Avalik sektor- poliitiline · Tuumaks riik · Tunnused: rahvas, territoorium, avalik võim · Õigused: koguda makse, anda välja seadusi, korraldada riigi igapäevaelu, riigikaitset, haridust, tervisehoidu, perepoliitikat, mõista kohut, rahvusvaheline suhtlemine · Institutsioonid: riigipea, parlament, valitsus, kohus · võimude lahusus = võimud üksteisest lahus · Ükski riigiametnik ei tohi töötada teisel kahel ametil · Avalik haldus: riigi ja omavalitsuste plaanipäevane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Rahastab riik. Hõivatute osakaal alla 20% Erasektor- majandus · Tulundussektor AS, OÜ, FIF osakaal 8% · Erasektor peab oma tegevuses juhinduma avaliku sektori ettekirjutistest (maksed, seadused, tegevusload jne) · Kodanikuühiskond eristub riigist ja valitsemisest, see pole orienteeritud võimu teostamisele ega tulu teenimisele. · Eesmärk võimu m...
1 3.7 Sidususe mehhanismid poliitiline kultuur ja kodakondsus Identiteet-ühtekuuluvus( vormib kultuuri ja leiab ka väljenduse) Kultuurid erinevad riigiti ja vastavalt ajastule. Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosad o Poliitiline võim vajab eduks psühholoogilist tuge poliitilist kultuuri e. võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide komplekse.
3. Teema. Kodanikud, huvid ja demokraatia II osa Erakonnad tänapäeva poliitikas. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Sidususe mehhanismid. Ühiskonnaõpetuse õpik, lk 74-94 Helle Pondre 2010 Valimiskäitumine ja valimistulemus 1. Valimiste ettevalmistamine algab õigusliku aluse loomisest (seadus, rahastamine, valijate register, valimiskomisjon, hääletamiseks vajalik dokumentatsioon jt) 2. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid (kontroll, kautsjon) 3. Tulemused (tehnoloogia areng võimaldab anda mitteametlikke) 4
eesmärke realiseerida. Mis on ühiskonna jätkusuutlikkus? Loodusliku keskkonna ja ressursside, inimressursside, sotsiaalse kapitali ja kultuurilise kapitali jätkusuutlikkus. Eesti jätkusuutlikkusega on seotud paljud ohud. Esiteks Eesti inimkapitali aina süvenev defitsiit: madal sündivus, rahvastiku vananemine, rahva halb tervis ning väljaränne. Viimast soodustab siinne madal palgasüsteem. Sotsiaalse sidususe puudumine toob kaasa võimetuse kokkuleppeks ühishuvide üle. Hirm kultuuri hääbumise ees ehk identiteedi nõrkus. Riigi nõrkus ja võõrandumine rahvast. Eesti majanduse senise kasvumudeli ammendumine: puudulik innovatiivsus ja vähene keskkonnasäästlikkus. Tarbijalik, tervise- ja keskkonnariske eirav elustiil. Heaolu indikaator ühiskonnas on inimeste rahulolu oma elukvaliteediga
Tõenäosus sattuda allapoole vaesuspiiri, mis sõltub suurel määral leibkonna koosseisust. 31.Mis on absoluutne ehk primaarne vaesus? rahuldamata on esmatähtsad vajadused, st. puudub toit ja peavari 32.Mis on suhteline ehk sekundaarne vaesus? elamistingimused on alla ühiskonna keskmise elutaseme 33.Miks on vaesus sotsiaalne probleem? Põhjendage oma vastust. Vaesus kui sotsiaalne probleem mõjutab ühiskonda tervikuna. Vaeste osatähtsus ühiskonnas on üks olulisemaid sotsiaalse sidususe ja tõrjutuse näitajaid, samuti iseloomustab see ühiskonna sotsiaalset kaasatust. Ühiskonnale mõjub vaesus ühendavat ja edasiviivat jõudu pärssivana, sest see vähendab jätkusuutlikkust, tekitab palju sotsiaalseid riske (nt sõltuvusainete tarvitamine noorte seas), toob kaasa väiksema sotsiaalse sidususe ja kaasatuse, mõnel juhul isegi ühiskonnaliikmete heitumuse ning isolatsiooni (nt töötusega on võimalik pikema aja jooksul kohaneda). 34.Milline riik on avatud majandusega riik
Tuvalisuse peab tagama riik.*Reformierakond on parempoolne, sest 1)nad taotlevad proportsionaalset maksusüsteemi 2) Võimalus saada haridust ja kvaliteetset arstiabi sõltub inimese ,,rahakoti" paksusest. 4.Seletage mõisted. Partei Kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga kogu, mis taotleb võimule pääsemist. Sotsiaalne sidusus kirjeldatakse ebavõrdsuse määra ja sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevust ühiskonnas. Nimetage kaks võimalust sotsiaalse sidususe suurendamiseks.1) Suhtuda tolentraselt vähemusse (usk, rass, vaesus, puue)2) Isikul on võimalus rohkem pingutada, et olla rohkem seotud. Omandada hea haridus, töökoht jne) Mida saab riik teha selleks, et suurendada sots. Sidusust 1)Soodustab haridust omandada 2)Toetab eraettevõtteid 3)Pimedatele mõeldud valgusfoorid 4)ERR(viipe, vene eesti keel)
võrgustikuprojekte (vabatahtlik teenistus, noortealgatus, noortevahetus, demokraatiaprojekt, noorteseminar, koostöö el naabruspiirkondadega, koolitustegevus ja võrgustikud, koostöö teiste maailma riikidega). Fondi eesmärgid: 1. Fondi eesmärgid: Toetada noorte aktiivseks kodanikuks kujunemist laiemas mõttes ning Euroopa kodanikuks olemist kitsamalt. 2. Toetada sallivat mõtteviisi noorte hulgas, pöörates erilist tähelepanu sotsiaalse sidususe suurendamisele Euroopa Liidus. 3. Suurendada teineteisemõistmist erinevatest kultuuridest pärit noorte hulgas. 4. Panustada noorte ettevõtmisi toetavate tegevuste kvaliteedi arendamisse ja noortevaldkonnas tegutsevate organisatsioonide jätkusuutlikkuse tagamisse. 5. Toetada koostööd noortevaldkonnas Euroopas. Fondi nõuded: Kõik kulud peavad olema mõistlikud ja põhjendatud ning vastavuses läbimõeldud
Vananemise käsitlemisel tuleb arvestada eaka sooga ning seda sotsiaalhooldajate ja sotsiaaltöötajate väljaõppes enam tähtsustada, samuti eakate hooldamisel ja neile teenuste pakkumisel ning abivahenditega varustamisel (Tulva, Viiralt 2003) 4 Eakate elukvaliteedi tõstmise kaudu püütakse tagada inimarengu jätkusuutlikkus, mille oluliseks teguriks on piisava põlvkondliku ja kogukondliku sidususe olemasolu. Sidususe probleem hõlmab erinevaid ühiskonna kihte ja rühmi. Eesti ühiskonna sidususe küsimused tulenevad selle demograafilistest arengutest, esmajoones rahvastiku vananemisest ning tervisliku seisundi halvenemisest, seda eriti vanemas eas (Tulva, Viiralt-Nummela 2008). Sotsiaalministeeriumi kodulehel (2012) on Eesti vanuripoliitika üheks eesmärgiks soodustada põlvkondadevahelist solidaarsust, vastastikust arusaamist ning koostööd. Väljatoodud on
· Sõjaline kaitse (esmane iseseisev ja kollektiivkaitse) · Tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele (mobilisatsioon, sundkoormised, lepingulised suhted ning selle korraldamine nii, et ülejäänud ühiskonda mitte ülemääraselt kahjustada) · Rahvusvaheline tegevus · Sisejulgeoleku tagamine · Elutähtsate teenuste toimepidevus (rahuaegse süsteemi väljaarendamine ka sõjaaja vajaduste tarbeks) · Psühholoogiline kaitse - ühiskonna sidususe ja turvatundega seotud ühisväärtuste arendamine, hoidmine ja kaitsmine. Psühholoogilise kaitse eesmärk on vältida paanika teket, vaenuliku mõjutustegevuse ja väärkuulduste levikut ning mõju, tagades sellega usalduse riigi ja riigikaitselise tegevuse suhtes. · Kes on Eestis kõrgeima võimu kandja? Riigikaitse demokraatlik korraldus · Riigikaitse korraldus peab järgima demokraatia põhimõtteid: relvajõud peavad alluma rahva poolt
Klaster, TEMA OLEMUS Klastri liikmete omavaheline sisemine sidusus on suurem, kui klastrist välja jäävate teiste sarnaste huvide, tegevuste või eesmärkidega ettevõtetel, uurimisasutustel, organisatsioonidel. Tavaliselt piiritletakse klastreid geograafiliselt mingi konkreetse piirkonna – maailmajao, riigi, linna jne. järgi. Klaster, TEMA OLEMUS Lisaks geograafilisele määratlusele on klastrit iseloomustavaks parameetriks ka klastriliikmete sidususe alused. Sidusus võib olla majandusliku laadi, tehnoloogiline – kasutatakse näiteks ühist infrastruktuuri. Arenenud klastritel on lisaks eelmainitud sidususele välja kujunenud ka ühine sotsiaalne külg, kus klastri liikmed toimetavad suuresti ühises infoväljas. Klaster, TEMA OLEMUS Klastri liikmed ei pea ise oma klastrisse kuulumist eelnevalt kuidagigi deklareerima või enese kuuluvust klastrisse isegi teadvustama. Kuid
Millised põlumajandusega seotud tegevused on ületanud keskkonnataluvuse piire, põhjustanud looduskeskkonna pöördumatuid muutusi või seadnud ohtu inimese heaolu ja tervise. LOODUSLIKU MITMEKESISUSE VÄHENEMINE Metsade raadamine Soode kuivendamine Kuivade alade niisutamine Põllumaade laienemine ja intensiivne kasutamine vähendab loodusliku mitmekesisust. MULLA EROSIOON Vihmametsade asemele rajatud põllud muutuvad aga paari aastaga viljatuks ning sidususe kaotanud mulla uhub vihmavesi nõlvadele rajatud põldudelt kergesti minema. Ulatulikuim troopilistes ja lähistroopilistes piirkondades. KÕRBEDE LAIENEMINE Ülekarjatamine kuivadel karjamaadel rikub niigi õrna pinnast ja toob kaasa kõrbealade laienemise. Igal aastal laieneb Sahara kõrb kilomeetri võrra lõuna poole VEEKOGUDE EUTROFEERUMINE Intensiivne maakasutus, aastast aastasse samade kultuuride viljelemine ja
Sotsiaalne sidusus mõiste, millega kirjeldatakse ebavõrdsuse määra ning sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevust ühiskonnas. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: 1)ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine 2)sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine. Euroopa Nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: "Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist. Sidus ühiskond koosneb üksteist toetavatest vabadest inimestest, kes saavutavad oma ühiseid eesmärke demokraatlikult." Sidusa ühiskonna komponendid: 1. Sotsiaalne kaasatus. Praktiliselt kogu Eesti elanikkond osaleb väärtuste loomisel ja nende tarbimises, aga ka ühiskonnaarengu kujundamisel
Jooniselt on näha, et graafi ühest äärmisest tipust pääseb teise kahtepidi: kas läbides kõik alumised servad või läbides ka ülemist tippu. Antud graaf ei ole lihtahel, kuna lihtahel peab läbima kõik graafi servad täpselt 1 kord. Kui ma valin ühest äärest teise liikumiseks alumise tee, jääb mul kaks ülemist serva läbimata. Kui ülemise, siis jääb üks serv allpool läbimata. Selles graafis saan samuti eemaldada ükskõik missuguse äärmise tipu, ilma et graaf kaotaks sidususe. Lisaks saan eemaldada ka ülevalpool oleva tipu, ilma et graaf kaotaks sidususe. Ükskõik missugusel sidusal graafil, mis ei ole lihtahel, leidub seega vähemalt kaks sellist tippu, mis on omavahel ühendatud kas otse ja läbi mõne kolmanda või teiste tippude või läbi teiste tippude see tähendab, et on olemas vähemalt kaks sellist tippu, mille vahel liikumiseks on mul olemas kaks eri varianti. Vastasel juhul oleks graaf lihtahel
vaste põlvkondade valikuvõimalusi. Säästva ehk jätkusuutliku ühiskonna kujundamisel on oluliseks tähiseks riigi üldiste ja pikaajaliste arengueesmärkide määratlemine. Seejärel on eri tasanditel ja valdkondades võimalik keskenduda eesmärgistatud ja pikaajalistele muutustele investeeringutes, ressursikasutuses, uute tehnoloogiate rakendamisel, inimeste tarbimisharjumuste muutmisel ning ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisel. Aluse riigi eri juhtimistasandite ja valdkondade seostamiseks ning arenguotsuste langetamiseks loovad säästva arengu kolm universaalset tegurit (rahvastiku teadlikkus, tehnoloogiate tase ja tarbimise maht) ning nende omavahelised seosed. Kas eesti ühiskond vastab nendele kriteeriumitele? Kas Eesti ühiskond on jätkusuutlik? Üks terviklikumaid teoseid, mis Eesti tulevikku säästva arengu kontekstis käsitleb, on "Strateegia Säästev Eesti 21"
valida tegevusala, elukutse ning töökoht ja kohustus maksta seaduse järgi makse riigile või omavalitsusele. Leian, et õiglane raharinglus tuleb kasuks siinkohal nii riigile endale kui kodanikele, tagades ajapikku üha paremad ja soodsamad elutingimused. Eestis on perekonnad on võetud riigi kaitse alla, seda rahva püsimise ning kasvamise eesmärgil, kui ka ühiskonna alusena. Julgen väita, et sellised ja mitmed teised seadused tagavad rahva ning riigi sidususe, aidates kaasa riigi kui terviku toimimisele. Kuid sarnaselt õigustele on kodanikel ka riigi ees kohustusi, mida reguleerib taaskord põhiseadus. Tähtsaimaks kodaniku kohustuseks pean mina allumist põhiseaduslikule korrale. Meessoost Eesti kodanikud on kohustatud teenima ka kaitseväes, kindlustades sellega riigikaitse välisriikide ees. Arvan, et ajateenistuses teenimine peaks olema iga meeskodaniku uhkus, sest tasuta omandatud
8 SIDUSUS 8.1 Sidusus ja tema komponendid Kinniste ja lahtiste hulkade definitsioonist j¨areldub, et igas topoloogilises ruumis X t¨uhi hulk ∅ ja hulk X ise on alati nii kinnised kui ka lahtised. Definitsioon 8.1 Topoloogilist ruumi (X, T ) nimetatak- se sidusaks, kui tema ainsateks alamhulkadeks, mis on sama- aegselt nii kinnised kui ka lahtised, on t¨ uhi hulk ja hulk X ise. Definitsiooniga 8.1 samav¨a¨arne on sidususe j¨argmine defi- nitsioon. Definitsioon 8.2 Topoloogilist ruumi (X, T ) nimetatak- se sidusaks, kui v˜ordusest X = A ∪ B, kus A ∩ B = ∅ ja A, B ∈ T , alati j¨areldub kas v˜ordus A = ∅ v˜oi B = ∅. N¨aide 8.1 Topoloogiline ruum (X, T ) topoloogiaga T = { ∅, A, X}, kus A ⊂ X, on sidus. N¨ aide 8.2 Topoloogilise ruumi X t¨ uhi alamhulk on sidus. Definitsioon 8.3 Topoloogilise ruumi X alamhulka A
suunaga, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuna 13 km/s Ristilained e S-lained kivimiosakeste võnkumine on risti laine levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas. 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50 km ookeanide all, 200 km mandrite all. Koosneb tahketest kivimitest. Siin sfääris kaotavad kivimid neile rakendatava pingete tulemusena sidususe (nidususe) ja purunevad), jaotub laamadeks. Astenosfäär ülejäänud ülemine vahevöö litosfääri all. Koosneb osaliselt ülessulanud kivimitest (viskoosne, voolav aine, ei ole vedel, sest S lained levivad) Pikaajaliste pingete tulemusena ei purune, vaid hakkab voolama. Alumine piir vaieldav, ulatub sinna, kuhu ulatuvad konvektsioonivoolud. Paneb liikuma laavad. Vahevöö (ülemine vahevöö, alumine vahevöö(Vp ja Vs ühtlaselt suurenevad))
levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuna 13 km/s Ristilained e S-lained kivimiosakeste võnkumine on risti laine levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas. 1. 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50 km ookeanide all, 200 km mandrite all. Koosneb tahketest kivimitest. Siin sfääris kaotavad kivimid neile rakendatava pingete tulemusena sidususe (nidususe) ja purunevad), jaotub laamadeks. Astenosfäär ülejäänud ülemine vahevöö litosfääri all. Koosneb osaliselt ülessulanud kivimitest (viskoosne, voolav aine, ei ole vedel, sest S lained levivad) Pikaajaliste pingete tulemusena ei purune, vaid hakkab voolama. Alumine piir vaieldav, ulatub sinna, kuhu ulatuvad konvektsioonivoolud. Paneb liikuma laavad. Vahevöö (ülemine vahevöö, alumine vahevöö(Vp ja Vs ühtlaselt suurenevad)) mohost
Minu arvates on väga oluline roll jätkusuutlikkuse tagamisel on ühiskonna sidususel. Praegu võime kuulda, kuidas räägitakse Esimesest ja Teisest Eestist, kuid selline lõhe väikeses riigis võib meile tulevikus ohtlikuks saada. Tõepoolest on hetkeolukord Eestis selline, et vahe linnaelanike ja maaelanike vahel on suur. See tuleneb sellest, et keskklassi osakaal ühiskonnas on väike, ehkki see peaks olema suur, kui soovime rääkida tugevast ühiskonnast. Ühiskonna sidususe tagamiseks peab vähendama klassidevahelisi erinevusi ja tegema muudatusi nende läbisaamiseks. Selleks, et Eesti oleks jätkusuutlik energiamajanduses, tuleb meil kasutusele võtta taastuvad energiaallikad ja liikuda iseseisva energiapoliitika rakendamise suunas. Praegu kasutatavad fossiilsed kütused aina vähenevad ja samuti saastavad keskkonda. Tuleks kaaluda tuuleenergia ja biomassi kasutuselevõttu. Sellisel viisil ei peaks me sõltuma teistest riikidest
); 3. poliitilised õigused (valimisõigus); 4. sotsiaalsed õigused (võrdsed võimalused sotsiaalkaitseks); 5. arenenud kodanikuühiskond (avaliku-, era- ja kolmanda sektori ühistegevus riigi osalus heoluriigi kujunemisel Paul Spicker, 2000 1. stabiilse majanduskasvu kindlustamine 2. inimõiguste kaitsmine 3. ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamine (ühiskonna tasakaalustatud areng, ebavõrdsuse/tõrjutuse vähendamine, sotsiaalne kaasamine) heaolupoliitika ajalooline taust Inglismaa esimene vaesteseadus 1553 Eristati abivajajate gruppe: - vaestemajad-võimetud (vanad, orvud, kroonilised haiged) - hooldekodud -vigastatud (invaliidid) - parandusmajad -raiskajad (loodrid, hulkurid, joomarid) - Elisabethi valitsemisaja Poor Law (1601) Rahukohtunik määrab igasse kihelkonda ametniku - vaeste järelvaatajad, 1
Siinkohal on Eestis töö olemasolu küsitav. Tööpuudus muudab toimetuleku ja heaolu küsitavaks. Töötuse määr on olnud Euroopa Liidu üks kõrgematest pikka aega. Inimesed, kes on pikaajaliselt aga töötud olnud, löövad sageli käega ning näevad enda jaoks paremat tulevikku välismaal. Ja nii suurenebki väljaränne ning taas on jätkusuutlikkus ohus. Jätksusuutlikkuse seab veel ohtu rahva kaasamatus ühiskonda. Tekib sotsiaalse sidususe puudumimine, võimetus kokkulepeteks ühishuvide üle. Riik nõrgeneb ja ka võõrandub rahvast. Tekib ka identiteedi kaotamine ning hirm kultuuri hääbumise ees. Kui rahvas tunneb, et nende arvamust ei vajata (nt. Riigikogus), siis ei tunta enda kaastust ka ühiskonda. Protestitakse, mis protestitakse, aga kui tulemusi ikka ei tule, siis ei ole ka enam ühiseid eesmärke ega huvesi. Rahva arvamusest kui ei hoolita, siis lõpuks pole mingi hetk enam ka kultuuri ega riiki ise.
Sotsioloogia-teadus mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid, tegeleb igapäevase elu uurimisega Sotsiaalne sidusus-ühiskonna suutlikkus kindlustada on ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu sidususe saavutamise 2 eesmärki: 1)ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse, tõrjutuse vähendamine 2)sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine Sotsiaalsus-ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda Kvant.uurimism.-tunnuste kirjeldamine läbi mõõtmise, et saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid, näitajad arvulised kvalitatiivne uurimism.-kirjeldab, meetodiks vaatlus,intervjuu,vestlus,andmed hinnangulised õhuke riik(liberaalriik)-võimalikult väike sekkumine majandusse,kodanike majanduslik ja sotsiaalne kindlustatus sõltub igaühe enda aktiivsusest, väike maksukoormus Paks riik(sotsiaalriik)-jõuline sekkumine majandusse,suur ettevõtlussektor ning riiklik sotsiaalkindlustussüsteem,suur maksukoormus,et valitsuse tegevust ...
tahkes keskkonnas, kiirus -13km/s, võnkumine on pikisuunaline. Ristilained e S- lained: võnkumine on risti laine elvimissuunaga levivad ainult tahkes keskkonnas, kiirus 6-7km/s 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus- Maakoor(aluselistest kivimitest koosnev), moho(3-7km), vahevöö(ultraaluselistest kivimitest, litosfäär-maakoore ja vahevöö ülemine osaa, 50-200km, koosneb tahketest kivimitest, kaotanud sidususe ja on purunenud, nim laamadeks, astenosfäär- koosneb üles sulanud kivimitest, ei ole vedel, ei purune, hakkab voolama, ulatub konvektsioonivooludeni),tuum(koosneb rauast, välistuum-vedel, sest d-lained ei levi, sisetuum-tahke, lähedal ülessulamisele, rõhk suur) 4. Maakoor, selle jagunemine mandriliseks ja ookeaniliseks. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus.- mandriline(settekivimite, graniitne, basaltne kiht, 4
Keskmine eluiga Südameveresoonkonna haigused AIDS Vähk Õnnetused Vägivald (Joonis 5. Suremuse üldkordaja) Tervisepoliitika on institutsioonisisene (eriti valitsuse) otsus või protseduur, mis määratleb tegevuse prioriteedid vastusena tervisevajadustele, kättesaadavatele ressurssidele ja teistele poliitilistele survetele. Tervisepoliitika peamised ülesanded on järgmised : · Inimeste terviseriskide vähendamine sotsiaalse sidususe suurendamise ja ebavõrdsuse vähendamise kaudu ühiskonnas; · Laste ja noorte turvalise ning tervisliku arengu kindlustamine; · Elanikkonna kehalise aktiivsuse suurendamine, inimeste toitumisharjumuste muutmine tasakaalustatumaks ja riskikäitumise vähendamine; · Inimestele tervist toetava elu-, töö- ja õpikeskkonna tagamine; · Kõigile inimestele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine ressursside optimaalse kasutuse kaudu.
Avaliku sektori asutuseks valiti Eesti Rahvusringhääling, mille tegevusalaks on teleringhääling. Rahvusringhäälingu eesmärk on kaasa aidata Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud Eesti riigi ülesannete täitmisele. Selleks loob Rahvusringhääling programme, toodab ja vahendab saateid ning korraldab mitmeid erinevaid tegevusi, mis toetavad eesti keele ja kultuuri arengut; aitavad kaasa Eesti majanduse ja ühiskonna sotsiaalse sidususe kasvule; aitavad kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri jäädvustamisele jpm. Erasektori asutuseks valiti Swedbank AS, mis pakub laia valikut finantsteenused: arvelduskontod, hüpoteegid, krediitkaardid, kindlustus, pensionid, laenud nii eraklientidele kui ka ettevõtetele. Swedbanki eesmärgiks on aidata kaasa sellele, et inimeste ja ettevõtete rahaasjad oleksid pikaajaliselt korras. Oma tegevuses järgivad kolme väärtus: on lihtsad, avatud ja hoolivad.
8. Mis on sotsiaalpoliitika eesmärgiks? Kuidas see riigi poolt saavutatakse? tagada inimestele sotsiaalne turvalisus kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu vähendada klassivastuolusid tagada õiglus ja võrdväärsus 9. Kirjeldage Eesti Vabariigis kehtivat pensionisüsteemi. 1. sammas: Riiklik pension 2. sammas: Kohustuslik kogumispension 3. sammas: täiendav kogumispension 10. Mis on sotsiaalse sidususe eesmärk? ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendmine sotsiaalsuhete, sidemete ja suhtlemise tugevndamine. 11. Too välja sotsiaalhoolekande liigid. Sotsiaalteenus - isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus Sotsiaaltoetus - isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus 12. Mida nimetatakse inimarengu indeksiks ja milliseid näitajaid seal arvestatakse.
põlvedele. Jätkusuutlik areng eeldab ka seda, et hoitakse kogu ühiskonna kui ühtse süsteemi terviklikkust ning tekkivaid probleeme ei tohi mitte mingil juhul lahendada teiste valdkondade arvelt või neid kuidagi kahjustades. Kas aga meie armast kodumaad, Eestit, saab jätkusuutlikuks riigiks nimetada või mitte? Sellele vastuse leidmiseks peab arvestama nelja suure ning tähtsa eesmärgiga: heaolu kasvu, ühiskonna sidususe, ökoloogilist tasakaalu ja kultuuri elujõulisusega. Eesti on jätkusuutlik, kui toimub kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas ning ükskõik milline kaugenemine tähendab ohtu jätkusuutlikkusele. Tähtsust omab see, et kõigi nelja arengueesmärgi süsteem säilitaks oma terviklikkuse. Eestis saab heaolu vaadata küllaltki erinevate nurkade alt. Kuna meie kodumaa on üsna arenenud riik ja elamistingimused on ka valdavalt ikka kõvasti paremad, kui näiteks kuskil
põlvedele. Jätkusuutlik areng eeldab ka seda, et hoitakse kogu ühiskonna kui ühtse süsteemi terviklikkust ning tekkivaid probleeme ei tohi mitte mingil juhul lahendada teiste valdkondade arvelt või neid kuidagi kahjustades. Kas aga meie armast kodumaad, Eestit, saab jätkusuutlikuks riigiks nimetada või mitte? Sellele vastuse leidmiseks peab arvestama nelja suure ning tähtsa eesmärgiga: heaolu kasvu, ühiskonna sidususe, ökoloogilist tasakaalu ja kultuuri elujõulisusega. Eesti on jätkusuutlik, kui toimub kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas ning ükskõik milline kaugenemine tähendab ohtu jätkusuutlikkusele. Tähtsust omab see, et kõigi nelja arengueesmärgi süsteem säilitaks oma terviklikkuse. Eestis saab heaolu vaadata küllaltki erinevate nurkade alt. Kuna meie kodumaa on üsna arenenud riik ja elamistingimused on ka valdavalt ikka kõvasti paremad, kui näiteks kuskil
Kodanikukultuur: Kolm tüüpi: osalev, alluv, võõrandunud-eemalseisev. Avalik arvamus: Ühiskonnas laialt levinud suhtumine, mida paljud on avalikult väljendanud. Arvamuse tasandid Pierce'i järgi: Üldine avalikkus (kõik inimesed) Hääletav avalikkus (valijad) Tähelepanelik avalikkus (jälgivad ingot) Aktiivne avalikkus (avaldajad) Funktsioonid : Sotsiaalsed (Demokraatliku otsustamise tagamine; Sotsiaalse sidususe ja legitiimsuse tagamine; Sotsiaalne kontroll: vertikaal ja horisontaal) Psühholoogilised (Isoleerituse vältimine; Kaasosalisuse tunne; Manipuleerimisvõmalus; Laastav mõju:püüd teiste arvelt oma võimalusi tõsta) Avalik arvamus kujuneb: arutelu üksikisikute vahel, arutelu rühmas, kitsam avalikkus (laieneb teatud sektoritesse), laiem avlikkus(kõik olulised ühiskonnakihid). Poliitiline kommunikatsioon: Oluline poliitilise sotsialiseerumise kanal (4.loeng)
ÜHISKOND Argaarühiskond- tsivilisatsiooni tekkimisest tööstusliku pöördeni. Ca 90% töötab põllumajanduses, suur ühiskonnas kihistumine (feodaalid,vaimulikud, III seisus) sotsiaalne mobiilsus väike, naturaalmajandus, absolutism. Industriaalühiskond- Algab tööstuspöördega, iseloomulik tööhõive majanduse põhivaldkondades, linna- ja maarahva suhtarv, leibkonnamudel(muutus väiksemaks), demokraatia laienemine. Postindustriaalne ühiskond- teadus- ja tehnikarevolutsioon. Kasutusele tulevad kõrgtehnoloogiad, teadus-mahukas tootmine. Iseloomulik masstootmine, suurima tööhõivega on teenindussektor, keskklass moodustab suurema osa rahvastikust. Infoühiskond- informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Iseloomulik info võrde käätesaadavus kõigile, seda interneti, mobiilside, kaabeltelevisiooni jms näol. Teadmusühiskond- ühiskond, kus teadust kasutatakse pideval...
docstxt/15276250744299.txt
liigid ja nende arendamiseks kasutatud harjutused ja treeningumeetodid (2 tundi) Kehaliste võimete arendamise ealised aspektid. Kehaliste võimete arengu hindamine igapäevases treeninguprotsessis – testid ja kontrollharjutused. 2. Treeneritöö psühholoogilised alused (6 tundi) 2.1. Grupitöö alused (2 tundi) Grupi loomine ja areng. Üheskoos tegutsemise mõju tulemusele: ühistegevuse soodustav ja pärssiv mõju. Grupi sidusus: kokkukuuluvustunne, selle mõju sportlikule sooritusele, sidususe tõstmise võimalused. Võistlus ja koostöö: grupisisese võistluse ja koostöö mõju sportlikule sooritusele ja omavahelistele suhetele. 2.2. Noorte spordipsühholoogia (2 tundi) Lapse areng: millised tegurid soodustavad lastel motoorsete oskuste ja motivatsiooni arengut. Laste treenimise eripärad: laste motiveerimise põhimõtted ja psühholoogiliste oskuste õpetamine lastele. Spordist väljalangemise riskitegurid lastel. Laste stress ja selle vähendamine
hoopis ära unustada!» pakkus minister. «Me ei pea rääkima tööle võetavast pensionärist. Jah, ta on 65. aastane ja ta soovib töötada, järelikult tema pensioniiga algab kunagi hiljem. Me ei peaks teda pensionäriks sildistama,» andis Sikkut mõista, et tulevikus tuleb tõenäoliselt tunduvalt kõrgema eani tööl käia. Märksa olulisemaks pidas ta seda, et tööjõuturule saaks tulla kõik Eesti inimesed, kes tööle tulla tahavad ja seda suudavad. «See on parem nii ühiskonna sidususe ja regionaalse arengu seisukohalt, lisaks aitab see vähenenud töövõimega inimesi, ääremaal elavaid inimesi ja vanemaealisi inimesi,» leidis naine. Nõudlust mõjutavad tegurid Tarbijate harjumuste ja eelistuste muutus Sikkuti sõnul on Eesti probleem hoopis see, et meil diskrimineeritakse liiga palju vanemaealisi inimesi, kes tahavad tööjõuturule tulla. «See, kui palju värbamisel vanust arvesse võetakse, on ehmatav! Meil on ajakirjanduses lood, et 55
Turvalisuse tase. Indikaatorid: tervislik seisund, haigestumise risk, kuritegevuse määr, töökaotamise oht, stressi leviku määr. Võimaluste mitmekesisus. Indikaatorid: reaalne töönädala pikkus, tööga rahulolu, ajakasutus, võimalused arendavaks ajakasutuseks. EESMÄRK 3 sidus ühiskond Sellel eesmärgil on soov jõuda olukorrani, kus kõik ühiskonnaliikmed osalevad jõukohasel viisil hüvede loomisel ning saavad toodetust ka õiglasel moel osa. Ühiskondliku sidususe hindamiseks on esitatud kolm alaeesmärki ja nende indikaatorid. Sotsiaalne kaasatus. Indikaatorid: Gini indeks, tööhõive määr, töötava rahvastiku ja kogurahvastiku suhtarv, allpool vaesuspiiri elavate leibkondade osakaal, tervisekindlustusega haaratud elanikkonna tähtsus. Regionaalne tasakaal. Indikaatorid: sissetulekute jaotus ja vaesusriski määr regiooniti, haridussüsteemist välja langejad ja ülikoolidesse sissesaanuid regiooniti, regionaalsed eelistused
maalida värvimuldadega. mis lina või pähkliõliga poolvedelaks massiks on segatud. Taoline tööviis nõuab suuremat vilumust kui tuubivärvidega maalimisel. Vajaduse korral värve lahjendatakse, kuid pandagu tähele, et seda ei tehtaks ei bensiini ega petrooliga, sest need muudavad värvid tumedamaks. Et värvide toonid ei muutuks, tuleb lahjendamiseks kasutada eeterlikke õlisid, kõige lihtsam on selleks võtta tärpentiini. Värvi elastsuse ja parema sidususe saavutamiseks lisatakse mitmesuguseid vaiguessentse, milleks võib olla mastiks, dammara, kopaiivipalsam või ka masilasvaha. Kuna õlivärvid kuivavad pikkamööda, on maalimise juures suhteliselt kerge parandusi teha. Kui soovitakse kuivamist kiirendada, kasutatakse erilisis aineid - sikatiive. Heade õlivärvide kuivades nende toon ei muutu. Oluliseks töövahendiks õlivärvidega maalimisel on elastsest terasest nuga - pahtel. Pahtlit
Säästev areng Eestis Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna nii täna kui tulevikus. Säästva ühiskonna kujundamiseks täidetakse riigi pikaajalisi arengueesmärke ja keskendutakse looduvarade läbimõeldud kasutamisele, inimese tarbimisharjumuste kujundamisele, uute tehnoloogiate rakendamisele ja ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisele. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia Säästev Eesti 21 põhimõtetest. On niinimetatud katusstrateegiaks kõikidele keskkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnatrateegias toodud põhimõtetest. Säästev Eesti 21 on säästva arengu pikaajaline dokument, mis kiideti riigikogus heaks aastal 2005.
Sotsiaalne kihistumine on ühiskonnas eksisteeriv paremusjärjestus ehk hierarhia. See on inimeste jagunemine klassidesse vastavalt sotsiaalsele staatusele. Sotsiaalse staatuse määravad inimese sissetulek, elukutse prestiiz ja haridus. Eestis peetakse väga tugevalt kihistunuks. Rikaste ja vaeste erinevus on meil suur. 7. Mis on sotsiaalne sidusus, mis sotsiaalne tõrjutus? Sotsiaalne sidusus on ühiskonna võimekus tagada kõigile ühiskonna liikmetele heaolu. Sotsiaalse sidususe saavutamiseks on 2 peamist eesmärki: 1. Sotsiaalse kihistumise, ebavõrdsuse, tõrjutuse vähendamine. 2. Sotsiaalsete suhete ja suhtlemise tugevndamine. Sidus ühikond koosneb üksteist toetavatest vabadest inimestest, kes saavutavad oma ühiseid eesmärke demokraatlikult. Sotsiaalne tõrjutus on olukord, kus inimene ei tunne ennast ühiskonna täisväärtusliku liikmena. Moraal, eetika ja tavad 1
Lastele tahaks lugeda erinevaid lasteraamatuid ja ise tahaks lõõgastuda mõne kriminaalromaani või armastusromaani taga. Kust mujalt inimesed neid raamatuid saaks, kui mitte raamatukogudest. Asko Tamme arvates on raamatukogul oma vastutus eesti kultuuri ees, kuid samas peame olemas olema ka lugeja jaoks. Enamus ostud on siiski eesti kirjandus, ülejäänud tõlkekirjandus ning võõrkeelsed raamatud. Tamme sõnul on raamatukogu funktsiooniks ühiskondliku sidususe hoidmine ning igasugune piirang viiks inimesed veel rohkem lahku.3 Ajakirjanik Kalle Muuli arvates peaks raamatute laenutamise tasuliseks muutma – raamatud, mis on tasuta laenutamiseks ja on raamatuid, mille eest võiks tasuda. Tema arvates tuleks üle vaadata eesti kirjandus, kindlasti leidub seal küsitava väärtusega teoseid. Muuli on nõus Langi ettepanekuga, miks peaks sisse ostma võõrkeelest tõlgituid teoseid Eesti raamatukokku.4
Erakonna nimi: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (edaspidi EKRE) Erakonna esimees: Mart Helme Liikmete arv: üle 7700 liikme Moodustamise aasta: 2012a. (täpsustus: EKRE kasvas välja Eestimaa Rahvaliidust selle ühinemisel Eesti Rahvusliku Liikumisega 24 märtsil 2012 a, EKRE oli Eesti erakond ka aastatel 1990- 1992a.) Erakonna tegevuse põhieesmärgid (maailmavaade): EKRE on rahvuskonservatiivse maailmavaatega, mis liidab rahvusriigi, sotsiaalse sidususe ja demokraatlike põhimõtete eest seisvaid inimesi. EKRE sise- ja välispoliitika eesmärgiks on Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustamine ning lähtumine Eesti rahva ja riigi huvidest. Nende poliitiliseks baasiks on demokraatial ja võimude lahususel rajanev õigusriik, kus seadused kehtivad võrdselt kõikide inimeste suhtes. EKRE tegevus põhineb kolmel alusväärtusel: • Eestluse elujõud, mis rajaneb keele, kultuuri, hariduse, perekonna, traditsioonide ja rahvusliku
liikidevahelised suhted,. Samas nt tippkiskjatele on vaja suurt ala, sest nad elavad hõredalt, väiksem killustatus. Väiksed kaitsalad peavad olema sidusad ja üksteist toetama. Põhja aafrikas uuriti ja leiti, et üle 1000km2 suurusel ala on väljasurine null, väiksematel aladesl kaob liike arvestataval määral. Nüüd otsustatakse lähtudes konkreetsest liigist ja kohalikest oludest Ökosüsteemide sidusus ja selle arvestamine kaitsealade planeerimisel- rohevõrgustik on ökosüsteemide sidususe näide, mis aitab hoida looduskeskkonna mitmekesisust ja kkstabiilsust. Koosneb suurtest aladest ja ühenduskoridoridest. Süstemaatiline looduskaitse planeerimine- kaitseala peab toimima ühtse võrgustikuna ja ühe liigi kaitse täiendab teist liiki. Kaitstavad alad valitakse välja konkreetsete kriteeriumite järgi, põhilisel peab iga ala täiendama juba olemasolevaid alasid ja rikastab neid mitmekesisuse, terviklikkusega või seob neid omavahel.
Sotsiaalne ebavõrdsus Viimasel aastakümnel on ilmnenud, et enamikes ühiskondades, ka niinimetatud heaolühiskondades suurenevad erinevused tervisenäitajates erinevate sotsiaalsete gruppide vahel. Eksisteerib seaduspärasus, et tervisenäitajatele on iseloomulik sotsiaalne astmelisus – kõrgeima sissetulekuga inimeste tervisenäitajad on parimad, keskmise sissetulekuga inimestel on need vahepealsed ning madalaima sissetulekuga havimad tervisenäitajad. Suurema sidususe saavutamiseks on vajalik ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine. Sotsiaalne ebavõrdsus väljendub teatud sotsiaalsete rühmade madalas staatuses ning väheses kogukondlikus kaasatuses. Inimestevahelist ebavõrdsust suurendavad ebapiisav sissetulek ning sissetulekute ebaühtlane jaotumine. Sotsiaalset ebavõrdsust mõjutavad lisaks mittemateriaalsed ressursid nagu tervis, sotsiaalne ja kultuuriline osalemine ja palju muud
soovi mõjutada. -ühe ja sama sõnumi kordus + tugevad argumendid. (võib tekkida ka küllastumine) -seisukoha poolt- ja vastuargumentide esitus. -huumor. -veenja autoriteet, enesekindlus, eneseiroonia. -hoiaku avalik kaitsmine. Boldis olulisimad õpiprotsessi juures. Igasuguse hoiaku kujunemist mõjutab: Teadvustamine – eksponeerimise efekt Omaksvõtt – osavõtu situatsioon Isiklik omaksvõtt – info isiklik vastuvõtt Hoiaku tugevdamise 3 strateegiat Sotsiaalse sidususe õhutsmine *tuleta meelde, et kuulume ühte gruoppi *tuleta meelde vajadusi, mis seovad grupi kokku *tuletada meelde sündmusi, kohti ja juhtumeid minevikust millel on tähendus grupile *tuletada meelde vastaseid väärtuste ja suhtumiste intensiivistamine *kontrastide süvendamine *emo tekitamine *eesmärgi lihtsustamine *intensiivne verbaalse ja mitteverbaalse kommunikatsiooni kooskõlas kasutamine *avalikud rituaalid veenmisele vastuseisu suurendamine vastupidise hoiaku omandamisel
toimel. Kõrbestumine Inimtegevuse kõige traagilisemaid tagajärgi toob välja kõrbestumine. See probleem ei esine ainult arengumaades vaid ka arenenud arenenud maad seisavad selle probleemiga silmitsi. Kõrbestunud aladel on vähese siduvusega ning huumusevaene kuiv muld ja maapind on tuultele avatud, sellepärast on nendel aladel taimkate hõre. Sellistes tingimustes toimub tuuleerosioon ehk deflatsioon. Deflatsioon kujutab endast kuivade, sidususe kaotanud mullaosakeste ärakannet tormituulete toimel. Esimene kõrbestumise ilming on viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale mullale ja selle enda alla matmine. Mattumist võib esineda liikuvate liivadega kõrbete naabruses, kus viljakatesse oaasidesse või jõeorgudesse kantakse kõrbetolmu ja peenliiva. Muldade sooldumine Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Liigsoolast mulda, mis
Kolmas eesmärgipüstitus väljendabki soovi jõuda olukorrani, kus kõik ühiskonnaliikmed osalevad jõukohasel viisil hüvede loomisel ning saavad loodust/toodetust ka õiglasel moel osa. Praktikas tähendab see kokkulepitud tegutsemist eelkõige neis sotsiaalelu valdkondades, kus on kujunenud oht pikaajaliste vastasseisude/tõrjutuse kujunemiseks põlvkonniti edasikanduv vaesus, suletud muulasenklaavid, hariduslik tõrjutus, perifeersete elupiirkondade mahajäämus jms. Sotsiaalse sidususe saavutamine tähendab nii sotsiaalset kui ka regionaalset tasakaalustatust, ülemäära suurte Eesti-siseste erinevuste ületamist. Sidusus ei tähenda ühetaolisust ega vastandu uuendusmeelsusele, sidus ühiskond sisaldab piisavalt loomingulisust ja innovaatilisust, mis loob noorele ja haritud põlvkonnale piisavalt motivatsiooni ennast just Eestis realiseerida. Kokkuvõte Silmas pidades negatiivseid demograafilisi trende kogu Euroopas rõhutab Euroopa
14. Sotsiaalne mobiilsus (vertikaalne, horisontaalne). Liikumine ühest kihist teisse. Horisontaalne- jääd samasse kihti, kuid kolid nt. Linnast maale. Verdikaalne- Võimalik tõusta, saad ülemuseks näiteks või rikkaks vms, ja võimalus ka langeda. 15. Tõrjutus ühiskonnas. Ühiskonna sidusus. Sotsiaalne tõrjutus- inimene ei võta psa ühiskonna hüvedest, kultuurielust jne. Põhjustada võib puue, töötus, elukoht jne. Ühiskonna sidususe tagavad ühiselt aktsepteeritud väärtushinnangud ja arusaamad, mis suunavad inimeste käitumist.
Võõrandunud-eemalseisev Avalikkussfäär ...avalik ruum, millele peab olema kõigil tagatud võrdne ligipääs ning kus arutletakse laiemale avalikkusele oluliste teemade üle. Erasfäär-kõik mis puudutab isiklikku elu. Avalik arvamus- kujuneb välja avalikussfääris, laialt levinud suhtumine, mida paljud inimesed on avalikult väljendanud. Avalik arvamus on pluralistlik. Avaliku arvamuse funktisoonid: Sotsiaalsed: 1. Demokraatliku, rahvast kaasava otsuse tagamine 2. Sidususe ja legitiimsuse tagamine 3. Sotsiaalne kontroll: vertikaalne ja horisontaalne Psühholoogilised: 1. Isoleerituse vältimine 2. Kaasosalisuse tunne 3. Manipuleerimisvõimalus 4. Laastav mõju: püüd teiste arvelt oma võimalusi tõsta Avaliku arvamuse kujunemist mõjutavad tegurid Pluralistlik teadmatus-vähemuse seisukohta peetakse ekslikult enamuse arvamuseks Ekslik üksmeel- isik eeldab, et ta esindab enamusega sarnast seisukohta
Kodanikuühiskond. Kollektiivse osaluse vormid. Kodanikuühiskond- ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud ning kus nad oskavad ja julgevad ühiskonnaelus ja poliitikas osaleda. Riigist ja ärielust sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikisikud ja rühmad teevad koostööd. Tähtis on mittetulundussektor Kodanikuühiskonna toimimise kontekstid: 1. Aktiviseeritud avalikkussfäär 2. Argimurede lahendamine 3. Kogukondliku ja ühiskondliku sidususe säilitamine 4. „Hea ühiskonna“ loomine 5. Demokraatlike kodanike kasvatamine 6. Avatud valitsemine 7. Governance e ühiskonnakeskne valitsemine 8. Riigi ja ühiskonna institutsioonide vaheline ühilduvus 9. Järelvalve võimukandjate otsuste üle. 10. Ühiskondliku loovise ja innovatsiooni allikas Kodanikuühiskond mõistena Kodanikuhiskond, Tsiviilühiskond, Kolmas sektor, Mittetulundussektor, Vabatahtlik sektor, Kolmas sektor
3. Jutustuse mikrostruktuuri:viitsuhete võrgustik (viitamine), siduvate vahendite kasutamine, grammatiline õigsus ja keerukus Viitsuhete võrgustik (viitamine). Narratiivis hinnati viitesuhete võrgustiku selgust ja arusaadavust. Hinnati, milline on jutus esinev viitsuhete võrgustik; milliseid referendile viitamise võimalusi laps kasutab; kas jutust on aru saada ka piltide abita, kellest või millest on jutt. Siduvate vahendite kasutamine. Hinnati, milliseid erinevaid sidususe vahendeid laps jutustades kasutab ning milliseid vigu esineb sidendite kasutamisel. Skoor toetus erinevate sidususvahendite (sidendid lausungite ja osalausete ühendamiseks, koha- ja ajamäärsõnad, eri üldistusastmega sõnad, ellips) kasutamisele. Grammatiline õigsus ja keerukus. Hinnati erinevate lausemallide esinemist jutustuses, korrektsete/ agrammatiliste lausungite kasutamist, erinevate lausetüüpide esindatust jutustuses. 2.3. Kõne kompleksse hindamise tulemused:
Kui töötajad teavad mille eest nad täpselt vastutavad, on võimalik oma õigusi kaitsta. · Kõikide teenistuste töötajate kaasamine otsustamise protsessi - Kaasatud töötajad tunnevad, et neil on organisatsiooniga, kus nad töötavad, tugev emotsionaalne side. See väljendub töötajate valmisolekus soovitada oma organisatsiooni ka teistele ja pühendada oma aega ning jõudu organisatsiooni edendamisele. · Sidususe saavutamine kommunikatsiooni loomine teenistuste vahel soodustab info kiiret levikut ja tõhusamat tööd, antud olukorras see tähendab, et teenistused ei eemaldu üksteistest ja nendel ei teki ebamäärast tunnet. PLAANI TEOSTAMINE Esimene võimalus probleemi lahendamiseks on linnapeaga läbirääkimine. Äkki linnapea ei saa antud olukorrast aru ja arvab, et kõik on korras. Kindlasti vestluse tulemus sõltub linnapeast ja
kodanikuõigused (sõnavabadus, rahumeelsed protestiaktsioonid jms.); poliitilised õigused (valimisõigus); sotsiaalsed õigused (võrdsed võimalused sotsiaalkaitseks); arenenud kodanikuühiskond (avaliku-, era- ja kolmanda sektori ühistegevus. Riigi osalus heoluriigi kujunemisel Paul Spicker, 2000 stabiilse majanduskasvu kindlustamine inimõiguste kaitsmine ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamine (ühiskonna tasakaalustatud areng, ebavõrdsuse/tõrjutuse vähendamine, sotsiaalne kaasamine) I. Mis on sotsiaalriigi põhimõte ja mida võib pidada selle elementideks? Sotsiaalriigi põhimõtte eesmärgiks on tagada, et majandusareng, sealhulgas konkurentsivõime edendamine oleks ühiskonna vajadusi arvestades tasakaalustatud. Liberaalsemate käsitluste kohaselt võivad avaliku võimu kandjad seejuures piirduda üksnes nende ühiskonna gruppide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
