Saksamaale sõja, kuid tegelikult siiski sõtta veel ei sekkunud. Poola oli täiesti hävitatud. 1939. 17.sept tungis Poolale kallale ka NSVL, hõivates Ida-Poola. 6.okt oli sõda lõppenud. Poola riik lakkas eksisteerimast. Kummaline sõda-(1939-40) Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud neid Saksamaaga rahu sõlmima. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot´ ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Kuigi ka Norrat tabas Saksa rünnak ootamatult, osutasid norrakad sakslastele ägedat vastupanu, mis võimaldas kuningaperekonnal Norrast lahkuda. Siiski õnnestus sakslastel küllalt kiiresti enamik Norrast enda kätte saada.
· 1.09.1939 algas maailmas, kus saksamaa ründas poolat · 3.sept 1939 prnts ja suurb kuulutasid saksamaale sõja · 2.09.1945 Jaapani kapituleeriumine · 8.05.1945 Berliini kapituleerumine Kummaline sõda, Millal? Nov 1939 - Märts 1940 Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud neid Saksamaaga rahu sõlmima. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot´ ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Mõnevõrra aktiivsem tegevus käis merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kandes seejuures aga tõsiseid kaotusi. Et laevastikul oleks rohkem tegevusvabadust, andis Hitler käsu vallutada Norra. 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Kuigi ka Norrat tabas Saksa rünnak ootamatult,
Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia... ,,See maja seisab keset Südalinna ei kaitse ingel teda, vaid kultuur! Vassiljev ja Bubõr ta tegid sinna. Kõik, mis ta sees, on kordumatult suur." - Juhan Viiding Kirjaniku Andrus Kiviräha ja lavastaja Merle Karusoo koostööl sündis Eesti Draamateatris lavastus ,,Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia...", mis räägib loo, kuidas kultuuriasutus Tallinna müüride vahele sajand tagasi ehitati. Autor lisas talle omasel moel maja valmimise loole mitmeid tahke juurde ja välja tuli ei midagi muud, kui puhas komöödia. Näidendi p...
Teine maailmasõda 01.09.1939 - 02.09.1945 Teise maailmasõja algus · 01.09.1939 Saksamaa kallaletung Poolale · 03.09.1939 Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja · 17.09.1939 NSVL kallaletung Poolale · 6. oktoobriks Poola purustatud (maa jagati vastavalt 28.09.1939 NSVL-Saksa lepingule) · 30.11.1939 NSVL alustas sõda Soome vastu (Talvesõda) - kuni 12.03.1940 Sõjategevus 1939-1940 · Läänerindel 1939-1940 kevad kummaline sõda Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinid 9. apr 1940 Saksamaa tungis Taani, Norrasse Sõjategevus 1940: Välksõda läänes · 10.05.1940 sakslased ründasid Belgiat, Luksemburgi ja Hollandit · Samal ajal liiguti liitlasvägede selja tagant üle Maasi jõe, mööda Maginot' liinist · 10.06.1940 kuulutas Itaalia Prantsusmaale sõja · 22.06.1940 Compiegne'I vaherahu: 2/3 Prantsusmaast okup. Vichy valitsus (Petain) Vastupanuliikumine (Charles de Gaulle)
Eeposes on tähtsal kohal rüütellikus ja vasallitruudus. Sisu Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Kriemhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub, et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikuse võtnud "ori" Siegfried. See on naise jaoks talumatu sovang ja ta laseb Guntheri vasallil Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peakangelane, vastandudes negatiivsena Siegfriedi ideaalile. 7. Vene eepos ,,Lugu Igori sõjaretkest" 8 Vene kangelaslaul "Lugu Igori sõjaretkest", tundmatu autori poolt loodud 12 saj lõpus,
rasketes tingimustes. Punaarmee kaotused olid soomlastega võrreldes mitu korda suuremad. Jätkusõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Kummaline sõda- 1939-1940 Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud neid Saksamaaga rahu sõlmima. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot´ ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Stalingradi lahing oli lahing Teises maailmasõjas, mis peeti 21. augustist 1942 2. veebruarini 1943 Saksa ja nõukogude vahel. Kasutades olukorda, et Euroopas ei olnud 1942. aastal teist rinnet, võttis Saksa kindralstaap ette pealetungi Idarinde lõunaosas ning koondas sinna 2 väegruppi. Midway lahing oli 4. juunist kuni 7. juunini 1942 Vaikse ookeani Midway
Keskaja kirjanduse kokkuvõte. Keskaeg (5 15 sajand). -varakeskaeg (476.a. 10.s.) suhtluskeel ladina -klassikaline keskaeg (11.-15. Saj. ) arenesid rüütli-ja rahvakirjandus · Keskaeg algas 5.saj (Lääne-Rooma riigi lagunemine, lõppes 15.saj (renessansi algus). · Keskaja kultuur oli kosmopoliitne rahvustunnet eitav ideoloogia. · Maise olemuse määras inimese seisus (aadlik, vaimulik, käsitööline, talupoeg). · Hingelise olemuse määras see, et inimene on Jumalariigi sõnakuulelik poeg või tütar. · Keskaegse Euroopa ainuideoloogia oli kristlus ehk ristiusk. · Kristluse sisu: Kristlus on lunastusreligioon. Kristuse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. · Varakeskaegsed kangelaslood: 1) ,,Nibelungide laul" (vana germaani) 2) ,,Vanem Edda" (islandi-skandinaavia) 3) ,,Beowulf" (hispaania) 4) ,,Laul minu Cidist" (hispaania) 5) ,...
· Soome keeldub ja algab Talvesõda (1939-1940). NSVL nõrk Soome loovutab ainult Karjala, jäädes iseseisvaks. NSVL tegevus 1940... · Märtsis tehakse Soomega rahu ja saadakse Karjala. · Rumeenialt võetakse ära Bessaraabia ja Lõuna-Bukoviina. · 15.-17.juuni 1940 okupeerib NSVL Eesti, Läti ja Leedu. Läänerinne 1940... · september 1939 mai 1940 ,,kummaline sõda" Prantsusmaa ja Saksa vahel. Mõlemad pooled kindlustatud (Maginot` ja Siegfriedi kaitseliinid), vähe sõjategevust. · Saksamaa okupeerib Taani ja Norra. Norras ametisse kollaboratsionistid (vaenlasega koostöötaja), peaministriks Quisling kvisling on püüdlik kollaboratsionist. · Saksa plaan Blitzkrieg (välksõda): rünnata Belgiat ja Hollandit, kohale tulevad Inglismaa ja Prantsusmaa ning sõda hoopis nendega. Saksa vallutab Belgia, Luksemburgi ja Hollandi, liitlasväed saavad Dunkerque lahingus lüüa.
II Maailmasõda (1.sept 1939 2. sept 1945) Põhjused: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Rahvasteliit. Lääneriikide suutmatus peatada Hitler ja tema agressiivne välispoliitika. Sõjalise liidu kujunemine Saksamaa-Itaalia-Jaapan. MRP: 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti nime all. Lubati üksteist mitte rünnata ja mitte osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja Leedu. Sõja algus: 1. septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale. 3....
tulemisel laseb Brunhild tappa Siefriedi, misjärel tolle naine korraldab oma soole veresauna. Siegfried võitles niivõrd omakasupüüdlikel eesmärkidel, et teda võiks kujutada laibahunniku otsas ja tahaplaanile maalida rea raevunud inimesi, näod rahahimust moondunud ja verised sõjakirved käes (iga hetk valmis kas vaenlase või enda juhi pead purustama). ,,Niebelungide aare" on kujunenud kristluse, arhailiste kommete ja müütide ning pealetungiva daamikultuse koosmõjul ning Siegfriedi eesmärgid näitavad sel ajal oluliseks peetud väärtusi.
juhtmotiivid orkestris ja Wagner annab seal suurejoonelist sümfoonilist arendust. Lõpetatud aariad, duetid ja ansamblid on asendatud monoloogide, dialoogide ja stseenidega, kusjuures suurejoonelisemad ja parimad stseenid on üksikute osade finaalid ja suured stseenid, kus antakse nagu sümfooniline üldistus (Wotani tuleloitsimine ja Brünnhilde uinutamine "Walküüris", Brünnhilde äratamine ja armastusstseen "Siegfriedis", Siegfriedi tapmine ja leinamarss "Jumalate hämarikus"). Wagneri ooperireformi üheks täiuslikumaks kehastuseks oli ka armastustemaatiline ooper "Tristan ja Isolde" (1859). Draama algab siin saatusliku veaga, millest pole enam väljapääsu: mürk on vahetatud uimastusjoogiga. Tristani ja Isolde armastus on aga süütegu ja seda võib lunastada ainult surm. Siin ongi Wagneri lahendus: surm lahendab armastuse piinad. 1860.a
Suure järelväe kui tema sooritas sõjaretke Põhja-Hispaaniasse. Sellegipoolest ei ole faktidele rõhku pandud ja baskide asemele on pandud moslemid, võitlus toimub ristiusu kaitsmise nimel. Karl Suure vasall Roland võitleb ülekaaluka vastasega ja sureb rüütellikkus ja vaprus, truudus; Karl Suur maksab selle eest kätte. Saksa "Nibelungide laul" räägib sellest, kuidas kangelane Siegfried tapetakse ja tema rahva nibelungide aare peidetakse Rheini jõkke. Siegfriedi naine üritab aga kätte maksta abielludes hunnide kuningaga ja kutsudes tema kotta ka Siegfriedi tapjad. Ta mõrvab nad, kuid aare jääb leidmata. Kriemhildi kättemaks ei pasita enam õiguse jaluleseadmisena, vaid auahnusena. See eepos vastandab Siegfriedi tõelise rüütellikkuse ja rikastumisest tingitud moraalsele allakäigule. Rüütliromaanide temaatika ammutati samuti vanadest pärimustest. Romaanide peategelaseks oli
Päts kinnitas uue valitsuse ametisse, eesotsas J. Varesega. 1940, 14.-25. juuli lavastati Balti riikide parlamendivalimised 1940, 21. juuli kokku tulnud nikuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada Balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks ning paluda neid vastu võtta nõukogude liidu koosseisu. 1940, 3.-4. aug vormistas Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Balti riikide annekteerimise ning litis need enda koosseidu. 1939-1940 kummaline sõda Pr-Sks piiril Maginot ja Siegfriedi kaitseliin, kumbki pool erilist aktiivsuse ei ilmutanud. Aktiivsem sõda merel, Sks üritas läbi lõigata Ingl varustusteid (Sks sai tõsiseid kaotusi). 1940, 9.nov hõivas Sks armee vastupanuta Taani ja ründas Norrat (kuningapere sai põgeneda, enamik maad hõivati kiiresti). 1940 võttis NSVL Rumeenialt ära Bessaraabia 1940, 10.mai ründasid skslased Belgiat ja Hollandit (Välksõja plaan), kasutati langevarjuüksusi, ootamatu löök. Soomusjõudude edasiliikumist toetas lennuvägi.
Samal ajal viis NSV Liit lõpule Baltimaade anastamise. Juuni lõpul ühendas Stalin Venemaaga ka Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. 22.juunil sõlmiti Prantsusmaa ja Saksamaa vahel vaherahu. 4.Kummalise sõja mõiste:Nii nimetas vastastikust passimist USA ajakirjandus(Suurbritannia & Prantsusmaa vs. Saksamaa). Esimesed kuulutasid Saksamaale sõja 3.sept. 1939. Sellega nende sammud Poola abiks piirdusidki. Vaenuarmeed istusid vastastikku kindlustes-liitlased Maginot', sakslased Siegfriedi liinil- ja tegelesid enamasti ainult propagandaga, näiteks mängisid valjusti oma muusikat. Tulevahtused olid harvad ja mitte kuigi tõsised. Poolale appi tõtanud Suurbritannia kaotas esimese sõduri alles 9.dets. (Istumissõda). 5.Põhjused, mis viivitasid Nõuk.-Saksa sõja algust:Itaalia ebaedu Kreekas, Etioopias ja Liibüas sundis Saksamaad oma ekspeditsioonikorpused Rommeli juhtimisel Põhja- Aafrikasse suunama veebruaris 1941. Aprillis alustas Hitler sõjategevust Kreeka ja
juuli 18. november 1916 o Inglise ja Prantsuse pealetung Verdun'i rinde kergendamiseks o lahingus osalesid kuulipildujad, pmmituslennukid, tankivägi o kasutati öölahinguid, ratsaväerünnakuid, gaasi o novembriks kaotasid britid 420 000 meest, prantslased 205 000 meest, sakslased 680 000 meest o liitlased liikusid edasi 3 km f) Nivelle'i läbimurre otus läbimurdeks Saksa rinde etteulatuval osal kitsal lõigul (selle vastas sakslastel Siegfriedi linn)-> nn Nivelle'i tapatalgud, hukkus u 250000Antante'i sõdurit g) Gangrai tankilahing november-detsember 1917 sakslased peatavad edasitungi rünnakrühmadega h) Capporetto - 24 okt 1917 Itaalia vs A-U + Saksamaa,Itaalia rinne murti läbi ja lüüakse tagasi Veneetsiani.
17. sept 1939 tungis Poolale kallale Nsv Liit, hõivates Ida-Poola. 6. oktoobriks oli sõjategevus läbi ning Sx ja Nsv Liidu väed pidasid ühise võiduparaadi: Poola riiki enam ei eksisteerinud. 1939. a nov ründas Nsv Liit MRP-le tuginedes Soomet, 1940. võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. Kummaline sõda 1939-1940: Poola kiire purustamine vapustas lääneriike. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsuse-Sx piirile rajatud Maginot ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjateg. soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Aktiivne teg. käis aga merel, kus Sx laevastik üritas läbi lõigata Ingl. varustusteid. 9. aprill 1940 hõivas Sx armee vastupanuta Taani ja ründas Norrat, eesmärgiga suurendada laevastiku tegevusvabadust. Kiiresti õnnestus sakslastel enamik Norrast enda kätte saada. 1940. a suvi alistati Norra lõplikult. Välksõda
Aastal. Eeposes on tähtsal kohal rüütellikkus ja vasallitruudus. Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Kriemhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub, et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikkuse võtnud "ori" Siegfried. See on naise jaoks talumatu solvang ja ta laseb Guntheri vasallil Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peakangelane, vastandudes negatiivsena Siegfriedi ideaalile. ,,Kuidas Siegfried maha löödi". Eepos algab sellega, kuidas Kriemhild Burgundias Wormsi kuningakojas üles kasvas. Kriemhild oli nii ilus, et üheski ümbruskonna maakonnas
mille Ivanovi loodud koreograafiat peetakse vaikiva kokkuleppe alusel puutumatuks. Petipa ja Ivanov muutsid balleti teatriks, tantsu tegevuseks ja koreograafia draamaks ja see oli erakordne. Kõik olid juba unustanud balleti, mis 1877. aastal edutult välja tuli , ning taipasid järsku, et Tsaikovski on loonud geniaalse balleti. Kes esiniesid ? Peaosas Ottedet esitas Alena Shkatula. Ta oli elegantne (valge luik ) kes elas Siegfriedi kujutluste maailmas. Alena Shakatula partii oli baleriinide repertuaaridest üks keerukamaid. Odette`i osa tantsides oli Alena Shkatula väga õrn ja leebe. Ottilie`t aga tantsides musta luigena oli tantsija väga võrgutav ja siis jälle vastavalt muusikale jõuline. Mulle isiklikult meeldis Alena musta luigena rohkem. Prints Siegfried tantsis Maksim Tsakarjov. Mulle väga meeldis Maksimi esitus. Enamus ballette mida ma olen vaatamas käinud ongi peaosi peamiselt tantsinud tema...
Hispaania kangelaslaul ei toonita küll kodumaa või hispaania rahvuse ideed, kuid on saanud ometigi Hispaania rahvuseeposeks. Cidist on loodud ka romansse ning Cidist pajatavate kroonikate ja vähemtähtsate kangelaslaulude motiivid on pakkunud ainest ka hilisemale kirjandusele. SAKSA: Kangelase individuaalsus Kangelane pole eksimatu „Nigelungide laul”- Wormsi kuningriigis valitseb Gunther, kellel on kaunis õde Kriemhild. Õe ilust pajatatakse lugusid. Need jõuavad Siegfriedi kõrvu. S on salapärane kangelane, kelle kasvatas üles võlusepp. Ta teeb endale ise mõõga, läheb lohega võitlema ja saab temast jagu. Lohe juurest leiab Nibelungide varanduse, millel on peal needus. Võitluse käigus satub talle suhu lohe veri ning ta omanda linnukeele. Kui lohe veres kümmelda, siis saavutab nahk võitmatuse, aga S jäi pärnapuu leht abaluu alla- nõrk koht. Aarde juures on ka müts, mis teeb ta nähtamatuks. S läheb Guntheri juurde tööle ning armub Kriemhildi
Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Kriemhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub, et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikkuse võtnud "ori" Siegfried. See on naise jaoks talumatu solvang ja ta laseb Guntheri vasallil Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peakangelane, vastandudes negatiivsena Siegfriedi ideaalile. ,,Kuidas Siegfried maha löödi". Eepos algab sellega, kuidas Kriemhild Burgundias Wormsi kuningakojas üles kasvas
MRp-ga olid hitleril vabad käed poola ründamiseks; Hitler süüditstas poolat Saksamaa ründamises. Tungis 1.sept. 1939 sõda kuulutamata kallale; 3.sep. 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult siis sõõta veel ei sekkunud; Luftwaffe-saksa õhujõud; 17.sep.1939 tungis poolale kallale ka NSVL hõivates Ida-poola; 6 okt sõjategevus lõppes; poola oli lakkanud eksisteerimast Kummaline sõda 1939-1940 Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände; Maginot ja Siegfriedi kaitseliinil; Kummaline sõda-kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud; 9.aprillil 1940 hõivas saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat; äge vastupanu sakslastele; norra lõplikult alistati Välksõda läänes Blitzkrieg;10.mai 1940 ründasid sakslased belgiat ja hollandit; saksalased ületasi maasi jõe; Dunkerque; 22.1940 sõlmiti taas Compiegne metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu; 2/3 prantsusmaad langes Saksa okupatsiooni alla Lahing Inglismaa pärast
II MAAILMASÕDA , SAMMHAAVAL UUE SÕJANI Õ.lk.118-123 kokkuvõte 1935 tühistas Saksamaa Versaille's lepingu ning astus välja Rahvasteliidust ning asus looma lennuväge ning sõjaväelaevastikku mis tal seni keelatud oli. Sõlmiti isegi Inglismaaga kokkuleppe oma sõjaväe suurendamiseks.Lääneriigid suhtusid sellesse ükskõikselt,neid see ei häirinud. Samal aastal liitus Saarimaa Saksamaaga ning Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. ( Taaskord oli lääneriikidel ükskõik, ning see ainult innustas Hitlerit edasi tegutsema, jultunult )Lääneriigi lootsid,et kui nad midagi ei tee, siis diktaatorid rahunevad. Esialgu oli see nn rahustamispoliitika edukas. · Saksamaa ja Jaapan sõlmisid Komiterni-vastase pakti aastal 1936, millega ühinesid ka Itaalia, Hispaania,Ungari. Ka Inglismaa pooldas, kuid ei ühinenud. Esimene pärast 1 MS puhkenud sõda oli Hispaania kodusõda. 1936.a juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõu...
Lõppenud sõda hakati nimetama Talvesõjaks. Soome oli sunnitud loovutama territooriumi kus elas 12 % riigi elanikkonnast. Esialgu püüdsid London ja Pariis Hitlerit keelitada, et ta pealetungi Poolas katkestaks, kui see ei õnnestunud, kuulutasid nad 3. septembril 1939 Saksamaale sõja. Paraku aga sellega nende sammud esialgu piirdusid, pealetungi Saksamaale läänest Prn ja Srb ei alustanud. Vaenuarmeed istusid vastastikku kindlustustes- liitlased Magonot' ja sakslased Siegfriedi liinil-ja tegelesid enamasti ainult propagandaga, tekkinud tulevahetused polnud tõsised. 10 mail lõpetas Sks selle, ja tungis lisaks Pr ja Briti ühendvägedele kallale ka erapooletule Hollandile, Belgiale ja Luksemburgile (Luksemburg okupeeriti kohe, Holland kapituleerus 15 mail. Belgia 28 mail) 1939 a. mais sõlmis Itaalia Sks Teraspakti, milles mõlemad riigid kohustusid üksteist sõjategevuses aitama. 10. juunil 1940 kuulutas Itaalia Prn sõja. Samal päeval jättis Prn
Tema naine, kellele ei meeldinud tema ooperid, mis järgnesid Rienzi'le, langes samuti sügavamasse depressiooni. Lõpuks sattusi ta erüsiipeli küüsi, mis muutis ta muusika kirjutamise palju keerukamaks. 1852. aastaks oli Wagneril valmis nelja Sõrmuse ooperi Nibelungi sõrmus ("Reini Kuld", "Valküürid", "Seigfried", "Jumalate hukk") - libretod ning hakkas koheselt komponeerima 1853. aasta novembris "Reini Kulda" ja "Valküüre" 1854. aastal. 1856. aastal asus ta töötama Siegfriedi kallal, kuid jättis asja pooleli oma uue idee tõttu Tristian ja Isolde. Tristian ja Isolde kirjutamisel olid tal kaks inspiratsiooni allikat: Esimene põhineb 1854. aastal kui tema sõber poeet Georg Herwegh tutvustas teda filosoof Arthur Schopenhauer töödele. Hiljem nimetas Wagner seda sündmust tema elu kõige olulisemaks. Üks Schopenhaueri õpetusi ütles ,et muusikal on kunstus ülim roll. Ta väitis ,et muusika on maailma olemuse kõige otsesem väljendusviis pime,
Kuna augustis olid Ing ja Poola sõlminud liidulepingu, siis Ing nõudis Saksamaalt vägede väljaviimist Poolast. · 3.septembril kuulutasid Ing ja Pr Sxm-le sõja. Läänerindel algas nn kummaline sõda (Sitzkrieg)- sõda oli küll välja kuulutatud, kuid sõjategevust Sxm vastu ei alustatud. Ing ja Pr lootsid, et Sxm tungib edasi NSVL-i ja purustab sealse kommunismi. Vaenupooled istusid vastastikku kindlustustes (Magino liin prantslastel ja Siegfriedi liin sakslastel) ja pidasid propagandasõda (lendlehed, muusika) · 9.aprillil 1940 tungiti Taani ja Norrasse ettekäändega kaitsta nende riikide neutraliteeti Inglismaa sissetungi eest. Taani vallutati mõne tunniga. Norra alustas vastupanu ja alistus juunis. · 10.mail 1940 alustas Sxm pealetungi Läänerindel (plaan "Gelb" oli Pr vallutamiseks valmis juba oktoobris). Kiiresti okupeeriti Holland, Belgia. Luxenburg. Liitlaste kotti jäämine
Varakeskaega ilmestas barbaarsus. Suur osa kultuurist, paganlikust rahvaluulest ja rahvaeepikast hävis. Kultuuri areng seiskus, sest rändamiste ja võitluste ajal polnud mahti aktiivseks kultuuriloomeks. 5. Nimeta kõige mahukam/kuulsam Euroopa kangelaseepos varakeskajast, millest see räägib? ,,Nibelungide laul" on kõige traagilisem, süngem ja mahukam eepos. Selle aluseks on suure rahvasterände aegsed sündmused (V-VI saj) ja tollane rüütlielu: kuningapoeg Siegfriedi kangelasteod, abielu, tema tapmine ja kättemaks. 6. Kes olid zonglöörid, huglaarid, spiilmannid kirjelda nende esinemisi. Need olid rändlaulikud, kes olid külades ja lossides rõõmutoojaks. Muusika põimus näitlemise, tantsu, nalja, aeroobika ja tsirkusetrikkidega. Ei meeldinud kirikutegelastele, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kristlike ideedega. 7. Millised olid ühiskondlikud olud rüütelkonna kujunemisel 12/13 sajandil?
TEINE MAAILMASÕDA 1.09.1939 2.09.1945 Saksamaa sammud II maailmasõja eel, mis viisid olukorra pingestumiseni. 1) 1935 Versailles' lepingu tühistamine (hakatakse jõudsalt taasrelvastuma) 2) 1935 Saarimaa referendum (Esialgu jääb Rahvasteliidu valdusesse. Rahvahääletusel oli enamik Saarimaa elanikest Saksamaaga taasühinemise poolt ning Hitler sai selle ala endale.) 3) 1936 Saksa väed Reini demilitariseeritud tsoonis (Sel hetkel poldud veel sõjaks valmis.) Konfliktikolded enne II maailmasõda: Mandzuuria, Abessiinia, Hispaania. Mandzuuria ründamine Jaapan soovis luua Aasias suure impeeriumi ning M vallutamine oli edukas Abessiinia ründamine 1935 Mussolini tahtis teha "Vahemere Itaalia sisemereks" , luua võimsa impeeriumi (Sellele sõjale maailm lõpuks reageerib, kuid Saksamaa sammudest ei tehtud enne väljagi.) Seejärel visat...
rahu lääneliitlastega. Stauffenberg. · Pariisi vabastamine aug 1944. Saksamaa olukord 1944. a sügisel-talvel · NSVL väed Poolas, sõjategevus Saksamaa liitlaste Rumeenia, Bulgaaria, Ungari vastu · Liitlasväed Kesk-Itaalias ja Prantsusmaal. · Liitlaste lennuvägi pommitas Saksa linnu (Hannover, Hamburg, Düsseldorf, München, Dresden jt paanika, kümned tuhanded hukkunud tsiviilelanikud. Saksamaa olukord 1945. a apr · Pärast Siegfriedi liini läbimurdmist tungisid liitlased Lääne-Saksamaale. · Liitlased olid vallutanud ka P-Itaalia. · NSVL oli vallutanud Ida-Saksamaa ning piiranud sisse Berliini. · NSVL ja lääneliitlaste väed kohtusid apr lõpus Elbe jõel. Hitleri viimased ponnistused 1944-45 · Saksa inimressurss oli ammendumas. Armeesse kutsuti vanu mehi ja alaealisi poisse Hitlerjugendist. · Käsk pidada vastu viimseni.
Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. I ...
Tungiti edasi u 250 km. Siis tulid Sm väed appi ja venelased löödi tagasi. 1916 Mõlemal rindel oli materjalitaktika st tappa palju armeed. Idee Sm-lt (Falkenheim) Verdoni operatsioon: Verdoni kindlus oli Pariisi kaitseks. Pr oleks seda viimseni kaitsnud. Pr eesotsas oli Petain. Op. kestis 10 kuud. Sm kasutas suurtykke, leegiheitjaid. Rinne oli 8 km pikk. Kokku hukkus üle miljoni mehe. Pr kaotas 80% väest. Teine operatsioon oli Somme lahing. Sm olid kaitses Siegfriedi liinil. Initsiatiiv oli Sbr-l ja Pr-l. Kestis 5 kuud. Rinne 40 km pikk.12 rida kaitseliine. Esmakordne tankide kasutamine (väga aeglased ja kohmakad) Hukkunuid 1,3 milj. Sõtta astus Rumeenia, sai kohe lüüa ja Sbr, Pr tulid appi. Salonike rindele jäid Sbr ja Pr ülekaalu, sest Sm-l viisid väed ära. It rinde 5 pealetungi löödi kõik tagasi. Vene vallutasid 2 kindlust Kaukaasias. Jüüti merelahing. Sbr & Pr vs Sm. Sakslased said lüüa. Venel polnud edu Sm vastu
Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. I Sõ...
kallale. 3.sept. kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. Õhus täieliku kontrolli omandanud Saksa õhujõud pommitas Poolat. Poola armee üritas taanduda idaossa. 17.sept tungis Poolasse aga NSV Liit hõivates Ida-Poola. 6.okt-ks oli sõjategevus lõppenud: Poola riiki polnud enam. 1939 nov ründas NSV Liit Soomet, 1940 võttis endale Bessaraabia. KUMMALINE SÕDA 1939.-1940. Saksamaa paiskas väed läände, kus Prantsuse-Saksa piirile rajati mõlema poole poolt Maginot' ja Siegfriedi kaitseliine. Sõjalist aktiivsust ei näidanud kumbki pool. Mingi tegevus toimus merel, Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid. 9.aprillil 1940 hõivas Saksa armee Taani ning ründas Norrat. Norrakad osutasid ägedat vastupanu, kuid lõpuks suudeti Norra siiski alistada. VÄLKSÕDA Hitleri väejuhatus töötas plaani, mille kohaselt tuli Saksa vägedele anda löök Belgia ja Hollandi pihta, tungides lääneliitlaste põhijõudude selja taha, et need ühe hoobiga purustada
riigipea. de Gaulle Charles de Gaulle, rajas vastupanuorganisatsiooni Vaba Prantsusmaa, seda pärast kodumaalt põgenemist. E. Rommel Saksa sõjategelane, hiljem prantsusmaal asuvate vägede juht, keda süüdistati Hitleri mõrvakatses. Kõrberebane W. Churchill Suurbritannia peaminister sõja ajal. Maginot` liin Prantsuse-Saksa piirile rajatud kiatseliin Siegfriedi liin Prantsuse-Saksa piirile rajatud kaitseliin. allveesõda Hitleri üritus läbi lõigata Inglismaa varustusteed õhulahing Suurbritannia pärast Inglastel oli puudus kogenud pilootidest, kuid nad oskasid oskuslikult kasutada radarit, neil õnnestus peale jääda. erilised suhted Suhted Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide luure vahel?
NSVL agressioon. Sõda Poola vastu Eesmärgid: Preisi alade tagasisaamine/ühendamine; põllumaa, kaevandused, sadamad. Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi hävitati maapinnal. Varssavi piirati sisse ja alistati. Kummaline sõda 1939-1940 Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud neid Saksamaaga rahu sõlmima. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot´ ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Mõnevõrra aktiivsem tegevus käis merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kandes seejuures aga tõsiseid kaotusi. Et laevastikul oleks rohkem tegevusvabadust, andis Hitler käsu vallutada Norra. 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Kuigi ka Norrat tabas Saksa rünnak ootamatult,
ja tõid lõpuks ka leppimise kuningaga. "Laul minu Cidist" on saanud hispaania rahvuseeposeks. NIBELUNGIDE LAUL Keskaja saksa kirjanduse kuulsaim mälestusmärk, koostatud 13.sajandi alguses. Esiplaanile tõusevad tegelaste isiklikud probleemid. Euroopa kangelaslugudes kõige traagilisem. Esimene trükki jõudnud keskaegne eepos, ilmudes 1757. aastal. Teose esimene osa jutustab Madalmaade kuningapoja Siegfriedi traagilisest saatusest. Eepose teine pool räägib Kriemhildi kättemaksust, kuid lõpuks surmatakse ka tema. LUGU IGORI SÕJARETKEST Vene eepos, tundmatu autori poolt, pärineb 12.sajandist. Eepos räägib noore valitseja Igori- Novgorodi-Severski vürsti sõjaretkest polovetside vastu, kaotusest ning põgenemisest. BEOWULF Kangelane Beowulf on Lõuna-Rootsis elanud sangar, kes asub Taani kuninga kutsel võitlusesse veealuse koletise Grendeliga ja tapab selle
Tsehhoslovakkias süüdistas tsehhe, et need olevad neid taga kiusanud ja nõudis Sudeedimaa loovutamist. 29. septembril Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa, Saksamaa Müncheni sobing. 1939. esitas Hitler ultimaatumi Leedule. End kuulutas iseseisvaks Slovakkia, hõivati ülejäänud Tsehhoslovakkia. MRP. Stalin nimetas Hitlerit ,,revolutsiooni jäälõhkujaks." Lubati mite teineteist rünnnata 10a jooksul ega osalega teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Maginot' ja Siegfriedi liinil kummaline sõda kuni 1941. 1940. 9. aprill vallutati Taani, rünnati Norrat. 10. mai rünnati Belgiat ja Hollandit. Juuni alguses evakueerumine Dunkerque kaudu. 22. juunil Compiegne'i metsas Prantsusmaaga vaherahu. Vaba Prantsusmaa + Charles de Gauller, Vichi valitsus Petain. Lahing Inglismaa pärast. Balkani vallutamine, Kreeka. Allveesõda. 1941. Sõda Aafrikas, Erwin Rommel. Aarika korpus. Kõrberebane. Karl Selter 24. sept 1939 Moskvas. 28. Baaside leping. 18. okt üksused Eestis
Ahvenamaa demilitariseerimise õigus, NL vägede transit Soome, sekkumine Soome siseasjadesse) · Lahingud toimusid nii merel, maal kui õhus => Soome võit Punaarmee üle =>NSVL loobus tingimusteta alistumise nõudest. 19. septembril sõlmiti Moskvas Soome ja NSVL vahel vaherahu. Kummaline sõda: · Toimus Sks ja SB + Pr vahel Pr-Sks piiril, kus mõlemad pooled kindlustasid oma kaitseliini (Pr+SB Maginot' ja Sks Siegfriedi liinil) · Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Mõnevõrra aktiivsem tegevus käis merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kandes seejuures aga tõsiseid kaotusi. · Sks oli plaan liikuda Pr positsioonide seljataha => apr 1940 vallutas vastupanuta Taani. Peale seda ründas Norrat (vt all); mais 1940 Hollandit ja Belgiat (ei osutanud vastupanu) · 9
sept. 1939 ründas NSV Liit Poolat ❧ 6. okt. 1939 lakkas Poola eksisteerimast Poola purustamine ❧ Oktoobris 1939 sundis NSV Liit Eestit, Lätit ja Leedut vastu võtma oma sõjaväebaasid (Baaside aeg) ❧ Novembris 1939 ründas NSV Liit Soomet (Talvesõda) ❧ Novembris 1939 eraldas NSV Liit Rumeeniast Bessaraabia (Moldova) Kummaline sõda 1939–1940 ja Välksõda 1940 ❧ Kummaline sõda: väed seisid Maginot’ ja Siegfriedi kaitseliinidel Prantsuse-Saksa piiril ja sõjategevust ei toimunud ❧ 9. aprill 1940 hõivas Saksamaa Taani ja ründas Norrat (alistati suvel) ❧ Algasid ettevalmistused välksõjaks (Blitzkrieg): ❧ Mais 1940 ründas Saksamaa Belgiat ja Hollandit ning läbi nende Prantsusmaad ❧ Suurbritannia evakueeris väed ja Prantsusmaa kaitse murti läbi ❧ 22. juuni 1940 sõlmiti Compiegne’i vaherahu: Prantsumaa alistus ja 2/3 maast okupeeriti Saksamaa poolt. Lõunaosas
· NSVL ei suutnud ilma lisajõududeta läbi tungida Mannerheimi liinist. · Soome jätkas vastupanu. · Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abivägesid saatma. · See sundis Stalinit sõjast loobuma ja 12. märts 1940 sõlmiti rahu. Soome loovutas Karjala ja andis Punaarmeele Hankosse sõjaväebaasi. Kummaline sõda ja sõjategevus Euroopas 1940 Taani, Norra · Peale Poola purustamist paiskas Saksamaa oma väed läände. · Mõlemad pooled kindlustusid Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinil, oldi väheaktiivsed. · Merel üritas Saksa laevastik läbi lõigata Inglismaa varustusteid. · 9. apr. 1940 Saksamaa -> Taani (alistus) · Saksamaa ründas ka Norrat. · Norrakad osutasid ägedat vastupanu, kuningpere sai põgeneda. · Appi saabus Inglise-Prantsuse dessant, lahingud jätkusid 1940.a. suveni. Norra alistati. Holland, Belgia, Luksemburg · Ettevalmistused välksõjaks. · Algne plaan väejuhatusel anda esialgul löök Belgiale ja Hollandile, meelitades Prantsuse-
Kajastab omapärast saatust varasel keskajal. 711. Aastal vallutasid muhamediusulised maurid peaaegu kogu Pürenee poolsaare. Algas sõjandeid kestnud rekonkista ma tagasivallutamine. Jutustab sõjakäikudest ja seiklustest. Peategelaseks on Cidi, kes oli demokraat, käitumiselt lihtne ja suuremeelne, sõjameestega suhtleb ta sõbralikult ja usalduslikult. 4) ,,Nibelungide laul" (13.saj., anonüümne) Esimene osa jutustab Madalmaade kuningapoja Siegfriedi traagilisest saatusest. Siegfried, kuulnud burgundide kuninga Guntheri õe Kriemhildi ilust, sõidab talle kosja. Kuid Gunther nõuab, et Siegfried aitaks omakorda temal kosida Isalndi kuninganna Brünhildi, kes on sõni kõik oma kosilased kahevõitluses tapnud. Siegfried nõustubki, teeb ennast võlukuue abil nähtamatuks ja võitlebise Brünhildiga. Tasuks saab ta Krimhildi. Peagi aga lähevad Brünhild ja Krimhild omavahel tülli ja viimane paljastab Brünhildile tema
burgundlastel võita. Tagasi Wormsis nägid Siegfried ja Kriemhild teineteist esimest korda. Kuna Siegfried oli sõjas suur sangar ja ilma temata poleks Wormsil nii hästi läinud, käskis kuningas Gunther Kriemhildil Siegfried lauda saata. Nad armusid. Kuningas Gunther tahtis kosida Islandi kuningannat Brünhildi kosida. Siegfried lubas teda aidata, kuid vastutasuks nõudis Kriemhildi kätt. Kuningas oli sellega nõus ja nad sõitsid Islandile. Brünhildile tutvustati Siegfriedi kui kuninga läänimeest, et naine ei tahaks hoopis teda. Siegfried võitis kuninga asemel Brünhildi ja naine pidi Guntherile naiseks saama. Nad sõitsid tagasi Wormsisse ja peeti suured topeltpulmad. Brünhild ja Kriemhild said väga suurteks sõpradeks. Õhtul pidi Siegfried kuningat veel aitama. Brünhild polnud nõus kuningaga magama, kuningas käskis Siegfriedil naine taltsutada. Peale pulmi läksid Siegfried ja Kriemhild Madalmaadesse. Nad elasid kümme aastat õnnelikult Madalamaades
28. septembril sõlmivad Saksamaa ja NSVL piiri- ja sõpruslepingu. Viimase lisaprotokolliga lisandub Leedu NSVLi mõjusfääri. Sõpruslepingu suhtes oli juba ette teada, et see on üksteisevahelise sõja edasilükkamine, millega saaks Esimesel paaril päeval üritatakse Saksamaad sõjast loobuma panna. 3. septembril kuulutavad nii London kui Pariis Saksamaale sõja, kuid ei tee midagi. Toimub propagandasõda ja mõned väikesed tulevahetused. Ollakse Magnio ja Siegfriedi liinil. Kutsutakse Sitzkriegiks istumissõjaks ja ka kummaliseks sõjaks. Lääne tegevusetus annab Hitlerile aega pealetungiks valmistumiseks, aga pole nüüdki kiiret. 1940. aasta aprillis tungib Hitler kallale Taanile ja Norrale, kes olid end neutraalseks kuulutanud Hitler väitis, et ta kaitseb neid Suurbritannia eest. Mõlemad riigid langevad kiirelt ja okupeeritakse. Rootsi on ainus, kes suudab neutraliteeti säilitada. Kummalise istumissõja lõpp saabub 10
kaunis õde Kriemhild, kes hakkab Siegfriedele meeldima. Günther oli nõus, et tema õde ja Siegfried abielluks, aga tingimus oli see, kui islandi kuningatütar saab Güntheri naiseks. Tema nimi oli Brunhild. Siegfried sai koos lohe varandusega ka nähtamatuks tegeva keebi. Brunhildi polnud keegi varem kosinud, sest ta pani oma peigmehed proovile ja kui peigmees kaotas, siis tapeti peigmees. Günther teadis, et sansid on kehvad ja kutsus Siegfriedi appi. Siegdfriedi võluasjadega õnnestus katsed läbida. Pulmaööl Siegfried läks Brunhildi tõttu. Oma edevuse tõttu võttis ta kaasa endaga paar Brunhildi ehet. Oma lihtsas naiivsuses kinkis need Kriemhildile. Mõnda aega elavad mõlemad paarid hästi. Ühel hetkel naisterahvad rikuvad kõik ära. Brunhild uhkustab, et ta on kõige tähtsam, ja Günther on ka kõrgemast soost. Brunhild suhtus Siegfriedisse kui orja
Kriemhildi ässitusel puhkel peosöögi ajal Armastus ja naiste ülistamine tüli, mis lõpeb kohutava tapatalguga, kus Luule haakus muusikaga - enamasti esitas kõik burgundia külalised, Hagen neid siiski zonglöör kaasaarvatud, hukkuvad. Lõpus tapetakse Kaunikõlaline ka Kriemhild. Kriemhild on kaunis, kergeusklik (sest 8. Rüütliromaan temalt sai kavalusega Siegfriedi nõrkused välja nõuda), ta ei suuda saladusi hoida, kättemaksuhimuline. XII saj Põ-Prantsusmaal (truväärid = menestrelid) Siegfried on loo kangelane, ta on tugev Kui eepos talletas rahvuslikku pärimust, (võitlus Brunhildiga) ja tark, tüüpilise kangelase stereotüü siis romaan algas antiiksüzeedest
6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud. Saksa ja NSV Liidu väed pidasid ühise võiduparaadi: Poola riik oli lakanud eksisteerimast. 1939. aasta novembris ründas NSV Liit MRP-le tuginedes Soomet, 1940. aastal võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. Kummaline sõda Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud neid Saksamaaga rahu sõlmima. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot´ ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Mõnevõrra aktiivsem tegevus käis merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kandes seejuures aga tõsiseid kaotusi. Et laevastikul oleks rohkem tegevusvabadust, andis Hitler käsu vallutada Norra. 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Kuigi ka Norrat tabas
Õhu täieliku kontrolli omandanud Saksa õhujõud pommitasid Poola üksuste ühendusteid ning tagalatpuhastades teed oma soomusjõududele 17.sept 1939 tungis Poolale kallale ka NSVL, hõivates Ida-Poola. 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud, ning NVSL ja Saksa väed pidasid koos võiduparaadi: Poola riik oli lakanud eksisteerimast Kummaline sõda 1939-1940 Saksamaa paiskas kiirelt enda väed Saksa-Prantsuse piirile rajatud Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinil Sõjategevus soikus, kumbki pool ei ilmutanud erilist aktiivsust Aktiivsem tegevus merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kuid kandis suurt kahju. Suurema tegevusvabaduse tagamiseks, käskis Hitler vallutada Taani ja Norra Taani hõivas saksa armee vastupanuta. Siiski õnnestus sakslastel enamik Norrast enda kätte saada. Jätkusid ägedad lahingud 1940. aasta
3. Septembril 1939 kuulutasid prantsusmaa ja Suurbritannia saksamaale sõja, kuid sõtta veel ei sekkunud. 17.septembril 1939 tungis Poolale kallale ka NSV Liit. 6. Oktoobriks oli sõjategevus lõppenud, Poola riik oli lakanud eksisteerimast. 1939.a. novembris ründas NSV Liit Soomet, 1949.a. võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. 2.2 Kummaline sõda 1939 1940 Saksamaa paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Prantsuse Saksa piirile rajatud Maginot ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Natuke aktiivsem tegevus käis merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid. Et laevastikul oleks rohkem tegevusvabadust, hõivas Saksa armee 9. Aprillil 1940 Taani ning ründas Norrat, kus enamik Norrast läks sakslastele. Põhja-Norras koos Inglise Prantsuse dessandiga käisid lahingud kuni 1940.a. suveni, mil Norra lõplikult alistati. 2.3 Välksõda läänes
Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingi need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Krimhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub, et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikkuse võtnud „ori“ Siegfried. See on naise jaoks talumatu solvang ja ta laseb Guntheri vasallil Trinje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine
sept 1939 tungis kallale ka NSVL, hõivates Ida-Poola, 6. okt-ks sõjategevus lõppenud--->Poola vallutatud · 1939 nov NSVL ründas Soomet · 1940 võttis Rumeenialt Bessaraabia Kummaline sõda 1939-1940 · Poola vallutamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud Sm-ga rahu sõlmima · Sm paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Pr-Saksa piirile rajatud Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinil--->sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud · aktiivsem tegevus merel, Sm laevastik üritas läbi lõigata Ingl varustusteid, kandes kaotusi · 9. apr 1940 Sm hõivas Taani ja ründas Norrat, õnnestus enamus Norrast kätte saada, saabus Ingl-Pr dessant, lahingud jätkusid suveni, mil Norra lõplikult alistati Välksõda läänes
sept 1939 tungis kallale ka NSVL, hõivates Ida-Poola, 6. okt-ks sõjategevus lõppenud--->Poola vallutatud 1939 nov – NSVL ründas Soomet 1940 – võttis Rumeenialt Bessaraabia Kummaline sõda 1939-1940 Poola vallutamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud Sm-ga rahu sõlmima Sm paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Pr-Saksa piirile rajatud Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinil--->sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud aktiivsem tegevus merel, Sm laevastik üritas läbi lõigata Ingl varustusteid, kandes kaotusi 9. apr 1940 – Sm hõivas Taani ja ründas Norrat, õnnestus enamus Norrast kätte saada, saabus Ingl-Pr dessant, lahingud jätkusid suveni, mil Norra lõplikult alistati Välksõda läänes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
