· Jaotuvus: inimene on suuteline üheaegselt sooritama kaht või enamat tegevust ja seda just olukordades, kus puudub võimalus kiirelt vahetada kahe eri tegevuse vahel (nt auto juhtimine + samal ajal vestlus kaassõitjaga) · Ümberlülitatavus: infokanaleid rohkem kui üks ja inimene peab ühelt lülituma teisele ja tagasi (nt loengus õppejõu jutt slaid seinal konspekt laual) Kontsentratsioon: väljendab valivuse sügavust, kuivõrd tausta signaalid on teadvusest välja tõrjutud (meestel on uuringute kohaselt kontsentratsiooni võime parem) Tähelepanu lülitub tegurite võrdsuse korral signaalidele, mis on: intensiivsemad; bioloogiliselt tähtsamad (nt võivad olla eluohtlikud); ootamatud; liikuvad; ebatavalised; harjumuspärase puudumine (nt näod pildil, kuid ühel puuduvad silmad seda märgatakse esimesena); esmasuse printsiip e pannakse paremini tähele seda, mis ilmub esimesena Tähelepanu häirivad tegurid:
rahumeelsust on rohkem. Idealiseerimine naistel- kes palju filme vaadanud, kujutanud ette, nad on eemale tõmbunud rohkem. Armumise mehhanism S.Schacheri emotsioonide teooria- Tegelikult selleks, et inimene üldse armuks, peab olema mingi füsioloogiline erutus. Sümpaatiline närvisüsteem peab olema lahti raputatud. E.Berscheid, E Walster ka sellest kirjutanud. Armastuse biokeemia Kolm faasi armumisel: 1 faas- iha, esile tungivad füüsilised signaalid, esimene ülesanne leida kaaslane. 2 faas- Kirg, partneriga seotud sundmõtted, partnerile omistatakse emotsionaalseid tähendusi, väga võimas 3 faas- kiindumine- kirg hakkab vähenema, aga seos ja kiindumustunne hakkab tõstma. Vahel võib hakata suhe ka kiindumisest. Hormoonid: Dopamiin- käivitab selle kõik, et edasi kaugemale jõuda, tekib keskendunud tähelepanu, motivatsioon, eesmärgile pühendatus, uudishimu hormoon,
Emotsioonid annavad meile vihjeid probleemide lahendamiseks ja nad on meie peamine side teistega. Emotsionaalsed filtrid blokeerivad või moonutavad meie arusaamist. Krishnamurti «First and last freedom». 7 Kehakeele lugemine Juhised kehakeele lugemiseks: 1) Ürita teadlikult fokuseerida tähelepanu vihjetele, mis on sinu arvates kõnekaimad. 2) Jälgi, millises kontekstis mitteverbaalsed signaalid edastatakse. 3) Pane tähele vasturääkivusi, kui neid ilmeb. 4) Teravda tähelepanu iseenda suhtlemisega seonduvate tundmuste suhtes. 5) Peegelda pertnerile sageli tagasi, kuidas teda mõistsid, et ta saaks sind parandada või su arusaamist kinnitada. Kuulajatena saame kõneleja emotsioonide kohta infot erineva allika kaudu: /Auditoorses kanalis/ 1) sõnad 2) hääle kõla 3) kõne kiirus, pauside sagedus ja pikkus ning see, kui sageli saadavad mõtepause häälistused
.mürast või segamisest :Kommunikatsiooniuurimuste domineeriv paradigma Liberaal-pluralistlik ühiskonnaideaal - Funksionalistlik perspektiiv - Lineaarne mõjude edastamise mudel - Mõjuvõimas meedia, mille toime sõltub ka grupisuhetest - Kvantitatiivne uurimus ja muutujate analüüs - Empiiriline uurimus on selgitanud, et lihtne edastamise mudel ei tööta mitmel põhjusel. Peamised põhjendused on järgmised: signaalid ei jõua vastuvõtjateni või nendeni, kellele need mõeldud olid, teadetest ei saada aru selliselt, nagu need olid saadetud, kanalis on liiga palju ületamatut müra või ei .toimu meedia vahendusel Alternatiivne paradigma Erinev nägemus ühiskonnast, mis ei aktsepteeri valdavalt liberaal-kapitalistlikku korda kui õiglast või möödapääsmatut või parimat võimalikku, mida patusele inimkonnale soovida võiks. Ka ratsionaalsele
Tümotsüüdid pääsevad tüümusesse läbi veeni, kus nad esmalt liiguvad subcapsular regiooni, kus toimub nende t-retseptorite ümber organiseerumine. Tümotsüüdid on suuremad kui küpsed T-rakud ja prolifereeruvad aktiivselt. (Varaste tümotsüütide eellaste puhul: kui rakud edukalt reorganiseerivad oma TCR-b lookuse ning ekspresseerivad funktsioneeriva eel-TCR- kompleksi, siis nad paljunevad kiiresti ja teevad läbi edasise diferentseerumise ekspresseerides ko-retseptoreid CD4 ja CD8. Signaalid kantakse üle eel-T retseptorite raku proliferatsiooniks ja CD4/CD8 ekspressiooniks (DP)) Aktiivset proliferatsiooni aitavad stimuleerida mitte lümfoidsed tüümuserakud, mis sekreteerivad tsütokiini. ja ahelate geenide ümberkorraldused, on vajalik RAG-1 ja RAG-2 valkude aktiivsust. Pärast proliferatsiooni, pääsevad rakud edasi tüümuse korteksisse. Seal interakteeruvad nad tüümuse struuma rakkudega, makrofaagid
PSÜHHOLOOGIA ALUSED TEEMA 1- PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR 1. Psühholoogia- teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Uurib kuidas väline mõjutus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi- kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. PSYCHE- HING LOGOS- ÕPETUS 2. Psühholoogia jaguneb: Eelteaduslik psühholoogia- on levinuim ja vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibe...
Verevoolu reguleerimine: silelihaskihile veresoonte seintes on omane teatud toonus, ehk pinge. Muutused lihastoonuses muudavad veresoone läbimõõtu ja seeläbi voolutakistust. Kui toonus suureneb, siis veresoon aheneb ja voolutakistus suureneb. Veresoone seina toonust kontrollivad sisemised ja välimised faktorid. Sisemised faktorid: Silelihase reaktsioon venitusele, temperatuurile, kudedest vabanevatele keemilistele faktoritele. Välimised faktorid: autonoomne närvisüsteem, hormoonide signaalid. Sisemised faktorid Rõhu suurenemisele vastab silelihas reflektoorselt kontsaktsiooniga. Takistust suurendatakse ning voolukiirus aeglustub. 12 Metavoolne hüpereemia: rakkudest vabanevatel ainevahetusjääkidel (Co2, piimhape) on silelihast lõõgastav toime, ehk verevool kiireneb. Välimised faktorid
Isiklikud iseäralisused (labiilsus, madal enesekontroll, impulsiivsus; mahasurutud emotsioonid kumulatiivne afekt) c. Organismi hetkeseisund (väsimus, kurnatus, psüühiline pinge) d. Ealised iseärsused (puberteet ja postpuberteet; klimakteerium) 2) Käitumisiseärasused a. Teadvude ahenemine b. Käitumise ootamatus ja tormilisus, spontaansus c. Liigutuslik erakordsus ja võimekus d. Autonoomsed signaalid (jume, silmade suurenemine, värisemine, karjumine, jääle moondumine, sügav hingamine) e. Mäluhäired, amneesiavõimalus f. Järelreaktsioonid (kurnatus, jõuetus, apaatia, uni, kergendus) g. Suhtumine toimepandusse kahetsus, ülestunnistus, heastamispüüd, üleelamised; varjamine mittesihipärane ja mitteosav ja mitteefektiivne. SEADUSES Vana kriminaalkoodeks: § 103, 109, 37. Karistusseadustik § 57, lg 6. § 57
CPU --> parallel to serial converter --> serial data --> serial to parallel converter peripheral controller CPU ja peripherali vahel Peripheral interface chip --> Seal konverteeritakse juhtsiini, aadress-siini & andmesiini inf perifeeriaseadmele arusaadavale kujule. CPU+mem <--> Host adaptor <--> controller <--> device 34. Mikroprotsessori juurde kuuluvad komponendid: kontroller programmeritav protsessor, mis juhib I/O seadet, teisendab elektromagnetilised signaalid, mis siinides levivad kahendkoodideks, puhverdab andmeid CPU ja device'i vahel, kui kiirused on erinevad, otsib ja korrigeerib vigu andmeedastuses mälukontroller saab CPUst aadressi, võtab vastava mälusõna oma registrisse ning saadab prose poole cache kontroller saab CPU-st signaali ning otsib selle järgi cache'st andmeid, kui leiab, tekitab siinitsükli CPU-ga. siinikontroller kindlustab siiniprotokolli täitmise ... viib andmed antud kindlal
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond MÕJUSTAMISE PSÜHHOLOOGIA R.B.Cialdini Referaat Juhendaja: Riin Seema Tallinn 2007 1. SISUKORD Tallinn 2007.................................................................................................................. 1 1. SISUKORD................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 MÕJUSTAMISRELVAD.............................................................................................4 Klõps, vurr ..............................................................................................................
Vegetatiivne e. autonoomne: sümpaatiline osa (energia kulutamine, loob valmisoleku kiireks reageerimiseks), parasümpaatiline osa (energia kogumine, soodustab organismi talitlusvõime taastumist) NS ülesandeid: väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. Stiimulit vahendavad signaalid kutsuvad retspetorites esile seisundimuutused, mis käivitavad närviimpulsid (elektrokeemilised muutused närvirakus ja närvikius) ning mis juhitakse sensoorseid e aferentseid närvijuhteteid pidi selja-ja peaajusse, kus neid töödeldakse. Töötlemise tulemusel kujundatud vastusimpulsid saadetakse eferentseid juhteteid pidi keha organitesse ja lihastesse. Närvirakud e. neuronid on närvisüsteemi nii morfoloogiliseks kui ka funktsionaalseks ühikuks.
produktsiooni analüüsi - statement validity assessment Polügraaftest / "valedetektor"/ emotsionaalsete seisundite instrumentaalne diagnostika Klassikaline versioon: Registreeritakse füsioloogiliste reaktsioonide muutused, mis vallanduvad küsitlemise käigus: - hingamine (rinnakorvi liikumise järgi) - higistamine (naha galvaaniline refleksi järgi) - vererõhk (mansett ümber käe) - pulss (mansett ümber käe). Need signaalid registreeritakse kirjutussulgede võngetena paberil. Analüüsitakse - otse neid võnkeid - spetsiaalset tarkvara kasutades. Uuemad variandid: registreeritakse muutusi aju toimimises. Testide tüübid. The Control Question Test. Kontrollküsimuste test. Kasutatakse konkreetse kuriteo uurimisel. CQT koosneb tavaliselt 10 küsimusest. Esitatakse kaht tüüpi küsimusi - asjasse puutuvad ja kontrollküsimused. Eeldatakse, et
a) loomulik keel b) tehiskeeled (näiteks noodikiri, matemaatilised tabelid ja arvutused) c) visuaalne kommunikatsioon (näiteks pildid, diagrammid) d) mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel Kehakeele liigitamine Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. Tänase päevani käivad vaidlused, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, geneetiliselt päritavad või on neid võimalik omandada. P. Ekman, kes uuris viie erineva kultuuri esindajate miimikat, kinnitas Darwini oletusi kaasasündinud zestidest. Ta tegi kindlaks, et teatud emotsioonide väljendamisel oli erinevate kultuuride esindajate näoilme sarnane. Uuringute põhjal on jõutud tulemuseni, et zeste saab liigitada järgmisel moel: kaasasündinud, geneetilised, omandatud ja kultuuriliselt tingitud
Polariseeritud. VEAD:*ei talu ülepinget, kuumutamist, tähtis polaarsus, max 5. ROM vahelduv komponent tähtis (85°C parim). 0,1uF->10F. Salvestatav energia Wc=CU 2/2. reakt.tak. 1. Alaldava siirde tekkimise ting Ge korral pp>>nn Räni korral vastupidi. Xc=1/2fC=1/C, f-sagedus[Hz], -nurksagedus[rad/s] 2. transis liiguvad ühenimel-d laengukand-d kanalis, mille juhtivust muudetakse elektrivälja abil. 3. JOONIS1 Signaalid vaja saata edasi mööda ühte juhet. 1)HiZ elementide kasutamine. _ Jagunevad:*pn siirdega *isoleeritud paisuga(1.sisseehit kanal 2.induts kanal) (tähistus Väljundsignaal Y on määratud sisselülitatud elemendiga. Üks elementidest on Gate,Source,Drain üleval) n-kanaliga nool paisust sisse, p-vastupidi. signaaliga CSvõi En sisselülitatud, kõik teised on aga väljalülitatud. 3
See saab toimuda ainult siis kui on tagatud piisav niiskus, mis võimaldab aineosakestel lahustuda ning haisterakkudega kontakteeruda. Ninaõõne haistmisregioon, mis paikneb ninaõõne ülaosas - ülemise ninakarbiku serval. Haistmisepiteel - ninaõõne tipus asuv limaskest; sisaldab lõhnatundlikke retseptorrakke, mis reageerivad õhus olevate molekulidega, mida nimetatakse lõhnaaineks. Haistepäsmakesed - kohad aju haistesibulas, kus lõhnatundlike retseptorite signaalid korduvad. Maitsemeel- Suus keelel, suulaes ja kõris paiknevad maitsenäsad. Nagu haistmismeelega, on maitsmismeele proksimaalseteks stiimuliteks kindla ehitusega molekulid, mis reageerivad retseptorrakkudega ning see toimub läbi keelmilise reaktsiooni ( niiskus). Maitseretseptorid asuvad eelkõige keelel, aga ka suulael ning kõri ülaosas. Maitsenäsade pinnal asuvad avad, mille kaudu pääsevad sisse lahustunud aineosakesed. Nende kokkupuutel maitsmispungade
ehk neuron. Neuronid saavad teisi neuroneid erutada, pidurdada, või nende tegevust moduleerida 101 * Akson: pikk rakujätke, viib signaali välja; ümber müeliinkest (perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakkudest ja tsentraalses oligodendrotsüütidest) * Ranvier sõlm: müeliinkesta katkestus; kiire/hüppeline närviimpulsi liikumine Aksonitest moodustuvad närvid * Dendriidid: lühikesed jätked, signaalid sisse * Rakukeha ehk sooma Dendriidid Aksoni terminalid Ranvier sõlm Keha Schwanni rakud Akson 102 Müeliintupp Neuronid suhtlevad omavahel peamiselt keemiliste sünapside vahendusel (on olemas ka elektrilised sünapsid; lisaks saab gliia muuta
http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised/rito3/artiklid/37oja.htm Millised on Eesti eeldused olla jätkusuutlik väikeriik? Ahto Oja SEI-Tallinn, Säästva Eesti Instituut, säästva ühiskonna programmi juhtJätkusu utlik arendamine on jätkuv dialoog erinevate maailmavaa dete ja väärtushinn angutega inimeste vahel selleks, et ka meie lapsed saaksid omi dialooge pidada. 1. Alguseks On lihtne öelda, et ilm on hukas. Palju raskem on seda arusaadavalt , usutavalt ja argumentee ritult tõestada. Mis võib tunduda hukutavana lähiajal, ei pruugi seda teps mitte olla sadade ja tuhandete aastate lõikes. Mõni kuulutab kurjalt, et kliima soojeneb, samavõrra on uskujaid, et kliima võib hoopis külmeneda, õigus võib olla mõlemal, sest saja- ja saja tuhande aastasi trende ei saa lihtsalt võrrelda. Kummal on õigus, seda näitavad järgmised millenniumid . Kui uskuda, et loodusseadu sed kehtivad, on siiski võimalik loodusseadu stest tuletatud keskkonnata sak...
ajukoore vasak poolkera – domineerib loogiline infotöötlus, kõneloome ja -taju ning kõnepõhine mõtlemine, käitumisaktide aktivatsioonimehhanism ajukoore parem poolkera – domineerivad toimingud, mis pidurdavad, vahetavad intuitiivseid otsuseid, loometegevuse ja -taju vahendus, tervikkujundite abil tegelikkuse tunnetamine kuklasagar – vahendab nägemisinformatsiooni töötlust; nägemisaisting; kuklasagar kaardistab visuaalsed signaalid vastavalt nende asukohale ruumis oimusagar (temporaalkorteks) – keerulisemate visuaalsete kujundite ja kategooriate töötlemise, kuulmissignaalide töötlemise, tekstitööluste keskused ning olulised mälufunktsiooni kandvad keskused kiirusagar (parietaalkorteks) – nähtava maailma ruumisuhete esindamine, asukohtade töötlus, tähelepanu valikute jaoks väliärritajate liigendamine, somatosensoorsete signaalide töötlus
päevakava rituaalid (sh selge signaal tunni alguse ja lõpu kohta); lühemad õppesessioonid, rohkem pause, rohkem erinevaid võimalusi ülesannete lahendamiseks; selged reeglid; arutage läbi kõik muutused reeglites ja päevakavas; viivitamatu tagasiside andmine käitumisele; positiivne suhtumine, ka pingutuste tunnustamine, mitte ainult kiitmine saavutuste eest; käitumisteraapial põhinev täpne punktiplaan; auditiivsed ja visuaalsed signaalid (sh piktogrammid); selgelt struktureeritud ülesanded, mis on antud väikeste sammudena; õpilaste istekoht õpetaja lähedal; personaalne mentor (kaasõpilane), kes aitab vajadusel (konfliktid jne). Pane laps istuma koos positiivse eeskujuga. 9 TEADVUS JA UNI 34. Defineeri mõiste "teadvus"
· Tegevusetus(ei hoolita teiste vajadustest ega käituta ka enda seisukohtade suhtes konstruktiivselt) Kompromiss hoolib nii enda kui teiste vajadustest. Kui on leitud ühishuvid lahenevad ka probleemid. 21 KOKKUVÕTE Suhtlemisel me edastame ja võtame üksteiselt vastu signaale, mis peegeldavad hingeseisundit. Need signaalid mõjutavad neid, kellega kohtume. Suhtlemispädevuse sisu on oskus häälestada end teise inimese tujudele ning seejärel juhtida suhtlemise emotsionaalset tooni. Inimesed, kes häälestuvad teiste reageeringutele ja oskavad oma suhtlemisviisi vastavalt neile reguleerida, võivad mõjuda teistele just nii, nagu nad tahavad. Nad suudavad kontrollida oma emotsioone ning oskavad neid kasutada kooskõlas oma tunnetega. Kui aga oma emotsioone ei osata
· Keskmise valjusega jutuajamine - 60 dBA · Inimesi täis ruum ja enamik tootmistsehhe - 75 dBA · Sõiduauto 15 meetri kauguselt - 75 dBA · Tiheda liiklusega tänav - 80-90 dBA Et hinnata müra, mille intensiivsus ajaliselt muutub, kasutatakse müra doosi mõistet. Müra valjust mõõdetakse foonides. Müra vähendamiseks: paksud klaasid, vahelaed, müra tekitavate seadmete paigutamine eraldi ruumidesse. Esmane andmetöötlus Kui signaalid väliskeskkonnast tekitavad esmaseid närviprotsesse, siis on tegu aistinguga, nt kuulmis- või nägemisaistinguga. Üldiselt on parem, kui aistinuid saadakse tööülesande puhul vähem, mille tõttu ergonomist peaks püüdma nende arvu vähendada. Infotöötluses on suur osa mälul. Samas saab mälu koormust arvuti abil suhteliselt kergesti vähendada. Info säilitatakse lühi- ja püsimälu abil. Peamine teadmine säilitatakse püsimälus, mille maht on võrreldamatult suurem.
ainepõhisele õppele, kus õpetajad vahetusid. Probleemid aina süvenesid, sest igal õpetajal olid omad nõudmised ning päädis olukord sellega, et laps tuli saata koos vanematega psühholoogile, peale selle vajas ta ka ühe õppeaasta individuaalset õppekava matemaatikas. Olukord oli muutunud ikka väga keeruliseks. Hiljem olukorda analüüsides, jõudsime õpetajatega koolis järeldusele, et õpetajal oleks tulnud koheselt reageerida, kui ilmnesid esimesed signaalid probleemidest. Siinkohal jäi puudu õpetaja poolt teavitamisest , sest abi saamiseks oleks olnud mitmeid teisi lisavõimalusi, näiteks lapsevanemaga tihedam koostöö või kohene pöördumine mõne spetsialisti poole. Kindlasti saanuks paljusid järgnevaid situatsioone ja probleeme ära hoida ning last hoopis aidata ja toetada tema arengus. Õigeaegse sekkumisega saab ennetada mitmeid erinevaid probleemide tekkimisi. Mida
CPU --> parallel to serial converter --> serial data --> serial to parallel converter peripheral controller CPU ja peripherali vahel Peripheral interface chip --> Seal konverteeritakse juhtsiini, aadress-siini & andmesiini inf perifeeriaseadmele arusaadavale kujule. CPU+mem <--> Host adaptor <--> controller <--> device 34. Mikroprotsessori juurde kuuluvad komponendid: kontroller programmeritav protsessor, mis juhib I/O seadet, teisendab elektromagnetilised signaalid, mis siinides levivad kahendkoodideks, puhverdab andmeid CPU ja device'i vahel, kui kiirused on erinevad, otsib ja korrigeerib vigu andmeedastuses mälukontroller saab CPUst aadressi, võtab vastava mälusõna oma registrisse ning saadab prose poole cache kontroller saab CPU-st signaali ning otsib selle järgi cache'st andmeid, kui leiab, tekitab siinitsükli CPU-ga. siinikontroller kindlustab siiniprotokolli täitmise ... viib andmed antud kindlal
edastamiseks mööda digitaaltelefoni või tavalise analoogtelefoni liine. ISDN muudab olemasoleva juhtmepaari kaheks kanaliks ja neli juhtmepaari 23 kanaliks, mida mööda saab edastada kõnet, andmeid ja videot. Erinevalt analoogmodemist, mis muundab arvutist tuleva digitaalsignaali audiosageduslikuks analoogsignaaliks, tegeleb ISDN ainult digitaalsignaalidega. Üle ISDN-liinide saab kasutada analoogtelefone ja faksiaparaate, kuid ISDN modem muundab nende signaalid digitaalseks. ISDN kasutab kõne ja andmete edastamiseks kanalikommutatsiooniga kanaleid andmekiirusega 64 kbit/s ning neid kanaleid nimetatakse B-kanaliteks (bearer channel e. kandekanal). Juhtsignaalide jaoks kasutab ISDN eraldi D-kanalit (delta channel). D-kanali signaliseerib telefonivõrgu kõnekommutaatorile kõne alustamisest, paneb kõnesid ootele ja aktiveerib selliseid funktsioone nagu konverentskõned ja kõnede üleandmine ning võtab
tuhandetetes sest võimenduse valemis on lugejas väljundpinge (V) ja nimetajates sisend pinge mida mõõtetakse millivoltides (mV). 8. Väljundpinge suurim amplituut see on väljundpinge amplituut mida antud võimendi on võimeline arendama ta on tavaliselt toitepingest natuke väiksem. 9. Ühissignaali summutus tegur CMRR kui OP võimendite sisendisse anda ühesugune signaal, siis need signaalid mõjuvad teineteisele vastu ja väljund peaks olema 0, mida suurem on CMRR seda võrdsemalt on mõlema sisendi toimed ja seda paremaks võib võimendit lugeda. 10. Väljund pinge kasvu kiirus see on väljundpinge muutumise kiirus sisendpinge hüppelise muutuse korral. 11. Transiitsagedus FT see on sagedus mille juures võimendustegur on lagenud üheni, see parameeter isloomustab. Kontrolltöö küsimused 1
Psüühika arengu sensoorne staadium on omane selgrootutele. Nad eristavad esemete üksikuid omadusi, kuid puudub objekti kui terviku adumise võime. (n. Ämblik reageerib võrku sattunud kärbse tekitatud vibratsioonile, kuid kärbsele endale mitte). Veelgi kõrgemal arengutasemel moodustub kesknärvisüsteem. Kesknärvi süsteemi arenguga seoses tekib psüühika pertseptiivne staadium samaaegselt on võimalik vastu võtta mitu ärritajat selliselt, et nende signaalid sünteesitakse esemelisteks terviklikuks psüühiliseks esinduseks. Loomade käitumuses eristatakse kolme peamist vormi: instinktid, kogemus, käitumise regulatsiooni intellektuaalne vorm. Instinkt on kaasasündinud liigiomase käitumise vorm, mis toimib elutingimustes püsivuse, muutumatuse korral. (n iga liik ehitab pesa, hangib toitu omal viisil). Kui instinktiivne käitumine on kord käivitunud kulgeb ta rutiinselt. Kogemus on individuaalselt omandatud käitumisvorm
Muutused geenide transkriptsioonitasemes toimuvad vastusena kasvukeskkonnastiimulitele. Vastavalt nende toimespetsiifikale võib stiimuleid klassifitseerida järgmiselt: 26 1) Laia toimega keskkonnastiimulid nagu näiteks temperatuur, osmolaarsus, pH, DNA-d kahjustavad agensid. 2) Raku toitumisega seotud stiimulid (mineraalainete olemasolu, energiaallikad, elektronide aktseptorid, spetsiifilised metaboliidid). 3) Signaalid samatüüpi rakkudelt (näiteks quorum sensing e. hulgatunnetus). 4) Signaalid, mida edastatakse peremees-parasiit interaktsioonidel ja rakkude diferentseeerumisel. Suur osa neist stiimulitest on tunnetatavad rakusiseselt. Sel juhul peab stiimul sisenema rakku ja mõjutama seal toimuvaid protsesse. Näiteks DNA kahjustusi indutseerivate keskkonnatingimuste tunnetamine võib toimuda rakus oleva DNA olukorra hindamise kaudu DNA replikatsioonil (DNA katked ja muud
Mitteterve.) Edukas seksist kõnelemine ei hõlma vaid verbaalset aspekti. Silmside, näoilmed, distants, puudutused, häälitsused paralingvistika. Kõige kujukam on distants ja kõige selgem väljendus on silmside pupilli suurus, mis näitab otsest füüsilist atraktiivsust. Intiimne kommunikatsioon 1) risk läbi eneseavamise 2) aktsepteerimine ja toetus 3) vabadus areneda ja säilitada oma mina 24.11.08 SEKSUAALSED SIGNAALID SEKSUAALSED SIGNAALID: 1. Indiviidi tase 2. Ühiskonna tase 1.1. Seksuaalse käitumise tekkemehhanism 1.2. Erinevad seksuaalsed: verbaalsed ja mitteverbaalsed Tekkemehhanism (Psühholoogiline ) ja füsioloogiline: kui inimene on depresseeritud (seksuaalsus kõrge), siis on raskusi seksuaalelus. Vägistajad, kõrge psühholoogiline ja madal füsioloogiline erutus. (feromoonid) kujutluslik: erutus kõrge: nt poisid puberteedieas erootilisi
2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid retseptoritelt KNS-i Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse) 3. Autonoomne NS; ST: vistseraalne motoorne; FN: signaalid KNS-st südame- ja silelihastele ning näärmetele. Sümpaatiline: võitle/põgene Parasümpaatiline: säästab energiat, puhkeolek Peamised närvirakkude tüübid ja nende ülesanded: neuronid (eferentsed, aferentsed ja vaheneuronid) ja gliia (siit olulisemad Schwanni rakud). Neuronid Eferentne emotoorne: sõnumid KNS-st välja Aferentne: toovad väliskk-st ja organitest KNS-i Inter: vahendavad infot ühest neuronist teise Gliia
Küllaltki palju kasutatakse omadus- ja määrsõnu. Kirjelduse aluseks on staatiline freim — kujutlus kirjeldatavast. Kasutatakse valdavalt paralleelseost, s.t. lausetes räägitakse ühest ja samast objektist. Jutustavad tekstid annavad ülevaate mingi sündmuse kulgemisest. Kasutatavad tegusõnad väljendavad peamiselt mingit tegevust või liikumist, mida iseloomustatakse verbi nimisõnadest laienditega. Teksti aluseks on dünaamiline freim-stsenaarium või stseen. Sidususe keelelised signaalid on leksikaalsed ja grammatilised. Kasutatavamad vahendid on järgmised: • Loogilisi seoseid väljendavad keelendid. Nende abil tõstetakse esile ajalised, põhjuslikud jm. suhted. Näiteks: Ma jõudsin koju. Seejärel... Varsti... Seetõttu ... Selleks ... • Semantiline kordus. Kasutatakse otsest sõnakordust, samaviitelist sõnu, tuletisi, sünonüüme ja antonüüme. Näiteks: Koer jooksis kiiresti. Peni aeglane sorkimine poleks aidanud hundi käest pääseda
3 ISDN muudab olemasoleva juhtmepaari kaheks kanaliks ja neli juhtmepaari 23 kanaliks, mida mööda saab edastada kõnet, andmeid ja videot. Erinevalt analoogmodemist, mis muundab arvutist tuleva digitaalsignaali audiosageduslikuks analoogsignaaliks, tegeleb ISDN ainult digitaalsignaalidega. Üle ISDN-liinide saab kasutada analoogtelefone ja faksiaparaate, kuid ISDN modem muundab nende signaalid digitaalseks. ISDN kasutab kõne ja andmete edastamiseks kanalikommutatsiooniga kanaleid andmekiirusega 64 kbit/s ning neid kanaleid nimetatakse B-kanaliteks (bearer channel e. kandekanal). Juhtsignaalide jaoks kasutab ISDN eraldi D-kanalit (delta channel). D-kanali signaliseerib telefonivõrgu kõnekommutaatorile kõne alustamisest, paneb kõnesid ootele ja aktiveerib selliseid funktsioone nagu konverentskõned ja kõnede üleandmine ning võtab vastu
Kui korraga alustavadrääkimist kaks või enam
inimest, tekib kokkupõrge
5. RS-triger Igal trigeril on 2 olekut. Triger on primitiivsem jadaloogika lülitus. Ehituse aluseks on 2 eitusega (Ning/Või) elementi. RS-trigeril on seadesisendid S (set) ja R (reset). 1)Asünkroonne RS-triger: trigeri seadmiseks olekusse „1“ on vaja anda tema „S“ (Set) sisendile loogiline „1“. Trigeri seadmiseks olekusse „0“ antakse sisendisse „R“ loogiline „1“. Kui mõlemi sisendi „S“ ja „R“ signaalid on „0“, siis säilitab triger endise oleku ja väljundsignaal „Q“ väljundil on endine. Kui mõlemil sisendil on signaal „1“, muutuvad mõlemad trigeri väljundid määramatuks. Aga selline signaalide kombinatsioon ei ole lubatud! 2)Sünkroonne RS-triger: sarnane asünkroonse ühetaktilise RS-trigeriga. Aga tema olek muutub ainult siis, kui sünkroniseerimissisendile C (Clock) on antud vastav sünkroniseerimissignaal. Pilet 2 1. Bipolaarne transistor
entnotsentrism, ennustuste iseeneslik teostumine ja eksperimentide nõudmiste iseloom ei moonutaks meie sotsiaalpsühholoogilisi arusaamu inimloomustest. 3 Vestlemine ja suhtlemine Mitteverbaalse kommunikatsiooni gruppid (- Argyle): - kõnet abistavad - kõnet asendavad - hiakuist signaliseerivad - emotsioonidest signaliseerivad - Sõnatud vihjed - toimingud või signaalid, mis ilma sõnu kasutamata edastavad teistele infot kas sihilikult või alateadlikult. - Parakeel - rääkimisviisis sisalduvad sõnatud vihjed, mille sekka kuuluvad hääletoon, pausid ja täitehäälitsused. - Kõneregister - keelekasutus, mida mingile sptsiaalsele situatsioonile kohaseks peetakse. Kõneregistri valik sõltub konkreetsest juhust ja suhetest inimeste vahel, näiteks sõbrad kasutavad intiimset kõneregistrit, kuna arstiga konsulteeriv patsient kasutab formaalset
Tavalise kitsasribavastuvõtja jaoks kujutab spektrilaotusega signaal endast lühiajalist mürasignaali ning ainult täpselt sama sagedusjärjestust kasutav vastuvõtja on suuteline signaali taastama Spektrilaotusega signaali ülekandeks võib kasutada samu sagedusribasid, kus toimub muude signaalide ülekanne, sest ühelt pooolt ei põhjusta need teistes signaalides märgatavaid häireid ja teiselt poolt muud signaalid ei häiri spektrilaotusega signaalide vastuvõttu. Nii on tagatud ribalaiuse efektiivsem kasutamine Sagedushüpitamise leiutasid ja patenteerisid 1942.a. ameerika näitlejatar Hedy Lamarr ja helilooja George Antheil, kes soovitasid seda rakendada raadiojuhtimisega torpeedodes. Nad ei teeninud selle patendiga iial mitte sentigi 1. Võrrelge 802.11b WLAN juurdepääsu tehnoloogiat GSM DATA juurdepääsu tehnoloogiaga GSM loojad võtsid kohe algusest peale kasutusele digitaalse
- kõrvalistest isikutest pardal - tulekustutusseadmete seisukorrast - erilistest sadama reeglitest - laeva ja sadamaasutuste vahelistest sidevahenditest, sadama võimude telefoni- numbritest ohuolukorrast informeerimiseks - asjakohaste võimude teavitamise korrast keskkonna reostamise korral. Enne vahi vastuvõtmist peab vahtiastuv tüürimees kontrollima, kas: - kinnitusotsade arv ja seisukord tagavad laeva ohutu seismise kai ääres - näidatavad signaalid või signaaltuled vastavad nõuetele - täidetakse tuleohutuse ja ohutuse eeskirju - mingid välised tingimused ei ohusta laeva ja laev ise ei ohusta teisi laevu Kui lastitakse või lossitakse ohtliku kaupa, peab vahti vastuvõttev tüürimees teadma meetmeid, mis tuleb tarvitusele võtta lasti laiali puistumise või tulekahju korral. Tekivahi kohustused Tekivahis olev tüürimees peab sobivate ajavahemike tagant sooritama ringkäike laevas, pöörates tähelepanu:
eri rakutüüpideks) väheneb diferentseerumise käigus järk-järgult. 21. Rakkudevaheline signaliseerimine Rakud kasutavad selleks, et omavahel signaale vahetada ning infot edasi anda, seda on vaja nende protsesside kontrollimisel: Rakkude jagunemine (vt eelmine küsimus) Rakkude spetsialiseerumine/diferentseerumine (vt eelmine küsimus) Rakkude interaktsioonid(ehk rakk-rakk interaktsioonid) rakkude liikumine Rakkudevahelised signaalid jaotuvad järgmiselt: otsene (jukstakriinne), lühikese vahemaaga (parakriinne) nt neurontransmitterid, pikk vahemaa (endokriinsed) nt hormoonid, insuliin 22. Geenitehnoloogia mudelorganismid Mudelorganism on organism, mida kasutatakse bioloogiliste protsesside uurimisel. Mudelorganismid kasvavad kiiresti, nendega on lihtne ja odav töötada ning nad on laialdaselt kättesaadavad. Bakterid – E.coli (soolekepike), teiste bakterite viirused (oluline replikatsiooni,
,,Harjutuste raskusastme järgi jagatakse skeemid erinevatesse tasemetesse, mida Eestis tähistatakse tähtedega: A, L, M ja R. Rahvusvaheliselt on kõige kõrgem võistlustase Grand Prix, kus sooritatakse kõiki klassikalise koolisõidu keerukamaid harjutusi nagu passaaz, piaffee, piruetid ning jalavahetused 2 ja 1 tempo tagant. Ideaalis peaks võistluspaar sooritama skeemis ettenähtud harjutuste kombinatsioonid nii, et kõrvaltvaatajale jäävad ratsaniku poolt hobusele antud signaalid märkamatuks ning hobuse elastse ja lennuka liikumise ilu maaliks täiusliku pildi inimese ja hobuse vahelisest harmoonilisest koostööst. Kõige vaatemängulisem koolisõiduklassidest on kindlasti muusikaline vabakava, mis koosneb kohustuslikest harjutustest vastavalt võistluse tasemele, aga ratsanik koostab oma kava ise ning valib ka muusika, mis peab rõhutama hobuse rütmi, sobima kõikide allüüride ja üleminekutega ning ka hobuse olemuse ja liikumisega. Harjutusi tuleks esitada
Võimalik, et osad peavad enne translatsiooni mingi komponendiga liituma. Eri mRNAde järgi sünteesitakse erinev arv valgumolekule ning ka mRNAde eluiga on erinev. Näiteks beeta-globiini mRNA poolestusaeg 17 tundi, kasvufaktorite mRNA poolestusaeg aga 30 minutit. Prokarüootides on mRNA eluiga aga 3 min. Eluiga mõjutavad RNA-sisesed järjestused, AU-rikkad järjestused vähendavad mRNA stabiilsust. 3´UTR lagundamiseks vajalikud signaalid Translatsiooni järgne kotnroll Peamiselt translatsioonijärgne valkude pakkimine ruumilisse struktuuri osalevad abivalgud, mida kutsutakse molekulaarseteks saatjateks ehk chaperonideks. paljud saatjavalgud kuuluvad heat shock ehk kuumasoki valkude hulka, kuna neid sünteesitakse rakkudes palju peale rakkude lühiajalist mõjutamist 42C temperatuuriga. kuna kuumus põhjustab valkude struktuurimuutusi, siis on heat-shock valke tarvis valkude "lahtipakkimisel" normaalsesse struktuuri
Suguline valik partneri valik. Mingite kindlate tunnuste alusel püütakse leida geneetiliselt kõige sobivaimat partnerit. Sellist, kes tagaks järglaste maksimaalse kohasuse. Selleks on vaja usaldusväärseid signaale. Sugulise valiku tarbeks kujunevad evolutsioonis välja spetsiaalsed signaalis, mis näitavad geneetilist kvaliteeti. Pea eranditult on signaliseerijad isased ja valijad emased. Ebausaldusväärsed signaalid praagitakse kiirelt välja. Putukatel valib emane partneri kehakaalu järgi. Händikäp tunnused enesele kahjulik, eesmärgiga demonstreerida häid geene. Paljudel linnuliikudel on isased erksates värvides. Ere värvus teeb ta kergelt märgatavaks kiskjatele. Kuid vaid väga hea kvaliteediga isased võivad endale seda lubada. Lõvi lakk hea tervise näitaja. 46. Primaarproduktsiooni globaalne jaotus maismaal ja meres;
2. Kuulmismeel. Kuulmismeele elundiks on kõrv ning retseptoriteks on karvarakud, mis asuvad kõrvas. Karvarakud võtavad vastu stiimuli, milleks on õhumolekulide võnkumine. Heli võimendub ning seejärel saadetakse signaalid ajju, kus esmane kuulmisala asub temporaalsagaras, peale mida toimub transduktsioon ning kodeerimine 3. Tasakaalumeel. Tasakaalumeele elund asub sisekõrvas ning selle meele toimimise aluseks on vedeliku liikumine sisekõrvas.
PILET 1 TRIGERID Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti infot. Trigeril on 2 stabiilset olekut, mis vastavad loogikalülitustele 0 ja 1. Trigeri olek vastab tema väljundsignaali väärtusele mingil ajahetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist olek kas säilib või muutub vastupidiseks. Väljundeid on üldjuhul 2 QjaQ. Kasutatakse mäluelementidena registrites, loendurites jne. Informatsiooni salvestusviisi järgi jagunevad kaheks: asünkroonsed infot salvestatakse vahetult sisendisse antud signaalidega sünkroonsed võimalik vaid sünkroimpulsi(clock) olemasolul. Sünkroniseerimine kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel(1) loetakse sisse uued sisendid ja toimuvad üleminekud, madalal olekul(0) on triger passiivne ja säilitab oma endise oleku. Sõltuvalt tööpõhimõttest ja ehitusest ja...
Väljundid: T1 kollektori poolt inverteeriv; T2 kollektori poolt mitteinverteeriv. Samuti ka sisendite kohta.... 94 Arvestades Rt : (2 RK IIRt ) K Ud = ; R g + 2rsis Juhul, kui Rt = , Rg = 0 : RK R K K Ud = = rsis rb + (1 + )rE Kui signaalid on mõlemal sisendil: Ühissignaali võimendustegur: U bil K Usf = ; E sf Ühissignaali nõrgendustegur: KUd KUd ÜSNT = ;ÜSNT = 20 lg ; KUsf KUsf 95 96 5.9. Operatsioonvõimendid AVV, KUd =; dif. sisend, üldjuhul kahepolaarne toide. Mitteinverteeriv sisend: Uvälj on faasis Usis ;
3) Ekstratsellulaarse maatriksi lisandumine 4) Apoptoos 79. Mis on tüvirakunišš? Mis on tüvirakuniši roll? Too tüvirakuniššide kohta näiteid. Tüviraku nišš – regulatoorne mikrokeskkond, mis kontrollib tüviraku erinevaid olekuid. Diferentseerumisele suunduad tüvirakud väljuvad nišist. Roll - Nišid reguleerivad rakkude proliferatsiooni ja diferentseerumist parakriinsete ja jukstakriinsete signaalmolekulide kaudu, mida niši rakud toodavad. Enamasti need signaalid hoiavad tüviraku diferentseerumata olekus ja kui rakk nišist lahkub, ei ulatu signaalmolekulid enam nendeni ja algab raku diferentseerumine. tüviraku tüüp niši asukoht niši rakulised komponendid soole tüvirakud krüptide sopistised panethi rakud, MSC epidermis (nahk) epidermise basaalkiht naha fibroplastid
lapse eluks ja hinges püsimiseks vältimatud toimingud, need mida läheb vaja vahetult sündimise järel. Ülejäänud ajurakud on veel tegevuseta, kuid siiski valmis uute mõjutuste vastuvõtmiseks. Väljastpoolt tulevaid signaale võtab laps vastu kõikvõimalike haistmismeeltega. Siin kohal on oluline roll emal, et ta oleks esimene kes lapsega kontakti astuks. Geenid tekitavad ainult peamisi ühendusi, neid mis on eluks hädavajalikud. Ümbruskonnast tulenevad signaalid edendavad aga uute tegevuste arengut. Selleks, et emal tekiks lapsega imepärane suhe peaks heade ärritajate hulka kuuluma : piisavalt pikalt kestev imetamine, see loob erilise sideme imiku ja ema vahel, sest nii saab ta olla kontaktis emaga ja vahetada õrnasid pilke. Hellitavaid puudutusi, musisid ning rääkides sooja hääletooni. Kindlasti peaks vanemad last sülle võtma ning ära kuulama lapse soove või muresid, et neile ühiselt sobiv lahendus leida
C/C++ ei ole loodud riistvara disainiks CPU initsialiseerimine leal -4(%ecx), %esp Planeerimise probleem: C/C++ ei toeta: katkestusvektorid ret Millised ülesanded ja milline kommunikatsioon Riistvara stiilis kommunikatsiooni signaalid, pinu jt. mälupiirkondade aadressid .size main, .-main tuleb täita protokollid · ... või teostatakse (RT)OS-i poolt .ident "GCC: (GNU) 4.1.2 20061115 (prerelease) millisel ajahetkel antud ressursil, nii et ajalised Aja mõistet taktsignaal, operatsioonide ajaline
kõigi organismi ja keskkonna vaheliste suhete semiootilisi aspekte uurivat semiootika haru. 1998. a Kalevi Kulli artikkel Semiotic ecology: diferent natuures in the Semiosphere täpsustab ökosemiootikat kui inimkultuuri ja keskkonna semiootiliste suhete uurimisega tegelevat paradigma ning pakub välja täpsema loodustüüpida jaotuse. 23.09.15 Semiootilist lähenemist võiks huvitada kõik kvalitatiivsed andmed, nt signaalid, mida organismid üksteisele saadavad; organismide agentsus keskkonnas jne Ökoloogilised tegurid Populatsiooni mõjutavad tegurid jaotatakse sisemisteks ja välimisteks. Sisemised tegurid nt organismide sigivus, kasvukiirus, eluiga, suremus, populatsioonisisene konkurents ja muud omadused. Sisemiste arengutegurite alusel eristatakse eri elustrateegiaid (kuidas jaotab elusorganism ressursse, r- ja K-strateegiad (r populatsiooni kasvu
kergesti rumalasse olukorda jääda. Erinevates situatsioonides võib üks ja sama sõna tähendada erinevaid asju. Keelebarjääri saab vähendada, kui 1) õppida keel korralikult selgeks 2) leida asjatundlik inimene, kes juttu tõlgiks 3) paluda öeldut täpsustada, kui pole kindel selles, mida teine mõtles Hofstede ja Petersen (2004, lk 40) väidavad ka, et kasutatakse ka mitteverbaalseid käitumisviise – nagu liigutused, kehahoiak ja muud signaalid -, mis annavad sõnadeta edasi selle, mida tuntakse ja mõeldakse. Kodune kultuur on õpetanud suhtlema ka mitteverbaalsete sõnumite abil, mis on nii automaatsed, et nendele ei mõelda. Küsimuse esitaja võib teise käeliigutusele, näoilmele, kehahoiakule, riietusele, füüsilisele lähedusele või distantsile, silmsidemele või välimusele omistada enda kultuurist lähtuva tõlgenduse, mis ei pruugi üldse kokku langeda teise kavatsustega.
Rakendatakse siis, kui tahetakse huuli, tedretähti või päevitust esile tõsta. Säritust tuleb suurendada 1,5-2 korda Roheline Kasutakse peamiselt looduses taimestiku paremaks detailiseerimiseks. Säritust tuleb suurendada 1,5 korda. 23. Digitaalse fotograafia printsiibid Digitaalkaameral nagu ka traditsioonilisel kaameral on objektiiv ja pildiotsija. Aga digitaalkaameral on filmi asemel valgustundlik elektrooniline kiip (CCD). Kui valgus langeb kiibile, tekivad elektrilised signaalid, mille kaamera muundab digipildiks. Pildid säilitatakse mälukaardil. Tänu sellele saab teha ka palju pilte ja nende hulgast valida omale sobiv, mitte sobivad saab kohe kustutada. Kastatud kirjandus 1. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Digitaalfotograafia (29.09.10) 2. Täielik fotograafia kursus. Autorid John Garrett ja Graeme Harris. Ilmunud aastal 2009 3. Odav ja lihtne digifoto. Autor Tiit Tilk. Ilmunud aastal 2006 4
juhtetee) Piklikaju ja seljaaju piiril suurem osa nendest juhtetee kiududest ristuvad püramiidide ristumine e dekussatsioon. Püramiidi kõrval asub oliiv väikeaju ja kõrgemate ajuosade suhtlemist korraldavad oliivituumad. Piklikajus on maitsetundlikkuse, kuulmise ja tasakaalumeele ning 5 paari kraniaalnärvi tuumad. Ajusild Tuumad, sensoorsed ja motoorsed juhteteed. Tahteliste liigutuste signaalid ajusilla tuumade kaudu väikeajju. Hingamiskeskuse pneumotaksiline ja apnoe ala. Tuumad: kolmiknärv, eemaldajanärv, näonärv ja esiku-teonärv. Keskaju Selle tuumad: · mustollus dopamiini tootvad närvirakud · punatuumad jäsemete tahteliste liigutuste sujuv koordinatsioon · silmaliigutaja ja plokinärvi tuumad · retikulaarformatsioon serotonenergilised närvirakud, ärkvelolek, lihastoonus ja unest ärkamine Väikeaju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
