tuntud teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatuse piirkonnana ning peamised puu- ja köögiviljakasvatuspiirkonnad on Andaluusia, Murcia ja Valencia. Ka enamik oliivi- ja puuvillakasvatusest on koondunud Andaluusiasse. Välissidemed Põhilised välissidemed Hispaanial on kaubanduses. Tähelepanuväärne on riigi veini- ja oliivieksport. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalandus. Tähtsaks tuluallikaks on turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. Hispaania köök Kirjeldus: Hispaania kööki võib iseloomustada sõnadega maitsev ja lihtne. Hispaanlased ise väidavad, et hispaaniapärase söögi valmistamine on imelihtne, ainult toitu tulevat teha hinge ja südamega.
· Soodsad võimalused kaubavahetusele · Arenes sisekaubandus, uued tööstusettevõtted Põllumajanduse arengu suunad · mõisamajandus-mõisatest kujunesid suurmajandid, mis tootsid turu tavis ning kasutasid palgalist tööjõudu · talude päriseksostmine-1916. Aastaks oli eestis päriseks ostetud 4/5 talumaast. Enamik taludest oli ostetud võlgu · piimakarjakasvatus-raudteede olemasolu lubas turustada Eesti piimasaadusi. Piimakarja kõrval kasvatati ka sigu ja veiseid · põlluharimise intensiivistumine-hariti üles uusi maid, võeti kasutusele kunstväetisi, soetati kaasaegseid põllutöömasinaid · sotsiaalne kihistumine-domineeris iseseisvate väikepõllumeeste kiht. XX sajandi alguseks kujunes maapuudus teravaimaks probleemis Eesti põllimajanduses Tööstuskeskused · juhtivaimaks tööstusharuks kujunes tekstiilitööstus- Kreenholi Manufaktuur
et Katrina on rikas ja kõik karbid on täis kleite, ehteid jne. Toimub ka Toora Jookuse ärasaatmispidu. Teine armastus hakkab süttima Eerik Lammi ja Kelli Lundi vahel. Nad hakkavad üksteisega üha rohkem suhtlema. Kuid see ei meeldi Eeriku vanematele, kuna nemad on Eeriku jaoks juba ammu välja valinud Neemi Andersi, keda aga Eerik isegi mitte ei tereta. Eerik saab kingituse Toora Jookuselt, milleks on nahast kuub, sonimütsi ja merevaigust piibu. Järgnevad ilusad päevad, kus pussitatakse sigu ning tapetakse loomi ja lambaid. Nüüd oli just õige aeg korraldada pulmad. Nii abielluvadki Katrina ja Matt Ruhve. Vahepeal saabub saarele kaugelt Ameerikast Amadeus Lokk, kel on olnud kirjasuhe Kelliga. Eerikule see asi üldse ei meeldi, ta on kartuses, et Kelli hakkab armastama Amadeus Lokki. Kuid Lokk läheb saarelt ära ilma, et Kelli oleks kaasa läinud. Kelli ka ütles Eerikule, et ta tahab vaid teda (Eerikut). Ilmad hakkasid lõpuks ometi paremaks muutuma
tööriistu ning paate. Kala söödi palju, mõnes kohas oli kalapüük tähtsam kui põllundus. Lõhe oli peamine kala. Ainult Taanis sai nisu kasvatada, mujal polnud selleks piisavalt soe, mujal olid põhiliselt oder, kaer ning rukkis. Lisaks juur- ja aedviljad, nagu oad, herned, kapsas, sibul ja hein loomasöödaks. Viikingid korjasid pähkleid, marju ja humalat, mõnes kohas kasvasid ka virsku- ja ploomipuud. Kõige hinnatumad koduloomad olid veised ja hobused, palju peeti ka sigu, kitsi ning kodulinde. Kauplemiskohad ja linnad: Loode-Euroopa naaberrahvastega pidasid skandinaavlased juba kaubavahetust. Hedeby linn Jüütimaal kerkiski paika, kust pääses hästi nii Lääne- kui põhjamerele. Kaupmehed kogunesid sinna ostma ja müüma. Esialgul olid Hedeby vaid kauplemiskoht, kus püsivalt elas vähe rahvast. Peagi tekkisid töökojad ja kaubakontorid, mis hakkasid varustama kohalikku turgu ning tootma või töötlema kaupa müügiks. Kauplemiskohast kujunes linn
tegeleb 75%, tööstusega 14%, põllumajandusega 4%, ehitustöödega 3% ning muude töödega 4% kogu elanikkonnast. Põllumajandus. Põllumajandusega tegeleb vaid 4% rahvastikust. Kanada on nisu, odra, maisi, kaera ja rukki tootmiselt ühe inimese kohta maailmas esimesel kohal. Tähtsad põllumajandussaadused on veel lina, suhkrupeet, herned, õunad, tubakas, piimasaadused ning humal. Oluline roll põllumajanduses on ka loomakasvatusel. Kõige enam kasvatakse veiseid, sigu ja lambaid. Väga tähtis osa on ka kalapüügil. Aastas püütakse umbes 1,5 miljonit tonni kala, millest 75% läheb ekspordiks. Mida Kanda impordib? Ø Autoosi Ø Keemiasaadusi Ø Elektroonikadetaile Ø Masinaehitustooteid Ø Värvilisi metalle Mida Kanada ekspordib? Ø Nisu Ø Puitu Ø Paberit Ø Maagaasi Ø Naftat Ø Autosid Loodusvarad. Kanada hoiab kapitalistlike maade hulgas esimest kohta nii nikli, tsingi, asbesti,
Alates 1994. aastast on Inglismaad Prantsusmaaga ühendanud La Manche´i väina alt läbi ehitatud Eurotunnel. 2 1.2 TÖÖSTUS JA PÕLLUMAJANDUS Loodusvarade hulka kuuluvad nafta- j a maagaasivarud Põhjamere all. Arvukad jõed annavad vett nii joogiks kui põldude niisutamiseks. Suur osa maast on üles haritud, kasvatatakse nisu, suhkrupeeti, kartuleid ja rapsi. Loomadest peetakse piimakarja ja lambaid, aga ka sigu ning kodulinde. Tootvast tööstusest on esindatud lennuki- ja raketiehitus, keemiatööstus, telekommunikatsiooni- ja elektroonikatööstus. Sotimaal valmistatakse peent villast kangast ja Põhja-Iirimaa on kuulus oma puhta valge linase kanga poolest. Tähtis on ka teenindussfäär pangandus-, kirjastus- ning turismitööstusega. 1.3 VALLUTUSEST KUNINGRIIGINI Aastal 43 pKr alustasid roomlased Britannia madalike vallutamist. Pärast roomlasi tulid anglosaksid, viikingid ja normannid
*Kolmanda suurema rühma moodustasid kirikumõisad ehk pastoraadid, mis andsid kirikuõpetajatele elatist *Mõisaid omasid veel suuremad linnad, mõned mõisad oli rüütelkondade ühiskäsutuses *Mõisate majandamisel muutus tähtsaks teraviljaeksport *Eestist veeti välja talirukist ning otra, vähemal määral nisu (*18.sajandil viinapõletamine) *Talupõldudel kasvatati peamiselt teravilja, lisaks ka hernest, naerist ja lina. Koduloomadest kasvatati musta villaga lambaid, kitsi ja sigu. Kodulindudest peeti kanu, hanesid. Veo-ja künniloomana kasutati härga, sest ta oli hobusest odavam ja vähenõudlikum, andis rohkem sõnnikut nin kelle liga lõpuks toiduks tarvitati. Siiski oli ka talus üks hobune voorirakendisse ja kirikussesõiduks *Koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes. Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest *Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arvestati adramaade järgi
Hispaania põllumajandustoodang moodustab Euroopa Liidu kogutoodangust 12%. Põllumajanduse kogutoodangust umbes poole moodustab puu- ja köögivili, mis annab ka umbes 6% ekspordi kogumahust. Hispaania põllumajandust iseloomustab piirkondade spetsialiseerumine. Nii on näiteks põhjapoolne rannikuala spetsialiseerunud eelkõige veisekasvatusele. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalanduse osa majanduses. Välissidemed Põhilised välissidemed on Hispaanial kaubanduse osas. Riigi veini- ja oliiviekspordi osa kogu majanduses on tähelepanuväärne. Oluliseks tuluallikaks on ka turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. Riigi iseärasused Hispaania on muusika, tantsude ja laulude maa ning terves maailmas tuntud temperamentse
Pärast Annie sündi 1841. aastal leidsid Charles ja Emma, kes ise olid kasvanud üles maal, et tahmane London pole lastele õige koht. Nad hakkasid otsima sobivat maamaja Kenti kõrgmaal. Maja pidi olema Londonile nii lähedal, et linnas jõuaks ära käia ühe päevaga. Lõpuks otsustasid nad Downi küla kasuks. Londonisse kulus siit rongiga sõites vaid kaks tundi. Nende maja Down House'i juurde kuulus suur maavaldus, siin oli peetud lehmi, hobuseid, sigu ja väiksemaid pudulojuseid. Darwinid jätkasid loomapidamist ning lapsed said looduse ja loomadega väga lähedaseks. Südamlikud kodukirjad Emma uskus igavesse elusse ja hingede ühinemisse pärast surma. Charles ei eitanud jumala olemasolu, küll aga jumalikku loomislugu ja hingede edasielamist. Emma püüdis aru saada mehe avastustest, kuid kartis, et kaasa võib siiski eksida. Et naine polnud
Noored ja vanad kogunesid kõik rehepapi maja juurde, kus viimane suitsetas ja oma rahvast silmitses. Ta kutsus kõik rehetuppa ja seadis nad risti-rästi põrandale lebama nagu kuuseokkad sipelgapesas. Katk rändas neiu kuju võttes salamisi üle jõe, muundus siis valgeks kitseks ja jooksis kohe rehepapi juurde. Jõudiski kohale. Rehepapi kavalus aga aitas katku ära lollitada ja terve külarahva surmast päästa. Katk nägi inimesi rehetoas lebamas kui sigu põhus ja ei uskunud, et need saavad inimesed olla. Räägu Rein arvas, et võiks katku mõsa juhatada mida vähem neid raisku on, seda parem. Vahepeal võttis katk hõberubla kuju ja selle leidis kivi alt vana sõdur Timofei. Ta pani hõberubla suhu. Uuesti ootasid inimesed katku rünnakut. Nüüd võttis Hans plaani, et hüppab koos katkuga tulle, kui too peaks teda ründama. Nüüd kukkus Timofei surnult maha ja hõberublast sai valge siga. Katk oli jälle kohal
kleite, ehteid jne. Toimub ka Toora Jookuse ärasaatmispidu. Teine armastus hakkab süttima Eerik Lammi ja Kelli Lundi vahel. Nad hakkavad üksteisega üha rohkem suhtlema. Kuid see ei meeldi Eeriku vanematele, kuna nemad on Eeriku jaoks juba ammu välja valinud Neemi Andersi, keda aga Eerik isegi mitte ei tereta. Eerik saab kingituse Toora Jookuselt, milleks on nahast kuub, sonimütsi ja merevaigust piibu. Järgnevad ilusad päevad, kus pussitatakse sigu ning tapetakse loomi ja lambaid. Nüüd oli just õige aeg korraldada pulmad. Nii abielluvadki Katrina ja Matt Ruhve. Vahepeal saabub saarele kaugelt Ameerikast Amadeus Lokk, kel on olnud kirjasuhe Kelliga. Eerikule see asi üldse ei meeldi, ta on kartuses, et Kelli hakkab armastama Amadeus Lokki. Kuid Lokk läheb saarelt ära ilma, et Kelli oleks kaasa läinud. Kelli ka ütles Eerikule, et ta tahab vaid teda (Eerikut). Ilmad hakkasid lõpuks ometi paremaks muutuma. Raugeb torm
sadamalinn, ning läbi selle toimub enamus kaubavahetust. Korallrahu tõttu on linna juures hea sadamakoht. Sadamast käib läbi umbes 70 laeva kuus. Madagaskar ekspordib riigist kohvi, vaniljet, suhkrut, nelki ja nelgiõli. Riiki imporditakse keemiatooteid, masinaid, naftat ja naftasaadusi, sõidukeid, metalltooteid. Madagaskar toodab erinevaid toiduaineid: riisi, maniokki, kohvi, nelki, suhkruroogu, vanilli, türgi uba, banaane, maisi, kartulit, eluskarja: veiseid, sigu, kitsi, kala, aga ka muud nagu rafineeritud naftat, sõidukeid(montaaz), kangast, elektrotehnikat, boksiiti. Riigi iseärasused Usk, mütoloogia, looduslikud iseärasused lemuur Kohalikke hõimuusundeid tunnistab 52%, kristlasi 41%, muhameedlasi 7% elanikkonnast. Malagassi mütoloogia järgi elas Madagaskari saarel alguses heledanahaline kääbusterahvas vazimbad. Mõned malagassid usuvad, et need algelanikud elasid sügaval metsas
adramaa suurune (8 12 hektarit). Kaua aega oli peamiseks maaharimise viisik alepõllundus, see jäi künnipõllunduse kõrval kauaks püsima. Kõige varem hakati põllukultuurideest kasvatama otra, XI sajandil juba rukist. Lisaks kasvatati naereid, herneid ja ube. Karjakasvatus andis põldudele sõnnikut ja perele lihatoitu, loomanahad läksid kehakatteks ja mitmesuguste esemete valmistamiseks. Veoloomana kasutati härgi. Hobused olid peamised ratsaloomad. Lisaks kasvatati kitsi, sigu ja lambaid. 3
söömise ja austavate, vargsi viidud ohvriandidega 20. sajandi lõpuni. Selle juures lausuti karja- ja viljaõnne tagamiseks tõnnipalve. Tõnnile viidi ohvreid veel siis, kui uudseviljast, -piimast või -lihast midagi valmistati, olulisem ohvriaeg langes üldse sügisele, kuid vajadusel viidi andeid neljapäeviti ja muudel maagiliselt olulistel aegadel. Setudel oli tavaks näidata tõnisepäeval sigadele päikest. Lääne- Eestis seevastu näiteks aeti sigu välja vastlapäeval, nende edenemiseks veeretati ümmargusi puukettaid, viidi seakonte lakka ja lausuti palveid. Selle põhjal on kalendri- ja usundi-uurijad tuletanud mitmesuguseid seoseid sea- ja päikesekultuse vahel. Tõnisepäeval käidi mõnel määral külas ja peeti pidusid. Selle kohta on rohkem andmeid Setumaalt, kus mitmetes külades peeti nn praasnikut, kuhu kutsuti sugulasi paariks päevaks pidutsema. Mujal Eestis telliti 19. sajandil kõrtsis mokalaadal endale sulaseid ja
· Andaluusia, Murcia ja Valencia - puu- ja köögiviljakasvatus. · Andaluusia - oliivi- ja puuvillakasvatus. 60% külvipinnast kasvatatakse teravilja: nisu, oder, mais, riis. Hispaania on suur viinamarjakasvatuse ja veinitootmise maa. Oliivõli toodangult on ta maailmas esikohal. Olulised on ka sealiha- ja piimatoodang. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Kasvatatakse ka erinevaid kodulinde. Märkimisväärne on kalandus. Hispaanial on koos Prantsusmaaga Euroopa Liidu suurim kalalaevastik. . Vastavalt WTO 2010. aasta andmetele, oli Hispaania maailma 17. kaupade eksportija ja 12. importija. Teenuste kaubanduses oli Hispaania 7. kohal eksportijana ja 9. importijana. Hispaania olulisimad ekspordi- ja impordipartnerid on EL liikmesriigid. 2009. aastal eksporditi Euroopa Liidu liikmesriikidesse, eelkõige Prantsusmaale, Saksamaale,
riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel polnud rüütlimõisat. • Pastoraat e kirikumõisad - mõisad, mis olid rüütli- ja kroonumõisatest märksa väiksemad ning andsid elatist kirikuõpetajatele. 2) Eesti nimetati Rootsi riigi viljaaidaks, sest Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus oli võimalik kasvatada teravilja nii palju, et seda sai ka väla vedada. 3) Taluperedes kasvatati musta villaga lambaid, kitsi ja sigu, lehmad(väiksed karjad) härg ja hobune(veoloomad) 4) Talupoegade olukorras muutus. Majandusreglement-kodukariõigus,(füüsiline vägivald) piirati, talupojad võisid kaevata mõisnike peale, kui ei täidetud vakuraamatus kirjapandut. ➔ Eesti talurahva olukord: • Mõisate arv 17 saj kasvas(500-1000le • Põlluharimine kolmeväljasüsteemis. • Noori e lapimaade süsteem- väljasund • kivikoristus, kiviaiad(vähem lõhutud tööriistu, kvaliteetsem vili)
arenevad Agrotööstuskompleks-võrgustikettevõtted Ekstensiivne põllumajandus-vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine Intensiivne põllumajandus-saaki suurendatakse sordiaretuse, tõuaretuse ja tehnika kaudu Ekstensiivne teraviljatalu-levinud hõredast asustatud kuiva kliimaga piirkondades rantso väga suur loomakasvatusmajand, kus lihaveiseid või lambaid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel ning kogu toodang läheb müügiks loomavabrik - kasvatatakse kanu, sigu, veiseid jne. Kõik toimib masinate abil söögi andmine, lüpsmine jne. Eesmärgiks liha saada. *(uus-)istandus - kasutatakse masinaid *territoriaalveed rannikuriigile kuuluv rannikumere riba laiusega kuni 12 meremiili, kuulub riigi territooriumi hulka majandusveed - rannikuriigilekuuluv mereala *kalapüügiõiguse müümine - Kalapüügiõiguse müümine toimub kui rannikuriik müüb kalapüügiõigust, et teine riik saaks püüda selle riigi majanduslikest vetest
Loomulikult oli pronks väga kallis. Kui mõni ese kõlbmatuks muutus, valasid meie sepad selle uuesti ümber. Pronksi haruldust arvestades kasutati veel ohtrasti kivist, luust ja puust tööriistu. Kõige rohkem valmistati pronksist keerulisi putkkirveid, odaotsi ja ehteid. Pronksiaja põhilised elatusalad Eestis Pronksiajal muutus peamiseks elatusalaks karjakasvatus. Inimesed veendusid, et parim võimalus aasta ringi liha saada oli kasvatada lambaid, veiseid, kitsi, sigu, hobuseid. Veised ja hobused olid tublisti väiksemad kui tänapäeval. Veised andsid vähe piima ja sedagi üksnes soojadel aastaaegadel. Hobuseid peeti lihaloomadena, kuid kasutati ka juba ratsudena. Elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Saaremaal olid peamiseks jahiloomaks hülged. 9/10 leitud ulukiluudest pärinevad just neilt. Hülgeid kütiti tavaliselt kevadtalvel, kui sügisel kogutud toiduvarud lõppemas
1) kerge, kuiv, ratsaväehobune 2) raskem, ,,bojaari"- tõugu hobune, kes sarnanes Lääne- Euroopa rüütelihobusega. Teised loomad jäid rohkem talupoegade kasvatada ning suuremaid edasi arenguid siin ei toimunud. Alles XVII sajandist hakati loomtõuge parandama Paljude kirjandus andmete kohaselt oli Lääne- Euroopas loomakasvatus feodalismi ajal väga madalal tasemel. VI sajandil oli seal arenenud seakasvatus liha tootmiseks, kuid selle tehnika oli väga madal. Näiteks karjatati neid sigu metsas. Peamiseks veoloomaks oli härg. Araablased, kes võtsid üle vana maailma kultuuri ja suutsid seda säilitada, aretasid üle maailma tuntud aarabia hobuse. See tõug ei ole oma tähtsust kaotanud veel tänapäevalgi. Feodalismi ajal paranesid ka peenvillalambad. Keskaja Euroopa lambakasvatajad saavutasid märgatavat edu lammaste hindamisel eksterjööri ja villa kvaliteedi järgi Ida rahvastest märksa hiljem, alles keskaja lõpul. Loomakasvatus kapitalismi ajal.
Väheses koguses kaevandatakse erinevaid mineraale ja maake, väliskompanid teevad naftauuringuid. Suuri tööstusettevõtteid Laoses pole, keskmisi on vähe, valdavad on väikeettevõtted ja käsitöökojad. Peamine toidukultuur on riis, vähem ka teised köögiviljad (mais, sibul, kartul jt). Kasvatatakse ka kohvipuud ja tubakat ning puuvilla, ka apelsini- ja mandariinipuid. Väetise vähesuse tõttu on saagikus väike. Loomakasvatus on Laoses teisejärguline, kasvatatakse veiseid ja sigu, kanu ja parte. Jõgedest püütakse kala. 90% töötavatest laodest on hõivatud põllumajandusega. Väliskaubanduses kulub impordi peale 550 mln, samal ajal kui ekspordiga teenitakse ainult 380 mln (2005). Sisse ostetakse peamilselt masinaid, tarbekaupu ja väetisi, välja viiakse väärispuitu, kohviube, vääriskive ja elektrienergiat. Sümboolika: Lipp: (alates 1975) Punane värv tähistab vabaduse eest valatud verd, sinine rikkust ja Mekongi jõge ning valge täiskuud.
valdavalt tasastel aladel. Horvaatia mägedes ja rannikualadel kasvatatakse juba iidsetest aegadest peale ohtralt viinamarju ja valmistatakse mitmesuguseid veine. b) Kas mõne kultuuri kasvatamiselt on maailma esimeste hulgas? Kahjuks ei ole Horvaatia mitte ühegi kultuuri kasvatamiselt maailma esimeste hulgas. c) Enam arenenud loomakasvatusharud (valdavalt millistes piirkondades) Loomade arv seisuga 2013. aasta FAO andmetel: sigu (1,11 mln), lambaid (620 tuh), veiseid (442 tuh), kitsi (69 tuh). Loomakasvatusega tegeletakse mägistel aladel ehk Lääne- ja Lõuna Horvaatias. d) Kas mõni loomakasvatusharu on arengult maailmas esimeste hulgas? Mitte ükski loomakasvatusharu ei ole esimeste hulgas. 4. Milliseid põllumajandustooteid ekporditakse? a) Milliste põllumajandustoodetega varustab end ise? Kõige suuremat kasu toovad Horvaatia põllumajanduses loomakasvatussaadused,
kuningas. Tema järglane, Uruki kuningas Meskiaggaser rajas 28. sajandil eKr Kisist lõuna pool võistleva dünastia ning saavutas võimu kogu Vahemere ja ZZgrose mägede vahelise piirkonna üle. Siis oli veel Uruki valitseja Gilgames, kellest sai hiljem müüdikangelane. Sumerid olid ka head põlluharijad. Nad kasvatasid oma põldudel otra, nisu, läätse, naerist, salatit ja sinepit. Loomadest pidasid nad veiseid, lambaid, kitsi ja sigu. Veoloomadena kasutasid sumerid härgasid ja eesleid ning mõnikord ka orjasid. Toidulauale said nad lisa kalapüügist ja metslinde küttides. Sumerite põllumajandus sõltus niisutussüsteemidest. Põhiline niisutus toimus kanalite ja tammide abiga. Teine tähtis majandussuund oli kaubandus. Põhiliselt kaubitseti induse tsivilisatsioomniga. Sealt saadi puitu, metalli ja ehituskive,(neid materjale sumeritel endil ei olnud). Vastu anti peamiselt vilja. Sumerid olid ka head kullassepad
järelikult vaja muudmoodi käkki keerata. Kord kuulis Krõõt üksi kodus olles, et naabrimees lõhub aeda, suure kisaga pealegi. Jõudes sinna, laps süles, näeb ta et juba suur tükk aeda on maha lõhutud ja Eespere sead naabri rukkisse lastud. Krõõda rahuliku arupärimise peale ei tõuse Pearu käsi enam aeda lõhkuma, ei oska ta oma hullu tempu kuidagi õigustadagi. Ta on juba valmis ise rukkist sigu välja ajama minema, kuid tema abi ei vajata - Krõõt saab oma hääle varal sead kätte, nii et need vingudes talle järele jooksevad. Seda, kuidas Mäe Krõõda "hele jaal" sead jooksma pani, tuletab Pearu veel aastate kaupa meelde, ikka purjus peaga ja pikaltlaialt. See motiiv kordub läbi raamatu, viiendas osas muutub see tõestuseks sellest, et Pearu oli salaja Krõõta armunud. Ühel kevadel
..kasvab veelgi. Suur on ka väljaränne (peamiselt Mehhikost ja Kariibia riikidest USAsse). Linnad on ülerahvastatud. Põllumajandus Tänu soojale ja niiskele kliimale on head eeldused põllumajandusega tegelemiseks. Omatarbeline põllu- majandus. Väga palju erinevaid istandusi (nt: banaaniistandused). Põllukultuurid: soja, tubakas, kohv, kakao jt. Kasvatatakse ka viinamarju, tomateid, kanepit, veiseid, sigu ja kanu. Tööstus On säilinud traditsioonilised majandussektorid – istandused, omatarbeline põllumajandus ja mäetööstus. Kiiresti areneb ka turismisektor. Transpordisüsteemid Suhteliselt hästi arenenud teedevõrgustik, kuid võiks olla parem. Maanteed on ülerahvastatud ning mõneti ka halvas seisus. Kasutatakse ka lennuki- ja laevatransporti, kuid lannukid ja laevad on vanematsorti.
Suur asustus on rannikul, kus rahvastiku tihedus on suurim, sest seal on hea pääs merele, sest hiinlased püüavad palju kala ja kaubavahetus on ka tihe seal. Vähemasustatud piirkonnad on mägedes Tiibetis ja Himaalajas ja Lääne- Hiinas. Suurlinnades on rahvusvahelised lennujaamad. Põllumajandus Põllumajandus on Hiinas suur, sest moodustab hõives 50%. Hiinas kasvatatakse peamiselt kaera, nisu, maisi, otra, riisi, kartulit, hirssi, rapsi, soojaube, päevalilli, teed, veiseid, sigu ja lambaid. Kuid palju süüakse saadusi merest ja veekogudest kalu, vetikaid. Palju süüakse ka riisi. Riisi kasvatatakse peamiselt Kagu Hiinas, maisi kasvatatakse peamiselt Kirde- Hiinas ja Edela- Hiinas, nisu Ida- Hiinas nagu ka soojaube. Haritava maa pindala piirkonniti on 0,18 ha elaniku kohta. Siin on kaks tabelit Hiina põllumajanduse kohta: 4 Transport
Algul oli ka kahtle- jaid, kes ei suutnud uskuda ürgaja inimeste kunstivõimetesse- maalide imehea seisund viis mõtted isegi võltsingutele. Koopamaalide ajastu Erinevalt skulptuuridest on koopamaalid tavaliselt monumentaalsed, tavaliselt 1,5-2 meetri kõrgused. Lascaux koopast on leitud isegi mõned 3 meetri kõrgused maalid. Maalidel kujutati peamiselt loomi: piisoneid, hobuseid, sigu, mammuteid, ninasarvikuid põtru jt., väga harva kujutati inimest. Loomamaalid paistavad silma suure tõetruuduse ja realismiga. See on ilmselt seletatav sellega, et kunstnikud oma kunsti objekte, nende käitumist, harjumusi ja muidugi ka siseehitust ning võimeid tõeliselt hästi tundsid. Esiaegsete koopamaalide iseloomulikuks tunnuseks on kompositsiooni ja tausta puudumine. Joonistused on tehtud korrapäratult, sageli üksteise peale. Tausta puudumisel tundub, nagu ripuksid kujutised õhus.
8 POJAGA RESTORANIS istun jälle restoranis toolil külm on sõbrad elu garderoob sel zeleel on liikumatud silmad mida kelner linnutiivul toob kanakotlet laseb välja rasva kuskil kaugel mõrtsuk laseb verd kallis poeg sa ruttu suureks kasva näed Pariisi Kairot Surnumerd palun arve meil on muidki käike pole tarvis tänan mis te nüüd kallis poeg sa pole enam väike nüüd pead teadma kuhu ennast müüd ära solva kodanikke sigu siis sul hästi käivad käbarad ära korda oma isa vigu õpi keeled kanna kübarad OOTAMATU SURM kõik lõpuni ja sinul hakkab jube sa kardad usku kardad üksindust sa tantsid valssi mööda tühje tube ja iseendalt ootad lunastust me teame ette kuskil kaugel ajas on jälle tahe tulla tuldud teed sa tantsid valssi isa-ema majas parketi all ei tantsi valssi need ja iga kord kui krigisevad lauad kui möödud kapist lauahõbedast sa vaatad alla kus on nende hauad
Jakob Westholmi Gümnaasium Meelelahutus Vana - Roomas Referaat Jaana Junolainen 11a Tallinn 2009 Sissejuhatus Vabariigiaegses Roomas 5.-1. saj eKr olid meelelahutus, vaatemängud ja võistlused kodanike jaoks väga tähtsal kohal. Töö tegemine oli vabade ja jõukate roomlaste jaoks alandav ning sellega tegelesid ainult orjad, võõramaalased ning vaesemad kodanikud. Rooma keisrid pakkusid rahva lõbustamiseks areenidel väga suurejoonelisi meelelahutusi. Suured inimhulgad tulid kokku, et vaadata näitemängu, sõjavankrite võidukihutamisi või veelgi julmemaid vaatemänge - gladiaatorite surmavõitlusi. Mõnikord lasti metsloomadel surmamõistetud ja relvastamata kurjategijaid pealtvaatajate lustiks lihtsalt lõhki rebida. ...
pindalast. Majandustegevuseks ebasoodsad on järsunõlvalised mäed, Põhja-Saksa nõmmed ja üleujutav mererannik. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid
Turismimajanduses on otseselt või kaudselt tegevad umbes 70% hõivatuist. Leebe maksupoliitika tõttu on Bermudal registreeritud tuhandeid välisfirmasid, kellest enamik on kindlustuskompaniid ning kõik nende finantstehingud on maksuvabad. Käibelt on Bermuda Londoni ja New Yorgi järel maailma kolmas kindlustuskeskus. Haritavat maad on vähe, mistõttu kasvatatakse banaani, kartulit, köögivilja ja tsitrusi ning väljaveoks lilli. Loomadest peetakse sigu, veiseid ja kodulinde. Rannikuvetest püütakse kala ja langusti. Tööstuse osatähtsus on väike, saartel on ainult mõni laevaremondi-, ehitusmaterjali-, toiduaine-, ravimi- ja parfümeeriatööstuse ettevõte. Saint Davidi saarel asuval endisel sõjaväelennuväljal on Bermuda rahvusvaheline lennujaam. Hamiltonis ja Saint George´ses on meresadam. Bermuda lipu all sõitis 2007.aastal 133 laeva (23 USA, 21 Saksamaa, 20 Suurbritannia, 15 Rootsi ja 11 Nigeeria
1)JÄÄ MÕJU EESTI PINNAMOELE Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. Maapind hakkas pärast jää alt vabanemist kerkima. Maa kerkimise tagajärjel on Eesti pindala järk- järgult Lääneme arvel suurenenud. 2)INIMASUTUS EESTIS ca 11 000 a vana(e. tekkis 9000 a. ekr) 3)AJALOOLISE AJA PERIOODISEERING. 1.Keskaeg(1200-1561) 2.Uusaeg(1561-1918),alajaotus: Varauusaeg(1561- 1816/1819)3.Lähiajalugu-ehk uusim aeg(1918-) 4)MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg-vanem kiviaeg ehk paleoliitikum; keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum;noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Pronksiaeg-vanem pronksiaeg ; noorem pronksiaeg. Rauaaeg-vanem rauaaeg-eel- rooma rauaaeg ja rooma rauaaeg ; keskmine rauaaeg ; noorem rauaaeg-viikingiaeg ja hilisrauaaeg. 5)KERAAMIKAKULTUURID KUNDA KULTUUR KAMMKERAAMIKA NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR K...
rannikualad rohkem asustatud Inimeste eluviisid Karjakasvatus, Uued põllusüsteemid, maaviljelus, kasvatati korrapärasemad põllud. lambaid, kitsi, veiseid, Karjakasvatamine, sigu hobuseid. maaharimine, Kasvatati nisu, otra, hernest, uba, lina, küttimine ja kalapüük Tööriistad Jätkus kivikirveste Rauast, tugevamad, valmistamine, kuna teravamad,
selleks küngastel ja mägedel.Riik annab oma panuse põllumajandusse toetustega. Põllumajanduse põhiharu on suure tootlikkusega piimakarjandus. Piima toodang ühe lehma kohta (1980. a. 5066kg) on maailma kõrgemaid. Seepärast hõlmavad enamiku külvipinnast söödataimed ja niidud. Peetakse ka peekonisigu, lambaid ja kodulinde ning kasvatatakse ratsahobuseid. Kari on väljas märtsist dets-ni, ainult hobused aasta ringi. 1985 oli veiseid 5,428mln. (sealhulgas 2,367 mln. piimalehma), sigu 12,4 mln., kanu 90mln., 1982. a. hobuseid 42 400 ja lambaid 776 400. Enamik külvipinnast on teravilja (nisu, odra, kaera,rukki), kartuli, suhkrupeedi ja põldheina all, teravilja veetakse ka sisse. Väikesel osal külvipinnast viljeldakse aiakultuure, eriti köögivilja (kurke, tomateid) ja lilli, eelkõige tulpe. Hollandit nimetatakse tuulikute ja tulpide maaks. Katmikaladel viljeldakse ka viinamarja, virsikuid ja ploome. Aiasaadused ja lilled on tähtsad väljaveokaubad
Mägised alad olid vanasti kaetud männi- , tamme- , pöökpuu- ja kastanimetsadega. Orgudes kasvasid igihaljad küpressid, loorberid ja oleandrid. Mäekallakuil kasvatati viinapuid ja oliivisalusid. Orgude viljakandvais osades külvati viljataimedest peamiselt otra. Kreeka pinnas ei paistnud silma oma viljakusega ja nõudis hoolikat harimist. Seepärast omas majanduses suurt tähtsust karjandus. Peeti peamiselt toidus vähenõudlikke kariloomi: sigu, kitsi ja lambaid. Tessaalias ja Argolises tegeldi hobusekasvatamisega. 4 Kreeka suhted Eestiga Kreeka tunnustas Eestit 19. mail 1922 ning diplomaatilised suhted kahe riigi vahel taastati 2. oktoobril 1991. Kreeka ei ole kunagi tunnustanud Nõukogude okupatsiooni Eestis. Eestit esindavad Kreekas kaks aukonsulit - George Nicholas Kassimatis Pireuses ja Georgios Alexandros Honeos Thessalonikis.
Lahkunuile pandi kaasa panuseid teiseks eluks. Vooliti luust ja ka merevaigust loomade ja inimeste kujukesi. Tegeleti küttimise, jahi ja korilusega. Nöörkeraamika kultuur Umbes 3000. a. paiku eKr hakkas Eestis levima uus arheoloogiline kultuur. Savinõusid kaunistati nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuurile. Võeti kasutusele venet meenutavad kivikirved. Nöörkeraamika kultuuri rahvas hakkas tegelema loomakasvandusega. Peeti kitsi, sigu, veiseid, lambaid. Maaviljelusel oli suurem tähtsus võrreldes kammkeraamika kultuuriga. Kasvatati kaera, nisu, otra ja tegeleti vähesel määral ka aletamisega. Ka matmiskombed muutusid. Nüüd maeti surnuid asulatest eemale kõrgematele küngastele. Arvatakse, et surnu võis olla kägaras ja kõvasti kinni seotud. 3. Kirjelda erinevaid linnusetüüpe, asustust (külad), analüüsi linnuste rajamise areaali ja aega. Linnuseid hakati ehitama umbes 8. sajandi paiku
10. klassi kontrolltöö kordamispunktid Muinasaeg Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad §1 Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? Ühe-kahe kilomeetri paksused jääkihid paljastasid Põhja-ja Lääne-Eesti paepinna, lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ning jätsid nad hiljem maha rändrahnudena, jää sulamisel kujunesid järved ja jõgede sügavad orud, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored, samas on hakkanud paksu jääkoorma alt vabanenud maapind kerkima(Loode-Eestis on maapind kerkinud juba mitukümmend meetrit ja see protsess jätkub veel tänapäevalgi) Muinasaja mõiste: Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaooutseni XIII saj. alguses p.Kr. nim... Muinasaja periodiseering: Kiviaeg...vanem kiviaeg e. paleoliitikum u9600-9000a. eKr keskmine e. mesoliitikum u9000-5000a. eKr noorem e. neoliitikum u50...
Kõige enam oli Eestis era- ehk rüütlimõisaid, mis kuulusid baltisaksa mõisnikele, riigi- ehr kroonumõisaid, mida riik rentis riigiteenistuses olnud aadlikele ja kirikumõi- sad ehk pastoraadid, kus elasid kirikuõpetajad. Muutus tähtsaks teraviljaeksport, mis varauusajal kahekordistus. Peamiselt talirukis ja oder, vähem kaer ja nisu. Hakati tegelema viinapõletamisega. Talupõldudel kasvatati peamiselt teravilja, hernest, naerist ja lina. Koduloomadest musta villaga lambaid, kitsi ja sigu. Kodulindudest kanu, vähem hanesid. Veo- ja künniloomana kasutati härgasid, igas talus oli ka min üks hobune. Koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes, kus oli igale talule eraldi pandud koor- mise maksimum. 17-18.saj oli ilmastik kontinentaalsem ja põllumajandus ebasoodsam. Rootsi ajal hakkas levima pärisorjastamine. KarlXI võitles talupoegade õiguste eest tahtis pärisorjuse kaotada, maapäev lükkas tagasi, mõisarentnike kodukariõigus piirati,
1. Iseloomustada põllumajanduslike tootmise vorme: S egatalu tegeles tera, juurja köögivilja kasvatamisega ning peeti veiseid, sigu, lambaid, kanu ja tööloomadena hobuseid. Iga talu juurde kuulus viljapuuaed. Industriaalse tootmisviisi arenedes kasvas linnarahvastik, siis orienteeruti põllumajanduses üha enam kauba tootmisele. Hiigelfarm Ekstensiivne teraviljatalu hõreda asustusega ja avarate põllumajanduslike maadega rohtlates on kujunenud teravilja, peaasjalikult nisutalud seal püütakse küll kasutada parima saagikusega
Andres oli pettunud, et poiss ehk kohapärija ei sündinud. Möödus talv. Juss jäi veel teiseks aastakski sinna. Mai aga läks ära. Eesperes hakati aeda tegema. Ka Pearu arvas, et peab aia ehitama. Nõnda naabrid omavahel võistlesid. Pearu tegi puuviljaaia, mis Andresel mõttes mõlkus. Uueks tüdrukuks tuli Mari. Sauna-Madis jõudis kraaviga valmis. Hakati uut kraavi kaevama. See oli juba ainuüksi Andrese kraav. Pearule hakkas meeldima Krõõda hääl, kui see sigu koju kutsus. Andres ja Pearu tülitsesid pidevalt. Tuli talv. Pearu tuli naabritega ära leppima. Hakkas neid hoopis aitamagi. Andres tahtis uusi kambreid ehitama hakata. Kevad. Pearu saatis oma sulaseid Eespere töödele appi. Ehitati uusi kambreid. Pearul olid pojad Joosep ja Karla. Juss oli tüdinenud töödest. Mari ja ka teised naersid ta välimuse üle. Ta tahtis end üles puua, aga Mari takistas teda. Mari lubas järgmisel aastal temaga Vargamäel saunakambris elama hakata.
Kui preester suri, määras vaarao preestri poja tema asemele. Koos ametiga pärandati edasi ka varandus. 6. TALUPOJAD, KÄSITÖÖLISED JA ORJAD Egiptlased olid enamuses talupojad, kes elasid Niiluse oru kallastel, ega tohtinud ilma ametniku loata oma elukohta muuta. Talupoja käsutuse oli väike maalapp, kus ta haris põldu kõpla või puust adraga, mille ette rakendati härjad. Peale härgade kasvatati ka lambaid ja sigu. Peamine teravili oli oder. Seemned tallati maa sisse, ajades loomakari põllu peale. Pool saaki tuli anda pärast lõikust andamiks, seda kontrollisid kirjutajad. Peale põlluharimise pidid talupojad hoidma korras kanaleid ja tegema vaarao või asevalitseja käsul ehitustöid. Ka enamus püramiide on suures osas talupoegade ehitatud. Töid, millega talupojad hakkama ei saanud, tegid käsitöölised. Enamus käsitöölistest elasid vaarao lossis, asevalitsejate kodades või templite juures
Sissejuhatus India asub Lõuna-Aasias, Hindustani poolsaarel. Seal on kaks suurt jõge: Indus ja Ganges. Ilmastik on lõunamaiselt soe. Induse orus on kliima kuivem. Seal sajab vihma väga harva ja põlde on vaja kunstlikult niisutada. Gangese orus on igihaljas dzungel, seal sajab vihma terve aasta. Indias asub ka maailma suurim mäestiks. Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeaini rannikul. Lääne poolt piirab Tiibeti mägismaa ja põhja poolt Mongoolia tasandikud. Tiibeti mägismaalt saabuvad suured jõed, mis läbivad Hiina ja siis suubuvad ookeani. Hiinat läbib kaks tähtsat jõge: Huang He ning Jantse. Huang He'd kutsutakse ka Kollaseks jõeks kuna ta suubub Kollasesse merre ja kannab vooluga kaasas kollast muda ehk lössi, mis on kasulik põlluharimisel. India riik ja muistsed linnad Umbes 2600 aastat eKr tekkisid Induse jõe kallastele uhked linnad. Ühed tähtsamad olid Mohenjo Dore ja Karappa. Nendes kahes llinnas elas kümneid tuhandeid inimesi....
elanikkonnast). Kirjaoskuse tase on 99%, vanuses 7-15 aastat on hariduse saamine kohustuslik. Poola majandus Poola majandus tugineb peamiselt rasketööstusele, toiduainetööstusele, keemiatööstusele ja ka põllumajandusele. Umbes 49% territooriumist on kasutusel põllumaana ja 13% karjamaana. Kasvatatakse erinevaid taimekultuure: rukkist, nisu, kaera, kartulit, suhkrupeeti jt. Loomadest lehmi, piimatööstuse jaoks, ja lambaid, kuid kõige rohkem on sigu. Poola sink on tähtsaks ekspordikaubaks, nagu ka munad, mida saadakse linnukasvatusest. Hästi arenenud on kalandus nii Läänemeres kui ka Atlandi ookeanis. See-eest peab aga teravilju importima, sest vähestel farmidel on olemas piisava tootmise jaoks vajalik tehnoloogia. Umbes 27% elanikkonnast töötab põllumajanduses. Tööstuses on põhirõhk pandud raua-, terase-, keemiaproduktide ja energiatootmisele. Nii metalli kui ka
emasloomadesse. Igast rakust saab areneda tervikorganism. Kõik nad on geneetiliselt omavahel samad. Tuumkloonimine s.t. keharaku tuuma viimisel munarakku on saadud uus organism. 1997.a. saadi esimene tuumkloonitud lammas Dolly. Katse näitas, et imetajate tuumas on kogu organismi arenguks vajalik aktiivne geneetiline info olemas. Kas Dollyl on ainult tuumadoonori geenid? Kloonitud on hiiri, küülikuid, kasse, lambaid, kitsi, sigu, muulasid, veiseid, hobuseid jne. Pole suudetud kloonida ahve, konni. Tegelikult enamus katsetustest ei õnnestu: nt. hobune saadi 328 katsetuse tulemusel. Kloonide eluiga on normaalsest lühem. Miks? Tegelikult ei ole kloonid väljanägemiselt ja omadustelt identsed. Ka ühemunakaksikute sõrmejäljed on erinevad. Miks kloonida? 1.Transgeensete organismide saamiseks 2.Mudelhiired luuakse, et leida ravimeid inimese haigustele. 3
5. Viimne võidmine- jumala ette astumine 6. Pühitsetud mulda matmine 7. (Preestriks/mungaks/nunnaks pühitsemine) Vaimulike seisus oli ainuke seisus, kus oli olemas karjääriredel. Indulgents ehk patulunastuskiri- moraal kannatas selle tõttu. Külakatoliiklus- segunesid muinasusund ja ristiusk Eestlastele meeldisid pühakud ja nad hakkasid nende järgi nimesid panema. Katarina kaitses lambaid Antonius kaitses sigu Georg kaitses hobuseid (Jüri) Johannes-Jaan-Juku UUTEKS nähtusteks olid maa ja taevas, jumal ja kurat, patu lunastamine. Luterlus ehk reformatsioon (1517- Martin Luther) 95 teeni, Wittenburgis MARTIN LUTHER- kuulutati lindpriiks (ei kaitsnud ka riigiseadused) Tõlkis Uue Testamendi- saksa keelde (põhimõte: inimene peab saama oma emakeeles piiblit lugeda)
Neid asju sissetuua oleks kulukas, raske või võimatu (nt. liha roiskub, piim läheb halvaks). Toodangut mida on lihtne importida polegi mõtet ise toota. Toodetakse kultuure, milleks on Jaapanis sobivad tingimused ning mis on toidulaual nõutud. b) Kuidas on spetsialiseerumine seotud loodusolude, maakasutusega jne? Kuna Jaapanis on vähe maad, kasutatakse seda otstarbekalt. Põhjas karjatatakse loomi, näitseks lehmu,kanu, sigu, veiseid, kuna kliima ei luba seal taimekultuure kasvatada. Jällegi lõuna pool on soojem kliima, mis aitab taimekasvatusele, näiteks riis, köögiviljad jms. Riis on sooja- ja niiskuselembeline ning väga valgusnõudlikud. Mida paremad on valgustingimused, seda paremat saaki saab. Jaapanil on palju merd ümber ringi, mille tõttu on see suur abi kalatoodangule. c) Miks neid kultuure kasvatatakse? Traditsioonid. Toidulaud
Põhiliset kasvatati talirukist. Maa suurust arvestati adramaades. Adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga (põllutööriist, millega küntakse põldu). Koos talirukkiga tuli uus põlluharimise viis nn kolmeväljasüsteem. Ühele põllule külvati talirukis, teisele rukis ja kolmas oli kesaks. Põlluharimise kõrvalt tegeldi loomapidamisega. Kasvatati veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi, sigu ja kanu. Toitu hangiti ikka veel ka küttimise ja kalapüügiga. Tähtis oli ka metsamesindus. Paljud vajalikud töö- ja tarberiista, ehitise, rõivad, liiklusvahendid valmistati igas peres oma jõududega. Keerulisematel aladel tegutsesid meistrid. Enamiku igapäevaseid tööriistu valmistasid kohalikud sepad, kes kasutasid soomaagist saadud rauda. Muinasaja lõpul kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremal suuremad rauatootmiskeskused, kus sulatati sadu tonne
Aretusväärtuse eesmärgix on määrata nende geenide toime,mis pärandub järglastele ning suurendada põllumaj.loomade ja lindude reaktsioonivõimet. Aretusväärtuse üheks komponendiks on iga tunnuse majanduslik väärtus,mis enamasti väljendab toodangu hinda hetkel või tulevikus.Veiste aretusväärtuse hindamine-põlvnemisindeksina-eellaste aretusväärtused.piimajõudlus-SPAV järgiSigade aretusväärtuse hindamine-täiskasvanud sigu ei mõõdeta ega kaaluta. Andmed JKK-s aretusväärtuse arvutamine BLUPmeetodil. Hinnatakse küljepeki paksus,seljapikimalihase läbimõõt,arvutatakse tailihasis.Valikuedu-R=h2*i*p/L standardhälvetes väljendatakse valikuedu sel juhul,kui tahetakse võrrelda kahte erinevat populats. Millel on sama suur standardhälve,kuid erinev keskmine tase
Riigi geograafiline asend India asub Euraasia mandril,ekvaatorist põhjapool,Aasia lõunaosas,Hindustani poolsaarel.India asetseb kordinaatide 6°44' ja 35°30' põhjalaiuse ning 68°7' ja 97°25' idalaiuskraadide vahel. Pindala on 3 287 590 km².India pealinn on New Delhi ja suurimaks linnaks on Mumbai.Riigikeeleks hindi,rahaühikuks ruupia.SKT 3300 $/in/a .Pinnaehituselt jaguneb ta kolmeks osaks: 1.Maa põhjapiiril asub Himaalaja mäestik 2.Lõunaosas paikneb Hindustani poolsaare Dekkani kiltmaa 3.Nende vahel asub Induse-Gangese madalik India kaart India asetsemine maailmakaardil Pinnamood Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm,millel loodes lasuvad paksud basaltkatted.Valdav on 300-800m kõrgune sügavate orgudega lõhestunud lainjas,üksikute lavamägedega tasandik Dekkani kiltmaa.Selle kõrgemate äärealade jalamil paiknevad kitsad rannikumadalikud(Malabari ja Koromandeli rannik).Induse-Gangese madalik on alluviaaltasandik,mis on k...
neid kahjustamata, toituvad õhus ja sademetevees olevatest ainetest, samblad, orhideed,väiksemad puud ja põõsad. Kägipuu hävitab suureks saades puu. 5. Loomastik: metssead, pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, metssead, inimahvid, gorillad, konnad, laisikud, puuma, anakonda, leopard, piraaja 6. Inimtegevus: Hõreda asutusega. Alepõllundus, mets raiutakse maha ja ära põletatakse, kasvatadakse omatarbeks- bataat, saagopalm, maniokk, jamssi, tarot. Omatarbeks peetakse sigu ja linde. Istandused suurel aladel. Põletamisel puitu satub õhku süsihappegaasi. Kasvatadakse: õli- ja kookospalmi, banaane ananasse, kohvi- ja kakaopuud. Kasutadakse lehti ravimiteks. Vihmametsade rüüstamine: Vihmametsad on oluline koht fotosünteesis. Vihmametsade hävitamisega kasvab väljasurevate taime- loomaliikide arv. Hõimud kaovad. Erosiooni ja maalihete oht suureneb. Mõtlemata raisatakse puid, mis on oluline loodusvara.
seal paikneb 60% Haritavast maast , sealhulgas 85% riisipõldudest, kasvatatakse veel maisi,nisu, tatart, hirssi,suhkruroogu ja sinepit. Keskmäestikualadele ja jõeorgudele on iseloomulikud terrasspõllud, mis sageli ulatuvad oru põhjast 500-700m kõrgusele. Terrasspõldude all on 4500m2 . Himaalaja peaaheliku orgudes ulatuvad põllud 4000m kõrgusele, seal kasvatatakse otra ja kartulit. Peetakse veiseid sealhulgs kodupühvleid, kitsi, lambaid, sigu ja kõrgmäestikus kodujakke. Tööstuses on olulisimad peamiselt kohalike põllumajandussaadusi töötlevad ettevõtted, valdavalt käsitöönduslik õmblustööstus, vaipde kudumine ja tsemendivabrikud. Elektrienergiat tarbitakse 1 inimese kohta 78kWh, 92% elektrienergiast toodetakse veejõul. Oluline on turism mis on välisabi kõrval tähtsuselt teine välisvaluuta allikas. Rahvusvaheline terrorismi suurenemine ja kohalike
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
