48 SNMPv3 ehk uusim versioon sest protokollist lisab juurde veel autentimise, krüpteerimise ja ligipääsu kontrolli( ehk kes saab milliseid atribuute MIB-is lugeda ja kirjutada). Varasemate versioonide puhul puudusid need võimalused ja seega olid täiesti ebaturvalised. 70. Analoog- ja digitaalandmed ja analoog ja digitaalsignaalid. Analoog ehk pide ja digitaal ehk diskreetsed signaalid. Kuna selle punkti kohta pole slaide ega midagi siis leiutan ma ise siia mingit juttu, lugemisel olge ettevaatlikud. Juttu mõtlen välja raamatu abiga, “data and computer communications”. Sõnu analoog ja digitaal kasutatakse kolmes kontekstis: andmed(data), signaalid(signals) ja ülekanne( transmission). Analoogandmed on näiteks heli ja video, samuti igasugustest sensoritest tulevad andmed, näiteks temperatuur.
1815-8.12.1864], inglise matemaatik ja loogik oli üks matemaatilise loogika rajajaid.) Algebraks nimetatakse üldjuhul elementide hulka, millega tehakse tehteid, kusjuures nende tehete aluseks on kindlad reeglid ehk aksioomid. Aksioomid määravad ära algebra põhitehete omadused ja seosed. Kuna nüüdismatemaatikas on palju algebra like (universaalalgebra, hulgaalgebra, loogikaalgebra), siis kehtivad neis ka erinevad tehted ja aksioomid. Boole'i algebra elementideks on binaarloogika signaalid (argumendid) kahe tõeväärtustega: väär ehk 0 (false) ja tõene ehk 1 (true). Võib lisada et polüvalentse (mitmevalentse) loogika puhul on tegemist enam kui kahe erineva tõeväärtusega. Hägusloogika (fuzzy logic) puhul antakse tõeväärtustele tõenäosuslikud hinnangud. Nüüdisaegne digitaal- ja arvutustehnika põhineb binaarloogikal. Käesolevas raamatus käsitletakse samuti ainult binaarloogikat.
..?). Kas replikaadid summeeritakse või vaadeldakse eraldi? -Kas kasutada värvide vahetust? - Esimene katse: eksperimentaalne proov märgitud Cy5 ja referents märgistatud Cy3 ("straight"). Korduskatse kus eksperimentaalne proov märgitud Cy3 ja referents (kontroll) märgistatud Cy5 ("switch") -Andmepanga valik: kus ja kuidas säilitada andmeid? Andmete eeltöötlus ja normaliseerimine: -Filtreerimine: müra (taustsignaal) kõrvaldamine? Madala intensiivsusega signaalid (spots)? Küllastunud signaalid? Madala kvaliteediga signaalid (ghosts spots, tolmu spots etc). -Ekstreemsed proovid? -Koduhoidjad (housekeeping) geenid = kontrollgeenid -Intensiivsusest sõltuv (tavalisene): globaalset intensiivsust või globaalset suhet kasutades arvutatakse üks normaliseerimifaktor Mikrokiipidel põhinevad valk-DNA seostumiskohtade uuringud: -Kaardistamine kasutades kromatiini immunopretsipitatsioonitehnikaid ja kiipe.
Kui juhtseadme signaalide kvantimise sagedus on piisavalt suur, filtreeritakse süsteemi pidevatoimelise osa poolt impulsside kandesagedusega harmooniline komponent välja ning diskreetne süsteem töötab sarnaselt pidevatoimelise süsteemiga. 17. Sageduskarakteristikad. Sageduskarakteristikate määramine lülide või ARS diferentsiaalvõrrandite alusel. Reaalses automaatreguleerimissüsteemis toimivad signaalid on harva siinuselise iseloomuga. Nii sisendsignaalid (häiringud) kui ka nende poolt esile kutsutud väljundsignaalid on tavaliselt suvalise kujuga. Seepärast on tarvis leida meetod, mis võimaldab uurida automaatreguleerimissüsteemi reaktsiooni mistahes kuju ja sagedusega võnkuvale signaalile. Selliseks meetodiks on harmooniline analüüs. On tõestatav, et mistahes kujuga signaali on võimalik esitada teatud kindla hulga või
arvestati laialt kasutatavat raadiotelefoni ja nähtavaimas kohas. Neist ülemine ja alumine 4) Töö metsaveolaeval A. Kui raadiojaama kasutajal ei ole ROC telegraafisidet. märk peavad olema kerad ja keskmine romb; Tavaliselt laaditakse kuni kolmandik tunnistust (Restricted Operator's Certificate Kasutatavad signaalid koosnevad: 4) Mitte standardsed metsalastist laeva tekile. Mõlema parda (GMDSS)), siis võib ta kogu a) ühetähe konteinerid umbreelingu äärde pannakse tugipostid (titsid), sagedusvahemikku kuulata, aga ise eetrisse
vahemikega eraldatud üksikväärtusi omav signaal, millel on lõplik hulk võimalikke väärtusi. See erineb analoogsignaalist, mille väärtused on pidevad. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku iseloomuga signaal. Peamised signaali parameetrid: võimsus, sagedus ja spekter. Logaritmilised mõõtühikud, suhtelised dB ja absoluutsed dBm. Tehted logaritmiliste mõõtühikutega. Võimsus – ajaühikus üle kantud energia. Erinevad signaalid koosnevad erinevatest spektrikomponentidest. Värv on kindla sagedusega elektromagnetkiirgus. Spekter – näitab kus sagedusvahemikus miski asi asub. (kahemõõtmeline diagramm, mis kujutab sageduskomponente teiste mõõtmete järgi.) Teades spektrit, saame koostada ka ajalise kuju (sinusoidi) Sagedus – mitu korda signaal ennast (aja)ühikus kordab. Logaritmilisi mõõtühikuid kasutatakse selleks, et numbrid oleks võrreldavad (10MW/1mW vs 100 dBm/0dBm)
), skeletilihased peavad vastu tunde, neerude, maksa taaselustamisaeg 3-4h, südamel samuti mitu tundi, kuid funktsioon ei taastu kiiresti (normaalse vereringe tagamiseks vajalikku arteriaalset rõhku ei saavutata kiiresti). Kogu organismi taaselustamisaeg on 4 min., s.o. lühem, kui kõikide elutähtsate organite taaselustamisaeg eraldi võetuna. 44) Hingamise regulatsioon (hingamiskeskus, venitusretseptoritelt, ärritusretseptoritelt, kemoretseptoritelt lähtuvad signaalid, hormoon adrenaliini ja temperatuuri toime). Hingamiskeskus piklikus ajus ja sillas Pneumotaktiline keskus- reguleerib hingamissüsteemi sissehingamise ajalise limiteerimise kaudu. Dorsaalsed ja ventraalsed tuumad stimuleerivad sissehingamist ja väljahingamist. Hingamiskeskuse talitlust mõjutavad ka ühelt poolt verega kanduvad ained (humoraalne regulatsioon), ning teisalt eri suundadest tulevad närviimpulsid (neutraalne regulatsioon).
5.3 Täidesaatvad protsessid Tegevust juhitakse täidesaatvate protsessidega, mille all mõeldakse liigutusprotsesse ning tahtele allumatuid vegetatiivse närvisüsteemi ja sisesekretsiooni tegevust neid protsesse juhib kesknärvisüsteem. Kesknärvisüsteemi käsud vahendatakse täidesaatvaiks kahel teel: närviimpulsid siirduvad mööda närvikiudusid lihastesse ja vegetatiivse närvisüsteemi elundeisse, samal ajal kui vereringe poolt edasitoimetatatavad keemilised signaalid jõuavad organismi sisesekretsiooninäärmeisse. Närviimpulsside sellist edastamist nimetatakse laskuvaks juhtimiseks ja see vastab aistingutest kesknärvisüsteemini jõudvale tõusvale juhtimisele. Ka täidesaatvad protsessid on motivatsiooni- ja tunnetusprotsessidega tihedas seoses. Selleks kasutatakse tagasisideseaoseid, mille vahendusel kesknärvisüsteem saab 12
on nõrgestav tundmus. Emotsioonide ja tundmuste iseärasusi on ka polaarsus vastandlike tundmuspaaride olemasolu ühe ja sellesama objekti suhtes: armastus viha, rõõm kurbus, veetlus vastumeelsus jne. Polaarsus on nende suhete tulemus, mis kujunevad inimesel ümbritseva tegelikkusega. Negatiivseid tundmusi on rohkem kui positiivseid. Emotsioonide esmane bioloogiline roll on signaalne, printsiibil meeldiv ebameeldiv, ohutu ohtlik. Signaalid "ohtlik" ja "ebameeldiv" on eluliselt tähtsamad, sest nad suunavad käitumist ohtlikes situatsioonides. On võimalik ka vastupidiste tundmuste üheaegne üleelamine. Tundmuste kaksipidisus (ambivalentsus) tuleneb nende liikuvusest, dünaamilisusest, keerukusest ja ühtsusest. Ka inimese käitumist ei määra sageli üks vajadus, vaid mitu vajadust. Ühtede soovide rahuldamisel jäävad teised sageli rahuldamata. See põhjustab positiivsete ja negatiivsete
ProDiags Füüsiline informatsioon Füüsiliselt edastatakse informatsioon, kõikide rataste pöörlemissagedused, elektrisignaalidega. Olenevalt sõidutingimustest ja haardumisest, on võimalik olukord kus kõikidel ratastel on eri pöörlemissagedused. Lisaks võetakse info piduritule lülitilt ja info ABS seadiste töötamisest (pumba töötamine, andurite ja magnetklappide seisukord). Juhtploki tähtsamad signaalid Rataste kiirendused ja aeglustused Võttes arvesse ratta hetkelise pöörlemissageduse ja selle muutumise kiiruse arvutab juhtplokk auto kiirenduse või aeglustuse. Ratta ja teepinna vaheline haardumine. Vastavalt rataste pöörlemissageduste muutustele arvutab juhtplokk hetkelise haardumise. Igale haardumisele vastab eri kiirendus- ja aeglustusväärtus. Lisaks arvestab programmi loogika kahte eri haardetingimust: väikest jää ja lume jaoks ning suurt kuiva kõva teekatte jaoks.
peavad March ja Olsen takistuse põhjuseks indiviidi rolli organisatsioonis, mis omakorda on määratud organisatsiooni formaalse struktuuriga; · kuulajaskonnast - Kui üks organisatsiooni liige on suutnud oma tegevust muuta, kuid ei suuda teisi samamoodi toimima panna, on probleem kuulajates; · eelarvamustest; · keskkonna määramatusest tulenevaid - Kui keskkonnast tulevad signaalid ei ole inimestele arusaadavad, ei reageerita neile signaalidele hinnangute ja väärtussüsteemi muutmisega ning side keskkonna ja indiviidi vahel katkeb. Üheks õppimistsüklit katkestavaks teguriks loetakse õpitu unustamist uus tegevus õpiti ära, toimudes nii indiviidi kui organisatsiooni tasandil, kuid see toimus ühekordselt ning seejärel unustati. Unustamisel on omakorda ka positiivsed küljed, sest selleks, et uusi
Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Kromosoomid on rakutuuma kõige olulisemad koostisosad. Kromos Toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Kromosoom koosmeb DNA molekulidest+seotud valkud 25. Milline roll on rakumembraanil, mil viisil erinevad ained läbi selle liiguvad. 1. Piiritleb 2. Toitainete sisenemine ning jääkproduktide väljumine ehk ainevahetus 3. Info vahetus ehk väliskeskkonna signaalid ning rakkude omavaheline suhtlemine 4. Seob rakud kudedeks (tänu rakkudele püsib organism koos) Ainete liikumine läbi membraani: a)osmoos- põhimõtteliselt vee välja tulemine ning soolasuse kasv. Sool justkui tirib organismist vee välja, st kahepaik merevees. b) passiivtransport- valkude abil, energiat ei vaja. c)aktiivtransport- valkude abil, vajab lisaenergiat. d) fagotsütoos- tahkete ainete sissehaaramine rakku. 26
sagedusega signal sellele rakendatakse. Kui filter on ühendatud juhtmetega läbib seda teatud sagedusega signaal. Just selle signaali ASK-d on näha monitoril ning seda tuleb häälestada vastavalt sabloonile, mis on samuti näidatud ekraanil. Häälestatakse filtrit keerates filtris olevaid resonaatoreid, resonaatoriteks on hõbedatud kruvid, mis keerates käivad üles või alla. Kui keerata kruvi välja(üles), siis suurema sagedusega signaalid läbivad filtri, keerates seda alla, tekib takistus ja suure sagedusega harmoonilised neelduvad. Kruvi peab sobitama graafiku järgi nii, et harmooniline oleks sablooni järgi. Füüsiliselt kõik resonaator-kruvid peavad olema kuskil keskel, st pool sees ja pool väljas, et graafik oleks korras. Kui filter häälestatakse ära, viiakse see testidele, milleks on elektrooniline test, kus filtri sagedusvahemikku kontrollitakse ja füüsiline test, kus filtrile rakendatakse füüsilist jõudu
närvirakkude kehadest Parem ja vasak poolkera Vasak: kõne, mate- maatika, loogika, analüüs Parem: loovus, kunst, muusika Motoorsed ja sensoorsed keskused Infotöötlus Väikeaju Liigutused, koordinatsioon, tasakaal Ajutüvi piklikaju +ajusild+ keskaju Ühendab pea- ja seljaaju Vanim ajuosa Eluliselt tähtsad keskused: hingamine, südametegevus, seedimine Vaheaju Paiknevad hüpotalamus, ajuripats, limbiline süsteem (tunded) · Signaalid liiguvad impulssidena 12 · Töötab ,,kõik või ei midagi" põhimõttel kui signaal on liialt nõrk, ei anta seda edasi. · Elektrilised impulsid Na ja K ioonide liikumise toimel · Keemilised impulsid närvirakkude vahel olevas ruumis eritub signaal- ehk mediaator- ehk virgatsaineid, mis kas aktiviseerivad impulsi või lõpetavad selle.
Reaalajasüsteem Masina kasutajaliides Reaalajasüsteemides kasutatav tarkvara Süsteemtarkvara Rakendustarkvara – andmehõive, reaalreguleerimine, superviisorjuhtimine inimliides, arvutused, veatöötlus jne. Andmebaasid – relatsioonilised objekt-orienteeritud , reaalaja andmebaasid, hajutatud reaalaja-andmebaasid, warehouses, eritüübiliste andmebaaside kompleksid. Kommunikatsioonitarkvara – võrguprotokollid, turvatarkvarad Eriseadmete funktsionaalsust tagav tarkvara – ohutus, diagnostika, abivahendid ja simulatsioonisüsteemid. Masin/inimene suhe Inimvigu põhjustavad – Töökeskkonna tegurid, individuaalsed omadused ja organisatoorsed-juhtimisalased tegurid Kas inimese kvalifikatsioon vastab tööülesannetele? Kas seadmed on töökorras? Kas seadmed vastavad tehnilistele tingimustele, kas nende kontroll on dateeritud Kas süsteem kui tervik funktsioneerib veatult? Süst...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ,,TÖÖTAJA MOTIVATSIOONI TOETAMINE" Iseseisev töö Õppejõud: M 2017 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 2 JUHTUMI ANALÜÜS...............................................................................................4 3 MASLOW JA HERZBERGI TEOORIAD.................................................................7 4 SKINNERI TEOORIA..............................................................................................11 5 V.VROOMI VALENTS.............................................................................................13 6 MCCLELLANDI TEOORIA...............................................................
NEURAALNE regulatsioon: kui signaal liigub suurema osa teest närvikiudude aktsioonipotentsiaali ui aksoni kingule saabub nii palju selliseid signaale, et membraani potentsiaali väärtuseks jääb vaid 45 abil: K mV, siis avanevad pingest sõltuvad Na-kanalid ja Na-ioonid liiguvad rakku, sest nende kontsentratsioon on raku sees väiksem kui väljaspool. Sellega saab alguse närviraku aktsioonipotentsiaal ehk tegevuspotentsiaal, mis levib aksonis. HUMORAALNE regulatsioon: signaalid liiguvad ka NS-s närvirakkude vahel või närvirakust lihas- v näärmerakku hormoonidega sarnanevate mediaatorite abil - kui signaalained levivad vereringe ja koevedeliku vahel organismi eri paikadesse (kehavedelikega seotud) - mõju algab aeglasemalt ja kestab kauem kui neuraalse korral ★ Need regulatsioonisüsteemid on omavahel koostöös! ★ NS regeerib hormoonide toimele, kuid eritab neid ka ise!
Eesti keele metoodika I eksami küsimused 2015 1. Mis on hariduse eesmärk? Hariduse eesmärk on: luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis; kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; luua igaühele eeldused pidevõppeks. 2. Millistest arenguteooriatest lähtutakse õppekavade koostamisel? Millisest arenguteooriast lähtub praegu kasutusel olev RÕK? Nimetage olulisemad põhimõtted. (tabel) Kognitiivse konstruktivismi (Jean Piaget, John Dewey): Stadiaalne areng; Õppija aktiivne. Õpetaja on partner, suunaja ja toetaja; Õppija vajaduste ja kogemuse, õpistiili arvestamine; Uut infot tõlgendatakse ja struktureeritakse oma maailmapildi ja varasemate teadmiste terviku valguses. Sisemine motivatsioon õpi...
16 Roolivõll Pöördemomendiandur Juhtplokk Rootori pöörete arvu anduri ja tigureduktoriga elektrimootor Hammaslattreduktor Töö: Juhi tektitatud pöördemoment tuvastatakse pöördemomendi- ja pööramiskiiruse anduriga väändevarda abil. Blokeerumatute pidurite ja sõidustabilisaatori juhtplokk edastab sõidukiiruse rooli juhtplokki. Mõlemad signaalid, elektrisüsteemi pinge ja süütepinge edastatakse rooli juhtplokki, mis arvutab oma mälus olevate tunnusväljadele tuginedes vajaliku toetusmomendi ja selle mõjusuuna. Elektrimootor pingestatakse ja ta toetab roolipöördejõudu. Mootor on tigureduktori kaudu ühendatud roolireduktori hammasrattaga. Sele 9. EL-Roolivõimendi [8] 17 2.3
· Ekstralingvistilised hääle tugevus, artikulatsioon, tempo · Visuaalsed - silmside · Miimika näoilmed · Kineesika zestid käte ja käsivarte liikumine, poosid · Prokseemika ruumikasutus Mitteverbaalsel suhtlemisel edastatakse sõnumeid sõnalisi märke kasutamata. Märgid on enamasti kultuurispetsiifilised. Mitteverbaalne kommunikatsioon on sageli (enamasti) mitteteadlik. Teadlikud ja mitteteadlikud signaalid võivad siiski esineda paralleelselt: Spontaanne kommunikatsioon (mitteteadlik) Sümboolne kommunikatsioon (teadlik) Spontaanne ja sümboolne kommunikatsioon Spontaane kommunikatsioon: Toimub tahtmatu sisemise emotsionaalse seisundi edastamine ning vahetu ja otsene tajumine. See on bioloogilisel alusel toimiv signaalsüsteem, kasutatakse loomulikke zeste. Spontaanne väljendus ei ole planeeritud ega tahtlik. Kommunikatsioonist saab rääkida juhul,
informatsiooni üldistamine ja töötlemine · tertsiaarsed alad on perifeersete struktuuridega seotud kõige kaudsemalt, nad hõlmavad suure osa ajukoore pinnast, ning kattuvad omavahel suures ulatuses; neil on keskne tähtsus ajupoolkerade koostöö tagamises, nad täidavad ajukoore kõige keerukamaid funktsioone. Primaarne somatosensoorne korteks (PSSK) on organiseeritud vastavalt keha piirkondadele, kust sensoorsed signaalid lähtuvad. Primaarne motokorteks (PMK) on eferentsete signaalide lähteala, millega kontrollitakse motoorikat (lihaste talitlust), eelkõige käelist tegevust. Muud primaarsed alad on: · primaarne visuaalne korteks · primaarne auditoorne korteks · primaarne haistekorteks (laubasagara sisepinnal) · maitseala. Premotokorteks on assotsiatsiooniala, mis kujutab endast motoorsete aktsioonide organiseerimise ja planeerimise peamist keskust. See ala on ühtlasi väga tihedasti seotud
13. Polügraaftest - üldine kirjeldus ja hinnang kasutusvõimalustele teadusliku psühholoogia aspektist. Klassikaline versioon: Registreeritakse füsioloogiliste reaktsioonide muutused, mis vallanduvad küsitlemise käigus: - hingamine (rinnakorvi liikumise järgi) - higistamine (naha galvaaniline refleksi järgi) - vererõhk (mansett ümber käe) - pulss (mansett ümber käe). Kõik need muutused pole aga valetamisspetsiifilised! Need signaalid registreeritakse kirjutussulgede võngetena paberil. Analüüsitakse - otse neid võnkeid - spetsiaalset tarkvara kasutades. Uuemad variandid: registreeritakse muutusi aju toimimises. Samuti kasutatakse testi puhul ka testieelset intervjuud, kus üritatakse veenda inimest, et vale saab igal juhul tuvastataud. Valedetektori puhul, nt. kui inimene jääb vahele mingi konkreetse küsimusega, siis järgevalt
tuleb rangelt täita kogu ekspluatatsiooni jooksul. Loomulikult on lubatud õlide tihedam vahetamine, eriti juhtudel, kui auto veab haagist või töötab rasketes tingimustes. 4. Andurid ja täiturseadised 4.1 Sisendsignaalid Alustame sisendsignaalide uurimist. Mõnede nende signaalide jaoks, nagu näiteks käiguvalitsa asend, võllide pöörlemissagedused, õli temperatuur ja kiirenduslülitus, on käigukastil omad andurid. Mõned signaalid saadakse teistelt juhtplokkidelt ja mõned sisendsignaalid edastatakse teistele juhtplokkidele. Näiteks kiirenduslülituse signaal edastatakse kliimaseadme juhtplokile. Samas jälle sellised signaalid nagu mootori koormus, väntvõlli pöörlemissagedus ja gaasipedaali asend, tulevad mootori juhtplokilt. 4.2 Käiguvalitsa asend Käiguvalitsa asendi määramiseks kasutatakse hoovastikule kinnitatud kolmest või neljast
kadumisest surmani 1. IMIKUIGA- kuni 1. eluaastani, sünd- närvisüsteem on morfoloogiliselt olemas. Kõrgem hakkab peale sündi, tuginedes tingimatutele refleksidele.olemas kõik tundlikkuse liigid. Tekivad mõtestatud taju ja taastundmine. Esimene, domineeriv, lapse arengule määrav tegevus on emotsionaalne ja praktiline suhtlemine ema ja lapse vahel. 2. MAIMIKUIGA- 1.-3. eluaasta. Ümbritseva maailma tunnetamine laieneb. Tärkab kaemuslik-motoorne mõtlemine. Verbaalsed signaalid. Liikuv, emotsioonid! Mittetahteline, aga vahendatud mälu. 3. MUDILASIGA- 3.-6. mäng, fantaasia, tahe,iseloom. Mängus mõtestatakse tegelikkust. 4. KOOLIEELIKU VÕI VARANE KOOLIIGA- 6.-7. võimete sihipärane arendamine. Kõlbeliste kategooriate ja abstraktse mõtlemise alged. 5. KOOLIIGA- noorem (7-12): tahteline tähelepanu nõrk, mmõtlemine esemelist-tüüpi, vähekriitiline, väärtussüsteemid, huvid. Vanem (13-18): tung iseseisvusele, enese maksmapanekule, hinnangute
8.3. Päästeseadmete ja –vahenditega seotud leppemärgid 36 8.4. Ohualased leppemärgid 37 8.5. Kohustusliku tegevuse ja keelavad leppemärgid 38 8.6. Reisilaevade ja terminalide leppemärgid 39 8.7. Tuleohutuse leppemärgid ja seletused 40 9. Rahvusvahelised signaalkoodi ühetähelised signaalid 46 9.1. Lippude tähendused 47 10. Mere ja kaldamärkide iseloomustus 48 10.1. Ujuvmärgistus 49 10.2. Tuled(plingid) 50 11. Rahvusvahelised eeskirjad kokkupõrgete vältimiseks merel osad C ja D 51 11.1
peale tuletõrjepuldi heli ja valgussignaale vahitüürimees üldse hädaohu häiret ei anna, lülitub automaatselt sisse laeva häirekell. Häirekellad peavad olema laevas selliselt, et neid oleks kuulda igas laeva osas. Kellal on terav läbilõikav toon, et äratada ka magajad. Hädasignaale saab edastada ka laevasireeniga. MOB antakse laeva alarmkella või vilega – kolm pikka signaali. Üldine hädaoht – 7 või rohkem lühikest ja üks pikk. Signaalid on kindalks määratud Rahvusvaheliste Signaalide koodiga. • Miinitraaleri tuled, päevamärk ja ususignaalid. Üle 50 m miine traaliv laev peab kandma esimese masti otsas rohest tuld, mille allpool on kahel poole rohelised tuled. Käigus oleval miinitraalijal peab vööris olema näha rohelise tule peal olev valge tuli ja tagumise masti külge kinnitatud valge tuli. Päevamärk kolm ümartuld. • Kuivendussüsteem ja selle otstarve
Tähelepanu mõjutavad tegurid: Pärast lõunal on näha tähelepanu langust Parim tähelepanu aeg 8.00-12.00; langeb 12.00-15.00; tõuseb taas 15.00-22.00 Keerulisi ülesandeid on parem teha õhtuti Müra, temperatuur, emotsioonid, tervisega seotud tegurid, narkootilised ained, magamatus - mõjutavad tähelepanu Tõstab tugevasti tähelepanu: testosteroon ja adrenaliin Tähelepanu köidavad: Intensiivsed signaalid bioloogilised elutähtsad signaalid (näiteks valu) ootamatud signaalid korduvad/korrapärased signaalid (näiteks kella tiksumine) Muutused valivas tähelepanus - kuivõrd suudab laps eristada olulist elaolulisust - tihti ei suuda lapsed teha neil vahet; neil on raske iseseisvalt ülesandeid läbida Lapsed kasutavad juhuslikult mingit meetodit, et ülesanne saaks lahendatud. Täiskasvanud juba teavad, millise meetodiga saaks ülesanne kiiremini lahendatud
tuntud aritm- loogikatehteid. registrite tööd. * Registrid- kasut. Näiteks määravad juhtsiini kaudu Näiteks toimub kahendarvude tehte tulemite või tehte edastatavad signaalid R (read) ja korrutamine järjestikuste vahetulemite lühiajaliseks WR(write), kas mälu poole summeerimis- ja salvestamiseks. Selleks, et pöördutakse info lugemiseks või
ja kustutamine käib püsielektronidega MOP kaudu. 27.PLM. Programmeeritav Loogikamaatriks. Idee on realiseerida triviaalselt kombinatsioon-loogika lülitus tabeliga esitatud funktsiooni järgi. 28.Mis on jadaloogika? Olekud? Uus olek = funktsioon vanast olekust. y = f {x 1,x2,x3,...,olek}. xn = sisend; olek on minevikuga määratud seisund. 29.Mis esitab jadaloogika lülituse olekuid? 30.Asünkroonne triger. Triger millel puudub C(lock)-sisend. Sellele trigerile mõjuvad sisend signaalid alates saabumishetkest. 31.Takteeritav triger. Triger, millel on C(lock) sisend. Clock juhib trigeri tööd ajaliselt. 32.Taktimpulsi frondiga lülitatav triger. Triger, mille väärtus muutub ainult sisendsignaali muutumisel 1-st 0-ks (tagafrondiga sünkroniseeritav) või 0-st 1-ks (Esifrondiga sünkroniseeritav). 33.RS-triger. Reset-Set ühetaktiline triger. Asünk. 2 sisendit (R ja S) ja 2 väljundit (Q ja -Q). Sünk on lisaks C(lock). Keelatud kombinatsioon on R=1 ja S=1 34.JK-triger
pidasid silmas propagandat või manipulatsiooni ning tundsid huvi selle vastu, kuidas saatja võib muuta suhtluse efektiivsemaks nii, et vastuvõtja reageerib soovitud viisil. Ent Shannoni ja Weaveri meelest ei eristu need tasemed üksteisest, vaid on omavahel seotud kui tase A toimib, siis toimivad samamoodi ka tasemed B ja C. Shannoni ja Weaveri mudel koosneb viiest elemendist: 1) informatsiooniallikast, mis loob uudise; 2) saatjast, mis kodeerib sõnumi signaalidest; 3)kanalist, mille kaudu signaalid liiguvad; 4) vastuvõtjast, mis dekodeerib (rekonstrueerib) signaalidest sõnumi; 5) adressaadist, kellele signaal saabub. Mudeli tähtsaim osa on infoallikas. Tema otsustab, milline sõnum saata, valides ühe paljude võimalike seast. Saatja muudab võimaliku sõnumi signaaliks, mis kanali kaudu liigub vastuvõtjani. Sõna kanal viitab neile füüsilistele vahenditele, mille abil signaale siirdatakse. Kanaliks on valguslained, häälevõnked, raadiolained, telefonijuhtmed, kus sõnum kulgeb
Shannoni ja Weaveri kom. Mudel Newcomb'i Infoallikas-Saatja-Kanal-Vastuvõtja-Adressat sotsiaalpsühholoogiline mudel on kolmnurkne. Mudel koosneb 5 elemendist: o Newcombi mudeli tähtsus: käsitles esimesena 1) Informatsiooni allikas, mis loob sõnumi kommunikatsiooni 2) Saatja, mis kodeerib sõnumi signaalideks rolli ühiskonnas ja sotsiaalsetes suhetes. 3) Kanal, mille kaudu signaalid liiguvad Newcombe meelest on see roll lihtne 4) Vastuvõtja, mis dekodeerib (rekonstrueerib) kommunikatsioon peab signaalidest sõnumi. üleval sotsiaalse süsteemi tasakaalu. 5) Adressaat, kes sõnumi saab. Maletzke mudel Teave ja informatsioon Gerhard Maletzke mudel (1963) võtab kokku
dickkopfi geen oli kinnitatud keratiin14 geeni promootorile. Keratiin14 tavaliselt ekspresseerub epidermise basaalkihis. Dickkopf on aga tõhus ja lahustuv WNT signaali pärssija ja võib liikuda basaalsest rakukihist ülespoole marrasnaha kihti või ka allapoole pärisnaha rakkudesse. Esmases arengus hiirtel, kel Dickkopf valku nahas ekspresseerus, oli märgata täielikku karvade folliikulite, vurrude, hammaste ja piimanäärmete puudumist. WNT signaalid tekivad juba väga varajases arengus, kuna selle puudumine takistab plakoodide tootmist ja pärsib kõiki teisi geene, mis vastutavad karvafolliikulite arenemise eest. Mitmete valkude hübritseerimine in situ mutageensetel hiirtel, on aidanud hüpoteetiliste radade välja toomist varajases karvafolliikuli arengus. WNTga sarnased signaale on tarvis nahka, et produtseerida esimene signaal pärisnahas. Arvatakse, et signaal on WNT ise, kuid võib olla ka FGF10
Traditsiooniline hiir kujutab endast väikest nuppudega varustatud karbikest, mis on juhtme abil arvutiga ühendatud ja mille sisemuses pöörleb väike kummist või plastist kuulike. Kui hiirt libistada laual (alusmatil), siis kuul pöörleb ja tema liikumisele reageerivad kaks rullikut, mis on ühendatud kahe teineteisest 90o võrra pööratud anduriga, mis kuulikese pöördliikumise teisendavad 5 elektrilisteks impulssideks. Need elektrilised signaalid vastavad eraldi liikumisele kahes suunas: edasi- tagasi ja vasakule- paremale. Kursor arvuti ekraanil järgib hiire liikumist aluslaual. Anduriteks on tavaliselt piludega kettakesed, mis pöörlevad hiire kuulikese liikudes ning katkestavad kettakesi läbivat valgusvoolu; neid katkestusi registreerivad fotoandurid. Piludega kettakeste asemel võib kettakeste pind olla kaetud musta- valgetriibulise mustriga: sel juhul registreeritakse fotoanduritega valgete pindade pealt peegelduvat valgust
veel tööelus kogenud. [Euroopa Tööohutuse ja Tervishoiu Agentuur: http://osha.europa.eu/et/sector/horeca/accident_prevention_html] 2.5 Müra Mürataseme vähendamise eest vastutavad ka masinate ja seadmete tootjad. Direktiivi 98/37/EÜ kohaselt peavad masinad "olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et masina tekitatavast õhumürast tulenevad ohud oleksid vähendatud miinimumini". Söögitegemise hääled, piiksuvad signaalid, nõudepesumasinad, köögiseadmed, ventilatsioon, kohviveskid, koristamishääled, pesupesemine, muusika ning loomulikult töökaaslaste või klientide jutuvada kuuluvad hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris töötamise juurde. Müra on liiga vali, kui lähedal seisva inimesega rääkimiseks peab häält tõstma. Korduv kokkupuude müraga pika aja jooksul võib kahjustada kuulmist. [Euroopa Tööohutuse ja Tervishoiu Agentuur: http://osha.europa
1 Keele olemus Karjas elavatel putukatel, kaladel, lindudel ja loomadel on oma kommunikatsioonisüsteemid liigikaaslastega suhtlemiseks. Sellistes keeltes on signaalid domineeri- Mida te vastaksite, kui teie käest küsitakse, mis on keel? Eks ikka, mise ja allumise väljendamiseks, paarilise leidmiseks et keele abil me suhtleme, st keel on kommunikatsioonivahend. ja paarisuhte hoidmiseks, territooriumi piiritlemiseks, Keele abil on suhtlejatel võimalik teineteisele uut informatsiooni
mõista et kõik seda värvi loomad on mürgised. Bates'i mimikri mittemürgised söödavad liigid imiteerivad mittesöödavaid. Vale info andmine. Taimede puhul kolme viimast kaitsekohastumust ei ole. Keemiline ja mehhaaniline kaitse on väga populaarsed. Kõik taimed toodavad mürke. Mitmed taimed on sünergeetilise toimega, kaks eri taime koos võivad mõjuda mürgisemalt kui eraldi. Volatiilid signaalid kiskja kohale kutsumiseks, mida taim eritab. 07.04.09 Parasitism. Mikro- ja makroparasiidid. Mikroparasiidid on üherakulised või rakutud olendid. Mikroparasiitide populatsiooni tihedust saab mõõta nakatunud peremeesorganismide tiheduse läbi. Makroparasiite saab loendada. Kõige suurem parasiit on 8m pikkune, elab kellegi ajus. Raitlill maailma suurim õiega parasiit. Rohkem kui 50% bioloogilistest liikidest on parasiidid. Parasitism on esimene interaktsioon, mis kahe
Need sündmused rajanevad valgusüteesil. Erandiks on G0 faas, selles olevad rakud minetavad kas ajutiselt nt. teatud silma kestade rakud. S faas ehk sünteesifaas toimub DNA kahekordistumine e. replikatsioon. Faasi lõpuks on moodustunud kahekromatiidilised kromosoomid. Selles faasis suurenevad tuuma mõõtmed. Lõpus teine kontrollpunkt, sisuliselt kõige olulisem, kontrollitakse DNA terviklikkust ja veatust. Vigade avastamisel: rakus käivitatakse enesehävituslikud signaalid e. apoptoos, tulevad tapjarakud ja hävitavad selle raku või muutustega rakk säilitab eluvõime ja hakkab andma järgmisi vahepõlvkondi ja kujuneb kasvaja. G2 faas : premitootiline või postsünteetiline selles faasis toimub vahetu ettevalmistus mitoosiks. Nt. sünteesitakse tubuliinvalke ( kromosoomide jaotamine), sünteesitakse ATP-d (energiavaru), sünteesitakse erinevaid RNA molekule. Kui rakk on S faasi läbinud, siis tuleb läbida G2 faas ja mitoos. Mitoos
Aju koosneb omavahel seotud rakkudest neuronitest. Bioloogiline neuron (joonis 1.1) on lihtne andmeid töötlev süsteem. Ta saab informatsiooni dendriitide kaudu. Dendriit-id on bioloogilise närvivõrgu sisendid. Sisendsignaalideks on närvi impulsid väga nõrgad elektrilised voolud. Neuron võtab vastu signaalid ja teisendab neid kui nad on piisava tugevusega. Akson on neuroni väljund. Ühel neuronil võib olla mitu sisendit ja ainult üks väljund. Peamised informatsiooni teisendused toimuvad neuroni kehas, mida nimetatakse soma-ks. Kõik seal toimuvad
Aju koosneb omavahel seotud rakkudest neuronitest. Bioloogiline neuron (joonis 1.1) on lihtne andmeid töötlev süsteem. Ta saab informatsiooni dendriitide kaudu. Dendriit-id on bioloogilise närvivõrgu sisendid. Sisendsignaalideks on närvi impulsid väga nõrgad elektrilised voolud. Neuron võtab vastu signaalid ja teisendab neid kui nad on piisava tugevusega. Akson on neuroni väljund. Ühel neuronil võib olla mitu sisendit ja ainult üks väljund. Peamised informatsiooni teisendused toimuvad neuroni kehas, mida nimetatakse soma-ks. Kõik seal toimuvad
Viljastatud munarakust tuleb emane, viljastamata munarakust isane. Emane on diploidne, isane on haploidne. [sipelgad, mesilased, herilased, termiidid jne]. 47. Suguline valik, sellega seotud tunnused ja käitumuslikud kohastumused, händikäp-tunnused ja käitumine; Paaritumiseks leitakse võimalikult optimaalne partner, kes tagaks järglaste maksimaalse kohasuse. Ta ei tohi genotüübilt olla liiga erinev ega liiga sarnane. Sugulise valiku tarbeks kujunevad evolutsioonis välja signaalid, mis näitavad geneetilist kvaliteeti. Praktiliselt eranditult on signaalisaatjad isased ja valijad emased. Signaalid on kindlalt usaldusväärsed, ebausaldusväärsed elimineeritakse kiiresti. Need olulised ja vajalikud tunnused viivad isase kohasuse alla. Nendeks on võitlus ja Händikäp-tunnus (käitumine) enesele kahjulik tunnus (käitumine), et näidata oma häid genotüübilisi omadusi (hele värvus, põdra suured sarved, lõvi lakk)
Loogikaseadusteks nimetatakse tavaliselt binaarloogika algebra ehk Boole' i algebra seadusi. Algebraks nimetatakse üldjuhul elementide hulka, millega tehakse tehteid, kusjuures nende tehete aluseks on kindlad reeglid ehk aksioomid. Aksioomid määravad ära algebra põhitehete omadused ja seosed. Kuna nüüdismatemaatikas on palju algebra liike (universaalalgebra, hulgaalgebra, loogikaalgebra), siis kehtivad neis ka erinevad tehted ja aksioomid. Boole'i algebra elementideks on binaarloogika signaalid (argumendid) väärtustega 0 ja 1. Nende signaalidega saab sooritada kõiki loogikatehteid ning moodustada suvalisi loogikafunktsioone. Loogikatehete kohta kehtivad järgmised binaarloogika aksioomid: 1. Argumentide järjekorda võib tehtes muuta a + b = b + a. (1.3) 2. Sulgusid võib avada ehk funktsiooni võib teisendada loogiliste osakorrutiste summaks a(b + c) = ab + ac
Regulaatorite konstruktiivelemendid. Automaatregulaator koosneb erinevatest elementidest mis täidavad vajalikke funktsioone. MS mõõteseade. JS juhtseade. TM täiturmehhanism. RO reguleerimisorgan. O objekt. Regulaator koosneb: andurist, juhtseadest, täiturmehhanismist ja reguleerimisseadisest. Andurite hulka kuuluvad kõik seaded mis muundad reguleeritava parameetri väärtust signaalist mille peale reageerib juhtseade, need signaalid võivad olla: elektrilised, mehaanilised, pneumaatilised ja hüdraulilised signaalid. Tihti koos anduriga kasutatakse ka mõõteskeemi või muundurit mis muundavad anduri signaali vajalikuks signaaliks. Andurid jagunevad vastavalt mõõdetavale parameetrile (temperatuuriandr,termotakistid,biimetallandur,elavhõbe,manomeetriline andur). Mõõteskeemidena kasutatakse: sildskeeme, dif transf, pneumomuundureid ja unifitseeritud
MS mõõteseade. JS juhtseade. TM täiturmehhanism. RO reguleerimisorgan. O objekt. Regulaator koosneb: andurist, juhtseadest, täiturmehhanismist ja reguleerimisseadisest. Andurite hulka kuuluvad kõik seaded mis muundad reguleeritava parameetri väärtust signaalist mille peale reageerib juhtseade, need signaalid võivad olla: elektrilised, mehaanilised, pneumaatilised ja hüdraulilised signaalid. Tihti koos anduriga kasutatakse ka mõõteskeemi või muundurit mis muundavad anduri signaali vajalikuks signaaliks. Andurid jagunevad vastavalt mõõdetavale parameetrile (temperatuuriandr,termotakistid,biimetallandur,elavhõbe,manomeetriline andur). Mõõteskeemidena kasutatakse: sildskeeme, dif transf, pneumomuundureid ja unifitseeritud
16- või enamsoonelist siini 16- bitise aadressisiini korral saab otseselt adresseerida 216= 65535 baidi = 64 Kbaidi (220=1Mbait) Kui mingi sisendseade tuvastab siinil oma aadressi, väljastab ta andmesiinile oma mäluregistri bittide olekud. Samuti toimub andmesiini kaudu andmevahetus protsessori ja mälu vahel. Juhtsiini kaudu edastatakse signaale, mida kasut. arvuti töö juhtimiseks ja kontrolliks. Näiteks määravad juhtsiini kaudu edastatavad signaalid R (read) ja WR(write), kas mälu poole pöördutakse info lugemiseks või kirjutamiseks. Aadressid ja andmed on siinil väga lühikest aega. Nii saab ühe ja sama siiniga edastada kogu nõutava info paljudelt sisenditelt protsessorisse ja vastupidi protsessorist paljudesse väljunditesse, lugeda mälust käske ning salvestada sinna vajalikku infot. Siinis edastatakse andmeid mõlemas suunas. Siinidraiver- element, mis eraldab mingi seadme siinist. 21
Millised ained on signaalideks rakkudele? neuronid, gliia, lihasrakud jne.) · Hormoonid, kasvufaktorid, Signaaliks on neurotransmitterid, mis prostaglandiinid, lahustunud gaasid toodetakse ja väljutatakse neuronitest 7. Signaalmolekulide näited sünapsites. · Valgud kasvufaktorid, tsütokiinid 2. Kas rakud reageerivad ühele ja samale · Peptiidid signaalid signaalile ühtmoodi või erinevalt. Näited. immuunsüsteemis · Rakud võivad reageerida signaalidele · Aminohapped hormoonid T3, T4 erinevalt, nt. neurotransmitter · Nukleotiidid cAMP atsetüülkoliini toime erinevatele rakkudele
jms väärtustele, auditooriumi huvidele/ ootustele/ emotsioonidele. (nt iroonia fenomen, ...) Teisisõnu, märgi denotatsiooni all mõeldakse seda, mida edastatakse auditooriumile, samas kui märgi konnotatsiooni all mõeldakse seda, kuidas/millises kontekstis seda Edastatakse ja millise kaastähenduse märk seega omandab. Kui inimene saab teate ABC, lisandub denotatiivsele tähendusele ka konnotatiivne (ärevus). Masinaga seda ei juhtu. Küberneetikat huvitavad vaid signaalid. Kuid inimene võtab vastu tähendusi. Märk on iseseisev tähendusühik olles kas denotatiivne v konnotatiivne. Märgiks pole vaid sõna, vaid ka zest, kujund, lõhn, tekstuur, heli st kogu valik võimalikke info kodeerimise ja edastamise võimalusi. Denotatsioon märgi otsene tähendus Konnotatsioon - kaastähendus · Charles Sanders Peirce ameerika lingvist, võttis kasutusele indeksiliste, ikooniliste ja sümboliliste
süsteemile. Elektriangerjas on 5000-6000 virnas electroplaques-st (ingl.k.) mis on võimelised tekitama kuni 500 voldist ja 1 amprist voolutugevust (500 watti). Selline elektrilöök võib olla inimesele surmav. Sachi elund on seoutud elektrolokatsiooniga. Organi sees on palju muskli sarnaseid rakke, mite nimetatakse elektrotsüütideks. Iga rakk saab ainult toota 0.15 v, aga koos töödateselund saab välja saata signaali mis on ligikaudu 10 V ja kuskil 25 Hz. Need on signaalid mida saab saata välja Main ja Hunter elund mitme sajas Hz-is. Elektriangerjas on unikaalne gymnotiformide seas, sellepärast, et neil on elektriorganid, mis on võimelised tootma surmavat elektrilööki saagi uimastamiseks. Noored elektriangerjad tekitavad väiksemaid umbes 100 voldiseid elektrilööke. Elektriangerjad on võimelised muutma elektrilöögi pinget, kasutades madalamaid pingeid saagi otsimiseks ja kõrgemaid saagi uimastamiseks või enda kaitsmiseks
Kala tunneb toidu maitset isegi saba pinnaga ja pöörab ennast sinna poole. Hästi tunneb kala magusat ja soolast maitset. Kompimiselundid on kaladel nõrgalt arenenud. Kala nahas on retseprotid, mis tunnetavad kokkupuudet kõvade esemetega. Kõige enam on kompimiselundina toimivad poised säga, karpkala, tuur. Merikukk uimekiired. Varjevärvused: · avavees kõht hele, selg tume; · põhjas vastavalt põhja värvile ja mustrile. Veekogudes, kus värvusega antavad signaalid on tähtsamad kui varjumine, on eredad värvid tavalised. Värvinägemine vaidlusküsimus!!!!! Kõhrkalad värve ei nägevat. Luukalad nägevat kollast ja rohelist, punast mitte. Kalade tohutu värvikirevus ja lantide punased värvid, milleks siis need????? 8. Kalade suguelundkond ja sigimine. Sugunäärmed, nende nimed teadus- ja rahvakeeles. Nende areng kala elu vältel. Küpsuskoefitsent ja viljakus, absoluutne, suhteline ja tarbeviljakus. Marjaterade suurus. Kudemine. Kudemisaeg
keskkond inimeste kehakeelt mõjutada. Harilikult kehakeelt ei saa võltsida, sest inimesi paljastab asjaolu, et liigutused, keha mikrosignaalid ja öeldud sõnad ei lange kokku. Näiteks väljendavad avatud peopesad ausust. Kui aga pettur avab oma süle ja naerab, samal ajal valetades, siis annavad tema keha mikrosignaalid teada ta salajasi mõtteid. Need võivad olla ahenenud silmaterad, kergitatud kulmud või kõverdatud suunurgad. Ja kõik nee signaalid on vastuolus avatud süle ja laia naeratusega. Paljud poliitikud on kehakeele matkimise asjatundjad ja kasutavad seda oma valijate mõjutamiseks.(1:15) 5 2. Vööndid ja alad Ala all mõeldakse ruumi, mis kuulub inimesele ja on talle nagu oma kehalise ,,mina" jätkuks. (1:20) 2.1 Isiklik ala
lühemad õppesessioonid, rohkem pause, rohkem erinevaid võimalusi ülesannete lahendamiseks; selged reeglid; arutage läbi kõik muutused reeglites ja päevakavas; viivitamatu tagasiside andmine käitumisele; positiivne suhtumine, ka pingutuste tunnustamine, mitte ainult kiitmine saavutuste eest; käitumisteraapial põhinev täpne punktiplaan; auditiivsed ja visuaalsed signaalid (sh piktogrammid); selgelt struktureeritud ülesanded, mis on antud väikeste sammudena; õpilaste istekoht õpetaja lähedal; personaalne mentor (kaasõpilane), kes aitab vajadusel (konfliktid jne). Pane laps istuma koos positiivse eeskujuga. TEADVUS JA UNI 26. Mille poolest on teadvus ja tähelepanu sarnased ja milles poolest erinevad? Teadvus ja tähelepanu on erinevad nähtused, kuigi tihedalt seotud - tp koos
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
