt tüüp. - Diagnoosi panek: diagnoos, üks sildi erivorme, on inimkonnale kahju toonud juba sajandeid. Osa inimesi on teist kuulates jutu sisu jälgimise asemel ametis tundedetektiivi mängimisega, otsides varjatud tagamaid, psühholoogilisi komplekse ja muud seesugust. - Kiitmine: Üldiselt usutakse, et siiras kiitus tuleb kasuks. Tihtipeale
eetika koodeksi raames (Samorodni, 2014).’’ ’’ Saime teada, et juhiks valiti endine „Narodnoje radio” saatejuht Jelena Tšerõševa (Ivanov, 2015).’’ ’’Sputniku sisu pole sama intrigeeriv, sest kõik ju teavad, millega on tegu (Ivanov, 2014).’’ ’’ Sest me kõik tahame näha kui puusse siis Darja Saar ikka pani ja mis propaganda sealt ikka tulema hakkab (Ventsel, 2015)!’’ 4. Sildistamine ’’ Totalitaarsed režiimid, sealhulgas ka Putini režiim, kasutavad seda oma alatutel eesmärkidel (Samorodni, 2014).’’ 5. Rääkimine, rääkimine ja aina rääkimine; ’’ Eesti venelased vaatavad Venemaa propagandistlikke telekanaleid, sest neil ei ole alternatiivi. Objektiivne reaalsus on selline, et inimesed tahavad iga õhtul istuda televiisori eest ja soovivad, et selles telekas räägitakse nende emakeeles. Ja eesti
Pareto 80:20 printsiip kui kõik asjad reastada väärtuse järjekorras, siis 80% väärtustest langeb esimesele 20% asjadest ja ülejäänud 20% väärtustest ülejäänud 80% asjadest. 3 K reegel kavatse, korrasta, korda Loovuse põhikomponendid 1) probleemitundlikus 2)mõtlemise voolavus 3)mõtlemise ja tegutsemise paindlikkus 4)originaalsus 5)ideede elluviimis ja esitamis võime Loovus on hea, sest ta aitab eluga paremini toimetulla ja iseendaga rahulejääda. Loovus on võime välja mõelda ja teha midagi uut, seniolematut, mis on kellgeile kasulik või nauditav. Pole ainult võime vaid ka eriline avatud paindlik eluviis. Ajurünnaku IV reeglit: 1)ei kriitikale; 2)mida rohkem, seda uhkem; 3)mida metsikum, seda parem; 4)Sa võid ratsutada ka võõral hobusel Heas kuulamises sisaldub: 1)tähelepanelik vaikus 2) empaatiline näoilme ja zestid 3)sõbralikud ,,mõminad" 4)"ukseavajad" 5)aktiivne kuulamine (jutusisu ümberjutustamine, tunnete peegeldamine) Peeglite...
· Sotsiaalsete tunnuste tajumine · Ristuvate transaktsioonid · Omavaheliste suhete prognoos · Varjatud transaktsioonid 1.1.2 Isikutaju mehhanismid 1.4 Suhtluhstõkked : · Stereotüpiseerimine · Kohtumõistmine : · Loogiline järeldamine · Analoogiate kasutamine - Kritiseerimine · Projektsioon - Sildistamine · Empaatial põhinev isikutaju - Diagnoosipanek - Kiitmine omakasu eesmärgil · Juhttunnustest lähtumine · Tavatõdedest lähtumine · Lahenduste pakkumine : · Lihtsustamine - Kamandamine 1.1.2 Tajuefektid - Ähvardamine
Õige programm • Õige programmi valik on oluline algus fotode edaspidise saatuse otsustamisel. • Edaspidi käsitletud etapid on vajalikud, et säilitada selles suures hulgas kord. • Alati on hea kasutada kaameraga kaasa tulnud programmi • Adobe Photoshop - parim • Picasa – parim tasuta Organiseeri • Loo omale sobiv kataloogide ja albumite süsteem, milles suudad leida lihtsalt ja kiiresti vajalikud fotod • Näiteks aasta, kuu ja siis sündmus • Abiks veel sildistamine ja võtmesõnade andmine fotodele (loodus, lapsed jne) • Alati on võimalik fotod leida ka kuupäeva või kaamera margi ja ka muude parameetrite alusel, sest kogu info säilitatakse faili sees, ka säri ja ava • Adobe Lightroom Töötle • Saad anda oma fotosid parandada (kontrast, heledus, värvus, teravus) ja anda kunstilisi efekte • Need muutused võivad fotole anda palju parema näo kui alguses ja digifoto tihti vajabki töötlust
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine suhe kestev interktsioon ajategur, intiimsuse kui läheduse tegur, suhtlemise dünaamika viide sellele, et tegemist on protsessiga, millele on iseloomulik muutumine suhtlemisvahendid verbaalsed ja mitteverbaalsed (ka paralingvistilised), mille abil toimub interaktsioon. suhtlemine toimub abimehhanismide vahendusel (esmamulje, kategoriseerimine jne.) suhtlemise funktsioonid vajaduste rahuldamine (kuulmis, mõju, emotsionaalsete suhete omamise vajadus) suhted annavad isikule: · suhted kui toimetulekuressurss (sotsiaalne, matriaalne, emotsionaalne, informatiivne) · kuulumise ja kontrollimise vajadus (vastutuse võtmise määr) · minapildi kujunemine suhtlemise komponendid: kommunikatsioon (sõnumite edastamine; müra) tunnetus/taju (tajuvead, sstereotüübid, hoiakute ja seisundite mõju tõlgendamisele) mõjutamine (manipulatsioonid, mängud, käitumisstiil) sotsi...
teisega, kritiseerima, süüdistama, rahustama, haletsema või mõnel muul moel ennast temast tähtsamaks tegema. Sageli ei suju koostöö seetõttu, et me ei mõista teist osapoolt. Aktiivne kuulamine aitab sellele kaasa. Passiivne kuulamine paneb partneri lukku. Võtet, mis püüab teist poolt pigem muuta kui aktsepteerida, nimetatakse suhtlemistõkkeks. Levinumad suhtlemistõkked on käskimine, hoiatamine, moraali lugemine, nõu andmine, süüdistamine, sildistamine, rahustamine, ülekuulamine. Aktiivne kuulamine võimaldab jätta vastutuse probleemi lahendamisel teisele osapoolele ning aitab tundeid välja tuua. Tunnete n-ö karpi panemine pole kasulik ei tervise ega ka töö tõhususe seisukohalt. Aktiivse kuulamise abiga saab inimesi julgustada tunnete taha nägema ja sealt leidma probleemi põhjust, mis selliseid tundeid tekitab. Mind isiklikult aitas see kuulamis kursus just rohkem selle koha pealt, et
ehitatud demagoogia toel. Tooksin välja näited, mis mind kõige rohkem häirisid: 1. Võte #9: Vale järeldus ( non sequitur) Urmi Reinde järeldab ( 04:45), et lastekaitseseadus on selleks, et lapsed vanematelt ära võtta ja neid rakendada maailmas rindkondades, kus neid vajatakse. Tsiteering: „ ... emotsinaalne pilk sellele seaduse põhjusele on minu meelest see, et teatud rindkonnad maailmas vajavad lapsi.“ 2. Võte #14: Sildistamine Heinar Lenk sildistab ( 13:25) Taavi Rõivast sarkasiliselt geeniuseks, sest Taavi Rõivas väitis Postimehes, et on sõnastanud läbi aastate parema visioon Eestile. Tsiteering: „ ... geenius sõnastas kõige tähtsama visiooni, keegi pole paremini sõnastanud. 3. Võte #5: Kordamine: Heinar Lenk tuleb sama teema juurde tagasi, kordab öeldud mõtet ( 16:05) eesmärgiga naeruvääristada Andrus Ansipi Eestile suunatud visiooni, jõuda Euroopa
Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia Psühhopatoloogia Psühhopatoloogia on psüühikahäireid käsitlev õpetus, mis kuulub peamiselt psühhiaatria ja kliinilise psühholoogia valdkonda. Kliiniline psühholoogia ehk ebanormaalsuse psühholoogia käsitleb käitumist, mis ei sobi kultuurilisse või sotsiaalsesse konteksti, põhjustab ebameeldivust ning kannatusi nii endale kui ka teistele ning esineb statistiliselt harva. Psüühikahäired Depressioon ehk masendus, kurvameelsus esineb ligi 15-20% täiskasvanutest. Sealhulgas naistel sagedamini kui meestel. Sümptomid on alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine. Langeda võib enesehinnang, esineda une- ja söömishäireid, tekkida lootusetus tuleviku suhtes ning unarusse võivad jääda kohustused ja enese eest hoolitsemine. Ärevushäired- pinge, närvilisus, ebamugav erutus. Foobia- püsiv ja tugev hirm mingi objekti, sündmuse või olukorra ees, mis ei ole tege...
kritiseerida. Uudise komponendid: juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjalid. Mõjutamine: suures osas hinnangu andmise kaudu, reklaamisõnumi edastamine, manipuleerimine. Keeleline mõjutamine: tõene ja veenev teabeedastus, tahtmatu või tahtlik. Kui kõneleja või kirjutaja surub teisele peale endale kasulikku arvamust hämamise, tõe moonutamise või pettusega, siis on tegemist demagoogiaga. Demagoogiavõtted: enesekindlalt esitatud põhjendamata väide, eelarvamuste kasutamine, sildistamine, viitamine suuremale grupile, faktide varjamine, probleemi lihtsustamine, väite liialdatud kordamine, liigne võõrsõnade kasutamine, meie-nemad vastandamine. Reklaam eesmärk on kutsuda inimesi ostma või teenuseid kasutama. Reklaam on firmade, organisatsioonide ja üksikisikute tellitud tasuline mitteisiklik kommunikatsioon massimeedia kaudu, et veenda või mõjutada auditooriumi. Reklaam teavitab inimest, mõjutab inimest valima, kujundab inimeses uusi hoiakuid. Telereklaamid,
maal vanavanematega ning tal ei olnud normaalseid pesemisvõimalusi.Asja tegi hullemaks see,et ise on selles kõiges süüdi.Need läbielamised mõjutasid tema elu pikki aastaid peale kooli.See on ehe näide sellest,mis tagajärjed võivad olla sellisel tegevusl. Oskus inimest märgata on iseenesest inimlikult lihtne,ent seda teha on millegi pärast raske.Inimest tuleb võtta kui teekaaslast või sõpra,kellega käime päevast päeva samu radu.Tuleb jätta kõrvale üldistamine ning sildistamine,sest sellise tegevuse tagajärjed võivad olla hoopis tõsisemad,kui algul tundub.Iga inimene on omamoodi eriline ning meie,kes elame tema kõrval,võiksime seda näha.
HARIDUS Haridussotsioloogilised uurimiteemad: Hariduslik ebavõrdus, inimeste vahelised erinevused hariduslikes saavutustes Hariduse mõju ebavõrdusele, hariduslike erinevuste mõju erinevustele teiste tunnuste osas Koolis toimuvad sotsioloogilised prtsessid, õpiplaste ja õpetajate suhted Haridustase milline on inimese hariduslik kvalifikatsioon 0 tase alusharidus 1 tase põhiharidus 2 tase keskharidus 3 tase kõrgharidus Akadeemiline edukus kui hästi saab õpilane koolis õppimisega hakkama Seda näitavad: Eksamite tulemused Koolihinded Saavutustestid Raymond Boudon haridusotsused -> tekitavad ebavõrdsust. Iga etapi lõpus tuleb otsustada kas jätkata hariduse omandamist. Otsus langetatakse sõltuvalt oletatavast tulust. Töölisklassi noored ei õpi nii palju edasi kui keskklassi noored. Tracking õpilaste paralleelklassidesse jagamine tulemuste alusel Koolide vaheline ebavõrdsus taseme poolet: Õpilaste keskmine akadeemiline ed...
kohandumist teatud rollile ja selle reeglitele või nende ümberkujundamisele. Üks sotsiaalse interaktsiooni olulisi mõjusid indentiteedi kujunemisel on see, et teiste katsed määratleda inimese olemust võivad muutuda isetäituvaks ennustuseks. Katse kirjeldada inimese iseloomu põhjustab just nende omaduste arenemist, mille olemasolu usuti märkavat. Samas ei pruugi see tõele vastata, sest identiteedi üle vaieldakse ja sildistamine võib toimuda hoopis teise nimetusega, muutes ka selle tähendust. Teatud sildistamiste tagajärjed on väga sarnased hoolimata sellest, kas need olid õigustatud või mitte, sest sildistajatel on võimu oma määratlust peale suruda. Põhjused ja tagajärjed Varjatud põhjused. Sotsioloogia erineb tavamõtlemisest selle poolest, et seab kahtluse alla meile meelepärase kujutelma endast kui oma mõtete ja tegude autorist. Siiski eeldab
tasu või hoida ära tema pahameelt ja karistust. See ei ole moraalsus, vaid lollus. Moraal ilma religioonita on palju tõelisem moraal. Minu meelest on ateismi võrdlused ükskõik millise ususektiga lihtsalt küündimatu jama, sest pole olemas mingit keskset doktriini, pühakirja, rituaale ega muid atribuute, mis religioosseid organisatsioone või tõekspidamisi iseloomustavad. Ateiste on igasuguseid ja ateist olla pole üldse mingi häbiasi, kuigi sildistamine käib täie hooga. Eriti meelsasti kasutatakse argumenti, et kui oled ateist ja kui seda kõva häälega ka välja julged öelda, siis oled sihitu inimene ning elus sa hakkama ei saa. Igal inimesel on eelarvamusi, eelistusi. Me kõik oleme erinevad ja unikaalsed. Meil kõigil on oma tee ning saatus, mille sepad me oleme. Meil kõigil on ka usk millegisse. Usundeid ja religiooni pole vaja põlata. Me kõik usume millegisse- olgu selleks kõiksugused jumalad või ainult indiviid ise.
Eneseavamine ja enese esitlemine arvestamine normidega ja enda eesmärkidega Suhtlemise komponendid: tunnetus Taju sensoorsest informatsioonist mõtestatud tervikute loomine. Tajumist mõjutavad isikust ja situatsioonist tulenevad tegurid (nt. eesmärgid, huvid, rollid). Suhtlemispartneri käitumise ja muude märkide tõlgendamine võib olla "vildakas". Skeemid organiseeritud teadmised objektide kohta (mõjutused "ülevalt-alla" lähtumine välja kujunenud stereotüübist). Sildistamine suhtlemisel võib olla piirav ja hinnanguid säilitav. Käitumise põhjuste omistamine · vaatleja ja käituja seisukohtade erinevus · atributsioonivead (automaatsed) · fundamentaalsed vead Inimese tajumise mehhanismid: · kategoriseerimine, · projitseerimine, · identifikatsioon, · empaatia, · aktsentueerimine, · haloefekt, · esmamulje efekt Tunnetuse subjektiivsus mõjutab suhtlemispartneri omaduste tajumist ja käitumise motiivide leidmist.
Tegelemine peamiselt probleemsete õpilastega nõuab head probleemikäsitlus- ja suhtlemisoskust, mõistvat suhtumist, sõbralikkust ja siirust. Et noored ei oska end ise veel analüüsida, peab psühholoog olema suure empaatiavõimega. Koolipsühholoog peab olema koostööaldis. Töö nõuab ka oma aja ja tegevuste planeerimise oskust. Väga oluline on psühholoogi usaldusväärsus. Ta vastutab oma sõnade ja tegevuse eest vale arvamus või nn sildistamine võib abi asemel hoopis kahju teha. Millised on nõuded haridusele ja väljaõppevõimalused? Koolipsühholoog on kõrgharidusega psühholoog, kes on koolipsühholoogia valdkonnas saanud 160 tunnise (lisa)koolituse. Psühholoogiat saab õppida Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis, Mainori Kõrgkoolis ja Akadeemia Nordis. Koolipsühholoog peab ennast pidevalt täiendama ja olema kursis hariduseluga. Täienduskoolitusi korraldab teiste seas ka Eesti Koolipsühholoogide Ühing.
Sellist tegu paraku terve mõistusega inimene ei tee, mõeldes võimalikele ohtudele. Ka oma toas laua taga istudes võis tal tulla uitmõte püssiga mõtlematult käituda ning juhtus kurva lõpuga õnnetus. Peale vangist välja saamist oli Timo kui sildistatud isik oma koduskohas. Kõik teadsid, et talle on diagnoositud vaimne haigus ning tema teod ei ole alati läbi mõeldud. Isegi kui von Bock oli vaimselt tegelikult terve, siis selline teiste inimeste poolt sildistamine mõjub kurnavalt. Timol võis saada mõõt täis ning on võimalik, et see tegi tema hingele valusalt haiget. Seega võis Timo sooritada enesetapu, et mitte puutuda enam kokku teiste inimeste pilkudega. Vaimselt üsnagi kurnav on pidev järelvalve all elamine, mida Timo päevast päeva koos perega kannatama pidi. Talle määrati ära piir, kust enda jalga üle ei tohi tõsta ning jälgiti hoolega, et Timo ühtegi reeglit ei rikuks
selgusele jõudmiseks ning oma võimete avastamiseks, ent samas arvestades meie puudulikku karjääri- ja kutsesuunitlusprogramme, mis oleksid mõeldud vaid keskkooli lõpetajatele, siis ei saa siin rääkida `lisaajast', vaid pigem kaotatud ajast: suurem enamus gümnaasiumi lõpetajatest ei tea jätkuvalt, mida oma gümnaasiumiharidusega peale hakata- üldjuhul kopeeritakse seda, mida teeb enamus- läheb omandama akadeemilist haridust. Sildistamine põhikooli lõpus õpiedukuse alusel loob vaid väärad normid ning arusaamad, et kutsekool on vaid `ebaõnnestujatele', millest tuleb esile ka Eesti haridussüsteemi teine murekoht: akadeemiline kõrgharidus on mitmeid kordi eelistatum kui kutseharidus. Lugedes hiljuti üht Riigikogu istungi väljavõtet, kus Eesti Kaubandus-Tööstukoja esimees Luman analüüsis meie riigis valitsevat olukorda, saab väga selgelt aru, et haridussüsteem toodab liialt akadeemilise haridusega inimesi.
tulevad ka distsipliiniprobleemid. Õpetajal on rohkem variante õpilase korrale kutsumiseks ja õppetöö saab olla edukam. Seega ideaalis peaks õpilaste haridustaseme tõusmine algama juba põhikoolis. Muidugi ma ei arva, et praegune süsteem on halb ja õpilased saavad halba haridust- kindlasti mitte. Kui ise tahad, siis Eestis omandatud haridus teeb paljudele teistele riikidele silmad ette. Loodan enam siiski sellele, et koolide sildistamine ja pingeritta seadmine jääb ära. Need, kes on oma taiplikkusega teistest kõrgemal, ei pea kartma, et tavagümnaasiumis jääb neile väheks, sest esimest korda on andekus seaduses välja toodud erivajadusena. Kuna hariduse reformimisega on hakanud kiire, siis on jäänud arusaamatuks mis saab õpetajatest. Küsitava väärtusega on see, kui üks õpetaja, kes on näiteks spetsialiseerunud matemaatikale, peab lisaks hakkama õpetama veel teisi reaalaineid, hoolimata sellest, et
arvestades seda, et lugusid on palju, ei saagi ta kõikidele töötajatele rikkalikult nähtud vaeva eest tasuda. Kolmas müüt väidab, et ajalehed on korrumpeerunud, ja kuigi Martin Kala täielikult seda ümber ei lükka, on ta siiski arvamusel, et ,,muidugi tuleb ajakirjanike kriminaaltegusid ja avaliku korra rikkumist karistada, kuid kindlasti ei tähenda see hukkamõistu ametile kui sellele." Kes sellega ei nõustuks? Üldistamine, millega kaasneb sildistamine, on demokraatilise ühiskonna üks enim levinud viga, mida ei saa kahjuks välja juurida, kuna sõna- ja mõttevabadus on kõigil ka neil, kellel kasulikum oleks vaikida. Martin Kala on välja toonud ka probleemi, mis võib tulevikus vägagi aktuaalne olla: ,,kohtunike meelest on inimõigusdeklaratsioonides kirja pandud õigus eraelu puutumatusele tähtsam samades tekstides sätestatud sõnavabaduse põhimõttest." Ta lisas veel selle, et ,,järjest rohkem inimesi
Mõjustamine Allikad: McKay, Davis ja Fanning “Suhtlemisoskused” Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Cacioppo, T. J. & William, P. (2008). Loneliness. Human nature and need for social connection. W.W Norton & Company Sotsiaalne mõju Interaktsioonid inimeste vahel ja sotsiaalse elu korraldamine Mõjustamine – protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine Teiste indiviidide poolt esile kutsutud muutused käitumises jne (vt eelmine definitsioon) Mõjustamine annab võimaluse kontrollida, suunata teisi ja iseenda elu (luuakse sobiv keskkond) Inimene - sotsiaalne loom -> Valmisolek ja kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud – psühholoogilised vajadused (teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse...
laondus 1. Millised tegurid mõjutavad laovaru suurust? Kirjuta 3-le ka põhjendus. V: 1) transport- sõltuvalt transpordi ostetava kaubapartii kogusest. 2) teed 3) asukoht 4) mood, trendid 5) majanduslik olukord 6) kliima, looduskatastroofid- sortimendi mõjutamine 7) demograafilised mõjud 8) rahvus, kultuur- erinevatel rahvustel, erinev kultuur. 9) maavarad 2. Millised tagajärjed võivad olla, kui vastuvõtukontrollil ei kontrollita toodete kogust hulgipakendis, vaid eeldatakse, et see on nagu traditsiooniliselt? V: Toodete kogus pakendis võib olla miinustes, ehk teatud tooteid on pakendis vähem, kui olema peaks. Tooted võivad olla ka plussis, ehk kogust on teatud pakendis rohkem, kui olema peaks, seda aga juhtub arvemini. Võib ka juhtuda, et teatud toodet, mida tuleb tavaliselt väga tihti, üldse ei kontrollita ja nii võib juhtud...
reaktsioonid, mis kipuvad vestlust blokeerima. Hiljem on Thomas Gordon välja töötanud ulatusliku suhtluserikkujate nimekirja, mida ta nimetab kuraditosinaks (Bolton 2007: 33). 2.1 Thomas Gordoni välja töötatud ebasoovitatavad reaktsioonid · Kritiseerimine: teise inimese, tema tegude või hoiakute negatiivne hindamine. "Sa ise tõid selle endale kaela- sa ei saa selles jamas kedagi teist süüdistada." · Sildistamine: teise inimese alandamine või stereotüüpiseerimine. "No on jobu!" "Täpselt nagu naine..." "Munapea." "Teie, kiivritega tüübid, olete kõik ühesugused." "Sa oled lihtsalt üks järjekordne tundetu isane." · Diagnoosi panek: inimese käitumise analüüsimine, amatöörpsühhiaatri mängimine. "sa oled minu jaoks nagu avatud raamat sa teed seda ainult selleks, et mind ärritada." "Sa pead end minust paremaks ainult seepärast, et
Antud kodutöö puhul kasutasin E.Kikase raamatutut ,,Õppimine ja õpetamine koolieelses eas" Laste sooliste erinevuste tundmine on vajalik nende arengu, laste ja keskkonna suhete mõistmiseks ning laste arengu toetamiseks. Lapse sooline areng algab juba emaihus geneetilise determineerituse ja hormoonide mõjul. Sünnihetkest vastavalt koheldakse lapsi vastavalt nende soole. Mõju avaldavad vanemate poolt valitud soole tüüpilised mänguasjad, eeskujud ning sooline sildistamine. Juba varases lapsepõlves on poisse ja tüdrukuid lihtne eristada, sest neid riietatakse ja nende soengud lõigatakse erinevalt. Maccoby eristab bioloogilist ja sotsiaalset sugu, eesti keeles ei ole kahte erinevat sõna. Bioloogiline sugu tähendab meessoost ja naissoost inimeste bioloogilis-füsioloogilisi einevusi. Sotsiaalne sugu naiseks ja meheks olemise ühiskonnapoolseid ootusi, rolle ja naiste-meeste domineerimissuhteid.
*märgiline käitumine märke kasutav, vahendav või tõlgendav tegevus e. Kommunikatsioon Dekodeerimine- sõnaliste ja mittesõnaliste signaalide lahtimõtestamine eesmärgiga tabada neisse kätketud tähendust. 5 verbaalse kommunikatsiooni oskust Kaks on seotud kodeerimisega: kõnelemine ja kirjutamine. Kaks seotud dekodeerimisega: kuulamine ja lugemine. Dekodeerimine ja kodeerimine- >loogiline mõtlemine ja arutlus oskus. Suhtlemistõkked *Kohtumõistmine- kritiseerimine, sildistamine, diagnoosimin, kiitmine *Lahenduste pakkumine- kamandamine, ähvardamine, moraali lugemine, ülekuulamine, nõu andmine *Teise murede vältimine- teema vahetamine, loogika kasutamine, rahustamine Kuulamine Kuulamisoskused: 1. tähelepanu väljendamise oskused 2. Jälgimisoskused 3. peegeldamisoskused Isikutaju - Inimese ja tema kujutise tajumine teise isiku poolt *Sotsiaalne pertseptsioon- isikutaju ja inimesetundmise nähtused ja protsessid kokku
ajastus. Kuulamise eeldused on avatus, tingimusteta aktsepteerimine, partnerlus, sotsiaalne soojus, empaatia ja aktsepteerimine. On olemas ka osaline kuulamine ehk pseudokuulamine, kus inimene püüab jätta muljet kuulamisest. Suhtlemine ei ole lihtne. Igapäeva elus tekib suhtlemisel tõrkeid. Inimeste arvamused on erinevad, inimeste käitumisviisid on erinevad. Kõik see võib põhjustada konflikte. Suhtlemistõrgeteks on kritiseerimine, sildistamine, ähvardamine, kamandamine, diagnoosimine, moraali lugemine, ülekuulamine, nõuandmine ning isegi kiitmine, teatud olukordades. Kritiseerimise käigus inimese tegevusi hinnatakse negatiivselt. Sildistamise puhul saab tuua hea näite: naine roolis, auto kraavis. Kuid kas see on tõsi? Ei ole, see kui osad naised rooli taga on ja autoga kraavi sõidavad, ei tähenda seda, et kõik naised seda teeks. Sama võib öelda, kui sildistatakse blonde kui lolle. See ei ole samuti tõsi
tegutsemise kaudu. Kogenud partner ei pea otseselt teist suunama või õpetama, olulisem on eeskujuks olemine, arutlemine ning koos tegutsemine. Isiklikult leian, et sotsiodünaamiline nõustamine ei ole täiesti uus nõustamissuund, vaid tugineb varasematel nõustamisvormidel. Kuid sotsiodünaamiline nõustamine erineb teistest nõustamisvormidest selle poolest, et viimane ei rühmita inimesi diagnoosi kaudu. Diagnooside põhjal sildistamine viib teise inimese teiste silmis madalamale positsioonile ning võib kaasa tuua ebaõiglase kohtlemise. Kindlasti peaks nõustamise eesmärk olema teatud juhtumitel siltidest vabastamine, seepärast kuna paljud diagnostilised sildid tekivad inimeste testimise käigus, kuna viimane on lihtsaim viis inimesi klassifitseerida. Järgmine oluline erinevus seisneb selles, et sotsiodünaamiline nõustamine ei põhine teraapial
........................15 Sotsiaalne Patoloogia..................................................................................... 15 Sotsiaalne desorganiseeritus.........................................................................15 Väärtuskonflikt............................................................................................... 16 Hälbiv käitumine (deviant)............................................................................. 16 Sildistamine.................................................................................................... 17 Kriitiline teooria.............................................................................................. 17 Sotsiaalne konstruktivism.............................................................................. 17 Töö sotsiaalprobleemidega (social problem work) või mäng sotsiaalprobleemidega (social problem game)........................................................
Negatiivsete mõjutamismehhanismide alla kuuluvad: Füüsilise vägivallaga mõjutamine o löömine o tõukamine Psüühilise vägivallaga mõjutamine o karjumine o hääletõstmine o ähvardamine o mõnitamine Demagoogiga mõjutamine o kainele mõistusele rõhumine o enamuse arvamusega manipuleerimine o faktidega vassimine o sildistamine Sõltuvussuhtega mõjutamine põhineb asjaolul, et inimestel on oluliste vajaduste rahuldamiseks piiratud võimalused, siis see, kes neid võimalusi omab, omab ka võimu selle inimese üle. Sõltuvussuhte korral muudab inimene oma käitumist, hoiakut, väärtusi, muutub mina-pilt ja enesehinnang ning seda mõjutamise tagajärjel. 7 Levinumaks vajaduseks on rühmakuulumise vajadus, infovajadus ja autoriteedivajadus. 4. Kuulamine
Selliste kontaktide puhul mina enamasti ütlen oma sõnumi ära, lepin kokku teise aja või lähen inimese juurde hiljem. Kontakti lõpetamisel on oluline öelda positiivne sõnum isegi siis, kui teade ise oli negatiivne, sest sellisel juhul ei jää teisel inimesel midagi sisse kripeldama. Suhtlemisel võivad tekkida ka tõrked. Suhtlemistõrked on kritiseerimine, mille käigus inimese tegusid ja hoiakuid hinnatakse negatiivselt. Sildistamine, mille puhul inimest alandatakse ja pannakse talle n.ö ,,silt" näiteks nohik, pugeja, memmekas vms. Inimest hakatakse võtma selle inimesena isegi siis, kui ta seda pole, sest teda on sildistatud. Diagnoosimise puhul inimest analüüsitakse või mängitakse tema peal amatöörpsühhiaatrit, mis võib väga ebameeldiv olla. Suhtlemistõrge võib olla isegi kiitmine, kui ei selgitata ära, mille eest kiidetakse
pooleli. Igapäevaselt on tavaline takka kiitmine,kui kuulan sõprade juttu, kus ma väga ei süvenegi informatsiooni, vaid ainult noogutan innukalt pead, mõtlemata tegelikule olukorrale. Õpetajate puhul mõtlen tihti vastuse peale, ilma et korralikult lõpuni kuulaks. Mõne klassikaaslase juttu ei soovigi lõpuni kuulata, sest tean, et see mind niikuinii väga ei huvita ning toimub sildistamine. Konfliktisituatsioonid on kerged tulema, kui ei kuulata teist inimest lõpuni, ning hakatakse oma õigust taga ajama. Tahetakse end kohe kaitsta, süüdistades oma vigades kohe vastast. Inimesed muutuvad tihtipeale agressivseks ning ennastkehtestavaks. Kui ärrituda, ei mõelda enamasti tagajärgedele, loobitakse tühje sõnu, mis pärast võivad tüli veel suuremaks ajada. Viimati oli mul konflikt vanematega, kui nad pahandasid, et ma olen oma asjad hooletusse jätnud
Demagoogia on kõnedes, diskussioonis, vaidluses, arutluses, propagandas jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine. Enamasti mõjutatakse uskuma asja, mille kohta esitaja teab, et see ei ole õige, et auditoorium jääks valearvamusele ja võtaks vastu sellest tulenevad valed otsused. Ausas diskussioonis, vaidluses või arutelus püütakse demagoogiat vältida ning tugineda üksnes faktidele ja loogikale. Sõna tähendus on läbi aja muutunud. Demagoogia on tihedalt seotud retoorika ehk kõnekunstiga. Retoorika võib sisaldada demagoogiat, kuid retoorika abil püütakse eeskätt sõnumit ilmekalt, arusaadavalt ja mõjusalt esitada. Tahtmatu demagoogia võib tuleneda kas sellest, et kõneleja on ise demagoogia ohver, või siis tema emotsionaalsest kontrollimatusest, puudulikest teadmistest ja nõrgast loogikast. Tahtlik demagoogia võib neid kolme teeselda. Demagoogiavõtted jagunevad järgmistesse gruppidesse: · Puuduliku loogika pe...
Karjääri kujundamise paradigmad Piret Jamnes 2.12.2017 Paradigmad 1. Kokkusobitamine (matching) 2. Humanistlik (developmental) 3. Konstruktivistlik 4. Life Design Matchingu paradigma 1. Eesmärk viia kokku töö nõuded ja töötaja omadused. 2. Iga töö nõuab inimeselt teatud omaduste kogumit, mis tagab parima soorituse. 3. Tööalase sobivuse määratlemine testide abil. 4. Efektiivsuse taotlus. 5. Elukutsevalik on teadlik, ühekordne otsus. 1909 Frank Parsons “Choosing a Vocation” I MS-II MS IQ testimine, isiksuse joonte uurimine, psühhotehnika katsed ja testid. 1959 John J. Holland “A Theory of Vocational Choice” Parsonsi teooria Töötas välja talent-matchingu teooria, millest hiljem kujunes välja Trait and Factor teooria karjääriplaneerimises. Pakkus välja 3-astmelise teooria (enda joonte tundmine, tööturu tundmine ja ratsionaalse otsuse tegemine selle info põhjal). John Lewis Holland (1919-2008...
5.Millised ettevõtted on üldjuhul avalike ladude pidajad ? Avalike ladude pidajad on üldjuhul suuremad logistikateenuseid pakkuvad ettevõtted (ekspedeerijad, vedajad, sadamaoperaatorid). 6. Milline on avaliku või lepingulise laopidaja vastutus kliendi kaupade eest ? Avaliku laopidajatel ei ole eriti suur vastutus kauba eest. Kauba omanik vastutab ise. Lepingulise lao puhul vastutus suurem kuna see nõuab enamasti ka ka laopidajalt lisateenuste osutamis näiteks nagu kauba pakkimine, sildistamine, varustamine kasutusjuhendiga ja toote lõplik koostamine. 7.Mille järgi otsustatakse, kas laohoone kasutamine hoiustamise seisukohalt on efektiivne või mitte ? Otsustatakse, kas laohoone kasutamine hoiustamise seisukohalt on efektiivne või mitte, sellejärgi kas: Kaubad paiknevad infosüsteemis kirjeldatud hoiukohtadel; toodete kogused hoiukohtadel vastavad infosüsteemis kirjeldatud kogustele; kaupu siirdatakse ühelt hoiukohalt
Igapäevaoskused Robert Bolton Suhtlustõkked on kõrge riskiastmega reaktsioonid, st reaktsioonid, mille mõju suhtlemisele on sageli negatiivne. Suhtlustõkked kahandavad teise eneseväärikust, nad kalduvad esile kutsuma kaitsehoiakut, vastupanu ja pahameelt. Suhtlustõkked on: x Kritiseerimine teise inimese, tema tegude või hoiakute negatiivne hindamine. x Sildistamine teise inimese alandamine või stereotüpiseerimine. x Diagnoosi panek inimese käitumise analüüsimine, amatöörpsühhiaatri mängimine. x Kiitmine teisele inimesele, tema tegudele või hoiakutele positiivse hinnangu andmine. Tihtipeale kasutatakse kiitust kui trikki, et panna inimesi oma käitumist muutma. x Kamandamine teisel millegi teha käskimine, mida sina tahad.
· Tasakaalu häirete puhul- liikuvate esemete teelt kõrvaldamine · Ravimite valmis panemine igaks päevaks, õpetus juurde · Öölambid käekaugusele · Säilitada ümbritsev keskkond samasugusema Orienteerumine · Dokumendid kaasa- äraeksimine · Turvakäevõru andmetega · Meelde tuletada sõnu ja enda isikut MÄLUABIVAHENDID · kalender, kell, märkmepaberid · asjade sama paigutus · tubade, uste sildistamine · pildialbumid · teade, kui üksi jäetakse 6. Millised on hea hoolduse põhimõtted? · Hooldus peab lähtuma vanuri vajadustest · Hea hooldus on tervislik, nii füüsiliselt kui psüholoogilist poolt hõlmav · vanuril on tugiisik, kes kuulab ja mõistab · Oma asjad · Turvaline keskkond · Võimaldab iseseisvust Hea hooldus on elulähedane, rõhutatakse vanuri veel säilinud oskusi ja tervist. Erivajadused 1
Sotsioloogiliste uuringute läbiviimine Miks me uurime? Isiklik vaatlus ja kogemus võivad näida kõige täpsemate informatsiooniallikatena. Elu näitab aga, et just endastmõistetavid arusaamu tulebki uurida. Tarkuseterad: 1. töötamine värskes õhus, rõõmus meel ja ohtralt hapupiima lubavad inimesel elada 110 aastat ja kauemgi. 2. kuni viimase ajani elas enamikus ameeriklaste majapidamises koos 3 põlvkonda ja kõik armastasid üksteist. 3. surmanuhtlus vähendab kindlalt ja selgelt raskete kuriteguse hulka. 4. ameeriklaste eluaja pikkuse ja kvaliteedi määravad ära inimese intellektuaalsed võimed. Oluline on küsida, miks inimesed jätkavad millegi uskumist, kuigi on olemas tõendid vastupidise kohta. Eri sots. kihtide grupid usuvad eri väiteid. Mida inimesed usuvad olevat tõeline, on tõeline oma tagajärgedes. Sotsioloogid teevad oma uurimustööd selleks, et mõista meid ümbri...
kolmest asjast: umbkaudselt 70% kehakeelest, 20% häälest ja kõigest 10% sõnadest. Õppides jälgima ja valitsema oma kehakeelt ja lugema kliendi oma. Nii on ligipääs hulgale olulisele informatsioonile, mis müügiotsust mõjutab. ● Kuula, mida partner Sulle räägib - kuulamisoskus on tavaliselt harjumuslik ja ebateadlik tegevus. Tihti kipume me erinevates situatsioonides kasutama igasuguseid kuulamistõkkeid; nagu sildistamine, oma vastuse koostamine, nõustamine, valikuline kuulamine, mõtete lugemine, mõtete kõrvale kaldumine, võrdlemine või takka kiitmine. Tasub ennast kõrvalt jälgida, et teadvustada, mis takistab aktiivset kuulamist, sest siis saab segaja teadlikult kõrvaldada. Hea kuulamise reeglid: 1. Keskendu partnerile
Tallinna Gümnaasium Õppimine ja mälu Referaat Kaarel Küla 11. klass Tallinn 2008 Sisukord 1. Sisukord................................................................................................................... 2 2. SISSEJUHATUS......................................................................................................3 3. ÕPPIMINE................................................................................................................4 1. Õppimise mõiste...................................................................................................... 4 4. MÄLU OSA ÕPPIMISEL..........................................................................................4 2. Info salvestamine mälus.......................................................................................... 5 3. Salvestamine kui aktiivne protsess...............
Iseteeninduslik kaardimakseterminal Pangakaartidega maksete teostamine. Pakkide identifitseerimine. Andmete Triipkoodilugeja viimine süsteemi. Tehingu kinnitamine kviitungi Kviitungite printer trükkimisega. Pakkide siltide printer Pakkide sildistamine. Tagavara andmesidekanal peamise kanali GPRS andmesidemoodul rikke puhuks. Toimingut tegeva inimese Fotokaamera identifitseerimine. Kappide moodulid koos arvuti juhitud Pakkide säilitamine, edastamine ja lukusüsteemidega tagastamine (1)
(nt. graafik & maakaart uudistesaates) • Visuaalne imperatiiv — Kummaline, erakordne, väga ootamatu kohustuslik plaan, mida peab vaatajani tooma. (Õnnetusjuhtumi puhul nt. sündmuspaik) Defineerimine: • Defineerimisulatus — Mõne isiku puhul peab rohkem veava nägema, et defineerida kes ta on. (nt. Obama tunnevad kõik ära, tavalist juustutootjat tuleb ulatuslikult defineerida. • Defineerimine kontekstis — Sildistamine (nt. tüüpiline eesti pensjonär) • Osutus — näitav / osutav defineerimine (nt. see on see oluline moment) • Viidata saab objektidele, kohtadele, ajamomentidele. • Pilt ja hetk seostatakse — just praegu toimuv: live (otseülekanne). Osutus — Liikumine on pildis huvitav, aktiivseid tegevusi saab näidata. Argumentatsioon — tajumist ja mõtlemist ei saa pildis näidata, seda saab sõnadega kirjeldada (uudisloos).
Lepinguline laopidamine on suhteliselt uus laomajanduse vorm. Lepinguline laopidamine on kombinatsioon avalikust ja privaatteenindamisest. Vastupidiselt avalikule laole, mille puhul hoiustatakse klientide kaupu üldjuhul ilma lepinguta või lühiajalise lepinguga, on lepingulise laopidaja ja kliendi vahel sõlmitud enamasti pikaajaline kokkulepe. Selline leping nõuab laopidajalt ka sageli selliste täiendavate laoteenuste osutamist nagu pakkimine, sildistamine, varustamine kasutusjuhenditega, toodete lõplik koostamine jne. Sellistel puhkudel tagab leping ostetavate teenuste osutamise stabiilsuse. 6 Laonduse komponendid Ruum, seadmed ja personal on laomajanduse kolm olulist komponenti, mis on enamasti üksteisest sõltuvuses. Laoruum kujutab endast üldjuhul tarbekaupa. Selle hind võib olla suuresti muutuv sõltuvalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
