Eksam merepraktikas Pilet 1 1. Tuletõrjesüsteem. Tuletõrjuja varustus ja tulekahjude vältminine laevas Tulekaitse Suitsuavastussüsteemi Tulekaitse signalisatsiooni Ja Elektriline temperatuurijälgimise s. süsteemid Tuletõrje Mahulise kustutuse käitamise heli- signaali s. Süsteemid Vesikustutussüsteem Sprinklersüsteem Veepiserdussüsteem Vesikustutussüsteemid Udutekitussüsteem Välise jahutamise (ülekastmise) süst. ...
Tagasitulek uimast on nii raske et peab uimastiga jätkama ehk kord sunnib narkootikumi tarvitama pinge ja kord võõrutusnähud - Hedooniahüpotees – aju elektrilise enesestimuleerimise nähtus. Ajus asuvad mõnukeskused mille stimulatsioon tekitab mõnu. Ainetega proovitakse neid aktiveerida Intsentiividele e. kihutitele tundlikustumise teooria e. intsentiivse olulisuse teooria (Robinson ja Berridge). Intsentiivid või kihutid on signaalid sise- ja väliskeskkonnast millel võib uimastitega otsene side olla või mitte, aga mis suunavad käitumise uimastiradadele. Sarnaneb sarrustuse teooriatele aga läheb mõnuprintsiibist kaugemale. Autorite arvates juhivad psüühilisi nähtusi teadvustama otsutamisprotsessid. Selles teoorias võtavad uimastid teadvustamata otsuste keerises asjade olulisuse ja ebaolulisuse kohta selge positsiooni. Kõik toimub närvirakkude kaudu seega peab ajus olema automaatse omistamise
siseorganite, nagu süda ja kopsud, häiritud toimimine. Inimkehas on kolm tüüpi närve, sealhulgas: Mootori närvid, milleks on närvid, mis saadavad signaale (impulsse) ajust ja seljaajust kõigile keha lihastele. See närvisüsteem võimaldab teha erinevaid tegevusi, näiteks kõndimist, palli püüdmist või sõrme liigutamiseks midagi. Sensoorsed närvid, mis on närvide liigid, mis saadavad tagasi naha ja lihaste tagasi signaalid selgroo ja aju juurde. See närvisüsteem mõjutab sensoorseid funktsioone inimkehas, nagu nägemine, kuulmine, puudutus, tunne, lõhn ja tasakaal. Autonoomsed närvid, mis on närviliigid, mis kontrollivad keha liikumiste funktsiooni, mis ei ole või on pooleks realiseeritud, nagu südame löögisagedus, vererõhk, soole liikumine ja kehatemperatuuri reguleerimine. Närvihaiguse tüübid: Infektsioonid, nagu meningiit, entsefaliit ja poliomüeliit.
Püsiva vaegkuulmise korral saab kasutada heli valjendavaid aparaate ehk kuuldeaparaate. Kuuldeaparaat on elektrooniline helivõimendaja, mis koosneb mikrofonist, võimendist ja telefonist. Energiaallikaks on akumulaator või patarei. Mikrofon võtab vastu helilainete võnked, võimendis tugevdatakse mikrofonist vastuvõetud vooluimpulsid vastavalt abivajaja kuulmislangusele. Telefon muudab võimendist tulevad elektrilised signaalid taas helivõngeteks, mis juhitakse kõrvaotsaku kaudu kuulmekäiku. Kuuldeaparaat on varustatud veel regulaatorite ja lülititega. Peale kuuldeaparaadi, mis soodustab vaegkuulja suhtlemist ümbritsevaga, on loodud palju muid abivahendeid kasutamiseks kõikvõimalikes olukordades: telefonid vaegkuuljatele, induktsioonvõimendid, silmusvõimendid, äratuskellad, beebiandurid, signaaliedastajad, häirekeskused (alarmi ja edastusseade, personaalne häire vastuvõtja), FM-süsteemid ja
2) Sensoorsed rakud meeled 3) Kontaktneuron ühendab omavahel erinevaid aju osi. Närvirakk on negatiivselt polariseeritud, kui impulss on nõrk, siis sellele ei reageerita. Närvirakk ei tee tööd poole koormusega, vaid korralikult. Mööda müeliinkihti liigub info väga kiiresti. Müeliintupp(rasvane moodustis) kiirendab info liikumist. Müeliinkihi hävimisel info nii kiiresti enam ei liigu. Alus mõnede haiguste tekkeks. Väliskeskkonna muutust ärritust vahendavad signaalid kutsuvad esile selleks kohandunud rakkudes retseptorites (Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste ärrituste vastuvõtmiseks. ) esile seisundimuutused, mis omakorda käivitavad närviimpulsid (Närviimpulsid kujutavad endast elektrokeemilisi muutusi närvirakus ja selle väljaulatuvas osas, närvikius). Närviimpulsid juhitakse sensoorseid närvijuhteid pidi selja- ja peaajusse. Seal need liigendatakse, seostatakse, filtreeritakse töödeldakse
Siinide arbitreerimine (bus arbitration) – kui süsteemi kuulub mitu seadet, mis võivad siine juhtida, siis tekib probleem, kuidas määrata, kes saab õiguse andmeid edastada. Siinide arbitreerimine võib olla staatiline (varem ettemääratud reeglite järgi jaotatakse siinide juhtija roll, pole eriti tõhus) või dünaamiline (siinid antakse seadmetele juhitavateks vastavalt nende poolt saadetud soovi signaalidele; signaalid bus request ja bus grant). Prioriteetide küsimuse lahendamine. Riistvaraline järjestikune meetod, kus kõigepealt saab lubava signaali esimene seade (kõige lähem). Kui esimene seda ei soovinud, liigutakse edasi teise juurde jne. Süsteemi võib kuuluda tsentraalne siinide arbiiter, kes jagab siinide kasutusõigusi. Prioriteetide probleemi saab lahendada ka tarkvaraliselt. Prioriteedid pannakse paika selle järgi, kes küsis esimesena siinide kasutusõigusi
Näit. AIDS-i põhjustav HIV-i viirus ühineb nende rakkude membraaniga, kus on glükoproteiin CD4. See valk on retseptoriks HIV-i viirusele. CD4 valk on olemas T- lümfotsüütide ühel subpopulatsioonil, makrofaagidel ja teatud grupil ajurakkudel. Seega HIV-iu viirus nakatab ainult neid rakke, sellest on aga küll, et viia rivist välja kogu immuunsüsteem. 10. Valkude import mitokondri maatriksisse ja kloroplastide tülakoididesse. Valkude struktuuris paiknevad signaalid, mis suunavad neid organellidesse. 11. Valkude lagundamine tsütoplasma proteasoomides Valkude degradatsioon tsütoplasmas toimub erilistes valgulistes kompleksides, proteosoomides. Iga proteasoom koosneb tsentraalsest silindrist, mis moodustub paljudest eri proteaasidest. Silindri kumbaski otsas paiknevad valgulised kompleksid, kus osalevad vähemalt 10 erinevat valku. Osa neist valkudest omavad ATP-aasset aktiivsust. Nende valkude ülesanne on
ka traditsioonilisi meetodeid. 18. Nõuded geodeetilistele punktidele Geodeetilise põhivõrgu punkt kindlustatakse maastikul geodeetilise märgiga ja tähistatkse tunnusposti, geodeetilise püramiidi või signaaliga. Geodeetiline punkt asetatkse hea kandevõimega pinnasesse nagu liiv, kõva konsistentsiga saviliiv või lubjakivi. Tunnuspostile kinnitatakse metallsilt, millele on kirjutatud punkti number ja tekst : ,,EESTI VABARIIGI katise all olev GEODEETILINE PUNKT" Püramiidid ja signaalid valmistatakse metalltorudest või palkidest. Signaalid erinevad püramiididest selle poolest, et nende ülaossa on ehitatud spetsiaalne alus instrumendi paigaldamiseks ja rõdu vaatleja jaoks. Geodeetilise põhivõrgu punktidena kasutatakse ka kirikutorne, majakaid, kõrgeid korstnaid jm. 19. Geodeetilise mõõdistamisvõrgu rajamine Geodeetilise mõõdistamisvõrgu (GMV) rajamise eesmärgiks on maa-ala plaani koostamiseks
ülemhelisid. 1.2 Alalispinge võimendi Automaatikas leiab kasutamis terve rida suhteliselt nõrku alalispingesignaale, mida kasutamisel on kindlasti vaja võimedada. Taoliseks tüüpiliseks signaali allikaks on termobaar, mille signaal on 10-40mV. Selleks, et taolisi signaale võimendada peab võimendi alumine sageduspiir olema 0. Joonis 1.2.1 Samal ajal nende ülemine sageduspiir peab olema küllalt kõrge (vähemalt mõni kHz) sest alalispingelised signaalid võivad muututa väga kiiresti ja signaali muutuste kiireks edastamiseks peab võimendi sageduspiir olema küllalt kõrge. 1.3 Ribavõimendi Joonis 1.3.1 Ribavõimendi võimendab signaale suhteliselt kitsas kuid küllalt täpselt määratud sageduste vahemikus. See on f1 kuni f2 joonisel. Neid kasutatakse eelkõige selleks, et eraldada suurest hulgast erineva sagedusega signaalidest meid huvitavad signaalid
2) Sensoorsed rakud – meeled 3) Kontaktneuron – ühendab omavahel erinevaid aju osi. Närvirakk on negatiivselt polariseeritud, kui impulss on nõrk, siis sellele ei reageerita. Närvirakk ei tee tööd poole koormusega, vaid korralikult. Mööda müeliinkihti liigub info väga kiiresti. Müeliintupp(rasvane moodustis) kiirendab info liikumist. Müeliinkihi hävimisel info nii kiiresti enam ei liigu. Alus mõnede haiguste tekkeks. Väliskeskkonna muutust – ärritust – vahendavad signaalid kutsuvad esile selleks kohandunud rakkudes – retseptorites (Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste ärrituste vastuvõtmiseks. )– esile seisundimuutused, mis omakorda käivitavad närviimpulsid (Närviimpulsid kujutavad endast elektrokeemilisi muutusi närvirakus ja selle väljaulatuvas osas, närvikius). Närviimpulsid juhitakse sensoorseid närvijuhteid pidi selja- ja peaajusse. Seal need liigendatakse, seostatakse, filtreeritakse –töödeldakse
vahele jäävad närvijuhteteede kanalid - 27. päevaks on süsteem sulgunud.; 28. päeval on KNS 3 põiekest - 3 põiekest > 5 põiekese staadium > peamised ajuosad Aju areng toimub läbi rea fikseeritud sammude: - Rakkude teke (neuro- ja gliogenees) - Rakkude migreerumine - Rakkude diferentseerumine - Rakkude küpsemine (dendriitide ja aksonite kasv) - Sünapsite teke - Rakkude surm ja sünapsite harvenemine (need mida vaja ei ole) - Müeliinkihi teke (isoleerimine, signaalid muutuvad kiiremaks) Uue sammu jaoks ei pea eelmine samm olema lõpetatud. Neuronite ja gliiarakkude tekkimise ja migreerumise mehhanisme Neuraaltorus on tüvirakud mis pidevalt jagunevad. Nendest tekivad eellasrakud mis annavad ühe (neuroni või gliia) eellase. Alguses pole piiranguid mis rakkusid vaja on, arengu käigus võimaluste valik on kitsam – tekivad need mida vaja on. - Närvirakkude eellaste teke lõpeb gestatsiooni keskpaigaks (4,5 kuud)
Kõrgematel eukarüootidel nimetatatakse seda R-punktiks (restriction point) või ka lihtsalt G1-faasi kontrollpunktiks. Selle punkti läbimisel käivitatakse rakus DNA replikatsioon ja algab seega S-faas. G2-faas annab rakule vajaliku aja, mis võimaldab tal kontrollida, kas DNA replikatsioon on lõpetatud. Läbides G2-faasi kontrollpunkti, alustab rakk M-faasi. Kõrgematel eukarüootidel toimivad väliskeskonnast tulevad rakutsüklit seiskavad signaalid valdavalt G1-kontrollpunktile, seetõttu G1- faasi pikkus võib eri rakkudel olla väga erinev. G0-faas: puhkefaas. Imetaja rakkude puhul, mida on kasvatatud koekultuuris, kestab rakutsükkel umbes 24 tundi. G1 faas kestab 10 tundi ning sel ajal toimub rakus normaalne metabolism, rakk kasvab suuremaks, temas sisalduvate organellide arv kahekordistub ja toimub ettevalmistus DNA replikatsiooniks. S faas algab DNA replikatsiooniga ning kestab ligikaudu 9 tundi. S faasi lõpuks koosnevad
mida hoiavad püsti märgid Põhiobjekt on märk ise. Uuribki märki, ent see on väga hajus mõiste... 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga. Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika. Semiootika peasuunad on * biosemiootika - tegeleb kõige sellega, mis on enne sümbolite kasutuselevõttu. Sest loomadel ju pole keelt. Signaalid loomadel, aga inimestel tulnud juurde midagi, mis võimaldab ka sümbolilist mõtlemist. (jaguneb zoo-ja inimsemiootikaks). * kultuurisemiootika - eeldab sümbolite kasutamist, põhiprobleem on tähenduse tekke probleem. Lotmani loodud, Tartu koolkond. * sotsiosemiootika - piiritleb ühiskonna märgisüsteemide kaudu * antroposemiootika - piiritleb inimese märgisüsteemide kaudu Humanitaarne – Euroopa traditsioon. Tegeleb rohkem ontoloogiliste küsimustega.
generaatori sisetakistus seda rohkem me võime generaatorit koormata ilma, et tekiks pingelangu sisetakistusel, millega kaasneb signaali kadu. Elektrotehnikast on teada, et generaator arendab tarbijal maksimaalset võimsust siis kui tarbija takistus võrdub generaatori sisetakistusega ehk väljundtakistusega. Sellele niinimetatud sobitustingimusele tuleb elektroonikas pöörata sagedast tähelepanu, sest tegemist on nõrkade signaalidega ja on vaja, et need nõrgad signaalid kanduksid võimalikult kadudeta astmelt astmele. 7.2. Võimendamisel tekkivad moonutused 84 Võimendusprotsessis tekivad paratamatult signaali moonutused, kuid need ei tohi ületada lubatud piiri. Tekkivaid moonutusi on kahte liiki: lineaar- ehk sagedusmoonutused ja mittelineaar- moonutused. Lineaarmoonutused tekivad lülituses leiduvate reaktiivelementide toimel, mille takistus sõltub sagedusest. Nendeks on kondensaatorid ja induktiivsused. Osa neist
võimendada. Võimendi peab suutma reageerida ka nendele kiiretele muutustele ja selleks ongi vajalik suhteliselt kõrge ülemine sageduspiir (joon.7.3). Alalispingevõimendid kasutatakse eelkõige automaatikas, kuna on terve rida andureid mille signaaliks on suhteliselt nõrk alalispinge nagu näiteks termopaar, mis sõltuvalt temperatuurist ja materjali valikust arendab pinget 5-50 mV. Reeglina on selliste andurite signaalid ka väikesevõimsuselised ja nende kasutamiseks tuleb neid paratamatult võimendada. c) Ribavõimendid Ribavõimendi on ettenähtud mingi kitsa ja suhteliselt rangelt määratud sagedusvahemikus olevate signaalide võimendamiseks (joon.7.4) Sõltuvalt kasutusalast on see niinimetatud läbilaskeriba erinev ja ta võib olla nii madal- kui kõrgsageduspiirkonnas. Enamasti leiab selline võimendi kasutamist teatud sagedusega signaalide eraldamiseks ehk selekteerimiseks.
tagaliini kaitsemängijate ja sulustajate vahel on oluline, esimene nõua bokile on et palli ei tohi lasta enda kaitsutd alasse, khtib põhimõte et liigu väljaku äärtest tsentri poole, kaitsemäng ründelöökide vastuvõtmisel- taktika seisneb ilma pallita liikumises ja kohavalikus, ründesöödu jägimises, oskuses hinnata ründemängija võimeid ja tema võimalusi anntud olukorras, sulustajate jälgimises sest signaalid kaitsemängijale näidatakse sõrmedega, kaitsemängija poolt õige koha valikus, kaitsemängija taktikaline meisterlikkus seisneb oskuses olla õigel ajal õiges kohas lugeda mängu ja aimata palli liikumist, 1 MÄNGUALA Mänguala koosneb mänguväljakust ja vaba-alast. Mänguala peab olema ristküliku kujuline ja sümmeetriline MÕÕTMED Mänguväljak kujutab endast ristkülikut mõõtmetega 18 x 9 m, mis on ümbritsetud vähemalt 3 m laiuse sümmeetrilise ristküliku kujulise vabaalaga.
olevad andmed kaduma. See ei kehti küll juhul, kui arvutis on eraldi energiaallikas, tavaliselt aku. Staatiline pooljuht suvapöördusmälu (Static RAM) Staatilises pooljuht suvapöördus mälus (SRAM) on info salvestatud positiivse tagasiside kaudu trigerites. Tegemist on kiire mäluga mida kasutatakse näiteks registermälus ja vahemälus (Cache). Trigerite pakkimistihedus kristallil jääb väiksemaks kui dünaamilisel RAM-l. Joonisel on toodud ka tavaliselt SRAM-i juhtimiseks kasutatavd signaalid. Järgmisel joonisel on toodud SRAM-i sisemine struktuur. Mälu pesikud on kujutatud D-trigeritena, kuid realiseeritakse nad kristalli pinnal muidugi transistoride abil. Mitu mälu moodulit: SRAM-i poole pöördumine: Staatilisest mälust lugemise tsükkel (Read cycle of static RAM) Staatilisse mällu kirjutamise tsükkel (Write cycle of static RAM) Dünaamiline pooljuht suvapöördusmälu (Dynamic RAM) DRAM-s on info kandajaks laeng
5' otsa lisatav ,,müts" sisaldab ebatavalist 5'-5' trifosfaatsidet ja kahte metüülrühma. Selline struktuur RNA molekuli otsas on äratuntav translatsiooni initsiatsioonil osalevate valkude poolt, samuti kaitseb see mRNA-d degradatsiooni eest. Terminatsioon RNA ahela süntees lõppeb siis, kui RNA polümeraas kohtab terminatsioonisignaali. Seejärel transkriptsioonikompleks dissotseerub. Transkriptsiooni termineerivad signaalid on kas Rho valgust sõltuvad või sõltumatud. · Rho sõltuvad terminatsioonijärjestused pikemad, Rho valk seondub kasvava RNA ahelaga, liigub transkriptsioonikompleksile järgi ning kui RNA polümeraas aeglustub või peatub terminatsioonijärjestuse juures, jõuab Rho valk RNA polümeraasile järgi ja eemaldab sünteesitud RNA ahela transkriptsioonikompleksist.
) 25. Hormoonid ja hormonoidid: üldiseloomustus, toimemehhanism. Hormoonid on bioaktiivsed endogeensed ainrd, mida KNS kontrolli all sünteesitakse spetsialiseerunud näärmetes, sekreteeritakse otse verre või lümfi ja trantsporditakse märklaudrakuni, millele toimides avaldubki nende regulatoorne toime metaboolsetele protsessidele. Signaali ülekanne rakult rakule toimub signaalmolekulide abil. Signaalmolekul (primaarne ülekandja) Retseptor Sekundaarsed signaalid (sekundaarsed ülekandjad) Spetsiifiliste ensüümide või valkude modifitseerimine Metaboolne vastus (metaboolse raja funktsioneerimise muutus, raku talitluse vajalik muutus). 26. Antibiootikumid ja nende toime. Antibiootikumid on elusorganismide (bakterite, seente) produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad tugevalt nende kasvu ning terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi.
genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab jaoks erineva sageduse. Tulemuseks on suure ribalaiusega säilitatakse. Seega ei ole vaja iga päringu algul edastada signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis liitsignaal, mis sisaldab kõigi lõppkasutajate andmeid. Kaabli kasutajanime ja parooli. dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. teises otsas eraldatakse signaalid demultiplekseriga ning 18. Elektronpost, SMTP, MIME, POP3 Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. marsruuditakse lõppkasutajale. TDM e aegmultipleksimine – E-post on kirjalike sõnumite saatmine üle võrgu ühest arvutist 2. Kommunikatsiooni süsteemi ülesanded kombineerib andmejadasid nii, et eraldab igale andmejadale või tööjaamast teise. E-posti protokollid kuuluvad TCP/IP Sünkroniseerimine
järjestused (kuni pool genoomist); geenid koosnevad eksonitest-intronitest. Regulatsiooni jooned1) 3 eri RNA-polümeraasi erinevate RNA klasside jaoks; 2)kromosoomi struktuur (DNA pakkimisi aste, N-aluse metülatsioon, histoonide modifikatsioonid); 3)enamasti positiivve regulatsioon; 4) transkriptsioon ja translatsioon on eraldatud; 5) post-transkriptsiooniline modifitseerimine; 6) rakusisesed ja välised regulatoorsed signaalid. Transkriptsiooni faktorid (TF) TF seostuvad geenide promootoralas paiknevate cis- elementidega ning reguleerivad nende geenide ekspressiooni. Struktuur: DNA-d siduv domään, aktivatsioonidomään, valk-valk interaktsiooni domään. 34.Trp operon. Trp operon on konstitutiivne ja ekspresseerub pidevalt, kodeerib Trp sünteesi raja 5 ensüümi. Trp repressor avaldub, kuid ei seostu ise operaatoriga. Kui trp on kõrgem kui rakul vaja, moodustub repressor
(viirused, herpes). Põletiku tõttu kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinkiht nö- isoleerimiskiht. Kahjustus tekib mitmete väikeste kolletena pea ja seljaajus. Algsümptomid: nägemishäired, nägemisteravuse langus, topeltnägemine, jäsemete nõrkus (jalg tönts), tasakaaluhäired, käte värisemine, tugev pearinglus, põie ja soole talitlushäired. Haigus on üldiselt süvenev. On vaibumise perioode kuni haigla ja siis jälle parem. Kehal signaalid ei jõua kohale (käed, sooled jne). Hilissümptomid: nõrkus, peapööritus, iiveldus, spastilisus ehk lihasjäikus, valu, impotentsus, kuulmiskaotus, tundehäired, kõnehäired, dementsus. Diagnoosimine: pole võimalik kas kindlaid labori analüüse või muid uuringuid, mis kindlalt ütleksid, et tegemist on 100% .Võib kuluda aastaid enne kui haigusnähud vastavad SM-i kriteeriumitele. Täpsustamiseks tehakse enamasti MRT ( tehakse kindlaks kahjustus kolded ajus)
tervikuna; · kirg - sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks; · frustratsioon - psüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel; · ärevus - iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne. Emotsioonide esmane bioloogiline roll - on signaalne, printsiibil meeldiv ebameeldiv, ohutu ohtlik. Signaalid "ohtlik" ja "ebameeldiv" on eluliselt tähtsamad, sest nad suunavad käitumist ohtlikes situatsioonides. On võimalik ka vastupidiste tundmuste üheaegne üleelamine. Tundmuste kaksipidisus (ambivalentsus) tuleneb nende liikuvusest, dünaamilisusest, keerukusest ja ühtsusest. Ka inimese käitumist ei määra sageli üks vajadus, vaid mitu vajadust. Ühtede soovide rahuldamisel jäävad teised sageli rahuldamata
Rambus DRAM – multibank DRAM + liideslülitus, edastab infot nii esi kui tagafrondist, kiire Content Adressable Memory, CAM – assotsiatiivmälu Double Data Rate DRAM – edastab infot nii esi kui tagafrondist SIMM – 72 klemmi DIMM – 168 klemm 24.RAID ja SSD kettad. 25.Analoog ja digital info. Analoog liides (DAC, ADC) Lained (võnked) ja elektromagnetväljad on analoogkujul, st. nad on sujuvate võngete pidevad signaalid. Lained vees, helid, valgus, elektromagnetism ja praktiliselt ka kõik muu, millega puutume kokku looduses, on analoogkujul. Samuti ka elektrivool. Kõige moodsamad elektroonikakomponendid on digitaalsed, mis tähendab, et kogu töödeldav informatsioon on esitatud numbrite abil. Digitaalelektroonika väljendab kõiki väärtuse muutusi diskreetsete sammude mitte sujuvate võngetega. Digitaal-analoog konverter – muudab kahendkoodis signaali pidevaks analoogsignaaliks
välja lugeda * nihutatavus: saatja või vastuvõtja ei oma vahetut kontakti sellega, millest on sõnum * Inimkeel koosneb häälikutest, mille olemus ja tähendus ei ole geneetiliselt programmeeritud. (nominalism: koera nimi on kokkuleppeline, kuid tegelikult välimuse järgi paneme nimetusse rohkem kas täis- või kaashäälikuid, aga siiski, kokkuleppeline.) * Loomadel pigem geneetiliselt stereotüüpsed signaalid. * Keele elemendid saavad tähenduse läbi eristuste. * Nominalism tähistajal on vaid kokkuleppeline vahekord tähistatavaga. 5 Opositisoonid keeles: * foneemid (Osama bin Laden või Usamah ibn Ladin; araabia keeles pole ei O-d ega E-d) ja morfeemid: vabad ja seotud (Zweifeln - kahtlema, verzweifeln - meelt heitma) Hawaii keel väidetavalt maailma üks vanimaid keeli. Vokaaliderohke (sildid teeääres nt) Süntaks - lausete moodustamine.
(putukate või suuremate rohusööjate poolt tekitatud kahjustus). • Mõju on biomassi otseselt vahendav aga ka regulatiivne. Tekib haavakude (kallus) kahjustatud kohas mis produtseerib signaalaineid, mis käivitavad mitmete kaitseainete sünteesi. Patogeenide (seened, bakterid, viirused) mõju kasvule. • Patogeenide rünnaku puhul tekib samuti kahjustus. Reaktsioon sarnaneb haavastressile herbivooria puhul. • Lisaks signaalid fütoaleksiinide (antibiootikumid) sünteesiks ja lüüsivate ensüümide sünteesiks. • Tugeva kahjustuse korral esineb okdüdatiivne reaktsioon,mis viib rakkude hävimisele apoptoosi tõttu ja nekrooside tekkimisele. Kasvu ja sellega seotud protsesside regulatsioon • Taimede kasv on laias laastus määratud ressurssidega. Protsessid, mis tagavad erinevate ressursside
Aadressi-siin (homogeenne siin, mida laiem on siin seda rohkem mälu on võimalik aadresseerida, sama aadressiga määratakse ära sisend-väljund seade, igal sisend-väljund seadmel on ka oma aadress). Siin mis korrastab, et ei tekiks vastuolusid ja selleks on juhtsiin (control bus), mis ei ole homogeenne. Juhtsiini kuuluvad neli signaali: mälust lugemine, mällu kirjutamine, sisend-väljundseadmest lugemine ja kirjutamine. Neli signaali, mis on üksteist välistavad. Mäluga seotud signaalid ja I/O seotud signaalid. Tänu sellele, et nad on välistavad, ei teki konflikte. Signaal tuleb protsessorist, aga kuidas ta välja oskab saata signaali? See on kõik paika pandud käskudega. Kui programmis käsusüsteem, siis on olemas näiteks käsk ‘load’ – juhautomaat genereerib memory read ja loetaksegi mälust. I/O puhul on näiteks olemas ‘in’/’out’. Need neli juhtsignaali on põhilised!
Järelikult, see on auto- assotsiatiivsene närvivõrk. Sisendkihis ei toimu informatsiooni töötlust, ta ainult jaotab sisendsignaalid esimese peidetud kihi neuronite vahel. Seepärast seda kihti ei arvestata kihtide kokkulugemisel. See tähendab, et ertseptroni, mis koosneb ühest sisendkihist, ühest peidetud kihist ja ühest väljundkihist nimetatakse kahekihiliseks. Rekurentseks ehk tagasisidestatuks nimetatakse närvivõrku, milles signaalid levivad nii sisendist väljundi poole, kui ka vastassuunas. Sellistel võrkudel on olemas siseolek ja järelikult, rekurentse närvivõrgu väljundväärtus sõltub nii selle ajahetke sisenditest kui ka eelmiste ajahetkede sisend ja väljundväärtustest. See annab võimalust modelleerida reaalset dünaamilist protsesse. Seepärast nimetatakse neid tihti ka dünaamilisteks närvivõrkudeks. Nende
3 Elektronkiire toru 3.1 Elektronkiiretoru ja tema kasutamise võimalusi Elektronkiiretoru on elektrovaakum seadis, mida kasutatakse elektriliste nähtuste muundamiseks optiliseks kujutiseks. Nii kasutatakse teda laialdaselt ostsiloskoopides. Selleks, et jälgida elektriliste signaalide kuju. Neid kasutatakse ka televiisorites, kus antenni kaudu saabuvad kujutise signaalid muundatakse nähtavaks kujutiseks (joonis 1 uus). Elektronkiire toru kujutab endast enamasti klaasist lehtrikujulist kolbi, mille põhi on läbipaistev. Toru sisse tekitatud vaakum on vajalik selleks, et õhu molekulid ei takistaks elektronide liikumist. Elektronkiiretoru sisaldab elektron prozektorit, mis tekitab peene sobivalt kiirendatud elektronide joa. Hälvitussüsteemi ülesandeks on anda elektronkiirele selline
toime sihtorganitele. Soole närvisüsteem. Vegetatiivne ehk autonoomne närvisüsteem reguleerib ja koordineerib siseelundite talitlust. Vastandina somaatilisele närvisüsteemile ei allu vegetatiivse närvisüsteemi kaudu juhtivad funktsioonid tahtele. Vegetatiivse närvisüsteemi eferentsed närvikiud varustavad kõiki siseelundeid, südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. Vegetatiivsetesse närvikeskustesse jõudvad aferentsed (sensoorsed) signaalid vallandavad nn vistseraalsed refleksid. Nende vahendusel reguleeritakse kõigi siseelundite ja näärmete tegevust, tagatakse üksikute elundsüsteemide kooskõlastatud talitlus ja säilitatakse organismi sisekeskkonna suhteline püsivus. Koos somaatilise närvisüsteemi talitlusega kindlustatakse kogu organismi kohastumine muutuvate väliskeskkonna tingimustega. Vegetatiivne närvisüsteem jaguneb kolmeks: sümpaatiliseks, parasümpaatiliseks ja soole- ehk enteraalseks närvisüsteemiks
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON VALGUS Mida Päike kiirgab? Päikesekiirgus koosneb elektromagnetlainetest, neutriinovoost ja nn päikesetuulest. Elektromagnetlainetest on meile nähtavad need, mille lainepikkus on vahemikus 380-780 nanomeetrit (kr nannos kääbus). See ongi valgus. Mis on päikesetuul? Päikesetuul on põhiliselt elektronide ja prootonite voog (lisaks õige veidi ka teisi osakesi) ja see on tore selles mõttes, et tekitab kauneid virmalisi, mis külmadel talveõhtutel on üks vägev vaatepilt. Kui räägitakse valguse kiirusest, kas see on ainult nähtava valguse kiirus või liduvad need neutriinod ja gammad samamoodi? Kõik elektromagnetlained (ka röntgen ja gamma) ja ka neutriinod liduvad tõesti valguse kiirusega. Rangem oleks öelda, et elektromagnetlainete kiirusega, ent omal ajal mõõdeti see just nähtava valguse jaoks ära ja nii nüüd räägitaksegi. ...
Panga riski- 4)tagab likviidsuse(repotehingu); 5)vähendab panga laenuleping ja teised dokumendid, 4)maj. tingimuste konsentratsiooni leidmiseks tuleb summeerida kõikidele maksustatavat tulu; 6)täidab tagatise rolli; 7)aitab panka muutumine; 5)laenusaaja ebaausus; 6)muud põhjused. kõrge riskikons. klientidele antud laenud. See summa ei kaitsta turuintressi määrade muutustest tulenevatest Probleemlaenude signaalid ja allikad: 1)bilanss tohi ületada 800% panga omavah.-st. Kõik panga kaotustest; 8)annab portfellile pandlikkuse; 9)hea väärt- ·aruandluse esitamise hilinemine ·debitoorse võlg- aktsionäärid on omavahel seotud osapooled. Eesti paberiportfell kaunistab panga bilanssi. Vp-I portfelli nevuse kasv ilma läbimüügi suurenemiseta ·võlgade panga normatiivid: ·Kapitali adekvaatsus 10% ·Panga
laseb. Armastuse definitsioon Armastus on inimesele omane kiindumustunne, mis põhineb vastastikusel andumusel ja usaldusel, seksuaalsel külgetõmbel ning lähedussoovil. Selle tunde tekkimine ja areng on suures osas alateadlik ja seetõttu inimese jaoks juhitamatu ning tahtele allumatu. Armastuse kolm faasi Helen Fisher pakkus välja armastuse kolm faasi: iha, kiindumus ja seotus. Iha seksuaalinstinktid ning füüsilised signaalid. Kiindumuse isiklik side ja truudus partnerile. Seotus asendab esialgset tugevat füüsilist kirge keskmiselt 23 aasta jooksul. Armastuse kolmnurkne mudel Ameerika psühholoog Robert Sternbergi järgi armastus: intiimsus ehk lähedus pühendumine ehk kohustus Kirg (füüsiline tõmme) Armastussuhete tüübid Ideaalse armastuse korral pakub suhe sügavat intiimsust, kaaslane on seksuaalselt köitev ning armastajad on valmis hoidma suhet ka tulevikus.
Armastuse definitsioon Armastus on inimesele omane kiindumustunne, mis põhineb vastastikusel andumusel ja usaldusel, seksuaalsel külgetõmbel ning lähedussoovil. Selle tunde tekkimine ja areng on suures osas alateadlik ja seetõttu inimese jaoks juhitamatu ning tahtele allumatu. Armastuse kolm faasi Helen Fisher pakkus välja armastuse kolm faasi: iha, kiindumus ja seotus. Iha - seksuaalinstinktid ning füüsilised signaalid. Kiindumuse - isiklik side ja truudus partnerile. Seotus - asendab esialgset tugevat füüsilist kirge keskmiselt 2-3 aasta jooksul. Armastuse kolmnurkne mudel Ameerika psühholoog Robert Sternbergi järgi armastus: intiimsus ehk lähedus pühendumine ehk kohustus Kirg (füüsiline tõmme) Armastussuhete tüübid Ideaalse armastuse korral pakub suhe sügavat intiimsust, kaaslane on seksuaalselt köitev ning armastajad on valmis
Erinevate RNA polümeraaside puhul on promootorelemendid ja sinna seonduvad transkriptsioonifaktorid erinevad. 59. Transkriptsiooni elongatsioon ja terminatsioon. Elongatsioon – toimub suht ühtlase kiirusega (40 nukleotiidi sekundis). Terminatsioon – RNA ahela süntees lõpeb siis, kui RNA polümeraas kohtab terminatsioonisignaali. Seejärel transkriptsioonikompleks dissotseerub. Transkriptsiooni termineerivad signaalid on kas Rho valgust sõltuvad (teatud järjestuste moodustumine valgu abil) või sõltumatud (terminaatorid sisaldavad G-C rikast regiooni, millele järgneb 6 või enam A-T paari (A-d asuvad matriitsahelas). 60. Võrrelge eukarüootsete ja prokarüootsete geenide struktuuri. Eukarüootse RNA transkriptsioonijärgne modifikatsioon. Eukarüoodis: enamasti paiknevad kodeerivate alade – eksonite – vahel mittekodeerivad alad – intronid
21. Geeniekspressiooni regulatsioon. Multirakulise organismi moodustumiseks on vaja, et konkreetsed geenid avalduksid õigel ajal ja õiges kohas, st peab toimima geenide ajaline ja ruumiline regulatsioon. Eukarüootide geeniekspressiooni reguleeritakse kolmel tasandil: Transkriptsioonil- transkriptsioonifaktorid, eukarüootsetel rakkudel peab olema rakusisene singalisatioonisüsteem, et väliskeskkonna signaalid jõuaksid tuumani, oluline on rakkudevaheline kommunikatsioon, transkriptsioonifaktorid seonduvad kas enhanseritega (toimivad kauge vahemaa taggant) ehk võimendajatega või vaigistajatega. Kui temperatuur tõuseb normaalsest kõrgemale siis toimub temperatuuriinitseeritud geenide aktivisatioon, selle tulemusel sünteesitakse temperatuurisoki valgud, mis aitavad raku sisekeskkonda stabiliseerida
Vegetatiivne e. autonoomne: sümpaatiline osa (energia kulutamine, loob valmisoleku kiireks reageerimiseks), parasümpaatiline osa (energia kogumine, soodustab organismi talitlusvõime taastumist) NS ülesandeid: väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. Stiimulit vahendavad signaalid kutsuvad retspetorites esile seisundimuutused, mis käivitavad närviimpulsid (elektrokeemilised muutused närvirakus ja närvikius) ning mis juhitakse sensoorseid e aferentseid närvijuhteteid pidi selja-ja peaajusse, kus neid töödeldakse. Töötlemise tulemusel kujundatud vastusimpulsid saadetakse eferentseid juhteteid pidi keha organitesse ja lihastesse. Närvirakud e. neuronid on närvisüsteemi nii morfoloogiliseks kui ka funktsionaalseks ühikuks.
lihaseid alfamotoneuronite kaudu(kortikospinaalne tee, teised motoorsed teed ja väikeaju). Mediaatoraine on atsetüülkoliin. Neuron ja tema poolt innerveeritavad lihaskiud talitlevad koos ja moodustavad motoorse ühiku. Vegetatiivne NS-Reguleerib ja kordineerib siseelundite talitlust, ei allu tahtele. Tema eferentsed närvikiud varustavad siseelundeid, südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. Vegetatiivsesse närvikeskusesse jõudvad aferentsed signaalid vallandavad vistseraalsed refleksid. Mediaatorained sümpaatilises atsetüülkoliin, mediaatoriks noradrenaliin mediaatorained parasümpaatilises-atsetüülkoliin, mediaatoriks atsetüükoliin. Sümpaatikuse ja parasümpaatikuse mõju organismile- Sümpaatikus(südame löögisageduse tõus, higi eritumine, hingeldamine, silmaava laieneb, seedetrakti silelihaste toonus langeb jne ehk siis hirmu situatsioon) Parasümpaatkus(silmaava aheneb, südame löögisagedus langeb,
t. nad lahutavad oksüdatiivse fosforüleerimise elektronide transpordist hingamisahelas· Hingamisahel toimib normaalselt, kuid ADP fosforüleerimist ATP-ks ei toimu:· Oksüdatsiooni kogu energia vabaneb soojusena. (+ radikaalide teke?) 14.)Kuidas toimub tsütosoolis sünteesitud valkude liikumine mitokondrisse, milline on mitokondrisse liikuva valgu signaaljärjestus? Transport toimub translatsioonijärgselt. Erinevatesse organellidesse ja rakuvälisesse ruumi liikumise signaalid paiknevad valgu aminohappelises järjestuses tavaliselt ahela N-terminaalses otsas, aga ka C-terminaalses otsas (peroksüsoomide signaal) ja ka valguahela sees (rakutuuma signaal). (17-1 lk.678). Mitokondrite signaal paikneb ahela N-terminaalses otsas 3-5 Arg või Lys jääki (mitte üksteise kõrval), sageli Ser ja Thr, mitte kunagi Glu ja Asp, tavaliselt 20-60 aminohapet sisaldav piirkond, aga võib olla ka lühem. Neid piirkondi nim transiitjärjestuseks. ÜLESANDED! KOLMAPÄEVANE NOLIFE!
2) lokalisatsioonist sõltuvalt – peale transporti raku kompartementi 3) ümbervoltumine – chaperonide poolt suunatud 4) iseeneselik Valgud: 1) lahustuvad valgud – ujuvad tsütoplasmas ringi 2) poollahustuvad – tsütoskeletis (tubuliin, aktiin) 3) tuumavalgud – histoonid, Ri, TR faktorid 4) tsütoplasma organellide (mitokonder, kloroplast) valgud 5) tsütoplasma membraani struktuuri valgud (Golgi, ER) 6) sekreteeritavad valgud – translokatsiooni signaalid unitaarne valk – toimib tervikuna modulaarne valk - valgu üks osa = üks domään, millel on oma iseseisev funktsioon. Nukleiinhapete struktuur Nukleiinhapped on polümeerid, mis koosnevad nukleotiididest. Nukleotiid koosneb – suhkur + lämmastikalus + fosfaatjääk, aga nukleosiid – suhkrujääk + lämmastikalus. DNA ja RNA erinevad üksteisest suhkrujäägi poolest. Selgroog (suhkru- ja fosfaatjääk) on ühesuguste lülide kordus ja lisanduvad külgahelad (lämmastikalused)
1. Traadita võrkude liigid Olenevalt tegevusulatusest on kasutusel erinevad traadita (wireless) võrgud: personaalvõrk (personal area network PAN) kohtvõrk (local area network LAN) regionaalvõrk (metropolitan area network MAN) laivõrk (wide area network WAN) Personaalvõrk Tegevusulatus: vahetus läheduses (kuni 15m) Standard:IEEE 802.15 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine (printerid,peatelefonid jms) Näide: Bluetooth Kohtvõrk Tegevusulatus: ehitise või majade grupi ulatuses (kuni 30m). Standard: IEEE 802.11 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine kohtvõrku. Näide: WiFi, HiperLAN Regionaalvõrk Tegevusulatus: asustatud koha ulatuses (kuni 30km). Standard: IEEE 802.16 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine regionaalvõrku. Näide: WiMax Laivõrk Tegevusulatus: maailma ulatuses. Standard: UMTS Kasutusvaldkond: mobiilne ühendus mobiilside tegevusulatuses Näide: 2,5G ja 3G mobiilside 2. Bluetooth Standard 802.15.1 Reglementeerib spetsifikatsiooni...
1. Traadita võrkude liigid Olenevalt tegevusulatusest on kasutusel erinevad traadita (wireless) võrgud: personaalvõrk (personal area network PAN) kohtvõrk (local area network LAN) regionaalvõrk (metropolitan area network MAN) laivõrk (wide area network WAN) Personaalvõrk Tegevusulatus: vahetus läheduses (kuni 15m) Standard:IEEE 802.15 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine (printerid,peatelefonid jms) Näide: Bluetooth Kohtvõrk Tegevusulatus: ehitise või majade grupi ulatuses (kuni 30m). Standard: IEEE 802.11 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine kohtvõrku. Näide: WiFi, HiperLAN Regionaalvõrk Tegevusulatus: asustatud koha ulatuses (kuni 30km). Standard: IEEE 802.16 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine regionaalvõrku. Näide: WiMax Laivõrk Tegevusulatus: maailma ulatuses. Standard: UMTS Kasutusvaldkond: mobiilne ühendus mobiilside tegevusulatuses Näide: 2,5G ja 3G mobiilside 2. Bluetooth Standard 802.15.1 Reglementeerib spetsifikatsiooni...
1. AUTORIÕIGUS JA AUTORIÕIGUSTE KAITSE 1.1. Autoriõigus ja selle areng Eesti Vabariigis Enamus inimesi on autorid, kellel on oma teoste suhtes autoriõigus, kuid paljud lihtsalt ei tea seda. Kiri sõbrale või ajalehele, koolikirjand, ülikooli referaat või kursusetöö, välislähetuse aruanne, memo, seletuskiri jms. igapäevase tegevuse tulemus on tegelikult kaitstav autoriõigusega. Selliseid loometulemusi kaitstakse samade autoriõiguse reeglite alusel nagu nende autorite poolt loodut, kellele loomine on elukutse. Seega on autoriõigus mõnes mõttes igaühe õigus. Sõnal "autoriõigus" on mitu tähendust. Autoriõigus on: 1) intellektuaalse omandi üks liik; 2) iseseisev normistik riigi õigussüsteemis ja 3) selle normistikuga loojatele garanteeritud õigused. Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand tähendab õigusi mitmesugustele inimese loomeresultaatidele. Rahvusvaheliselt on tunnustatud liigitus, mille kohaselt intellektuaalsel omand...
70. Kuidas tagatakse organismi erinevate rakkude erinev struktuur ja funktsioon rakkude identse genotüübi juures? Diferentseerumisega tekivad erineva ehitusega rakud. Konkreetseid hormoone ja ensüüme produtseerivad kindlad rakud. Kõikides rakkudes on gen info küll identne, aga erinevatel perioodidel on erinevad genoomipiirkonnad aktiivsemad. 71. Millised faktorid reguleerivad geenide talitlust organismi hilisemates arengustaadiumides? Rakkudest lähtuvad signaalid (induktorid ja regulaatorid (mediaatorid, hormoonid), mis mõjutavad teisi rakke (rakumembraanidel esineb vastavad retseptorid). Nii mõjutatakse vastavate geenide talitust. 72. Fenogenees Gen info realiseerumine fenotüübina. Tunnuste kujunemise aluseks on biokeemilised reaktsiooniahelad, mitmeastmelised diferentseerumis- ja morfogeneesiprotsessid. Tunnuste arenemist kontrollivad geenid toimivad vastastikuses seoses. Geenide interaktsioon
Tüviraku potentsus (võime diferetseeruda eri rakutüüpideks) väheneb diferentseerumise käigus järk- järgult. Näitena luuüdi tüvirakk. 21. Rakkudevaheline signaliseerimine Rakud kasutavad selleks, et omavahel signaale vahetada ning infot edasi anda, seda on vaja nende protsesside kontrollimisel: - Rakkude jagunemine - Rakkude spetsialiseerumine/diferentseerumine - Rakkude interaktsioonid(ehk rakk-rakk interaktsioonid) - rakkude liikumine Rakkudevahelised signaalid jaotuvad: - vahemaa järgi, mille tagant nad toimivad: - Jukstakriinsed (juxtacrine) – otsene, st signaali andev ja vastuvõttev rakk kõrvuti, nii ligandmolekul signaali andvas rakus kui retseptormolekul signaali vastuvõtvas rakus on transmemmbraansed (st asuvad rakumembraanis) - Parakriinne – signaali edastamine lühikese vahemaa taha (nt neurotransmitterid ehk sünapsites toimivad signaalmolekulid)
otsustamine · kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine 8. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. Igal närvirakul on tuuma sisaldav rakukeha e perikaarüon, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja akson pikk jätke, mis juhib signaale läbi sünapsi närvirakust välja. Närvisüsteemi toimimise aluseks on signaalid, mida vahendavad närvirakud ehk neuronid. Närviraku ülesanne on juhtida erutuslainet ja tekitada närviimpulsse. Iga närvirakk koosneb rakukehast ja jätketest. 9. Mis on teadvus? Millised on teadvuse omadused ja funktsioonid? Mida kujutab endast eneseteadvus? Teadvus on vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamine ja tundmine. Teadvus on vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper PEREKONNAÕPETUS Konspekt Juhendaja Helve Kooser Tartu 2011 1. PEREKOND, LEIBKOND, ABIELU VORMID 1.1. Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Funktsionalistlik käsitlus võtab omaks perekonna definitsiooni, mis rõhutab perekonna tegevusi ja nende mõju ühiskonna struktuuri säilitamiseks, millest perekond on omakorda üks osa. Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus. George Peter Murdocki kohaselt täidab perekond nelja funktsionaalset ühiskonna püsimiseks vajalikku tingimust: kontroll seksuaalsuhete üle, taastootmine, noorte sotsialiseerimine ja majand...
edasiliikumist. Järgmise päeva hommikul, läks Eutybis Mirza juurde. Ta otsis Mirza sõprust mingite uute intriigide sõlmimiseks. Lihtsameelne tüdruk aga ei aimanud midagi ning oli võlutud oma uuest sõprusest. Kui Eutybis laagris jalutas, kuulis ta Arviniuse telgist Cannitiuse, Orciluse ja teiste meeste jutajamist. Na rääkisid, et Enomaiosel oli õigus Spartacuse suhtes ning tegid plaane järgmisel päeval liikuda Rooma poole. Kahe tunnipärast kõlasid signaalid, mis teatasid, et vaenlane läheneb. Pärast Kõhklust lausus Cannitius piinlikkust tundes, et nad võitlevad nüüd, kuid üle Paduse ei lähe. Seitse leegioni ei taha tagasi minna oma kodumaale vaid rünnata Roomat. Pärast vaenlase põgenemist peetigi nõupidamine edasisteks plaanideks, kus Spartacus vandus, et on oma armeega lõpuni välja olenemata tulevikust, kui ta ei soovinud olla juht, kui minnakse Roomale peale. Rahvas siiski tahtis Spartacust oma juhiks.
Tüviraku potentsus (võime diferetseeruda eri rakutüüpideks) väheneb diferentseerumise käigus järk- järgult. Näitena luuüdi tüvirakk. 21. Rakkudevaheline signaliseerimine Rakud kasutavad selleks, et omavahel signaale vahetada ning infot edasi anda, seda on vaja nende protsesside kontrollimisel: - Rakkude jagunemine - Rakkude spetsialiseerumine/diferentseerumine - Rakkude interaktsioonid(ehk rakk-rakk interaktsioonid) - rakkude liikumine Rakkudevahelised signaalid jaotuvad: - vahemaa järgi, mille tagant nad toimivad: - Jukstakriinsed (juxtacrine) otsene, st signaali andev ja vastuvõttev rakk kõrvuti, nii ligandmolekul signaali andvas rakus kui retseptormolekul signaali vastuvõtvas rakus on transmemmbraansed (st asuvad rakumembraanis) - Parakriinne signaali edastamine lühikese vahemaa taha (nt neurotransmitterid ehk sünapsites toimivad signaalmolekulid)
●● tagajulgestus; ●● tapmisgrupp; ●● otsijad; ●● sisenemine varitsusalasse ja järjekord; ●● signaliseerimisvahendid; ●● valgustuse ja miinide paigaldamine; ●● signaal „varitsus valmis”; ●● graafiku pikkus; ●● vahetuste süsteem; ●● varustuse valmisolek; ●● eemaldumise kord; ●● kui varitsust ei toimu, siis varustuse kokkupanek; ●● liikumine VKP-sse. 129 Julgestajate signaalid: Üldised signaalid: Oodatud vastane Tule avamine Ülekaalukas vastane Valgustamine Tsiviilisikud/põgenikud Miinide aktiviseerimine Vastase kontrollpatrulli Vaata ja lase – kui vaja lähenemine Tuli seis – kui vaja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
