ERINEVAD TAASTUSRAVIVAHENDID INIMESE TURGUTAMISEKS Iseseisev töö esmaabis. Õpetaja: Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 1 FÜÜSIKALISED TAASTUSRAVIVAHENDID...................................................................5 1.1 Saun...................................................................................................................................5 1.2 Massaaz.............................................................................................................................6 1.2.1 Klassikaline massaaz..................................................................................................6 1.2.2 Lümfimassaaz..................................................................................................
LUUA METSANDUSKOOL AIAKULTUURID MAITSE- JA RAVIMTAIMED ÕPILANE: SANDRA ARUS KURSUS: MESÕ I LUUA 2010 1 Maitse ja ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens ...
LILLEKASVATUS LÄVENDIPÕHISED TAIMED ELIISABET OJAR ACONITUM NAPELLUS – SININE KÄOKING • Tulikaliste sugukonnast, mitmeaastane. Õitsva taime kõrgus on 50 kuni 150 (200) cm. Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline. ACHILLEA MILLEFOLIUM - HARILIK • Kitsad, mitmel korral jagunenud, RAUDROHI veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Raudrohi on korvõieline ja seega ei koosne suur liitõ...
sellega teisi taga ajama. Et teine kätte saada peab kull tagaaetava rõnga sisse püüdma. Kui on mängijaid palju, siis kinni püütu võtab omale ka rõnga ja hakkab ka kulliks. Kui mängijaid on vähem siis hakkab kulliks see, kes kinni püüti ja teine mängija saab taga aetavaks. Nurkade mäng Osavõtjate arv: Piiramatu Mängu käik: Väljaku, nt korvpalliväljaku neljale nurgale tuleb anda nimed. Näiteks õun, pirn, banaan ja sidrun. Platsi keskele tuleb üks mängija kellel silmad seotakse kinni. Ülejäänud mängijad peavad 15sek jooksul valima endale ühe nurga. Väljaku keskel olev mängija ütleb ühe nurga nime, nt õun ja kõik mängijad kes seal olid on mängust väljas. Võidab see kes jääb viimasena mängu, et mängijad niisama ei kõnniks ühest nurgast teise, siis võib neile anda lisa ülesandeid, nt kui otsajoont pidi vahetad nurka hüppad ühel jalal, kui lähed diagonaalselt siis kikivarvul jne.
ajalehe piirjooni. Pärast kehaasendi või kuju sooritamist volditakse ajaleht voltimisjoone järgi kokku ja asetatakse tagasi kaenla alla. SOSINAPARK KÜLLUSEMAAL Eesmärgid: arendada laste kuulamisoskust ja tähelepanu Vanus: 4 a Osavõtjad: väike rühm Vahendid: kuusekäbid, kivid, sammal, kuuseoksad, taldrik banaani-, õuna-, leiva- ja vorstitükikestega, lahtilõigatud sidrun, apelsin, sibul, kahekaupa ühtemoodi täidetud kaanega plasttopsid (nt riisiterade või kiviklibudega), üks suur lina, 8-10 väikest moosipurki (igaühes natuke liiva ja teeküünal). Mängu käik: Ruumi keskele on laotatud lina. Moosipurgid ja muud vahendid on paigutatud mööda ruumi laiali. Ruumis põleb ainult üks väike lamp. Lapsed istuvad suurel linal ja kasvataja jutustab neile järgmise loo: Te olete kindlasti kõik kuulnud Küllusemaast
- parodontoosi korral määrida igemeid meega mitu korda päevas; - suukoopa haavandite ja villikeste korral panna peale meega immutatud marli või vatt; - mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite korral juua meevett enne sööki (vt eelmine lõik); - kõrgvererõhu korral võtta 3 korda päevas peedi- ja porgandimahla meega (päevas 2 kl lahjendatud mahla segu); - südamekahjustusega kõrgvererõhutõve korral on kasulik lisada klaasile meele 1 sidrun ja naerimahla; - verevaesuse puhul on hea segada mett purustatud jõhvikate või -mahlaga, sobib ka kõrgvererõhu korral (võtta 1 sl segu 1:1 enne sööki 3 korda päevas); - ateroskleroosi pidurdamiseks segada mett kibuvitsa- ja viirpuumarjadest valmistatud tõmmisega (pärast tõmmise kurnamist ja jahtumist 45 kraadini lisada mett); - madala vererõhuga teha purustatud pähklitest ja meest segu 1:1 ja määrida leivale 1 sl;
Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia: Skandinaavia ristiusustamine toimus rahumeelselt 11.saj alguseks on kõik maad võtnud vastu ristiusu vabatahtlikult Skandinaavia romaanikirikutest olulisim LUNDi kirik Lõuna-Root...
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tsellulo...
KEEMIA Mateeria kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi. Keemia teadus ainete muundumisest ning nendega kaasnevatest nähtustest, uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained. Element kogum ühesuguse tuumalaenguga aatomeid. (Aine, mida ei saa keemiliselt enam lihtsamateks aineteks jagada) Keemiline ühend keemiliste elementite ühinemisel moodustuv ühend. Keemiliseks aineks ei loeta sulameid ja muid segusid (nt. õhk). Molekul aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida. Lihtaine moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest (O; Fe, Hg, S). Liitaine koosneb eri...
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga raku...
üleküpsenud puuviljade maitsena. Magusana maitsevad ka tammevaadis küpsemisel tekkinud röstine vannilisus ning veini alkoholisisaldus. Toiduained, milles võib tunda magusat maitset, on mais, puuviljad, herned, kapsas, porgand ja kaalikas. Hapu haput tunneme keele mõlema küljega. See on naturaalne ja tähtis maitsekomponent nii valges kui ka punases veinis. Avaldub maitses värske ja elava happena, mis "äratab" kogu suuõõne. Kõige ehedama hapu maitse annab sidrun. Toiduainetest leidub seda loomulikult enamikus tsitrulistes, õuntes, ploomides, kirssides, kõigis kergemates punastes marjades, granaatõunas ja rabarberis. Enamikus värsketes puuviljades on hapet ja samas ka magusust. Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus Soolane veinis on otsest soolasust leida suhteliselt raske, valgetes veinides ilmneb see pigem värske mineraalsusena, mis on iseloomulik mõnedele serridele. Soolast maitset
nagu ka meisterlikkuse anda edasi esemete t�pseid materiaalseid omadusi, mille nad viisid t�elise virtuoossuseni. �Vaikelu karika, sidruni ja metsp�hklitega laual� (signeeritud ja dateeritud 1663) on tonaalse maalikunsti ja niinimetatud Collieri ontbijt ehk hommikueinete oivaline n�ide, mis j�rgib suurep�raste Haarlemi vaikelumeistrite Pieter Claeszi ja Willem Heda stiili. Pildi k�ik �tegelased� � klaaskarikas, sidrun ja metsp�hklid � moodustavad elava kompositsiooni, millel on aimata inimese �sjast puudutust. Maali �mbritseb tagasihoidlik intiimne �hkkond, luues harmoonilise reaalsuse illusiooni, olles l�biimbunud geselligheit kontseptsioonist, mis k�tkeb endas omadusi nagu �rnus ja s�damlikkus ning eeldab teose vaatlemist kiirustamata. Selle vaikelu lihtsakoelisus ei t�henda ometi, et teosesse ei oleks peidetud
Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused (Marge Mahla) Sissejuhatus Kvaliteetne ja mitmekesine toit on inimese tervise jaoks olulise tähtsusega. Toitumise rolli tervise säilimisel tuleb vaadelda esmatasandi tervishoiuteenuste lahutamatu osana. Raseduse ja imetamise ajal on toiduenergia, vitamiinide ja mineraalainete vajadus tavalisest täiskasvanu vajadusest veidi erinev. Piisav ja tervislik toit on vajalik, et emaüsas arenev noor organism oleks varustatud kõige kasvamiseks tarvilikuga. Veelgi enam vajab tähelepanu aga ema ise, sest paljud tema keha toitainete, mineraalainete ja vitamiinide tagavaradest võivad sellel eluperioodil ammenduda. Soovitustes esitatu järgimisel on tagatud organismi kasvamine ja funktsioneerimine tänapäeva seisukohtade põhjal ja seeläbi väheneb võimalik tasakaalustamata toitumisest tingitud haiguste risk. Kõik tervishoiutöötajad, kes puutuvad tervishoiuteenuste osutamisel kokku rasedate ja imetavat...
valgustingimuste tõttu suuremate lehtedega. Puude all varjus katab maapinda vaid õhuke lehepuru ja rohttaimestik peaaegu puudub. VÄÄRISPUUD Kogu maailma mööblitööstustes hinnatakse kõrgelt ekvatoriaalsetest vihmametsadest pärit väärispuitu. Hinnalisemad puuliigid on punane puu, eebenipuu, tikkapuu, viigipuu jt. KULTUURTAIMED Ekvatoriaalsetes vihmametsades kasvab palju söödavaid taimi ja taimi, mille vilju kasutame maitseainetena, näiteks apelsin, mandariin ja sidrun, banaan, ananass, kookospähkel, mango, kohv, mitmesugused vürtsid, piprad, kakao, kardemon, ingver, kaneel, vanill. Siinsete taimede õli ja ekstrakt on tähtis tooraine ravimite valmistamisel. VIHMAMETSADE MULLASTIK Vihmametsade all on kujunenud peamiselt keemisliselt murenenud lähtekivimile punasevärvilised ferralliitmullad. Igapäevased tugevad hoovihmad uhuvad mulla ülemistest kihtidest toitained välja. Ferralliitmullas sisaldavad vähe huumust. VIHMAMETSADE LOOMASTIK
ning äädika maitsestamisel. Väga hästi sobib kokku kalkuni- ja kanalihaga. Estragon sobib edukalt ka nö äädika-ekstrakti valmistamiseks. Peenestatud estragoni varred ja lehed tuleb segada äädikaga, seejärel lasta paar päeva suletud pudelis seista. Tulemuseks ongi tugeva maitsega äädika-ekstrakt, mida saab kasutada toidu maitsestamiseks. Iseloomusta luuviljalisi ja tsitruselisi puuvilju, nende kasutamine. Tsitruselised puuviljad greip, sidrun Apelsin- Kuna ta on tsitruselistest kõige populaarsem, siis on see meie peamine C- vitamiini allikas. Maitse on mahlane ja hapukas. Apelsini sorte on palju ja neid kasutatakse erinevalt. Ühed sobivad söömiseks, teised marmelaadiks ja kolmandad mahla jaoks. Apelsinis on rikkalikult vitamiini C ja kaaliumi. Laim-Maitselt hapu laim sobib kookide, jäätise, sorbeti, troopiliste kokteilide aga samuti kala, ubade, juurviljasuppide ja kastmete valmistamiseks. Toatemperatuuril säilib umbes
Köögiviljade kasutamisvõimalused toidutegemisel on piiramatud. Peaaegu kõiki köögivilju saab toidutegemisel kasutada värskelt, sügavkülmutatult või konserveeritult. Puuviljad. Puuviljad jaotatakse vilja ehituse järgi: 1) seemneviljalised: õun, pirn jne; 50 2) luuviljalised: ploom, kirss, virsik, aprikoos jne; 3) tsitruselised: mandariin, apelsin, greip, sidrun, laim jne; 4) troopilised ja subtroopilised viljad: banaan, dattel, avokaado, tähtvili, guaav jne. Puuviljade valikul tuleb arvestada, et need oleksid: kahjustusteta, st ei tohi olla muljumiskohti ega riknenuid; erksavärvilised ja meeldiva lõhnaga; paraja küpsusastega: mitte liiga kõvad ega liiga pehmed. Puuvilju kasutatakse kulinaarias värskelt, kuivatatult, konserveeritult. Neid kasutatakse: ▪ eelroogades, ▪ prae lisandina,
Spordiga seotud teenused Casiinomajandus Kaubandus butiiqued, toit, ehted suveniirid Ekskursiooni , retkemajandus Teemaüritused 29. Millistel kellaaegadel pakutakse tööpäevadel hommikusööki Eesti majutusettevõtetes ? Hommikusöök tööpäevadel on 7.00- 10.00 või 8.00- 11.00 30. Millised on rikkaliku hommikusöögi koostisosad ? Piimatooted ( piim, keefir, jogurt), kohvivalik, teevalik, suhkur ja diabeetsuhkur, koor, sidrun, joogivesi, mineraalvesi, mahlavalik, leiva ja saia valik, röstsai, keedisevalik, või ja margariin, juustuvalik, vorstivalik, külma liha ja singivalik, keedumunad erinevate keeduaegadega, kalavalik, puder, omlett või praetud munad, kuumviiner või peekon, toorsalat ja värske köögivili, müsli ja helbed, puuviljavalik, kondiitritooted. 31. Millised on pool rikkaliku hommikusöögi koostisosad ?
TALLNNA ÜLIKOOL Referaat Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks Tarmo Vaarmets KUTTB-1kõ 2013 2 1. Sisukord 1. Sisukord.........................................................................................................................2 2. Eessõna.........................................................................................................................3 2.1. Eesti pärismaised puud.................................................................................................3 2.2. Eesti pärismaised põõsad..............................................................................................3 3. Eesti pärismaiste puuliikide nimestik............................................................................4 3.1. Eesti ...
on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - töövihik õpetajale KORISTAMINE - SEE ON LIHTNE? 1lk on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva ...
En. Valk Rasv. C18:3 KOLESTER. mg Lakt. Kiuda Ret.ekv Vit.D Vit.E Vit.B1 Vit.B2 NIATS.EKV Vit.B6 Vit.B PANT.HAPE Vit.C TUHK Na K Ca Mg P RÄNI Fe kcal g g G mg g g g g g mg mg mg Mg mg 12 g Mg mg G mg mg mg mg mg Mg mg Teraviljatooted. Nisujahu 328 9,9 1,7 0,07 0 67,1 0 3,5 0 0 0,32 0,43 0,05 5 0,08 0 0,5 0 0,44 0,4 150 13 21 100 2 5,2 Rukkijahu 328 10 2,3 0,14 0 65,6 0 13,6 1,1 0 1,63 0,3 0,13 2,7 0,35 0 1,34 0 1,7 1 500 30 110 ...
mida destilleeriti erinevatest kääritistest, olla maitsestatud ega magustatud. Tänapäeval on tootenime schnapps kasutamine märksa laiem, seetõttu võib nende seast leida hulgaliselt nii magustamata, magustatud kui maitsestatud napse alates aquavitist ja kirschwasserist kuni peppermint schnappsini. · Punchil ja punschil on vahe: India päritolu punch on tuntud vähese alkoholisisaldusega segujoogina, mis koosneb reeglina viiest komponendist: vesi, tee, sidrun (mahl), suhkur ja traditsiooniline hindude ürditõmmis arrack. Ka Skandinaavia päritolu punsch oli algselt arracki-põhine kuum jook, mis segati kokku suhkrust, veest ja Jaava saarelt imporditavast kangest ürdinapsist. Kuid 1845. a hakati punschi tootma juba valmisseguna, mida eelistati juua külmalt kuuma tee või kohvi kõrvale ning tänapäeval defineeritakse nii Carlshamns Flaggpunschi, Wasa Punschi
Ühed sobivad söömiseks, teised marmelaadiks ja kolmandad mahla jaoks. Apelsinis on rikkalikult vitamiini C ja kaaliumi. · Laim-Maitselt hapu laim sobib kookide, jäätise, sorbeti, troopiliste kokteilide aga samuti kala, ubade, juurviljasuppide ja kastmete valmistamiseks. Toatemperatuuril säilib umbes nädala, külmikus 1-2 nädalat. Ereda valguse käes muutub laim kollaseks ja kaotab iseloomuliku hapu maitse. Laim võib sügavkülmutada. · Sidrun see on kõige tavalisem tsitrusvili, mis on ovaalse või ümmarguse kuju ja kollase või rohelise värvusega ning sellel on mahlane happeline viljaliha. Sidrunid on väga rikkad vitamiinide poolest ja neid kasutatakse paljudes kergetes jookides nagu näiteks limonaadides. Kala, kastmed (hollandi kaste), kuumad joogid, jäätises · Greip - sobib süüa hommikueineks nii suhkruga kui ilma, eelroana koos
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui vää...
Turbatootmine-kordamisküsimuste vastused 2014 1. Seetõttu vastus sellele, kas vajatakse uut maad põllumajandusliku tootmise jaoks on mitmetahuline: maailmas tervikuna väheneb põllumaa pindala, elanike arv suureneb ja vajatakse rohkem toitu. Suureneb kõrbestumine ja kuni 1 miljardil inimesel on joogivee kvaliteet paha, seda on vähe või puudub sellele juurdepääs. Seetõttu mõõduka kliimaga piirkondades peaks säilitama tootmise. Teisest küljest suureneb saagikus ja ka näiteks Hiina ja India varustavad end ise toiduainetega. Põhjatingimustes on tootmine alati kallim ja väikesema konkurentsivõimega. Kuivendustööd on kallid. Ühe hektari kuivenduse hinnaks ligikaudu võib lugeda 30… 50 tuhat krooni. Ehitiste vajadusel (teed, tammid, pumbajaamad) võib hind veelgi olla suurem. Kui eesmärgiks on ainult põllumajanduslik tootmine, kus kuivenduse tulu ehk enamsaagi realiseerimishind koos tootmiskuludega annab v...
granaatõun, jõhvikas). Eelpool nimetatud toidud tunduvad aga olevat just inimeste igapäevase menüü tavapärased koostisosad. Millest siis toituda, et organism ei muutuks liialt happeliseks? Aluseliste toiduainete tipus on: idud ananass kurk mango maasikas kiivi melon arbuus papaia mustikas vaarikas kapsas seller lehtsalat spargel sidrun laim merelist päritolu taimed redis 32 Keskmiselt aluselised ehk väga sobilikud hoidmaks organismi pH taset tasakaalus on ka paprika, peet, pirn, india pähklid, mandlid, rosinad, suvikõrvits, virsik, õun, banaan ja greip. Nagu näha, on aluselised toidud eelkõige aedviljad, marjad ja puuviljad - vaid neist toitudes ei suuda organism ammutada kõiki elutegevuseks
k. töötlemiseks/mitte võõrk. Vestluse stiil Keel →sümbolid ja nende-vahelised seosed • Väikelaste kõne on algselt iseendale suunatud • Sõnade tähendus on kokkuleppeline → sõna = “sümbol” nt.sõnaga sidrun seostub visuaalne – kollektiivne monoloog: lapse jutus vähe või mitte üldse seost teise lapse öelduga kujutlus, mitte konkreetne sidrun – vanemaks saades- vestlus hakkab rohkem seostuma teiste laste poolt öelduga • Metafoor- tajume midagi, mida vahetult meeltega ei registreeri, semiootiline e.sümbolitega • Jutu ulatus suureneb oluliselt eelkoolieas vahendatud taju (..pea pulki täis.
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS Referaat esmaabis Õpetaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid..................................................................................................6 Saun...........................................
KTUD.RH. küllastatud rasvhapped Toitainete sisaldus tabelis tähendab... C16 palmitiinhape 0 C18 steariinhape MKTA.RH. monoküllastamata rasvhapped PKTA.RH. polüküllastamata rasvhapped C18:2 linoolhape C18:3 linoleenhape VL.KIUDAINED vees lahustuvad kiudained RET.EKV. retinooli ekvivalent NIATS.EKV. niatsiini ekvivalent PANT.HAPE pantoteenhape R% sisaldab x% rasva KLASS E tailiha sisaldus üle 55% KLASS O tailiha sisaldus 40-45% (0.9) söödav osa 90% Sul. sulatatud Rasvas. rasvasusega Toitainete sisaldus tabelis tähendab... vastava toitaine sisaldus antud toiduaines on 0 või minimaalne andmed toitaine sisalduse kohta antud toiduaines puuduvad ENERGIA (kcal) ENERGIA (kJ) ...
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi-...
NIKKEL,µg 5 5 55,8 60 35 40 KROOM, µg 2 2 2,8 3 2 2 FLUOR,µg 9 10 16,7 18 9 10 JOOD, µg 0,5 0,5 0,9 1 0,435 0,5 SELEEN,µg 0,465 0,5 0,93 1 0,087 0,1 Apelsin, Apelsin Sidrun Mandariin, Mandariin koorega (0,71) koorega (0,75) ENERGIA, kcal 35,4 50,6 20,2 34,3 45,7 ENERGIA, KJ 148,3 211,6 84,5 143,4 191,2 VESI, g 62 87 89 66 88 VALGUD, g 0,5 0,7 1,1 0,5 0,6 RASVAD, g 0,1 0,2 0,3 0,15 0,2
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused mää...
Prato: suurem ala kaetud muru või niidutaimedega. Viljapuuaeda ja "metsa" defineerisid neis kasvavad taimed, mitte nende kuju või paigutus hoonete või reljeefi suhtes. Metsas kasvasid metsapuud, viljapuuaias viljapuud. Puud olid tihti istutatud sirgetesse ridadesse või quicunx- mustris: neli puud ruudu nurkades ja üks keskel. Leidus ka looduslikku paigutust. Viljapuuaed: granaatõun, õun, pirn, kirss, ploom, apelsin, sidrun, virsik, aprikoos, mandel, sarapuu, kreeka pähkel, pistachio jt. Pookimine oli tavaline. Bosco, boschetto: küpress (Cupressus), mänd (Pinus sylvestris, Pinus pinea), kadakas, tamm (Quercus ilex jt), loorber, vaher, jalakas, kastan (Castanea sativa), plataan (Platanus orientalis), pöök, Larix, saar, oliivipuu, jugapuu jt Metsa variandid: Vigna = park, muutmata pinnamoega, osaliselt loodusliku taimestikuga, mida läbisid sirged teed (avenüüd), osalt ka diagonaalsed ja radiaalsed
12. „võti“ 13. „pall“ D Tähelepanu ja arvutamine Iga õige vastus annab ühe punkti 230 14. Arvutage: 100-st lahutada 7, õige: 93 15. ... lahutada 7, 86 16. ... lahutada 7, 79 17. ... lahutada 7, 72 18. ... lahutada 7. 65 E Mälu 19. Millised olid need kolm sõna, sidrun mida pidite varem kordama? võti pall F Kõne 20. Mis see on? Näidake pastakat 21. Mis see on? Näidake kella G Fraasi kordamine 22. Korrake: „Palun mitte kuisid ega agasid.“ H Sõnaliste käskluste täitmine 23. Võtke see leht paremasse kätte. 24. Murdke see keskelt kokku. 25. Asetage see põrandale. I Kirjalike korralduste täitmine 26
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
