Demograafiline siire Elle Reisenbuk TDLi geograafiaõpetaja Tartu 1999 Demograafilise siirde teooria kirjeldab muutusi rahvastiku taastootmises - sündimuses ja suremuses. Taastootmise muutused põhjustavad rahvaarvu ja vanuskoosseisu muutumist. Demograafilise ülemineku käigus läheb iga inimrühm ajaloo jooksul traditsiooniliselt rahvastiku tüübilt üle kaasaegsele rahvastiku vaheldumisele. Demograafiline üleminek toimub koos industrialiseerumisega. Põlvkondade vaheldumine toimub kahe etapi kaudu: · demograafilise ülemineku esimene etapp ehk demograafiline plahvatus
sisukord: 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon - terviklikult korraldatud sotsiaalne ühendus, mis on moodustatud kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks. See on teadlikult koordineeritud ja koosneb kahest või enamast inimesest, funktsioneerib enam-vähem katkematult. Seega tunnused on: Kaks või enam liiget Katkematu funktsioneerimine Kindla eesmärgi täitmiseks moodustatud Koosneb H. Mintzbergi kohaselt kuuest osast: Põhitegijad e töö teostajad Eesliin (vähemalt üks juht) Keskliin (ühendab eeslini ehk juhti töö teostajatega) Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) Abistav personal Ideoloogia e organisatsiooni kultuur On nelja tüüpi organisatsiooni "iseloomusid" Võimule suunatud - püüab valit...
TMO3171 KORDAMISEKS KONTROLLTÖÖ NR 2 1. Selgitage kontrollimise kui juhtimistegevuse olemust ja vajadust organisatsiooni tegevuses. Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See võib olla kulutuste võrdlemine eelarvega, valmis ehituse võrdlemine projektiga jne. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine. Kontroll on organisatsioonile vajalik järgmistel põhjustel: o kohanemiseks mikro- ja makrokeskkonna muutustega; o vigade kuhjumise vältimiseks; o kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle: o omahinna minimiseerimiseks. Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust 2. Millised seosed on kontrollimise ja planeerimise kui juhtimistegevuste vahel? Xxx 3. Mida nimetat...
töö ja kohe tööle asuma; Isik kvalifitseeritakse töötuks, kui ta: Kuulub vanuse poolest tööjõu hulka. Ei töötanud kogu arvestusperioodi (nt. eelneva kuu) jooksul. Otsib aktiivselt tööd. Muu hulgas tähendab see, et ta ei ole õpilane , üliõpilane , ajateenija , kinnipeetav , haige ega pensionär . On võimeline kiiresti tööle asuma. (näiteks kahe nädala jooksul) Tööpuuduse liigitamine Siirde tööpuudus on seotud töökoha vahetusega, nt parema töö otsimisega. Kuna uue töökoha leidmine võtab enamasti aega, on inimesed mingit aega vahepeal töötanud. Siirdetööpuudus on enamasti lühiajaline ning seda ei peeta üldiselt probleemiks . Struktuurne tööpuudus on põhjustatud töötute oskuste, kvalifikatsiooni, asukoha ning ettevõtete vajadustele mittevastavusest. Struktuurne tööpuudus võib olla teatud elanikkonna gruppidele väga raske
Regioon: Ida- Aasia, Jaapan 2 84 81,1 88 1,4 Allikas: United States Census: International Programs Regiooni näitlikustaiseks valisin ühe riigi samast regioonist, kuna Ida-Aasia regiooni koondtabelit polnud kuskilt leida. Jaapan on Ida-Aasia riikidest kõige paremal järjel ja kõige arenenum ,see on jõudnud oma rahvastikuga demograafilise siirde viimase etapini, st kaasaegse rahvastikuni. Mongoolias on sündimus kõrge ja suremus samal ajal madal, seetõttu on loomulik iive positiivne,jätkub rahvaarvu kasv. Jaapanis seevastu on nii sündimus kui suremus madal, ja suremus pisut suurem, loomulik iive on nõrgalt negatiivne ning rahvaarv õrnalt langeb. Rändesaldo Jaapanis on null. Mongoolias on see aga -3000, seal on ülekaalus väljaränne.
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE 1. Hõivatus erinevates majandusharudes? Teenindus,tööstus ja põllumajandus. 2. Marginaalne rahvastik? Marginaalne rahvastik- hiljuti maalt linna elama asunud inimesed, kes ei leia püsivat seaduslikku tööd ega eluaset. 3. Demograafiline siire? Demograafiline siire on rahvastiku protsess, mille käigus kõrge sündimus ja suremus asenduvad madalatega. 4. Demograafilise siirde näitajad? a) Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine sündimus ja suremus on kõrged, rahvaarv kasvas väga aeglaselt. b) Demograafiline plahvatus Sündimus jäi traditsioonide toel kõrgeks suremus langes, rahvaarv kasvas kiiresti. c) Rahvastiku vananemine Sündimus langes,suremus aeglane, rahvaarvu kasv aeglane, rahvastik vananeb d) Kaasaegne ehk moodne rahvastiku tüüp Sündimus ja suremus madalad, rahvaarv püsib stabiilne 5
.pdf kujul kontrolltöö, milles teemaks iive, rahvaarv, statistika, lõuna ja põhja riikide iivete erinevus, keskmine laste arv naise kohta, loomuliku iibe arvutamine, demograafilise siirde etapp, linnastud jne.
tükitöö osakaalu suurenemine 2. Ajaliselt kõige pikem töönädal Euroopa riikidest on (Eesti Statistikaameti andmetel): a. Türgi b. Prantsusmaa c. Taani d. Island 3. Eesti töötaja tunnitootlikkuse tase erineb saksa töötaja omast kordades umbes: a. 7 b. 6 c. 5 d. 4 4. Tootlusnormi suurendamisel 10% väheb ajanorm: a. 11,1 % b. 10,1 % c. 9,1 % d. 9,6 % 5. Loomulikuks töötuse määraks on: a. siirde -, tsüklilise - ja struktuurse töötuse summa b. siirde ja tsüklilise töötuse summa c. siirde - ja struktuurse töötuse summa d. tsüklilise ja struktuurse töötuse summa 6. Transver e. siirdetuludena käsitletakse a. Renditulu b. Töötasu c. Pension d. tulu ettevõtlusest e. saadud pangaintresse 7. Kõige madalama elukestva õppe %-ga rahvas EL-s on: a. Bulgaaria b. Taani c. Island d. Rumeenia 8
VÄHEAKTIIVSED METALLID+VESI-> REAKTSIOONI EI TOIMU 7. Metallide redutseerivate omaduste võrdlus (reaktsioonid) METALL+SOOL-> UUS METALL+UUS SOOL -Metallide aktiivsus reageerimise nii hapniku, lahjendatud hapeta kui ka veega on väga erinev -Metall tõrjub sooladest välja vähem aktiivse metalli -Vask ei suuda rauda sooladest välja tõrjuda -Kui uuritav metall suudab teise metalli välja tõrjuda, on ta sellest metallist aktiivsem 8. Kus asuvad leelismetallid, leelismuldmetallid, siirde metallid ja poolmetallid? Leelismetallid- IA rühmas Leelismuldmetallid- IIA tühmaas( Ca, Sr, Ba, Ra) Siirdemetallid- B rühmas, tavaliselt välimisel kihil 2 elektronide 9. Metallide side ja sellest tingitud head omadused( elektri-ja soojusjuhtivus, plastilisus) Head soojus-ja elektrijuhid- suhteliselt vabalt liikuvad elektronid Mehaaniliselt hästi töödeldavad- kirtallis paiknevad aatomkihid võivad üksteisesuhtes nihkuda, ilma , et metallilised sidemed katkeks 10
SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................3.lk. TÖÖTUS JA TÖÖ OTSIMINE.......................................................................4.lk. Töötu või tööotsija............................................................................................4.lk. Teenused töötule ja tööotsijale.........................................................................5.lk. TÖÖPUUDUSE LIIGITAMINE......................................................................6.lk. Siirde tööpuudus...............................................................................................6.lk. Struktuurne tööpuudus......................................................................................6.lk. Tsükliline tööpuudus.........................................................................................6.lk. Vabataht...
protsesside kiiruse. b) pn-siire Kahe eri juhtivustüübiga pooljuhtpiirkonna kontakt samas kristallis. Metallurgiline piir. Tasakaaluline reziim, päri- ja vastupinge reziimid (diagrammid). Injektsioon vähemus-l/k sisestamine Schottky siire - pn-siirde eriliik: metall + Si. Metalli-pooljuhi kontakt võib olla nn. oomiline või alaldav. Alaldav kontakt põhineb elektronide väljumistööde erinevusel. Kuna puudub injektsioon, siis ümberlülitumisprotsessid toimuvad kiiremini. Siirde mahtuvus. Pn-siirde omadusi (piirväärtused, kuni...): Ge Si GaAs Schottky Vastupinge URmax ,V 500 12000 7000 500 Päripingelang UF, V 0,3 0,7 1,5 0,3 -6 -9 -12 Vastuvool IR, A 10 10 10 10-12 Väljalülitumisaeg toff, ns 10 10 0,1 0,1 Siirde temp. T max, °C 0
kasutamise oskuste arendamine. Skeem Teooria Pooljuhtdioodid on kahe väljastusega ühe pn- siirdega elektronseadised. Nende valmistamisel kasutatakse lähtematerjalina räni germaaniumi või galliumarseniidi monokristalli, kus lisandite kontsentratsioon ei tohi ületada 10-8 %. Dioode liigitatakse siirde kuju ja mõõtmete järgi punkt- ja pinddioodideks. Punktdioodidel on avaldava kontakti mõõtmed samas suurusjärgus siirde paksusega, pinddioodidel on aga siirde pindala tõkkekihi paksusest palju suurem. Otstarbe ja kasutusala järgi jaotatakse dioodid järgmiselt: 1. Alaldusdioodid. 2. Kõrgsagedusdioodid (lülitus-, detektor- ja segustidioodid). 3. Ülikõrgsagedusdioodid (PIN-dioodid, Schottky dioodid). 4. Stabilitronid (Z-dioodid ja temperatuurkompenseeritud tugidioodid). 5. Siirdeprotsesside liigpingelahendus-dioodid (TAZ-supressordioodid). 6. Mahtuvusdioodid e
Auk on samaväärne positiivse laenguga. Augu laeng on võrdne elektroni laenguga.(lk 88) 15. Mis on pn-siire?lk 92 p-juhtivusega pooljuhi ja n-juhtivusega pooljuhi piirkihti nim p-n-siirdeks. Näit vahelduvvoolu alaldajad ja signaalide võimendid ning genereerijad. 16. Kuidas saab muuta pn-siirde potentsiaalbarjääri kõrgust?lk 93 Pot. Barjäär tugevneb, kui välise pingeallika poolt p-n-siirdes tekitatud elektriväli on samas suunas kui Epn. Seepärast on voolu tekkimine läbi siirde Epn suunas raskendatud ja tõkkekihi paksus suureneb. Seega on tal ühepoolne juhtivus, tal on ventiili omadused. 17. Mis on pärilülitus? lk 92-93 Kui pinge on rakendatud juhtivas suunas. Lk 93 Päripingestatud pn-siire Kui aga n-kihile rakendada negatiivne ja p-kihile positiivne pinge, mis on suurem kui iseeneslikult tekkiv pinge (germaaniumil ligikaudu 0,3 volti, ränil natuke üle 0,6 voldi), siis tõkkekiht väheneb, pinge "tõukab" elektronid samasuguse laengu tõttu siirde poole ja
..............................................................................................................................................................3 1.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides......................................................................................................................................3 1.3.P-N-siire ja tema alaldav toime (The P-N Junction) .................................................................................................6 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) ......................................................................8 1.5. P-N-siirde omaduste sõltuvus sagedusest................................................................................................................. 9 1.6. P-N-siirde läbilöök (Breakdown)..............................................................................................................................9 2. POOLJUHTDIOODID (Diodes)...........
Priit Põdra, 2004 146 Tugevusanalüüsi alused 9. DETAILIDE PIKKEDEFORMATSIOONID Ühtlaselt tõmmatud ühtlane varras N epüür, N u epüür, m Siirde epüür xB uB Punkti B siire B Lineaarne funktsioon uB l
* Construction (konstrueerimine, valmistegemine) * Transition (Siire, üleviimine, rakendamine) Millistes eelnimetatud faasides ei tohiks põhimõtteliselt tegelda enam kontseptuaalse süsteemianalüüsiga, vaid ainult disaini, realiseerimise ja rakendamisega (vastamisel lähtuge aine konspektis ja C. Larmani raamatus olevast UP tõlgendusest iteratiivse ja agiilse protsessina)? Valige (ainus) õige vastus järgnevate vastusevariantide hulgast: Täpsustamise (Elaboration), Konstrueerimise ja Siirde faasis ei tohi põhimõtteliselt enam tegeleda kontseptuaalse süsteemianalüüsiga, see peab juba varem tehtud olema. Siirde faasis ei tohi põhimõtteliselt enam tegelda kontseptuaalse süsteemianalüüsiga, see peab juba varem tehtud olema. Konstrueerimise ja Siirde faasis ei tohi põhimõtteliselt enam tegelda kontseptuaalse süsteemianalüüsiga, see peab juba varem tehtud olema. Kõikides eelnimetatud faasides (s.h. ka viimases ehk Siirde faasis) võidakse tegelda
* Construction (konstrueerimine, valmistegemine) * Transition (Siire, üleviimine, rakendamine) Millistes eelnimetatud faasides ei tohiks põhimõtteliselt tegelda enam kontseptuaalse süsteemianalüüsiga, vaid ainult disaini, realiseerimise ja rakendamisega (vastamisel lähtuge aine konspektis ja C. Larmani raamatus olevast UP tõlgendusest iteratiivse ja agiilse protsessina)? Valige (ainus) õige vastus järgnevate vastusevariantide hulgast: Täpsustamise (Elaboration), Konstrueerimise ja Siirde faasis ei tohi põhimõtteliselt enam tegeleda kontseptuaalse süsteemianalüüsiga, see peab juba varem tehtud olema. Siirde faasis ei tohi põhimõtteliselt enam tegelda kontseptuaalse süsteemianalüüsiga, see peab juba varem tehtud olema. Konstrueerimise ja Siirde faasis ei tohi põhimõtteliselt enam tegelda kontseptuaalse süsteemianalüüsiga, see peab juba varem tehtud olema. Kõikides eelnimetatud faasides (s.h. ka viimases ehk Siirde faasis) võidakse tegelda
kindla vastupinge väärtust Uz ületaval toimel, mil järsult väheneb dioodi takistus ja tugevneb teda läbiv vool. Kui siirdes hajuv võimsus seejuures ei ületa lubatavat väärtust, on selline reziim lubatav. Mahtuvusdioodid Mahtuvusdiood ehk varikap on ränidiood, mille puhul kasutatakse P-N-siirde mahtuvuse sõltuvust vastupingest. Diood toimib sel juhul elektriliselt tüüritava muutkondensaatorina, mille elektroodidevahelise dielektriku - siirde tõkkekihi paksus suureneb vastupinge suurenemisel. Põhiliselt kasutatakse mahtuvusdioodi raadiotehnikas võnkeringide häälestamiseks soovitud sagedusele, kus nad on välja tõrjunud varem laialdaselt kasutatud pöördkondensaatorid. Fotodiood Fotodiood on pooljuhtdiood, mis on konstrueeritud nii, et on võimalik valguse pääs P-N-siirde tsooni ehk täpsemalt tõkkekihti. Kasutatakse fotoelementides ja päikesepatareides
Akseptor- lisand, millel on üks väliskihi elektron vähem Pn-siire · Pn-siire on momokristalse pooljuhi kiht, milles toimub üleminek aukjuhtivuselt(p- juhtivuselt) elektronjuhtivusele(n-juhtivusele) · Kristallil on erinevate lisanditega ehk erineva juhtuvusega piirkonnad, et tekiks erinimeliste laengute vastastikmõju · Kahe erineva lisandiga kihi vaheline piir ongi pn-siire. Et laengud tõmbuvad, siis siirde läheduses olevad elektronid täidavad peagi ligemad augud ja laenguta ala siirde ümber laieneb. Kui rakendada n-kihile positiivne ja p-kihile negatiivne pinge, siis vastaslaengud tõmbuvad mõlemal kihi otstel(siirdest kaugel) ja suurendavad laenguta ala ehk tekitavad tõkkekihi, mis oma suuruse tõttu ei lase elektrivoolu läbi, sest vastaskihtides olevate laengute tõmbejõud ei ole piisav selle ületamisks.
ja fofori (P) segu, et saada kõrglegeeritud n- piirkonnad (joonis 3.17). Transistoris tekkivad kolm vahelduva juhtivustüübiga ala, mida eraldavad kaks pnsiiret. Transistorid võivad olla kas pnp- või npn-struktuuriga (juhtivusega). Erinevus nende vahel seisneb vaid ühendatavate toiteallikate polaarsuses (voolude suunad vastupidised). Transistori ekvivalendiks on kaks dioodi, mis on ühendatud ühise anoodi või katoodiga. Pingestamata väljundite korral on mõlema siirde läheduses kontsentreerunud lisandioonide ruumlaengud. Ruumlaengute elektriväli kujutab endast kaht ühesugust potentsiaalibarjääri (kahe dioodi vastulülitus). Väliste vooluallikate puudumisel on siirde voolud võrdsed nulliga. Transistori kasutamisel võimenduselemendina pingestatakse üks siire päri- ja teine vastassuunas. Esimest nimetatakse emittersiirdeks, teist aga kollektorsiirdeks. Keskmist pooljuhtkihti nimetatakse baasiks
elektriväljaga. Elektriväljade liitumise tõttu suureneb summaarne potentsiaalibarjäär veelgi. Samal ajal leiab aset ka enamuslaengukandjate liikumine (pingeallika elektrivälja mõjul) pingeallika klemmide poole ja ruumilaengu tihedus suureneb veelgi. Kuna elektriväli on nüüd siirdes eelnevaga võrreldes veelgi tugevam, siis ei saa enamuslaengukandjad siiret üldse läbida. Seda olukorda võib kujutada ka nii, nagu muutuks tõkkekiht paksemaks. Selliselt pingestatud siirde olukorda nimetatakse vastupingereziimiks. p-n- siiret läbib vastupinge olukorras ainult väga nõrk vool, mida nimetatakse vastuvooluks. Vastuvoolu põhjustajaks on vähemuslaengukandjad. Tingituna vähemuslaengukandjate piiratud kontsentratsioonist ei sõltu vastuvool siirdele rakendatud vastupingest. Päripingestatud p-n siire Kui ühendada p-n-siire vastupidise polaarsusega pingeallikaga, siis on ka esinevad nähtused vastupidised võrreldes eelmisega juhtumiga
teevad osakeste vahel mõjuvad jõud ise tööd välisjõudude vastu. Kui aineosakesed teevad faasisiirdamisel ise tööd, siis vabaneb faasisiirded teatav soojushulk. Kui aga faasisiirdel on vaja ületada osakeste vahelit vastastik mõju siis neeldub faasisiirdel teatud soojushulk. Soojushulka mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massi ühiku kohta nimetatakse siirdesoojusek. Mõningate faasisiirete korral on siirde soojus kaduvväike, et seda loetakse nulliks. Näiteks võiks tuua faasisiirded, kus molekulid ei muuda asendid ruumi, küll aga pöörduvad mingi nurga võrra üksteise suhtes. Ka sellise faasisiirde tagajärjel muutuvad aine omadused. Näiteks muutuvad teatud temp. raua magnetilised omadused. Sellest kõrgemal temperatuuril ei saa rauda enam magnetiseerida. Kui aine läheb gaasiliset faasist üle vedelasse, siis sellist siiret nimetatakse kondensatsiooniks e. Veeldumiseks
3) Keerukalt muutuv põikjõud konstantse ristlõikega vardas 4) Pidevalt muutuva ristlõikega vardal Varda telje siirded Mööne tugede järeleandlikkus (Kuidas muutub varda koormamisel telje punktide aukoht ja asend esialgse suhtes.) Punkti asukoha muut ehk siire on punkti algasukohast lõppasukohta suunatud vektor, mis esitatakse projektsioonide kaudu teljele Üldistatud siirded Varda telje käitumist mõõdetakse mingis punktis kolme siirde ja kolme pöördega mida nim. Ka varda telje siireteks. Jäikustingimus, millega vastavalt vajadusele piiratakse kas deformatsiooni või siirde karakteristikuid. (paljude konstrk, normaalseks kasutamiseks on vaja et nad liigselt ei deformeeruks) (lubatav deformatsioon ja luvatav siire) (a ja a) Siire telje sihis (u) Varda telje punktide teljesihilisi siirdeid põhjustab ainult pikijõud. Pööre ümber varda telje (x) Põhjustab ainult väändemoment
Teema 3. Pooljuhtseadised M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk. 23...41): - Pooljuhtdiood, tema ehitus. Alaldava siirde tekkimise tingimus. Protsessid pooljuhtdioodis. Pooljuhtdioodi kasutamisala, põhiparameetrid (lk 23...26). - Bipolaartransistor, tema ehitus, pingestamine, protsessid transistorstruktuuris (27...30). - Ühise baasiga ja ühise emitteriga lülituse karakteristikud (30...32). - Bipolaarne liittransistor (33). - Väljatransistorid (p-n siirdega, isoleeritud paisuga), nende ehitus, tööpõhimõte, tunnussuurused (34...37). - Türistorid (dinistorid, trinistorid)
Türistori aluseks on ränikristallist plaat või ketas, millel asetsevad vaheldumisi p- ja n- juhtivusega kihid. Anood- ja katoodväljastuseks on välimised pooljuhtkihid. Jõuelektroonika seadmetes (juhitavad alaldid, vaheldid jm) kasutatavatel türistoridel ehk jõutüristoridel on neljakihiline pooljuhtkristall, kusjuures väliskihid on legeeritud tugevalt sisemised aga nõrgalt. Nõrgalt legeeritud kihid vähendavad vastupingestatud siirde ruumilaengut ja vähendavad elektrivälja tugevust suurendades siirete lubatavat vastupinget. Lihttüristori struktuur ja tingmärk on toodud joonisel 3.10. Anoodtoiteallikas on reguleeritava pingega UA, koormustakisti Rk piirab anoodvoolu ja reostaadiga RG reguleeritakse tüürvoolu. Juhul kui lüliti S on avatud (IG = 0) on päripingestatud türistori äärmised siirded 1 ja 3 samuti päripingestatud, keskmine siire 2 aga vastupingestatud.
ei ületanud 5 kHz. Praeguseks, tänu muundamisega toiteplokkide laiale levikule, ulatuvad need aga sadade kilohertsideni. • Punktdiood - Raadiolainete detekteerimiseks. • Mahtuvusdiood (varikap) - pooljuhtdiood, mille puhul kasutatakse p-n-siirde mahtuvuse sõltuvust vastupingest. Diood toimib sel juhul elektriliselt tüüritava muutkondensaatorina, mille elektroodidevahelise dielektriku – siirde – tõkkekihi paksus suureneb vastupinge suurenemisel. Põhiliselt kasutatakse mahtuvusdioodi raadiotehnikas võnkeringide häälestamiseks soovitud sagedusele, kus nad on välja tõrjunud varem laialdaselt kasutatud pöördkondensaatorid. • Stabilitron (Zerneri diood) - pooljuhtdiood, mis töötab läbilöögirežiimil ja mis hoiab temaga paralleelselt ühendatud koormusele rakendatud toitepinge või koormusvoolu
LÄÄNEMERE ÜLDISELOOMUSTUS Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³. Põhjareljeefi ja hüdroloogilise reziimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat Skageni neeme ja loode pool Göteborgi paiknevat Marstrandi saart ühendav joon. LÄÄNEMERE LIIGESTUS JA TÄHTSAMAD SAARED Nii bioloogiliselt kui ka kalamajanduslikult on osutunud otstarbekaks Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinu käsitleda koos, nn. üleminekupiirkonnana. Läänemere läänepiiriks aga loetakse ühelt poolt Darssi ja Gedseri neeme vahelist veealust künnist. Läänemere sellise piiritluse bioloo...
Sissejuhatus Kalandus on olnud läbi aegade ranna lähedal elavatele inimestele üheks peamiseks sissetulekuallikaks, tänapäeval küll vähem kui sajandeid tagasi. Kalavarude arvukuse ja liigilist muutumist on põhjustanud nii inimene ülepüügiga kui ka kliimamuutused. Kalavarude säilitamiseks ja jätkusuutlikuks majandamiseks Euroopas on loodud direktiive. Kui maailmas elab üle 20 000 liigi kalu, siis meil vaid 75 liiki, neist 44 on mageveekalad, ülejäänud on siirde ja poolsiirdekalad Läänemeri Kalavarude kaitse planeerimiseks peaks teadma varude olukorda kogu Euroopas. Läänemerest püütakse peamiselt kilu, räime, turska ja lõhet. Kilu ja räimevaru oli madalseisus 2004. aastal, pärast seda on räimevaru suurenenud, kiluvaru aga endiselt väike. Ka tursavaru oli eelmise kümnendi esimesel poolel madalseisus, kuid 2007. aastal Euroopa Liidu kalandusnõukogu poolt vastu võetud pikaajaline Läänemere tursavarude majandamise kava
suureneb. 5. Transistorid Kollektor hakkab koguma elektrone, emitter saadab auke välja kollektorisse. Transistori omadus transistor võimendab emitteri ja baasi vahelist pinget. Väikesed pingemuutused emitteri ja baasi vahel tekitavad suuri pingemuutusi baasi ja kollektori vahel. St et transistor on pinge võimendaja. Baasi potentsiaalid npn pos, pnp neg Transistor on pinge võimendaja. 6. Pooljuhtdioodi tööpõhimõte Elektrivoolu läbib pn siirde tekitavad põhilised laengukandjad. Nii n-pooljuhid kui p-pooljuhid. Voolutugevus on suur ja pn-siirde takistus on väike. 7. Väljatransistor ( tööpõhimõte, skeem) Pais + - kiirendab elektronide liikumist suudmele otsesiire. Pais aeglustab elektronide liikumist suudmele vastusiire. 8. Kiip Kiip Kinnine mikroskeem, pooljuhtplaat, milles on transistorid, dioodid, takistid, kondensaatorid. Kiipidest pannakse kokku arvuti, töö põhineb ränikristallil.
Küsimus 1 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Eesti töötaja tunnitootlikkuse tase erineb saksa töötaja omast kordades umbes: Vali üks: a. 4 b. 7 c. 6 d. 5 Tagasiside Õige vastus on: 5. Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Elanikkonna käsutatavad tulud – see on: Vali üks: a. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud jooksvad tulud, millest lahutatud kohustuslikud maksed ja maksud b. Teatud perioodil saadud (arvestetud) rahasumma c. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud nominaalsed rahalised tulud d. Nominaalsed tulud, millest on maha arvestatud elanike kohustuslikud ja vabatahtlikud maksed e. Rahaliste tulude summa suhe olemasolevasse elannikkonda Tagasiside Õige vastus on: Nominaalsed tulud, millest on maha arvestatud elanike kohustuslikud ja vabatahtlikud maksed. Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Vahetusesisesed ajakaod moodustas...
20 2013, 18:20 20 2013, 18:27 6 . 27 . 1 : 3,00 Mis on tüüptehnoloogia? : a. Erinevat tüüpi detailidel on sama tehnoloogiline marsruut b. Sarnastel detailidel on ühesugused operatsioonid c. Seadmed, rakistus ja häälestus on detailidel ühesugune d. Sarnastel detailidel on sama tehnoloogiline marsruut 2 : 3,00 Paigalduseks nimetatakse: : a. Baseerimist ja kinnitamist b. Kinnitamist ja töötlemist c. Paigaldamist ja kinnitamist d. Kinnitamist ja paigaldamist 3 : 3,00 Mis on töötluslisa? : a. Materjali osa, mis listakse toorikule peale töötlemist b. Toorikult eemaldatav materjali osa, mis saadakse tehnoloogilise protsessi mõõteanalüüsist c. Toorikult eemaldatav materjal...
N-pooljuhil on auk ja elektron skemaatiliselt vahetuses. 1.2 PN-Siirde omadused Kui pooljuht kristalli juhtivusega tsoonid tekib PN-siire, mille omadused on aluseks enamikele pooljuht seadiste tööle. Taolised kristallid P-osas on suurem osa auke N osas, aga elektrone. 1.3 Temperatuuri toime PN siirde omadustele Teatavasti on vähemus laengukandjad kõik pärit omajuhtivusest, mis sõltub väga tugevalt temperatuurist. Tekkiv vool aga sõltub laengukandjate hulgast, järelikult peab temperatuuri tõustes suurenema ka PN siirde vastuvool. Lihtsustatud reegli kohaselt suureneb vastuvool temperatuuri tõusu iga 10oC kohta 2 korda. Enamus laengukandjatest on samuti osa pärit omajuhtivusest, kuid omajuhtivusest pärinevate
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika Instituut Automaatjuhtimine Tunni tööde aruanded Õpilane Juhendajad: Tõnu Lehtla Rainer Kährik Tallinn 2008 Lineaarsete süsteemide tüüplülid Töö eesmärk: Tutvuda integreerimis-, võnke- ning aperioodilise lüliga alljärgneva kava alusel. Integreerimislüli: 1)Teoreetiline ülevaade: Integreerimislüli nimetatakse ka astaatiliseks lüliks ning I-lüliks. Ideaalne integreerimislüli väljundsignaal kasvab (või kahaneb pidevalt püsiva kiirusega, kui xs 0 ja on konstantne. Kiiruse määrab hüppe suurus sisendil. Reaalsel integreerimislüli (kirjeldatav IT1-lüliga) on väljundsignaali kasvamiskiirus alghetkel null ja tõuseb pikkamööda lõpliku kiiruseni. · Diferentsiaalvõrrand: v (t)=Ku (t) · Ülekandefu...
Kuna elektriväli on nüüd siirdes eelnevaga võrreldes veelgi tugevam, siis ei saa enamuslaengukandjad siiret üldse läbida. Reverse-Biased Junction JOONIS 4.6. ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.23 Seda olukorda võib kujutada ka nii, nagu muutuks tõkkekiht paksemaks. Selliselt pingestatud siirde olukorda nimetatakse vastupingereziimiks. p-n-siiret läbib vastupinge olukorras ainult väga nõrk vool, mida nimetatakse vastuvooluks. Vastuvoolu põhjustajaks on vähemuslaengukandjad. Tingituna vähemuslaengukandjate piiratud kontsentratsioonist ei sõltu vastuvool siirdele rakendatud vastupingest. Täpsemalt asja uurides selgub, et vastuvool koosneb mitmest komponendist, millest osa sõltub ka rakendatud pingest. Seetõttu võime ka praktiliselt märgata
* Construction (konstrueerimine, valmistegemine) * Transition (Siire, üleviimine, rakendamine) Millistes eelnimetatud faasides ei tohiks põhimõtteliselt tegelda enam kontseptuaalse süsteemianalüüsiga, vaid ainult disaini, realiseerimise ja rakendamisega (vastamisel lähtuge aine konspektis ja C. Larmani raamatus olevast UP tõlgendusest iteratiivse ja agiilse protsessina)? Valige (ainus) õige vastus järgnevate vastusevariantide hulgast: Täpsustamise (Elaboration), Konstrueerimise ja Siirde faasis ei tohi põhimõtteliselt enam tegeleda kontseptuaalse süsteemianalüüsiga, see peab juba varem tehtud olema. Siirde faasis ei tohi põhimõtteliselt enam tegelda kontseptuaalse süsteemianalüüsiga, see peab juba varem tehtud olema. Konstrueerimise ja Siirde faasis ei tohi põhimõtteliselt enam tegelda kontseptuaalse süsteemianalüüsiga, see peab juba varem tehtud olema. Kõikides eelnimetatud faasides (s.h. ka viimases ehk Siirde faasis) võidakse tegelda muuhulgas ka
( tee skemaatiline joonis) Transistor on pooljuhtseadis, millel on kaks p-n-siiret. Tal on kolm osa, millest kaks äärmist on ühesuguse juhtivusega, keskmine aga erineva juhtivusega. Vastavalt sellele, millist juhtivust omab keskmine osa. On võimalik valmistada kaht liiki transistore p-n-p ja n-p-n. Transistori tööpõhimõte seisneb selles, et ühele siirdele rakendatud oluliselt nõrgema signaalipingega saab reguleerida ning tüürida teise siirde takistust ja seeläbi ka väljundpinget. 14. Milline on välitransistori tööpõhimõte? Selles tüüritakse kanali takistust paisu pinge abil. 15. Mis on kiip? Kiip on pooljuhtplaadike, millesse on tehtud suur hulk pisikesi transistoreid koos lülitusse kuuluvate takistite, kondensaatorite ja muu vajalikuga. 16. Mis toimub kiirgavas aatomis? Kiirgavas aatomis toimub kvantsiire ehk elektroni võnkumine ühest seisulainest teise. 17
Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 5 (43) 4.2.2.2 Fotodiood Fotodiood on pooljuhtdiood, mille parameetrid sõltuvad pn-siirde valgustatusest. Fotodioodi tundlikkus oleneb valguse lainepikkusest. Tundlikkus on suurim tavaliselt infrapunases spektrialas. Fotodiood on pooljuhtdiood, mille pn-siirde piirkonda langev valgusvoog tekitab seal laengukandjaid (elektron-auk-paare). Siirde elektriväli eraldab tekkinud elektronid ja augud nii, et viimased kogunevad p-kihti, elektronid aga jäävad n-piirkonda. Seetõttu tekib dioodi viikude vahel potentsiaalide vahe mida nimetatakse fotoelektro- motoorjõuks. Seda saab kasutada fotovoolu tekitamiseks dioodiga ühendatud koormustakistis R (joonis 4.3 a). Antud juhul töötab diood fotogeneraatorina. Fotodioode saab kasutada ka fotomuundurina koos välise toiteallikaga, mille pinge rakendatakse dioodile tõkkesuunas (joonis 4.3 b)
Suremuse põhjal saab ja tuleb prognoosida pensionäride arvu, et varakult kavandada sotiaalkindlustuse süsteemi arendamist. Millised on rahvastiku taastootmise tüübid? 1. Väike sündimus ja väike suremus. Rahvastikus suureneb eakate inimeste ja väheneb noorte osatähtsus.(Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias) 2. Kõrge sündimus ja suremuse vähenemine ehk rahvaarvu kasv.(Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika) Milliseid demograafilise siirde etappe võib eristada? 1. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine(kõrge sündimus ning suremus ja madal iive) 2. Demograafiline plahvatus(Suremus väheneb järsult aga sündimus jääb traditsiooniliselt kõrgeks) 3. Üleminekuetapp(Väikese suremuse kõrval sündimuse vähenemine, keskmise eluea pikenemine ja iibe langus) 4. Rahvastiku vananemine(Sündimus ja suremus võrdsustuvad ja rahvaarv ei kasva) 5
Sood Liisa Ilves Soo, see on me ökosüsteem, Siin ja seal, see areneb me teel. Liiga vähe hapniku ning liiga palju vett, ei mesilased taha seal teha oma mett. Madal sood, siirde sood kui ka rabad, Paljud neist paiknevad me oma eesti nabal, Paiknevad turbad ja laukad kõik seal koos, Vahest ka mõni älve paistab soos. Kuigi palju on soid me Eesti maal, On rohkem neid ju Soome maal.
Kui maatriks K =[0 0], siis u(t)=0 ning graafikus näeme, et siirded lähevad miinus lõpmatusse, süsteem ei ole stabiilne Kommentaarid Kommentaar: Küsimus 5 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Missugused prototüüpülekandefunktsiooni parameetrid: sumbuvus (ksii) ja omavõnkesagedus (Wn) valisid, et tagada esimeses küsimuses nõutud siirdeprotsessi iseloom? Põhjenda mõlemat! ksii = 0.9 , mis määrab siirde võnkuvuse ts =5, mis on antud esimeses küsimuses wn=5/(ksii*ts), sellega wn =1.1111, mis on maksimaalselt 1-le lähedane Kommentaarid Kommentaar: Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Missugust Matlabi käsku saab kasutada stabiliseeriva pidevaja tagasisidemaatriksi K arvutamiseks (U(t)=-K*X(t))? A,B,C,D on pidevaja olekumudeli maatriksid. sys on pidevaja olekumudeli esitus LTI struktuurse muutujana.
a. Mehaaniliste omaduste paranemine b. Kõrge töötlemistäpsus c. Kiire töötlemiskiirus d. Töödeldavate materjalide hulk Question5 Milline neist on pealiikumine? Vali üks või enam vastust. a. Lõikeriista pöörlemine b. Ettenihkeliikumine c. Siirde ettevalmistusliikumine d. Tooriku pöörlemine Question6 Millised on lõikereziimi elemendid puurimisel? Vali üks või enam vastust. a. Ettenihe b. Puuri pikkus c. Lõikekiirus Question7 Milliseid operatsioone saab teha lasertöötlusega? Vali üks või enam vastust. a. Keevitamine
üldse mitte. Seda kasutatakse pooljuhtdioodide valmistamiseks. 13. Kui dioodile rakendada päripinge, hakkab vool pinge tõustes kasvama. Vastupinge korral kahaneb vool nullilähedale. 14. Pärisiire toimub siis, kui vooluallika positiivne poolus on ühendatud p-poolmega. Vastusiire toimub siis, kui poolused on vahetatud. 15. Transistoris on ühisesse kristallipalasse loodud kaks vastasjärjestuses pn-siiret. Ühele siirdele rakendatud signaalipingega saab reguleerida teise siirde takistust. 16. Väljatransistoris tüüritakse klemmide "läte" ja "suure" vahelist voolu siireteta pooljuhis. Tüürib isoleeritud elektroodile "pais" antud signaalipinge. 17. Kiip on pooljuhtplaadike, millesse on tehtud suur hulk pisikesi transistoreid koos lülitusse kuuluvate takistite, kondensaatorite jm vajalikuga. 18. Kiirgavas aatomis toimub kvantsiire - elektroni võnkumine ühest seisulainest teise. 19
Ent laserdioodis ei toimu see spontaanselt, vaid stimuleeritult; seega toimub valguse võimendus kiirguse stimuleeritud ehk indutseeritud emissiooni tulemusena. Sel juhul tekkiv kiirgus on monokroomne (ühevärviline) ja koherentne, mispuhul elektromagnetlainete faasidevahe püsib muutumatuna. Valguskiirguse tekkimiseks laserdioodis on vaja, et rekombinatsioone koos kvantide ehk footonite eraldumisega toimuks rohkem kui kvantide neeldumisi. Selleks tuleb siirde piirkonnas luua pöördhõive. Seda võib saavutada laengukandjate intensiivse sisestamisega heterosiirdesse (nagu see toimus esimestes pooljuhtlaserites 1960. aastatel). Kirjeldatud tingimustel tekibki valguskvante rohkem kui neid neeldub, mille tulemusena siirde tasapinnas leviv valguslaine võimeneb, s.t tema amplituud kasvab. tulekuga pooljuhtlaserid on oluliselt edendanud arengut Informatsioon ja Optoelektroonika
elektriväli samasuunaline P-N-siirde elektriväljaga (vt. joonis 1.6). Elektriväljade liitu- mise tõttu suureneb summaarne potentsiaalibarjäär veelgi. Samal ajal leiab aset ka enamuslaengukandjate liikumine (pingeallika elektrivälja mõjul) pingeallika klemmide poole ja ruumilaengu tihedus suureneb veelgi. Kuna elektriväli on nüüd siirdes eelnevaga võrreldes veelgi tugevam, siis ei saa enamuslaengukandjad siiret läbida. . Selliselt pingestatud siirde olukorda nimetatakse vastupingereziimiks. P-N-siiret läbib vastupinge olukorras siiski ka väga nõrk vool, mida nimetatakse vastuvooluks Vastuvoolu põhjustajaks on vähemuslaengukandjad , mis saavad mõjuva elektrivälja kaasabil siiret läbida Võime kujutleda ka, et siirde tõkkekiht muutub nagu paksemaks. Reverse Biased Junction 7 JOONIS 1.6 Tingituna vähemuslaengukandjate piiratud kontsentratsioonist sõltub vastuvool siirdele
Sekund- mähisel keskelt väljavõte. Diood üleval/all, alumine ühendatud ülemise ette. Tarbija ülemise mähise peal. Ud=0.9U2. q1=0.67=1/m2-1, m-pulsatsioonide arv alaldatava pinge perioodide peal. 10pdf 5. ÜK-lülitus. Trans üles, lin. elem. alla. Takisti pingelang=väljund Usis>~Uvalj. Pinge järgi võimendust pole, voolu järgi küll. Tänu suurele sisendtakile kas puhvrina. Sign arvutusel Emitterist läbi RE maha. Rsis on suur=h11e+(1+h21e)RE~ 5pdf Pilet 11. 1. alaldava siirde tekkimise tingimus 2. väljatransistoride liigitus 3. 2xT sild (ASK ja FSK) 4. välistav või (tähistus ja tõeväärtustabel) 5. ROM 1. Alaldava siirde tekkimise ting Ge korral pp>>nn Räni korral vastupidi. 2. transis liiguvad ühenimel-d laengukand-d kanalis, mille juhtivust muudetakse elektrivälja abil. Jagunevad:*pn siirdega *isoleeritud paisuga(1.sisseehit kanal 2.induts kanal) (tähistus Gate,Source,Drain üleval) n-kanaliga nool paisust sisse, p-vastupidi. 3pdf 3
Geograafia kordamisküsimused 1. Mida uurib demograafia? Demograafia ehk rahvastikuteadus uurib rahvastiku koostise ja rühmade vaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid nähtusi. 2. Miks korraldatakse rahvaloendusi? Rahvaloendusi korraldatakse andmete täpsustamiseks. 3. Mida näitab loomulik iive? Loomulik iive näitab sündimuse ja suremuse vahet. 4. Nimeta ja iseloomusta demograafilise siirde etappe. 1) Traditsiooniline rahvastiku tüüp – sündimus ja suremus on kõrge, iive nullilähedane, palju lapsi, vähe vanureid, eluiga madal. 2)Demograafiline plahvatus – tekib suremuse järsu languse tõttu, sündimus väga kõrge, iibe kiire kasv, kasvab keskmine eluiga. Probleemid toidu, vee, elamispindadega, koolide puudus, rahvastiku poliitika – sündimuse piiramine. 3)Rahvastiku vananemine – sündimus langeb, suremus on madal, iive peatub (hakkab langema),
Vm/min= 2··r·n/1000 r-tooriku raadius (mm) n-pöörete arv (p/min) n=1000·v/2··r (p/min) 4.Tehnolog protsessi elemendid koos def: Operatsioon - tehn.protsessi osa, mis täidetakse ühel töökohal ühe detaili järjestikusel lõpuni valmistamisel. Paigaldus op.osa, mis täidetakse töödeldava detaili muutumatul kinnitusel. Siire - op.osa, mida iseloomustab töödeldava pinna, tööriista ja pingi tööreziimi muutumatus. Läbim - siirde osa, mis toimub tööriista ühel tööliikumisel ettenihke suunas (muutub tooriku mingi parameeter-kuju,mõõtmed,pinnakaredus) 5. Terakasvaja + ja -? + kaitseb lõiketera kulumise eest. - vähendab lõikenurka, - töödeldud pind jääb krobeliseks. 6. Mida kajastab op. kaart? Sisaldab detaili valmistamise käigu üksikasjalikku kirjeldust siirete kaupa ja annab andmeid ka kõikide lõikeprotsessi elementide suurusest
73 3.92 4.57 0.14 0.1 0.015 0.12 3 1820 17.85 8.04 4.72 0.29 0.18 0.03 0.21 4 2230 21.88 12.07 4.84 0.41 0.28 0.05 0.33 5 2600 25.51 15.7 4.96 0.53 0.37 0.06 0.43 Siirde sõltuvus tala koormusest 0.6 0.53 0.5 0.43 0.41 0.4 0.33
Lõikekiirus V (m/min) lõikesügavus t (mm) ettenihe S (mm/p) spindli pöörete arv n (p/min) 2.Freespingi põhiosad. P: spindel, freesid, ülatala (traavers), töölaud, ristkelk, konsool, kere (säng). 3.Nim tööriistu treimisel ja freesimisel. a)Treiterad, spiraalpuurid, hõõritsad, freesid, rauasaag, viil, keermepuur, b) nihik, kruvik, mõõdikud, joonlaud, c) võtmed, tsenter, laastukonks, kiil, vasar, vahekoonused, saavel. 4.Mis on läbim? Siirde osa, mis toimub tööriista ühel tööliikumisel ettenihke suunas. 5. Lõikesügavus erinevate pindade töötlemisel. Kui tooriku jäikus ei ole piisav, lõigatakse pigem mitme läbimiga. 6. Pinnakaredusklassid ISO 286 järgi. Metoodikad tähistused. 14 astet- 100 50 25 12,5 6,3 3,2 1,6 0,8, 0,4 0,2 0,1 0,05 0,025 0,0125 Ra - kõikide pinnakonaruste kesk. kõrgus. Rz - viie kõrgema ja viie madalama konaruse kesk. kõrgus. Rz =4Ra, kui Rz >2,5 Rz=5Ra, kui Rz<2,5 1=Ra100 5=Ra6,3 4.Variant 1
püsireziimist teise. Dünaamilist reziimi nimetatakse ka siirdeprotsessiks. Näiteks on mootoril dünaamiline reziim üleminekul ühelt püsikiiruselt teisele. See sõltub süsteemi (või ühe elemendi) omadustest ja muutust põhjustanud sisendsignaalist. Siirdereziimide kirjeldamisel kasutatakse siirdekarakteristikat. Siirdekarakteristika näitab väljunduuruse muutumist ajas hüppeliselt muutunud sisendsignaali korral. Lisaks siirdekarakteristikale kasutatakse siirde uurimiseks ka teisi karakteristikaid, näiteks sageduskarakteristikaid. Eksperimentaalselt saadakse sageduskarakteristika, kui sisendisse anda muutuva sagedusega konstantse suurusega siinussignaal ja ostsillograafi või isekirjutava graaf. Amplituudi sageduskarakteristika (ASK) Üldist Iga reguleerimissüsteem töötab stabiilses reziimis (püsireziimis) või dünaamilises reziimis. Dünaamiline reziim esineb üleminekul ühest püsireziimist teise. Dünaamilist reziimi nimetatakse ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
