tekitamine, signaalide vastuvõtt ja edastamine, vahendavad membraanidele tsütoskeleti kinnitumist, kontaktid teiste rakkude ja ekstratsellulaarse maatriksiga. Valkude seondumine membraaniga: transmembraansed valgud, kovalentselt seotud rasvhappe molekuli abil seostuvad valgud, kovalentselt seotud fosfatidüülinositooli (glükosüül- fosfatidüül-inositool ankur) abil seostuvad valgud, mittekovalentselt teiste membraanivalkudega seotud valgud. 18. Rakkudevaheline signalisatsioon. Keemiline signalisatsioon (endokriinne, parakriinne, autokriinne, sünaptiline). Kontaktsignalisatsioon. Signalisatsioon aukliiduste abil. Loomarakud kommunikeeruvad kolmel erineval moel: a)Rakud eritavad aineid, mis on mujal paiknevatele rakkudele signaaliks (keemiline signalisatsioon); b)Rakud ekspresseerivad oma membraanis signaalmolekule, mis toimivad rakkude otsesel kokkupuutel(kontaktsignalisatsioon); c)Rakud moodustavad
Aktiivne turvavarustus · ABS pidurid · Veojõukontroll · püsikiiruse hoidja · lisapidurituli · suverehvid · talverehvid · kliimaseade · stabiilsuskontroll · pidurdusjõukontroll · ksenoon tuled · roolivõimendi · vihmasensor · püsikiirushoidja · reguleeritav roolisammas Passiivne turvavarustus · turvapadi · turvavöö · turvavööde eelpingutid · peatoed · küljekardinad · signalisatsioon Volkswagen Golf 2.8l V6 150kW 20002 Aktiivne turvavarustus · ABS pidurid · Veoujõukontroll · Roolivõimendi · Stabiilsuskontroll · Külglibisemiseseade · Lisapidurituli · Ksenoontuled · Kliimaseade Passiivne turvavarustus · 8x turvapadi · Immobilaiser · Signalisatsioon · Peatoed · Reguleeritav roolisammas · Turvavööd · Turvavööde eelpingutid BMW 525 2.5 R6 120 kW 2000 Aktiivne turvavarustus
NIMI HIND KM-ga HIND KM-ta 1 Mrs. Pizza 7.5 6 2 Juustupitsa 7.5 6 3 Kurgipitsa 7.5 6 4 Kalkunipitsa 7.5 6 5 Viineripitsa 7.5 6 6 Kebabipitsa 7.5 6 7 Tuunikalapitsa 7.5 6 8 Singi-šampinjonipitsa 7.5 6 9 Salaamipitsa 7.5 6 10 Pestopitsa 7.5 6 11 Kreekapitsa 7.5 6 12 Koorene krevetipitsa 7.5 6 13 Kolme juustuga pitsa 7.5 6 14 Kanapitsa 7.5 6 15 Jalapenopitsa 7.5 6 16 Hakklihapitsa 7.5 6 Too...
Signalisatsioon: Vaja on jälgida kolme ukse, need on skeemis koondatud kokku VÕI- funktsiooniga. Kui avatakse vähemalt üks uks, läheb signaal edasi RS trigeri Set sisendisse. Kui samal hetkel on valve lüliti sisse lülitatud, läheb signaal RS trigeri väljundist edasi (inverteeritud signaal tuleb RS trigeri Reset sisendisse). Enne alarmi käivitamist on taimer, mis on mõeldud kasutaja poolt valve väljalülitamiseks, enne kui alarm häält tegema hakkab. Joonis 1: Signalisatsioonisüsteem Valgustus: Põlema on tarvis süüdata 3 välisvalgustit, kasutan selle jaoks liikumisandurit, mis annab signaali liikumise peale ja aeglülitit, mis annab signaali hämaral ajal. See on kella-ajaliselt paika pandud. Kui tuleb mõlemalt signaal JA-funktsiooni, läheb signaal edasi valgustitele, mis juba õue valgendama hakkavad. Joonis 2: Valgustite süsteem Boiler: vee soojendamisel...
hoone, mille üürimine maksab 6000 EEK/kuus ja on esialgu 6 aastaks. Parkla on ettenähtud. Ühistranspordi peatus on vastas. Teed on hiljuti remonditud, seega on juurdepääs olemas ja on nähtav. Partneriteks on Nivea, Maybelline, Max Faktor, Lumene, Loreal, Chanel, Yves Saint Laurent, Carnier. Firma registreerimiseks on vaja 40 000 EEK. Kosmeetika toodete tellimise esmaseks müügiks on 100 000 EEK. Firma nimesilt on -10 500EEK. Seadmete ostmine (riiulid , kassaaparaadid, signalisatsioon, arvuti jne) Seadmete kättesaamise allikad: · Elektrooniliste seadmete baas · Mööblivabrik ,,Standart" Finansressursid pangalaen Töötajad: Direktor Direktori asetäitja Pearaamatupidaja koristaja laohoidja müüja Töötajate arv on 8 inimest, nendeks on direktor, direktori asetäitja, pearaamatupidaja, 2
Tutvusime ka paari erineva tööriistaga lammutamise käigus, nagu näiteks löök-kruvikeeraja, millest on tõesti palju abi asjade osandamisel. Kruvisi lahti saada selle tööriistaga on hämmastavalt lihtne. Probleeme ei tegelenud nende asjade osandamisel. Nende asjade lammutamisel eriti palju juurde ei õppinud, tarkuseteri tuli juurde aga järgmises asjas. Autodega suhtlemine arvuti teel, ehk Diagnostikat. Tehti siis autole erinevaid rikkeid, esiteks ei töötanud makk ja signalisatsioon. Panime siis autole kaabli sappa ja uurisime asja lähemalt. Kustutasime veakoode ja asi ei lahenendu. Lõpuks jõutsime kaitsmeteni välja, selgus ,et mitmed kaitsmed olid läbi põlenud. Sai siis neid vahetatud kuni saime tööle autos ekraani aga ,,soundi" terror oli ikka ees, ning heli ei olnud. Siis selgus,et kaitsmeid on veel läbi. Koolis rohkem kaitsmeid ei olnud ja läksime uusi kaitsmeid juurde tooma. Tõime kaitsmed ära
Järvamaa kutsehariduskeskus Kodumajandus Projekt ,,Minu unistuste kodu" Juhendaja: Tiina Mälk Gerda Eesmäe KM22 Särevere 2010 Minu unistuste kodu Pildid ja tubade kirjeldused. Teine pool puhketoast, kus paistab kamin, laud ning diivan. Puhketuba viib kööki. Seda tuba võib nimetada puhketoaks, kus saab vaadata telekat ning niisama olla. Diivan on nahast. Põrand plaaditud, seinad valged, pitskardinad. 2 Külalistetuba. Siin saab kohvitada, kui on külalised külas, ning mõnusalt juttu rääkida. Tapeet on lilleline, ning aknast paistab mõnus vaade maja ette, kus on suur põld. Põrand plaaditud, diivan pehmest materjalist hallika värvusega. Koridor, pikk koridor, kus vahepeal on pingid. Uksed mis siin pildil on, viivad wc-sse ja vannituppa. Põrand plaaditud, seinad...
pgeneda. Mirjam hakkab suhtlema oma sprade tuttava Marioga, kes kaasab tdruku mngu. Mikk hletab Tartusse, tal pole kusagil elada ja temast saab tavaline tnavalaps. Ta tutvub asa ja Jaanikaga. asa vtab Miku enda hoole alla ja petab talle, kuidas tnaval hakkama saada, kuidas raha saada ja kuidas varastada. Mikk hakkab koos asaga mingeid tablette tarvitama. Viimasel on mingisugused tuttavad, Marx ja tema sbrad, kellega koos poisid eramajades vargil kivad. Mikk rikub kik ra ja signalisatsioon hakkab tle, Marx lubab poisid ra tappa. Mirjam joob koos Vilma ja Jartsiga kogu raha maha. Nad suitsetavad kanepit ja mngivad (mng seisneb selles, et igaks tmbab he tiku ja kellel on kige pikem annab lesande ja kellel kige lhem peab selle titma). Nad korraldavad hikas kikvimalike jamasid. Oma snnipeval magab Mirjam Jartsiga. Mario kaob kahtlaselt. asa ja Jaanika vetakse kinni, Mikk pseb pgenema. Ta ei leia Jaanikat ja asat. Raamat lppeb sellega, kuidas Mikk sillalt alla kukub ja surma saab.
Näidetena võib tuua: klaviatuurilt tuleva informatsiooni töötlemine, ekraanidele edastatav informatsioon, graafilised kasutajaliidesed, aruannete salvestamine. 10/10 6. Mis eristab ohutult riknevaid ja järkjärgult riknevaid reaalajasüsteeme? Tooge mõned näited (max 5p) Mõnedes ranges reaalajas töötavates süsteemides eksisteerib üks või rohkem ohutut olekut, millesse on ohtlike vigade korral võimalik süsteem viia. Näiteks raudtee signalisatsioon süsteem. Ohutu riknemine on ümbritseva keskkonna, mitte arvutisüsteemi omadus. Paljudes rakendustes ei ole ohutut olekut võimalik leida, näiteks lennukit juhtivas reaalaajasüsteemis. Sellises rakenduses peab arvutikobar rikete korral võimalikult kaua säilitama eluliste funktsioonide täitmise võime (võimalik, et väiksemas mahus kui normaalselt). Selliseid reaalajasüsteeme nimetatakse töövõimet säilitavalt riknevateks ehk siis järk-järgult riknevaks reaalajasüsteemiks. 5/5 7
Tooraine 17000 15000 5000 16000 Kommunaalid 400 300 200 400 Kontorikulud 30 30 5 30 Transport 350 300 120 400 Kindlustus 210 210 210 210 Signalisatsioon 60 60 60 60 Nõud 30 20 0 30 Turunduskulud 210 100 0 25 Sidekulu 120 100 210 210 Muud kulud 100 20 25 50
ioongradiendi tekitamine, signaalide vastuvõtt ja edastamine, vahendavad membraanidele tsütoskeleti kinnitumist, kontaktid teiste rakkude ja ekstratsellulaarse maatriksiga. Valkude seondumine membraaniga: transmembraansed valgud, kovalentselt seotud rasvhappe molekuli abil seostuvad valgud, kovalentselt seotud fosfatidüülinositooli (glükosüül-fosfatidüül-inositool ankur) abil seostuvad valgud, mittekovalentselt teiste membraanivalkudega seotud valgud. 18. Rakkudevaheline signalisatsioon. Keemiline signalisatsioon (endokriinne, parakriinne, autokriinne, sünaptiline). Kontaktsignalisatsioon. Signalisatsioon aukliiduste abil. Loomarakud kommunikeeruvad kolmel erineval moel: a)Rakud eritavad aineid, mis on mujal paiknevatele rakkudele signaaliks (keemiline signalisatsioon); b)Rakud ekspresseerivad oma membraanis signaalmolekule, mis toimivad rakkude otsesel kokkupuutel(kontaktsignalisatsioon); c)Rakud moodustavad aukliiduseid, mis
Õlitussüsteem jaguneb: a)Märja karteriga - väiksematel mootoritel, kus hoitakse õli karteris. b)Poolkuiva karteriga - keskmise võimsusega laevadel, õli kogutakse tsirkulatsiooni õlipaaki. On kaks pumpa üldiselt. c)Kuiva karteriga õlitussüsteem - õli valgub kahe põhja vahel olevasse tsirkulisatsiooni tanki. Selles süsteemis ei puutu õli kokku õhu hapnikuga ja õli oksüdeerumine on minimaalne.Kaasaegsete laevade õlitussüsteemi lahutamatuks elemendisk on mõõteriistad, signalisatsioon ja automaatika. 34. Jahutussüsteem - SPM-i kasutegur on ~50%. Kütuse põlemisel läheb ülejäänud 50% soojusenakaduma. Detailide ülekuumenemise vältimiseks tuleb soojus välja juhtida(~25%). Enim kuumenevatelt detailidelt nagu silinder, silidriplokk, kolb jne. Jahutamiseks kasutatakse kasutatakse magedat vett. Teisi hõõrdumisest kuumenevaid osasid jahutab määrdeõli, mida jahutatakse omakorda mereveega. Et vältida soojuspingeid siis tuleks jahutada sooja veega,mistõttu merevesi ei
· Kõrgspetsiifilisus (võtab vastu vaid kindla hormooni) · Kõrgafiinsus (võtab hormooni vastu juba väga väikeses kontsentratsioonis) · Küllastatusenomen (kui on 10 retseptorit, siis võtab vastu 10 hormooni, mitte rohkem) · Dünaamilised süsteemid (füsioloogilistes tingimustes retseptorite arvud muutuvad tähtis hormonaalsete preparaatide väljastamisel) Rakkudevahelisi regulatsioonivariante · Endokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja sekreteeritud SM viiakse verega märklaudraku retseptoritele (a) · Parakriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja sealt sekreteeritud SM difundeerub naaberraku retseptoritele (b) · Autokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja sealt sekreteeritud SM seostub sama raku retseptoritele (c) · Neurokriinne signalisatsioon: närvilõpmetes sünteesitud ja rakuvaheruumi sekreteeritud SM (mediaator,
Hotell on kolme korruseline ja stiilse sisearhitektuuriga. Hotellis on 20 numbrituba, restoran, veinikelder, koosolekuruum, saun, parkla ning suveperioodil ka suveterrass - kõik selleks, et saaksite end siin mugavalt ja hästi tunda. 20 hubast Euroopa mugavusstandarditele ja kaasaja turvameetmetele vastavat numbrituba on stiilse puidust sisekujundusega ja mahutavad kokku 37 inimest. Igas toas on vannituba, föön, minibaar, SAT-TV, telefon, signalisatsioon, internetiühendus ja programmeeritav ventilatsioon. Hotellis on eraldi toad mittesuitsetajatele ja allergikutele. Samuti on mõeldud puuetega inimestele, kelle tarvis on sisustatud nende erivajadustele vastav tuba. Hotelli esimesel korrusel asub 36 kohaline suurepärase köögiga restoran Taanilinna, mille menüü koosneb erinevate kuulsuste lemmikroogadest nagu Frank Sinatra, Armani, Anthony Hopkinsi ja teiste kuulsuste retseptikogudest. Pakub suurepärast võimalust korraldada
Kõiki rakke ümbritseb membraan: http://biomedicum.ut.ee/~andress/eesti/lood/aju%20kui%20arvuti.htm Kuidas me tunneme maitset? Keel koosneb rakkudest, mille ümber on membraan. www.nature.com/.../fig_tab /nature05401_F1 Vaata retseptorvalgu tööd! Vaata vahetunnil G-valgu (ajus) lugu - 5 min. Retseptor G-valk ja Ca kanal Retseptorvalk rakumembraanis töötab Ettekande teema: rakkudevaheline signalisatsioon: G-valk? Kuidas me näeme? Kui valgus jõuab fotoretseptorraku valgustundlike pigmentideni, muudab pigment kuju. Kolvikeste rakumembraanis paikneb pigment jodopsiin (näeme värve). Kepikeste membraanis on rodopsiin (aitab pimedas). Kuju muutus vallandab vajalikud reaktsioonid, mille tulemusena liigub signaal ajju. Koerad ja kassid näevad ka värve! http://webvision.med.utah.edu/imageswv/Sagschem.jpeg Silma võrkkesta ehitus
Kõiki rakke ümbritseb membraan: http://biomedicum.ut.ee/~andress/eesti/lood/aju%20kui%20arvuti.htm Kuidas me tunneme maitset? Keel koosneb rakkudest, mille ümber on membraan. www.nature.com/.../fig_tab /nature05401_F1 Vaata retseptorvalgu tööd! Vaata vahetunnil G-valgu (ajus) lugu - 5 min. Retseptor G-valk ja Ca kanal Retseptorvalk rakumembraanis töötab Ettekande teema: rakkudevaheline signalisatsioon: G-valk? Kuidas me näeme? Kui valgus jõuab fotoretseptorraku valgustundlike pigmentideni, muudab pigment kuju. Kolvikeste rakumembraanis paikneb pigment jodopsiin (näeme värve). Kepikeste membraanis on rodopsiin (aitab pimedas). Kuju muutus vallandab vajalikud reaktsioonid, mille tulemusena liigub signaal ajju. Koerad ja kassid näevad ka värve! http://webvision.med.utah.edu/imageswv/Sagschem.jpeg Silma võrkkesta ehitus
Asutuse arhiivi hoidlad peavad olema eemal laboratooriumitest, tootmishoonetest, ja olmeruumidest, kus säilitatakse või kasutatakse keemilisi või toiduaineid. Neil ei tohi olla ühiseid ventilatsiooni kanaleid, hoidlaid on varustatud tagavara väljapääsuga. Arhiiviruumides ei tohi olla kanalisatsiooni, gaasi, veetorusid. Harutorud on lubatud spetsiaalse kaitsevahendiga kaitstud. Välisuksed ja piidad on tuld tõkestavad, akendele paugutatakse metallraamid. Tuletõrje signalisatsioon paigaldatakse ja kasutatakse spetsiaalset elektrijuhtmestikku. Kaitsmed ja lülituskangid asuvad väljaspool hoidlat. Vastavalt ruumisuurusele on paigaldatud tulekustutid. Niiskust kontrollitakse vähemalt 2x nädalas kindlal kellaajal. Lubamatu on otsene päike, võimalusel aknad põhjapoole ja katta ruloodega. Dokumendid säilitatakse mappides või karpides kinnistes riiulites. Riiulite vaheline laius on 75cm. Riiulid paigutatakse küttesüsteemist vähemalt 60cm kaugusele
Küttekollete ette põrandale on paigaldatud keraamilised plaadid vältimaks põranda süttimist koldest tulevatest sädemetest. Evakatsiooniteedeks on 1. korrusel kolm väljapääsu. Pääs katusele on ette nähtud pööningu kaudu. Pööningule pääseb katusekorruse laes oleva pööninguluugi EI-15 (700x1200mm) kaudu. Hoonesse on varutud individuaalseid tulekustutuse vahendeid (vahtkustuti ja tulekustutustekk), paigaldada autonoomne tuleohu signalisatsioon. Garaazi piirded (seinad, lagi ja siseuks) on tulepüsivusega EI-30. 9.HÜDROISOLATSIOON JA PUIDU ANTISEPTIMINE Kõik puidukonstruktsioonid eraldada kivikonstruktsioonidest 2x isolatsiooni kihiga (nt.ruberoid).Kandvad puitkonstruktsioonid antiseptida. 6 10. TEHNILISED NÄITAJAD 1. Elamukrundi pind 1794,0 m2 2. Eluruumide pind 187,8 m2 3
mehhanismid, kuid ühe sektsiooni mehanismide rikke korral võivad seda sektsiooni teenindada naabersektsiooni mehhanismid. Seda nim ka dubleerimiseks. Trümmisüsteemid. Trümmisüsteem on süsteemide grupp mis on ette nähtud normaalse eksplotatsiooni käigus laevakeresse koguneva vee eemaldamiseks aga ka avarii korral laeva tungiva vee välja pumpamiseks. Siia alla kuuluvad: Kuivendus Vee eemaldus Ülelaske õliste pilsivete süsteem koos vastavate tarvikutega (õhutorud, mõõtetorud, signalisatsioon, mudakaitsevahendid, imitorude otsikud.) trümmi süsteem: 1. Kuivendussüsteem- on ette nähtud igapäevaseks laeva alumistesse osadesse koguneva vee eemaldamise tavalistes eksplotatsiooni tingimustes 1) kondentsvesi 2 )vesi mis tuleb torudele laeva tihedusest ja korpuse pragudest. Vee eemaldussüsteem on ette nähtud süüste veekoguste eemaldamiseks , mis satuvad laeva keresse avarii tagajärjel. Ülelaske süsteem on ette nähtud vee üle ja alla laskmiseks ruumidest kus puudub
LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 Mõõteseadmetega tutvumine 1.1. Üldalused Töö eesmärgiks on tutvumine elektrimõõteriistadega ning voolutugevuse, pinge ja võimsuse ning takistuse mõõtmisega. Mõõteriista konstandi määramine Mõõdetava suuruse väärtuse määramiseks tuleb eelnevalt leida mõõteriista konstant ehk ühele skaala jaotisele vastav mõõtühikute arv. Laboratoorsetel mõõteriistadel näitavad skaalajaotiste juures olevad numbrid jaotiste arvu, mistõttu konstant määratakse valemiga lmp C= , (1.1) n kus lmp on mõõteriista mõõtepiirkond; n – osuti tähishälbele vastav skaalajaotiste arv. Tehnilistel mõõteriistadel on skaala tavaliselt gradueeritud konkreetsetes mõõtühikutes. Voolutug...
näiteks katlavee toite pumbale mis kas annab vett katlasse juurde või siis pump seiskub. Automaatjuhtimine on protsess, mille puhul operatsioonid teostatakse süsteemi abil, mis funktsioneerib ilma inimese osavõtuta vastavuses etteantud algoritmile.(nt tuletõrje automaatne signalisatsioon + sprinklersüsteem) Automatiseeritud juhtimine. Osaline seadme automatiseerimine on selline, kus reguleerimisobjekt mõni üksik protsess on automatiseeritud. Seadme kompleksne (ka poolautomaatne) automatiseerimine on selline, kus ainult käivitamine ja seiskamine ja reziimide muutmine toimub käsitsi, kõik ülejäänud protsessid on automatiseeritud. 4.Automaatsüsteemide elementide karakteristikud. Staatiline karakteristik. Lineaarne ja mittelineaarne karakteristik
RISKIANALÜÜS Õppejõud: 2015 SISSEJUHATUS Käesoleva riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja ........................ ametikohal esineda võivad terviseohtlikud ohuolukorrad ja neid põhjustavad faktorid ning hinnata ohuolukorra tagajärgi ja toimumise tõenäosust. Riskianalüüsis on arvesse võetud töökohtade ja töövahendite kasutamisega seotud tervisriske. Analüüsi põhjal koostatakse tegevuskava riskide vähendamiseks töökeskkonnas. Lähtutud Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ja sellest tulenevatest määrustest. Käesolevas riskianalüüsis kasutatakse BS 8800 viie astme riskihindamise maatriksit (vt Tabel 1, 3 lk). 3 1 OHUTEGURITE KIRJELDUS Füüsikalised tegurid- valgustatus, õhutemperatuur ja -niiskus, ventilatsioon, müra. Keemilised tegurid- tolm, fenool. Bioloogilised tegurid- viirused, mikroorganismid, inimese endoparasiidid, hallitused...
Laiendatud hormooni mõiste järgi võivad hormoone toota mitte ainult spetsialiseerunud näärmerakud vaid kõik inimkeha rakud. Hormoonid on rakkude poolt toodetavad substantsid, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajatava muutuse tekitamiseks märklaudrakus ja mille sidumiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseptorid. Rakkudevahelise signalisatsiooni (regulatsiooni) variandid: · Endokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoriga. (Näiteks ACTH sünteesitakse hüpofüüsis, kuid toimib neerupealistele.) · Parakriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega. (pankrease D-rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankrease A- ja B-rakkudele.)
Laiendatud hormooni mõiste järgi võivad hormoone toota mitte ainult spetsialiseerunud näärmerakud vaid kõik inimkeha rakud. Hormoonid on rakkude poolt toodetavad substantsid, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajatava muutuse tekitamiseks märklaudrakus ja mille sidumiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseptorid. Rakkudevahelise signalisatsiooni (regulatsiooni) variandid: · Endokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoriga. (Näiteks ACTH sünteesitakse hüpofüüsis, kuid toimib neerupealistele.) · Parakriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega. (pankrease D-rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankrease A- ja B-rakkudele.)
Hormoonide klassifikatsioon (keemilise koostise alusel kõige laiem käsitlus). o Aromaatset tuuma sisaldavad o Steroidsed o Peptiidid ja valgud Hormoonide süntees organismis endokriinsed näärmed, kus veel hormoone toodetakse (kus tehakse, mis edasi saab)? o Mõisted parakriinne, autokriinne, endokriinne ja neurokriinne signalisatsioon. o Rakkudevahelised signalisatsioonid o Parakriinne- toimuvad ainult vahetus läheduses olevatele rakkudele o Endrokriinne- signaalid satuvada verre ning sealt levivad üle kogu keha laiali paiknevatele rakkudele o Neurokriinne- toimuvad läbi närvilõpnetes olevate mediaatorite või transmitterite Kuidas on hormoonide toime organismis reguleeritud? o 9. Inimorganismi ainevahetus
nn. proteoglükaanidele. Maatriksi valgud - kollageen (põhiline valk), elastiin, fibronektiin, laminiin. Kollageeni fibrillide ruumilist organiseeritust kujundavad neid sünteesivad rakud - fibroblastid. Elastiin on valk, mis annab kudedele elastsuse. Fibronektiin on adhesiivne valk; võimaldab rakkudel kinnituda ekstratsellulaarsele maatriksile. 19. Rakkudevaheline signalisatsioon. Kontaktsignalisatsioon. Valgulised hormoonid, neurotransmitterid. 15 Signaalmolekulid määravad raku positsiooni ja kindla rolli organismis. Samuti selle, kas antud rakk peab jagunema või mitte. Kui see mingil põhjusel ei tööta, tulemuseks võib olla näiteks vähkkasvaja, mis võib tappa kogu organismi. Loomarakud kommunikeeruvad kolmel eri moel: 1
[1, lk 6] 7 3.Võimalikud lahendused Inimtegevuse kahjuliku mõju vähendamiseks on mitmeid võimalusi. Praeguseks on juba kaitse alla võetud mitmed tähtsamad talvituskoopad, kuid praegune looduskaitseseadus ei keela nende külastamist. Seetõttu on teadlased soovitanud keelata kõigi talvituskoobaste külastamine talvisel ajal ja suuremate koobaste külastus kogu aeg ning selle kontrollimiseks luua signalisatsiooni- süsteem. Signalisatsioon teavitaks sissetungija korral turvafirmat, mis tuleks kiiresti kohale ja tegeleks seadusemurdjatega. Kui kontrollmehhanism hakkaks korralikult tööle, siis võiks mõelda kontrollitud külastuste lubamisele. Neid külastusi peaksid loomulikult läbi viima nahkhiirte eksperdid, kes jälgivad, et inimkülastus tõmmulendlastele kahjulikku mõju ei omaks. Lisaks tuleks kaitse alla võtta mõisakeldrid kui tähtsad talvituspaigad ja hoida neid seisus, mis sobib nahkhiirtele talvitumiseks. [4]
Ühenduste loomist juhib reaal-ajas töötav protsessor. Kaasaegseid kohalikke keskjaamu iseloomustab nende ülesehitus moodulitena. See võimaldab lihtsalt suurendada jaama mahtu ja panna juurde lisavõimalusi. Kõik jaamad omavad teatud põhifunktsioone, olenemata nende paiknemisest üldises võrgus. Jaama põhifunktsioonid on: · Kommutatsioon grupilüliti tasemel · Tugiaste, kaasa arvatud jaama terminalilülitus (ETC) · Signalisatsioon ühenduse pidamiseks teiste jaamadega (SS7) · Juhtimisfunktsioon · Hoolduse võimaluste toetamine Jaamal on lisaks põhifunktsioonidele veel funktsioone: · Abonendiaste, mille kaudu antakse abonentliinile toitepinge, milles tehakse A/D ja D/A muundamised, tihendatakse ühendusi grupilüliti suunas ja antakse edasi signaale abonendile ja abonendilt ning mis täidab ja juhtimisfunktsioone · Abonendi teenindusfunktsioonid Abonendiaste
11. Elektriohutus Madalpinge: alla 1000V Kõrgepinge: üle 1000V Elektritraumad: töö pingestatud ahelas ilma kaitsevahenditeta Põletused Elektrilöök Näide Grupiline surmajuhtum kõrgepingejuhtmete lähedal autokraanaga töötamisel. 29. juulil töötas objektil kraanajuht, kes lasti vabaks seoses isa surmaga. 30. juuli hommikul otsustati direktori juures nõupidamisel määrata autokraanale tööle kooli õppemeister, kellel ei olnud kutsetunnistust. Õnnetus toimus järgmisel päeval 1. augustil. Töö toimus 15 kV-se elektriliini ohtlikus tsoonis, kuid peainsener ega kraana korrasoleku eest vastutaja ei tundnud kraana asukoha vastu huvi. Tööleht oli täitmata. Kraananoole transpordiasendisse pööramisel puutus koormatross vastu elektriliini äärmist juhet 6,1 m kõrgusel maapinnast. Selle tagajärjel sattusid kraana tugikäppi paigaldanud 4 meest voolu alla. Kaks neist said surma. Teisaldatavat maandust ei kasutatud, ohtliku pinge signalisatsioon oli välja ...
15. Kirjeldage nii üksikasjalikult kui suudate informatsiooni edastamist närvisüsteemis. V: Neuronil on puhkeseisundis membraanipotentsiaal. St, et membraan on elektriliselt laetud ja selle tasakaalu kontrollib Na-K pump. Neuroni ärritamine kutsub esile muutuse ioonide läbilaskmises. Muutunud iooniline tasakaal saadab elektrisignaali mööda aksoneid teistesse neuronitesse. Aksoni lõpus vabaneb neurontransmitter, mis destabiliseerib järgmise raku ning signaal jätkub. NEUROKRIINNE SIGNALISATSIOON · Esineb närvikoes, kus rakud sekreteerivad neurotransmittereid, mis sekreteeritakse ekstratsellulaarsesse ruumi · Neurotransmitter liigub sünaptilise vedeliku vahendusel märklaudrakuni, kus ta seostub spetsiifiliste retseptoritega: · Märklaudrakk võib olla postsünaptiline (kaugus 50 nm) või presünaptiline (sama rakk) · Näit. noradrenaliini sekreteeritakse südame närvilõpmetes ja ta toimib südamelihase rakkudele
kanali kohta 64 kbit/s (64 000 bitti sekundis). Teine levinud ISDN-liin on PRI ja tema Euroopas kasutatav füüsiline kuju S2. See kannab endas 30B+D kanalit ja ülekandekiirus on 2048 kbit./s (B-kanalid 64 kbit/s, D-kanal 64 kbit/s ja signaalinfo 64 kbit/s). S2 enamlevinud kasutusala on telefonikeskjaamade ühendamine. Peaaegu kõik ISDN-telefonijaamad, kus on abonente poolsada vöi enam, ühendatakse linna telefonivõrku ühe või mitme S2 liiniga. S2 eelkäija on R2 signalisatsioon. See oli samuti 30 kõnekanaliga 2 Mbit/s liin, ent ei omanud veel mingit pistmist ISDN-ga. Üle S2 on võimalik kanda kõike informatsiooni, mis on määratud ISDN-ga. Tuleb ent märkida, et PRI tähendab 30B+D ühendust ainult Euroopas. Aasias on see standard 31B+D, Ameerikas 23B+D (1564 kbit/s). S2 vajab k traadipaari, kasutades üht saatmiseks, teist vastuvõtuks. ISDN RAKENDUSALAD JA KUIDAS NEID ELLU VIIA Lihtne andmeside See on see, mida on põhiliselt tehtud
Veel kuulub talukompleksi majapidamisait, kus on kaks wc, dussiruumid ja köök aitades ööbijatele. Kopleksi kuluvad veel külakiik, grillmaja, lebola, tiik ja suur kivikelder. Hooned paiknevad ümber talõue ringikujuliselt. 5 Üks ait on mõeldud puhtapesu ja valvesignalisatsiooni sisse- ja välja lülitamiseks. Ööseks pannakse kõik aidad lukku ja signalisatsiooni alla. Kui signalisatsioon hakkab tööle saadetakse häire falckile ja nad on 10 min. jooksul kohal. Juhul kui tegemist on valehäirega, tuleb alarm ise välja lülitada ning helistada falckile ja öelda, et tegemist oli valehäirega. Valvesüsteemi kontrollitakse iga teatud ajavahemiku tagant. Minu tavaline tööpäev algab kella9-st ja lõppeb kell 17.00 või kuni päeva ülesanded täidetud saavad. Kui ettevõttes on mingi üritus või on ööbijad majas, ärkan ja lähen magama nende
·Laiendatud hormooni mõiste järgi võivad hormoone toota mitte ainult spetsialiseerunud näärmerakud, vaid sisuliselt kõik inimkeha rakud ·Hormoonid on rakkude poolt toodetavad substantsid, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajatava muutuse tekitamiseks märklaudrakus ja mille sidumiseks on märklaudrakul (plasmamembraanis, tsütoplasmas, tuumas, mitokondrites või mujal) spetsiifilised retseptorid. Rakkudevahelise signalisatsiooni (regulatsiooni) variandid: ·Endokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoritega (Näiteks, ACTH sünteesitakse hüpofüüsis ja toimib neerupealistele). ·Parakriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega (pankrease D rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankrease A ja B rakkudele).
1) Diffundeeruvad keemilised signaalid (toimivad distantsil) 2) Otsene kontakt plasma membraani ja lähedal asuvate rakkude vahel (on tähtis näiteks lümfotsüütide puhul, kui nad liiguvad kudedes ja skaneerivad rakke: kas seal on võõrad antigeenid). 3) Otsene tsütoplasmaatiline kontakt gap-ühenduste vahendusel (mulk-ühendused) (tähtis roll lihasrakkudes) Diffundeeruvad keemilised signaalid kasutatakse: Parakriinne signalisatsioon – some are local mediators that act on neighboring cells, reaching their targets by diffusion over relatively short distances 3 Autokriinne signalisatsioon – secreted chemical also acts on the cells that secreted it Endokriinnääre – hormones are secreted into the blood by specialized glands – to act on various tissues around the body Sünaptiline signaliseerimine – nerve cells release
Lõpuks kasvavad dorsaalne ja ventraalne osa kokku. Inimesel säilib vaid ventraalne pankrease juha, mis viib seedeensüüme soolestikku. · Kopsude areng hingamiselundkond areneb samuti ürgsoolest vastusena südamest tulevale FGF signaalile. Esmalt tekib larüngotrahheaalne vagu, mis pikeneb ventraalselt. Vagu jaguneb kaheks haruks, millest arenevad kopsud ja bronhid. Oluline on endodermaalse epiteeli ja mesenhüümi vastastikune signalisatsioon. (Endoderm vooderdab hingetoru, bronhe ja kopsu alveoole.) Primitiivsest endodermist pärineb parietaalne ja vistseraalne endoderm ning neist mood hiljem rebukott. Vistseraalne endoderm on oluline signalisatsiooni keskus arenevas embrüos. Endoderm on vajalik mitmete mesodermaalsete organite arengu induktsiooniks ning ka ürgsoole tekkeks. Ürgsoolest areneb seede- ja hingamiselundkond
meetmeid säilimiseks või reaalset ohtu vähenemises. Laos tekib puudujääk kogu kauba ulatuses. 6) Tööandja maksab töötaja ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. Mõistlikku hüvitise suuruse peavad pooled omavahel kokku leppima ja eelkõige sõltub hüvituse suurus eelkõige ülempiirist. Siin tuleb arvestada tööandja poolt vara säilimiseks või säilimise tagamiseks kasutusele võetud abinõusid, turvakaamerad, signalisatsioon, laoprogrammid ning kui suur on puudujäägi tekkimise võimalus. Kindlasti ei saa mõistlik hüvitis sisalduda töötasu alammääras. Varalise kokkuleppe alusel on töötaja kohustatud hüvitama kahju kokkulepitud rahalise ülempiiri ulatusest, sõltumata sellest, kas ta oli süüdi kahju tekkimises või mitte kuna ta ei ole täitnud endale kokkuleppega võetud kohustust. Tööandja saab sõlmida kokkuleppe mitme töötajaga ühe ja sama vara kohta
püüavad ära hoida reguleeritava suuruse nihet enne, kui häiring on mõju avaldanud. Niiviisi valmistatakse organismi eelseisvaks tegevuseks ja ümbritsevate tingimuste muutuseks ette ning hoitakse ära reguleeritava suuruse suuremad nihked või viiakse need kiiremini vastavusse organismi vajadustega. · Kohastumuslik kontroll · Esineb närvisüsteemis. Näiteks: Tingitud refleks · Näiteks ka olukord, kus inimene enne külma vette hüppamist hakkab üle keha värisema. Endokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoritega(Näiteks, ACTH sünteesitakse hüpofüüsis ja toimib neerupealistele). ·Parakriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega(pankreaseD rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankreaseA jaB rakkudele).
KOOLIPROBLEEMID TÄNAPÄEVA NOORSOOKIRJANDUSES Uurimistöö SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................3 1. ÜLEVAADE TEOSTE PROBLEEMIDEST...................................................4 1.1. Sisu, autori tutvustus ja probleemid............................................................4 1.1.1. Helga Nõu ,,Tõmba uttu" KADEDUS.....................................................................4 1.1.1.1.Helga Nõu.............................................................................................................6 1.1.2.Reeli Reinaus ,,Must vares" - RASS...........................................................................6 1.1.2.1. Reeli Reinaus.......................................................................................................8 1.1.3....
(nt. melatoniin) - Sugunäärmed toodavad suguhormoone mis mõjutavad sootunnuste arengut. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas. (Naise suguhormoonid on östrogeen ja progesteroon ning mehe suguhormoonideks on testosteroon.) (nt. testosteroon) - Neerupealised toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks. Mõisted parakriinne, autokriinne, endokriinne ja neurokriinne signalisatsioon. - Parakriinne Rakud toodavad lokaalseid mediaatoreid, mis toimivad ainult vahetus läheduses olevatele rakkudele; Lokaalsed mediaatorid lagundatakse või seotakse väga kiiresti, mistõttu ringlusse satub neist väga väike hulk - Autokriinne üks võimalikke mehanisme, mis on aluseks nn. kooperatsiooni efektile varajases arengus. See seisneb selles, et mingi rakkude grupp on
püüavad ära hoida reguleeritava suuruse nihet enne, kui häiring on mõju avaldanud. Niiviisi valmistatakse organismi eelseisvaks tegevuseks ja ümbritsevate tingimuste muutuseks ette ning hoitakse ära reguleeritava suuruse suuremad nihked või viiakse need kiiremini vastavusse organismi vajadustega. · Kohastumuslik kontroll · Esineb närvisüsteemis. Näiteks: Tingitud refleks · Näiteks ka olukord, kus inimene enne külma vette hüppamist hakkab üle keha värisema. Endokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoritega(Näiteks, ACTH sünteesitakse hüpofüüsis ja toimib neerupealistele). ·Parakriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega(pankreaseD rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankreaseA jaB rakkudele).
Kriminoloogiaon teadmiste kogum õigusrikkumistest ja kuritegevusest kui sotsiaalsest nähtusest. See teadmiste kogum hõlmab oma raamides seaduste loomise, seaduserikkumiste ja seadusterikkumistele reageerimise protsesse” Edwin H. Sutherland n Kuriteo mõiste on tihedalt seotud sotsiaalse normi mõistega. n Tuletame meelde, et sotsiaalsed normidon käitumisreeglid, mis määratlevad, milline käitumine on sobilik antud sotsiaalses kontekstis. Norm kas ütleb, kuidas tuleb käituda või keelab teatud käitumisviisi. Võib eristada: n Normidest kinnipidamine (konformne käitumine) n Hälbiv käitumine n Kuritegu Hälbiv käitumine vs normidest kinnipidamine Nt, Kas inimeselt elu võtmine on alati kuritegu? nSee, mida peetakse hälbivuseks ühes ühiskonnas ühel ajal, võib teises ühiskonnas või samas ühiskonnas teisel ajal olla normaalsuseks. Hälbiv käitumine Hälbiv...
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakendu...
8.1. Maandustakistus 8.2. Puute- ja sammupinge 8.3. Potentsiaali ühtlustamine 8.4. Maandusseadme konstruktsioon ja arvutus 9. Jaotlate konstruktsioon 9.1. Elektriohutust ja talitluskindlust tagavad nõuded 9.2. Ohutusvahemikud 9.3. Lahtised ja kinnised jaotlad 9.4. Kohapeal koostatavad ja komplektjaotlad 9.5. Lahtiste jaotlate konstruktiivsed iseärasused 9.6. Alajaamade piksekaitse 10. Alajaamade omatarve 11. Elektrimõõtmised. Juhtimine, kontroll ja signalisatsioon TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 1 Rein Oidram _____________________________________________________________________ 1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid Alajaam on: 1. Ülekande- või jaotusvõrgu suletud elektrikäiduala koos jaotlate ja/või trafodega (EVS-HD 637 S1:2002 järgi). 2
2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Organismi regulatsioon närvisüsteemi kaudu toimub nt reflekside kaudu. Humoraalne regulatsioon toimub hormoonide vahendusel. Autoregulatsioon on organi sisemine võime tagada normaalne keskkond ilma närvisüsteemi või hormonaalsete mõjudega. Tagasiside võib olla negatiivne, postiivne või ennetav side. Rakkudevaheline kommunikatsioon: *Autokriinne, parakriinne, endokriinne signalisatsioon *Elektrisignaalid *Lipofiilsed ja lipofoobsed signaalid *Ahelsignaalid-signaalikaskaadid 3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid/retseptorid, toime. Soole närvisüsteem. Autonoomne osa PNS-st (perifeerne närvisüsteem) on motoorne süsteem siseorganite jaoks, kehas asetsevatele
Loengukursus AEK 3025 v Rein Oidram _____________________________________________________________________ 9.2. Ohutusvahemikud 9.3. Lahtised ja kinnised jaotlad 9.4. Kohapeal koostatavad ja komplektjaotlad 9.5. Lahtiste jaotlate konstruktiivsed iseärasused 9.6. Alajaamade piksekaitse 10. Alajaamade omatarve 11. Elektrimõõtmised. Juhtimine, kontroll ja signalisatsioon ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 1 Rein Oidram _____________________________________________________________________ 4. Alajaama kommutatsiooniseadmed 4.1. Võimsuslüliti 4.1.1. Elektrikaar ja elektrikaare kustutamine Võimsuslüliti on kommutatsiooniaparaat, mis on ette nähtud lühisvoolude,
Põrandakatete paigaldamine 75 Kontoriruumide põrandakatete paigaldamine m2 595 0,7 416,5 6 9 76 Koridoride ja trepikodade keraamilisest plaadist põrndakatted m2 369 1,3 479,7 4 15 VEEVARUSTUS, KÜTE, KANALISATSIOON, VENTILATSIOON 77 Elektrivarustus, kilp, valgustus jm/tk 0 78 Side, signalisatsioon, telefon jm 0 79 Ventilatsioon jm 0 80 Jahutus jm 0 81 Kanalisatsioon jm 0 82 Veevarustus jm 0
Dorsaalne ja ventraalne osa kasvavad lõpuks kokku. Inimesel säilib vaid ventraalne pankrease juha, mis viib seedeensüüme soolestikku. Kopsude areng Hingamiselundkond areneb ürgsoolest vastusena südamest tulenevale FGF signaalile. Neelus tekib larüngotrahheaalne vagu, mis pikeneb ventraalselt. Vagu jaguneb kaheks haruks, millest arenevad bronhid ja kopsud. Oluline on endodermaalse epiteeli ja mesenhüümi vastastikune signalisatsioon. Endoderm vooderdab hingetoru, bronhid ja kopsualveoolid. Kopsud on embrüonaalses arengus viimasena diferentseeruvad organid. 8. Jäseme areng Jäsemeväli kui morfogeenne väli Jäsemeväli on piirkond, kuhu on koondunud rakud, mis on võimelised jäset moodustama. Sabakonnalistel on jäseme morfogeneetiline väli somiitide naabruses pronefrose kohal. Vaba jäseme esmaseks allikaks on jäseme morfogeneetilise välja
Oma mõtete napp, selge, arusaadav väljendamine pole kirjalikus kõnes sugugi lihtne. afektiivne-impulsiivne, situatsiooniline, suhtumist väljendav reaktsioon ( ah, oot-oot, ai-ai...). Temas kajastuvad emotsioonid , ta ei ole lõpuni teadvuse poolt kontrollitav dialoog - kahekõne monoloog- ainukõne ehk ühekõne Kõne funktsioonid: Suhtlemiseks: 1) kommunikatsioon 2) ekspressioon Mõtlemiseks: 1) signalisatsioon 2) üldistamine Assotsiatiivne eksperiment-idee lähtub sellest, et iga sõna kutsub esile teatud asssotsiatsiooni, mida saab väljendada teise sõnaga ( nt puu-lehed; naelad-haamer)Tähendust omab antud kontekstis nii assotsiatsiooni tekkimise kiirus ( viivis e.latents) kui ka seda väljendava sõna valik. Eksperimentseisneb selles, et kahtlustatavale ( nt. mõrvarile)esitatakse järjest sõnu, millele ta peab vastama kohe esimesena pähetuleva sõnaga
märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoritega (Näiteks adrenokortikotroofne hormoon sünteesitakse hüpofüüsis, kuid ta toimib neerupealistele ) 2.parakriinne toime - Endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub seal retseptoritega ( pankrease D-rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankrease A- ja B-rakkudele ) 3.Autokriinne signalisatsioon - Endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoritega ( somatostatiini toime enda sekretsioonile ) 4.Neurokriinne signalisatsioon : Närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul (mediaator, transmitter ) liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega (näiteks noradrenaliini sekreteeritakse südame närvilõpmetes ja ta toimib südamelihase rakkudele,
ehitusjarelvalve.ee · ELEKTRIKONTROLLI KESKUS www.eeinet.ee TULEOHUTS TULEOHUTUSE SÕNAVARA EVS-ISO 8421:1998 TULEKAHJUDE KLASSIFIKATSIOON EVS-ISO 8421:1998 NÕUDED ESMASTELE TULEKUSTUTUSVAHENDITELE JA NENDE VAJADUS RTL 1998, 220/ 221, 875 · TULEKUSTUTITE KLASSIFIKATSIOON (LISA 1) · TULEKUSTUTITE VALIK JA PAIGALDUS ( II JA III) · TULEKUSTUTITE KORRASHOID (IV) TOOTMISPROTSESSIDE TULEOHULIIGITUS KUSTUTID TULETÕRJE SIGNALISATSIOON RTL 2002, 78, 1202 TULEKUSTUTUSMEETODID TULEOHUTUSE ÜLDNÕUDED RTL 2000, 99, 1559 · NÕUDED TULEOHUTUSE KORRALDAMISELE §4-§13 · TULEOHUTUSNÕUDED TERRITOORIUMILE §14-§24 · TULEOHUTUSNÕUDED EHITISELE §25-§38 · TULEOHUTUSNÕUDED ELEKTRISEADMETELE §57-§66 · TULEOHUTUSALANE JUHENDAMINE (LISA I) EHITISE TULEOHUTUS ET-1 0109-0235 TÖÖTERVISHOID VALGUSTUS P.Tint ,,Töökeskkond ja ohutus" lk 120 MÜRA P
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
