perenaine, lihaga tegeleb mees. VAAGNAD: Kas yhele inimesle või 12le, kui on ymmargune, siis selle pealt pakutakse liha nt seapraad, verivorstid,kartul, kapsad, PIKLIKUL kala. On olemas ka 4-kandiline vaagen, tikuvõipside serveerimiseks. Erikujulised on nt austrite jaoks. Menaazid: see oli see mitmekihiline. Suupistete ja kondiitritoodete, juustu, pähklite serveerimiseks. Vaage jalaga kooke serveeritakse, järelroogasid ja puuvilju. Tassid: Espresso: 6-10 sentiliitrit. Sihuke pisike, selle juurde tavaliselt klaas vett. Kohvitass: tiba suurem, 15-16 sentiliitrit. Masinakohv vm. Suuremast pakutakse capuccinot, kuni 18 . Teetass: 20-25, peaks olema ymaram ja laiem kui kohvi oma. Puljongitass: 27-40 veel madalam ja ymaram, yhe sangaga Supitass on 2 sangaga, samasugune, alati alustaldrikul. Kui sang onparemal pool, siis on puljong ja siis võime juua seda. Kui vasakul siis on supp ja me ei võõi suua!!!
Kats naist omavahel! Oli üts nädalavahetus ning naised ootsid lahvkat , mis pidi iga hetk saabuma ning lahvka ooteplatsile jõudsid ka naabrid Maimu Kapsas ja Ülle Minevik, kes olid aastaid juba naabrid. Kuid täna kohtasid nad jälleüksteist. Maimu ja Ülle omavahel : . Üss teisele``Kuule Maimu kas sa juba meie küla uudist oled kuulanud?``. Oh ei ole mis meite külas siis kah eri on ? Maimu:aa vaat sihuke asi ,et meite külast leiti pomm koos padrunitega `` . ``Aa vat mina seda küll kuulnd pole , aga kus sa siis nii tark oled ja kõike küla asju tead?`` `` Aa vat mina kuulsin kuis poltsei mere poole sõistid aga mina ming mitte.`´ . `` Aga kuis sa siis tead , et sihuke asi just meite külas juhtus? `` . `´Aa vaat moole räägiti `´ Aga kes siis?´´ ``Mis kes ? ikke meie küla mutid ,kui me eila sauna majas käisime.´´ ``Aa mis keegi mulle ütelnd pole ma oleks kah sauna majja tulnd!´´
Ema ei luba Manolitol venda Imbekaks kutsuda. Aga Manolito arvates ta juba sündis selle nimega, sest kui ta sündis, tahtis Manolito kontrollida, et ta silmad punased ei ole. Sõber Kõrvik ütles, kui beebidel on silmad punased, siis on kurat neisse sisse läinud. Manolito tõmbas sünnitusmajas väikevenna silmalaugu sõrmega tasakesi üles ja tüüp hakkas selle peale kohe oma võltsi nuttu kiskuma. Manolito väidab ise, et enne Imbekat ta sihuke pätt ei olnud. Aga kui sa ikka ühel päeval avastad, et mida rohkem rumalusi räägid, seda hullemini su vend naerab, siis hakkad ju ometi vägisi lootma, et äkki sul läheb korda ta surnuks naerutada. Manolito ema on küll käre ja õiglane tegelane, kuid kui perekonna huvid seda vajavad, siis valetab ta nii , et suu suitseb ja silm ka ei pilgu. Sama osav on ka vanaisa. Kui Manolito, ise ka ei tea mille pärast, trepikoja värskelt
Kennedy avalduse, milles informeeris USA-d ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. USA, aga vastuseks ka VLO sõjaväed, viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Kuuba kriisi sisu: Fidel Castro saarele oktoobri lõpus 1962 jõudsid venelased viia püsis umbes nädala 36 raketti R-12, mis olid USA ja NSV Liidu eriti relvastusse võetud terav vastasseis. 195963. Sihuke 23 m pikkune ja 42 t kaaluv jurakas lendas 2000 km kaugusele. Üks R-12 on tänini Kuubal ausambana või nii.
Sirel 6. Nurmenukk Teeme täpploetelu viiest koeratõust (nimed mõelda ise). Labrador Saksa lambakoer Chiuaua Puudel Teeme teise täpploetelu seitsmest puuliigist (nimed mõelda ise), kusjuures nn “täpid ” peavad erinema eelmise loetelu omadest. 9. Kreeka tähed (Näiteks on müü) (14, allajoonitud). Kreeka tähti (ja muid erisümboleid) saab Lisa menüüst valikuga Sümbol Pii on selline: π Roo on selline: ρ Delta on selline: Alfa on sihuke: α Beeta on sihuke: β 10. Efektid (14, vasakul) Oskan kasutada “ülaindeksit” ja “alaindeksit”.
Stiil Argistiil • Sina-vorm • Sõnade omavoliline lühendamine (teind, käind) • Kõne- või murdekeelse sõnavara juhuslik kasutamine (sihuke, tossud) • Släng (papp – raha tähenduses) • Ülearused täitesõnad või –fraasid (ikka, küll, ausalt öelda) • Vandesõnad ja vulgarismid (kurat, neetud, pagan) • Lohakas lauseehitus, elliptilised ja lõpetamata laused (Mina mitte) • Parasiitsõnad (noh, tead, nii, nagu, ühesõnaga) Ametlik stiil • Isikulise tegumoe vältimine (isikuid on teavitatud, karistuse määramisel võetakse arvesse) • Konkreetsuse vältimine (mitmesugused vabandatavad põhjused, tervislikel põhjustel) • Teonimede rohke kasutamine (postisaadetiste laialikandmine) • Standardväljendid (tunnistada kehtetuks; annab vastutuse üle kolmandale isikule) • Täpne ja neutraalne sõnavara, kujundlikkuse, emotsioonide ja isikupärase sõnakasutuse vältimine • Kirjakeele normide kõrvalekaldumatu järgimine Teadusstiil ...
üksteise, teineteise Näis, et kõik need inimesed on üksteisega kuidagi seotud. Jüri ja Jaan vaatasid teineteisele ~ üksteisele kohkunult otsa. Näitavad asesõnad demonstratiivpronoomenid viitavad mingile situatsioonist või teistest lausetest selguvale asjale, omadusele või tegevusele see, too, sama, seesama, toosama, teine, muu niisugune, samasugune, niisamasugune, selline, seesugune, säärane, säherdune, taoline, selletaoline nisuke, nihuke, niuke, sihuke, siuke Küsivad-siduvad asesõnad interrogatiivrelatiivpronoomenid esinevad lauses kahes eri funktsioonis Umbmäärased asesõnad indefiniitpronoomenid on suhteliselt heterogeenne asesõnade rühm, mille ühisjooneks on see, et nad viitavad mingile täpselt määratlemata või tundmatule asjale, nähtusele või tunnusele
Olen tubli õppilane ning ma ei unusta kunagi koliasju koju. Alati on mul kõik õpitud ning ma saan tihti väga häid hindeid. Mulle meeldib koolis käija, sest siin on nii tore. Mul on palju sõpru ja ma olen ise ka sõbralik teiste suhtes. Kodus olen ma väga hea laps. Ema kiidab mind sageli ning isa ütleb: "Tubli!" Mind ei pea kunagi keelama, sest ma ei tee pahandusi. Vahest ma siiski pean plaani mõneks vempuks. Siis on mull sihuke veider tunne, et keegi võõras on minu sisse pugenud ja mina pole enam mina. Vot mis minuga vahest võib juhtuda! Seda ei juhtu küll harva, sest olen ju kena laps! Kokku leidsin 31 vigast sõna. Minu nimi on AlvaroMati Viilver
poolele ja kasulikkusest lähtuvalt. Teda ei huvitanud inimese iseloom ega sisemised väärtused, tema hindas pigem raha ja tuntust. Selleks, et oma unistusteni pürgida, oli Sander valmis mõtlema välja erinevaid plaane ja ideid, kuidas teistel nii-öelda nahk üle kõrvade tõmmata, mille heaks näiteks on “Ja - peale selle, et sa vana koolivenda endise sõpruse pärast - nagu iseenesest mõista - hm - mul oli tõesti veel üks asjake, Tiit - üks kaunis keeruline ja kidane asjake - sihuke, mida ma ainult ja üksi sinule võin ilmutada - Aga istume parem, ja püüa mind õieti mõista” Ta rääkis alati asjadest ebamääraselt ning üritas enda jaoks maksimaalset kasu lõigata, näiteks ostutehing, millest Sander küll lõpuks ilma jäi. Ludvig Sander oli ebakindel kõiges, mida ta tegi ja mida ta naine Matilde tal teha käskis, kuid nad olid mõlemad vägagi sarnased just selles osas, et neil oli ühine soov - saada kuulsaks ja tuntuks. Matilde lausa sundis
– iseenda käitumist, eriti ebaõnnestumisi, kaldutakse situatioonist tingitud teguritega. – teiste ebaõnnestumist kaldutakse seletama teiste isiksuste omadusi silmas pidades. S O atributsiooniviga. – stereotüübid. Seotud sotsiaalse grupiga. Grupi alusel omistame teatud omadused inimesel ej akirjeldame ta käitumist ka selle tõttu vastavalt tolle grupi inimeste käitumisele. Karakteristik võib olla kirjeldab(ta on sihuke või toosugune) või normatiivne (kõik punapead on ..). nt meie ja nemad grupp. Stereotüübid on mõtlemise skeemid, mis sisaldavad otsusi teatud gruppi kuuluvate inimeste isiksuseomaduste, välimuse ja käitumisviisisde kohta. Stereotüübid kujunevad: vahetu kogemuse kaudu, mida üldistatakse (kogemus grupi liikmena, tähelepanu ekstreemsustele. Sots roll, tekivad gruppide vahelised
Kujutagem ette, et seesama mees ei vaaruks mitte teiste vangidega ühtses kolonnis, vaid lippaks vabalt mööda metsa ringi, kirves õlal ja pussnuga vööl. Kohe hakkab õudne! Ning autojuhtidega on sama 1 Karl Pille Kontrolltöö lugu: Gonsiori tänava ummikus kükitades on ta tõesti armas kui hamster, aga lase sihuke nunnu-loom tühjale maanteele ning kohe on tal 120 rauas ning rehvid läigivad surnuks sõidetud jalgratturite verest. Seega: rohkem ummikuid! Ummik on turvaline, autojuht on seal seotud käsist ja jalust. Ta ei saa üritada möödasõitu, ei saa kuhugi pöörata, ei saa üldse mitte midagi teha peale aeglase ja piinarikka venimise. Aga kui tihti juhtub, et kaks tigu kokku põrkavad ning haiget saavad?
enda oma. Eks lõppus näete siis kokkuvõttet. Töö käik Loovtööd alustasin ma 7. juunil. Kui ma tegin, siis alguses ma mõtlesin rohkem luuletustele, kui teooriale. Vanu luuletusi pole sisse võetud, kuna kõik luuletused on ära põletatud. Viimase luuletuse kirjutasin ,,Laste luuletus" aga muutsin nime ,,Lapsed ja teemanded", kuna nimi alguses oli liiga lihtne. Järjekord on nii nagu kirjutasin, kuna mulle meeldib nimodi paremini, siis on sihuke sega luuletuskogu. Nendest kõigist luuletustest on minu lemmik ,,Kummistuste loss" kuna selle inspiratsiooni sain muusika videost. See luuletus on rohkem nalja oma kui õudses stiilis. Kõik stiilid mis mul luuletused on näiteks kooliteema ,,Koolipäev", jõuluteema ,,Jõuluvana", argielu kirjeldav luule ,,Suve päev", armastusluule ,,Elu armastus", ulmeteema ,,Kummituste loss" ja Filosoofiline teema ,,Lapsed ja teemanded". Olen enda luuletustes kasutand mitmeid kõnekujundeid
jalgadega kolistada ja mobiililt helistada. Püksid piiluvad seelikut Üksainumas säär ja nii ääretu! Või on ta ehk hoopiski sääretu? Nii ülbe, et tahaks teist müksata: kuis sihuke toime saaks püksata? Kokkuvõte Leelo Tungal on kahtlemata väga produktiivne lastekirjanik ning uurides erinevaid auhindu, millega Teda pärjatud on, võib juba järeldada, et nii väikesed kui suured lugejad armastavad Tema loomingut. Mulle tundub, et Leelo Tungal kasutab oma loomingus väga osavalt eesti keelt. Mind paneb imestama, kui kaunis kõla on sõnade järgnevusel luuletuses ,,Püksid piiluvad
mahhineerimise, mida on hakatud nimetama rehepapluseks. Seda võiks nimetada ka pragmaatilisuseks ehk eesmärk-pühendab-abinõu-mentaliteediks. Edasipüüdlikkus, kavalus ja soov/oskus valitsevaile oludele meele järele olla, kui on sobiv hetk. Saame hakkama igasugustes keerulistes oludes. 2. Suuremad kratisõltlased: kindlasti Aida-Oskar, kelle kratid läksid kiiresti rikki, sest ta nõudis neilt liiga palju ja liiga tihti. ,,Sa ei oska kratti pidada, sihuke mahv ajab looma lolliks" (lk.20), manitseb Rehepapp. Mees tegi nii suure krati, et too ei mahtunud väravastki välja, vaid jäi postide vahele kinni. Vanapaar Imbi ja Ärni olid ise kõige suuremad kratid, oma tohutu ahnuse orjad. ,,Elaksid võõrastes aitades ja varastaksid sipelgapesast okkadki ära"(lk.6), ütles rehepapi kratt Joosep. 3. Tegelikult olidki nad kõik lihtsalt vargad, võeti sealt, kust võtta oli ja isegi sealt, kust suurt
Koodipuu Intervjuu 1 – Juta ja Mati Intervjuu 2 – Mari ja Jüri 1. Millistest IKT vahendite kasutamisest uurimuses osalenud inimesed räägivad? KATEGOORIA: IKT VAHENDID KOOD TSITAAT/LAUSE Arvuti Jüri: Tähendab, et mul on arvuti Windows 10 ja need on ka kõik (osutab telefonidele) Windows 10ga. Mul on kõik sünkroonitud, mul on kaks laptopi ja need on kõik omavahel sünkroonitud. (Intervjuu 2) Mati: Arvuti on meil olnud tükk maad enne, kui see väike telefon tuli. (Intervjuu 1) Lauatelefon Mari: Sest igaüks ju ei saanud lauatelefoni. Isegi see aeg oli, meil oli igavene jama ju. (Intervjuu 2) Mati: Kusjuures mina eelistan lauatelefoni kasutada sellepärast, et selle plärin on palju kõvem. (Intervjuu 1) Nutitelefon ...
Laiba põletamise eest hoolitsevad spetsiaalsed põletusmatjad, kes kohendavad lõket ja vaatavad, et aeglasemalt põlevad kehaosad nagu kolp, ikkagi lõplikult tuhastatud saaks. Alles siin mõistab ärimeeski, kui tühine ja minevikku kaduv on inimene - kui sinust Taj Mahali taolist sedöövrit maha ei jää, siis sa nagu polekski elu jooksul midagi saavutanud ega ära teinud... MAJANDUS Majandus ja riigikord Ametlikult on India demokraatlik parlamentaarne riik. Majandus on sihuke riiklik-tsentraalse planeerimisega-kapitalistlik, ühesõnaga ei liha ega kala. Üldjuhul kasvab India elanikkond (ligemale miljard) märksa kiiremini kui majandus, sellest ka üldine vaesus. Sellest hoolimata on India elanikud küsitluse andmetel ameeriklaste järel maailma õnnelikumad. Vot mis tähendab hindu religioon ja soe kliima. India, äärmiselt mitmekesine ja etteennustamatu maa, on ka sünnitanud rikka mütoloogia, mille
Religioonid: 80% hinduism, 14% moslemid, 2.4% kristlased, 2% sikhid, 0.7% buddistid, 0.5% dzaiinid?, 0.4% muu Parim aeg külastamiseks on oktoobri ja märtsi vahel. Aprillis ja mais võib tasandikel temperatuur küündida üle 40 kraadi. Mussoon hakkab üldjuhul juunis ja kestab septembrini. Ajavahe Eestiga on 3 ja pool tundi. Majandus ja riigikord Ametlikult on India demokraatlik parlamentaarne riik. Majandus on sihuke riiklik-tsentraalse planeerimisega-kapitalistlik, ühesõnaga ei liha ega kala. Kõrgelt on arenenud tarkvara progemise tööstus, eriti Bangalore kandis. Üldjuhul kasvab India elanikkond (ligemale miljard) märksa kiiremini kui majandus, sellest ka üldine vaesus. Sellest hoolimata on India elanikud küsitluse andmetel ameeriklaste järel maailma õnnelikumad. Vot mis tähendab hindu religioon ja soe kliima.
hulluses kahtlustas: "Märkasin, et abikaasa on üles tõusnud, väikese tule süüdanud ja kirjutab midagi. Ise naerab sealjuures, nii et pisarad tulevad vahel silma, ja suitsetab kõvasti." Aastaid hiljem, kui pere oli Valgevenest juba Eestisse ja Tartusse kolinud, hakkas Valentina aimama, et küllap see "Suvi" oli, mis meest sedasi naerma ajas. "Lutsule tulid kirjutades tegelased silme ette, ta ajas nendega juttu ja naeris. Kui vaja nuttis!'' Praegu ei saaks Luts siin enam kuidagi elada, sihuke magistraaltrass on kõrval! Tema nõue oli, et oleks vaikus. Juba noorest peast kirjutas ta, et saab elada ja töötada ainult siis, kui on vaikus, vaikus, vaikus!" Luts tõusis kolme-nelja ajal hommikul, istus laua taha, võttis pliiatsi või bambusest pliiatsipikendaja otsa surutud pliiatsijupi kätte ja kirjutas. "Vahel laskis ta õhtul naisel termosega kohvi valmis panna. Kui tuba oli külm, mässis ta teki ümber jalgade ja kirjutas. Peaasi, et oli vaikus
tagasi, kuna ämm pidavat teda pidevalt kassivargaks sõimama. ,,Tulime siia, et ulualust leida, aga nüüd oleme peremees ja perenaine. Kasski on meil juba." ,,Kui kord sai tuldud, eks siis pea selle risti endale võtma." Ants: ,,Sõnakas eit sul, kallis Vanapagan, endisel oli tossikene" Endine Põrgupõhja ei võtnud midagi raha eest, tasus tööga või andidega; tema seda pärisraha, mis kõliseb või karbiseb, ei armastanud; oli sihuke vaga ja vaikne. ,,Kui asi algab pettusega, mis võib sellest pärastki head tulla." ,,Kui murrab sinu, las murrab ka minu ja kassipoja." Kase vanaperenaine kõik, mis maailmas läks viltu või tema tahtmise vastu, pidi olema minia süü läbi sündinud. Kase ema: ,,Mis inimene külvab, seda peab ta ka lõikama." III lk 29-37 Jürka kauples sulase, kes läks tema enda põllulappi tosima, ise jäi Antsu orjama. Lisete pettis Jürkat sulasega
Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadi teemaks on Olavi Ruitlase romaan "Naine" ja autor ise. Valisin selle raamatu, kuna suhteteemad on alati põnevad ja see raamat erineb suuresti teistest, sest autor on mees ja mina-tegelane on samuti mees. Raamatut oli väga lõbus lugeda, sest on äärmiselt ladusalt kirja pandud ja tihti avastasin end üksi naermas. Olavi on teoses loobunud absoluutselt igasugustest nimedest, isegi kohanimedest. Ja nimetab tegelasi ainult tinglike hüüdnimedega, nagu: Mees, Naine, Kadunud Naine, Lollid Maainimesed jne. Stiil on väga huvitav ja hea. Töö eesmärgiks on tutvuda Olavi Ruitlase isiku ja loominguga. 2. Olavi Ruitlane 3. Elulugu Olavi Ruitlane[Lisa1] sündis 1. juulil 1969. aastal Tartus Võrumaalt pärit tööliste perre. Isa on pärit Varstu vallast Mõtstagast, ema vanemad Murati lähedalt. Kui Olavi sai kahekuuseks, kolis pere Võrru elama. [2] Tamula järve kaldal möödus ka mehe lapsepõlv. Lapsena oli pig...
ka osaliselt (ribadena, punktidena, ornamentidega jne) Mateerimise teel võib kanda ka tekste. 5. Sardklaas saadakse kahe poolsula klaasi ja traatvõrgu kokkuvaltsimise teel. Saadakse paks klaas, mille keskel on traatvõrk. Saame väga tugeva materjali, mis talub ka lööke. 6. Selektiivklaasi ühele pinnale on kantud õhuke metalli-oksiidi kiht, mis laseb läbi lühilainelise soojuskiirguse (päikese soojuse), kui peegeldab tagasi pikalainelise soojuskiirguse (toast lähtuv soojus) Sihuke klaas võib lasta ühes suunas valgust rohkem läbi. 7. Peegliklaas saadakse kõrgemasordilisest klaasist tema mõlema külje ülelihvimise teel. Saadakse moonutustevaba klaas, mida kasutatakse esinduslikumates hoonetes ukse- ja aknaklaasidena. 8. Klaasplokid tehakse kahest kausikujulisest poolest, millised vormitakse eraldi ja pressitakse poolsulas olekus kokku. Külgede sisepinnad on reljeefsed, seetõttu lasevad läbi ainult hajutatud valgust. Klaasplokkidest laotakse valgust
Uutel autodel on seadeldised, mis vähendavad süsinikoksiidi väljapaiskumist heitgaasidega. Suitsetajad aga eelistavad seda sisse hingata. Lühiajalisel suitsetamisel su hingeõhk haiseb suitsu järele, su juuksed ja riided haisevad suitsu järele, sind võib tabada tugev köhahoog, su hambad ja sõrmed on kollaseks määrdunud ning suitsetamine on rahaliselt päris kulukas. Pikema aja jooksul võib tekkida suitsetaja köha, kopsuvähk (ning vähk on sihuke haigus mis võib levida ka teistesse elunditesse. Vähk võib tekkida ka muudesse elunditesse). Suits kahjustab veel sündimata last, võib tekkida bronhiit ning suitsetamine on üks peamisi südamehaiguste tekitajaid. See kahjustab tugevalt vereringet. Lõpetades suitsetamise, loobud tegelikult väga kergesti sõltuvusse viivast narkootikumist. Organismi harjumusest võõrutamine ja puhastamine sellest mõnuainest nõuavad aega.
Ka sellele kohe järgnenud intervjuus nahaarstiga päikesepõletuse ja –kiirguse teemal kasutas ta mobiilirakendust silmad pidades sõna äpp. Neid slängisõnu võib pidada osaks elektroonika oskuskeelest, sest tavainimesed argivestlustes neist palju ei räägi. Kõnekeeles on tavaline, et öeldakse sõna selline asemel siuke. Kuna „Ringvaade“ on vabas vormis telesaade, ei ole saatejuhtidel rangest kohustust öelda välja selline ega sihuke, kuigi ka sihuke on argikeelne ja ametlikus tekstis peaks seda pigem vältima. Samas pole selle puhul tegu väga erilise keelejoonega, vaid pigem tekib kiirustades ja mugavusest öelda infot kiiresti vestluspartnerile. Kõnekeeles kiputakse kiiresti rääkides sõnu kärpima ja lühendama. Ka Jüri Muttika kasutab sõnade tegelikult ja põhimõtteliselt asemel lühenenud sõnu tegelt ja põhimõtselt, mida ei ole küll tema tekstis silmatorkavalt palju, ent neid siiski leidus ning need andsid lausele värvingu
Muna Ott – Külamees, kes töötas 10 aastat Vanapagana heaks. „Tere siis! Kümme aastat on möödas jah sest ajast, kui ma sind viimati nägin. Kuidas mu ema ja naine elavad?“ „Jah, Ott, ei ela nad sugugi,“ kostis rehepapp. „Vikatimees viis mõlemad juba viie aasta eest, puhaku nad rahus.“ (lk. 30). Ott oli ka ahne ning varga kommetega nagu enamus külaelanike „Miks sa siis sealt ära tulid, kui Vanapoiss sinuga nii päri oli?“ „ Jah, vaata, sellega on sihuke lugu, et ma läksin lodevaks ja jäin vargusega vahele,“ seletas Ott (lk. 33). Muna Ott oli kahepalgeline mees, ei austanud usku, hoolis vaid iseendast. „Vanakurat käskis küll, jah, igal hommikul enne tööle minekut risti peale sülitada …“ „Sülitasid?“ „No muidugi. Aga ega ma sellepärast vähem ristiinimene pole! Ega ma pole mingi purask! Kui kirikuõpetaja käsiks mul näiteks vanakuradi pildi peale sülitada – palun väga, kohe teeks! Peaasi, et teenistus oleks hea
salka kuulus, andis välja salga saladusi, siis pidi ta kõri läbi lõigatama ja siis ta laip ära põletatama ja tuhk laiali pillutama ja ta nimi nimestikust verega maha kustutatama; ja salgas ei tohitud teda enam iial mainida, vaid ta pidi neetud olema ja igavesti unustatud. Igaüks ütles, et see oli tõeline ja ilus vanne, ja kõik küsisid, kas Tom oli selle omast peast välja mõelnud. Ta ütles, et muist omast peast, aga muist mereröövli-juttudest; ja et igal õigel salgal on sihuke vanne. Mõned arvasid, et oleks hea tappa ka nende poiste omaksed, kes saladusi on edasi rääkinud. Tom ütles, et see on hea mõte, võttis pliiatsi ja kirjutas ka selle paberile. Siis Ben Rogers ütles: «Siin on Huck Finn, tal pole perekonda; mis temaga saab?» 219 «Noh, kas tal pole isa?» ütles Tom Sawyer. «Jah, tal on isa, aga viimasel ajal pole teda kunagi näha. Ta oli alati purjus ja magas parkali õues sigade juures: aga aasta otsa või veel kauem pole teda seal nähtud.»
alus · määrus ehk adverbiaal - igasugune verbi laiend, mis pole sihitis ega öeldistäide, samuti igasugune omadus- ja määrsõna laiend · täiend ehk atribuut nimisõna lisand v laiend ( pikk mees ) Öelids ja alus on lause pealiikmed, ülejäänud kõrvalliikmed. 75% lausetest : SOV, SVO ja siis 15% VSO (subj,obj,verb) 53. Pro-sõnad Prosubstantiiv->ProS->Nt see, too, tema, mina Proadjektiiv->ProA->Nt niisuke, sihuke Proadverb->ProAdv->Nt siin, seal 54. Deiksis Deiksis on nähtus, mis seob keele ja konteksti. suhtluse alusstruktuuri, mis seob vahetu tegevuse välja üldise keelelise tähendusväljaga ja vastupidi. See on keelelise orienteerumise aparaat, mille abil kodeeritakse lausungisse kõneleja vaatepunkt, aegruumiline ja diskursiivne kontekst. Deiksise moodustab kontekstitundlik osa sõnavarast: mina, sina,
Nt ta ostis omale saapad. 3. Vastastikused e retsiprooksed (üksteise, teineteise) viitavad substantiividele või prosubstantiividele, mis märgivad kaht või enamat vastastikku toimivat isikut või asja. 4. Omastavad e possessiivsed (oma, enda, omaenese ~ omaenda, iseenese, iseenda, iseoma). Väljendavad sisuliselt omamist, laiendavad substantiivi. Nt Ta ostis oma pojale auto. 5. Näitavad e demonstratiivsed (see, too, sama, seesama, toosama, seesugune, selline, sinane, seesinane, sihuke, niisugune, taoline, teine, muu) viitavad situatsioonist selguvale asjale, tegevusele või tunnusele. Nt Seesugune tegevus ei saanud kaua kesta. 6. Küsivad-siduvad e interrogatiivsed-relatiivsed (kes, mis, kumb, missugune, mäherdune, milline, mitu, mitmes, mitmendik) muudavad väitlause küsivaks või esinevad kõrvallause sidendina. 7. Määratlevad e determinatiivsed (kõik, kogu, terve, iga, igaüks, kumbki, mõlemad, emb- kumb, ise, oma)
taanduma. Diomedes irvitab talle järele: ,,Noh, põgenema lõid, Hektor!... Aga ma tulen ja leian su, ükskõik, kus sa ka ei ole, ja sunnin sind lõpuni võitlema!" Vaevalt on ta jõudnud seda öelda, kui Paris saadab tema suunas teele noole, mis tabab teda paremasse reide. Põletav valu sunnib Diomedest peatuma ja ta toob kuuldavale needuse. Paris hüüab võidukalt: ,,Pihta sain! Paraku mitte päris sinna, kuhu tahtsin! Kahju, et see nool sind kõhtu ei tabanud!" ,,Kehkenpüks sihuke!" vastab Diomedes. ,,Oleksime me sinuga vastakuti ilma selle vibuta, mõõk mõõga vastu, siis sa niimoodi ei kelgiks!" Aga juba tungivad troojalased Diomedesele peale. Vigastus on tõsine, nii et ta ei saa ei võidelda ega põgeneda, ning oleks seekord ilma Odysseuse vahelesegamiseta kadunud. Kaaslane seab ennast talle kilbina ette ja paneb üksi vastu saja troojalase survele. Paljud neist ta tapab, aga ometi ei suuda ta kõrvale põigata, kui Hippaspese poeg Sokos virutab
Mere vesi meeldib mulle kõige rohkem. Selle pärast eelistan ma merd teistele veekogudele. Jah, viimane aasta ma liigun rohkem ratastooliga. See tekitab mõningaid piiranguid ja liikumis takistusi. Aga ma olen käinud ka ratastooliga Pirital ujumas, rohkem kui üks kord. Kuidas Te hindate ratastoolis inimeste võimalusi veele ligi pääseda. Kuidas Te käite ujumas? Ma sõidan parklast, kuhu ma autoga saan ratastooli tuua sõidan mööda teerada. Seal on inva rand. Seal on tehtud puu laudadest sihuke väike tee mere poole, kaks teed õieti. Üks selline väike platvorm, mille peal saab olla. Aga päris maha sealt saada see on juba ... maha ei sõida selle teepealt. Selle pärast, et siis tuleb seal ratas tooli tõsta sealt liiva peale. Siis saab liiva peal lükata edasi. Ja mul on selliselt, et ma saan ikka jalgu (2) saan tugikeppidega kasutada. Tugikeppidega lähen siis merre. Hoides tasakaalu käies püsti.
Copernicus ei saanud kindlaks teha, kas tema teooria on õige või mitte. Selleks puudusid siis lihtsalt vahendid. Järelikult oli tema teooria mõttetu. Ptolemaiose teooria oli vale, aga mõttekas. Popperi ajal asendus “mitteverifitseeritav” sõnaga “mittevalsifitseeritav”. Oluline täiendus on see filosoofide jaoks üldmõistete pärast, mida on lõpma- tu hulk. Valsifitseerimine tähendab, et ümberlükkamiseks on vaja vähemalt ühte kummutavat näidet. Popperil oli veel sihuke spetsiifiline termin nagu historitsism — õpetus, kus lõpp-punkt määrab tema poole liikumise. Sealjuures on lõpp-punkt kas 12 Kurjad keeled rääkisid vanasti, et Stalingradi all võitlesid kaks heegellaste koolkonda — stalinlased ja hitlerlased. (EL) 1.7. HEGELI AJALOOFILOSOOFIA 15 ülemine või alumine tipp13 . On olemas eesmärk iseeneses. Otstarve määrab asja14 . Kõik teoloogilised arutlused on vaieldavad
Ma panin kassetid väikesesse seljakotti. Tõmbasin rulluisud jalga ja pleieri vööle ja veel kõrvaklapid kõrva. Mulle tundus, et see päev on täiuslik, aga ma eksisin rängalt. Kui ma neile uut tantsu õpetasin, siis üks tüdruk ei osanud sammu ja hakkas pirtsutama. "Mina ei saa neid samme teha," turtsus ta. "Saad küll!" ütlesin malbelt. "Ei saa! Sa vastik eit!" karjus ta mu peale. "Aitab! Sa ei räägi minuga nii, on selge? Ke sa sihuke oled, et tuled mulle ütlema, kes ma olen!!?" karjusin talle näkku. Ta hingamine muutus raskeks. See väike vaene tüdruk kukkus teadvusetult maha! "Aidake keegi ometi!!" rääkisin ma meeleheitlikult. "Aga te ju ei teinud midagi, õpetaja!" imestasid lapsed kordamööda. Kui kiirabi lapse ära viis, tuli boss mult selgitust nõudma. "Mis seal juhtus?" küsis ta rangelt. "Ta lihtsalt hakkas ütlema, et ta ei oska ja ma ütlesin, et oskad küll! Siis ta sõimas mind
Seepärast ruttas ta rõõmutule poole, mis toredasti keset platsi põles. Kuid tihe rahvahulk ümbritses seda igast küljest. «Neetud pariislased!» ütles ta endale, sest tõelise draa-maluuletajana oli ta monoloogide sõber. «Nood seal ei lase mind jällegi tule ligidale! Ja mul oleks nii vaja ennast soojendada. Mu saapad on märjad, ja pealegi need neetud veskid, mis kõik oma pisarad mulle selga valasid! Kuradi piiskop oma veskitega! Tahaksin meeleldi teada, mis sihuke piiskop veskitega teeb! Kas ta mõtleb möldriks hakata? Kui talle selleks ainult mu needmist vaja läheb, siis võib ta selle saada ja temaga koos ta katedraal ning ta veskid! Küll näeme, kas need molutajad mind läbi lasevad! Mis nad seal õieti teevad! Soojendavad ennast, tore lõbu! Vahivad, kuidas sada haokubu põlevad: tore vaatepilt!» 3 2 Ligemalt asja uurides nägi ta, et ring oli palju suurem kui vaid lihtsaks soojendamiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
