* fossiilsete kütuste põletamise kaudu süsiniku lisandumine aineringesse, * soiste alade kuivendamine, mis on tinginud sooturba ulatusliku lagunemise ja süsiniku lisandumise aktiivsesse ringesse, * intensiivpõllundusega seotud sügavkünni ulatuslik kasutamine, mis on tinginud mullahuumuse vähenemise ja mineraliseerumise, * inimtegevuse tulemusel intensiivistunud kõrbestumine, mis on vähendanud taimestikuga kaetud alade üldist pindala ja seega süsihappegaasi sidumise võimet biosfääri poolt. Nähtavad muutused praegu: liustike sulamine. Jääliustike liikumine on rohkem kui kahekordistunud viimas kahekümne aasta jooksul. loomade ja taimede elulised harjumused ja kohastumused muutuvad. Ligi 300 liiki loomi ja taimi on tänu kliima soojenemisele liikunud poolustele lähemale. tormid ja looduskatastroofid muutuvad järjest võimsamaks. 4 ja 5 palliste tormide arv on viimase 30 aasta jooksul kahekordistunud.
mullakihti 2…3 cm sügavusele ja pole taimedele kättesaadav. Tänu keemilisele neeldumisele on kadu mullast tühine (0,5…2 kg/ha). 19. Tähtsamate lämmastikväetiste tootmine, iseloomustus ja kasutamise omapära Lämmastikväetise tootmine põhineb tänapäeval õhulämmastiku sidumisel. Lämmastikväetiste tootmine algas juba XIX sajandi esimesel poolel (tšiili salpeeter 1830 ja ammooniumsulfaat 1840). Murrang tootmisse saabus XX sajandil, kui avastati õhulämmastiku sidumise võimalus algul hapniku, seejärel süsiniku ja lõpuks vesinikuga.Vedelad lämmastikväetised • Vedel ammoniaak – 82,3%N. Nõuab transpordil ja säilitamisel vähemalt 30 atm. taluvaid mahuteid ning spets seadmeid mulda viimisel. • Ammoniaagivesi – 16-21,5%N. Tuleb säilitada ja mulda viia õhukindlalt. • Silmeti vedelväetis – 170-190 g/l N. Jääklahuses on lämmastik peamiselt ammoonium- salpeetrina. Sisaldab peale lämmastiku ka lantanoide, mis mõjuvad samuti soodsalt taimede
väärkohtlemise juhtumitel: 1. Patsiendi kahtlaste vigastuste visuaalne hindamine, nagu (1) mitut värvi sinikad (näitab eri aegadel kuritarvitamist); (2) verevalumid, mis on kummalise kujuga, või on koondunud või asuvad kohtades, kus nad ei saanud olla õnnetuse tagajärjel; (3) võrkkesta kahjustus (raputamise sündroom); (4) suu või näo luumurrud (kui laps ei olnud autoõnnetuses); (5) sidumise või kinnihoidmise märgid randmetel; (6) märke juuste tõmbamisest (kiilad laigud, lahtised juuksed, või paistes peanahk} ja (7) "arg käitumine" nagu :patsient räägib väga vaikselt, vaatab ringi enne kui vastab küsimustele. Vajadusel tuleb last küsitleda eraldi ja konfidentsiaalselt. 2. Verbaalne küsitlus, mis sisaldab (1) intervjuu patsiendiga ilma pere juuresolekuta, otsides infot (a) mis sündmused tõid patsiendi vältimatu abi
mügaraid. pH 6-7 on sobiv, sest sellise mulla happesuse puhul on ka kaltsiumi ja magneesiumi omastamine normaalne. Mineraalväetistest soovitatakse 20:40:40 või 25:50:50 (NPK) kg/ha. N väetise andmine sojaoale harilikult vähendab mügarate moodustamist ja tulemuseks on väiksema koguse õhulämmastiku sidumine. lämmastik on soovitatud ainult siis, kui ei ole saavutatud küllaldane mügarate moodustamine, samuti on väheviljakatel muldadel bakterite lämmastiku sidumise võime väike. 3.3 Mullaharimine Sügisel küntud maa tuleb kevadel 2-3 korda harida (libistada, kultiveerida), et tagada niiskusevarude säilimine mullas, tärganud umbrohtude hävitamine ja põllu tasasus. 3.4 Külvinormid, külvitihedus, külviaeg Külviaeg on üks tähtsamaid faktoreid maksimaalse saagi saamiseks. Soja tuleb külvata hõredalt, sest tiheda külvi korral ei moodusta kaunu. Taimede vahekaugus reas võiks olla alates 10 cm kuni 30 cm-ni seemnekasvatuskülvides.
saadakse. 5. Marjad tohivad olla kasvanud vaid konkreetse apellatsiooni piires ja vein peab olema valmistatud ja pudeldatud vaid apellatsiooni territooriumil asuvas veinikojas. 6. Üldjuhul on lubatud kas ainult käsitsikorje või masinkorje koos käsitsisorteerimisega. Viinamarju tohib transportida põllult veinikotta vaid väikestes kastides. Käsitsi varretustamine ja sorteerimine on kohustuslik. 7. Kindel viinapuude vanus, istutamise tihedus ja väätide lõikamise ja sidumise meetod. 8. Kindlad väetamise, pritsimise ja väävli kasutamise nõuded. 9. Põldude kastmine on keelatud (üksikud erandid). 10. Kindlad nõuded veinide valmistamisele ja arendamisele (lubatud lisaained veinidele, fermentatsioon kontrollitud temperatuuril, malolaktilise fermentatsiooni kasutamine või mitte kasutamine, veini arendamine tammevaadis, selle kestus, marjade pressimine, veini stabiliseerimine, pudelatud veini hoiustamine jne). NB
töökäiguga suuremaid pindasid või avasid. 2. Plaatide standardmõõtmed (sageli 120 x 240 cm) hõlbustavad nende kasutamist 3. Olles homogeensema ehitusega kui saematerjal, on nad ka oma omadustelt homogeensemad 4. Niiskuskäitumine on väiksemates piirides kui saematerjalil 5. Plaatide värvimine ning pindamine erinevate materjalidega on lihtne Peamised puitplaatide grupid on vineerid, puitlaastplaadid ning puitkiudplaadid ning mineraalaine ning puitlaastu sidumise tulemusel saadavad tsement-laastplaadid (TEP) ning kipsplaadid. Puitplaatide edasisel töötlemisel rakendatakse mitmeid erinevaid pinnatöötlemise võtteid: näiteks võidakse plaadile liimida mõni pinnakattematerjal või katta tema pind mingi vedela kattematerjaliga, mis hiljem tahkub. Ehituses leiavad plaadid tavaliselkt kasutamist kas vooderdus- või konstruktsioonimaterjalina (sise- ja välisseinad, laed, põrandad) ning
igaks saunaskäiguks värske viht. Eestis leiutatud kunstvihtasid on kolme erineva tugevusega: pehme, keskmine ja tugev. Kunstmaterjalist saunaviha eelis on see, et 6 pole lehti, mis pudeneksid ning peab vastu isegi kuni 100 kasutuskorda. Harilikult valmistatakse kaseviht enne jaanipäeva, kuid võib ka muul ajal, peaasi, et lehed küljes oleks. Viha sidumise ajal võib kimpu siduda erinevaid lõhnataimi, nagu näiteks melissi, piparmünti jne. Viha pikkus on keskmiselt 50cm ning selle jaoks kulub umbes paarkümmend oksa. Siis pannakse kuivama hästi tuulduvasse ning varjulisse kohta. Kasevihad ei tohiks omavahel kokku puutuda, muidu lähevad hallitama. Paari nädala pärast on saunavihad kuivanud ning vihtlemiseks valmis. Enne kasutamist tuleks vihad kuumas vees pehmemaks leotada ning siis asetada leigemasse vette. Sellist
ioone. Leelisega tiitrimisel lähevad arvesse aktiivsed vesinikioonid ja ka teised happelised ioonid. Mõõdetakse Thörneri kraadides, milleks on 100 ml piima tiitrimiseks kulunud 0,1-n NaOH kogus milliliitrites. Aktiivhappesuse määramisel juustus on mõõtühikuks ühes grammis tootes sisalduva vesinikioonide arvu negatiivne logaritm, mida tähistatakse pH. 4. Mis on puhverdusvõime ja millest sõltub piima puhverdusvõime? Puhverdusvõime ioonide sidumise võime ilma pH muutuseta. Valgu puhverdusvõimet tingivad selle molekulide aluselised NH 2 rühmad ja happelised COOHrühmad. Lisatav hape või leelis muudab nende rühmade dissotseerumist ega lase aktiivhappesusel oluliselt muutuda. Järsem pH- muutus toimub alles pärast valgu happe- või leelisrühmade täielikul neutraliseerimist. Piima ja piimatoodete puhverdusvõime on seda suurem, mida suurem on valgusisaldus. Piimavalgud on reeglina neg. laetud s.t. piimas
(CO2neeldumine) suureneb/väheneb/ei muutu. (Õige variant alla kriipsutada) Põhjendage. Fotosünteesi intensiivsus sõltub CO2 kontsentratsioonist, mitte O2. Hapniku kontsentratsioon atmosfääris on palju suurem kui CO2. (20% vs 0,03%) Kirjeldage lehe kranz (pärg) tüüpi anatoomia C4 taimedel on juhtkimpude ümber kahe rakukihiline pärg. Pärja moodustavad pärgrakud, millel on paks rakusein tänu millele ei difundeeru CO2 sealt välja. Kirjutage C4 taimede iseloomulik CO2 sidumise reaktsioon. Millistes kranz (pärg) tüüpi anatoomiaga lehtede rakkudes see toimub. PEP + CO2 + H2O àOAA Kofaktoriks on Mg. (malaat/aspartaat ) See reaktsioon toimub lehe mesofüllirakkudes, mis ei sisalda ribuloosbisfosfaadi karboksülaasi. Kirjeldage kuidas C4 taimedes tagatakse CO2 kõrgem kontsentratsioon juhtkimbu ümbrise rakkudes võrreldes C3 taimedega? Mesofüllirakkudes toimub PEP-i karboksüülimine ja karboksüülimisreaktsiooni produktid
tülakoidi membraani stroomast luumenisse. Tülakoidi membraanis moodustub elektrokeemiline gradient. ATP sünteesi juhib tülakoidi luumenisse pumbatud H+ voolamine tagasi stroomasse ATP sünteesi eest kloroplastides vastutab ensüüm ATP süntaas, mis koosneb membraani läbivast prootonikanalist CF0 ja katalüütilisest perifeersest membraanivalgust CF1. Süsivesikute süntees Calvini tsüklis pimereaktsioonid. See on fotosünteetiline CO2 sidumise ja C taandamise tsükkel. Calvini (e. Calvin-Bensoni) tsüklis eristatakse 4 etappi: I etapp: CO2 sidumine aktseptorile, so pentoossuhkrule ribuloos-1,5- difosfaadile ning trioosi 3-fosfoglütseraadi teke II etapp: 3-fosfoglütseraadi konversioon glütseeraldehüüd- 3-fosfaadiks III etapp: Süsivesikute süntees glütseeraldehüüd-3-fosfaadi baasil IV etapp: ribuloos-1,5-difosfaadi regenereerimine Glükogenees on uute glükoosi molekulide süntees metaboliitidest, mis pole
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ärijuhtimine, Väikeettevõtlus Turu-uuringud Baaskonspekt Õppejõud: MA Eva Vahtramäe Mõdriku 2008 1. TURU-UURING 1.1. Turu-uuringu olemus Turunduses peab otsuste tegemisel arvestama firma positsiooniga turul, firma eesmärkidega ja alternatiivsete strateegiatega, et saavutada firma eesmärki. Informatsiooni vastamine tegelikkusele mõjutab nii firma hetke- kui ka tulevikupositsiooni. Seega on oluline, et firmas kasutatav informatsioon oleks võimalikult täpne ja kajastaks olukorda adekvaatselt. Turu-uuring on tihedas seoses firma turunduse planeerimise ja kontrollimisega (Pride). Turu-uuring tegeleb info kogumise, töötlemise ja analüüsimisega, mille käigus uuritakse inimeste hoiakuid, tundeid, intuitsioone ja käitumist antud toote või teenuse suhtes (Chakrapani). Nagu eelnevalt juba mainitud on ol...
rõhul: N2 + 3H2 2NH3 Õhus leidub praktiliselt piiramatult lämmastikku vabal kujul, kuid lämmastiku molekulid on passiivsed, mistõttu tema ühendeid oli väga raske saada. Lämmastikuühendeid kasutati palju põllumajadanduses väetistena, sõjanduses ja kaevandustes lõhkeainetena, tehnikas ja olmes paljude kemikaalide ja materjalide tootmiseks. Ammoniaagi saamismeetodi väljatöötamine lahendas lämmastiku sidumise probleemi. Ammoniaagi molekul on kolmnurkse püramiidi kujuline ning tugevalt polaarne. Vees lahustumisel ammoniaagi molekulid hüdraatuvad ning tekib ammoniaakhüdraat. Selles on ammoniaagi ja vee molekulid seotud vesiniksidemetega. Ammoniaakhüdraat on ebapüsiv ja laguneb kergesti tagasi gaasiliseks ammoniaagiks ja veeks. Sel põhjusel on ammoniaagi vesilahustel iseloomulik ammoniaagi terav lõhn. NH3 + H2O NH3*H2O
Teine ja enamlevinud marsruuterite väljendusvorm on risttahukakujuline karbike. Sõltuvalttootjastj a mudelist annab ka viimaseid laiendada vastavalt sellele, mitut So või S2 liini sidepidamiseks kasutada soovitakse. Targemad marsruuterid omavad võimet näida samas võrgus asuvatele arvutitele ISDN- kontrolleritena, mis puhul võib iga töökoha arvutis jooksutada suvalist ISDN-tarkvara. See on igati abiks näiteks juhul, kui marsruuter täidab võrkude sidumise eesmärki, ent mõnel kasutajal oleks aeg- ajalt vaja pidada väikest individuaalsema eesmärgiga andmevahetust. Selle funktsiooni nimi on remote CAPI. Ühendumine Internetti Kuna ka Internet on oma olemuselt arvutivõrk, siis eeltoodud jutt töökohtade ja arvutivõrkude kohta kehtib täiel määral ka Interneti kohta. Arvuti Internetti ühendamiseks on samuti vaja ISDN- kontrollerit ja tarkvara, mis räägib opsüsteemile, et arvuti ongi Internetti ühendatud.
oksüdeerumine ja redutseerumine.Protsessi, milles aatom voi ioon loovutab elektrone, nimetatakse oksüdeerumiseks. Protsessi, milles aatom või ioon omastab elektrone, nimetatakse redutseerumiseks. Elektronide ülekannet väljendatakse nn. elektronvõrranditega:Zn0 - 2e = ZnII (oksüdeerumine), I-I - e = I0 (oksüdeerumine), HI + e = H0 (redutseerumine), Cl0 + e = Cl-I (redutseerumine). Aineid (aatomeid või ioone), mis seovad endaga elektrone, nimetatakse oksüdeerijateks. Elektronide sidumise tulemusena oksüdeerija ise redutseerub. Tüüpilisteks oksüdeerijateks on hapnik, halogeenid, hapnikku sisaldavad kloori ja broomi happed ning nende soolad, kaaliumdikromaat, lämmastikhape, kuningvesi, raud(III) ühendid jt.Aineid (aatomeid või ioone), mis loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijateks.Elektronide loovutamise tulemusena redutseerija ise oksüdeerub. Redutseerijateks on metallid,vesinik, divesiniksulfiid, vesinikkloriidhape, raud(II) ühendid jt
(1) Allosteerilised üleminekud (allosteeriline kontroll). (2) Fosforüleerimine defosforüleerimine. (3) Proteolüütiline modifitseerimine (aktivatsioon või innaktivatsioon). (4) Valkude kompartmentalisatsioon ensüüm kas pääseb või ei pääse substraadile ligi. Allosteerilisteks nii ensüüme, mida reguleeritakse regulatoorsete molekulide, nn allosteeriliste efektorite, pöörduva mittekovalentse sidumise kaudu. Allosteerilised efektorid sünteesitakse sama metaboolse raja mõnes teises etapis, efektroid võivad olla nii otseside aktivaatorid kui ka tagasiside inhibiitorid. Omavad regulatoorset e allosteerilist tsentrit efektori sidumiseks. On oligomeersed kvaternaarse struktuuriga valgus. Toimivad rakumetabolismis regulaatoritena. Allosteerilised valgud võivad esineda ühest kahest olekus: R (lõdvestunud) ja T (pingestunud). S puudumisel domineerib T-olek. S sidumisel
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava KIRURGILISE HAIGE ÕENDUSABI AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Juhendaja: Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÕENDUSANAMNEES...........................................................................................................4 2.ÕENDUSPLAAN....................................................................................................................8 3.JÄLGIMISLEHT...................................................................................................................14 4.RAVIMITE MANUSTAMINE...................................................................................
keskmisel kaugusel (149 000 000 km). Solaarkonstandi arvväärtus on ligikaudu 2,0±0,04 cal/cm2 minutis (1372±30 W/m2 Albeedo arv, mis näitab, kui suure osa või mitu % moodustab tagasipeegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost Biomass pinnaühikul (või mahuühikul) leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikutes (näiteks g/m2, g/m3, t/ha või kcal/m2, kcal/m3) Produktiivsus energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus pindala- või ruumalaühiku kohta (energiaühikutes cal/cm2 aastas, massiühikutes grammi/cm2 aastas Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Brutoproduktsioon ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia
AMIIN KUI ALUS *Alküülamiinid on alused, sest nad võivad tänu lämmastiku vabale Amiinid, nende saamine, tähtsus ja omadused. elektronipaarile siduda prootoni Amiine saab jaotada asendatud vesinikuaatomite arvu järgi: *Aluselisus näitab prootoni sidumise võimet: mida tugevamini alus prootonit *primaarsed amiinid: orgaanilise rühmaga on asendatud üks vesinikuaatom seob, seda aluselisem see alus on. ammoniaagi molekulis *Aluste aluselisuse võrdlemisel kasutatakse happena hüdrooniumiooni *sekundaarsed amiinid: orgaanilise rühmaga on asendatud kaks (H3O+).
rahaliitu. Uued liikmesriigid valmistuvad europiirkonnaga liitumiseks, mis toimub niipea, kui nad on täitnud vajalikud tingimused. Euroopa Keskpanga kohustuseks oleva rahandusliku stabiilsuse tagamise kõrval peavad liikmesriigid saavutama suurema kasvu ja majandusliku lähenemise. 8 3.2 Rahanduskoostöö ajalugu 1971. aastal otsustasid Ameerika Ühendriigid lõpetada dollari ja kulla ametliku hinna sidumise fikseeritud kursiga, mis oli pärast Teist maailmasõda taganud rahalise stabiilsuse maailmas. Sellega kaotati fikseeritud vahetuskursside süsteem. Selleks, et luua oma rahaliit, sekkusid EL-i liikmesriigid kooskõlastatult valuutaturgude toimimisse, et vältida Euroopa valuutade vahelisi üle 2,25% suuruseid kursikõikumisi. Selle tulemusel loodi Euroopa rahasüsteem (ERS), mis hakkas toimima 1979. aasta märtsis. Rahasüsteemil oli kolm peamist tunnusjoont:
Tähtsamad rakusisesed käskjalgmolekulid, mis mõjutavad paljusid rakusiseseid protsesse on: cAMP, Ca-ioonid, diotsüülglütserool (DAG), cGMP, ionistool-trisfosfaat. 4. Joonistage cAMP struktuur ja selgitage kuidas see ühend tekib adenülaadi tsüklaasi reaktsioonis. Adenülaadi tsüklaas katalüüsib cAMP teket ATPst. Signaali tansduktsiooni protsessiga kaasneb hormooni sidumise efekti amplifikatsioon. Ühe hormooni molekuli sidumise tagajärjel tekib palju cAMP molekule. 5. Fosforülaas a ja fosforülaas b, T ja R vorm, allosteeriline aktiivsuse kontroll. 6. Fosforülaasi kinaasi ja valgu (glükogeeni) fosfataasi aktiivsused Glükolüüs SISSEJUHATUS 1. Defineerige glükolüüs. Selgitage milline on glükolüüsi roll energeetilises metabolismis.
,,kärbseseen peost suurem." Selle vea mittekordumine peaks tänapäeval olema 17 eelduseks. Vaja on teadjate abi. Iga taimetark ei tea veel mükomaagia saladusi, kuid näiteks Vigala Sass küll. Temale on olulised läbi aastasadade toimivad maagilised ,,seadused" : ,,Igast loomast, taimest ja esemest sai tema hingestamise kaudu teha omale abilise, hinge sissepaneku või valdjaga sidumise kaudu." Sama lugu on ka seenega, kuid selleks tuleb tehtavat uskuda ja osata nippe. Ebaausk võib ühel või teisel kujul olla igaühes, aga kui palju on näiteks neid, kes korjatava seenega räägivad, talt vabandust paluvad, talle laulavad ja tantsivad? Metsa reeglitega see sobib, aga enamikule meist tundub paraku naeruväärse teatrina. Sass väidab: ,,Otseselt on teada ja levinnud üks keelatud hing naistele s.o.
või soodustab järgmise seondumist, Hilli koefitsioent) -Fosforüleerimine - defosforüleerimine -Proteolüütiline modifitseerimine (aktivatsioon või innakstivatsioon, nt trüpsinogeen ja trüpsiin- seedeensüümid) -Valkude kompartmentalisatsioon- ensüüm kas pääseb või ei pääse substraadile ligi. Allosteeriliseks nim ensüüme, mida reguleeritakse regulatoorsete molekulide nn allosteeriliste efektorite, pöörduva, mittekovalentse sidumise kaudu. Allosteerilised efektorid sünteesitakse sama betaboolse raja mõnes teises etapis. Efektorid võivad olla nii otseside ektivaatorid kui ka tagasiisde inhibiitorid. Efektoreid, mis suurendavad valgu aktiivsust, nimetatakse allosteerilisteks aktivaatoriteks, kusjuures neid, mis vähendavad valgu aktiivsust, nimetatakse allosteerilisteks inhibiitoriteks. Termin allosteeria tuleneb kreeka keelest vihjates faktile, et allosteerilise valgu regulatoorne sait on füüsiliselt kaugemal kui ta
töö lõpetanud · Juhtida infovahetust põhimälu ja ketta vahel kui mälu ei jätku Loogiline ja füüsiline aadress · Tavaliselt viidatakse protsessori poolt genereeritud aadressile kui loogilisele aadressile (logical address) · Mälu poolt nähtav e. mälu aadressiregistrisse (memory address register) loetud väärtus on aga füüsiline (physical address) · Esimese kahe kompileerimise ja laadimise ajal teostatava sidumise puhul on loogiline ja füüsiline aadress samad; töötamise ajal aga võivad need erineda. · Viimasel juhul nimetatakse loogilist aadressi tihti virtuaalseks (virtual address) MMU · Aadressi teisendamise korraldab mäluhaldur · MMU (Memory Management Unit) riistvaraline seade loogiliste aadresside füüsiliseks teisendamiseks. · Kasutajaprogramm tegeleb oma loogiliste aadressidega (0...max) ega näe otseselt füüsilisi aadresse.
Seda on põhjustanud 1.fossiilsete kütuste põletamise kaudu süsiniku lisandumine aineringesse, 2.soiste alade kuivendamine, mis on tinginud sooturba ulatusliku lagunemise ja süsiniku lisandumise aktiivsesse ringesse, 3. intensiivpõllundusega seotud sügavkünni ulatuslik kasutamine, mis on tinginud mullahuumuse vähenemise ja mineraliseerumise, 4. inimtegevuse tulemusel intensiivistunud kõrbestumine, mison vähendanud taimestikuga kaetud alade üldist pindala ja seegasüsihappegaasi sidumise võimet biosfääri poolt. Tõusnud on ka teiste kasvuhoonegaaside, nagu metaani, lämmastikoksiidide ja freoonide kontsentratsioon Eestile laienedes tähendab see eelkõige varasemaid kevadeid, pehmemaid talvi, suuremaid torme ja üleujutusi. Suureneb metsatulekahjude oht, siia hakkavad kolima liigid, mille levila on hetkel tunduvalt lõunapool. Rääkida saab ka positiivsetest mõjudest: metsakasvu kiirenemine, turismipiirkond.
keskmisel kaugusel (149 000 000 km). Solaarkonstandi arvväärtus on ligikaudu 2,0±0,04 cal/cm2 minutis (1372±30 W/m2 Albeedo – arv, mis näitab, kui suure osa või mitu % moodustab tagasipeegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost Biomass – pinnaühikul (või mahuühikul) leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikutes (näiteks g/m2, g/m3, t/ha või kcal/m2, kcal/m3) Produktiivsus – energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus pindala- või ruumalaühiku kohta (energiaühikutes cal/cm2 aastas, massiühikutes grammi/cm2 aastas Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Brutoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia
keskmisel kaugusel (149 000 000 km). Solaarkonstandi arvväärtus on ligikaudu 2,0±0,04 cal/cm2 minutis (1372±30 W/m2 Albeedo arv, mis näitab, kui suure osa või mitu % moodustab tagasipeegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost Biomass pinnaühikul (või mahuühikul) leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikutes (näiteks g/m2, g/m3, t/ha või kcal/m2, kcal/m3) Produktiivsus energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus pindala- või ruumalaühiku kohta (energiaühikutes cal/cm2 aastas, massiühikutes grammi/cm2 aastas Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Brutoproduktsioon ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia
a. väetamist) oli Tartu Ülikool (1803.a.) – prof. Krause Alates 1836. a. agrokeemia eraldi õppeainena – prof. Schmalz Alates 1920. a. õppetöö Eesti keeles – prof. A. Nõmmik Mineraalväetiste tootmise ajaluga XVII saj. Inglismaal kondijahu fosforväetisena 1830. a. tšiili salpeeter – NaNO3 1840. a. Inglismaal (NH4)NO3 1843. a. Inglismaal esimene tööstuslik mineraalväetis – superfosfaat 1861. a. Saksamaal kaaliumväetised XX sajandi alguses avastati õhulämmastiku sidumise võimalus: • Hapnikuga – Ca(NO3)2 – Norra salpeeter • Süsinikuga – CaCN2 – Kaltsium tsüaanamiid • Vesinikuga – NH3 – Ammoniaak • Valitsev tehnoloogia tänase päevani • 1910. a. Esimene tehas NH3 tootmiseks Väetiste tootmise ajalugu Eestis • 1922. a. Maardus fosforiidijahu • 1929. a. Maardus segafosfaat • 1956. a. Maardus pulbriline lihtsuperfosfaat • 1971. a. Maardus granuleeritud lihtsuperfosfaat • 1969. a
hapnikutarbimine, kasvab südame löögisagedus Õhurõhk langeb, hapniku tihedus väiksem -> peame rohkem sissehingama ja ventileerima, et saada vajalik hapniku hulk kätte -> viime kehast välja süsihappegaasi -> hingame välja kuiva keskkonda vett -> kaotame palju rohkem vett, isegi kui ei higista silmnähtavalt Kohanemine kõrgusega organism suurendab (aeglaselt) punaliblede ja hemoglobiini sünteesi - suureneb vere hapniku sidumise võime (+2 nädalat) - tõuseb vere viskoossus (suureneb punaliblede arv, kuivema õhu tõttu suureneb veekaotus ja langeb plasmamaht, südame löögisageduse kompensatoorne tõus suurendab kapillaaride võrgu suhtelist tihedust (langeb lihasmass 10-25% - vedeliku kaotus, langenud isu jms) Liiga kõrgel +3000m ei suuda piisavalt treenida, liiga madalal -1500 on efekt vähene (minimaalne kohanemine 2 nädalat, ulatuslik 4-6)
sama töökäiguga suuremaiid pindasid või avasid. 2) Plaatide standardmõõtmed (sageli 120 x 240 cm) hõlbustavad nende kasutamist 3) Olles homogeensema ehitusega kui saematerjal, on nad ka oma omadustelt homogeensemad 4) Niiskuskäitumine on väiksemates piirides kui saematerjalil 5) Plaatide värvimine ning pindamine erinevate materjalidega on lihtne Peamised puitplaatide grupid on vineerid, puitlaastplaadid ning puitkiudplaadid ning mineraalaine ning puitlaastu sidumise tulemusel saadavad tsement-laastplaadid (TEP) ning kipsplaadid. Puitplaatide edasisel töötlemisel rakendatakse mitmeid erinevaid pinnatöötlemise võtteid: näiteks võidakse plaadile liimida mõni pinnakattematerjal või katta tema pind mingi vedela kattematerjaliga, mis hiljem tahkub. Ehituses leiavad plaadid tavaliselkt kasutamist kas vooderdus- või konstruktsioonimaterjalina (sise- ja välisseinad, laed, põrandad) ning sisseehitatud mööbliesemete valmistamisel. Mõningaid
kasvupotentsiaali üha vähem. Küpsete puistute suurest olemist hoolimata raiuti perioodil 2002 2008 SMI andmete põhjal alla 2/3 optimaalsest raiemahust, mis jääb alla Euroopa Liidu keskmisele näitajale. Kuusikute raie sama perioodi lõikes on olnud optimaalsele lähemal ning iseloomulik oli lehtpuude optimaalselt tunduvalt väiksem raiemaht. Sellise olukorra jätkumisel ohustab Eesti metsi vähenev juurdekasv ja alanev süsiniku sidumise võime, langev kvaliteetsete tarbesortimentide osakaal, metsaomanike kahanev tulu ja metsasektori vähenev konkurentsivõime, samuti metsanduse vähene jätkusuutlikkus pikemas perspektiivis. Metsa uuendamine Metsa uuendamise eesmärk on järjepidevuse tagamiseks uue metsa tekke kiirendamine. Metsa uuendamise eelduseks on uuendusraied, mille aastamaht sõltub mitmetest teguritest nagu puiduturg, maksupoliitika, raieperioodide ilmastik jne. Raiestike tähtaegseks uuenemiseks on
a.t. Veekogude äärsed loodusliku kooslusega alad. biomassi põletamisest, loomafarmidest jm. Eesti sel ajal Põhja-Aafrika laiusel Ei pea olema pidev. · Mineraalsete lämmastikväetiste tootmine õhulämmastiku sidumise Eesti ala osaliselt maismaa Kaledoonia kurrutus (ka Skandinaavias) Kui mittepidevad paigased sobivamad mingile liigile, siis täidavad kaudu. Settisid liivad, aleuriidid, savid koridori funktsiooni isegi paremini. Kasvuhoonegaas. Punakas värvus raudoksiidist (Old Red).
sama töökäiguga suuremaiid pindasid või avasid. 2) Plaatide standardmõõtmed (sageli 120 x 240 cm) hõlbustavad nende kasutamist 3) Olles homogeensema ehitusega kui saematerjal, on nad ka oma omadustelt homogeensemad 4) Niiskuskäitumine on väiksemates piirides kui saematerjalil 5) Plaatide värvimine ning pindamine erinevate materjalidega on lihtne Peamised puitplaatide grupid on vineerid, puitlaastplaadid ning puitkiudplaadid ning mineraalaine ning puitlaastu sidumise tulemusel saadavad tsement-laastplaadid (TEP) ning kipsplaadid. Puitplaatide edasisel töötlemisel rakendatakse mitmeid erinevaid pinnatöötlemise võtteid: näiteks võidakse plaadile liimida mõni pinnakattematerjal või katta tema pind mingi vedela kattematerjaliga, mis hiljem tahkub. Ehituses leiavad plaadid tavaliselkt kasutamist kas vooderdus- või konstruktsioonimaterjalina (sise- ja välisseinad, laed, põrandad) ning sisseehitatud mööbliesemete valmistamisel. Mõningaid
Enamik infektsioone on endogeensed, gastroenteriiti põhjustavad tüved üldiselt aga eksogeensed. virulentsus. Enterobacteriaceae üldiselt: • Endotoksiin • Kihn • Antigeense faasi varieerimine (kihn K ja flagellumite H antigeenid on MO geneetilise kontrolli all, võivad ekspresseeruda või mitte) kaitseb antikeha-vahendatud surma eest • Kasvufaktorite haaramine: raud heemi ja laktoferriini jms küljest • Resistentsus seerumi bakteritsiidsele toimele: kihn+komplemendi sidumise takistamine • Antibiootikumresistentsus: plasmiididega liikide, perekondade vahel E. colil lisaks: • Adhesiinid: Kolonisatsioonifaktori antigeenid CFA/I, /II, /III. Agregatiivsed adherentsifimbriad AAF/I ja AAF/II. Bundle- moodustavad pilid. Intimin, P-pilid (seostub ka P veregrupiantigeenidele), Ipa (invasiooniplasmiidi antigeen) proteiin, Dr fimbriad (Dr veregrupi antigeenidele)
Allika- ja kaevuveed sisaldavad palju lisaaineid, kuna need on oma liikumisteel puutunud kokku paljude mineraalide ja kivimitega. Eriti suure karedusega on merevesi. Karedat vett tunneb ära selle järgi, et seal peseb seep halvasti ja ei vahuta. See on tingitud asjaolust, et seebi koostisesse kuuluvate rasvhapete soolad reageerivad kaltsiumi- ja magneesiumioonidega, mille tagajärjel tekivad rasklahustuvad ühendid, mis helvestena pesuvette sadenevad. Kaltsium- ja magneesiumioonide sidumise määral muutub vesi pikkamööda pehmemaks. Seepärast ongi alati pesemisel karedas vees seebikulu suurem, kuna osa seebist kulub vee pehmendamiseks. Vee karedust liigitatakse karbonaatseks ehk mööduvaks kareduseks ja mittekarbonaatseks ehk jäävaks kareduseks. Karbonaatne karedus on põhjustatud kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemisest vees. Vee karbonaatset karedust on võimalik kõrvaldada vee kuumutamisel või keetmisel. Selle
Sellest tingituna kannatavad taimed liigniiskes kasvukohas peale õhupuuduse ka toidupuudust Pindmise turbakihi lagunemine suurendab kuivendatud soodes puude juurestussügavust ning metsa tormikindlust. Intensiivselt kuivendatud turvasmuldades ulatuvad puude juured 50...60 cm sügavusele, kuid põhimine juuremass jääb siiski pindmisse 20 cm paksusesse turbakihti. Pärast kuivendamist suureneb puistu assimileeriv mass, tõuseb CO2 neelamine, O2 ja fütontsiidide eraldamine ning õhust tolmu sidumise võime, suureneb puistu tootlikkus ja mulla viljakus. Mulla toitainetesisaldus Kuivendamine ei suurenda otseselt turbamulla toitainetesisaldust. Toitesoolade protsentuaalne sisaldus soomullas jääb kuivendamise järel pikaks ajaks endiseks. Pärast kuivendamist toimuvad muutused nii madal-, siirdesoo kui rabamullas. Kõige olulisem on muidugi soomulla vee- ja aeratsioonireiimi muutumine vahetult pärast kuivendamist, mis juba iseenesest loob paljude taimede kasvuks soodsad tingimused
nimeliselt töö teostaja ja tema asendajad. Ametikohtade hindamine on nende suhtelise väärtuse süstemaatiline määramine organisatsioonis. Ta mõõdab tööde väärtust organisatsioonis ja muudab need omavahel võrreldavaks. Loob võimaluse ühtsetel alustel põhineva palgasüsteemi loomiseks, mis järgib sisemise õigluse printsiipi. 3.Palgaklassid Töö väärtuse ja tasu suuruse sidumise moodustamisel on abiks palgaklassid. Palgaklass on töö väärtuse või mõne muu tunnuse alusel moodustatud sarnaste ametikohtade rühm/kogum, mille palgatase on lähedane. Seetõttu on neile otstarbekas moodustada ka ühtne palgavahemik. Ametikohad seatakse väärtuse järgi ritta ning igale neist leitakse sobiv palgatase. Saadud palgatase ei pea olema alati võrdne töötaja töölepingusse märgitava konkreetse palga suurusega. Treegeri Kohviku OÜ-s on kõigel võrdne palk.
4. HARJUTUSTUND SÜSIVESIKUD Mono-, oligo- ja polüsahhariidid 1. Andke definitsioon järgmistele mõistetele: a) süsivesinik (keemia alusel) - Biomolekul, mis koosneb vaid vesinikust, süsinikust ja hapnikust. Süsivesikuteks loetakse polühüdroksüaldehüüde ja -ketoone või aineid, mis annavad hüdrolüüsi käigus vastavaid ühendeid. Nimetus tuleb empiirilisest valemist (CH2O)n b) Oligosahhariid - liitsuhkrud, mis koosnevad 2-10 glükosiidsidemega seotud monosahhariidi jäägist. Jaotatakse redutseeruvateks - vaba hemiatsetaalrühm on olemas; ja mitteredutseeruvateks - puudub vaba hemiatsetaalrühm. c) Polüsahhariid - liitsuhkrud. Lihtsuhkrute polümeerid, mis koosnevad sadadest kuni tuhandetest kovalentselt glükosiidsidemega seotud monosahhariidi jääkidest. Jaotatakse kaheks: homopolüsahhariidid - koosnevad ühe monosahhariidi jääkidest; heteropolüsahha...
Tellija lähteülesandes peavad sisalduma: o soovitav mõõtkava ja mõõdistatava ala ulatus; o tööle esitatud erinõuded. Seletuskirjas märgitakse: o objekti iseloomustavad üldandmed; o tööde täitmise aeg ja teostaja andmed (ettevõtja nimi, registrikood, majandustegevuse registri registreeringu number, vastutava isiku nimi ja allkiri); o tellija nimetus; o lähtepunktide andmed; o geodeetilise sidumise andmed, sh täpsus; o kasutatud varasemate geodeetiliste tööde loetelu ja viited nende kasutamisele; o andmed kasutatud mõõdistusmetoodika, mõõdistusseadmete, andmetöötluse ning tarkvara kohta; o selgitused maa-alal paiknevate tehnovõrkude kohta; o ülevaade katastriüksuste piiridest, nende päritolust ja plaanile kandmise viisist; o üleantavate materjalide loetelu ja väljastusviis; o muud selgitavad märkused. 19
suurem eripind. Miks vaja? Kuna suhteliselt intertne keemiliselt aga seob enda pinnale vett teatud määral võimalik kasutada kuivatusainena, lisandina ka teatud pulbrites, kus korjab pulbrist vet vähemaks ja vähendab selle pulbri tükkiminekut. Kuidas eripinda määratakse? veeauru sidumise järgi saab arvutada nt, kui tead osakese suurust, siis võimalik selle järgi määrata Kvarts laseb sinist ja ultravioletset valgust suhteliselt hästi läbi Kvartsitolmu võib kasutada riietevalmistamisel imab niiskust Aluseks aerogeeli valmistamisele SiO2 on suhteliselt väikse aatommmassiga
Mineraalväetiste tootmise ajalugu: - 17saj. hakati Inglismaal kondijahu fosforväetisena kasutama. - 1830a. Tsiili salpeeter NaNo3 (nitraatioon) looduslik. - 1840a. Inglismaal (NH4)2SO4 ammooniumsulfaat; toodeti ka salaja Eesstis tööstuse kõrvalsaadusena. - 1843a. Inglismaal esimene tööstuslik väetis Superfosfaat (fosforiidist ja apatiidist Liebegi teooria alusel). - 1861a. kaaliumväetised Saksamaal. - 20saj. algul avastati õhulämmastiku sidumise võimalus: hapnikuga Ca(NO3)2 Norra salpeeter. süsinikuga CaCN2 (mürgine). vesinikuga NH2 al. 97`98`. - 1910a. esimene tehas NH2 ammoniaagi tootmiseks. EESTIS - 1922a. Maardu fosforiidijahu. - 1929a. Maardus segafosfaat. - 1956a. pulbriline lihtsuperfosfaat Maardus. - 1971a. granuleeritud lihtsuperfosfaat Maardus. - 1969a. Kohtla-Järve lämmastikväetiste tehas. Agrokeemia kui rakendusteaduse ülesanded:
elektrofiilne liitumine (küllastamatud ühendid) elektrofiilne asendus (areenid) d) hüdrolüüs nukleofiilne asendus e) alküülimine elektrofiilne asendus (areenide korral) 19 4. Happelisus näitab prootoni loovutamise võimet. Mida kergemini hape prootoni loovutab, seda happelisem see hape on. Aluselisus näitab prootoni sidumise võimet. Mida tugevamini alus prootonit seob, seda aluse- lisem see alus on. Peame endale aru andma, et need käibeväljendid, ,,mida kergemini", ,,mida tugevamini", on küll head meelde jätta, kuid pole kaugeltki korrektsed. Tegelikult on küsimus selles, millises suunas ja kui palju on prootoni üleandmise tasakaal nihutatud: - + AH + :B A: + BH
taimede risoomi ja huumusse kuni 30 tonni süsinikku hektari kohta. Arvestades ka seda, et mäld on samal ajal energeetilise biomassi kasvualaks, tekib huvitav sünergia: kasutades energeetilise toormena biomassi, vähendame vajadust fossiilsete kütuste järele ning samal ajal seob märgalataimede juurte ning mullasüsteem ka muude allikate poolt tekitatud CO2-e. Hästi kavandatud märgalalise tootmissüsteemi puhul võib selline CO2 sidumise võime muutuda ka eksportartikliks. Meie seome teie süsihappegaasi - võivad ehk eestlased pakkuda teenuseid teistele riikidele ja rahvastele. 4.3. Eesti tänane CO2 bilanss Emissioon: Põlevkivienergeetika 12 000 000 t(CO2)/a Muu fossiilse päritoluga energeetika 9 000 000 t(CO2)/a Kuivendatud maade mineraliseerumine 10 000 000 t(CO2)/a Sidumine: Metsade seotud CO2 8 000 000 t(CO2)/a ______________________________________________________ Loodusele võlgu: -23 000 000 t(CO2)/a
Transkriptsioooni faktorite modulaarne struktuur. Paindlik selles mõttes, et üks või enam transkriptsiooni aktivatsiooni domeeni on seotud järjestus-spetsiifilise DNAd siduva domeeniga linkeralade abil, seetõttu regulaatorelementide vahekauguse muutmine oluliselt promootori aktiivsust ei mõjuta. Need TFid võivad sisaldada ühte või mitut aktivatsioonidomeeni, aga harva enam kui ühte DNAd siduvat domeeni. Transkriptsiooni faktorite klassifikatsioon DNAle sidumise järgi. Aktivaatorid ja repressorid. Nimeta peamised DNAd-siduvad domäänid, mis on iseloomulikud transkriptsioonifaktoritele (vähemalt 3) homeodomeen-valgud, heeliks-pööre- heeliks, leutsiin-lukk ja tsink-sõrm. 11. Kuidas tuvastada transkriptsiooniregulaatorite märklaud-geene? DNaas I footprinting ja EMSA analüüsiga. 12. DNA-valk interaktsioonide tuvastamise meetodid: footprinting põhineb asjaolul, et kui
elektrone: Kui aatom loovutab elektrone, siis tekib positiivne ioon ehk katioon: Na - 1e ® Na+ Kui aatom liidab elektrone, siis tekib negatiivne ioon ehk anioon: S + 2e ® S-2 Erinevad elemendid seovad oma elektrone erineva jõuga. Mittemetalliaatomid seovad elektrone suhteliselt tugevalt ja seetõttu nad tavaliselt liidavad elektrone, kuid võivad ka loovutada. Metalliaatomid seovad elektrone nõrgalt ja seetõttu nad võivad elektrone ainult loovutada. Seega võib elementide elektronide sidumise võime kaudu iseloomustada nende metallilisi ja mittemetallilisi omadusi. 2.6 Ainete liigitamine. Koostise põhjal liigitatakse aineid: Lihtained koosnevad ühest keemilisest elemendist. Lihtainete valemitena kasutatakse vastavate elementide sümboleid. Kaheaatomilistest molekulidest koosnevad O2, H2, N2, Cl2, F2, Br2, I2. Liitained koosnevad mitmest keemilisest elemendist. Aine ehituse põhjal liigitatakse aineid:
ettevõttes, kus kasutatakse netoprintsiipi. 2. Selguse printsiip – mis nõuab tulude ja kulude sellist rühmitamist, et eelarve kõigi tulude päritolu ning kulude eesmärk oleks üheselt määratud. 3. Ühtsuse printsiip – leiab väljenduse kaasühtsuse põhimõttes, mis tähendab, et kõik kulud koondatakse ühte fondi ( riigikassasse) ja kõik kulud tehakse samast fondist. Eesmärgist sõltumatuse printsiip keelab tulude sidumise kuludega e mingite erifondide pidamist. 4. Täpsuse printsiip- eeldab et kulud ja tulud on eelarvesse võetud sellise täpsusega, et eelarve perioodil nad just selliseks kujunevadki. Tegelikult on tulusid ja kulusid väga raske prognoosida, kuna riigitasandil mõjutavad neid paljud erinevad tegurid. Maksutulud sõltuvad majanduse arengust, SKP tasemest, inflatsiooni toimest, Maksu- ja Tolliameti tööst
stiimuli intensiivsus kasvab. Näiteks hämaruses ollakse suutelised märkama selliseid väikesi heleduse erinevusi, mida ereda valguse korral ei erista. 21. Mis on visuaalne agnoosia? Visuaalne agnoosia on võimetus tunda ära visuaalseid kujutisi ja objekte. 22. Kirjeldage tervikuks sidumise Inimene tunneb ära tuttavad ideed tajuteooriatest objektid/keskkonna ning lahterdab need kategooriate kaupa allüksusteks, mida on seetõttu lihtsam kästileda. 23. Mis on ülalt-alla ja alt-üles Ülalt-alla töötluse puhul minnakse tervikult töötluse erinevused? detailidele, kus arvestatakse ka konteksti.
..3 cm sügavusele ja pole taimedele kättesaadav. Tänu keemilisele neeldumisele on kadu mullast tühine (0,5...2 kg/ha). 19. Tähtsamate lämmastikväetiste tootmine, iseloomustus ja kasutamise omapära Lämmastikväetise tootmine põhineb tänapäeval õhulämmastiku sidumisel. Lämmastikväetiste tootmine algas juba XIX sajandi esimesel poolel (tsiili salpeeter 1830 ja ammooniumsulfaat 1840). Murrang tootmisse saabus XX sajandil, kui avastati õhulämmastiku sidumise võimalus algul hapniku, seejärel süsiniku ja lõpuks vesinikuga. Vedelad lämmastikväetised · Vedel ammoniaak 82,3%N. Nõuab transpordil ja säilitamisel vähemalt 30 atm. taluvaid mahuteid ning spets seadmeid mulda viimisel. · Ammoniaagivesi 16-21,5%N. Tuleb säilitada ja mulda viia õhukindlalt. · Silmeti vedelväetis 170-190 g/l N. Jääklahuses on lämmastik peamiselt ammoonium-salpeetrina. Sisaldab peale lämmastiku ka lantanoide, mis mõjuvad
Jan Amos Comenius (1592-1670) oma didaktilises teoses ,,Didactica Magna" rõhutab õppimist läbi erinevate meelte. Jean Rosseau (1712-1784) arendas Comeniuse vaatlusõpetuse põhimõtet ja meeletreenimismeetodeid edasi. John Dewey (1859-1952), Maria Montessori (1870-1952) Celetine Freinet (1896-1966) ja Ellen Key (1849-1926) on pedagoogid, kes rõhutavad samuti kontakti olulisust reaalsusega ning tõstavad esile meeled, loova fantaasia ja käelised tegevused. Teadmiste ja tegevuste sidumise perspektiiv Üheks eelduseks autensele teadus- ja haridustööle on teadmised sellest, kuidas õpitakse tegevuse (praktika) ja mõttetöö (teooria) abil (Molander 1993). Õppimine sotsokultuurilises keskkonnas tähendab õppimist kontekstis, millel on tähendus just selles kultuuris, kus inimene elab (Säljö 2000, 2005). Meid kõiki iseloomustab kollektiivne mälu ja kultuur, milles elame. Õppimist peaks vaatlema, kui osa sotsiaalsest tegutsemisest. See on pidev kogemuste
mitu erinevat mRNA-d, valku. RNA splaising toimub rakutuumas. Splaising toimub splaisosoomides. Transport tuumast tsütoplasmasse on erineva kiirusega. Tuumast tsütoplasmasse pääseb vaid 5% toodetud RNA-st. Tuuma jäämist võib põhjustada lagundamiseks märkimine või tuumast väljumise takistus. Tuumast väljumiseks on vaja 5´ cap struktuuri ja 3´ Poly-A saba + energiat GTP-aas Translatsiooni kontroll Tsütoplasmasse jõudnud mRNA molekulidel on erinev ribosoomide sidumise võime. Võimalik, et osad peavad enne translatsiooni mingi komponendiga liituma. Eri mRNAde järgi sünteesitakse erinev arv valgumolekule ning ka mRNAde eluiga on erinev. Näiteks beeta-globiini mRNA poolestusaeg 17 tundi, kasvufaktorite mRNA poolestusaeg aga 30 minutit. Prokarüootides on mRNA eluiga aga 3 min. Eluiga mõjutavad RNA-sisesed järjestused, AU-rikkad järjestused vähendavad mRNA stabiilsust. 3´UTR lagundamiseks vajalikud signaalid Translatsiooni järgne kotnroll
trantsportida). C) pH regulatsioon (seotud hemoglobiiniga) Hemotokrit- erütrotsüütide mahu suhet vere üldmahtu (%). O2 ja CO2 trantsport oluline, sest erütrotsüüdid sisaldavad hemoglobiini (koosneb 4 heemist ja 4 globiinist ja 4 Fe 2+) Fe seob hapnikku . O2 võetakse kopsust ja hemoglobiin seob selle endaga, kus O2 osarõhk on väoksem, sinna antakse. Hb +4O2 Hb (O2)4. Põhiline O2 sidumise põhjustaja: *O2 partsiaalrõhk, temperatuur, pH. CO2 erutab hingamiskeskust rohkem kui O2. CO2 sidumise protsess on komplekssem kui O2 sidumine.CO2 trantspordi kõrval tuleb sama protsessi abil säilitada vere ja kogu organismi happe-leeliseline tasakaal. Erütrotsüüdid saavad O2 ja CO2 trantsportida, kuna nende kujud on deformeeritavad ja pääsevad läbi kapillaaride. Leukotsüüdid (tuumaga, läbimõõt 7,5 - 20 Mm, eluiga 12 h- mitu aastat) suuruselt ja funktsioonilt erinevad. Leukotsüüte jaotatakse sõltuvalt sellest kas nende tsütoplasma sisaldab graanuleid või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
