Rahvusvahelise õiguse mõtestamist on kirjeldanud paljud erinevad teooriad: Käsuteooria J. Austini definitsioon: õigus on suverääni poolt antud käsk, mis on tagatud sanktsiooni või karistusega. Kriitika: see teooria on suuresti kõrvale lükatud küündimatuse tõttu adekvaatselt kirjeldada õiguse olemust. Rahv.-vah. õiguse peamine eesmärk pole sundida ja käskida riike, vaid võimaldada rahv.- vahelist suhtlemist. Voluntarism ehk konsensualism Rahvusvahelise õiguse siduvus tuleneb riikide nõusolekust; riigid on seotud vaid nende kohustustega, millega nad on eelnevalt nõustunud. Kriitika: see teooria ei seleta, miks rahv.-vah. õigust järgitakse. Samuti ei võta ta arvesse rahv.-vah. institutsioonide tohutut kasvu ning nende poolt toodetud normide süsteemi. Teooria on vastuolus ius cogens’i põhimõtetega. Loomuõigus Õiguse allikas on inimmõistus või jumalik tahe. Loomuõigus on kõrgem positiivsest õigusest ning on
Rahvahääletuse toimumine on seotud riigikogu otsusega., vaid riigikogu saab otsutada rahvahääletuse korraldamist. Rahvahääletusel vastu võetud seadus võib põhiseadusega vastuolus olla. President peab rahvahääletusel oleva otsuse välja kuulutama. 2.1.3.3 Rahvaküsitlus Demokraatia printsiip peab rahava seisukohtadega arvestamist tähtsaks. Rahaküsitluse asemel tuleb teha rahvahääletus, sest rahvaküsitlus võiks omandada poliitiliselt sisuliselt siduva jõu ,kuigi õiguslik siduvus võib puududa. 2.1.4 Omavalitsus ja subsidiaarsus Demokraatia printsiibiga on seotud omavalitsuse ja subsidiaarsuse küsimused. Need võimaldavad asjassepuutuvatel isikutel iseennast puudutavaid otsuseid teha, ilma et nad oleksid seotud kõrgemalseisvate organite ettekirjutustega. 2.1.4.1 Subsidiaarsusprintsiip Selle kohaselt tuleb ülesanded täita võimalikult madalal tasemel. Hierarhias kõrgemal paiknevad üksused võivad ül täitmise võtta enda peale vaid siis kui nad täidavad seda
EKSAM 8.12 kell 17:00 NB! kirjutame vastused teise värviga!!!! 1. LEPINGUÕIGUS Võlaõiguse peamised põhimõtted – § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu ...
TSÜS Sissejuhatus tsiviilõigusesse Eraõigus õiguskorra osana. Õigust saab rääkida kahe osana: Objektiivne õigus- õigusnormide kogum Subjektiivne õigus- riiklikult tagatud käitumisvõimalus, kas ise teatud viisil või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreeglid. Subjektiivne õigus saab eelkõige oma sisu või tähtsuse objektiivselt õiguselt. Kohtusse minnakse eelkõige subjektiivse õigusega, mis tuleneb objektiivsest õigusest. Hetkel räägime objektiivses õigusest. Eesti õigussüsteem põhineb Rooma õigusele ja see jaguneb kaheks: Avalik õigus- Avalik õigus on see, mis lähtub riigi huvist. (Rooma õigus) Eraõigus- Eraõigus puudutab üksikisiku kasu. (perekonna) I Common Low- Anglo-Ameerika õigussüsteem, kus ei jagune õigus. II Kontinentaal- Euroopa õigussüsteem- eristatakse avalik õigus, eraõigus, mis jaguneb veel kodifitseeritult. Eesti k...
Seaduse otstarve (ratio legis). Sünkroonne tõlgendamise ja rakendamisega, diakroonne seaduse loomisega. Kohtuotsused: tõlgenduse põhjendustena tulevad arvesse kõigi astmete otsused. Kuid Riigikohtu otsustel eriline kaal. Eristada pretsedentjuhtumeid ja pretsedent-otsuseid. Eestis ei ole pretsedendiõigust! Aarnio hoiatab nn kaasuspositivismi eest (selle tähendus võib olla laiemgi – näiteks autoriõiguses). RK otsuste suhtes on tugev faktiline siduvus, tühistamise võimalus. Lubatud õigusallikad: Süstemaatika (struktuurne ja sisuline) Võrdlev õigus(teadus) Õiguse ajalugu Õigusteadus Teleoloogilised otsustused (eesmärgid, prognoosid, soovid, huvid) Väärtused ja hinnangud. Tugevdavad õiguslikku argumentatsiooni, kuid ei asenda kohustuslikke allikaid. Nendega mittearvestamine ei tingi kohtuniku vastutust, kuid jätab võimaluse otsuse tühistamiseks kõrgema astme kohtus. 55
20 Loomuõigus ja eetika Loomuõiguslikud õpetused ei tegele mitte niivõrd õiguse formaalse kehtivuse, kuivõrd selle moraalse siduvusega. Nende püüdluseks on määratleda eetilised kriteeriumid, millega kooskõlas olevaid seadusi on inimestel moraalne kohtustus täita. Kuid ka vastupidi piiritleda see eetiline miinimum, mille nõuetele mittevastaval seadusel puudub moraalne siduvus. Loomuõiguslaste vaatlusesemeks on seaduste sisemine eetiline väärtus ning sellest tulenev moraalne kohtustus neid järgida (mitte seaduste järgimine saktsiooni hirmus). Loomulikud õigused on kaasasündinud ning positiivne õigus ei saa ned anda ega ära võtta, vaid üksnes kaitsta. Juristi eetika. Kutse-eetika küsimused õiguse ja eetika valdkonnas puudutavad reegleid politseinike, prokuröride,
Eraõiguslik juriidiline isik nt Falck, kui ta nõuab sisse trahve riigi nimel. Avalik õiguslikud isikud kui nad teostavad avalik-õiguslikke ülesandeid Nt ülikool suheldes õpilastega. 140. Millistel juhtudel saab erasubjekt olla põhiõiguste adressaadiks? Eraõiguslik isik (erasubjekt) saab olla põhiõiguste adressaadiks kui talle on antud teatavad avaliku võimu funktsioonid. 41. Mida kujutab endast põhiõiguste vertikaalne, mida horisontaalne siduvus? Kumba kasutatakse rohkem? Vertikaalne siduvus - põhiõiguste kandjaks füüsiline isik ja adressaadiks avalik võim Horisontaalne siduvus tähendab seda, et üks eraõiguslik isik võib eraõiguslikes suhetes nõuda teiselt eraõiguslikult isikult vahetult põhiseaduse alusel põhiõiguste täitmist. Selline olukord on aga erandlik. 142. Põhiõiguste liigitus nende kandja järgi. Kõigi ja igaühe õigused kuuluvad isikule sõltumata isiku kodakondsusest.
sissenõutava maksusumma või alusetult tagastatud summa tasumise või tasaarvestamise päevast. Intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg on 1 aasta, mis algab intressinõude esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. SIDUV EELOTSUS: EMTA annab maksukohustuslase taotlusel siduva hinnangu tulevikus sooritatava toimingu või toimingute kogumi maksustamise kohta. Eelotsuse taotlus, eelotsusest keeldumine, vorminõuded, siduvus. Riigilõiv. MAKSUKOHUSTUSLASE PÕHIÕIGUSED JA -KOHUSTUSED: õiguskindluse põhimõte, õigus informatsioonile, arvamuse avaldamisele, kindlustundele, privaatsusele, konfidentsiaalsusele/maksusaladusele, esindajale maksumenetluses, esitada vaie, kaebus, kohustuse ümberhindamine ja aegumine, kohustus arvestada ja deklareerida maksusumma, tasuda makse, anda teavet, tasuda maksuvõlg, mitte takistada maksuhaldurit. MAKSUHALDURI PÕHIÕIGUSED JA -KOHUSTUSED: Õigus: otsustada
ÕIGUSE ALUSED PS preambula: Eesti riik on rajatud vabadusele, õigusele ja õiglusele. Õigus kujuneb ja selgub demokraatlikus protsessis otsustamisreegleid järgides. Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam ...
A osa küsimuste vastused 1. Juhtimisteaduse olemus ja juhtimise kohta inimühiskonnas. JUHTIMINE ON EESMÄRGILE JÕUDMINE TEISTE INIMESTE KAASABIL MIKS inimesed lasevad ennast juhtida (alluvad juhtimisele)? · abitus ja alaväärsuskompleks · armastus · oma lolluse tunnistamine KES on need, kes juhivad teisi? · missioonitunne · egoistlikud kaalutlused · jumalad ja väljavalitud KUIDAS (mille abil) juhitakse? · hirm & toores jõud · veenmine (moraalne mõjutamine) · `prääniku' pakkumine (majanduslik huvi) w KUS toimub juhtimine? · organisatsioon · grupp (kamp, töörühm...) · mass 2. Juhtimistegevus kui protsess ja selle koostisosad (lisa: R. Alas lk 10) Juhtimine on mõjutamine; eesmärgile jõudmine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on tegevus, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. ...
Teenuse osutajal peab olema pakutavate teenuste hinnakiri või teenuse hinna arvutamiseks kasutatavaid aluseid kirjeldav muu dokument tarbijale nähtavalt välja pandud. Kui hinnakirjas ei ole võimalik esitada kõiki hindu või nende arvutamise aluseid, võib hinnakirjas piirduda üldisemate hindadega või nende arvutamise alustega. Toitlustuskohas tuleb tarbijale esitatav arve koostada vastavalt menüüs näidatud hindadele. Eraldi teenustasu ei ole lubatud arvele lisada. Avaldatud hinna siduvus kaupleja jaoks VÕS §16 lg 3 on toodud avatud loetelu juhtumitest, mil kaupleja poolne tahteavaldus on käsitletav ettepanekuna pakkumuse tegemiseks. Muu hulgas loetakse oferdi tegemise üleskutseks ka konkreetsele isikule adresseerimata kataloogide saatmine, hinnakirjade avaldamine ja kauba väljapanek kaupluses. Selline ettepanek ei ole kaupleja jaoks siduv ning kujutab endas üleskutset teisele poolele (tarbijale) teha omalt poolt pakkumus.
05.13) 2) Ehituse alltöövõtulepingute üldtingimused (EATÜ 2005) (kehtiv alates 16.09.05) 3) Projekteerimise töövõtulepingu üldtingimused (PTÜ 2005) (kehtiv alates 13.03.07) 4) Omanikujärelvalve käsunduslepingu üldtingimused (OKÜ 2005) (kehtiv alates 20.05.05) Lepingud leiab siit: https://www.mkm.ee/et/lepingute-koostamise-juhendid-ja-naidised Lepingute üldtingimuste eesmärgiks on: Siduvus poolte jaoks lepingu kaudu Eesmärk vähendada lepingute koostamise töö mahtu ja vältida vigu Vastutuse ja riskide võrdne jagamine Konkretiseeritavad tingimused : „… kui lepingus pole määratud teisiti“ Meeldetuletav (etteütlev funktsioon) Lepingu lisad (enne sõlmimist) Lepingu muudatused (pärast sõlmimist) Levinud on ka FIDIC (Insener-konsultantide Rahvusvaheline Föderatsioon) ehituslepingute tingimused,
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismee...
KRIMINOLOOGIA TÄISKONSPEKT Kriminoloogia koht teadusharude süsteemis. Kriminoloogiliste teooriate süstematiseerimine. Kriminoloogia põhimõisted Esituskeel märkide, sümbolite, mõistete süsteem, mille abil ja mille kaudu esitatakse antud teaduse väited, tõestused ja järeldused. On levinud arusaam, et keele matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kurite...
Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-611-4 (I. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatus Omades märkimisväärset ettevõtja ja ärijuhi kogemust ning olles juba aastaid tegelenud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise eriala üliõpilastele õigusainete õpetamisega ning pea sama kaua ka vandeadvokaadina äriklientide nõustamisega, on autoril olnud piisavalt aega kogeda Eesti ettevõtluskeskkonda ja saada aimu probleemidest organisatsioonide valitsemisel ja juhtimisel. Teisiti öeldes on autori praktiline tegevus ning...
Ja omakorda: kui kokkuleppemenetluse raames tehtud kohtuotsuses on näiteks kriminaalmenetluse kuludega seonduvaid aga ka teisi eelnimetatud küsimusi kajastatud ilma, et süüdistatavat ja kaitsjat oleks kohtuistungil sellest teavitatud ning nende nõusolekut küsitud, on põhjust rääkida kokkuleppemenetlust sätestavate menetlusnormide rikkumisest. Kokkuleppemenetlus kaotaks oma mõtte, kui kokkuleppel puuduks igasugune siduvus ja kohus peaks kõigil juhtudel pärast seda, kui on veendunud kokkuleppe vastavuses süüdistatava tahtele, alati iseseisvalt ja samas mahus nagu üldmenetluseski jätkama selle selgitamist, kas tegu, milles süüdistatavat süüstatakse, on aset leidnud; kas teo on toime pannud süüdistatav; kas tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida ning kas süüdistatav on selle teo
· Manööverdusvõime - masina võime muuta liikumissuunda. Hinnatakse pöörderaadiusega. Roomikkäiguosa koosneb: tugirullikud, vedav tähtratas, kanderullikud, juhtratas, roomikvanker, roomikkett koos taldmikega. Eelised võrreldes teiste käituritega : · väike erisurve pinnasele ja selle suhteliselt ühtlane jaotus · puudub vajadus eriliste väljaulatuvate tugede järgi. · väike pöörderaadius · sõidab suurtel kalletel · hea siduvus pinnasega · hea läbivus Puudused: · suur mass ja maksumus · väike kiirus (3..10 kuni 20 km/h ja sõjaväe otstarbelistel transportööridel ja tankidel kuni 60 km/h) · pinnase deformeerimine ketilülidega · suur takistus liikumisel · madal kasutegur · kiire abrasiivne kulumine · vajadus nõrgal pinnasel alusparve järgi Sammkäitur on kasutusel suure massiga masinatel (näiteks ühekopalised lohikoppekskavaatorid kopamahuga 15...40 m3), kui teist liiki käiturid ei taga
kokku lepitud mitmes kohustuses, mille hulgast võib valida ühe, vaid on kindlaks määratud ainult üks kohustus, mille võlgnik peab täitma. Asendamisõigus tähendab, et võlgnik võib kohustuse täitmiseks vajaliku teo asemel teha teistsuguse teo üksnes võlausaldaja nõusolekul. Lepinguliste kohustuste vahekorra muutumine (§97)- lepinguõiguse üldiselt aktsepteeritud põhimõte on pacta sunt servanda ehk lepingukohustuse siduvus. Ka võlaõigus kehtestab, et leping on täitmiseks kohustustlik § 8 lg 2. Tänapäeval on kõik õigussüsteemid ühel või teisel määral kokku puutunud olukorraga, kus tekib lepingu siduvuse põhimõtte ja clausula rebus sic stantibus põhimõtte vastuolu. Põhimõte clausula rebus sic stantibus kohaselt on leping siduv ainult nii kaua, kui jäävad muutumatuks asjaolud, mille alusel leping on sõlmitud. Lepinlikku külge iseloomustavad kohustuste tasakaalu muutumise
elavad isikud, kes on vähemalt kaheksateist aastat vanad. PS ei nimeta kohalikku rahvahääletust, kuid ka ei välista vahetu demokraatia rakendamist KOV-i teostamisel. 4.3. Kohalik omavalitsus ja põhiõiguste ning vabaduste kaitse 4.3.1. Kohalik omavalitsus põhiõiguste adressaadina PS § 14 sätestab, et õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku ja täidesaatva võimu ning kohtuvõimu ning KOV-de kohustus. Seega on üheks põhiõiguste adressaadiks ka KOV. Põhiõiguste siduvus, nende adressaadiks olek tähendab nende tagamise kohustust (PS § 14): · keeld sooritada haldustoiminguid (õigustoiminguid, reaaltoiminguid), mis kitsendaksid isikute põhiõigusi ilma seadusliku aluse ja põhjendatud vajaduseta; · keeld anda üldakte, mis kitsendaksid isikute põhiõigusi ilma seadusliku aluse ja põhjendatud vajaduseta; · aktiivse tegutsemise kohustus isikute põhiõiguste ja vabaduste kaitsel.
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
