ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...
Arendab dem-le vajalikke väärtusi nagu sallvus, algatuslikkus ja koostöövõime Levitab infot vaba ajakirjanduse kaudu Riik, mis kaitseb seadusega kodanike iseseisvust ja algatust, pälvib rahva lugupidamise ja lojaalsuse. Kodanikuük institutsioonid Kodanikualgatuslikud organisatsioonid: Mittetulundusühingud (kõige rohkem) Sihtasutused (Integratsiooni Sihtasutus, Avatud Eesti Fond) Seltsingudmitteformaalsed ühendused, mida ei registreerita; ka virtuaalseltsingud postilistid) 7 Kodanikuaktiivsus Poliitiline kultuur (lk 89) Poliitiline võim vajab edukaks toimimiseks psühholoogilist tuge. Selleks toeks on poliitiline kultuur ehk võimu...
AASTA SÜGISSEMESTER Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste käsitlused. "Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks". Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu. Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Looduskaitseväärtus. Looduskaitseväärtus - objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks Summaarne looduskaitseväärtus. liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku Looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid 1.looduslikkus 2.mitmekesisus 3.esinduslikkus...
"Ettevõtte majandusõpetus" kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkon...
Kohtunik käitub laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda, hoidudes tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. · Kohtunik peab oma erialateadmisi ja -oskusi pidevalt täiendama ning osalema koolituses. Kohtunike koolituse eest vastutab koolitusnõukogu. Koolitusnõukogu teenindab kohtunike koolitamiseks loodud sihtasutus . · Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks tegutseb Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium. Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuste täitmata jätmises või mittekohases täitmises, samuti kohtuniku vääritu tegu. Rahvakohtunikud · Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras. Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga....
MILLISED ON RIIGIPOOLSED MAJANDUSELLU SEKKUMISE VÕIMALUSED? a) peab reguleerima teatud kaupade hindu, kvaliteeti ja hulka b) võib mõjutada majanduskäitumist juurdemaksete ja maksudega c) kui vaja, siis võib tegeleda ise tootmisega d) kui on sotsiaalne vajadus, siis võib teha rahaülekandeid ja väljamakseid 15. MIKS ON VAJA TUGEVAT KODANIKUÜHISKONDA? Selleks, et riik paremini toimiks. 16. MITTETULUNDUSÜHING, SIHTASUTUS JA SELTS MILLISED ON NEDE ERINEVUSED JA SARNASUSED? SARNASUSED: Ühelgi neist pole tulunduslikku ega võimule tuleku eesmärki. MTÜ ja SA peavad olema registreeritud ja omama põhikirja, seltsing mitte. 17. .MILLEGA KODANIKUORGANISATSIOONID TEGELEVAD? Nendesse kuuluvad inimesed tegutsevad vabatahtlikult usuühingutes, ametiliitudes jne. Nad mõjutavad oma tegevusega poliitilisi otsuseid, aitavad lahendada sotsiaalseid ja...
On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest,...
RIIGIÕIGUSE ALLIKAD e. millised õigusaktid on olemas? Allikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, teised õigust loovad aktid. Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. Õigusnormide süsteem...
- Asutuse tüüpi - Tartu Ülikool (Tartu Ülikooli seadus), Eesti Pank (Eesti panga seadus), Ooperiteater (Estonia seadus) - Sihtasutuse tüüpi Haigekassa seadus JURIIDILISED ISIKUD Eraõiguslikud avalik-õiguslikud Riik Äriühingud MTÜ sihtasutused KOV a.-õ korporatsioon a-õ sihtasutus Täisühing a.-õ asutus Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts Tulundusühistu Juriidiliste isikute asutamine Eraõigusliku JI asutamise kaks süsteemi Avaldamis-normatiivne süsteem tingimused on seaduses ette antud. Asutamine ei sõltu kellegi subjektiivsest tahtest. Loasüsteem asutamiseks on vaja luba. Asutamine A-Õ JI asutatakse seadusega, Riigikogu otsustab asutamine korra, registreerimise korra jne. Üldreeglid puuduvad...
Jakob von Uexküll on The Right Livelihood Awardi asutaja, kirjanik, õppejõud, professionaalne filatelist. Ta on endine Euroopa Parlamendi liige, kelle juured viivad nii Rootsi kui Saksamaale. Aastal 1980 müüs ta maha oma haruldase margikogu, et anda esialgne toetus umbkaudu ühe miljoni ameerika dollari näol. The Right Livelihood Award sihtasutus on sellest ajast peale saanud täiendavaid toetusi eraisikutelt võimaldades annetada see iga-aastastele auhindadele, mille väärtus on kaks miljonit rootsi krooni (mis teeb 270 000 ameerika dollarit): Nobeli preemiat peetakse kõige kõrgemalt tunnustatud auks, mis meie ühiskond saab inimesele kinkida. Need auhinnad on oma käsitlusalalt sarnased ja on tavaliselt tunnustanud ainult industrialiseeritud maade teadmisi ning töid. Jakob von Uexküll tundis, et see ei ole adekvaatne...
4500 Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 7 570 000 7 570 000 0 0 0 0 7 570 000 4500.8 Muudele residentidele 7 570 000 7 570 000 0 0 0 0 7 570 000 Sihtasutus Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu 200 000 200 000 0 0 0 0 200 000 Eesti Kodukaunistamise Ühendus 300 000 300 000 0 0 0 0 300 000...
Ta on patroon erinevatele organisatsioonidele, nagu näiteks: Eesti Lastekirjanduse Keskus, teavituskampaania ,,Eesti naise tervis", Keila SOS Lasteküla, ,,Koolileiva" projekt, Heategevusprogramm ,,Saa nägijaks!", SA Tallinna Lastehaigla Toetusfond, Õuesõppe pedagoogika, SA Eesti Agrenska Fond, Konkurss ,,Kaunis Kodu". Eesti Vabariigi presidendina on ta mitmete organisatsioonide patroon. Näiteks on ta Rahvusooper Estonia, Noored Kotkad, Tiigrihüppe Sihtasutus ja Eesti Vabatahtlike Tunnustamisürituse patroon. President Ilves on käinud palju välisvisiitidel, samuti võtnud vastu meie külalisi (nt. Inglismaa kuninganna, Ameerika endine president G.W.Bush). Ilvest on tunnustatud mitmete ordenitega (nt. Suurbritannia Bathi ordeni rüütli suurrist). Presidendi püüdeks on taasühendada viimaste aastate vastandumistes lõhenenud ühiskonda. Ta ei otsi minevikust seda, mis meid vastandab, vaid seda, mis meid ühendab,...
ee Teemad 1. Kõneakt 2. Foneetika koht keeleuurimises, uurimisvaldkond ja harud 3. Kõneloome 4. Kõne akustika 5. Kõnetaju ja tuvastus 6. Häälikute liigitus ja IPA Vokaalid ja diftongid Konsonandid Prosoodia (kvantiteet, rõhk, toon ja intonatsioon) Kirjandus 1. Ariste, Paul. (). Eesti keele foneetika 2. Karlsson, Fred. (2002). Üldkeeleteadus. Eesti Keele Sihtasutus : Tallinn. 3. Hint, Mati. (1998). Häälikutest sõnadeni. Mentaalne leksikon Kuidas kõlab Mida tähendab Kuidas kirja pannakse Kus ja kuidas lauses esineb Keele dualistlik struktuur Abstraktne, diskreetne tasand ja ühik Konkreetne tasand ja ühik FÜSIOLOOGILINE TASAND Täht ortograafia Foneem, allofoon fonoloogia Poolsilp, häälik (konventsioon) morfonoloogia ENERGEETILINE TASAND...
TAPA GÜMNAASIUM Andrus Kivirähk Laste kirjanikuna Uurimustöö TAPA 2008 Sisukord 1. Elu-ja isikuloolised andmed 3 1.1 Töökohad 3 1.2 Tema lemmikud 3 2. Teosed 4-5 2.1 Loomingu paremik 5 2.2 Näidendid 6 2.3 Filmistsenaariumid 7 3. Tunnused/ Preemiad 7 4. Minu valitud teosed 7 4.1 "Kaelkirjak" kokkuvõte 8 4.2 "Kakand ja kakand" kokkuvõte 8 5. Andrus Kivirähk l...
, Selart, A., Kibal, B., Andresen , A., Pajur, A. Eesti ajaloo atlas. Tallinn: AS BIT. Teose pealkiri esitatakse täielikult tiitellehe muu andmestikuga: pealkiri koos tiitellehel oleva alapealkirjaga, kordustrüki trükk märgenditega täiendatud, parandatud; toimetaja nimega jne, nt (tekstiviide (ÕS 1999)): ÕS 1999. Eesti keele sõnaraamat. ÕS 1999. Toimetanud Tiiu Erelt. Koostanud Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus . Autori ja tiiteltoimetajata raamatute puhul (entsüklopeediad, sõnaraamatud), mille tekstiviideteks on suurtähtlühendid ((ENE 1 1985), (ENE 3 1988)), vormistatakse kirjed eraldi, kui teosest on kasutatud üksikuid osi ja need on ilmunud eri aastatel, nt: ENE 1. 1985. Eesti nõukogude entsüklopeedia. 1. A-Cent. Tallinn: Valgus. ENE 3. 1988. Eesti nõukogude entsüklopeedia. Film-Issõ. Tallinn: Valgus....
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalikõiguslik. Eraõiguslik ja avalikõiguslik juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Avalikõiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Juriidilise isiku õigusvõime. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele....
Kolmas sektor, mis viimase aja arengute põhjal on omakorda jagunenud kaheks: professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed palgatööd tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega jne, ning puhtalt vabatahtlik tegevus, kus teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad [1]. Kolmandas sektoris tegutsevate organisatsioonide vormideks on mittetulundusühing (MTÜ), sihtasutus (SA) ja seltsing ühendused: Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ja kasumit mitte taotlev ühendus, mille võib luua avalikes huvides ehk kogu ühiskonna heaks tegutsemiseks või ka väiksema seltskonna huvide eest seismiseks. MTÜ eesmärgiks või põhitegevuseks ei või vaid olla äri, ehkki tulu teenimine on teatud tingimustel lubatud [2]....
aastal Tartus. Alates 1896. aastast toimub põhilaulupidu Tallinnas. Praegu toimuvad Eesti üldlaulupeod viie aasta tagant. Viimati oli üldlaulupidu 2004. aastal. Järgmine üldlaulupidu pealkirjaga "ÜhesHingamine" toimub 2009. aastal. Üldlaulupidude vahel toimuvad ka iga viie aasta tagant noorte laulu- ja tantsupeod, kus põhiesinejad on koolinoored. Laulu- ja tantsupidusid korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus . 4 Koit Mihkel Lüdig / Friedrich Kuhlbars Laul ise on üdini tuttav, sellel laulul on ka punkteeritud sõnad, mis on meie rahvusele väga omapärane. Kõik on väga järksalt punkteeritud, kuna tol ajal ei räägitud keelevärvidest, kuigi laulu lõpus on paar sõna punkteerimata. Laulu algus peaks olema nagu ,,plahvatus" sellesmõttes, et peab olema võimas algus. Laul ise on suhteliselt aeglane ja piisavalt võimas....
Ametiühingud teevad äärmuslikes olukordades streike ja tööseisakuid.Õigus streikida on inimõigus.Eesti Ametiühingute Keskliit,Teenistujate Ametiliitude organisatsioon. Kodanikuosalus-inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides, organisatsioonides. Kodanikuühendus- kodanikuosaluse raames kujunenud organisatsioon.(mittetulundusühing, sihtasutus , seltsing).Kodanikuühiskond-ühiskonnaosa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone.See edendab ühiskonnas vabameelsust.Mittetulundusühing- kodanikuühenduse üks organisatsioonilisi vorme tegutsemas mitmetes valdkondades,ei tohi teenida kasumit.Loomiseks on vaja vähemalt 2 liiget ja põhikirja.Seltsingut ei registreerita.Tuntum Eesti sihtasutus-Avatud Eesti Fond.Korteriühistu on näide demokraatlikust valitsemisest igapäevaelu tasandil.Protestiavaldus on kodanikuühenduse...
Nende õigussubjektsus võib olla asutamislepingus sõnaselgelt väljendatud, kuid võib olla ka tuletatud. Valitsusvälised organisatsioonid Valitsusvälised organisatsioonid ei ole rahvusvahelise õiguse subjektid, vaid on tavaliselt riigisisese õiguse alusel moodustatud. Eestis on nende õiguslikuks vormiks tavaliselt mittetulundusühing või sihtasutus . Hoolimata sellest, et valitsusvälised organisatsioonid ei ole rahvusvahelise õiguse subjektid, võivad mõned neist osaleda näiteks diplomaatilistel konverentsidel vaatlejaliikmena. 2.Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 1945. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse...