neis vahetult üksteise järel V: 31 6) Kui kiiresti jõuab 20 järjestikusest sõnast koosnev info põhimälust vahemälusse, kui Aadressiinfo saatmine mälule võtab aega 2 takti Esimese sõna saame mälust siinile 7 taktiga Järjestikused sõnad saame mälust siinile 4 taktiga 1 takt(i) kulub veel sõna saatmiseks vahemälusse Kõik praegu loetavad sõnad on jagatud nelja mälumooduli vahel ja paiknevad neis vahetult üksteise järel. Mälu siini taktsageduseks on 100 MHz. V: 290 ns 7) Kui kiiresti (mitme taktiga) jõuab 12 järjestikusest sõnast koosnev info põhimälust vahemälusse, kui Aadressiinfo saatmine mälule võtab aega 2 takti Esimese sõna saame mälust siinile 7 taktiga Järjestikused sõnad saame mälust siinile 4 taktiga 2 takt(i) kulub veel sõna saatmiseks vahemälusse Kõik praegu loetavad sõnad on jagatud nelja mälumooduli vahel ja paiknevad neis vahetult üksteise järel V: 33
ohjel, kasutades antud käsus ette nähtud andmeid (operande). Iga töötlusüksuse talitlust ohjab otseselt individuaalne juhtüksus (CU), mis koos töötlusüksusega (EU) moodustavad protsessori. Tavaliselt varustatakse iga töötlusüksus individuaalse lokaalmäluga (MU). 47. UMA-mudel. UMA-mudeli puhul on mälu juurdepääsetav kõigile protsessoritele (protsessorelementidele) ühetaoliselt läbi siini (sidevõrgu). Antud arhitektuurset lahendust nimetatakse tihesidestusega arhitektuuriks, sest toimub ressursside intensiivne ühiskasutus. 48. NUMA-mudel. Iga protsessor on varustatud individuaalse mäluplokiga ühiskasutuses olevast mälust, kuid programmist näeb ühiskasutusega mälu aga ühtse globaalse aadressiruumina. NUMA-mudel esindab loogilise struktuurina ühiskasutusmälu, kuid füüsilise struktuurina jaotatud mälu. Tegemist on nõrksidestusega ehk hajusa mäluarhitektuuriga. 49
3. Andmeedastus protokollid: sünkroonne, asünkroone jne. Sünkroonne siin sünkroonnsel siinil on kõik tegevused seotud sünkrosignaaliga, clock reguleerib Asünkroonne siin Taktsignaali pole otseselt näha. Andmeedastuse kooskõlastamine toimub täiendavatae signaalide abil. Saadetakse sünkrosignaal, mille peale paneb mälu andmed valmis, kui andmed valmis saadab prose teise sünkrosignaale, mis eelmised maha võtab. Ajastus on asünkroonsel siinil paindikul. Asünkroonse siini eelis on sõltuvuse puudumine sünkrosignaalist. Tagasisideta siin DataValid signaal, mille peale võib siini teises otsas asuv seade hakata lugema Tagasusidega siin DataValid signaal, mille vastu võetav signaal annab Dataaccept signaali Täieliku tagasisidega siin genereeritakse DataValid ja ss tuleb dataAccepted Andmeedastus konveierina uus mäluaadress pannakse adressiinile enne kui eelmise andmed on kohal. 1. Registrid.
Siin vaja ribalaiust suurendada, viiakse sisse eelmoonutus. muusika, video ja muu seesuguse ülekandmiseks. Hõlmab OSI mudeli esimest kolme kihti. ISDN tehnoloogial baseeruvad ühendused on rajatud kanalitele. Terminalid käivad siini tüüpi 4juhtmelise asja otsa, nim S-liides. Siinil suunad lahus ja maks pikkus 1 km. Siinil lisaks 2B+D-le veel 48k lisaks värgi haldamise jaoks, kokku ISDN-tavakasutaja ühendused kannavad BRI (Basic Rate Interface) nimetust. BRI koosneb kolmest kanalist, kaks on B kanalid ja üks on D kanal. B kanali jookseb siinil siis 192kbps. Siinil käib asi sünkroonselt ja pakettide kaupa. 48bitine pakett, aega 250us (?). Max siinile 8 terminaali
datagrammi oma võrku kuuluvatele alamvõrkude ruuteritele (jällegi ainult nendele, kuhu kuulub vastuvõtjaid), jne. Kokkuvõtvalt: paljud paljud ruuterid dubleerivad (sest seadmed suhtlevad ruuteriga) datagramme oma alamvõrkudesse, et need kõikidesse sihtkohtadesse jõuaks, selle asemel et saatja saadab igale vastuvõtjale eraldi. Kanalikihis: Multipöördusprotokollid (Multiple Access Protocols) koordineerivad seda, kuidas ühel kanalikihiühendusel (näiteks siini peal), millega on ühenduses mitmed seadmed korraga, saadavad andmeid, ilma et üksteist liiga palju segaks (nagu klassiruumis otsustab õppejõud, kes võib rääkida, muidu kõik mölisevad samal ajal). Multipöördusprotokollid jagunevad üldiselt kolme klassi: 1. Channel Partitioning Protocols - kanalit (kas sagedust või aega) jaotatakse osadeks FDM (Frequency Division Multiplexing) - jagab sageduse erinevatele seadmetele
kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne 10.Andmeedastus protokollid: sünkroonne, asünkroonne jne. Sünkroonne – clock reguleerib, millal andmed loetakse Asünkroonne – Siinitsükkel = 'mälu aadress valmis' genereerib 'mem. read' signaali, lisaks saadetakse sünkrosignaal, mille peale paneb mälu andmed valmis. Kui andmed käes, saadab prose teise sünkrosignaali, mis eelmised maha võtab. Tagasisideta siin – DAtaValid signaal, mille peale võib siini teises otsas asuv seade hakata andmeid lugema Tagasisidega – DAtaValid signaal, millele vastu võõtev seade annab DataACcepet signaali. Signaalide kestvusaeg ei sõltu üksteisest Täieliku tagasisidega – Andmed valmis genereerib DataValid, mis loob DataAccepted. Viimase ilmumisel kustutatakse 2 esimest. Ootetsüklite lisamisega.. kui DataAccepted signaali pole tulnud, ei võeta mälu aadressi signaali address busilt ära. Grupi andmeedastus – antakse count.
Pentium Pro on projekteeritud töötamaks väga suure efektiivsusega 32-bitise koodi täitmisel, näiteks Windows NT või UNIX keskkonnas töötamiseks Pentium MMX -uue täiendusena 57 uue käsu lisamine Pentium protsessorile, sai nimeks Multimedia Extensions (MMX). Pentium II -ilmus 1997 a. keskel. Täiustati ka kiipi ning suurendati vahemälu. Kiiremate protsessorite jaoks võeti kasutusele ka uus 440BX AGP tüüpi tugikiipidega emaplaat, mille siini taktisagedus on senise 66 MHz asemel 100 MHz. Alates 350 MHz töötavad PII protsessorid 100 MHz siinil (alla selle kasutatakse 66 MHz siini), mis suurendab oluliselt arvuti jõudlust. Pentium II Taktsagedused (MHz) Seeriatootmise algus 233-300 V 1997 333 I 1998 350; 400 IV 1998
C1 VT4 REG D +E Joonis 1.26. Dünaamilise mäluelemendi skeem Mäluna toimib transistori VT2 paisuahela mahtuvus C1. Info kirjutatakse mällu ja loetakse sealt siini Y kaudu (signaal D). Enne info lugemist antakse signaal REG, mis avab transistori VT4, ning mahtuvus C2 (siini Y parasiitmahtuvus) laetakse allikast +E. Seejärel antakse siinile X kirjutuse/lugemise sünkrosignaal CWR, mis avab transistori VT3, kuid ei saa avada transistori VT2. Kui mäluelement säilitab olekut 1, siis on mahtuvus C1 laetud ja transistor VT2 on avatud. Sel juhul tühjeneb mahtuvus C2 läbi avatud transistoride VT2, VT3 ja signaali D 0-nivoo
FUNKTSIONAALSED SIGNAALIPROTSESSORID Loengumaterjal 1 Toomas Ruuben Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 1 instituut. Teemad Ülevaade DSP-dest, signaalitöötlusest, FPGA-dest Digitaalarvuti töö üldpõhimõtted Tehted kahendsüsteemis (+,-,*,/ jne) Erinevaid arvsüsteemid Peamisi loogikafunktsioonid (AND, OR jne) Loogikavõrrandid Trigerid, registrid, dekoodrid, multipleksorid, demultipleksorid, aritmeetika loogika seadmed jne) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 2 instituut. 1 Teemad Programmeeritavad loogikaseadmed CPLD, PLD FPGA FPGA (Field programmable gate array)arhidektuurid, tööpõhimõtted Arenduskeskkonnad (Verilog,...
Arvuti riistvara 1. Arvutustehnika ajalugu a. Kes on nende kuulsate sõnade autor(id)? “640K mälu peaks olema piisav kõikidele.” ■ Vastus: Bill Gates b. Milline oli esimene kommertsmikroprotsessor? ■ Vastus: 4004 c. Milline oli esimene tabelarvutusprogramm? ■ Vastus: VisiCalc d. Milline nendest firmadest esitles esimesena WYSIWYG konsteptsiooni? ■ Xerox e. Milline nendest firmadest valmistas esimese 32bitise protsessori? ■ National Semiconductor f. Milli(ne/sed) arvuti(d) aitasi(d) briti valitusel II maailmasõja ajal murda koode? ■ Colossus g. Milline organisatsioon lõi WWW esialgse spetsifikatsiooni? ■ CERN 2. Arvuti, mis see on? 3. Protsessorid 1 4. Protsessorid 2 a. vahemälu Smart Cache b. tr...
Küsimuste sisukord 1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD............................................. 3 2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAK...
Segusiibri üles-alla-liikumisel nõel vähendab ja suurendab pööretelt keskmisele koormusele. Segusiibri suletud seisus sobivalt pihusti läbivooluava, doseerides nii bensiini ette- siseneb eesmise suudmeava kaudu pihustisse pidurdus- andmist. Teisel juhul juhitakse pihusti kanalisse lisaõhku, õhku. Pöörete suurendamisel (siibri tõstmisel) tekib kure mis vähendab seal alarõhku ja seega pidurdabki liigse ben- õhuvool ja seega hõrendus ka pihusti eesmise suudme juu- siini väljavoolu. Enamasti käsutatakse tänapäeva kärbu res, mistõttu sellest hakkab samuti väljuma emulsiooni. -raatorites mõlemat pidurdusviisi üheaegselt, mis võimal- Seega suureneb üldine etteantav emuisioonihulk, mis dab küttesegu koostist reguleerida niihästi mootori pöörete tagabki sujuva pöörete tõusu. Mootori stabiilne töö tühi- kui ka koormuse järgi
arvuti andmesiinide kasutamine ning nende otstarbekas jagamine kõigi arvuti funktsionaalsete komponentide vahel. Passiivne andmevahetus ei toimu I/O seadmete ning protsessori vahel mingit erilist suhtlust (I/O seadmed ei nõua tähelepanu) ning prioriteetide probleem on lahendatud korrapäraselt multipleksori abil. Katkestusega süsteemid kõik arvuti riistvaralised komponendid ühendatud protsessoriga läbi spetsiaalse siini IRQ (Interrupt Request) tänu millele vajadusel võimalik nõuda protsessori tähelepanu. Katkestuse toimumisel: a) Protsessor lõpetab parasjagu poolelioleva operatsiooni b) Käsuloenduri registriväärtused lükatakse pinu otsa c) CPU lahendab katkestuse tekkepõhjuse kasutades rakendust interrupt handler d) Pinu otsa salvestatud väärtused taastatakse ning protsessi töö jätkub Prioriteetide lahendamine ja reguleerimine katkestusega süsteemis:
2U välj max 111 Monovibraator operatsioonvõimendi baasil. Skeem on mõeldud üksikute impulsside formeerimiseks. Vajab käivitusimpulssi. Skeemil on kaks olekut: ootereziim; formeerimisreziim. Diood VD1 on ootereziimi organiseerimiseks. Kui diood VD1 on ühendatud katoodiga vastu ühist siini, siis skeem formeerib negatiivset väljundimpulssi ja vajab ka vastavalt negatiivset käivitamisimpulssi. Igal juhul käivitusimpulsi amplituud peab olema suurem kui Uvälj max. Siis käivitamisel mitteinverteeriva sisendi pinge U(+) ületab inverteeriva sisendi pinget U(-) ja skeem hakkab formeerima väljundimpulssi. Aja momendil t2 toimub ümberlülitus harilikul viisil (nagu multivibraatoris). Aja momendil t3 avaneb diood VD1 ja skeem läheb üle ootereziimi. Impulsi kestvus
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid, tasuvust ning põhimõtete ja korra tundmist ja rakendamist. Tar...
AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
