Tapa Gümnaasium NIMI DIEET Uurimustöö Juhendaja: JUHENDAJA Tapa 2012 MIS ON DIIET ? Dieet on toitumiskord, piirangutega toitumisreziim, mille järgimise eesmärgiks on haiguste ennetamine, tervise parandamine, kehakaalu vähendamine või suurendamine vms. Dieetide välja töötamise ning nende mõju uurimisega tegeleb dietoloogia. Tervise hoidmiseks toidu piiramine on väga vana nähtus, kuid teadusliku aluse panid dietoloogiale 19.-20. sajandi avastused biokeemias ja arstiteaduses. Sellest ajast hakati erinevate toitainete ja toiduainete mõju organismile põhjalikumalt uurima. Alates 20. sajandist on arenenud riikides seoses toidu kättesaadavuse paranemise ning füüsilise töö osakaalu vähenemisega muutunud probleemiks liiga ohtrast ning energiarikkast toidust tingitud ülekaalulisus jm tervisehäired. Samal ajal on inimkeha iluideaal muutunud järjest saledamaks. See on tõstnud nõudlust tõhusate dieetide j...
Orgaanilised komposiitmaterjalid kordamisküsimused 1. Nimetage tänapäeval tehnikas kasutatavaid materjalide põhiliike Vastus : metallid, keraamika ning komposiitmaterjalid 2. Andke vähemalt kaks erinevat definitsiooni komposiitmaterjalile Vastus : · Komposiitmaterjal on mitme faasiline materjal, mis laseb mõjule pääseda kõigi faaside positiivsetel omadustel ja mille puhul täheldatakse omaduste sünergiat. · KM on konstruktsioonmaterjal, mis koosenb kahest või enamast faasist, mis on kombineeritud makrotasandil ja on omavahel sidestatud. 3. Tooge vähemalt a üks naine komposiitidest, milles võib täheldada kombineeritud toime efekti: 1. plast + klaas ,2. metall + metallioksiid 4. Mida kujutab endast linataime vars ( komposiitide aspektist ) ? Parasvöötmes kultiveeritav tsellulooskiutaim, kõrge keskmise suhtelise molekulmassiga tselluloos. Seemnetest toodetakse linaõ...
Samuti sain teada, millised toimetused on vajalikud enne abiellumist. Kasutatud kirjandus http://syg.edu.ee/oppematerjalid/uurimistood_referaadid/uurimistood_2010/Kadi_Kuusk_Eest i_pulma_traditsioonid.pdf http://www.tartumv.ee/?op=body&id=34 http://et.wikipedia.org/wiki/Abielu Lisa Pulma-aastapäevade nimed 1. vatt 2. nahk 3. nisu 4. vaha 5. puu 6. küpress 7. vill 8. moon 9. fajanss 10. inglistina 11. korall 12. siid 13. maikelluke 14. seatina 15. kristall 16. safiir 17. roos 18. türkiis 19. kretong 20. portselan 21. opaal 22. pronks 23. berüll 24. atlas 25. hõbe 26. nefriit 27. mahagonipuu 28. nikkel 29. samet 30. pärl 31. seemisnahk 32. vask 33. porfüür 34. merevaik 35. rubiin 36. musliin 37. paber 38. elavhõbe 39. krepp 40. smaragd 41. raud 42. pärlmutter 43. flanell 44. topaas 45. ülekullatud hõbe 46. lavendel 47. kasmiir 48. ametüst 49. seeder 50. kuld 51. kameelia 52. turmaliin
Tordesillase leping - 1494.a., Paavsti vahendusel tehtud leping Hispaania ja Portugali vahel(maadejaotus pärast 46 pikkuskraadi, lääne - Hispaania, ida - Portugal - Lõuna-Ameerika). Zaragoza lepinguga pandi paika, aastal 1529, Kagu-Aasias olevate 145'st pikkuskraadist läänes olevate alade kuuluvus Portugalile ja Hispaaniale ida alad. Maailmakaubandus: suhkur, tubakas, kakao, puuvill, kuld, hõbe > EUR < vürtse, siid, portselan AMEER v(rämpskaup) AASIA < orjad AAFRIKA Reformatsioon Usupuhastus == reformatsioon. Ristiusu õpetuse puhastumine täiendustest ja tõlgendustes ja tagsi pöördumine kristlike põhimõtete range jälgimise juurde. Reformatsioon laiemas mõttes: Ümberkorraldused poliitikas, valitsemises, majanduses. Sai alguse Saksamaalt, kuna puudus tugev ilmalik võim
normaalne pesurütm kõrge vee tase (tavaliselt) täitmise suhe 1/26 lühike tsentrifuugimine Erinevate pesuprogrammide kasutamine Normaalpesuprogramm valge pesu (linad, käterätid, pluusid jm) imiku pesu kirju pesu (puuvill/viskoos, puuvill/modaal, modaal) Õrn pesuprogramm: linased kangad voodri ja vatiiniga rõivad värvi andvad rõivad samet, viskoos, atsetaat, triatsetaat, siid, vill 23 Kortsumisvastane pesuprogramm kortsumatuks töödeldud kiud (materjalid, mida ei triigita) tundlikud tehiskiud elastik ja kiletekstiil, klaaskiud Pesu pesemine automaatpesumasinaga 1. kontrolli vee ja elektri ühendust 2. uue pesumasina esmasel kasutamisel tee masinale 60º C tühipesu lisades vaid pesupulbrit 3. tee vajalikud tekstiilide eeltööd 4
Enne ja peale sõda olid rõivastel kindlad piirangud kinnine dekoltee, sirge siluett, konkreetsed õlad ning minimaalselt põlvedeni kaetud jalad (vt joonis 14). Seda kõike muutis 1947ndal aastal Christian Dior, tuues Pariisi moelavadele eelnevale täieliku vastandi (vt joonis 15). Tema disainitud kleitidel oli rõhutatud õlgade ümarust ning peent siluetti. Selle saavutamiseks hakati taas korsette kandma. Kihilisest aluseelikust sai tavaline riideese. Velvet, satään, tüll ja siid need olid luksuslikud kangad, mida õmblemisel kasutati16. 15Kättesaadav Internetist: https://www.boundless.com/u-s- history/textbooks/boundless-u-s-history-textbook/politics-and-culture-of- abundance-1943-1960-28/culture-of-abundance-215/the-post-war-boom- 1187-2238/ 16 http://vintagedancer.com/1950s/1950s-fashion-history/ 12 Joonis 14. Teise maailmasõja lähiaja piirangutega Joonis 15. Christian Dior'i
ühestainsast valgest raskest villase riide tükist, mida oli tülikas seljas pidada. Mugavam oli tuunika, mis koosnes kahest kokkuõmmeldud riidetükist ja kinnitati keskelt vööga. Tuunikat kandsid ka naised. Senaatorid kandsid Rooma kodaniku ametlikku rõivast toogat, mille serva oli kootud lai purpurivärviline vööt, jalas kandsid nad punaseid pükse. Sõrmes oli neil ametitunnusena kuldsõrmus. Naised kandsid kandadeni ulatuvat stoolat, mis olid vöökohalt kinni seotud. Idamaa siid ja puuvillane riie muutsid Rooma naiste riietuse kirevamaks ja kergemaks kui meeste oma. Peaagu koik kandsid sandaale. Roomlaste toit: Vaesemad sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru, sekka aeg-ajalt ka kala, juur- ja puuvilju. Jõukamate menüüs olid olulisel kohal lihatoidud. Joodi tavaliselt veega lahjendatud veini. 6 Kasutatud allikad https://www
Tavaliselt valmistati rõivad villast, mis imas hästi niiskust ja hoidis külmetamise eest. 1. 15 Hillar Palamets, Vanaaja kultuurist ja olustikust (Tallinn: 1976), 195. 16 Hillar Palamets, Vanaaja kultuurist ja olustikust (Tallinn: 1976), 195-196. 17 Hillar Palamets, Vanaaja kultuurist ja olustikust (Tallinn: 1976), 196. 18 Hillar Palamets, Vanaaja kultuurist ja olustikust (Tallinn: 1976), 196. 5 sajandil m.a.j. ilmus kallis hiina siid. Kõige luksuslikumaks riietusesemeks peeti ülikallist purpurmantlit.19 Kodus käidi sandaalides, tänaval aga kingades või saabastes. Naised kandsid pikka, kandadeni ulatuvat stoolat, mis oli vöökohalt kinni seotud. Tänu idamaa siidile ja puuvillastele kangastele oli Rooma naiste riietus hoopis värviküllasem ja kergem kui meestel.20 Palju tähelepanu pöörasid moedaamid soengule. Kui juuksur-orjatar ei tulnud tööga küllalt
Valga Kutseõppekeskus Dana Makejenko KS 14 VÕRDLUSTABEL erivajadustega klientide kohta eripärat toitlustamisel Referaat juhendaja: Klaire Vaher VALGA 2014 Dana Makejenko Võrdlustabel SISUKORD: lk 3 Sissejuhatus lk 4 Toidupüramiid lk 5 Taldrikureegel lk 5 Valgusfooritabel lk 6, 7 Võrdlustabel lk 8 Kõik on nii lihtne lk 9 Oma arvamus; Allikad: 2 Dana Makejenko Võrdlustabel SISSEJUHATUS MILLEKS VAJAME TOITU? Kõikideks igapäevasteks toiminguteks (liikumine, magamine, rääkimine, aga ka seedeelundite töö ja hingamine) vajab inimene energiat. Energiat saadakse toidust. Lisaks on söömine veel nauditav ja meeldiv tegevus, mis annab ka rahulolutunde. TOIT KOOS...
Me ei suuda jääda ellu ilma looduseta ja ometi peame seda liiga sageli iseenesestmõistetavaks. Suure osa inimtegevuse jaoks on bioloogiline mitmekesisus eluliselt tähtis. Toiduainete tootmine on suuresti võimalik üksnes tänu looduse pakutavatele hüvedele, nagu viljakas muld ja vesi ning taimi ja puid tolmendavad mesilased. Taimed puhastavad õhku, eraldades hapnikku ja sidudes ohtlikke saasteaineid. Meie riidekapid on täis looduslikku kiudu, nagu puuvill, vill ja siid. Looduslikest süsteemidest saame puitu ja muid materjale hoonete ehitamiseks ning mööbli valmistamiseks. Mitmed ravimid, nagu aspiriin, pärinevad loodusest. Looduslikud süsteemid, nagu vihmametsad ja korallrifid peidavad endas veel avastamata elupäästvaid aineid, mille väärtus võib olla mõõtmatu. Poole meie poolt atmosfääri paisatavast süsinikdioksiidist neelavad maismaa- ja mereökosüsteemid. Nendel süsinikdioksiidi sidujatel on oluline osa kliimamuutuste aeglustamisel.
1. Tehnoloogilised murrangud: I Itaalias varaindustriaalne tekkisid pangad,börsid,uued loomatõud,taimesordid,kellad,trykikunst IISuurbritanniashilisindustriaalneaurumasin,vedur,kivisöe laialdane tarbimine,vabrikutööstuse levik III Euroopas hilisindustriaalne teras,nafta,bensiin,auto,telefoniside,raadio,lennukid IV - postindustriaalne tuumatehnika,kosmose tehnika arvutite ilmumine 2.Riigi arengutaseme näitajad a)Millised majanduslikud näitajad? Sisemine kogutoodang - SKT aastajooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus(arvestataxe ainult lõpptoodangut) Rahvuslik kogutoodang - RKT aastajooksul riigi tootmisressurssidega toodetud kaupade teenuste kogusumma,millele on juurde arvestatud eksportdi ja impordi saldo. Ostujõu pariteet erinevate riikide kaupade võrdlemine dollarites. 1.Madala sissetulekuga riigid RKT 785$ 2.Keskmise sissetulekuga riigid RKT 10000$ 3.Kõrge sissetuleku...
Ülenurme Gümnaasium KÄRBSESEENED Mürkseened Referaat Koostaja: Elis Vink 12A Juhendaja: Evelyn Kostabi Tartu 2008 2 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 MÜRKSEENED......................................................................................................................... 6 KÄRBSESEENED......................................................................................................................8 Punane kärbseseen.................................................................................................................. 8 Valge kärbseseen.................................................................................................................... 9 Roheline kärbseseen...............................
Kiirgust soodustab õhu liikumine. Vastasel juhul soojeneb õhk keha vahetus läheduses, takistab edasist kiirgust. Tuul, mis õhu liikuma paneb, suurendab kiirgust..... b) Juhtivuse teel - juhtivus toimub kehaga vahetus kontaktis olevate esmete või riiete kaudu. Juhtivuse kaudu võib inimene soojust kaotada, kui kasutab häid soojusjuhte, võib ka soojuskadu kokku hoida. Väga hea soojusjuht on metall, siid, halvad soojusjuhid villane materjal, nahad, kasukas, takistab soojuse äraandmist. (Lambanahksed kindad aga soojad.) c) Higistamine higiaurumine keha pinnalt - ümbritsev temperatuur ületab kehatemperatuuri. Higiaurumine sõltub õhuniiskusest. Aurumine on võimalik niikaua, kuni õhk pole küllastunud. Kuivas ja kuumas keskkonnas võib tekkida ülekuumenemine. Soome saun 60-70 talumine.
Kiirgust soodustab õhu liikumine. Vastasel juhul soojeneb õhk keha vahetus läheduses, takistab edasist kiirgust. Tuul, mis õhu liikuma paneb, suurendab kiirgust..... b) Juhtivuse teel - juhtivus toimub kehaga vahetus kontaktis olevate esmete või riiete kaudu. Juhtivuse kaudu võib inimene soojust kaotada, kui kasutab häid soojusjuhte, võib ka soojuskadu kokku hoida. Väga hea soojusjuht on metall, siid, halvad soojusjuhid villane materjal, nahad, kasukas, takistab soojuse äraandmist. (Lambanahksed kindad aga soojad.) c) Higistamine higiaurumine keha pinnalt - ümbritsev temperatuur ületab kehatemperatuuri. Higiaurumine sõltub õhuniiskusest. Aurumine on võimalik niikaua, kuni õhk pole küllastunud. Kuivas ja kuumas keskkonnas võib tekkida ülekuumenemine. Soome saun 60-70 talumine.
Pisa, Genova). Algas elav liiklemine Euroopa ja Aasia Islamimaailm konsoliseerus (muutus vahel. ühtsemaks) Eurooplased tutvusid idamaade haridusega, Kasvas usuline sallimatus juutide ja mis oli kõrgem kui Euroopas. moslemite vastu. Hakati õppima ja austama võõraid keeli. Laienes eurooplaste silmaring, idamaadest võeti palju uut: peegel, diivan, samet, siid, paber, vann, türgisaun, kätepesu enne sööki, araabianumbrid. Täienes toidulaud:arbuus, aprikos, sidrun, tattel, suhkruroog, tatar, riis. Taaselustus antiikkultuur. 9. Keskaegne ülikool: esimesed ülikoolid, struktuur, õpitavad ained, õppetöö vormid, õppekeel, teaduskonnad. (lk 181-183) 11.-13.sajandil arenes mitmest Lääne-Euroopa linnakoolist ülikool, kuid kuna see protsess oli pikk, ei saa esimeste ülikoolide täpset asutamisaastat määrata. Kõige varem tekkisid
Ida rooma riik e. Bütsants Territoorium, rahvastik ja riigikorraldus. · tekkis 395. Aastal, kui Rooma impeerium jagunes lõplikult Lääne ja I-Rooma riigiks. Pealinnaks Konstantinoopol · Terriktooriumil elasid kreeklased, bulgaarlased, juudid, syyrlased, armeenlased jt. Riigikeeleks kreeka keel · Säilisid kohalikud kultuuritavad, millele lisandusid kristluse erivoolud. · Monofüsiitide õpetus õpetus, mis levis egiptuses, väitis, et Kristusel on vaid üks jumalik loomus. · Kogu võimutäius (kõrgem sõjaline, administratiivne ja kohtuvõim) kuulus keisrile e. Besileusele. ( võimu piiras riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsionidena tsirkuseparteid) · Riiklik hoolekandesüsteem: eksisteerisid haiglad, vanadekodud, vaelastekodud, kirik jagas nälgivatele vaestele kodanikele tasuta vilja jne. · Bütsantsi keisrile allus kirik: Ta käsutas kirikuvarusid, määras ametisse kõrgemaid vaim...
südamelt (1935), Mureliku suuga (1942), Sädemed tuhas (1954), Ääremail (1963). Ekstaas Ah!Toredaim on elamine maine ja vägev vere surematu püüd! Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd! Ma iial polnud kaaluv ega kaine. Ju jalgel maas kui kähar vahulaine mu kleidi valkjasroheline siid ja kahisedes langevad kõik rüüd, sest riidetult on siiski kaunim naine. Miks lõhnab ka nii helgelt heliotroop? Kas muutub täna minu elulugu? Ah, mina olen juba seda sugu, et iga meel mul iga ilu joob. Nii ahnelt tühjendan ma elulaeka kui surmamõistetu, kel vähe aega.
loomse päritoluga toite nagu näiteks mune, piima ja piimasaadusi ja/või mett. Eestis kutsutakse taimetoitlasteks nii veganeid kui ka vegetariaane ehk kõiki, kes ei söö liha. Veganid ise peavad vegetariaane nn pooltaimetoitlasteks kuna nad söövad mingil kujul ka loomset päritolu saadusi. Lisaks väldivad veganid tooteid, mis sisaldavad loomseid komponente või on loomset päritolu: peamiselt nahk ja karusnahk, aga enamasti ka vill, siid ja mesilasvaha. Samuti ei osta veganid võimalusel kosmeetikat ja kodukeemiat, mis sisaldavad loomseid aineid ning mis on loomade peal testitud. Reeglina ei poolda ega külasta veganid ka loomi ärakasutavaid meelelahutusasutusi nagu näiteks tsirkused. Kui taimetoitlased lubavad endale aeg ajalt ka muna- ja piimatooteid, siis veganid väldivad kõike, mis loomne -- sealhulgas ka tarbekaupu, mis nahast, siidist või villast tehtud. Kui taimetoitlus on dieet, siis veganism on elustiil
klükoosist, molekulid on omavahel ühendatud teisiti, võib olla nii loomne kui taimne) b. Kitiin (koosneb abiinosuhkrutest, kiitiinist putuka kestad ei seedu, ) Valgud (monopeptiidid, oligopeptiidne aine- kärpseseene mürk) (monomeerid ja polümeerid on valgud) 1 Ülesanded a. Struktuur: kollageen (nahas, kõõlustes, organismi sees), keratiin (juustes, küüntes, sarvaine- sarvedes), siid (putukad, ämblikuvõrguniit tugevus on suurem kui terasel,), rakku sisestruktuuri koostavad ained b. Katalüüs: ensüümid (erinevate keemiliste reaktsioonide läbi viimine, valguline osa on abistav osa ja reaktsiooni läbiviija on koeensüüm) c. Liikumine: müosiin (lihasvalk, võib käsitleda kui ensüümi, lagundab ATPd, valgu struktuuri muutus, ka tsütoplasmas) d. Kaitse: antikehad (loomad, maismaa selgroogsed), nahk (keratiin) e
1. I Maailmasõja tulemused ja peamised probleemid sõja lõppedes Tulemused: · Võitjad said uusi maid ja eeliseid. (UK, F, USA) · Kaotajariikidele määrati majanduslikud, poliitilised ja sõjalised kohustused · Austria-Ungari lagunes Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia · Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome · Saksamaa kaotas osa terrotooriumi, asumaad ja suurriigi staatuse. · Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse · Itaaliast sai suurriik · Euroopa riigid hakkasid majanduslikult sõltuma USAst · Maailm jagunes kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks süsteemiks, hakkas kapitalismi üldkriis Probleemid sõja lõppedes: · Pariisi rahukonverentsil valitses võitjate ülekaal (USA, UK, F) · Võit ei olnud täiuslik venemaast oli saanud vaenlane maailmarevolutsiooni oht · Sõja mõjud, miljonid tapetud ja haavatud · Suur osa Prantsusmaast ja Belgiast purustatud · Saksamaa, Austri...
1. Rahvusvaheline olukord I ms järel Võitjad Atant GB, Prantsusmaa, USA Venemaa probleem mis Venemaast saab? Kaotajad Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Compiegne'i rahu vaherahu Saksamaaga, sõjategevuse lõpp 11.11.18 Pariisi rahukonverents Versailles rahuleping võitjariikide ülekaal maailma kujundamisel 2. Pariisi rahukonverents 1919-1921 Kohal olid kõik riigid, kes olid olnud Saksamaa või selle liitlastega sõjajalal, kaotajad kohale ei kutsutud. Võitjariigid lähtusid oma huvidest. Venemaast oli saanud vaenlane, kuna kerkis üles maailmarevolutsiooni oht. Prantsusmaa arvas, et Saksamaa peab kõigeeest vastutama ja leping peab olema võimalikult karm. USA arvas, et leping ei tohi olla karm, kuna Saksamaa võib hiljem kätte maksta. GB, et Saksat tuleb õiglaselt karistada, seisukohad USA ja Prants vahel. Otsused olid kaotajate suhtes ülekohtused. 2.1 Versaille rahuleping allkirjasta...
Naisõiguslike liikumiste poolt, kus naised tahtsid olla meestega võrdsemad ning olla lubatud valimistel osaleda. Kujundati üha mugavamaid ja kergemaid kleite. Kergus tulenes ka materjalidest, mis muutusid rohkem naturaalseteks. Pärast 1908. aastat muutus naistekleit rohkem vertikaalseks kui S-kujuliseks. Korsett hakkas asenduma rinnahoidja või muude alusriietega. (Maginnis) Materjalidena kasutati looduslikke materjale, nagu näiteks lina, puuvill, vill ja siid. Samas tuli nende kõrvale ka kunstsiid, mis leiutati 1910. aastal. Raskemaid materjale kasutati päevaste riiete puhul, kergemaid õhtu- ja vabaajakleitide puhul. Chanel, kes oli juba ka siis tegev, kasutas ka teksariiet vabaaja rõivaste puhul, ammu enne kui teksariide õitseaeg kätte jõudis. (Vintagevixen.com) 5 1.2 Esimene maailmasõda
muutused, uued mõisted • somaatiline: aader, koot, neer • loodus: torm, hunt, heeringas, pull, rott; eesel, elevant, kaamel, lõvi • aiandus: kõrvits, köömen, loorber, till, münt, roos, palm, viik ‘viigipuu’ • toit, nõud: kook, kringel, pannkook, praad, pärm, siirup, suhkur, sült, vorst, õli, tärklis, kaneel, pipar, sinep, äädikas, kruus, pann, pott, pütt, toober, toop, lähker, vaat, ämber Alamsaksa laenud (2) • riietus: vokk, samet, siid, samet, mantel, kuub, müts, püksid, vammus, nööp • ehitus: hoov, häärber, kamber, kelder, korsten, kuur, köök, küün, müür, plank, saal, tall, trepp, haamer, höövel, latt, link, luuk, palk, raam, saag, tangid, kapp, pink, tool • sõda, jaht: jaht, jääger, kants, kütt, laager, lahing, püss, tääk • ristiusk: altar, ingel, jünger, kabel, kantsel, klooster, krist-, köster, leer, ohver, orel, paavst, piibel, piiskop, preester,
Termoplastid (kuumutamisel sulavad) ja termoreaktiivid (kuumutamisel ei muutu pehmeks, tekib hais ainult) Plastmase saab hästi töödelda. TEKSTIILID Tekstiile saab hästi värvida. Töötlemine TEKSTIILIDE LIIGITUS Looduslikud tsellulooskiud puuvilla kiud, linakiud, kanepikiud. Tehiskiud viskoossiid, atsetaatsiid. Sünteeskiud polüakrüülkiud, polüamiidkiud, poluesterkiud. Looduslikud valkkiud vill, siid. TEKSTIILIDE LEIUTAMINE 1898 Charles Cros& C.H.Stearn (ENG) viskoossiid 1937 Wallace H. Carothers (USA) nailon 1941 Rex Whinfield& James Dickson (ENG) polüester 1958 DuPont Company lycra 1971 Stephanie Kwolek (USA) kevlar KUNSTNAHAD Aluskiht ja kattekiht Tehisseemisnahk kattekiht karestatakse traatharjaga ja täidetakse nailonkiududega Tehiskarusnahk aluskihi külge on sisse kootud pikad dekoratiivsed kiud PISIDETAILID
Lapsega tuleb tegeleda vastavalt tema arengustaadiumile. Suur rõhk on tundmuste arengul. Põhiprintsiibid on: looduslähedus, kunst ja praktilise tegevuse tähtsus kasvatuses, rohke näitlikustamine, atmosfäär ei tohi õhutada konkurentsi, sõnaline ja selgitav hindamine. Lasteaias on oluline päeva rütm ja kindlad tegevused. Rakendatakse kunstikasvatust, mis tugineb värvusõpetusele. Kasutatavad materjalid on looduslikud- puu, lina, siid. Välja töötatud nukuõpetus, olulisel kohal lavastamine ja draama. Kasutatakse rollumänge. T’ähtsad on muinasjutud ja nende esitamine. Reggio Emilia(saja keele meetod) põhimõteteks on kõikide kasvatusprotsessis osalejate vastastikune kommunikatsioon(lapsed, vanemad, pedagoogid), pedagoogika kui eksperimenteerimisvahend, pidev toeeria ja praktika katsetamine-pedagoogika peab muutuma koos ajaga. Last nähakse kui terviklikku inimest, kellel oma identiteet ja kultuur. Laps soovib oma
Guimarães ja Sives). Ainuke erand on Nisa. Kasutatakse dekoratiivseid motiive, nagu näiteks kuusekäbid ja lilled, Viano do Castelos kasutatakse ristikheina, kus pits näeb rohkem tülli moodi välja, ja meriheina, merikarpe ning kalu Vila do Condes. Tikand Madeira tikand on eriti hästi tuntud, kuigi Portugali mandriosa toodab ka imelisi õlarätte, laudlinu ja voodikatteid. Tuntuimad voodikatted (colcha) on pärit Castelo Brancost ja nendele on linasele riidele tikitud siid. Traditsioon on pikaajaline ja töö ise on vaevanõudev. Voodikatted moodustavad pruudi kaasavarast olulise osa. Populaarsed käsitööturud ja laadad Barcelos Keraamika laat neljapäeva hommikuti Sao Pedro de Sintra Antiigilaat kuu teisel ja neljandal pühapäeval Estremoz Keraamika turg laupäeviti Estoril Käsitöölaat (Feira do Artesonato) juulis ja augustis Santarem Põllumajanduslaat oktoobris Golega Hobuselaat novembris
Rahvakalender Küünlapäev, küünlamaarjapäev, ka pudrupäev 2 veebruar Rahvakalendri järgi on küünlapäevaks pool talve möödas. Küünlapäevaks pidi alles olema pool inimeste ja loomade talveks varutud toidust. Vanasti oli küünlapäeval kombeks valmistada küünlaid. Inimesed arvasid, et sellel päeval tehtud küünlad annavad heledat valgust. Vanasti inimesed ütlesid, et küünlapäev on naiste püha. Sel päeval läksid naised külla või kõrtsi. Mehed tegid kodus naiste töid. Vanasti alustasid inimesed küünlapäeval kangakudumist. Seda tööd tegid nad jüripäevani. Jüripäev on 23. aprillil. Küünlapäeval keedeti söögiks tanguputru ja sealiha. Joogiks sobis kõige paremini punast värvi jook. Näiteks punane mahl või vein. Vanasti jõid inimesed ka punaseks värvitud õlut või viina. Võis süüa ka punaseid marju. Inimesed arvasid, et küünlapäeval punase joogi joomine teeb põsed ilusaks punaseks. Punased põsed näitavad, et inimene on terve. Vanasti inimesed ...
Ent kui ta käskis kümnel sõjamehel tuhande vaenlase kallale tungida, siis tegid nad seda kõhklemata, sest nad uskusid, et võidavad. Tingis-khaan saavutas alati võidu. Neil oli seljas pikad sinised rõivad, raudrüüd ja raudkiivrid. Nad istusid väikestel jämejalgsetel ja pikalakalistel hobustel. Mongolite sõjahüüd: ,, Khuu- khuu- khuu- khuu" SÕJARETKEDE PEATUSPAIGAD Lahinguväljadel elas Tingi-khaan kollases siid telgis, mille ta oli Hiina keisrilt ära võtnud. Telgi taga seisis kaks suurt mongoli jurtat, mis olid valge vildiga üle tõmmatud: ühes jurtas elas khaani viimane naine, noor Kulan (mongolite poolt tapetud merkiitide khaani tütar) ühes oma väikese poja Külkaniga. Teises jurtas elasid seitse teenijat- hiina orjapiigat. 6 KHAANI HOBUSED
1.2.4 Värvi tähtsus Hiinas värviti riiet taimevärvidega ja riide värv näitas isiku tähtsust. Värvide tähendus muutus dünastia vahetumisega. Sui ajastust alates võisid ainult keisrid kanda kollast. Lihtinimesed riietusid sinisesse või musta. 674. aastal andis valitsus välja karmid seadused, mis keelasid värviliste rõivaste peitmise pealisrüü alla. Valge oli leinavärv ja lapsed ei võinud kanda valget, kui nende vanemad olid elus. [3] 1.3 Parim siid Ühe siidiussikookoni niit on mitu tuhat meetrit pikk ja on vaja tuhandeid niite, et saada kleidiriide jaoks on vajalik hulk lõnga. Muistsed hiinalsed kirjutasid ja maalisid sellele kallile materjalile, tegid sellest voodikatteid ja kotte. Keisrid kinkisid kaunilt kootud ja tikitud esemeid naabermaadele. Muistses Hiinas tegelesid siiditööstusega naised. Nad hakkasid siidriiet kuduma nooremal kiviajal, aga ülejäänud maailm sai siidi tootmise saladuse teada mitu sajandit hiljem
enne söögilauda istumist, võtab daam, teiste pilkude alt märkamatult, kindad käest. Aitab siinkohal see, kui pöörate tähelepanu sündmuse tähistusele: vabam seltskondlik koosviibimine või väärikas-rangem õhtune vastuvõtt. Alati on sobiv küsida lisainformatsiooni korraldajatelt, kui eelnev teave on kutsel mittetäielik. Õhturiietuse kangavalik: siid, brokaat, samet jt hinnalisemad materjalid. Riietuse erinevad nimetused: Suur õhtukleit: maani ulatuv ja avara dekolteega, väga pidulike õhtuste vastuvõttude tualett, mida katab keep või kleidi juurde kuuluv sall, sest kätlemistseremooniale on sobiv ilmuda väljapeetud ja varjatumas stiilis.
narkootikumid , tubakas Söödakultuurid Ristik , põldhein , Muud loomad : Põhjapõdrad , kaamlid , söödajuurviljad hobused , kitsed Kiukultuurid Linas , puuvill , kanep , Mesilased Mesi agaav Köögiviljad Tomat , kurk , hernes , Siidiusskasvatus Siid uba Aiandus Marjapõõsad , viljapuud , iluaiandus GEOGRAAFIA 4.detsember .2008 PÕLLUMAJANDUSE ARENGUT JA PAIGUTUST MÕJUTAVAD TEGURID : Looduslikud tegurid ( geograafiline asend , kliima , mullastik , reljeef ) Majanduslikud tegurid ( riigi majanduspoliitika , maaomand , tööjõud , põllumajandustoodete nõudlus )
Pms iga mees valitses oma maad. Seal kujuneb välja ka feodaalne killustatus. Talupojad päris orjastati. Bütsants. Talupoegi ei päris orjastatud , talupojad olid vabad. Tugeva piiramatu seisusega keiser. Lääne-Euroopas oli naturaal majandus ja kaubeldi põllumajandus saadustega. Majandus süsteem oli turumajandus. Põhineb sellel mida toodetakse ja kui suur nõudlus kasutusel bütsansi kuldmünt. Bütsants oli majanduses rohkem arenenum.on. Põhiline toode , mis tõi sinna ka rikkuse oli siid. Väärtustati kulda ja hõbedat. Seal oli Kirik. Mõlemal puhul on tegemist kristluse usuga , aga need on vormilt erinevad. Lääne Euroopas. 1054 läks katolik kirik 2-ks. Kiriku pea oli paavst. Jutustused toimusid ladina keeles. Lähtuti katoliku kiriku õpetusest. Kirikus on olemas 7 sakramenti. Läänes kehtis tsölibaadi nõue. Vaimulikud olid ainukesed kirja oskajad ühiskonnas. Olulisel kohal on ka pühakud. Idas oli kiriku peaks patriah
71) 7.1 Lendõnge ritv Lendõnge ridva pikkus on 2,2 2,75 m , rõngaid 7 või 8, käepideme pikkus 30-35 m, kaal 120-200 g, pitsi läbimõõt 2,0-2,5 mm, rulli kinnitamise koht käepideme lõpus. Ridva materjaliks on tavaliselt bambus või klaasfiiber. Ritv peab olema vastupidav, kerge ja väga nõtke. /Kalastaja käsiraamat, lk. 71/ 7.2 Lendõnge nöör Nöör on ridva otsene pikendus ja peab ridvaga hästi sobima. Ta on kooniline, punutud, materjaliks peamiselt siid ja sünteetilised materjalid.. Rulli peal võib olla veel paarkümmend meetrit tamiili, et seda vajaduse korral järgi anda. Nööri jätkuks on lips pikkusega 60-100 cm. /Kalastja Käsiraamat, lk. 71/ 7.3 Lendõnge konks Konks peab suuruselt vastama kasutatavale tehisputukale. Eelistatavad on kergemad, lühikese säärega õngekonksud. Konks tuleb siduda lipsu otsa kindlalt. Kevadel ja sügisel eelistatakse väiksemaid, suvel suuremaid tehisputukaid. /Kalastaja Käsiraamat, lk. 71/
kuppel (diam. 31,5 m) pidi sümboliseerima taevast. · Peamised tehnikad olid mosaiik (sulatatud klaasisegu eri värvitoonidest) ja fresko (erksa värvilisi figuure ümbritses kuldne taust). · Alates 9. saj. levis ikoonimaal puuplaadile maalitud pühapildid. d. Kunstkäsitöö tõi suurimat kuulsust Bütsantsile: · Kallihinnalised materjalid kuld, hõbe, email. · Euroopas hinnati Bütsantsi riiet kuldniitidega siid. e. Konstantinoopol kui Euroopa oluline hariduskeskus: · Siia tuldi õppima eeskätt õigusteadust ja filosoofiat. f. Kirjanduses populaarsemaks zanriks pühakute elulood. g. Mõju slaavi maadele: · Õigeusk ja riikluse elemendid. · Slaavi tähestik (9. saj. Kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodia). · Kiriklik kunst üks ikoon sattus Venemaale ja avaldas suurt mõju sealsele maalikunstile (A. Rubljov)
Kultuur on väga üldine mõiste, see puudutab peaaegu kõiki eluvaldkondi. Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule. Minu referaadi sisu hõlmab laiemalt Hiina kultuuri. Selline teemavalik sellepärast, et 2008. aasta augustis on Hiinas suveoümpiamängud, mida inimesed aga üldse Hiinast teavad? Enamasti vaid üksikuid fakte, näiteks, et seal asub kuulus Hiina müür, inimesed on pilusilmsed ning neid on umbes 1306 miljonit, Hiinas leiutati paber, siid, püssirohi jne. Sellega arvatavasti enamuse teadmised piirduvadki, kuid tegelikult on Hiina midagi suuremat ja võimsamat kui üks tühipaljas Hiina müür. "Hiina - see on üks maailma tsivilisatsiooni hälle. Tema ajalugu on igivana, tema ürghallidest aegadest tänaseni kandunud kultuur on hunnitu, lõplikult haaramatu oma miljoninäolises elutarkuses. Üksnes India ja Hiina on maailmas säilinud iidsete kultuuride täieõiguslikud pärijad
Linnad olid sellest huvitatud, sest püüdsid tagada elanike pidevat juurdevoolu ümbritsevast maapiirkonnast. Paljud linnad võtsid teistel linnadelt üle välja töötatud õigusnormid.nii levis Läänemere maades lübrcki õigus, mis võeti XIII saj kasutuseleka Tallinnas. Vahemere kaubandus-Euroopa kaugkaubanduses etendasid kõige olulisemat rolli Itaalia kaubalinnad, eriti Veneetsia ja Genua. Peamiseks kaubaartikliks olid luksuskaubad, sealhulgas siid ja vürtsid. Araabia kaupmehed tõid need kaubad Vahemere-äärsetesse linnadesse. Euroopasse edasitoimetamine läks aga kõrgkeskajal üha enam araablastelt ja Bütsanti kaupmeestelt itaallaste kätte. Veneetsia ja Genua rajasid tugipunkte Vahemere idaosas ning isegi Mustal merel. Bütsantsi keisrid lubasid neile privileege kauplemiseks oma riigis. Samal ajal olid Veneetsia ja Genua konkurendid, pidades omavahel meresõdu juhtpositsiooni pärast Vahemere kaubateedel.
rõivaosadel pitsi, linte, lehve, tikandeid, nööpe. Rõivad valmistati tavaliselt mustrilisest brokaadist või atlass-siidist. Väga oluline oli luksuslik aluspesu, mis kohati paistis pealisrõivaste alt. Dekoltee oli julge ja sügav. Sai kombeks kanda erinevatel elujuhtudel erinevaid rõivaid: ballikleidid, jalutuskäigukleidid, buduaarirõivad, kodukleidid, jahirõivad jne. Muutusid materjalid ja kaunistused. Rasket sametit ja jäika brokaati hakkasid asendama siid ja pits. Kleite õmmeldi peamiselt Prantsusmaal toodetud siidist ja brokaadist, neid kasutati kogu Euroopas. Levinud olid ka sinine ja purpurne kalev, õhukesed kitsevillased kangad, trükitud puuvillased ja linased kangad. Eriti moodsad olid pitsid, need võisid olla valged, mustad, hõbedased või kuldsed. Kõige levinumad olid nõelpitsid. Rohkesti kasutati ka mustrilisi ja helkivaid atlasslinte. 3
Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik. Õpetusega on alati seotud väärtushinnangulised valikud ja õpetamisel õpetaja alati ka kasvatab. Õpetuses peegelduvad õpetaja arusaam kasvatusest ning nende taustal olevad väärtused. Sel juhul võib näha kasvatust õpetusest üldisema mõistena. Kasvatus kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Kasvatust nähakse erinevalt vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või tulemusena. Kitsa...
Rangid pidid toetuma looma turjale, mitte aga rinnale, sest nii võimuks looma kõri kinni pigistada. Peagi vahetas hobune härja adra eest välja ja ka härjavanker asendati hobusevankriga. Kui võeti kasutusele naelutatavad hobuserauad, seda aga tehti umbes 100 aastat enne Kristust, võisid hobused vedada suuri veovankreid pikkadel ja sirgetel Rooma riigi teedel. Viimased olid sillutatud munakividega. Selliseid kaupu nagu teravili, kala, loomanahad, vill, kangad ja hiina siid võis nüüd vedada kaugetele laatadele(1, lk 12). Aurumasin Keskaja suurim saavutus energia alal oli aurumasina kasutusele võtmine, mille areng algas1688. aastal. 1788. aastal valmis inglise leiutaja James Watti universaalne, pöörlevate mehhanismidega käitamiseks sobiv aurumasin(vt lisa 3.). Seda masinat võis paigutada ükskõik kuhu ja see võis käitada igasuguseid tööstusseadmeid. Watti masinat võis paigaldada sõidukitele ja see sobis hästi veduritele
Ballaadi idee seisneb selles, et armastust on raske takistada. Sa võid ju seda keelata igat pidi aga see jääb ikka kestma. 2. Ei ole võimalik lahutada seda mis on loodid koos olema. IV Sonettide analüüs Vali kaks sonetti 1. Analüüsi üht sonetti järgmiste pidepunktide abil. Ekstaas Ah! toredaim on elamine maine ja vägev vere surematu püüd! Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd, ma iial pole kaaluv ega kaine. Ju jalgel maas kui kähar vahulaine mu kleidi valkjasroheline siid ja kahisedes langevad kõik rüüd, sest riidetult on siiski kaunim naine. Miks lõhnab ka nii helgelt heliotroop? Kas muutub täna minu elulugu? Ah, mina olen juba seda sugu, et iga meel mul iga ilu joob. Nii ahnelt tühjendan ma elulaeka kui surmamõistetu, kel vähe aega. a) Tõesta, et tegemist on sonetiga! Sonetil on alati 14 rida. Ühes reas on 11 silpi. b) Millise sonetivormiga on tegemist? Põhjenda
aastapäev musliin 7. aastapäev vill 37. aastapäev paber 8. aastapäev moon 38. aastapäev elavhõbe 9. aastapäev fajanss 39. aastapäev krepp 10. aastapäev inglistina 40. aastapäev smaragd (varasem nimetus tinale) 41. aastapäev raud 11. aastapäev korall 42. aastapäev pärlmutter 12. aastapäev siid 43. aastapäev flanell 13. aastapäev maikelluke 44. aastapäev topaas 14. aastapäev seatina 45. aastapäev ülekullatud hõbe 15. aastapäev kristall 46. aastapäev lavendel 16. aastapäev safiir 47. aastapäev kasmiir 17. aastapäev roos 48. aastapäev ametüst 18. aastapäev türkiis 49
Sassaniidide impeerium oli võrreldes teiste iraanlaste riikidega suhteliselt arenenud. Ta asus soodsas paigas ida ja lääne vahel, siiditeel. Suhted olid tihedad mõlema poolega (Hiinas on leitud palju Sassaniidide münte). Hiina, Bütsants ja Sassaniidid olid tugevaimad riigid nende kaasajal; Hiinas oli võimul Tangi dünastia. Sassaniidid teenisid transiidist, maksud 10%, luksuskaupadelt aga lausa 1000%; kaubad liikusid ülesostmise teel. Hiinast tulid siid ja siiditooted; Indiast vürtsid, elevandiluud ja vääriskivid; Egiptusest tekstiil; Süüriast klaas ja väärisesemed. Sassaniidid ise tegelesid peamiselt riisikasvatuse ja siidi tootmisega . Sisse toodi viinamari, tattel, lina kanep ja puuvill. Sassaniidide aja lõpuks toodeti ise juba väga palju asju: siid, tekstiil, Pärsia vaibad, nahad, pärlid Pärsia lahest, metalli ja juveelitooted, vill; toiduainetest: vili, oliiviõli, dattlid, rosinad ja muu kuivatatu.
Sõnni iseloom Sõnnile avaldab muljet kõik, mis on suur. Mida suurem maja seda vägevam see tema silmis on. Loomaaias kõnnib ta ahvipuurist ükskõikselt mööda ja peatub lummatult võimsate elevantide juures. Sõnn astub märkimisväärse vaprusega vastu suurele loomale, kuid lööb araks hiirt nähes. Kohtudes vabalt hulkuva tiigriga, ei pilguta ta silmagi, aga pisike herilane paneb ta kabuhirmus lähimatesse põõsastesse pagema. Sõnn ja kangekaelsus Sõnnile endale, ükskõik kummast soost ta on, ei ole mingit mõtet tema kangekaelsusest rääkida. Tema enda meelest ei ole ta sugugi kangekaelne, vaid lihtsalt kannatlik. Kõik oleneb sellest, missugune tähendus sõnale antakse. Ta ei ole põikpäine, vaid ainult mõistlik ja vankumatult kindel. Ta ei suuda kuidagi mõista, miks küll inimesed nii ebaõiglaselt temasse suhtuvad. Tegelikult on Sõnn täpselt nii kangekaelne kui üks inimolend saab olla ja mitte raasugi rohkem. Ta ei ole siiski kivikuj...
Kas ema südant tunned Sa? Nii õrn, nii kindel, muutmata! Ta Sinu rõõmust rõõmu näeb, Su õnnetusest osa saab." Lydia Koidula · ,,Ma arvan, et elu algas siis, kui ma ärkasin ja hakkasin oma ema nägu armastama." George Eliot (Mary Ann Evans) · ,,Teda ei asenda keegi. Mingil kombel tunnevad lapsed isegi ta riideid puudutades, et need erinevad kõigi teiste riietest." Katharine Butler Hathaway · ,,Minu ema käed on nagu sile ja pehme siid, kui ta mu põski hõõrub. Nad teevad armastusega igisuguseid asju nagu mu juuste kammimine, mu kõrvade puhastamine ja mu riiete eest hoolitsemine." Kim Wilkinson · ,,Mitte keegi ei saa kunagi võtta yema kohta." Michelle Buchanan, 10-aastane 10.peatükk Minu jaoks alati olemas · ,,Su päevad on täiesti sisustatud - ja ikka tean ma, et alati, alati leidub ruumi minu jaoks." Pan Brown · ,,Kui kõik sõbrad on Su maha jätnud, on Su ema ikkagi Sinu juures
mitmesugused tihendid, rihmad ja jalanõud. Polüsiloksaanahelaga kautšukist saadavat kummit nimetatakse silikoonkummiks ja tema töötemperatuuri piirkond on tunduvalt laiem kui teistel ja ta on ilmastiku- ja õlikindel. Sünteetiliste kiudude valmistamiseks saab kasutada polümeere, mida saab tõmmata peenteks kiududeks. Tähtsamad on polüamiidid ja polüester. Poolsünteetlistest kasutatakse atsetaat- tselluloosi. Looduslikud polümeersed kiudmaterjalid on puuvill, vill, siid, lina, kanep. Liimideks sobivad paljud polümeerid, kuna neil on nakkuvus paljude materjalidega. Näiteks epoksüüdliimid, mis koosnevad epoksüüdvaigust ja kõvendajast, millele lisatakse ka plastifikaatorit ja täiteaineid. Epoksüüdvaigud on vedelad või poolvedelad ained. Kõvendajatena kasutatakse amiine ja hapete anhüdriide. Amiinide abil toimub kõvenemine toatemperatuuril, anhüdriidide korral tuleb kuumutada üle 100 kraadi.
keha pinna temperatuurist. Kui t võrdustavad või ruumi t on kõrgem, ei saa kiirgust toimuda. Kiirgust intensiivistab õhu liikumine keha naabruses. Tuulin kuum ilm on paremini talutav. Talvel on tuuline külm raskemini talutav. · Juhtivuse teel- kehaga kokkupuutes olevate esemete, riiete, jalatsite kaudu. Intensiivsus sõltub soojusjuhi omadustest, kas on hea soojusuht või halb. Head on metall, kivi, siid, kumm- antakse kergesti soojust ära. Halvad- puit, villane riie, nahkriie, vilt, põdranahk (nendega on soojem olla). Riie või jalats ise sooja ei anna, ta kas takistab või soodustab soojuse äraandmist. · Higi aurumise teel- higi aurub keha pinnalt, muutub ainsaks soojuse äraandmise viisiks, kui ümbritsev temperatuur on kõrgem keha temperatuur, või kui ei ole võimalik kasutada häid soojuse juhte keha vahetus naabruses, nt jää. Higistamine on
islamiusulised vabastati maksudest 4. Araabia kultuur - Araablaste vahendusel jõudsid Euroopasse Araabia, India ja Hiina teadlaste teosed - Peamine sild Lääne Euroopa ja araablaste vahel oli Pürenee ps - Araabia kultuur levis tänu Ristisõjast naasnud Euroopa feodaalidele ja Araabia kaupmeestele - Seemned ja istikud: riis, roosuhkur, granaatõunad, datlipalmid, aprikoosid, arbuusid, sidrunid - Riidesordid: musliin, damast, atlass, siid - Leiutised: paber Hiina, kompass Hiina, püssirohi Hiina, tuuleveski, niisutuspõllundus, postituvide kasutamine, läätse abil kujutise suurendamine, abipuri laevadel - Kombed: habeme kandmine, turbani kandmine, leilisaun, sõjamarss, sagedane pesemine - Araabia teadlaste töid tõlgiti ladina keelde, nii jõudsid need Euroopa haritlasteni - Araablased andsid tõuke renessansi tekkele
Ornamendi motiivid olid naturalistlikud ja looduslähdased. Tihiti kasutati orvandit e poolikut merekarpi meenutavat motiivi. Sealt on tulnud ka nimetus rokokoo. Kasutati pastelltoone, roosad, helerohelised, helesinised, kasutati ka suuri peegleid. Rokokoo sisekujundus püüdis olla intiimne ja võluv. Mööbel pidi olema elegantne, kerge ja mugav. Levis ka Hiina kunsti mõju, hakati kasutama suuri hiina vaase, mida kasutati kaunistuseks. Lukuslikud ja eksootilised materjalid(Hiina siid, portselan). Rokokoo ei olnud kõikehõlmav stiil. Levis 1710-1760. Pisikesed portselanskulptuurid, teemaks karjus ja karjuseneiu. Suur muutus toimus riidemoes. Meeste mood muutus naiselikuks, moes olid kõrge kontsaga kingad, valged sukad, särk pitsist rinnaesisega, kohustuslik oli valgeks puuderdatud parukas ja meigitud nägu. Meigi juures omasid tähtsust sünnimärgid, mis kleebiti näo peale. Naised kandsid korsetti, mis oli ülipeenike. Suured seelikud, kõrged soengud
Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.) 1. Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. a. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: · Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. · Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. · Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. b. Rahvastiku kahekordistus: · X saj. 40 milj. · XIII saj. lõpul 70 milj. 2. Linnade teke ja kaubanduse areng. a. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: · Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. · Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. b. Linnade mõju ühiskonnale: · Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. · Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustade...
- Levis ka puuvillase kanga valmistamine - Tähtsal kohal oli ka metallide tootmine, esikohal raud. Tootlikkus oli väike, seega raud oli kallis. - Peale raua tunti veel kulda, hõbedat, pliid, tina, vaske - Metallida kõrval kaevandati soola - Kaubandus - Kaupmehed olid juhtiv kiht, seega väga hästi dokumenteeritud - Varakeskajal kaubandus oli määravalt seotud luksuskaupadega - Vürtsid, siid, kullasepatooted idamaadest peamiselt - Kauplejad olid suurel määral juudid, süürlased - Kauplemine tugines selle, kes ja kuhu kaupmeestest jõudis, ehk olenes juhusest - Keskusteks Amalfi, Genova Itaalias; Madalmaad - Skandinaavlaste peamine keskus oli Birra - Naturaalmajandus majandus on kohapealsele tootmisele/vajadusele orienteeritud, raha käibel pole. Varakeskajal täielikku naturaalmajandust ei toimunud. - 8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
