Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"sigismund ii august" - 105 õppematerjali

thumbnail
40
doc

Ajalugu läbi aegade

roomlastel hakkas tähistama vabariiki. Võeti üle erinevatesse keeltesse Magistraat- riigi ametnik kes valiti üheks aastaks,olid kolligioaalsed 2 või mitu tükki korrga, tasu ei makstud enamasti jõukad kodanikud. Konsul-kõrgim magistraat,eelkõige sõjaväe juht sümbolik rimmaga seotud kinni vitza kimp Preetor- ül- õiguse mõistmine , sõjaväe juhtimine, ja vajadusel konsuli asendamine. tSensor-5a ameis,valiti endiste konsulite hulgast ül-kodanike loendamine, elukommete jälgimine senaatorite nimekirjade koostamine,ohukorral võis määrata diktaatori, diktaator- 6 kuuks piiramatu võimuga juht, Rahvatribuun-erandlik amet sest valiti plebeide hulgast.võisid panna veto igale lihtrahvast kahjustavale seadusele. Senat- valitseb riigi nõukogu,koosnes endistes ja tegev magistraatidest.amet oli eluaegne. Max 600 senaatorit oli olemas korraga.pidi kõik seaduse eelnõud heaks kiitma enne kui rahva...

Ajalugu
145 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Sõjad Eesti aladel

SÕJAD EESTI ALADEL MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208 ­ 1227 allikad: Läti Henriku kroonika, Taani hindamisraamat eellugu: Muinas-eestlased elasid külades, mis olid tekkinud põllunduseks soodsatesses kohtadesse või suuremate linnuste ümbrusesse. II aastatuhande alguses toimus suur rahvaarvu kasv, palju uusi külasid. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna.Välisohu tõttu olid äärealade kihelkonnad liitunud maakondadeks. 13. saj. alguseks oli Eesti alal 45 kihelkonda, 8 suuremat maakonda (Harjumaa, Rävala, Virumaa, Läänemaa, Järvamaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala) ja 4 nn väike-maakonda (Alempois, Nurmekund, Vaiga ja Mõhu). Haldusüksusi juhtisid vanemad ja riikluse esimeseks märgiks oli vanemate nõukogu kooskäimine. 1187. Sigtuna vallutamine ­ oluline eestlaste välisvõit 1198. saabus regiooni piiskop Albert 1201. rajati Riia linn konflikti põhjused: Eesti asus kahe suure religiooni piirimail j...

Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
27
docx

EESTI AJALUGU

Eesti ajaloo alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Periodiseerimine: · Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini. Poliitilise ajaloo seisukohalt lähtudes on lõpptärminiks enamasti peetud 1227. aastat, ent viimasel ajal pole seda tavaliselt niivõrd konkreetselt fikseeritud. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti rauaaeg), mis omakorda jagunevad veel alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja...

Ajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti varauusaeg

Liivi sõda (1558-1583) a. Põhjused ja eellugu: · Vana-Liivimaa nõrkus ja tugevate naaberriikide (Vene, Taani, Poola-Leedu, Rootsi) plaanid tema vallutamiseks. · Peamine oht idast ­ Vene tsaar Ivan IV soovis raiuda "akent Euroopasse". · Sõja ettekäändeks nn Tartu maks ­ kunagi olevat lubanud sakslased venelastele maksta iga Tartu piirkonna meeshinge eest 1 hõbemarga aastas. · V-Liivimaa võimude muretus, kes ei teinud midagi raha kogumiseks ega sõja valmistumiseks. b. Sõja algusperiood: · 1558 talvel Vene vägede luure- ja rüüsteretk Eestisse. · 1558 kevadel venelaste süstemaatiline pealetung ­ 4 kuuga kaotas ordu 20 linna ja kindlust, sh Narva ja Tartu. · 1559 aprillis pooleks aastaks vaherahu Taani vahendusel, kes ostab Saare-Lääne pkk. Ja annab selle hertsog Magnusele. c. Vana-Liivimaa ja ordu lõpp: · 2. august 1560 Härgmäe lahing ­ Liivi ordu viimane välilahing Oom...

Ajalugu
174 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vana-Liivimaa

o Poola nõudis eelneva pärast Saksa ordu täielikku alistumist. Vilniuse lepinguga andsid ordu ja Riia pk end täielikult Poola kuninga Sigismund II Augusti valitsemise alla o Alad jagati kaheks: · Kuramaa hertsogiriik-Daugava jõest lõuna poolne ala(iseseisvana Poola vasallsõltuvuses). Hertsogiks-Gotthard Kettler · Üleväina-Liivimaa- Daugava jõest põhja poolne ala, sh ka ordule kuulunud Eesti ala(Poolale) o Poola kuningas Sigismund II August kinnitas Liivimaa aadlile privileegi, mis andis neile väga ulatuslikud õigused: usuvabadus, ainuõigus täita kohalikke riigiameteid, kinnitas kohaliku õiguskorra edasikehtimise ning avardas lääniõigust. o Vana-Liivimaa oli langenud. o Sõja tegelikud põhjused peitusid vastandlikes kaubandushuvides o Kohalikud mõisamehed moodustasid põhilise sõjalise jõu(endised ordu ja piiskoppide sõdalased, kes otsisid teenistust)...

Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
14
doc

10 klassi ajaloo eksam

Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused...

Ajalugu
168 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Rootsi valduste kujunemine

a. Stolbovo Ingerimaa Nüüdsest oli Venemaa Läänemerest ära lõigatud 1629. a. Altmargi Lõuna-Eesti; Poola ­ Rootsi Põhja- Läti sõda. Lisaks moodustus Liivimaa kubermang 1645. a. Brömsebro Saaremaa Rootsi ­ Taani sõda 1660. a. Oliwa Ruhnu Poola ­ Roo...

Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Kronoloogia ajaloo riigieksamiks

keskpaik e.Kr. ­ IV at. teine veerand e.Kr.) . VIII at. ­ VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri u. 7500 e.Kr. Pulli asula, u. 6500 e. Kr. Kunda asula Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. ­ II at. keskpaik e.Kr.) . u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele . u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.) . Asva kultuur Saaremaal Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. ­ I saj. p.Kr.) Vanem e. rooma rauaaeg (I ­ V saj. p.Kr) Keskmine rauaaeg (V ­ VIII saj. lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX ­ XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten ­ tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunat...

Ajalugu
133 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Eesti ajalugu

See ilmus Rostrockis ja leidis kohe ohtrasti lugejaid, seepärast järgnesid varsti ka teose teine ja kolmas väljaanne. 21. Liivi sõda 1558-1583 Lk. 93-99 (Liivi sõja põhjused, ajend ­ Tartu maks, Hertsog Magnuse tegevus sõja aastail, 1561 rootslased Põhja-Eestis, Erik XIV, Liivimaa Poolale, Sigismund II August , 1559 Saare- Lääne piiskopkonna alad Taanile, Frederik II, Rzeczpospolita, Ivan IV) *Liivi sõja põhjused, ajend- Tartu maks- Venemaa tahtis saada pääsu Läänemerele; Vana- Liivimaa võimud keelasid täielikult venelaste otsese kauplemise sealsetes linnades; Venemaa tahtis, et tasutaks ära Tartu piiskopkonna maks ­ üks mark aastas iga elaniku pealt e. Tartu maks, mis tuli tasuda 3 aasta jooksul, sellega sõlmiti vaherahu 15-ks aastaks...

Ajalugu
153 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti 15-17 sajand

Seejärel kuulutab Ivan Julm välja vaherahu kuni maikuuni, nõudes taas "Tartu maksu" tasumist. 1.aprill ­ venelased alustavad Narva pommitamist. 11.mai ­ venelased vallutavad tulekahju järel Narva. 7.juuli ­ Gotthard Kettler saab ordumeistri koadjuutoriks ning orduvägede tegelikuks juhiks. 18.juuli ­ venelased vallutavad Tartu. 1559- 31.august ja 15.september Poola kuningas Sigismund II August sõlmib vastavalt ordu ja peapiiskopiga protektsioonilepingu. oktoober­november ­ ordu uus vasturünnak Tartu piiskopkonnas, võidetakse Rõngu lahing (11. november), ent seejärel ebaõnnestub Laiuse piiramine. 1560- 2.august ­ Härgmäe lahing, Liivimaa Ordu viimane välilahing, kaotus venelastele. 21.august ­ venelased vallutavad Viljandi. oktoober ­ suur talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal. 1562-Gotthard Kettlerist saab Kuramaa hertsog. Rootslased vallutavad Padise ja Pärnu....

Ajalugu
114 allalaadimist
thumbnail
19
doc

10. klassi ajaloo eksam

Muinasaja uurimine Esiaeg e. Muinasaeg: Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduskaotuseni. Muistis­muinasjäänused: Inimeste rajatu või mahajäetu.(kinnis-ja irdmuistendid) Arheoloogia: Muinasaega uuriv teadus. Arheoloogid. Väljakaevamiste põhjal tehakse oletusi kommete, usu, eluviisi ja muu kohta. Dendrokronoloogiline skaala: Kajastab puude kasvuringide paksuse muutusi. Numismaatika: Tegeleb leitud müntidega. Etnoloogia: rahvateadus Rahvaluule: Rahva seas suust-suhu edasi kantud (vahel ka kirja pandud) jutud. Kroonikad: Kirjalikud allikad. Tuleb suhtuda kriitiliselt, sest on sagely kirja pandud eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika) 2. Muinasaja periodiseering Kiviaeg: Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr Keskmine kiviaeg (mesoliitikum) 9000-5000 a.eKr Noorem kiviaeg (neoliitikum) 5000-1800 a.eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg...

Ajalugu
81 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Sõdade Ajajärk

Liivi sõda (piirdaatumid). 1558­1583 2. Talurahva ülestõus (kuu, aasta). September 1560.aasta 3. Kus asus Ivan IV poolt rajatud Liivimaa kuningriigi keskus? Põltsamaal 4. Kelle valdusse läks Lõuna - Eesti pärast Liivi sõda? Rzeczpospolita riigi 5. Altmargi vaherahu (aasta). 1629.aastal 6. Liivi ordu viimane välilahing (lahingu koht ja toimumise täpne aeg). 2. august 1560 Härgmäe lahing, 7. Missuguste võõrvõimude vahel jagunes Eesti pärast Liivi sõda? Poola, Taani ja Rootsi kuningate vahel 8. Kelle valdusse läks Põhja - Eesti pärast Liivi sõda? Rootsi 9. Kelle valdusse läks Saaremaa pärast Liivi sõda? Taani 10. Mida kujutas endast Sigismund Augusti privileeg? Tagas aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegadele pärisorjuse. 11. Kes haldas riigimaid Taani valduses? (ametinimetus) kuninglik asehaldur 12. Millise vaherahuga läksid Poola alad Eestis Rootsi koosseisu (aasta ja rahulepingu...

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
19
odp

Liivisõda

aasta talvel tegid Vene väed ulatusliku luure- ja rüüsteretke Eestisse Kevadel piirati sisse Narva ja Tartu Nähes Tartu langemist, lahkusid orduväed kogu Ida-Eestist 6 RIIK RIIGIPEA Venemaa Ivan IV Poola-Leedu Sigismund II August Taani Frederik II Rootsi Erik XIV 7 Ivan IV ehk Ivan Julm (Venemaa riigipea) Sigismund II August (Poola-Leedu riigipea) Frederik II (Taani riigipea) Erik XIV (Rootsi riigipea) 8 Ivo Schenkenberg ­ Eesti väesalga juht Liivi sõjas. 9 2. Augustil 1560. a toimus Ordu ja Vene vägede vahel Härgmäe lahing, mis lõppes Ordu väe hävinguga....

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Usupuhastus ja Liivi sõda

Põhjused: 16. sajandi keskpaiku kerkis päevakorda terav küsimus, kellele kuulub ülemvõim Läänemerel. Selle eest hakkavad võitlema tugeva valitsemiskorraldustega suurriigid: Venemaa, Taani, Rootsi, Poola-Leedu. Baltimaades õõnestavad keskvõimu tülid erinevate võimustruktuuride vahel. Ajend: Selleks, et säilitada vaherahu Venemaaga, nõustus ordumeistri ja Tartu piiskopi aadlike delegatsioon tasuma ,,Tartu maksu" ­ üks mark aastas iga elaniku pealt. Kui peale kolme aasta möödumist maksu ei tasutud, otsustas Venemaa sõja kasuks. Sõjas osalenud riigid ja nende eesmärgid: Venemaa: saada väljapääs Läänemerele Rootsi: Laiendada enda ülemvõimu Takistada Taani liidripositsiooni haaramist Takistada Venemaa tegutsemist Poola: Saada tagasi kaotatud alad ja vallutada uusi Taani: Saada tagasi kaotatud alad Haarata Läänemerel ülemvõim Sõja tulemused: Liivi ordu laguneb Saaremaa läheb Taani kätte Lääne- ja Põhja-Eesti läheb Rootsi kätte Lõun...

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I (vanem eesti kirjandus) vaheeksami vastused

Esimesed kirjalikud mälestised Baltimaadelt (kroonikad, keskaegne luule, esimesed teated teatrietendustest) · Kroonikad ­ edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pühendatud proosana. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv. Kroonika autor Henricus de Lettis, korduvalt osa võtnud sakslaste sõjakäikudest Eestisse ja ees...

Kirjandus
250 allalaadimist
thumbnail
72
doc

Eesti uusaeg (1710-1900)

09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee ­ kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle...

Ajalugu
370 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11. klassi kokkuvõte

EESTI KIVIAJA KULTUURID · Kiviaeg Eestis: u.9000-1800 eKr · Elatusalad: Kalastamine- kalu püüti ahingutega, luust õngekonksudega, kalatõketega, algeliste võrkudega ja mõrdadega. Jahtimine- asulapaikadest leitud luud näitavad, et esmajoones kütiti põtru ja kopraid, vähem ürgveisi, karusid metssigasid ja kitsi. Peale metsloomade kütiti ka linde, esmajoones veelinde. Jahtimiseks kasutati viskeodasid, vibusid, nooli ja püüniseid. Korilus- igapäevases menüüs olid loodusannid:taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. · Tööriistad: Kivimitest oli parim tulekivi, kuna tulekivi oli vähe siis selle kõrval kasutati kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Selle aegsed kivikirved olid ebakorrase kuju ja konarliku pinnaga. · Kunda kultuur: u.9.aastatuhat eKr. Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda La...

Ajalugu
179 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Läänemere võitlused 16. sajand

sajandi keskel oli Vana-Liivimaa killustatud viieks omavahel sõdivaks väikeriigiks: Saksa Ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare- Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Läänemere piirkonnas tugevnesid järgmised jõud: Moskva suurvürstiriik, Poola-Leedu, Taani, Rootsi. Liivi sõda (1558- 1583). Põhjused:1) Moskva suurvürstiriigi välispoliitika allutada Läänemere idarannik 2) Vana-Liivimaa poliitiline ja sõjaline nõrkus 3) Rootsi püüe oma võimu laiendada ida suunas. Sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes tungis 1558 Tartu piiskopkonda ja samuti asuti vallutama narva ordulinnust. 1559 andis alla Liivimaa suurim riik Saksa ordu Liivimaa haru. 1561 sekkus sõjategevusse Rootsi, tugipunktiks Tallinn. Saksa ordu ja Tartu piiskopkond läksid ametlikult Poola võimu alla 1561, Poola kuningas kinnitas Liivimaa aadli privileegid, usuvabadus, ainuõigus täita kohalikke riigiameteid. Põhilise sõjalise jõu siin piirkonnas moodustasid ko...

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Eesti ajalugu

1501-1503 Vene-Liiwi sõda. Liivlased võitsid tänu millele lükkus Liiwi sõda 50 aasta võrra edasi. XVI sajandil olid kõik Liivimaa naabrid tugevnenud. ROOTSI Gustav Wasa suri 1560 sõja ajal. Kuningaks sai Erik XVI. Rootaslastele ta ei meeldinud. 1569 sai kuningaks Erik XVI vend Johan III. Tema poeg Sigismund valiti ka Poola kuningaks. 1592 - kui suri Johan III sai Sigismundist Poola ja Rootsi kuningas. Tekkis personaal union. Sigismund sai nimeks Sigismund II August . XVII sajandi alguses sai Rootsi kuningaks Gustav Wasa kolmas poeg Karl, Karl IX-na. Kui oli Sigismundi troonilt tõrjunud. 1611 sai Rootsi kuningaks Karl IX poeg Gustav II Adolf. 10 VENEMAA Valitses Tsaar Ivan III. Liivi sõja ajal oli Vene tsaariks Ivan IV ehk Ivan Julm. Ta vajas väljapääsu läänemerele. Enne Liivisõda vallutas Ivan Julm Astrahani ja Kaasani Volga äärest. POOLA-LEEDU UNION....

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Allikaõpetus eksami küsimused vastustega (200)

Allikaõpetusajaloo abiteenus, mis uurib ajalooallikate analüüsimise ja kasutamise teooriat ja metoodikatAllikaõpetus tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms.Allikaõpetus on ajaloo abiteadus , mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimustöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemineAllikaõpetus On teadus akadeemiline teadus, ei taandu ainult ajaloo peale parem, et on õpetus. Primaarne allikas: Tähtsad allikad: arhiiviallikad Ajaloolane:allikas arhiivist leitav algmaterjal Tekst e. märgisüsteem. Kondtekst ­ taust e. infoväli Teksti ümber asub kondekst tavaliselt.Alltekst kahemõttelisus tekstis. Sekundaarne allikas ­ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kondekstis midagi Välisne allika kriitika välised tunnused Sisene allika kriitika ­ sisemised e.sisu tunnused 2. Allikaõpetuse isa maailmas...

Infoteadus- ja...
153 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun