2. väikestes tiraazides seadmed sageli kallimad 3. maailmas on enamasti analoogsignaalid ja kui on vajalik analoog - digitaal - analoog konverteerimine, võib maksumus olla suurem 4. mõnedes digitaalsüsteemides võib kasvõi üks vigane bitt rikkuda terve paketi Loogikalülitused PUHVER Puhvereid kasutatakse valdavalt binaarse signaali kuju korrigeerimiseks ja siis kui on tarvis sama signaali jagada paljudele sisenditele. Samuti kasutatakse ka andmete edastamisel piki siini. SIIN - ühine andmeedastuskanal. Jaotatakse: 1. sisendsiine - ühe loogikalülituse väljundilt loevad andmeid mitu loogialülitust (kasutatakse harva kuna enamasti võib ühele väljundile ühendada mitu sisendid paralleelselt) 2. väljundsiine - ühe loogikalülituse sisendile edastavad andmeid mitu loogikalülitust (väljundeid ei saa lülitada paralleelselt; neid tuleb siinile lülitada ühekaupa) 3
MR ja Phoenix 13. Blade serverid Blade (labaserver(est) Multiprotsessor-arvutisüsteem, mis kujutab endast ühele trükkplaadile paigutatud üht või mitut keskprotsessorit ja mälu ning mis on ette nähtud ühe kindla ülesande täitmiseks, näit. veebilehtede serveerimiseks. Labaservereid on lihtne torgata serveripüstikusse, kus on juba ees palju teisi sarnaseid servereid (neid võib ühes kapis olla mitusada). Labaserverid kasutavad ühiselt üht ja sama väga kiiret siini ning on projekteeritud selliselt, et ühelt poolt vajavad nad vähe ruumi ja teiselt poolt tarbivad vähem võimsust. Labaserverite peamised sihtrühmad on suured andmekeskused ja veebisaitide hostimisega tegelevad internetiteenuse pakkujad. Labaserverit nimetatakse mõnikord ka kõrgtihedaks serveriks ja neid kasutatakse harilikult üheleainsale ülesandele pühendatud serverite kobardamisel selliset ülesannete jaoks, nagu näit.: · failide ühiskasutus
Suvapöördusmälu tähendab, et selles mälus on võimalik igas mälupesas ligikaudu võrdse pöördusajaga teostada nii lugemist kui ka salvestamist. 1.2.1 Põhimälu tööpõhimõte Käesoleva materjali punktis 2.1 ,,Mikroprotsessori ehitus" on joonis, mis seletab info liikumist mikroprotsessori ja mälude RAM ning ROM ning mikroprotsessori vahel. Jooniselt on näha, et mikroprotsessoris on sisetööks ja ühendamiseks välisahelatega kasutusel 3 siini: aadressi-, andme- ja juhtsiin. Juhtsiini kaudu antakse juhtimissignaale (-impulsse) üksikutele protsessoriosadele. Andmesiini kaudu liiguvad andmed üksikute töötlusüksuste vahel. Aadressisiini ülesandeks on mälupesade (mäluaadresside) valimine (adresseerimine). Näiteks mikroprotsessori 8086 maksimaalne aadressiruum ulatub 1 megabaidini - täpsemalt 1048576 baidini. Selleks vajatakse 20 aadressiliini (220=1 048 576). Seega võib 8086-arvutil otse adresseerida
IBM System x3300 M4 · Kuni 2 Intel Xeon E5-2400 seeria protsessorit; Kõige rohkem 8 tuuma, 2.3 GHz · 12 siini UDIMM/RDIMM kuni 192 GB · 16 TB 2.5 tolliseid hot-swapitavaid SAS/SATA kettaid või 24 TB 3.5 tolliseid hot või tavaliselt swapitavaid SAS/SATA kõvakettaid · PSU võimsus 460W · Integreeritud 3 Gb/s tarkvara RAID-0, -1, -10 standard, valikuline 6 Gb/s riistvara RAID-0, -1, -10 või RAID-5, -50 või -6, -60 · Siinid kuni 6 PCIe laiendussiini · Pordid: 2 x ethernet, USB x 5, PS/2 x 2, VGA, LPT IBM System x3500 M4
selleks D8000 (või mõnel kaardil D800). Vahel saab täiendavalt valida ka kasutada oleva mäluruumi mahu (16 või 32 kbitti). Arvuti katkestusliinid on liinid, mille abil välisseadmed (S/V- pordid, klaviatuur, taimerid, võrguadapterid jne.) võivad protsessorile esitada oma katkestusnõuded ja mida töödeldakse vastava protseduuri järgi ja kindlaksmääratud prioriteete arvestades. Need katkestusliinid (IRQ) seatakse harilikult sisse arvutisüsteemi häälestamisel. Siini Arhitektuurid ISA (Industry Standard Architecture). IBM PC-de (XT, AT) 8- ja 16-bitine (viimane alates 1984. aastast) siinistruktuur. 16-bitine AT-siin hõlmab kaks kõrvuti asetsevat laienduspesa. ISA siini võime kohata 386-tüüpi ja veelgi vanematest arvutitest alates.; EISA (Extended Industry Standard Architecture). 1988.a. AST, Compaqi, Epsoni, HP, NEC, Olivetti, Tandy, Wyse'i ja Zenithi poolt loodud 32-bitine siiniarhitektuur, mis ühildub ISA-ga;
ATA-3 standard on veidi täiustatud ATA-2 Ultra-ATA (tuntud ka nimetuste all Ultra-DMA, ATA-33 ja DMA-33) toetab hulksõnareziimi DMA- 3 ja töötab kiirusega 33 MB/s. AGP AGP on Inteli välja töötatud kiire port, mis on ette nähtud ainult kuvaadapteri (videokaardi) tarbeks. Inteli esimene, 1997 välja tulnud AGP versioon 1.0 sisaldas kiiruseid 1x ja 2x. AGP 2.0 lisas kiiruse 4x ja 3.0 kiiruse 8x. AGP kasutab 32-bitist siini ja töötab sagedusel 66 MHz. AGP Versioonid: o AGP 1x maksimaalne andmeedastuskiirus on 266 MB/s; pinge 3,3 V o AGP 2x maksimaalne andmeedastuskiirus on 533 MB/s; pinge 3,3 V o AGP 4x maksimaalne andmeedastuskiirus on 1066 MB/s; pinge 1,5 V o AGP 8x maksimaalne andmeedastuskiirus on 2133 MB/s; pinge 0,8 V ISA ISA siin: o ISA siin loodi 1984. Aastal o Maksimaalne läbilaskevõime 8MB/s o Siini kiirus 8 MHz o Siini laius 16 bitti
Töölaud 4 - valamu, universaalsegaja, köögivilja tükeldaja, lihakobestaja Kuumköök: Elektripliit – 4 plaadiga, vajalik teha aedviljapada, kaste ja kissell. Elekter 10 kW. Töötab ligikaudu tund aega. Elektrikulu 10 kW. Kombiahi – Vajalik keeta 7,5 kg riisi ja 19,25 kg kartulit = ~ 27 kg. Ühte 1/1 GN 65 mahub 6 kg, korraga peab mahtuma keetma 5 nõud. Kotletide 7,75 kg ja kanafilee 7,75 kg küpsetamiseks vaja 6 siini. (ühele 1/1 GN’ile mahub umbes 50 kotletti, vaja küpsetada 100 kotletti, kokku 2 siini. Kanafileed mahub ühele GN’ile umbes 16, kokku vaja küpsetada 50 kanafileed, see jaguneb 4 siini vahel.) Lisaks keedetakse supp kombiahjus. Vajalik 2 kombiahju, et küpsetada ja keeta asju samaaegselt. Elekter 17,6 kW. Ahjud töötavad kokku ligikaudu 2 tundi. Elektrikulu on 35,2 kW. Töölauad 2 – Pliidi ja ahju jaoks. Potipesu: Töölaud 1
mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Põhjasilla PCI siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisend–väljundsüsteemiga (I/O System) nagu USB, IDE, pordid (jada–, rööp–, PS/2 jne). Integreeritud plaatide korral on lõunasillas tihti ka audio– ja võrgukontrollerid. Lõunasilla liitumine põhjasillaga toimub 32– bitise 33 MHz siini kaudu, mis tagab maksimaalselt 133 MB/s andmevookiirused. Laienduskaartide pesad (expansion slot) Emaplaadi ühe serva läheduses paikneb rida kaardipesasid, mis algavad protsessori poolt vaadatuna, harilikult teistest erineva värvi ja ehitusega, AGP– ga. AGP (Accelerated Graphics Port) on ainult graafikakaartide jaoks mõeldud laienduspesa. Kui ülejäänud PCI–siini pesad toetavad 33 MHz kiirust, siis kiiremaks graafikatoeks töötati 1997. aastal Inteli poolt välja spetsiaalne PCI
laiali valguma Arvjooniste, diagrammide, kaartide, arhitektuurijooniste loomiseks. Erinevus printerist seisneb selles, et loodava kujutise jooned ei koosne mitte üksikpunktidest (punktiirist), vaid tõmmatakse pideva joonena. 1 juhul liigutatakse kirjutuspead, paberi kohal liikuval siinil, mis võimaldab "pliiatsit" kirjutusasendis hoida ja "pliiatsit" vahetada. 2 juhul e uuem tehnoloogia kasutab aga tindipritsile lähedast tehnoloogiat . Mootorid juhivad siini ja kelgu liikumist Plotterile on kättesaadav iga joonestusvälja punkt ning kelgu ja siini liigutamisega on võimalik tõmmata joon läbi iga punkti. Tähtis on siini kiirus Plotteritel on võimalik samm 0,025 mm või isegi alla selle. Üldjuhul kasutatakse töös 0,1 mm sammu. Printeriühendamiseks kasutatakse erinevaid liideseid. LPT (Line Print Terminal) USB (Universal Serial Bus) Firewire (IEEE 1394; i-LINK) Bluetooth Paralleelne Centronics rööpliides, mis on
magnetvoo tulemusena magnetilise materjalil luuakse polarisatsioon Tüüpiline kõvaketas koosneb teljest, millel on mitu kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast. Iga ketta kohal on lugemis-kirjutamispea, mis liigub ketta raadiuse ulatuses, võimaldades lugeda ja kirjutada infot mistahes kõvaketta alalt. SCSI Väikearvutisüsteemi liides (inglise Small Computer System Interface; SCSI) on liidesestandard andmete kandmiseks siini kaudu ühest seadmest teise. SCSI standardis on määratud võimalikud käsud, protokollid ning elektri- ja optikaliidesed.
põhikasutajaks on kas konstruktor, disainer, või mõni teine joonestamisega sageli tegelev inimene, on plotter lausa hädavajalik. Plotteri tööpõhimõte on üks kahest: esimesel juhul liigutatakse kirjutuspead, paberi kohal liikuval siinil, mis võimaldab "pliiatsit" kirjutusasendis hoida ja "pliiatsit" vahetada; uuem tehnoloogia kasutab aga tindipritsile lähedast tehnoloogiat. Plotterile on kättesaadav iga joonestusvälja punkt ning kelgu ja siini liigutamisega on võimalik tõmmata joon läbi iga punkti. Erilist rolli mängivad mootorid, mis juhivad siini ja kelgu liikumist. Peavad nad ju sooritama üliväikseid nihkeid, sest sellest sõltub joonise täpsus. Plotteritel on võimalik samm 0,025 mm või isegi alla selle. Töös kasutatakse kõige sagedamini 0,1 mm sammu. Reeglina töötavad plotterid siiski vertikaal- ja horisontaalsuuunas vaheldumisi, nii et kaldjoon sarnaneb trepiga ja ringjoon ketassaega,
board) või kaartidena, mis pistetakse vastavatesse pesadesse. Nõuded graafikaadapterile on viimaste aastate jooksul tohutult tõusnud ning selle osa ei tohiks alahinnata. Uuemad graafikaadapterid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone (töötavad rahuldavalt Pentium 100 MHz või kiirema protsessoriga). Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlemi valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga (ISA, PCI, AGP või muu). Enne, kui protsessorist tulevad andmed ekraanile jõuavad, läbivad nad kuvaadapteri, mis võtab protsessorilt vastu 'tellimusi' ekraanipildi muutmiseks ning väljastab kuvarile soovitud pilti kandva analoogsignaali. See komponent osaleb koos kuvariga arvuti üldise kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust.
Emaplaat ASRock Z87 Extreme 4 Sisukord · Emaplaat · Emaplaati kirjeldus · Kasutatud kirjandus 2 Emaplaat ASRock Z87 Extreme 4 (socket 1150) Protsessori pesade arv: 1 Protsessori pesa tüüp: LGA1150 QPI/DMI siini kiirus: 5 GT/s Mälutüüp: DDR3 DDR III mälupesade arv: 4 Mälusiini sagedus: 1600 MHz, 1333 MHz, 1066 MHz Maks. mälu maht: 32768 MB Videoliidesed tagapaneelil: 1 x VGA, 1 x DVI, 2 x HDMI, 1 x DisplayPort USB 2.0 liideses: 8 USB 3.0 liidesed: 8 RAID süsteem: 6xSATA SATA seadmete maksimaalne arv: 8 Formaat (standard): ATX 3 toide Emaplaati kirjeldus
Kõiki USB seadmeid saab kuumühendada ehk kokku- ja lahti ühendada, ilma et arvutit peaks uuesti algkäivitama. Lisaseadmete ühenduseks USB-ga kasutatakse neljajuhtmelist kaablit, kus neist kaks (keerdpaar) on diferentsiaallülituses andmete vastuvõtmiseks ja saatmiseks, kaks ülejäänut lisaseadme toiteks. Tänu sellele, et USB-s on toitekaabel, saab välisseadmeid ühendada ilma oma vooluallikata. Maksimaalne voolutugevus USB siini kaudu on 500 mA. Ühele USB siini kontrollerile saab ühendada kuni 127 seadet. Hetkel kasutatakse kõige rohkem seadmeid, mis on tehtud spetsifikatsiooniga USB 2.0. Viimasel ajal on kättesaadavad ka seadmed, mis töötavad siinil USB 3.0. HDMI- High-Definition Multimedia Interface. Kõrglahutusega multimeedia, mis võimaldab teil kanda digitaalset video ja multi-channel kõrglahutusega digitaalset heli ja mis on kopeerimis kaitsega (HDCP- High Bandwidth Digital Copy Protection.)
ventilaatorit ja ühte tagumise paneeli 120mm ventilaatorit 5.25" pesad: 4 3.5" kõvaketta sahtlid: 6 Laienduspesasid: 8 Esipaneeli liides: Kaks USB 3.0 ühendust Üks Firewire ühendus 3.5" kõrvaklappide/mikrofoni ühendus ·Hind 116,80 (,,1A.EE") 3 Emaplaat ASRock Z87 Extreme 4 (socket 1150) Protsessori pesade arv: 1 Protsessori pesa tüüp: LGA1150 QPI/DMI siini kiirus: 5 GT/s Mälutüüp: DDR3 DDR III mälupesade arv: 4 Mälusiini sagedus: 1600 MHz, 1333 MHz, 1066 MHz Maks. mälu maht: 32768 MB Videoliidesed tagapaneelil: 1 x VGA, 1 x DVI, 2 x HDMI, 1 x DisplayPort USB 2.0 liideses: 8 USB 3.0 liidesed: 8 RAID süsteem: 6xSATA SATA seadmete maksimaalne arv: 8 Formaat (standard): ATX · Hind 130,24 (,,Arvutitark") 4 Protsessor
kokkuühendamiseks. DVI kasutab TMDS signaali. 7. PCIE(x16) : on pesa kuhu ühendatakse videokaart, x16 andmeedastus kiiruseks on 4GB/s 8. PCI : välisseadmeühendus Intel Corporation'i poolt välja töötatud lokaalsiini standard, mida kasutatakse enamiku kaasaegsete personaalarvutite juures kõrvuti vanema ISA laiendussiinistandardiga. PCI on 64bitine siin, kuigi teda kasutatakse tihti ka 32 bitise siinina. Taktsagedus on PCI siinil 33 või 66 MHz. 32bitise 33 MHz siini läbilaskevõime on 133 MBit/s. Kuigi PCI on Intel'i toode, pole ta seotud ühegi konkreetse mikroprotsessori tüübiga. 9. PCIE (x1) : on pesa kuhu ühendatakse videokaart, x1 andmeedastus kiiruseks on 250mb/s 10. Fan power port : on pesa emaplaadil, kuhu saab ühendada ventilaatori. 11. Cpu Slot : Pesa kuhu paigaldatakse protsessor. (Central Processing Unit) 12. VGA : Kuvarispetsifikatsioon personaalarvutitele firmalt IBM, mis muutus de facto standardiks
#5# Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks . PCI välisseadme ühendus #6# tähendab elektriliste ühenduste kogumit, mille kaudu andmeid kandvad elektrisignaalid liiguvad ühest arvutisüsteemi osast teise PCI-e - PCI express #7# on arvutisiin, mis kasutab tarkvaralise siini mudeli PCI ja suurejõulise füüsilise protokolli, mis põhineb kooskõlastatud andmeedastusel AGP Kiirendatud graafikaport #8# Nagu PCI ainult mõeldud graafikakaardi jaoks ja kiirem kui PCI ATA #9#riistvara liides mis ühendab arvuti eri osasi SATA - #9#Serial Advanced Technology Attachment ühendab kõvaketast emaplaadiga Toiteplokk #10# Jagab elektrit arvuti osadesse
Kas siin(bus) Arbitreerimine Seadme valimine on vaba? (juhtrolli haaramine siinil) Andmete lugemine ja kontrollerile Kontroller saadab käsu, tagasi saatmine mida lugeda Saadetakse sõnum staatuse Siini staatuse kontrollimine kohta Valitakse uus seade kaablil SCSI liigid ja andmed Suurim Suurim arv Liides Andmekiirus Andmelaius juhtmepikkus seadmeid SCSI-1 5 MB/s 8 bitti 6m 8 Fast SCSI 10 MB/s 8 bitti 1,5-3 m 8
Siinvõrgu eelised ja miinused z Siinvõrgus uus arvuteid lihtne lisada. z Vajab tunduvalt vähem kaablit kui tähtvõrk ja muud lahendused. z Peakaabli purunemine rikub kogu võrgu töö. z Vajalikud terminaatorid kahel pool otsas. Siinvõrgu eelised ja miinused 2 z Võrgus tekkinud probleemist raske aru saada, sest töötamast lakkab ju kogu võrk. z Võrgu vigast kohta raske leida. z Ei sobi üksiku eraldiseisva võrguna. Võrgu töö käib läbi ühe siini. Siinvõrgu ehitus z Siinvõrgu loomiseks kasutatakse tavaliselt koaksiaalkaablit. z Ethernet ja LocalTalk võrgud kasutavad siinvõrgu topoloogiat. z Ühel segmendil olevate arvutite hulk sõltub kaabli tüübist. Puuvõrk z Puuvõrk on siinvõrgu üheks keerukamaks vormiks. z Sellise võrgu aluseks on ühissiin. z Ühise siini külge on lisatud puuokste kujuliselt lisaahelad. z Lisaahelas on ainult üks tee kahe jaama vahel.
• Siinvõrk on üks lihtsamaid arvutivõrke, kuhu saab ühendada mitmeid arvuteid, kuid võivad tekkida probleemid, kui kaks arvutit soovivad samal ajal hakata saatma samale siinile andmeid. Sellest tekivad kokkupõrked. • Selliseid süsteeme, kus kasutatakse siinvõrgu arhitektuuri, kasutatakse kokkupõrgete vältimiseks sageli CSMA (Carrier Sense Multiple Access) seadet või siinihaldurit, mis kontrollib juurdepääsu jagatud siini ressursile. Tähtvõrk • Tähtvõrk on levinuim arvutivõrkude võrgutopoloogia. • Tähtvõrk on niisugune võrgutopoloogia, kus kõik terminalid on ühendatud keskse arvuti, kommutaatori või jaoturiga. Tähtvõrkude hulka kuuluvad näiteks tavaline telefonivõrk, lubaringvõrk ja Ethernet 10BaseT kohtvõrk. • Kõik edastatavad sõnumid käivad kesksest seadmest läbi. Nii moodustavad jaotur, võrgu lehesõlmed ja nendevahelised sideliinid kujundi,
24 25 17. Mikroarvuti ja siinid (AB, DB, CB) address bus, data bus, control bus (250- 260) Mikroprotsessorite ilmumine tõi kaasa siiniarhitektuuri, kus info vahetamiseks süsteemi komponentide vahel on kasutusel ühised liinid ehk siinid (bus). Füüsiliselt on tegemist komplekti juhtmetega, mis asuvad mikroskeemi sees või trükiplaadil. Kõik arvutisüsteemi komponendid peavad täitma teatud reegleid – siini protokolli, et vältida konflikte. Andmeedastuse kiirus siinide kaudu määrab paljuski kogu arvuti töökiiruse, kuna mikroskeemi väljaviikude arv on piiratud ning suhteliselt võimas protsessor peab kõikide teiste süsteemi komponentidega suhtlema läbi selle piiratud infoedastus kanali. Andmeedastus põhineb kolme olekuga siinipuhvritel. Kolmas olek tähendab seda, et siinipuhvrid on elektriliselt lahti ühendatud – siinipuhvri väljund pole 1 ega 0, vaid tema potentsiaal on määramata
üks register määrab rea, teine veeru positsiooni. 5. Suhteline adresseerimine (Relative addressing) – lubab operandi aadressi täpsustada programmi loenduri suhtes. See on väga tähtis addresseerimise viis, sest lubab kirjutada PIC (position-independent code). MOVE d16(PC). Accessib mälupesa numbriga PC väärtus + offset d16 väärtus. 27. Mikroarvuti ja siinid (AB, DB, CB). Mikroprotsessorite ilmumine tõi kaasa uue arhitektuuri tekke. Selleks on siini arhitektuur kus ühendliinid e. siinid (füüsiliselt komplekt juhtmeid) on kasutusel kõigi süsteemi komponentide vahel info vahetamiseks. Kõik süsteemi komponendid peavad täitma teatud formaalseid reegleid (siini protokoll), et vältida konflikte. Probleem on selles, et tehnoloogiliselt on piiratud mikroskeemi väljaviikude arv ja nüüd peab suhteliselt võimas protsessor suhtlema kõigi teiste süsteemi komponentidega läbi selle piiratud kanali (siini).
protsessoreid ning teisi. 4 Haapsalu kutsehariduskeskus Andres Nurk Arvutiteenindus 08 nForce ning nForce2 kiibistikel on graafika üksus ka põhja sillas. Põhja sild on suurem lõuna sillast sest sajad andmete teed on vajalikud protsessorile ja mälule. Aastaid kasutati lõuna silla ühendamist PCI siini. Kuigi selle läbilaske võimalus ei olnud piisavalt efektiivne tänapäevastele vajadustele, seega kõik kiibi tootjad pakuvad enda poolseid lahendusi(VIA V-Link, SiS MuLTIOl, Inteli I-link ja AMD/NVIDIA HyperTransport). Kui arvutit ostetakse siis kiibistik jäetakse sageli tähelepanuta. Arvuti funktsionaalne võime sõltub sellest. Lõpuks toorest protsessori jõust jääb väheks kui süsteem paneb ise piirangud peale. Reeglina koosneb kiibistik 2 osast
Milline väide järgnevatest on õige? Püsimälu ROM on ette nähtud ainult lugemiseks Kaasaegsete arvutite vahemälu Level 2 cache asub mikroprotsessori sees Milline järgmistest arvutiosadest ei asu emaplaadil? Kõvaketas Sisemisteks nimetatakse siine, mis ühendavad emaplaati mingi välisseadme (näiteks kuvari) adapteriga Millist järgmistest välistest siinidest kasutatakse kaasajal kõige rohkem? USB siini Milline järgmistest siinidest on kõige kiirem? PCI Express 3. test Läbimõõduga 3,5 tolli disketi maht oli 1,44 megabaiti Kõvaketta rajaotsiaeg on aeg, mis kulub lugemis/kirjutamispeal andmeraja füüsilise asukoha leidmiseks kettal Laserplaadi läbimõõt on 120 mm Arvutites kasutatava CD-ROM ketta standard on kirjeldatud raamatuga Yellow book Milline väide järgnevatest on õige? CD-ROM kettaseadmetes saab kasutada nii
CASE WITH PSU 400W (2) ● Erimärkused: Tolmukindel, 7x Expansion Slot, maksimum pikkus videokaardil 320mm. Maksimaalne kõrgus CPU cooler 160mm. ● Mõõtmed: 205 x 460 x 530mm ● Kaal: 12.5 kg ● Valisin selle korpuse, kuna mulle meeldis selle kurpuse ehitus ja summa. ASROCK X99 WS-E/10G ● Tootja- ASRock ● Kiibistik- Intel X99 express ● Mõõtmed(Form Factor)- E-ATX ● Pesa- LGA 2011-3 ● Mälusiin- DDR4 ● Siini kiirus- 2133 MHz ● Mälepesad- 8 ● Maksimaalne operatiivimälu- 128 GB ● Integreeritud helikaart- Realtek ALC1150 ● Erimärkused- Sata express, eSATA ühenduspesa, Kaitse ületamise vastu voolu ja pinge. ASROCK X99 WS-E/10G (2) ● Summa- 790.40 euro ● Ma valisin selle emaplaati kuna mulle meeldis see värv ja selle kuju. INTENSO SSD 128GB SATAIII ● Tootja- Integral ● Form Factor( Hard discs)- 2.5 ● Mahutavus- 128 GB
Apple'i Macintosh -arvutid, mis mitmes suhtes on olnud IBM-tüüpi PC-dele eeskujuks (akende, ikoonide, rippmenüüde ja muude graafiliste abivahendite, samuti hiire esmane kasutuselevõtt). Apple'i, Motorola ja IBM-i ühistöös valmis eriti suure jõudlusega nn. RISC-protsessorite sari PowerPC, mida kasutatakse muuhulgas ka uutes Macintosh-arvutites. PC-siin Mikroprotsessoris on sisetööks ja ühendamiseks välisahelatega kasutusel kolm siini: aadressi-, andme- ja juhtsiin. Juhtsiini kaudu antakse juhtimissignaale (-impulsse) üksikutele protsessoriüksustele. Andmesiini kaudu liiguvad andmed üksikute töötlusüksuste vahel. Andmesiini ülesandeks on mälupesade (mäluaadresside) valimine (adresseerimine). Näiteks mikroprotsessori 8086 maksimaalne aadressiruum ulatub 1 megabaidini- täpsemalt 1 048 576 baidini. Selleks vajatakse 20 aadressiliini (220=1 048 576). Seega võib 8086-arvutil otse adresseerida kuni 1024 KB põhimälu
arvutikorpusele väljatoodud porte. Andmete transportimiseks ühest kohast teise kasutatakse füüsilisi meediumeid ehk siine: mööda andmesiini liiguvad andmed, aadressisiinil olev info näitab kuhu andmed liiguvad ja juhtsiini seisuga määratakse mis suunaliselt ja mille vahel andmed parajasti liiguvad. Siinil liikuvate elektrisignaalide jada ehk protokoll võimaldab hallata seadmete vahelist suhtlust. Kui siin on jagatud mitmete võrdsete seadmete vahel on vaja kasutada siini arbitreerimist, millega antakse ühele seadmele korraga õigus siini hallata. Tsentraliseeritud arbitreerimise puhul on arbitreerimiseks eraldi riistvara. Detsentraliseeritud arbitreerimise korral peavad seadmed ise suutma otsustama, kes siini kasutab. Seadmete ühendamine arvutiga saab toimuda kas arvuti sees olevate siinide või portide kaudu või arvutist väljatoodud portide abil. Põhiline siin riistvarakomponentide ühendamiseks arvutis on tänapäeval PCI Express ehk PCIe
kaudu ning sisaldab eneses mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Põhjasilla PCI siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisendväljundsüsteemiga (I/O System) nagu USB, IDE, pordid (jada, rööp, PS/2 jne). Integreeritud plaatide korral on lõunasillas tihti ka audio ja võrgukontrollerid. Lõunasilla liitumine põhjasillaga toimub 32bitise 33 MHz siini kaudu, mis tagab maksimaalselt 133 MB/s andmevookiirused. Kiibistikel on hulk tootjaid, neist tuntumad on Intel (toodab kiibistikke vaid omaenese protsessoritele), VIA ja SiS (toodavad kiibistikke nii Inteli kui AMD protsessoritele) ning AMD ja nVidia nForce seeria kiibistikud (vaid AMD protsessoritele). Emaplaadi komponendid · BIOS Eraldi mikroskeem plaadil on BIOS (Basic Input/Output System), mis kujutab endast kaasajal ROM kiipi, kuhu on
sellega,et andmeid tõlgendatakse juhtmetes tekitatavate pingevõngete väärtuste vahede(mitte pingete absoluutväärtuste) alusel. Kiire siinivõrk Kiiret CAN-siinivõrku kasutatakse siinivõrkudest kõige rohkem. Siin koosneb otstes lõpptakisti(te)ga ühendatud juhtmepaarist.Olgu takisti ühes või mõlemas otsas,moodustub siinijuhtmete vaheline kogutakistus u 60 oomi.Puhkepinge on sellise lülituse korral kummaski juhtmetes üks ja sama--2,5 V. Pingevõnge siini juhtmetes on samuti ühesuurune,u 1V--ülempingejuhtmes puhkepingest ülespoole,alampingejuhtmes vastavalt allapoole. Aeglane siinivõrk Kiire siinivõrgu nõrk koht on see,et ta ei toimi ühejuhtmelisena *). Aeglane võrk,Low Speed CAN,säilitab töövõime ka ühe juhtme katkemise korral.Seepärast nimetatakse seda siinilahendust ka tõrkekindlaks CAN- siiniks.Kirjeldatud omaduse tõttu rakendatakse seda lahendust eeskätt kere-ja mugavusseadiste ühendamisel
kvaliteediga pilti ta peab näitama, selle otsustab video- ehk graafikakaart. Graafikaadaptereid esineb kas emaplaadile integreeritult või kaartidena, mis pistetakse vastavatesse pesadesse. Nõuded graafikaadapterile on viimaste aastate jooksul tohutult tõusnud ning selle osa ei tohiks alahinnata. Uuemad graafikaadapterid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone. Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlema valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga. Enne, kui protsessorist tulevad andmed ekraanile jõuavad, läbivad nad kuvaadapteri, mis võtab protsessorilt vastu 'tellimusi' ekraanipildi muutmiseks ning väljastab kuvarile soovitud pilti kandva analoogsignaali. See komponent osaleb koos kuvariga arvuti üldise kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust. Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest:
toitumiseks?- Kuidas võivad hallitusseened olla inimesele kahjulikud?- Nad toodavad mürke, mida inimene võib alla neelata või sisse hingata. Millest koosneb tüüpilise kübarseene viljakeha?- Seenekübarast ja seenejalast. Moodustub paljunemiseks. Miks ei tohi korjata söögiseeni linnast?- Seened koguvad endasse raskemetalle mida autod heitgaasidega õhku paiskavad. Milliseid seeni kupatatakse ja miks?- Kupatatakse siini mille mürk vees lahustub, selleks, et neid saaks süüa. 1) Kuidas vältida hallitusseente levikut eluruumides?- Tuleb koristada ja vältida niiskust. 5) Mille poolest erinevad arusampinjon ja valge kärpseseen?- Arusampinjonil on roosakad eoslehekesed, sile jalg, nähtav rõngas, ning tal pole tuppe. Valgel kärpseseenel on aga lumivalged eoslehekesed, ebemeline jalg, vähenähtav rõngas ja tal on tupp. Milles seisneb seeneniidistiku eelis taimejuurte ees?-Seeneniidistik moodustab suurema
mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Põhjasilla PCI siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisendväljundsüsteemiga (I/O System) nagu USB, IDE, pordid (jada, rööp, PS/2 jne). Integreeritud plaatide korral on lõunasillas tihti ka audio ja võrgukontrollerid. Lõunasilla liitumine põhjasillaga toimub 32bitise 33 MHz siini kaudu, mis tagab maksimaalselt 133 MB/s andmevookiirused. Laienduskaartide pesad (expansion slot) Emaplaadi ühe serva läheduses paikneb rida kaardipesasid, mis algavad protsessori poolt vaadatuna, harilikult teistest erineva värvi ja ehitusega, AGP ga. AGP (Accelerated Graphics Port) on ainult graafikakaartide jaoks mõeldud laienduspesa. Kui ülejäänud PCIsiini pesad toetavad 33 MHz kiirust, siis kiiremaks graafikatoeks töötati 1997. aastal Inteli poolt välja spetsiaalne PCI
üks mitmetest DRAM-i liidestest. DDR2 SDRAM on muutmälu tehnoloogia, mida kasutatakse saavutamaks kiiremat andmetöötlust arvutites või teistes elektroonikaseadmetes. Selle taktsagedus on kaks korda suurem kui DDR SDRAM-il ning seega töötab ta neli korda kiiremini kui tavaline SDRAM. DDR2 peamine eelis oma eelkäija, DDR SDRAM ees, on töötamine kaks korda kiirematel sagedustel. See on saavutatud paranenud siini signaliseerimisega, ja mälupesikute (memory cells) juhtimisega poole taktsageduse (veerand andmeedastuskiirusest) juures. DDR2 suudab DDR-ga võrreldes sama taktsageduse juures pakkuda sama ribalaiust, aga kõrgemat latentsust. Parimad DDR2 mälu moodulid on vähemalt kaks korda kiiremad kui parimad DDR mälu moodulid. DDR2 ei ole ühilduv DDR-ga, ega DDR3-ga. Nagu kõik SDRAM-i liidesed, hoiustab DDR2 oma mälu mälupesikutes, mis aktiveeritakse kella
mis pistetakse vastavatesse pesadesse. Nõuded graafikaadapterile on viimaste aastate jooksul tohutult tõusnud ning selle osa ei tohiks alahinnata. Uuemad graafikaadapterid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone (töötavad rahuldavalt Pentium 100 MHz või kiirema protsessoriga). Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlemi valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga (ISA, PCI, AGP või muu). Enne, kui protsessorist tulevad andmed ekraanile jõuavad, läbivad nad kuvaadapteri, mis võtab protsessorilt vastu 'tellimusi' ekraanipildi muutmiseks ning väljastab kuvarile soovitud pilti kandva analoogsignaali. See komponent osaleb koos kuvariga arvuti üldise kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust. Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest:
Graafikakaart on arvutit ja monitori ühendav lüli. Monitor ise ei oska määrata, millise kvaliteediga pilti ta peab näitama, selle otsustab video ehk graafikakaart. Graafikaadaptereid esineb kas emaplaadile integreeritult või kaartidena, mis pistetakse vastavatesse pesadesse. Uuemad graafikaadapterid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone. Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlema valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga. Helikaart Helikaart on seade, mille abil arvuti väljastab või võtab vastu helisignaale. Võrgukaart Võrgukaart on vajalik arvuti võrku ühendamiseks ning võimaluse korral internetis olemiseks. Võrgukaardid võimaldavad andmevahetust minimaalselt kahe seadme vahel. Kolme seadme omavaheliseks andmevahetuseks on kindlasti vaja võrguseadmeid, mis oskavad andmeid suunata õigetele võrgukaartidele. Muud vidinad
Andmevahetus = (A(t)) (sisend tähtsust ei oma, sisaldab aritmeetika- loogika liita palju süsteemi komponente. mikroprotsessorsüsteemis: sõltub ainult olekust A). seadet (ALU) ja registreid ning Juhtseadme siin koosneb *siinitsükkel- iga siini poole Püsimäluga juhtautomaat: on mikrooperatsioonide teostaja. mitmest paralleelsest juhist, mis pöördumine. 1/0 read- lugemine, mikroprogramm on Juhtautomaat korraldab ühendavad elektriliselt 1/0 write- kirjutamine
o Riistvaraliidesed Siin referaadis on välja toodud infot vaid mõnede riistvaraliideste kohta. PCI PCI on lühend inglise keelsetest sõnadest Peripheral Component Interconnect, mis eesti keeles tähendab välisseadmeühendust. See on välja töödatud Inteli poolt. PCI-d tutvustati avalikkusele esimest korda 1992.aastal ning seda saatis suur edu. PCI siini kasutatakse peaaegu kõikidel tänapäeva PC-de juures kõrvuti vanema ISA laiendussiinistandardiga ja uuema PCI Express'iga. Nagu iga teinegi arvutisiin, tähendab ka PCI siin elektriliste ühenduste kogumit, mille kaudu liiguvad andmeid kandvad elektrisignaalid ühest osast arvutisüsteemis teise. Laiendussiinid võimaldavad arvutisse lisada laienduskaarte ning neid ühendada protsessori ja põhimäluga. PCI on väga odav, laialt levinud ja voolusäästlik siin. PCI tulevik
Parallel paremal ATA ja Serial ATA IDE-toide, vasakul andmekaabel 1.5.5 Siinid Serial ATA toide Siiniks (bus) nimetatakse arvutisüsteemi osa, mis kannab edasi andmeid või toidet. Siini kül- ge võib samaaegselt olla ühendatud mitu seadet. Igal siinil on oma ühenduspesad, millesse seadmed füüsiliselt ühendatakse. Siini kõik seadmed peavad töötama samas taktis; takti- de arvu sekundis nimetatakse siini taktsageduseks (bus frequency). Igal siinil on oma kindel laius: mitu bitti suudetakse ühe takti jooksul siinist läbi lasta. Siini läbilaskevõimet ehk kii- rust (baiti sekundis, B/s) saab arvutada valemiga laius
Põhiliselt on SCSI kasutusel serverites, ühendamaks kokku palju kõvakettaid, mis moodustab RAID´i (Redundant array of independent disks), et tagada süsteemi töökindlus ja jõudlus ning vähendada andmekaotusriske. Laiendussiinid Laiendussiinid (expansion bus) - on juhtmete ja protokollide komplekt, mis võimaldab arvuti laiendamist sellesse täiendavate trükkplaatide (laiendplaatide) lisamisega. Varem kasutati PC-des laiendussiinidena ISA siine. Kuna aga selle siini võimaluse on piiratud, siis kõigis uuemates arvutites on kasutusel võimsamad PCI siinid. Siiski on ka neis võimalik kasutada vanemaid ISA siine. AGP AGP - Accelerated Graphics Port (AGP or AG.P.) on suure jõudlusega, spetsiaalselt 3D graafikakomponentide ühendamiseks mõeldud siin. AGP põhineb PCI siinil ning kasutab oma tööks 66 MHz PCI (PCI Local Bus Specification) spetsifikatsiooni. Samas on AGP optimeeritud justnimelt suurt jõudlust nõudvatele 3D operatsioonidele.
Aadressi- ja andmesiinid on tavaliselt 8- või 16- soonelised, nende kaudu edastakse korraga ühe- või kahebaidiline sõna. Aadressisiini 8 biti abil saab edastada aadresse 0.. 255, mis sobib väga väikse mälu või näiteks sisend- ja väljundliideste adresseerimiseks. Kõik sisend- ja väljundliidesed ning mälu on ühendatud siiniga, millele protsessor väljastab aadressi. Suuremate mälude adresseerimiseks on vaja 16- või enamsoonelist siini 16- bitise aadressisiini korral saab otseselt adresseerida 216= 65535 baidi = 64 Kbaidi (220=1Mbait) Kui mingi sisendseade tuvastab siinil oma aadressi, väljastab ta andmesiinile oma mäluregistri bittide olekud. Samuti toimub andmesiini kaudu andmevahetus protsessori ja mälu vahel. Juhtsiini kaudu edastatakse signaale, mida kasut. arvuti töö juhtimiseks ja kontrolliks. Näiteks määravad juhtsiini kaudu edastatavad signaalid R
ekraanil. DVI e. Digital Visual Interface - Digitaalliides, mis edastab pilti digitaalselt. Läbi selle liidese LCD ekraan kalibreerimist ei vaja. HDMI e. High Definition Multimedia Interface - Digitaalliides, läbi mille on võimalik saata nii heli kui pilti väljundseadmesse. EMAPLAAT SEESTPOOLT ISA e. (Industry Standard Architecture) - vanemat sorti laiendkaardipesa mis loodi 1981. aastal. See siin oli kas 8 või 16 bitine ning töötas sagedusel 8 MHz. Sellist siini võib kohata näiteks 486 emaplaatidel. PCI e. Conventional PCI e. Peripheral Component Interconnect - Laiendkaartide pesa, mis leiab kasutust ka tänapäeval. See loodi 1993. aastal ning loojaks oli Intel. Siine on arvutis reeglina rohkem kui üks. PCI pesa on kas 32 või 64 bitine ja töötab sagedusel 33 või 66 MHz. Infoedastuse kiiruseks on 133 MB/s.Tüüpilised PCI siini kaardid on: võrgukaardid, helikaardid, modemid, lisa USB pesad, IEE 1394 pesa võimaldavad kaardid, TV kaardid ja
Dünaamiline ennustus: jälgitakse pidevalt programmi täitmise kulgu. Igas olekus on kaks bitti, vasak ennustab hargnemise toimumist, parem näitab, kas viimase käsu juures toimus hargnemine v mitte. Õige u 90%. VIII. Spetsiaalse riistvara realiseerimine /338-357/ Programne realisatsioon- Suvalist algoritmis, mis juhib mingit seadet, realiseeritakse universaalarvutis programmina. Ühendame näiteks USB või siini kolge objekti, kirjutame programmi juhtalgoritmi täitmiseks. Programne, kuna juhtalgoritm on realiseeritud mälus, mida protsessoris täidetakse(käskudena). Riistavaraline realisatsioon Algoritmi võib realiseerida riistavaras. Algoritmi realiseeriva loogikaskeemi võib valmistada tootjatelt saadaolevatest mikroskeemidest või kristalli pinnal ühe rakendusspetsiifilise mikroskeemina.
Võrgutopoloogia arvutivõrgu füüsiline (reaalne) või loogiline (virtuaalne) elementide paigutus. Kahel võrgul on sama topoloogia, kui nendes on ühesugune ühenduste konfiguratsioon, kuigi neil võivad olla erinevat tüüpi ühendused, erinevad sõlmedevahelised kaugused, andmeedastuskiirused ja signaalitüübid. Levinumad võrgutopoloogia tüübid on: · siinitopoloogia - kõik sõlmed (tööjaamad) on omavahel kokku ühendatud üheainsa siini abil · lineaarne topoloogia - vt. siinitopoloogia · täisühendusega topoloogia - iga sõlm omab otseühendust kõigi teiste sõlmedega . Kui võrgus on n sõlme, siis otseühenduste ehk harude arv on n(n-1)/2 · ringtopoloogia - iga sõlm omab täpselt kaht ühendust oma naabritega · tähttopoloogia - kõik perifeersed sõlmed on ühendatud ühe tsentraalse sõlmega, s.t. iga sõlm võib vahetada informatsiooni mistahes teise sõlmega läbi tsentraalse sõlme
mälud, lisakaardid) 14. Korpuse funktsioonid -komponentide kaitsmine, sisetemperatuuri hoidmine, ühendada endas peamiseid arvuti tööks vaja minevaid riistvarakomponente, nagu protsessor, emaplaat, kõvaketas, mälud jne. 15. Nimeta ja selgita siine emaplaadil - ISA e. (Industry Standard Architecture) - vanemat sorti laiendkaardipesa mis loodi 1981. aastal. See siin oli kas 8 või 16 bitine ning töötas sagedusel 8 MHz. Sellist siini võib kohata näiteks 486 emaplaatidel. PCI e. Conventional PCI e. Peripheral Component Interconnect - Laiendkaartide pesa, mis leiab kasutust ka tänapäeval. See loodi 1993. aastal ning loojaks oli Intel. Siine on arvutis reeglina rohkem kui üks. PCI pesa on kas 32 või 64 bitine ja töötab sagedusel 33 või 66 MHz. Infoedastuse kiiruseks on 133 MB/s.Tüüpilised PCI siini kaardid on: võrgukaardid, helikaardid, modemid, lisa USB pesad, IEE 1394 pesa
Narva Eesti Gümnaasium Mooses Jaanika Liiv 10.klass Narva 2009 Enne Moosese sündi andis vaarao käsu hukata kõik poeglapsed. Ühel päeval sünnitas Leevi soost naine poja. Kuna vaarao oli andnud käsu ukata kõik poeglapsed, peitis ta oma lapsukest kolm kuud. Laps kasvas aina suuremaks ning lõpuks oli teda võimatu peita. Niisiis võttis ta pilliroost laeka, määris kokku pigi ning vaiguga, pani sinna sisse lapse ning seejärel läks jõe juurde. Seal jättis ta oma pojaga igaveseks hüvasti ning pani hälli jõkke. Peagi tuli vaarao tütar samasse kohta suplema. Ta leidis kõrkjaist hälli ja tal hakkas lapsest kahju. Vaarao tütrele hakkas see laps niivõrd meeldima, et ta otsustas ta omale jätta. Ja nii saigi juudi poisist Egiptuse vaarao pereliige. Kasuema pani lapsele nimeks Mooses. Temast sirgus nägus ja teotahteline noormees. Kuigi polnud tal kodus millestki puudu, ei jäänud talle märkamatuks suguvendade raske orjap...
Kõvakettad on suhteliselt raputus- ja löögitundlikud, kuid kardavad kuumust, vett, painutamist, tolmu ja magnetvälju. Kokkuvõttes: ei maksa loota et mõni kõvaketas peaks vastu 200,000 tundi - see on umbes 20 aastat! Optimaalne kasutusaeg on kõvaketaste puhul ca 5 aastat ning pärast seda oleks mõtekas hakata otsima uut kõvaketast. Kõvaketta kontroller paikneb tavaliselt kiirel PCI lokaalsiinil. Arvutile saab paigutada ka mitu kõvaketast, aga seejuures tuleks arvestada kõvaketta ja siini tüüpi. IDE kettad on oma soodsa hinna tõttu küllalt laialt levinud, aga suurte piirangutega (max 504MB, ainult kaks kõvaketast jmt). EIDE- standard (Enchanced IDE) tuleb toime kuni 7,8GB ja nelja kõvaketta või alternatiivse kettaseadmega. SCSI ja selle edasiarendused (SCSI-2, Wide-SCSI, Ultra-Wide-SCSI) on tunduvalt kiiremad ja paindlikumad, aga ka kallimad kui eelnevad lahendused. Teadmaks, milline SCSI teie arvutile sobib, tuleb vaadata mitme kontaktiline on SCSI kontrolleri pistik
akende joontest. Seda põhjusel, et soklijoone ja akende horisontaaljoone vaheline samm ei oleks 0,5, kordne. Soklijoon ei tohi ulatuda maapinnast kerkiva niiskuseni. Ilma soklisiinita ei tohi süsteemi jätta, kuna see kaitseb lisaks süsteemi pritsvee ning näriliste eest. Soklisiin kinnitatakse aluspinda lööktüüblite abil, sammuga ca 0,3m. tüübli nakkepikkus tugevas pinnas(betoon, täiskivi) on min 35mm. Pehmemas pinnas 50-120mm. Soklisiini ümber nurga keeramisel on lubamatu lõpetada siini nurgas. Siini tuleb lõigata 90° sälk ning painutada siin täisnurka. Soklisiini lõigatakse rauasaega või vastava professionaali kääridega. Soklisiin peab täpselt sobima soojustusmaterjali paksusega; ei tohi kasutada soojustusmaterjaliost kitsamaid või laiemaid siine. Soojustusplaatide kleepimine. Liimi nake aluspinnaga ja soojustusmaterjaliga peab olema vähemalt 0,08 N/mm2 . Liimi saab plaatidele kanda käsitsi ja masinaga. Soojustusplaatide liimimiseks on kaks meetodit: äär-punkt
TCP koormuse juhtimine Koormuse juhtimine (Congestion Control) on saatja poolne ettevaatusabinõu, vältimaks võrgu ülekoormamist, mitte konkreetsetes masinates datagrammide edasi saatmine sissetulevast kanalist väljuvasse. igat edastamissessiooni käib terve siini läbi olevat pakettide hulka. CC korral luuakse sessiooni algul SYN On olemas kolme tüüpi marsruutereid - mälus toimuvate reserveerimispakett, mis on täpselt nii pikk kui palju aega pakettidega aknad. Ideaalne oleks saata nii kiiresti kui võimalik lülitustega, siinil toimuvate lülitustega ja maatriksi kujul kulub signaali levikul siini ühest otsast teise. See välistab (aken nii pikk kui võimalik) ilma kadudeta. Selleks hakkab toimuv (crossbar)
kaartidena, mis pistetakse vastavatesse pesadesse. Nõuded graafikaadapterile on viimaste aastate jooksul tohutult tõusnud ning selle osa ei tohiks alahinnata. Uuemad graafikaadapterid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone (töötavad rahuldavalt Pentium 100 MHz või kiirema protsessoriga). Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlemi valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga (ISA, PCI, AGP või muu). Enne, kui protsessorist tulevad andmed ekraanile jõuavad, läbivad nad kuvaadapteri, mis võtab protsessorilt vastu 'tellimusi' ekraanipildi muutmiseks ning väljastab kuvarile soovitud pilti kandva analoogsignaali. See komponent osaleb koos kuvariga arvuti üldise kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust. Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest:
Siiski tuleb märkida, et kui arvuti põhikasutajaks on kas konstruktor, disainer, või mõni teine joonestamisega sageli tegelev inimene, on plotter lausa hädavajalik. Plotteri tööpõhimõte on üks kahest: esimesel juhul liigutatakse kirjutuspead, paberi kohal liikuval siinil, mis võimaldab "pliiatsit" kirjutusasendis hoida ja "pliiatsit" vahetada; uuem tehnoloogia kasutab aga tindipritsile lähedast tehnoloogiat. Plotterile on kättesaadav iga joonestusvälja punkt ning kelgu ja siini liigutamisega on võimalik tõmmata joon läbi iga punkti. Erilist rolli mängivad mootorid, mis juhivad siini ja kelgu liikumist. Peavad nad ju sooritama üliväikseid nihkeid, sest sellest sõltub joonise täpsus. Plotteritel on võimalik samm 0,025 mm või isegi alla selle. Töös kasutatakse kõige sagedamini 0,1 mm sammu. Reeglina töötavad plotterid siiski vertikaal- ja horisontaalsuuunas vaheldumisi, nii et kaldjoon sarnaneb trepiga ja ringjoon ketassaega, kuid mida väiksem on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
