Brasiilias, Norras, Austraalias, Saksamaal ja Rootsis. Taanlaste lähedased sugulasrahvad on rootslased, norralased, fäärlased ja islandlased. Ajaloolis-kultuuriliselt on taanlased valdavalt luterlik rahvas, kuigi 21. sajandi alguses peab üle poole taanlastest ennast ateistiks või agnostikuks. Taanlaste söök ja jook Taani on kuulus kui viljakas põllumajandusmaa. Eriti arenenud on Taanis karjakasvatus. Kasvatatakse lehmi, sigu, lambaid, kanu jt. Saadakse rohkesti piima, võid, juustu, liha, mune jm. Head saaki annavad teravilja-, kaunvilja- kasvatus ning aiandus. Geograafilise asendi tõttu püütakse rohkesti kala. Toiduainete valik on lai ning tänu sellele toiduvalmistamise võimalused avarad. Kõige kuulsamad on Taani võileivad - rohke,
süsteemiga. Seega on geenitehnoloogiline toit puhtam kui see, mida me hetkel sööme ja geenitehnoloogia võimaldab muuta seda ka senisest täisväärtuslikumaks. Viimast näiteks vajalike vitamiinide sünteesi või mikroelementide suurema kuhjumise soosimise abil. Just liha ja muude loomaste saaduste kvaliteedi parandamiseks ja tootlikkuse kiirendamiseks on geneetiliselt muundatud ka koduloomi näiteks lehmi ja sigu. Väiksem hulk taimekaitse- ja kahjuritõrjevahendeid põllumajanduses aitavad säilitada ka puhast loodust ja toimivat ökosüsteemi. Geneetiliselt muundatud organismid võimaldavad põldudel kanda efektiivselt saaki ka loodust reostamata. Vastupidi, muundatud taimed võimaldaksid teatud piirkondades likvideerida raskemetallide, kütusejääkide, radioaktiivsete isotoopide ja muu sellise reostust. Geneetiliste muundatud taimede abil teostatav fütoremediatsioon (ehk mürgiste ainete
Ajalugu Egiptuse religioon Animism- looduse hingestamine Fetishism- teatud olendite pühaks pidamine Nt on egiptuses pühaks peetud krokodille, kasse, madusid, pistrike ja sõnnikumardikaid. Eksisteerisid erinevad jumalad ja neid kujutati loomade peadega ja igal ühel oli oma tegutsemis ala. Zooantropomorfesm- jumalaid hakati kujuta loom inimestena (inimese pea ja looma keha). Horos- jumal Ra- jumal, esialgu Memphis. Oli päikese jumal. Kujutati pistriku peaga Amon- jäära peaga (oina peaga) Hiljem segunesid Amon ja Ra (Amon-Ra). Anubis- Koera peaga surnute jumal Isis- Viljakuse jumalanna. Sageli on kujutatud suurte lehmasarvedega Jumalatel püstitati templeid(iga tempel oli kindla jumala jaoks). Templis paiknesid ka jumalate kujud. Ja aeg ajalt kanti ka seda templist välja. Usutia ka hauatagust elu ja selleks tuleb inimese keha säilitada. Selleks, et keha säili...
Väikesel osal külvipinnast viljeldakse aiakultuure, eriti kurke ja tomateid, ning lilli, eelkõige tulpe. Katmikaladel viljeldakse ka viinamarja, virsikuid ja ploome. b) Holland on suurim tulbikasvataja maailmas c) Enim levinud loomakasvatusharu on suure tootlikkusega piimakarjandus. Piima toodang ühe lehma kohta (1980. a. 5066kg) on maailma kõrgemaid. Peetakse ka peekonisigu, lambaid ja kodulinde ning kasvatatakse ratsahobuseid. 1985. oli veiseid 5,428 mln, sigu 12,4 mln, kanu 90mln ning 1982. a. hobuseid 42 400 ja lambaid 776 400. d) Piimatoodangult on Holland 13. kohal maailmas ja 5. Euroopa Liidus. 4. Eksport a) Ise varustab Holland end piimatoodete, kartuli, suhkru, tee, kohvi ja köögiviljadega. b) Sisse ostetakse põhiliselt teravilja, veidi ka puuvilju. c) Holland on maailmas kolmandal kohal põllumajandussaaduste eksportija. Eksporditakse piimatooteid, mune, liha, kala, tulpe, loomasööta ja elus loomi
Talupoegade seisund enne ja pärast vallutust Eesti talupoegade seisund on läbi aastate väga ebastabiilne olnud. Muinasaja lõpuks olid üks talupoegade peamiseks tegevusalaks maaharimine, kus kasvatati enamasti nisu, kaera ja talirukist, vähem ube, herneid ja teisi vilju. Tavaliselt oli taluperel üks adramaa, kuid rikkamatel oli neid rohkem. Lisaks tegeleti ka loomapidamisega. Enamasti kasvatati veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi, sigu ja kanu. Toitu saadi ka küttimise ja kalapüügi teel. Kala püüti enamasti vaid sisevetel. Ainsaks magusaineks oli mesi, mida saadi metsamesinduse teel. Muinasaja lõpul toimus ka suur arenemine käsitöös. Nimelt kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremaal suurimad rauatootmiskeskused Eestis. Toodeti relvi, pronksehteid ja hõbeehteid. Peamiselt tegeleti vahetuskaubandusega ning oluline oli ka vahenduskaubandus. Valitseva kihi moodustasid Eestis rikkad suurmaaomanikud
maitseaineid, levisid uued toidud. Keskaegne köök Tartus ● Teraviljadest tarbiti rukist(kõige olulisem leivavili) ja otra(kasvatati rohkem õlle jaoks linnaste saamiseks) ● Leidus ka Lõuna-Eestile iseloomulikumat kaera, vähemal määral nisu ja tatart. ● Üheks põhitoiduks oli rukkileib, nisujahust valge leib ehk sai kuulus pidupäevade söögilauda. ● Lihaloomadena peeti sigu ja lambaid, piima ja liha saamiseks veiseid. ● Kodulindudest söödi kanu ja hanesid. ● Kaladest söödi lõhet, ahvenat, latikat, haugi jne. ● Imporditi heeringat ● Kaunviljad on olnud keskaja inimese toidulaual väga olulised, kuna neid oli lihtsam kasvatada, terad olid valgurikkad ja toitvad. ● Kõige enam olid esindatud herned, leidus ka läätsi ● Söödi seapekki koos herneste või ubadega ● Ube keedeti mitte ainult soolaga
hoolitsemisele pühendama. Talu oli võlgu ostetud, rabas tohutult tööd, et lapsed ei peaks hakkama nende võlga maksma. Teda kirjeldatakse tihti nukrana. Tüdruk Mai hakkas ära minnes nutma, kuna ei teadnud, kas leiab kusagilt veel nii hea ja lahke perenaise. Isegi Pearu ei tahtnud Krõõdale midagi ärplevat või kekutavat öelda, mida oleks muidu tahtnud öelda Andresele või Jussile, kuna nägi, kuidas Krõõt ise, laps süles, tuli ajama sigu ja lehmi, et need Pearu rukki sisse ei läheks. Pearu tunnistas, et Krõõt on väga tubli ja väärt naine. Pearu tundis end Krõõda pärast isegi halvasti ja piinlikult, kui oli aia ära lõhkunud. Nägi alati inimestes head ja lootis parimat, nii Mai lahkumises kui ka Pearu leppima tulekus. Kui Andresega esimest korda tülli läks nuttis ta valge kirstu juures, sest oli selle oma ema käest saanud ning tal oli tunne nagu oleks ta oma ema käest lohutust saanud.
Millele on põllumajandus spetsialiseerunud (taime - või loomakasvatusele)? Peamised põllukultuurid on mais, kohvipuu, puuviljad, riis, sojaoad, nisu, suhkruroog, kohvi, kakao, tubaka taimed, pähklid. Brasiilia on kultuuride kasvatamisel maailmas esimeste hulgas kohvipuuga ja maisiga. Brasiilias peetakse palju erinevaid loomi, eriti suur on veiste arv.Veidi vähem kasvatatakse ka lambaid, sigu, kitsi, pühvleid. Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse? Kõige enam varustab ennast viljade, puuviljde(neid mis kohapeal on) ja taimedega(kohvioad, apelsinid, banaaid, kakaooad jne) Brasiilia impordib peamiselt seemneid (õli tegemiseks), suhkrut, ube, maisi ja puuvilju . Brasiilia ekspordib apelsine, mandariine, sidruneid, laime, kohvi, mineraaltooraineid, kakaod, sojaube. Brasiilia on esikohal Apelsinide, mandariinide, sidrunite, laimide ekspordilt
KÜSIMUSED Vasta esitluse põhjal küsimustele. 1. Missuguseid organisme kasutatakse biotehnoloogias? Bakterid,seened GM-loomad ja -taimed.. 2. Kirjuta kolm biotehnoloogia puudust. Ajakulu vastavate organismide leidmiseks,kasvatamiseks. Tundlikkus keskonnategurite suhtes. 3. Kirjuta kolm biotehnoloogia eelist. Säästab energiat, vähem ja kahjutud jäätmed, odav tooraine. 4. Kirjuta aineid, mida saab biotehnoloogiliselt toota. Ained, mida saab biotehnoloogiliselt toota: piimatooteid, pärmitaigent, õllesid, veine, seentest saadud ensüümid kalgendavad piima, pintselhalliku abil hallitusjuustu ja salaamit, bakterite ja hallitusseente amülaasi kasutatakse siirupi tootmisel, tärklisest sahharoosi. 5. Milles seisneb probiootikumide ja prebiootikumide erinevus? Probiootikumid on head elusad mikroorganismid, mille tarvitades on tervist parandav toime, aga prebiootikumid on toidu koostisosad, mis loovad headel...
taust või paljudele tegelikult elustiil. Ehk selgitab asja ka ütlemine, et söök, mis ei ole hingele hea, ei ole ka kehale hea. Loom, keda kõlbab süüa, on jumala plaani järgi loodud. Kalal peavad olema soomused ning uimed ja sestap ei ole soomusteta angerjas ega uimedeta krevett koššer. Lindudest on lubatud kodulinnud nagu kanad, pardid, haned ja kalkunid. Keelatud on kumera noka ja röövlinnu küüntega isendid. Kõik roomavad olendid, samuti ka putukad on keelatud. Juudid ei kasvata sigu. Sealiha söömine on keelatud, tõenäoliselt sellepärast, et siga on ainus loom, kellel pole muud otstarvet kui saada tapetud ja söödud. Koššeri vastand on trefe, mis tähendab tõlkes rebitud või rebestatud. Loomad, kes on vigastatud, haiged või on surnud loomulikku surma on trefe, st toiduks kõlbmatu. Et liha oleks koššer, selleks peab looma tapma eriväljaõppe saanud lihunik, kes peab olema usklik ja tundma kõiki oma ametisaladusi.
Kirjelda lammas Dolly kloonimist (millal klooniti, kui vanaks elas, millised probleemid ilmnesid). 1996. aastal saadi esimene tuumkloonitud lammas Dolly. Elas 6 aastaseks. Probleemid: looted surevad enne või pärast emasorganismi istutamist, sünnitusel või sünnitusjärgselt. Sündinud loomad kannatavad tervisehäirete all. Milliseid loomi on veel kloonitud peale lammas Dolly? Hiiri, küülikuid, kasse, lambaid, kitsi, sigu, muulasid, veiseid, hobuseid jne. Kui suur on kloonimise edukus ja millised probleemid võivad tekkida? * Kloonitud on hiiri, küülikuid, kasse, lambaid, kitsi, sigu, muulasid, veiseid, hobuseid jne. *Kloonida pole õnnestunud: ahvi, konna. *Enamus katsetustest pole õnnetstunud *Kloonid elavad tunduvalt lühemat aega PROBLEEMID: looted surevad enne või pärast emasorganismi istutamist, sünnitusel või sünnitusjärgselt. Sündinud loomad kannatavad tervisehäirete all. Miks kloonida
Muistse Hiina taasavastamine aga jätkub ja tuhandeid paiku üle maa veel uuritakse. Vähehaaval kaevavad arheoloogid välja hiina minevikku. Keskne kuningriik Muistse Hiina tsivilisatsioon sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele Huanghe äärde põhjas, Weihe äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas. Nad harisid maad puust ja kivist tööriistadega, kasvatasid hirssi ja riisi, koduloomadest koeri ja sigu. Nende maa oli mägede, kõrbete ja merega piiratud ja seetõttu puudus side ülejäänud maailmaga. Neil kujunes oma elurütm ja nad nimetasid oma maad Keskseks kuningriigiks, kuna nende arvates asus see maailma keskpunktis. Hiina valitsejad maeti maa-alustesse hauakambritesse. Sõdurid, vangid ja talupojad ehitasid müüri, et takistada vallutajaid põhjast, ja Siiditeed mööda tulid Hiinasse kaupmehed läänest. Shangi dünastia
kiltturska. Vähesel määral kütitakse ka vaalu. Üle 95% Islandil tarbivast elektrienergiast saadakse hüdroelektrijaamadest. Toodetakse alumiiniumi, ferrosiliitsiumi, lämmastikväetisi, tsementi, mitmesuguseid toiduaineid, jalatseid ja tekstiilkaupa ja kaevandatakse ka diatomiiti. Haritavast maast hõlmavad umbes 90% heina ja karjamaad. (joon. 7.). Põllumajanduse põhiharuks on liha ja liha- piimakarjandus. Koduloomadest peetakse veiseid, lambaid, hobuseid, sigu ning kodulinde. Toidukultuuridest kasvatatakse kõige rohkem kartulit, kaalikat, salatit ja redist. Palju on kuumaveeallikate veega köetavaid kasvuhooneid, eriti pealinna Reykjaviki läheduses Hveragerdi asulas. Peale köögivilja kasvatatakse kasvuhoonetes veel kõrvitsalisi, viinamarju ja banaane. Püütakse hülgeid, kogutakse linnusulgi, lõigatakse turvast ja töödeldakse kala. Veonduses on olulisel kohal laeva ja lennuliiklus. Peamine väljaveokaup on kala ja
Aga KaguEesti talunikud tegelesid siiski salaviinapõletamisega ning müüsid seda Venemaale. Kuid viina ja õlle turustamiseks alustasid mõisnikud paljukäidavatesse kohtadesse hoogsalt kõrtside rajamist. Kõrtsides käimine muutus talupoegade seas üpris populaarseks. Siin levitati külauudiseid, tehti kaupa ja mängiti pilli. Taludes tegeleti nagu mõisaladelgi viljakasvatusega, teisteks suureks tööalaks oli veel loomakasvatus. Kasvatati lambaid, kitsi ja sigu. Lehma kasutati enamasti lihaloomaks. Igal talul oli tavaliselt kirikusse minekuks ka hobune. Talurahvas elas rehielamus, mida on nimetatud eesti fenomeniks. Talukoha keskuseks oli "õlgkatusega elumaja, millel pole korstnat ega aknaid ning mille uks on nõnda madal, et sellest ei saa ilma kummardumata sisse pugeda" (J. Chr. Petri) Vanemad ja lapsed magasid ühes suures toas koos. Kui maal keerles elu põhiliselt töö ja mõisa ümber, siis linnas oli kõige tähtsam osa kaubandusel
halvas kohas. Umbes 50% Itaaliast moodustavad põllud ja istandused, põllumajanduse kogutoodangust annab taimekasvatus, seega on Itaalia põllumajandus spetsialiseerunud taimekasvatusele. Olulised on vilja- (mais, nisu), suhkrupeedi- , tomati- , õlipuu- ja puuviljakasvatus (apelsinid, mandariinid, sidrunid ja kiivid). Itaalia on maailma suurim viinamarjakasvataja. Loomakasvatuses on oluline lihakari. Peetakse veiseid, lambaid, kitsi, sigu ja kodulinde (kanu ja kalkuneid). Loomi peetakse enamasti kuivadel karjamaadel, eriti Põhja-Itaalias. Kesk- ja Lõuna-Itaalia aladel peetakse rohkem lambaid. Kuna sulle väga meeldib loodus, kirjutan, metsadest,muldadest ja kliimast. Itaalia peamised mullatüübid on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. paakunud mustmullad, alluviaalmullad (mägimullad). Viljakamad mullad on Lombardia madalikul paiknevad lammimullad, mujal on peamiselt levinud punamullad.
· lubatud oli sugulaste vaheline abielu · väga viljakas maa · soodsad tingimused · liiguti ringi, et leid toitu · valmistati pilliroogudest hütte · laialt levinud oli kalastus · tööriistad olid kivist, luust jne. · niiluse jõe orgu asuti elama u. 4000 a. E.Kr. · valmistati kangast taimekiududest · jahiti lõvisid, jõehobusid ja krokidille · peeti härgi, sigu ja koeri · viljavarusid hoiti maase kaevatud suurtes aukudes · savist nõud · glasuur · surnuid maeti kõrbe servadesse · sunu pandi peaga läände(päikese loojangu poole) · hauad kaunistati · niiluse jumal Hapi · ümar kõht · paisunud rind · austati väga paljusid jumalaid · jumalad kehastasid · loodusnähtusi
Portugal on keskendunud pigem taime – kui loomakasvatusele ning peamise põllumajandustoodangu moodustavad teravili (eriti riis, mais, nisu ja oder), kartul, tomatid, oliivid ja viinamarjad. Olulisel kohal on puuviljakasvatus, mille põhilisteks liikideks on õuna- ja apelsinipuud. Kohati on levinud ka looma- ja linnukasvatus, kuigi selle tähtsus on piirkonniti erinev: kasvatatakse veiseid, sigu, kitsi, lambaid ja kanu. Portugali loomakasvatus ei suuda rahuldada elanikkonna vajadusi ja riik sõltub liha impordist. Portugali peamised impordiartiklid on põllumajandustoodang, keemiatooted, sõidukid ja sõidukiosad, optikatooted, arvutitarvikud ja -osad, pooljuhid ja muud elektroonikatööstuse komponendid, naftatooted, metallid, toiduained ja tekstiilid. Oliive kasutatakse peamiselt toiduks, kuid toodetakse ka suurtes kogustes oliivõli.
teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatuse piirkonnana, Andaluusia, Murcia ja Valencia on puu- ja köögiviljakasvatuspiirkonnad. Enamik oliivi- ja puuvillakasvatustest on Andaluusias. Maailmas on esikohal Hispaanias toodetud oliiviõli. Põhjapoolne rannikuala on spetsialiseerunud eelkõige veisekasvatusele. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Hispaanial on Prantsusmaaga suurim kalalaevastik Euroopa Liidus. Hispaania varustab ennast puuviljadega(aplesinid, mandariinid, greibid, sidrunid, õunad, banaanid jne) ja juurviljadega(sibulad, kartulid, tomatid, kapsad jne), varustatakse ennast ka oliivide, suhkrupeedi, nisu kaera ja rukkisega. Hispaanias eksporditakse põhiliselt apelsine, mandariine, greipe, sidruneid, õunasid, pirne, virsikuid, ploome, aprikoose, tomateid, sibulaid ja oliive. Maailmas on
kujunemine ja varanduslik kihistumine. Pronksiajal jätkus maaviljeluse areng ja levimine ning koos sellega muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud asulaid. Kuna Eestis ei olnud pronksi tootmiseks toorainet, siis metalli sissetoomisega arenes kaubitsemine. Silma pasitavad tihedad sidemed Kesk- Rootsiga, Ojamaaga ja Edela- Soomega.Pronksiajal muutus peamiseks elatusalaks karjakasvatus. Inimesed veendusid, et parim võimalus aasta ringi liha saada oli kasvatada lambaid, veiseid, kitsi, sigu, hobuseid. Veised ja hobused olid tublisti väiksemad kui tänapäeval. Veised andsid vähe piima ja sedagi üksnes soojadel aastaaegadel. Hobuseid peeti lihaloomadena, kuid kasutati ka juba ratsudena.Võeti kasutusele uusi tööriistu (putkkirves), relvi(mõõk) ja ehteid(sõlg). Arenenumates piirkondades hakka tekkima riik. Umbes 1300 eKr hakkasid hetiidid Väike- Aasias rauda tootma, sellega algas rauaaeg. Rauamaak oli paremini kättesaadav ning raua kasutusomadused olid kivist
Põhiliselt tahetakse tegeleda ekspordiga, et teenida juurde kapitali. Ligikaudu poole Itaaliast moodustavad põllud ja istandused. Peamised põllukultuurid on vilja- (mais, nisu), suhkrupeedi- , tomati- , õlipuu- ja puuviljakasvatus (apelsinid, mandariinid, sidrunid ja kiivid). Viinamarja kasvatamises on Itaalia maailma esimeste hulgas, võib isegi öelda, et maailma suurim kasvataja. Loomakasvatuses peetakse veiseid, lambaid, kitsi, sigu ja kodulinde, nagu kanu ja kalkuneid. Loomi peetakse enamasti kuivadel karjamaadel, eriti Põhja-Itaalias. Kesk- ja Lõuna-Itaalia aladel peetakse rohkem lambaid. Saapakujulise Itaalia satelliitpilti vaadates saab öelda, et maastik on enamasti roheline ja mägine. Umbes 70% maastikust on mägine ja umbes 20% maastikust katab mets. Põldude kujud meenutavad korrapäratuid nelinurki ning nad asuvad tihedalt. Teedevõrk on võrreldes teiste Euroopa
Kergetööstuse allharudest on Eestis tähtsamad tekstiilitööstus ja õmblustööstus, mis moodustasid 1996. aastal ligi 90% tööstusharu müügimahust. Väiksem osa jääb naha-ja jalatsitööstusele. Kuressaares asub tekstiilitööstus. Pärnus puudub aga jaltsitööstus, ülejäänud kaks on täiesti olemas. Lõuna-Eestis asuvad rohkem jalatsitööstused. Põllumajandusest rääkides on suurim sigade arv Viljandimaal ja Lääne-Virumaal. Kõige vähem sigu on Hiiumaal, Ida- Virumaal ja Valgamaal. Sealihatoodang põllumajandusliku maa kohta aastas oli kõige suurem Saaremaal, Raplamaal,Viljandimaal ning Lääne-Virumaal. Linnukasvatus aga on suurem Harjumaal ning Lääne-Virumaal. Väike aga Ida-Virumaal, Läänemaal, Hiiumaal ja Võrumaal. Mis kõige tähtsam meie jaoks, on kartulikasvatus. See on meil kõige suurem Pärnumaal, Viljandimaal ja Jõgevamaal.Ülejäänud paikades on see enamasti võrdne toodang
rüütlimõisat polnud. Kirikumõisad ehk pastoraadid, mis olid väiksemad, elasid kirikuõpetajad. Teraviljaeksport-muutus tähtsaks. Teraviljakultuurideks olid talirukis, oder, ka kaer, natuke nisu. Viinapõletamine (mõisnikud) 18. saj oluliseks sai. Viin oli kallis, kolmandik teraviljasaagist läks viinakateldesse. Sellega kaasnes ka metsaraie. Talupõldudel kasvatati ka teravilja + hernest, naerist, lina. Loomadest musti lambaid, kitsi, sigu, kanu, hanesid, härg, pluss voorirakendisse panemiseks 1 hobune. Vakuraamat- selles peeti arvestust talupoja makstud koormiste eest mõisnikule. Adramaarevisjon- talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse ja revisjoni käigus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. Pearahamaks- selle kehtestamise järel hakati tegema hingeloendusi, et panna kirja maksukohustuslik elanikkond, kes riigile maksta saab.
Karjalakeelseid raamatuid hakati välja andma 19. sajandi algul. 1937. aastal loodi ladina tähestikul põhinev karjala kirjakeel. 1940. aastal sai Karjalas vene keele kõrval ametlikuks keeleks ka soome keel. karjala keel, kirillitsates. Majandus Karjala on Venemaa Föderatsiooni oluline puidu-, tselluloosi- ja paberitootja, rauamaagi kaevandaja ja mustade metallide tootja. Peetakse ka piima- ja lihakarja ning sigu ja linde, kasvatatakse forelli ja karusloomi ning püütakse kala. Karjalas on raudteid 2800 km ulatuses. Kultuur Karjala on rikas rahvaluule poolest. Sealt pärinevad runod ja bõliinad. Runod on ühehäälsed eepilised laulud, mis omavad Karjalas väga olulist kohta. Bõliinad on vene eepilised lugulaulud, mille kangelased on muinasvägilased. Hõre asustus, väike rahvaarv ja murreterohkus on takistanud ühtse kirjakeele loomist.
Neoliitikumis ehk nooremal kiviajal mis oli umbes 5000-1800 eKr. Tekkis kammkeraamika kultuur mille raames hakati valmistama kaunistatud savinõusid kuna inimesed hakkasid rohkem tähelepanu pöörama käsitööle. Hakati ka valmistama ehteid järelikult hakati ka välimusele rohkem tähelepanu pöörama. Materjaliks oli kivi, merevaik ja luu. Neoliitikumi teisel pool tekkis ka nöörkeraamika kultuur. Inimesed hakkasid tegelema loomakasvatusega. Pidades kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Hakati tegelema ka teravilja kasvatusega millest on leitud ka tõendeid nt. odra, nisu ja kaera. Aga inimesed ei jäänud siiski paikseks vaid otsid paremaid maid kus maad harida. Nooremal pronksiajal mis oli umbes 1100-500 eKr. Oli põhilisteks elatusaladeks karjakasvatus ja maaviljelus. Inimesed mõtlesid ka välja kuidas põllulapid oleks viljakamad ja rohkem saaki kandvad. See näitab, et inimesed hakkasid mõtlema rohkem korrapärasusele
must-, jõeorgudes lammimullad ● Põlevkivi, gaas, nafta, kivisüsi, kaalisool, kivisool ● Pruunsöekaevandused Leipzigi-Halle ja Kölni piirkonnas ● kivisöekaevandused Ruhri basseinis ja Saarimaal Põllumajandus ● Haritavat maad 51%, tegeleb 3 mln. Inimest ● Põhjaosas kasvatatakse:nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti ● Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes viinamarjakasvatus ● Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid, kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti ● kehvematel aladel piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus Majandus ● Peamised majandusharud: Keemiatööstus & masinatööstus ● Ekspordiartiklid: masinad & varuosad, sõidukid, kemikaalid, metallid ● Impordiartiklid: masinad, sõidukid, kemikaalid, toidukaubad, tekstiilid ● Energiamajandus: 40% naftasaadused, 14% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia Ungari ●
Pearust halvem olla. Kindlasti ta ka sisimas hoolis Liisist. Kes oli Indreku ristiisa? Hundipalu Tiit. Millal oli vana Andres Vargamäel südamest rõõmustanud? Mida ütles vana Andres Pearule, kui viimane kosis, mida Indrek linna otsis? Tsiteeri korrektselt. „Indrek läks linna, et Vargamäele kord tõde ja õigust õpetada.“ Võrdle perenaise ametit Krõõda ja Mari ajal ning tänapäeval. Kunagi pidid perenaised päevast päeva töid tegema: koristama, loomi söötma, lehmi lüpsma, sigu välja ajama, süüa tegema, vahel ka vilja lõikama ning palju muid põllu töid. Talvel ketrasid naised lõnga. Tänapäeva naised peavad ainult süüa tegema või poest valmis toidu ostma ning koristama kodu ning lapsi kantseldama. Mõned naised käivad muidugi ka tööl. Andres ja usk/jumal/piibel. Andres ei uskunud niivõrd jumalat, kui piibli põhitõdesid. Andres arvas, et kui ta kasutab kohtus jumalasõna on ta võitja. Kuigi alati nii ei läinud. Mida
saavutanud kõrgeimad majanduskasvunäitajad OECD riikide seas ning valitsuse ja keskpanga toerus kandus vilja. Lõuna- Korea on põllumajanduslik maa. 1948- 51 teostati osaline maareform, alustati koperatiivide asutamist ja katseid majandust planeerida, kuid sellest hoolimata on töötute arv ja maapuudus püsinud suurena. Kavatatakse riisi, orta, nisu, maisi, sojauba, puuvilla, tubakat, kanepit, ramjeed. Tegeldakse siisiussikasvatuse ja kalandusega, peetakse veiseid ja sigu. Kaevandatakse kivisütt, volframi- ja rauamaaki, graniiti, kulda. Peamised tööstusharud on tekstiili- ja toiduainetetööstus, väiksem tähtsus on masinatööstusel ja naftapuhastusel. Suuremad tööstuskeskused on Söul, Intshon, Pusan, Tegu. Raudteed on Lõuna- Koreas umbes 3000 km. Väljaveos domineerivad volfram, graniit, põllu- ja meresaadused, sisseveos aga toiduained, puuvill, väetised, nafta, kivisüsi, masinad. Peamised Lõuna- Korea kaubanduspartnerid on USA, Jaapan ja Honkong.
Rannikualadel elati siiski rohkem, soodsamad võimalused põllumajanduseks. Asustus tihenes Rooma-rauaajal, sest rauatootmine aitas luua rauast tööriistu, mille abil hariti üles ka kesk- ja lõuna eesti tüsedamate muldadega alasid. Elati üksiktaludes. Hakati tegema pronksist ehteid. Mindi üle täielikule viljelusmajandusele. Külvati nisu ja otra. Kasvatati lambaid, kitsi, veiseid. Sigu nt vähem. Sise-Eestis tegeleti alepõllundusega. Seal käidi rohkem jahil ja kalal. Rooma rauaajal hakati kasvatama ka rukist. Elanikkond kasvas. Inimesi kimbutasid haigused, nagu hambakaaries ja liigesepõletik. Nooremal pronksiajal kujunes välja põllumaa eraomandus. Tekkis varanduslik ebavõrdsus. Üksiktaluline asustus. Surnuid maeti kivikirstkalmetesse. Hiljem hakati ehitama ka nelinurkse põhiplaaniga tarandkalmeid. Kivikalmed olid justkui monumendid.
Linnaelanike madalamatesse kihtidesse kuuluvad voorimehed jagunesid: 1)veovoorimeesteks 2) sõiduvoorimeesteks. Linnas pidi leiduma tagahoovides ruumi tallidele ja lautadele. Lehmi karjatati linnast väljas asuvatel karjamaadel ja seetõttu oli paljudes linnades nagu (näiteks ka Rakveres) Karja tänav , Lehma tee , mida mööda aeti loomi karjamaale ja tagasi. Linnal pidi ka olema peale karjamaade ka heinamaad ning täiendavaid võimalusi kaerte ja heinte ostmiseks. Sigu peeti enamasti linnas sees. Maja trepi kõrvale oli paigutatud nende jaoks söögiküna , kuid sigadele toiduks kõlbasid ka tänavale visatud jäätmed ja solk. Linna ilme parandamiseks hakati keelama sigade pidamist seespool linnamüüre ning see pidi jääma eeslinlaste elatisalaks. Vanadest traditsioonidest oli raske lahti rabeleda. Valdavalt asus enamik linnu mere, järve või jõe ääres , olid omad kaluridki
Võeti kasutusele ka uusi tööriistu (puitkirves), relvi (mõõk) ja ehteid (sõlg). Inimesed hakkasid elama põhiliselt taludes ning asustus muutus paiksemaks. Rajati esimesed kindlustatud asulad, põlispõllud ning ehitati kivikirstkalmeid. Pronksiajal arenes ka kaubavahetus ka kaubitsemine. Pronksiajal muutus peamiseks elatusalaks karjakasvatus. Inimesed veendusid, et parim võimalus aasta ringi liha saada oli kasvatada lambaid, veiseid, kitsi, sigu, hobuseid. Veised ja hobused olid tublisti väiksemad kui tänapäeval. Veised andsid vähe piima ja sedagi üksnes soojadel aastaaegadel. Hobuseid peeti lihaloomadena, kuid kasutati ka juba ratsudena. Lisaks karjakasvatusele tegeleti endiselt küttimise ja kalapüügiga nagu kiviajalgi ning maaviljelusega. Põllud olid üsna väikesed ning maaharimine käis peamiselt kõblastega. Saak lõigati luusirpidega ja leidus ka üksikuid kalleid pronkssirpe. Lina kitkuti ja temast kooti
sajandil eKr Elbe alamjooksul ja Jüüti poolsaarel levinud Jastorfi kultuur. Enamus germaanlastest olid vabad talupojad, kes hankisid elatust põlluharimisega. Enda tarbeks kasvatati teravilja (rukis, nisu, oder, kaer, hirss), lina, herneid, läätse, põlduba ja müügiks köögivilju. Roomlased ostsid germaanlastelt porgandeid, mida Itaalias ei kasvanud. Koduloomadest peeti hobuseid (õigemini ponisid, ainult ratsutamiseks), veiseid, kitsi, lambaid, sigu ja koeri. Roomlastelt võeti üle kodukass. Roomlaste rikkused olid pidevalt germaanlaste ihaluse objektiks. Juba I sajandist harjusid nad üle Reini jõe Galliasse sõjaretki korraldama ja oma rikkamaid naabreid röövima. Roomlased vastasid germaanlaste kallaletungidele sellega, et hakkasid neid oma teenistusse värbama, lootes neid niiviisi taltsutada. Niiviisi muutusid nad küll varsti ise germaanlaste sõltlasteks, sest lõpuks oli suurem osa rooma vägedest komplekteeritud germaanlastega
Kiviaeg kokkuvõte Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum 1967. aastal avastati Pärnu jõe ääres Sindi lähedal Pulli külas kruusaaugus ligi 3m paksuse liivakihi all õhuke tume viirg, mis sisaldas söetükke, loomaluid ning kivist ja luust tööriistu. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmäge, kuhu oli elama asutud mõnevõrra hiljem. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arhieoloogid ühendanud teatud arhieoloogilise kultuuri alla. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn Kunda kultuuri. Asulakohad Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi. Ühtlasi pakkusid järved ja jõed paremaid liikumisvõimalusi. Kiviajal elati tõenäoliselt umbes 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kogukonnal võis olla mitu elukohta, mida vahetati sõ...
kompaniidele. Valitsus pööras suurt tähelepanu majanduses riikliku ja segasektori loomisele ning riigi kontrolli tugevdamisele erakompaniide tegevuse üle. Peamised tööstusharud olid mäe-, metsa-, ja puidu- ning toiduainetööstus. 1983. aastal varuti palju puitu, toodeti spooni, saematerjali, polümetalliliste maakide kontsentraati, ammutati naftat ja palju muud. Põllumajanduses kasvatati maniokki, kakaod, kohvi, suhkruroogu, veiseid, lambaid, kitsi, sigu. Välja veeti naftat, metsamaterjali ja muud, sisse toodi masinaid, seadmeid, autosid, toiduaineid ja muud. Peamised kaubanduspartnerid olid Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) liikmesmaad. Rahvastik Kongo rahvaarv oli umbes 1,6 miljonit inimest. Sinna kuuluvad erinevad bantu rahvad nagu näiteks kongod, teked, kotad, bangid, keled jt. Üle poole rahvastikust tunnustab kohalikke hõimuusundeid. Loodus- ja maavarad
toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega. Looduslikud ja majanduslikud tegurid mis mõjutavad põllujmaj loodusl: kliima,mullad,reljeef;majand: kapital,tööjõud,valitsuse poliitika. Ekstensiivne,intensiivne tootmine eks:tsentnerit hektari kohta on väike(usa); intens: on suur(suurbritannia). Loomakasvanduse paiknemine maailmas vihmametsades puudub loomakasvatus, mäestikualadel kasvatatakse lambaid, savannides lihakarja, brasiilias sigu, põhja-ameerikas: suure järvistu piirk.piimakari(mahlakas söök,tarbija,tööjõud), suurel tasandikul lihakari(rantsod, kuiv kliima,hõredalt asustatud suured karjamaad), lambakasvatus on levinud mäestikualadel ja kõrbetes. Seakasv-seal kus on teraviljakasv; linnukasv, piima ja lihakari-tarbija lähedus, hobusekasv-kuivadel, mägistel aladel, põhjapõdrad-polaaralad. Kiukultuur puuvill,lina,kanep.Mugulviljad kartul,bataat,maniokk,jamss
öelda, et töö tegi ahvist inimese, kuid nii see paraku on. Inimene on oma loomuselt üldjuhul laisk ja tööd tehes püüab selle endale igati lihtsaks ja mugavaks teha. Mõtlemine töö lihtsamaks muutmise juures on pidev arenemine ja uute lahenduste otsimine. Selle inimliku nõrkuse, laiskuse eest võime loojale lausa tänulikud olla, sest muidu poleks esivanemad kivikirvest sae vastu vahetanudki. Nii nagu A.H.Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus", kus Andres majale aia ümber tegi, et sigu toast eemale hoida. Tänu sellele võis ukse alt laua ära võtta, et naise vaeva veeämbrite tassimisel vähendada. Selline viis lihtsustada töö tegemist on ju igati tervitatav nii meie kui ka tulevaste põlvede jaoks. Iga uus põlvkond kasutab oma eluaega paremale järjele jõudmiseks. Kui inimesele on antud elu ja ta täidab kohust elu jätkumisel ning uutele tasemetele viimisel, siis on minu arvates tema elu eesmärk täidetud. Miks inimesele elu, pole siis enam küsimus.
jahvatasid ning pärinevad Urukist. kandsid koormaid. Kiilkiri Kasutati kõigest viit viilu horisontaalselt, vertikaalselt, viltust ülalt alla, viltust alt üles ja nn nurkkiilu, neist moodustati loendamatul arvul erinevaid kombinatsioone. Põllumajandus ja küttimine Kasvatasid otra, Pidasid veiseid, kikerhernest, läätse, lambaid, kitsi ja sigu hirssi, nisu, naerist, datlipalmi, sibulat, küüslauku, aedsalatit, porrulauku ja sinepit. Lambavillast tehti rõivaid. Peamised kandeloomad olid härjad ja peamised veoloomad olid eeslid. Püüdsid kala ja metslinde. Põllumajandus oli sõltuv niisutusest. Niisutuseks kasutati kaevukooke, kanaleid ja tamme. Kaubavahetus Sumerid vahetasid teravilja puidu, metalli ja ehituskivide vastu, mida neil ei olnud.
tüviraku tuum. Soodustatakse munaraku jagunemist ja kasvatamist. Saadud embrüo siirdatakse emaslooma emakasse. Arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana. Kirjelda lammas Dolly kloonimist (millal klooniti, kui vanaks elas, millised probleemid ilmnesid). Klooniti 1997, elas 6,5 aasatseks. Suri kopsuhaigusesse, enne seda põdes liigesehaiugst, Kopsuhaigus tekkis sellest, et oli siseruumides üles kasvanud. Milliseid loomi on veel kloonitud peale lammas Dolly? (Lehmi, sigu, hobuseid, hiiri, kasse ja koeri.) Veist, kitse, hiirt ja kassi. Kui suur on kloonimise edukus ja millised probleemid võivad tekkida? Siiani on olnud üsna ,,frankensteinlikud". Võivad tekkida sünnitraumad, eufooria, Mida tähendab GMO? Geneetiliselt muundatud organismi. Nimeta erinevaid transgeenseid organisme, milliseid GM loomi ja taimi enim kasvatatakse? GM taimed: soja, mais, puuvill, riis, raps. GM loomad: siga, forell, lammas, (tailiha loomad enamasti).
Tööealisest rahvastikust on põllumajandusega hõivatud vaid 5,6% rahvastikust. Praegu võib pidada Ukrainat areneva majandusega tööstusriigiks. Põllumajanduse kõrval on oluline ka toorainesektor. Suurem rõhk on pigem toiduainetööstusel. Mõned Ukrainas kasvatatavad taimesaagid on mais, tomat, nisu, suhkrupeet, raps, päevalille seemned ja sojaoad. Selline mitmekesisus näitab, et taimekasvatus on suuresti arenenud. Samuti on ka loomakasvatus lai ja mitmekesine. Kasvatatakse sigu, hobuseid, lambaid ja veiseid, lindudest veel parte, kalkuneid ja kanu. Ukraina ekspordib kõige rohkem päevalille õli. Veel eksporditakse lehma piima, kanaliha, rapsi seemneid, juustu, puuvilju, pähkleid, otra, nisu ning ube. Samas riik impordib ka palju. Importivateks toodeteks on tavaliselt mais, vein, banaanid, mandariinid ja apelsinid, tee, palmi õli, sealiha ning ka tubakas. Kuigi on Ukrainas põllumajandusega väga soodne tegeleda, kaasneib sellega siiski ka probleeme
Kui varem kasvatati enam otra, siis alates 11.sajandist levis talirukis. Maa suurust arvestati adramaades. Adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. Tavaliselt oli talupere valduses üks adramaa, rikkamatel ka enam. Koos talirukkiga tuli põlluharimisse ilmselt nn kolmeväljasüsteem. Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Põlluharimise kõrvalt tegeleti ka loomapidamisega. Kasvatati veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi, sigu ja kanu. Toitu hangiti ikka veel ka küttimise ja kalapüügiga. Arvestatav tähtsus oli metsamesindusel. Mett tarvitati kui ainsat magusainet, vaha järele valitses suur nõudmine Lääne-Euroopa turul. Paljud vajalikud töö- ja tarberiistad, ehitised, rõivad, liiklusvahendid valmistati igas peres oma jõududega. Keerulisematel aladel tegutsesid ka omaette meistrid. Muinasaja lõpul kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremaal suuremad rauatootmiskeskused, kus sulatati sadu
" Lagedil asub saar, kus Nõukogude okupatsioon kestis kaks aastat vähem kui Eesti riigis. Enne Teist maailmasõda asus sellel saarel president Konstantin Pätsi noorema venna Voldemar Pätsi talu. Ajahammas oli maja kõvasti purenud: võsa ja nõgesedkasvasid põrandast välja. Suur osa vundamendikividest oli laiali tassitud. Et muuseumiideele tuge leida, hakkas ilmutust näinud mees võimu ja rahameeste uksi kulutama, raha teenimiseks sigu kasvatama. Eksponaate otsis ta ajalehtede kaudu, samuti metsas uidates ja veekogudesse sukeldudes. 1989. aasta 1. juulil sai muuseumihoone nurgakivi. "Tõmbasime sinimustvalge masti ja kuulutasime saare Nõukogude võimu alt vabaks," mäletab Tõrs. "See saar on kaks aastat kauem vaba olnud kui Eesti Vabariik." Ametlikult avas vabadusvõitluse muuseum uksed 1994. aastal. Selle juurde pääseb üle valvetorniga rippsilla
Äkki nad märkavad, et Arno kadunud. 10. Mis ametit pidas Kiire isa? Kiire isa oli rätsep meister 11. Mitu õuna andis Kiir Tootsile nime ütlemise eest? Kiir andis Tootsile kuus õuna. 12. Missuguse nime käskis Toots Kiire vennale panna? Toots andis Kiirele 2 nime: Kolumbus ja Krisostomus. 13. Milliste hindadega pudelid olid Kiire ristimisel? hind: kaks rubla. 14. Mida tähendab "lati pats" Tootsi arvates? Õige magus 15. Mida nägi Toots unes, kui ta veini jõi? On kesaväljal ja hoiab sigu 16. Missugune nimi pandi Kiire vennale? Bruno Benno Bernhard 17. Millise laulu pani Toots ristimise ajal mängima? Minge üles mägedele ... 18. Miks läks Arno Kuslapiga tülli? Sest Kuslap näitas imelikule rehkendust. 19. Miks ütles Tõnisson, et rosinasupp on lurr? Sest rosinasuppi ei panda soola 20. Mida tähendab väljend päkki silma ajama? Pudelit tühjaks jooma 21. Mida tähendab väljend kriiskad peal? Ahju siiber on kinni 22
tänu sellele on on ka kogu saagikus suurem. Eestis on paremad eeldused, sest siin on ühele inimese kohta palju rohkem hektareid. Mis tähendab seda, et üks inimene saab rohkem saaki kui Etioopias üks inimene, teoreetiliselt on igale Eesti inimesele jäetud 0.8 hektarit, aga Etioopia inimesele 0.38 Põllukultuurid ja loomad Eestis kasvatatakse peamiselt odra, nisu, ube, tatart, kapsast, porgandeid, naerist, kartulit Eestis peetakse tavaliselt Lehmi, sigu, lambaid, kanu, mesilased Etioopias kasvatatakse peamiselt aniisi, badiani, koriandrit, avokaadot, odra, ube, kapsast ja tsillit Etioopias peetakse tavaliselt eesleid, kaamlid, mesilased, kanad, kitsed, sead, lambad Eesti spetsialiseerub enamasti loomadele, kes kannatavad külma, sest talved on külmad ja loomad võivad ära surra kui nad ei talu külma. Etioopia spetsialiseerub põllukultuuridele, mis peavad hästi vastu palavale kliimale
Toiduainetööstuses on kõige tähtsamal kohal suhkru, veini ja taimeõli tootmine, samuti puu- ja aedviljade ning liha ja kala ümbertöötlemine. Lisaks valmistatakse tubakatooteid. Bulgaaria on roosiõli tootmise ja ekspordi poolest maailmas esikohal. Põlluharimine annab 60% riigi põllumajandustoodangust. Bulgaarias kasvatatakse teravilja, päevalilli, riisi, samuti piparmünti, lavendlit, roose, puuvillapõõsaid. Riigis propageeritakse aiapidamist. Koduloomadest peetakse veiseid, sigu, lambaid ja kitsi. HUVITAVAT BULGAARIAST Bulgaarlastega suhtlemisel on suur oht rappa minna, kuna bulgaarlastele on omane peanoogutusega eitust, pearaputusega aga jaatust väljendada. Ettekandjatele või hotelliteenindajatele jäetakse kombe kohaselt 510% (olenevalt teeninduse kvaliteedist) arve summast, kuid see ei ole kohustuslik. Bulgaarlaste muljetavaldavaim rituaal on tuletants tantsijad, püha Konstantinuse
*Kõige rohkem sealiha süüakse Aasias, teisel kohal Euroopa, Põhja-ja Kes-Ameerika IMPORT JA EKSPORT Majanduslikult on tulusam toota tarbimispiirkonnas või selle lähedal, kuna kulud transpordile on suured. Sealiha toodetakse ekspordiks vähestes riikides (Holland, Belgia, Taani) ja suur osa liha impordil on vähestel riikidel (Saksamaa, Jaapan). SEALIHA TARBIMINE JA TOOTMINE EESTIS 1980ndatel ulatus sigade arv Eestis miljonini. Käesoleval aastal Eestis sigu umbes 360 000. Toormenappuse tõttu impordivad meie suurimad lihatööstused nii värsket kui külmutatud liha. Suuremad lihatööstused omavad ka oma seafarme. Reaalselt (arvestades optimaalset lihatarbimist Eestis) pidada ligikaudu 600 000 siga ehk poole võrra rohkem. Seakasvatus on jätkuvalt piimatööstuse kõrvalt tähtsuselt teine loomakasvatusharu. *Sealiha osatähtsus Eesti lihatootmises on rohkem kui 50%.
Punane Gröönimaa ja soodsate tingimuste tõttu kolis sinna palju viikingeid, Eiriku poeg Leif Eiriksson jõudis aastal 1002 Põhja-Ameerikasse, kuid tülid indiaanlastega sundisid viikingeid sealt lahkuma. Umbes 1100. aastaks lõppesid viikingite röövretked. Viikingid olid ka suured kaupmehed, kes käisid nii kaugetes kohtades nagu Konstantinoopol ja Põhja-Amerika. Enamik neist olid põlluharijad, kes kasvatasid teravilju ja juurvilju ning pidasid veiseid, lambaid, sigu ja kanu. Tegeldi ka küttimise ja kalastamisega.Nende kunstnikud ja käsitöölised valmistasid ilusaid metallist, luust ja kivist esemeid. Viikingid olid ka suured laevaehitajad ja vilunud meremehed. Viikingid ehitasid suurepäraseid kergeid, kuid vastupidavaid puulaevu. Kohalikuks kauplemiseks kasutati väiksemaid kalapaate. Suuremad ja aeglasemad kaubalaevad - knarrid- olid madala põhjaga ning nendega oli kerge randuda, et peale laadida kaupu ja kariloomi.
Esimesed leitud kunstiteosed koopamaalingud 6. klass Lascaux koopast on leitud isegi mõned 3 meetri kõrgused maalid. Maalidel kujutati peamiselt loomi: piisoneid, hobuseid, sigu, mammuteid, ninasarvikuid põtru jt., väga harva kujutati inimest. Loomamaalid paistavad silma suure tõetruuduse ja realismiga. See on ilmselt seletatav sellega, et kunstnikud oma kunsti objekte, nende käitumist, harjumusi ja muidugi ka siseehitust ning võimeid tõeliselt hästi tundsid. Esiaegsete koopamaalide iseloomulikuks tunnuseks on kompositsiooni ja tausta puudumine. Joonistused on tehtud korrapäratult, sageli üksteise peale. Tausta puudumisel tundub, nagu ripuksid kujutised õhus.
terve aasta nälgimist. 3. 11.-13.sajandil oli Euroopa kliima väga soodne. Ilmastik oli soojem kui tänapäeval. Hoolimata mõnest eriti külmast talvest, kestis soe periood kuni 13.sajandi lõpuni. 14.sajandi alguses tabasid Euroopat suured sajud. 15.sajandil jahenes kliima tunduvalt. 4. 1) sündimusest 2) suremusest 3) rahvastiku rändest 5. Põllumajanduses oli esiplaanil karjakasvatus. Peamiselt kasvatati veiseid, kuid ka sigu, lambaid ja kitsi. Hobuseid oli vähem. Ei pööratud tähelepanu tõuaretusele. Loomad olid väikest kasvu. Peamine teravili oli nisu. Eelistati ilmastiku suhtes vastupidavaid viljasorte, nagu rukis, oder, kaer, hirss. Lisaks teraviljale kasvatati mitmesuguseid köögivilju. 6. Raske ratasadraga oli võimalik maad senisest hoopis sügavamalt künda. Heinaniitmiseks ja viljakoristamiseks võeti kasutusele vikat
4) Itaali põllumajanduspoliitika on ühtne Euroopa omaga. 3) Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime või loomakasvatusele? Põllumajandus on levinud enamasti Lõuna-Itaalias. Seal on iseloomulikuks suur tööpuudus, väljarändamine, seda pole suutnud leevendada ka industrialiseerimine ning osaline maa jaotamine. Seal kasvatatakse peamiselt teravilju- nisu, maisi jne, ja puu-ja juurvilju kuid ka oliive ja viinamarju. Loomadest kasvatatakse seal lambaid veised ja ka sigu. 4)Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse? 1).Itaalia varustab end ise niisutatavatel aladel kasvatatavate nisu, maisi, suhkrupeedi ja riisiga. 2)Ostab sisse teravilja (nisu), suhkrut ja loomakasvatussaadusi. 3) Ekspordib köögivilju (tomateid), maisi, tubakat, toiduõli, makarone, tsitruselisi, liha ja kala, puuvilju (apelsine, mandariine, sidruneid, kiivisid), viinamarju ja oliive. 4) Veini ekspordilt on Itaalia esimeste hulgas.
Ning veel olid maahauad Maahaudadesse maeti maaomanike pered Iga sugupõlv rajas oma kivikirstkalme Kalmel täideti ka teatud rituaale Asustus, majandus ja ühiskod Nooremal pronkisajal oli eesti jagunenud rannikupiirkonnaks ja sisemaaks Rannikualat on teada rohkesti kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid aga vähe Peamisteks elatusaladeks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus Kasvatati esmajoones lambaid, kitsi ja veiseid, vähem sigu ja hobuseid Peamised põlluviljad olid nisu ja oder ent tunti ja hirssi, hernest, uba ja lina Lisa andsid küttimine ja kalapüük Pronksitooret toodi eelkõige Skandinaaviast Sise-Eesti oli pronksiajal hõredamini asustatud Tihedate metsade tõttu tegeleti seal ilmselt palju alepõllundusega Jahil ja kalapüügil oli sisemaa elanikel suurem tähtsus kui rannikuinimestel Eel-Rooma rauaaeg (u 500 eKr 50 pKr)
grossi. 1995. aastal oli Poola SKT 227 miljardit ning on pidevalt kasvanud. Poola majandus tugineb peamiselt rasketööstusele, toiduainetööstusele, keemiatööstusele ja ka põllumajandusele. Umbes 49% territooriumist on kasutusel põllumaana ja 13% karjamaana. Kasvatatakse erinevaid taimekultuure: rukkist, nisu, kaera, kartulit, suhkrupeeti jt. Loomadest lehmi, piimatööstuse jaoks, ja lambaid, kuid kõige rohkem on sigu. Poola sink on tähtsaks ekspordikaubaks, nagu ka munad, mida saadakse linnukasvatusest. Umbes 27% elanikkonnast töötab põllumajanduses. Tööstuses on põhirõhk pandud raua-, terase-, keemiaproduktide ja energiatootmisele. Nii metalli kui ka energiatööstus sõltub kivisöest, mis on Poola tähtsaim maavara. Suurimad kaevandused asuvad Üla-Sileesia söevarude juures. Poola on söetootmise poolest 4. kohal maailmas, suur osa toodangust läheb ekspordile. Metallidest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
