Kohus võib teadmata kadunuks jäänud isiku tunnistada surnuks seoses sõjategevusega või loodusõnnetusega, kui andmed isiku elusoleku kohta puuduvad 2 aasta jooksul peale sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppu. 5. Tsiviilõigussuhte subjektid. Juriidiline isik. Juriidilise isiku tunnused. Juriidilise isiku asukoht. Juriidilise isiku seaduslik esindamine. Juriidilise isiku lõpetamine. Juriidilise isiku liigid. Eraõiguslik juriidiline isik. Mittetulundusühing. Sihtasutus. Äriühing. Osaühing. Aktsiaselts. Tulundusühistu. Täisühing. Osaühing. Ettevõte. Avalik-õiguslik juriidiline isik. Avalik-õigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ehk üksus või organisatsiooniline tervik, millele seadus omistab õigussubjektsuse. Juriidilist isikut kui organisatsiooni iseloomustavad järgmised tunnused:
põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Asutajad distantseeruvad (TÜ Kliinikum asutajad Tartu linn, Tartu Ülikool ja Eesti riik). §25. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik (1) Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. (2) Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. (3) Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes kohaldatakse juriidilise isiku kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd seadusest ei tulene teisiti.
põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Asutajad distantseeruvad (TÜ Kliinikum asutajad Tartu linn, Tartu Ülikool ja Eesti riik). §25. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik (1) Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. (2) Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. (3) Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes kohaldatakse juriidilise isiku kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd seadusest ei tulene teisiti.
või 16. eluaastast). 25. Kes on isik. Kuidas isik liigitub - isikud on tsiviilõigussuhte subjektid. - kas *füüsilised või *juriidilised isikud (seaduse alusel loodud õigussubjektid). Juriidilist isikut võib liigitada: 1)Eraõiguslik juriidiline isik on sellised isikud, mis on loodud erahuvides. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele on eraõiguslik juriidiline isik täisühing, osaühing, aktsiaühistu, mittetulundusühistu ja liit, sihtasutus ja usaldusühing. Seaduses võib ette näha ka eraõiguslikku juriidilisi isikuid. 2)Avalik- õiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõiguslikus suhtes avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kusjuures oma tsiviilõigusi ja kohustusi teostavad nad oma organite ja asutuste kaudu. 26
Eelarve kujuneb riigieelarvest, rahvusvahelistest koostööprojektidest ja muudest allikatest saadud ressurssidest. Eelistatult lähtutakse tegevuste ja projektide elluviimisel kaasfinantseerimise põhimõttest. [12] Arengukava elluviimisel jagunevad kohustused erinevate institutsioonide vahel järgmiselt [12 lk 8]: 1) Haridus-ja teadusministeerium loob arengukava eesmärkide saavutamiseks vajaliku õigusliku keskkonna ja planeerib iga-aastase eelarve. 2) Tiigrihüppe Sihtasutus koordineerib arengukava rakendamist ja teeb koostööd kõigi osapooltega, et saavutada arengukava eesmärgid. Arengukava rakendumise käigu jälgimiseks ja hindamiseks viib läbi seireprojekte. 3) Koolide omanike ülesanne on tagada koolide IKT infrastruktuuri ja selle kättesaadavuse vajalik tase, samuti vastutab kooli omanik IKT kindlustuse, turbe ja infotehnoloogilise toe eest.
metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Materjali soovitab Riiklik õppekavarühma nõukogu Autor: Tatjana Karaganova Sisunõustamine: Toomas Pihl Terminitoimetamine: Andres Laansoo Keeletoimetamine: Katre Kutti Retsensent: Rein Pikner Küljendamine ja kujundamine: Aivar Täpsi Teostaja: OÜ Miksike © Integratsiooni Sihtasutus 2008 Tasuta jaotatav tiraaz SISSEJUHATUS Eesti tööstuses mängivad tähtsat rolli masinaehitusettevõtted, laevaehitus ja metallkonstruktsioonide toot- mine. Viimase viie aasta jooksul on selle haru ettevõtted saavutanud suure majanduskasvu. Peamine prob- leem selle tööstusharu juures on kvalifitseeritud, vajalike teadmistega ja eesti keele oskusega tööjõu (keevita- jate) puudus. Kõik see tingis vajaduse uue õppematerjali loomise järele. Antud õppevahendis on peatükkide
linnas elava vanuri O, Suure-Jaani Linnavalitsus omalt poolt kohustus tasuma vanuri hooldamise kulud. VV ja LV haldusorganid, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria: olemas, teostavad võimu, välismõju olemas, O-le avaldab mõju, regulatiivsus: mitmepoolne regulatsioon, haldusleping. avalik-õiguslik pool seotud vanurite hooldamisega, tuleneb PS, et tegemist avalik- õigusliku ülesandega, tagamine sotsiaalhooldus teatud isikute suhtes. 26. Eesti Filmi Sihtasutus on Eesti riigi poolt asutatud eraõiguslik juriidiline isik. Kultuuriministri käskkirjaga kutsuti L. sihtasutuse nõukogu liikme kohalt tagasi. 27. Linna Politseiprefektuuri ja AS Veduk vahel sõlmiti leping liiklusest kõrvaldatud sõidukite teisaldamise ja parkimise korraldamiseks. AS Veduk sõlmis hiljem koostöölepingu OÜ Sõidukiga ajutiselt kinni peetud sõidukite teisaldamise ja hoidmise korraldamiseks tulenevalt Linna Politseiprefektuuri ja AS Veduk vahel sõlmitud lepingust.
madala maksumääraga territooriumiks ainult nende juriidiliste isikute suhtes, kelle puhul maksu suurus vastab käesoleva lõike esimeses lauses toodud madala maksumääraga territooriumi tingimustele. 11. Mida kujutab endast tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekiri? Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantakse mittetulundusühing, sihtasutus ja usuline ühendus (edaspidi ühing), kes vastavad järgmistele nõuetele: 1) ühing tegutseb avalikes huvides; 2) ühing tegutseb heategevuslikult, pakkudes kaupa, teenust või muud hüve peamiselt tasuta või muul tulu mittetaotleval või üldkättesaadaval viisil; 3) ühing ei jaga oma vara või tulu ega anna rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9), viimase
Õiguse subjekt on inimene. Ainult tema on õigustatud ja kohustatud, temaga seisavad vastamisi õigusobjektid. Tal on õigus- ja teovõime. Õigusvõime – õigus omada õigusi ja kohustusi. Teovõime – võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid; alates 18a. Piiratud teovõime – inimene, kel on vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus vms psüühikahäire; tal on eestkostja. Juriidilised isikud (täidavad av võimu ül-d). Eraõiguslikud: täisühing, OÜ, usaldusühing, AS, tulundusühistu, sihtasutus ja MTÜ. Av-õiguslikud: riik, KOV üksus. Jur isiku õigusvõimet realiseerivad selle organid. Jur isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja –kohustusi, v.a. neid, mida saab omada ainult inimene. 5. Õiguse objekt Õiguse objekt – kõik, mis on subjektiivsete õiguste esemeks. Võib olla kehaline või mittekehaline. Mittekeh on nt õigused, nõuded jm objektiivsed väärtused. Ese – asjad, õigused, muud hõved mis võivad olla õiguse objektiks. Asi – kehaline ese
õigussubjekt ei ole. Nad võivad osaleda kõikides õigussuhetes välja arvatud rahvusvahelites suhetes. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Nad liigitatakse eraõiguslikukeks ja avalikõiguslasteks. Eraõiguslik juuridiline isik , kes on loodud erahuvides ja sellisteks juuridilisteks isikuteks on äriühingud eeskätt täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Avalikõiguslik juriidiline isik on eeskätt riik, KOV ja muu juriidiline isik mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Teine subjektiivne õigus ja kohustus on lubatud käitumisemäär ja võimalus nõuda kohustuslikult isikult teatavat käitumist. Juriidiline kohustus on riigi poolt kehtestatud kohustlik käitumise määr. Õigussuhte objekt on
Vanemlike õiguste alusel on alaealise esindajaks vanemad (PES § 50 lg.2).Eestkoste alusel on isiku esindajaks kohtu poolt määratav b) isikuteühingud (nt TÜ, UÜ). eestkostja.Vanemlike õiguste alusel saab esindada üksnes alaealist, eestkoste alusel aga nii alaealisi kui ka psüühikahäire all kannatavaid Eraõiguslikuks asutuseks on sihtasutus. isikuid. Juriidilise isiku õigusvõime mõiste ja tekkimine Eestkostja funktsioonid. Õigusvõime ja isiku mõisted ei ole koosluste puhul lahutamatult seotud. Piiratud õigusvõimet võivad omada nii isikute ühisused (seltsing) 1
Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? tärklis 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? amülaas lõhustab tärklist ja saadusteks on maltoos 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peab täiskasvanud inimene saama 2535 g kiudaineid. suurendavad toidukördi mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde, kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad enne...
Riskikapitali kasutamine ettevõtte finantseerimisel (millal kasutatav, erinevus pangalaenust, äriinglid, riskikapitali fondid). 15 Äriinglid-jõukad eraisikud, kes investeerivad oma raha uute ja kasvavate ettevõtete omakapitali, ilma et neil oleks nende ettevõtetega perekondliku seost. Lisaks panustatakse arengusse oma teadmised, kogemused, suhtevõrgustik. Ettevõtluse arendamise Sihtasutus (EAS) Toetused ja teadlikkuse tõstmine Inkubaatorid KredEx Ekspordigarantiid Laenu-, liisingu- ja pangagarantiide tagatised Kapitalilaenud Eluasemelaenude käendused, korterelamute toetused Arengufond Riigi riskikapitalifond teadmistemahukatele ja suure potentsiaaliga projektidele kapitali hankimiseks Arenguseire 17. Plaanilise kasumiaruande ja rahavoogide prognoosi kajastamine äriplaanis. Märkused kasumiaruande kohta: 1
10 o kaitseb ühiskonnaelu riigi liigse sekkumise eest näit. Eesti Õiguskeskus, Eesti Inimõiguste Assotsiatsioon, Avatud Eesti Fond o piirab parteide mõju, võimaldab poliitikat mõjutada ka valimisteväliselt Eestimaa Looduse Fond, võiks olla ka Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Lasterikaste Perede Liit; külade seltsid nagu Ida-Virumaa külade esindus o arendab kodanikuaktiivsust - algatusvõime, koostöövõime jmt. Eesti Regionaalse ja kohaliku arengu sihtasutus, Tartu Kolmikute pereklubi Eesti Kodanikuühiskonna Arengukontseptsioon EKAK Mitmes riigis (Eestis, Horvaatias, Inglismaal, Iirimaal, Kanadas ja Sotimaal) on välja töötatud raamistik avaliku sektori ja ühenduste koostoimimiseks lepingu või strateegilise dokumendina Eestis ongi selleks 2002.a. Riigikogus kinnitatud EKAK. EKAK on dokument, mis määratleb avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku
juriidilise isiku struktuuriüksus, kui talle on antud tööandja õigused. Lähtudes TsÜS-i §-st 24 on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidilised isikud jagunevad eraõiguslikeks ja avalik-õiguslikeks. Juriidilise isiku struktuuriüksust TsÜS-is ei mainita. 2. TsÜS-i § 25 kohaselt on eraõiguslik juriidiline isik loodud erahuvides. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides. Töölepingu ülemineku tingimused tööandja vahetuse korral Töölepingust tulenevad õigused ja kohustused lähevad uuele tööandjale üle järgmistel juhtudel: 1) juriidilistest isikutest tööandjate ühinemisel, jagunemisel või ümberkujundamisel;
ja kohustustele. Juriidilised faktid on justkui vahetasand objektiivse õiguse ja subjektiivsete õiguste vahel. Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidilist isikut võib liigitada: 1. Eraõiguslik juriidiline isik on sellised isikud, mis on loodud erahuvides. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele on eraõiguslik juriidiline isik täisühing, osaühing, aktsiaühistu, mittetulundusühistu ja liit, sihtasutus ja usaldusühing. Seaduses võib ette näha ka eraõiguslikku juriidilisi isikuid. 2. Avalikõiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Füüsilised isikud Füüsilise isikuõigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. See algab sünniga ja lõpeb surmaga. Tsiviilteovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja kohustusi ja
Riskikapitali kasutamine ettevõtte finantseerimisel (millal kasutatav, erinevus pangalaenust, äriinglid, riskikapitali fondid). 15 Äriinglid-jõukad eraisikud, kes investeerivad oma raha uute ja kasvavate ettevõtete omakapitali, ilma et neil oleks nende ettevõtetega perekondliku seost. Lisaks panustatakse arengusse oma teadmised, kogemused, suhtevõrgustik. Ettevõtluse arendamise Sihtasutus (EAS) Toetused ja teadlikkuse tõstmine Inkubaatorid KredEx Ekspordigarantiid Laenu-, liisingu- ja pangagarantiide tagatised Kapitalilaenud Eluasemelaenude käendused, korterelamute toetused Arengufond Riigi riskikapitalifond teadmistemahukatele ja suure potentsiaaliga projektidele kapitali hankimiseks Arenguseire 17. Plaanilise kasumiaruande ja rahavoogide prognoosi kajastamine äriplaanis. Märkused kasumiaruande kohta: 1
Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartul annab palju tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes leiduv ensüüm amülaaas lõhustab leivas leiduva tärklise suus maltoosiks ning see on magusa maitsega. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Täiskasvanud inimene peaks toiduga saama päevas 25-35g kiudaineid, sest need suurendavad toidukördi mahtu ja tekitavad sellega täiskõhu tunde. Lisaks eeltoodule Kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles ...
- Asutuse tüüpi - Tartu Ülikool (Tartu Ülikooli seadus), Eesti Pank (Eesti panga seadus), Ooperiteater (Estonia seadus) - Sihtasutuse tüüpi Haigekassa seadus JURIIDILISED ISIKUD Eraõiguslikud avalik-õiguslikud Riik Äriühingud MTÜ sihtasutused KOV a.-õ korporatsioon a-õ sihtasutus Täisühing a.-õ asutus Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts Tulundusühistu Juriidiliste isikute asutamine Eraõigusliku JI asutamise kaks süsteemi Avaldamis-normatiivne süsteem tingimused on seaduses ette antud. Asutamine ei sõltu kellegi subjektiivsest tahtest. Loasüsteem asutamiseks on vaja luba. Asutamine A-Õ JI asutatakse seadusega, Riigikogu otsustab asutamine korra, registreerimise korra jne. Üldreeglid puuduvad
Nendeks liikideks on: a. eraõiguslik juriidiline isik - erahuvides loodud. Tähtis on huvi. Seda ütleb lausa seadus. Selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel, mitte eraldi seadus. Seadus on tunduvalt täpsem nende kohta. Liigi kohta käiva seaduse alusel nimetab ta need võimalikud liigid ise kinnise loeteluna, mis eraõiguse kohta on ebatavaline. Täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus, mittetulundusühing. Oleme loonud sihtasutuse Iuridicum, ülesandeks hoolitseda tänapäevase õiguskirjanduse sünni eest nt. Suunatud teenima üksikisiku huve. Tulu saamisele suunatud või mittetulunduslike eesmärkide edendamise teel. Iuridicumi eesmärk pole tulu saamine, vaid mittetulunduslik eesmärk, et toetada tänapäevast heatasemelist juura kõrgharidust. Kui mingi tegevus eeldab suurema hulga isikute ja ka vara koondamist
kaudu isik tegutseb. Ettevõtte üleminek on reguleeritud VÕS §-dega 180-185. · Juriidilise isiku liigitamine Huvikriteeriumi ja asutamise õigusliku aluse kriteeriumi alusel (TsÜS § 24 2. lause): 1. Eraõiguslikud juriidilised isikud (TsÜS § 25 lg 1) - asutatakse konkreetse juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel. Iseloomulik numerus clausus. Täisühing (TÜ), usaldusühing (UÜ), osaühing (OÜ), aktsiaselts (AS), tulundusühistu (TuÜ), sihtasutus (SA) ja mittetulundusühing (MTÜ). Lisaks veel EU ühinguvormid. 2. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud (TsÜS § 25 lg 2) - asutatakse eraldi sellekohase seadusega (nt Rahvusringhääling, Advokatuur, Tartu Ülikool, Eesti Haigekassa, Eesti Kultuurkapital, Töötukassa, Kaitseliit). · Juriidilise isiku liigitamine Struktuurikriteeriumi alusel: 1. Isikute ühendused (universitas personarum) (nii era- kui ka avalik-õiguslikud). 2
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2008. AASTA SÜGISSEMESTER Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste käsitlused. "Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks". Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu. Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Looduskaitseväärtus. Looduskaitseväärtus - objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks Summaarne looduskaitseväärtus. liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku Looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid 1.looduslikkus 2.mitmekesisus 3.esinduslikkus ...
ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU...
Kellelgi polnud aimugi, mis saama hakkab. Ka teistest gümnaasiumiosa klassidest kutsuti õpilasi ning kontrolliti, et kõik oleksid viksid ja viisakad. Seejärel mindi vastasmajja, härra Wikmani koju. Härra Wikman oli niivõrd haigeks jäänud, et arstid ei lubanud tal enam kooli minna. Seepärast pidid õpilased tema juurde minema. Härra Wikman teatas, et tema eemaloleku ajal vastutab koolis toimuva eest inspektor Ambel ning et on koostatud sihtasutus ,,Johan Wikmani erahumanitaargümnaasium" .Direktor soovis veel, et õpilased jääksid ikka sama truuks ja ausaks eestluse ideaalidele, kui nad selle ajani olid olnud. See väike koosviibimine oli justkui elusa inimese (praegusel juhul direktori) mahamatmine. Kõlasid ju jumala-laulud ning Wikman rääkis nii nagu ei tulekski kunagi tagasi. Jaak ei suutnud mõista, kuidas saab härra Wikmani (just nimelt tema) tervis olla nii halb, kui
kõrge hind kasumiaruandele otsest mõju ei ole põhiosa tagasimaksed puuduvad 18. Riskikapitali kasutamine ettevõtte finantseerimisel (millal kasutatav, erinevus pangalaenust, äriinglid, riskikapitali fondid). Äriinglid-jõukad eraisikud, kes investeerivad oma raha uute ja kasvavate ettevõtete omakapitali, ilma et neil oleks nende ettevõtetega perekondliku seost. Lisaks panustatakse arengusse oma teadmised, kogemused, suhtevõrgustik. Ettevõtluse arendamise Sihtasutus (EAS) Toetused ja teadlikkuse tõstmine Inkubaatorid KredEx Ekspordigarantiid Laenu-, liisingu- ja pangagarantiide tagatised Kapitalilaenud Eluasemelaenude käendused, korterelamute toetused Arengufond Riigi riskikapitalifond teadmistemahukatele ja suure potentsiaaliga projektidele kapitali hankimiseks Arenguseire 19. Plaanilise kasumiaruande ja rahavoogude prognoosi kajastamine äriplaanis. Märkused kasumiaruande kohta: 1
usaldusosanik, kes isiklikult ei vastuta, puudub kapitali nõue o Osaühing – äriühing, osadeks jaotatud osakapital, isiklikku vastutust ei ole o Aktsiaselts – äriühing, aktsiateks jaotatud aktsiakapital o Tulundusühistu – äriühing, reguleerib tulundusühistu seadus, äriühing, mille eesmärgiks on oma liikmete toetamine. Nt ka korteriühistu o Sihtasutus – Fond, puuduvad liikmed (luulefond) o Mittetulundusühing – Eesmärgiks ei tohi olla tulu saamine o On loodud mingi üldisema seaduse alusel (äriseadustik) Avalik õiguslikud: o On loodud avalikes huvides o On loodud selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. o Avalik-õiguslik juriidiline isik on: Riik Kohaliku omavalitsuse üksus: Linn
kaasa. Kellelgi polnud aimugi, mis saama hakkab. Ka teistest gümnaasiumiosa klassidest kutsuti õpilasi ning kontrolliti, et kõik oleksid viksid ja viisakad. Seejärel mindi vastasmajja, härra Wikmani koju. Härra Wikman oli niivõrd haigeks jäänud, et arstid ei lubanud tal enam kooli minna. Seepärast pidid õpilased tema juurde minema. Härra Wikman teatas, et tema eemaloleku ajal vastutab koolis toimuva eest inspektor Ambel ning et on koostatud sihtasutus ,,Johan Wikmani erahumanitaargümnaasium" .Direktor soovis veel, et õpilased jääksid ikka sama truuks ja ausaks eestluse ideaalidele, kui nad selle ajani olid olnud. See väike koosviibimine oli justkui elusa inimese (praegusel juhul direktori) mahamatmine. Kõlasid ju jumala- laulud ning Wikman rääkis nii nagu ei tulekski kunagi tagasi. Jaak ei suutnud mõista, kuidas saab härra Wikmani (just nimelt tema) tervis olla nii halb, kui ta on alati jumalale meelepäraselt käitunud .
tema, Laasiku ja Trulli kaasa. Kellelgi polnud aimugi, mis saama hakkab. Ka teistest gümnaasiumiosa klassidest kutsuti õpilasi ning kontrolliti, et kõik oleksid viksid ja viisakad. Seejärel mindi vastasmajja, härra Wikmani koju. Härra Wikman oli niivõrd haigeks jäänud, et arstid ei lubanud tal enam kooli minna. Seepärast pidid õpilased tema juurde minema. Härra Wikman teatas, et tema eemaloleku ajal vastutab koolis toimuva eest inspektor Ambel ning et on koostatud sihtasutus ,,Johan Wikmani erahumanitaargümnaasium" .Direktor soovis veel, et õpilased jääksid ikka sama truuks ja ausaks eestluse ideaalidele, kui nad selle ajani olid olnud. See väike koosviibimine oli justkui elusa inimese (praegusel juhul direktori) mahamatmine. Kõlasid ju jumala-laulud ning Wikman rääkis nii nagu ei tulekski kunagi tagasi. Jaak ei suutnud mõista, kuidas saab härra Wikmani (just nimelt tema) tervis olla nii halb, kui ta on alati jumalale meelepäraselt käitunud .
- tõhusus; - mõjusus. Riigikontrolli poolt teostatav majanduskontroll hõlmab (RKS § 7 lg 1) - riigiasutusi (nt Riigikantselei, Sotsiaalministeerium, Eesti Pank); - kohaliku omavalitsuse üksusi valdu ja linnu; - avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid (nt Rahvusringhääling); - äriühinguid, sihtasutusi ja mittetulundusühinguid, millega riik, kohaliku omavalitsuse üksused või avalik-õiguslikud juriidilised isikud on seotud seaduses ettenähtud viisil (nt sihtasutus, kelle asutaja või liige on riik). · KOV-de auditeerimisel on Riigikontrolli volitused piiratud (RKS § 7 lg 1 p 3) · Riigikontroll ei hinda poliitilisi eesmärke (RKS § 14) Riigikontrolor (PS § 134, § 135, §136,§ 137 RKS 3 peatükk) · Riigikontrolli juhib riigikontrolor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul · Riigikontrolori volituste kestus on viis aastat · Riigikontrolor peab olema kõrgete kõlbeliste omadustega teovõimeline
liikmete varast - See vara moodustab erilise vastutusüksuse - Võime osaleda tsiviilõigussuhetes poolena - Eksistentsi sõltumatus liikmete vahetumisest Juriidilised isikud jagunevad eraõiguslikeks ja avalik-õiguslikseks juriidilisteks isikuteks. Eraõiguslikuks juriidiliseks isikuks on ntks täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu, sihtasutus, mittetulundusühistu. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses ettenähtud registrisse kandmisel. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud on riik, kohalik omavalitsus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Võib
seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused, kohustused. Mittetulundusühinguid reguleerib mittetulundusühingute seadus. Mittetulundusühing isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Mittetulundusühingute vormis tegutsevad nt spordiühingud jms. Eriliigilised mittetulundusühingud tegutsevad eriseadusi arvestades, nt kirikud ja kogudused. Sihtasutusi reguleerib sihtasutuste seadus . Sihtasutus juriidiline isik, millel pole liikmeid ja mis on loodud vara valitsemiseks ning kasutamiseks. Avalik-õigusliku juriidilise isikuna tegutsevad riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle konkreetse juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Riik on originaalne haldusekandja, kuna käsutab algselt võimu, tema eksistents ning võimuvolitused ei ole tuletatud mingist teisest instantsist
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine Ühiskond (inimeste kooselu vorm) eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. RIIGI TEKKIMINE – tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hõimust ning lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja poliitiliste ühendustega. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks te...
o Tehnoloogia ja R & D 26 o Eksport o Tööhõive · Sihtgrupid o Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted o Eksportöörid o Tööstusettevõtted o Innovaatilised ettevõtted o Ettevõtted maakondades · Ettevõtluse tugisüsteem o Makro-, meso- ja mikrotasand o Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, välisesinduesd Londonis, Hamburgis, Stockholmis, Helsingis, Moskvas ja Peterburis. o Maakondlikud Arenduskeskused o Ettevõtja infovärav "Aktiva" o Teadus- ja arendusprojektid o EAS struktuur: järgmine slaid 37. Tallinna toetusmeetmed ettevõtljale. (lk ?, KKink_Tallinna_toetusmeetmed_ettevotjale) · Tallinna linna finantstoetused ettevõtjatele o Stardiabi alustavale ettevõtjale max 100.000 kr taotlejaks eraisik, FIE või alla 2
nende kogukondi puudutavatest keskkonnaküsimustest. 1992. aastal valiti asutus ÜRO Keskkonnaprogrammi maailma 500 parima üksikisikute ja organisatsioonide keskkonnaalase ettevõtmise hulka, lisati 1994. aastal ÜRO andmebaasi INNOV kui üks 81-st arengumaade edukast põhiharidusprojektist ja tunnistati 2000. aastal ÜRO Lastefondi poolt parimaks tütarlaste haridust andvaks asustuseks. Samalaadne on FUNDAEC, Colombias hariduse edendamisega tegelev sihtasutus, mille on rajanud rühm ülikooliprofessoreid ja mille eesmärk on arendada kesk- ja ülikooliharidust maapiirkonna elanike hulgas. Umbes kolmeteistkümnes departemangus on ta saanud ka valitsusasustuste või eraalgatuslike, valitsusväliste institutsioonide toetuse ning õppurite arv on tõusnud üle 15 000. FUNDAEC-i meetodeid kasutab nüüd ka üks Hondurases baha'ide eeskujul rakendatud õppekava. (Partridge 2006: 433-434)
o Tehnoloogia ja R & D o Eksport o Tööhõive · Sihtgrupid o Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted o Eksportöörid o Tööstusettevõtted 26 o Innovaatilised ettevõtted o Ettevõtted maakondades · Ettevõtluse tugisüsteem o Makro-, meso- ja mikrotasand o Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, välisesinduesd Londonis, Hamburgis, Stockholmis, Helsingis, Moskvas ja Peterburis. o Maakondlikud Arenduskeskused o Ettevõtja infovärav "Aktiva" o Teadus- ja arendusprojektid o EAS struktuur: järgmine slaid 37. Tallinna toetusmeetmed ettevõtljale. (lk ?, KKink_Tallinna_toetusmeetmed_ettevotjale) · Tallinna linna finantstoetused ettevõtjatele o Stardiabi alustavale ettevõtjale max 100.000 kr taotlejaks eraisik, FIE või alla 2
o Tehnoloogia ja R & D 26 o Eksport o Tööhõive Sihtgrupid o Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted o Eksportöörid o Tööstusettevõtted o Innovaatilised ettevõtted o Ettevõtted maakondades Ettevõtluse tugisüsteem o Makro-, meso- ja mikrotasand o Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, välisesinduesd Londonis, Hamburgis, Stockholmis, Helsingis, Moskvas ja Peterburis. o Maakondlikud Arenduskeskused o Ettevõtja infovärav “Aktiva” o Teadus- ja arendusprojektid o EAS struktuur: järgmine slaid 37. Tallinna toetusmeetmed ettevõtljale. (lk ?, KKink_Tallinna_toetusmeetmed_ettevotjale) Tallinna linna finantstoetused ettevõtjatele o Stardiabi alustavale ettevõtjale – max 100
II peatükk. Kaebuse lubatavus Selleks, et halduskohtul oleks võimalik esitatud kaebus rahuldada peab see olema menetluslikult lubatav ja sisuliselt põhjendatud. Lubatavuse ja põhjendatuse eeldused peavad tulenema seadusest. Kui vähemalt üks lubatavuse eeldustest täidetud ei ole, ei lahenda kohus asja sisuliselt, st ei kontrolli vaidlustatud aktide ja toimingute õiguspärasust ega aruta kaebaja nõudeid. Menetluslikult toimub lubatavuse eelduste kontrollimine erinevates staadiumides ning nende puudumisel on erinevad tagajärjed: kaebuse tagastamine, menetluse lõpetamine või kaebuse rahuldamata jätmine. Halduskohtumenetluses kehtivad lubatavuse eeldused on täna halduskohtu pädevus, kaebuse nõude asjakohasus, kaebetähtaeg, kaebeõigus, kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine (kui selline on sätestatud), kohtualluvus, asja teistkordse arutamise keeld, kaebuse esitajaga seotud nõuded (õigus- ja teovõime, esindus), kaebuse vorminõuete järgmin...
sellised ettevõtted ja organisatsioonid, mis kulutavad raha ühiskondlikes huvides, vähendades seeläbi riigi vastavaid kulutusi. Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja (edaspidi nimekiri) kinnitab pärast asjatundjate komisjonilt soovituse küsimist Vabariigi Valitsus korraldusega (TMS § 11). Nimekirja kantakse mittetulundusühing ja sihtasutus (edaspidi ühing), kes vastab järgmistele nõuetele: 1) ühing tegutseb avalikes huvides; 2) ühing on heategevuslik, see tähendab pakub sihtrühmale, mille toetamine tuleneb tema põhikirjast, kaupa või teenust peamiselt tasuta või muul kasumit mittetaotleval viisil või maksab sihtrühma kuuluvatele isikutele toetust; 3) ühing ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele,
sisaldab õigusnorm). Teatud institutsioonidele antakse õigusvõime ja nad muutuvad vastutusvõimelisteks subjektideks, kelle on haldusõiguslikud õigused ja kohustused. Selle tulemusena halduse kandja on ka õigussubjekt. Riik 24 Avalik-õiguslikud juriidilised isikud - a.-õ korporatsioon - a.-õ asutus - a.-õ sihtasutus Osalise õigusvõimega haldusüksused Eraõiguslikud isikud 2. Riik Riik on avalik-õiguslik juriidiline isik. Tal on kompetentsi jaotamise kompetents. Riigi funktsioonid on erinevalt teistest avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest universaalsed. Riiki käsitletakse avalik-õigusliku juriidilise isikuna AÕS-s, TsÜS-s, AÕSRaksS-s. Detsentraliseerimine riigil ei ole otstarbekas ise kõiki funktsioone täita, selleks ta annabki
ÜLESANNE 10 Nimeta mõni mittetulundusühendus ja kirjelda, millega ta tegeleb 30 Alustavatele või juba tegutsevatele ettevõtjatele ettevõtte loomiseks, arendamiseks ja igapäevatöö korraldamiseks pakuvad teavet, abi ja tuge üle terve Eesti paiknevad ettevõtlus- ja arenduskeskused. ÜLESANNE 11 Kus asub Sinu kodukohale kõige lähem ettevõtlus- ja arenduskeskus ning mis on selle täpne nimetus? Riigi poolt on loodud ettevõtluse toetamiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) mis tegeleb ettevõtluse arenguks suunatud programmide rakendamisega ja pakub ettevõtjatele finantseerimistooteid. Internetist leiab nii alustav kui juba tegutsev ettevõtja asjakohast informatsiooni ja viiteid infoportaalist www.aktiva.ee ÜLESANNE 12 tutvu infoportaaliga www.aktiva.ee ja märgi, millist infot said infoportaali külastusest. Ettevõtlusinkubaatorid pakuvad alustavale ettevõtjale tema vajadustest lähtuvat ärinõustamist ja koolitust.
Sihtasutuse Meie Inimesed koostöös. Erialatoimetaja: Merike Kravets Keeletoimetaja: Kaidi Vahar Retsensent: Olesja Ojamäe Küljendaja: Riina Orumaa Tõlkijad: Marina Sarri, Marina Kopti, Olesja Ojamäe Helilindistus: Argo Ilves, Riina Orumaa, Kateriina Rannula, Siret Piirsalu, Liisa-Marie Ilves Helirezissöör: Argo Ilves Projekti koordineerija: Siret Piirsalu Tellija: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed SISUKORD 1. SUHTLEMINE Dialoog 1 Ülemõe kabinetis. Vestluses osalevad haigla ülemõde Tiina Parik ja Malle Soo. Malle: Tere hommikust! Olen Malle Soo ja kandideerin teie haiglasse hooldustöötaja ametikohale. Ülemõde: Tere hommikust! Ülemõde Tiina Parik. Võtke istet, palun! Malle: Tänan. Ülemõde: Niisiis, teie olete Malle Soo. Palun rääkige kõigepealt endast ise. Malle: Olen sündinud 15. juunil 1964. aastal
vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise korra. MK seaduses sätestatut rakendatakse kõikide maksude suhtes, kui maksuseaduses endas ei nähta ette maksu iseloomust tulenevaid erieeskirju. MÕISTEID: · Maksuvõla tasumise ajatamine maksuvõlatasumise ajakava kehtestamine maksumaksja taotlusel. · Ettevõtte majandustegevuse kaudu tulu taotlev juriidiline isik, samuti mittetulundusühing, sihtasutus, valitsus-, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus tema majandustegevuse osas, samuti välismaal äriühingu filiaal või Eestis püsivat tegevuskohta omav välismaa äriühing. · Kauba valdaja isik, kes hoiab kaupa laos või muul viisil vastutab kauba säilimise eest enda juures, transpordib või toimetab edasi või müüb kaupa, samuti isik, kelle transpordivahendis, hoones või maatükil kaup asub, kui isik ei tõesta, et kaup sattus
Ühiskond, riik, õigus Ühiskond kui inimeste kooselu vorm eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allmumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- või sõjapidamisoskuste või muude oskuste tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul ei olnud, kuid võim oli täiesti reaalne. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt aluseks võetud tavad. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tava üldkohustuslik iseloom on endastmõistetav ( ei teki küsimust, miks peab seda täitma). Positiivne aspekt- tavade järgimine tagatakse harjumuse jõuga. Negatiivne aspekt- on väga konservatiivsed ja avaldavad uutel...
inimpäritolu elund või kude, inimveri või inimverest valmistatud verepreparaat ja rinnapiim; (KMS § 16 lg 1 p 2) - hambatehniku poolt kutsealases tegevuses osutatav teenus ning hambaarsti või hambatehniku poolt võõrandatav hambaprotees; (KMS § 16 lg 1 p 21) - teenus, mida mittetulundusühing tasuta või liikmemaksu eest osutab oma liikmetele, ning spordirajatise või spordivahendite kasutamise teenus, mida mittetulundusühing või sihtasutus osutab füüsilisele isikule; (KMS § 16 lg 1 p 3) - sotsiaalhoolekande seaduse §-des 17, 20, 23, 26, 41, 56, 87, 91, 94, 97, 100, 116 ja 127 nimetatud sotsiaalteenus ja §-s 108 nimetatud riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest rahastatav sotsiaalteenus; (KMS § 16 lg 1 p 4) - laste ja noorukite kaitsega seotud turvakoduteenus; (KMS § 16 lg 1 p 5) - alus-, põhi-, kutse-, kesk- või kõrghariduskoolitus, sealhulgas õppevahend, mille
TSÜS Sissejuhatus tsiviilõigusesse Eraõigus õiguskorra osana. Õigust saab rääkida kahe osana: Objektiivne õigus- õigusnormide kogum Subjektiivne õigus- riiklikult tagatud käitumisvõimalus, kas ise teatud viisil või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreeglid. Subjektiivne õigus saab eelkõige oma sisu või tähtsuse objektiivselt õiguselt. Kohtusse minnakse eelkõige subjektiivse õigusega, mis tuleneb objektiivsest õigusest. Hetkel räägime objektiivses õigusest. Eesti õigussüsteem põhineb Rooma õigusele ja see jaguneb kaheks: Avalik õigus- Avalik õigus on see, mis lähtub riigi huvist. (Rooma õigus) Eraõigus- Eraõigus puudutab üksikisiku kasu. (perekonna) I Common Low- Anglo-Ameerika õigussüsteem, kus ei jagune õigus. II Kontinentaal- Euroopa õigussüsteem- eristatakse avalik õigus, eraõigus, mis jaguneb veel kodifitseeritult. Eesti k...
eesti.ee Presidendi kantselei www.president.ee Riigikogu www.riigikogu.ee Eesti Vabariigi Valitsus www.valitsus.ee Välisministeerium www.vm.ee Eesti Pank www.eestipank.ee Eesti Instituut www.estinst.ee Teabekogu Eestist www.estonica.org Turismiinfo www.puhkaeestis.ee Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus www.eas.ee Üldinfo Eesti kohta www.estonia.eu Eesti kultuurisündmuste kalender www.kultuur.info Arengufond www.arengufond.ee Eesti Rahvusraamatukogu www.nlib.ee Eesti Muuseumide Infokeskus www.muuseum.ee Statistikaamet www.stat.ee 54 EESTI. ARVE JA FAKTE 2013 Märkide seletus .
Eesti keskaeg Historiograafia Liivimaa ajaloo uurimine sai alguse 18. sajandil, sügavamalt 19saj baltisakslaste poolt. 19saj lähtusid nad poliitilisest ajaloost: oli ajajärk, mil saksa tegelased tulid domineerima, kuni keskaegse Liivimaa lagunemiseni. Nimetati seda Liivimaa iseseisvuse ajaks. Kui hakkasid uurima Eesti-Läti uurijad nimetati seda lihtsalt Eesti keskajaks. Samas ka 1227 ei lõppenud tegevus vaid Henriku kroonika. Võiks viia algusperioodi isegi ettepoole. Nagu polnud keskaega, polnud Eestit. Liivimaa moodustas terviku, eraldi käsitlus mõttetu. Käibel nimi Alt- Livland, et eristada hilisemast kubermangust, seepärast võib tegelikult selle Vana ära jätta. Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi. Baltisaksad uurisid peamiselt niisiis poliitilist ajalugu. Eesti-Läti rõhutas selle käsitluse ühekülgsust – ei arvesta rahvusi. Sellest tundsid saksad veidi solvumist ning 1930. aastail vastup...
Edise linnus kaardile 1400 Edise vasallilinnus rajati tõenäoliselt 15. sajandil, mõisa on esmakordselt mainitud 1477. aastal. Liivi sõja alguses 1558. aasta mais see purustati ning alates sellest ajast oli see ka varemetes. Linnuse väravatorn säilis siiski kuni 20. sajandini, kuid see lammutati pärast Teist maailmasõda 1950. aastatel. Torni kohta on teada, et see oli kolmekorruseline, selle müüripaksus oli 1,8-2 meetrit. Tõenäoliselt asus selle juures idas ehitiste kompleks. Praeguseks on linnusest alles vaid rusuhunnik. Allikad: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=13871 http://www.mois.ee/viru/edise.shtml Edise mõisakompleksi hoonestus Keskaegne vasall-linnus. Edise mõis oli keskajal välja ehitatud vasall-linnusena. Linnuse täpsem kuju ei ole teada ja selle välja selgitamine vajab täiendavaid uuringuid. Arvatavasti oli tegu ringmüüriga ümbritsetud suurema linnusega. Vasall-linnuses...
* personaal korporatsioon – liikmeskonnal põhinev jur. isik (advokatuur, notariaat) * õigusvõimeline asutus – isikuliste ja esemeliste esemete kogum, millel on õigusvõime ja mis on loodud mingi avaliku ülesande täitmiseks (Rahvusooper Estonia, Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikool) * avalik sihtasutus – vara haldamiseks loodud jur isik (Haigekassa, Eesti Pank) ! Organ ei ole juriidiline isik, aga juriidilisel isikul on organid III teema: organ Organid: VV, RK, ÜK jms organ – (1992) juriidilise isiku seaduslik elund organ – selline natuke ujuv mõiste � – avaliku halduse stuktuur, millele on antud pädevus; koht kellele see pädevus antakse muutub organiks (nt annavad seadused terve rea pädevusi justiisministeeriumi vanglate asekantsleritele)
Muu Õigus jaguneb: o Eraõigus isik vs isik alluvussuhe puudub o Avalik õigus isik vs riik alati alluvussuhe Avaliku halduse kandja: Avalike asjade korraldaja. õigussubjekt, kellel on õiguskorra poolt antud teatud hulk õigusi ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel. Avalik-õiguslik korporatsioon Avalik-õiguslik asutus Avalik-õiguslik sihtasutus o Isik ro Füüsiline isik / eraisik e inimene Juriidiline isik ettevõtted, organisatsioonid Eraõiguslikud juriidilised isikud (Äriühingud, OÜ, UÜ, AS) Avalik-õiguslikud juriidilised isikud (kõige tähtsam: Riik) kov Avalik-õiguslik juriidiline isik (riik) Iseseisvad, kuid alati seotud riigiga Riik määrab ülesanded
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
