loodusseadus-looduse nähtuste juures esinev seaduspärasus, mida kinnitavad katsed ja selgitab teooria pseudoteadus-libateadus on ideede kogum mis esindab end kui teadust, kuid samas ei ole seda makroelemendid(süsinik,vesinik,lämmastik,hapnik,fosfor,väävel) mikro(kaltsium,naatrium,kaalium,magneesium,kloor,) hapnik-toitainete lõhustamine,vesinik-vesiniksidemedühendis palju vesinikku=energiarikas,lämmastik-esineb valkudesnukleiinhapetes,fosfor-energiarikaste sidemete moodustamine,väävel-keemilisi reaktsioone tegevates ensüümides. kaltsium-luude tugevus,vere hüübimine,reg vett,lihaste kokkutõmbumine naatriumkaalium-tagavad raku norm veevahetuse,annab rakkudele laengu,reg närviimpulsside teket,reg ainete transporti rakkuvälja fluor-hammaste areng,kaitseb hamabaemaili jood-kilpnäärme töö,valkude süntees,väikelaste kasv magneesium-reg südamelihaste tööd, raud-hapniku sidumine organismiga,annab verele punase värvuse
elektrofiil ühend või osake, millel on elektrofiilne tsenter nukleofiil- ühend või osake, millel on nukleofiilne tsenter reaktsioonitsenter- aatom või aatomite rühm, mis osaleb ning muundub reaktsiooni käigus lahkuv rühm- rühm, mis tõrjutakse välja asendusreaktsioonid asendiisomeeria- tuleneb funktsionaalsele rühmade erisugusest paigutusest ühesuguse süsinik- ahelaga molekulides ahelaisomeeria- tuleneb süsiniku aatomite vaheliste sidemete erisugusest järjestusest süsinikahelas nukleofiilne tsenter- aatom, millel on vaba või osaliselt vaba elektronipaar ning neg laeng või elektrofiilne tsenter- aatom, millel on tühi või osaliselt täitmata orbitaal ning pos laeng või nukleofiilne asendus- reaktsioon, mille tulemusena elektrofiilse tsentri juures üks nukleofiilne rühm asendub teisega elektrofiilne asendus- reaktsioon, mille tulemusena nukleofiilse tsentri juures üks elektrofiilne rühm asendub teisega
Makroelemendid e. põhibioelemendid-C, H, O, N, P, S: ligikaudu 98% org. kogumassist. (mittemetallid). Mesoelemendid-(Na, K, Mg, Ca, Cl) leidub org. ~1,5% Mikroelemendid-org. vajab väga väikestes kogustes(I, Co, Si, B, Zn, Cu)~0.00...%. Makroelemendid... Süsinik-kõik organismid koosnevad C ühenditest-annab püsivaid keemilisi sidemeid Vesinik-osaleb stabiliseerivate sidemete loomisel Hapnik-65-75%, massilt suurem osa-hapnik oksüdeerib rakkudes toitained Lämmastik-esineb valkude aminohapetes-osaleb H sidemete tekkes. Fosvor-esineb nukleiinhapate koostises-moodustab makroenergilisi sidemeid Väävel-leidub kahes aminohappes-moodustab valke stabiliseerivat ühendit. Naatrium-leidub loomorgan.-reguleerib org. veerežiimi. Kaalium-leidub eriti taimorg.-reguleerib org. veerežiimi. Kaltsium-on osa luu- ja kõhrkoest-osaleb vere hüübimisel
Eksotermiliste reakts ( sidemete tekkel, osakesed lähevad üle püsivasse olekusse ja energia eraldub). enargia eraldub, endotermilistes reakts.( sidemete katkemisel, tuleb kulutada energiat ja tekkinud osakestel on ebastabiilne olek) Energia neeldub. KOVALENTE SIDE- aatomite vaheline side, mis tekib ühise elektronpaari abil. MITTEPOL. KOV. SIDE- esineb sarnaste mittemetalliliste elementide aatomite vahel. H 2O, CL2, O2, Br2. POLAARNE KOV. SIDE- esineb erinevate mittemetalliliste elementide aatomite vahel. HF, HCL, SO 3, H2O. ELEKTRON.- isel. Elemendi aatomi võimet siduda elektrone. RÜHMAS En kahaneb, siis
Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus. Tulenevalt gammakiirguse poolt kantavast suurest energiast tekitab gammakiirgus eluskudedele suuri kahjustusi. Gammakiirgus on ioniseeriv kiirgus. 5. Be+n=?+alfa 6. Tuumareaktsioonide tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Muutumatuks jääb koguenergia. Keemilise reaktsiooni käigus tekib ühest või mitmest keemilisest ainest keemiliste sidemete katkemise ja/või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti). Muutumatuna püsivad aatomituumad. 7. Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks./ Seoseenergiaks nim energiahulka, mis tuleb kulutada selleks, et lahutada aatomi tuum selle koostisosadeks. 8. Massidefekt on tuuma moodustavate nukleonide masside summa ja selle tuuma massi vahe. 9.Kõrge temperatuur ja kõrge rõhk. 10
hallutsinatsioonid 10% - pöördumatud muutused organismis 15-12% - surm (veri on niivõrd “paks”, et süda ei suuda tagada normaalset vereringet) Hüdrofiilsus – ainete omadus lahustuda vees Hüdrofoobsus – ainete omadus mitte lahustuda vees Hüdratatsioon – keemilise ühendi füüsikaline või keemiline liitumine veega Dehüdratsioon – vee kaotus Hüdrolüüs – keemiliste sidemete lõhkumine vee molekuli toimel (keerulisemast lihtsamaks) Vee dissotsiatsioon e vee dissotsieerumine – vee molekuli lõhkumine ioonideks Vee ülesanded elusorganismis: 1. Rakkude sisekeskkond ja rakuvaheruum 2. Lahustumine ja elektrolüütiline dissotsatsioon, ensüümreaktsioonid 3. Transport 4. Jääkainete eemaldamine 5. Termoregulaator 6. Kindel ph ja osmootne rõhk (turgor) 7. Biovedelike peamine koostisosa 8
FUNKTSIONAALSED RÜHMAD Radikaal ja funktsionaalne rühm Radikaal (R) orgaanilise ühendi põhiskelett: ·Süsinikuahel ·Stabiilne heterotsükkel Funktsionaalne rühm (Y) heteroaatomid või heteroaatomite rühmad Funktsionaalse rühma koosseisu loetakse ka C aatom, mis on heteroaatomiga ühendatud kordsete sidemete kaudu Orgaanilised ühendid võivad olla: · Lihtfunktsioonilised · Mitmefunktsioonilised Radikaalid - süsivesinikahel Süsivesinikahel: · Küllastunud · Küllastumata · Hargnenud · Hargnemata · Tsükliline Radikaalid küllastunud süsivesinikahel Küllastunud ahel ei esine C=C kaksiksidemeid C aatomite arvu järgi: · Pika ahelaga üle 12 C · Keskmise ahelaga 4 kuni 12 C · Lühikese ahelaga alla 4 C Radikaalid küllastumata süsivesinikahel
keemia väärisgaaside aatomitle on väliskihise enamasti 8 elektroni ehk, nn elektronkett. Ühiste elektronpaaride moodustamine või elektronide litmine- loovutamine sab toimuda kemilisetes reaktsioonides. Keemiline reaktsioon on protsess milles tekivad või katkevad keemilised sidemed. Keemiliste sidemete tekkel alati eraldub keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. Iga süsteem püüab võimaluse korral minna üle kõige madalama energia olekusse nn. Energia miinimumi printsiibile. Rekatsioonil eralduvat või neelduvat energiat nim. Reaktsiooni soojusefektiks ja täh. Sümbol H. Oktetprintsiip- kui elemendid püüavad saada väliskihi 8 elektoni liitmis või loovutamisel. Termokeemiline võrrand- on reaktsiooni võrrand kus o märgitud eralduv või nelduv soojushulk.
Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut Kodutöö D-2 D'Alembert'i printsiip Variant 19 Õppejõud: Jüri Kirs Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Kuupäev: 02.12.09 Tallinn 2009 1. Ülesande püstitus Leida sidemete A ja B reaktsioonikomponendid ja jõud vedrus. z B E O y m = 40 kg A 60° l = 60 cm
Indikaator ALUSELINE NEUTRAALNE HAPPELINE Lakmus sinine lilla punane Fenoolftaleiin vaarikapunane värvusetu värvusetu Metüüloranz kollane kollane punane Energia kulub = neeldub = sidemete lõhkumine = ENDOTERMILINE Energiat vaja = eraldub = sidemete tekkimine = EKSOTERMILINE
Hapnikul on tugevamad mittemetallilised omadused kui vesinikul ning hapniku aatom tõmbab ühiseid elektronipaare tugevamini enda poole. Sellepärast tekib hapniku aatomil väike negatiivne osalaeng ning vesiniku aatomitel väike positiivne laeng. (Vee molekuli hapnikupoolne osa on nagatiivseks pooluseks, vesinikupoolune osa on positiivseks pooluseks). KNO3 lahustamisel vees lahus jahtub sellepärast, et tahke aine lahustumisel vees esineb osakestevaheliste sidemete katkemine lahustuva tahke aine kristallis, millega kaasneb soojuse neeldumine (endotermiline protsess). NaOH lahustamisel vees lahus soojeneb sellepärast, et aine lahustumisel vees seostuvad aineosakesed vee molekulidega ehk hüdraatuvad. Nii nagu keemiliste sidemete tekkimine, on ka hüdraatumine protsess, millega kaasneb soojuse eraldumine (eksotermiline protsess). Kaks võimalust, kuidas muuta küllastumata lahus küllastunud lahuseks: 1)lisada aineid, 2)madaldada temperatuuri.
7) Elektronorbilaatlide teooria orbitaal on elektronide jaotustiheduse kuju, kus 'elektronide liikumist iseloomustavate lainete amplituud, faas(+ või -), sõlmpindade kuju' on suur, seal elektroni esinemise tõenäolsus on kõrge ja vastupidi.Elektronorbitaale kujutatakse summaarse tõenäolsuse piirkondadena, mis hõlmavad kuni 99% ruumist, kus elektron võib esineda. Orbitaalide kuju ja energia võimaldavad selgitada ka aatomite vahel toimivaid jõudusid ja keemilise sidemete omadusi molekulis. II RÜHM 1) Teadmised vanas Egiptuses Kasutati paljusid keemilisi muundumisi:keraamika, kääritamine, värvid, kulla eraldamine jm. Egiptlased tundsid kulla metallurgiat, hõbeda saamist(sulamist pliiga), vaske ja pronksi, rauda, pliid, elavhõbedat, klaasi(liiva sulatamine taimse tuhaga), rasv+taimetuhk=seep, kangaste värvimine(taimsed ja loomsed värvid), nahaparkimine(soola, lubjaga), paljud medikamendid, toiduainetehnoloogia (teraviljaleib, õlu,
1. Mis on sulamine? Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse. 2. Mida nimetatakse sulamistemperatuuriks? Temperatuuri, mille juures aine sulab, nimetatakse selle aine sulamistemperatuuriks. 3. Kirjelda aine sulamist. · Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus · Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurde saadud soojussiseenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks. 4. Mis on tahkumine? Tahkumine on aine muutumine vedelast ainest tahkesse olekusse. 5. Kirjelda aine tahkumist. · Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikkuse asendi · Vabaneb soojushulk · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu äraantud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete moodustamiseks. 6. Mida näitab sulamissoojus? Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub/eemaldub 1 kg sulamiseks või tahkumiseks.
Molaalsus ehk molaalne kontsentratsioon – näitab lahustunud aine moolide arvu ühe kilogrammi lahusti kohta nlahus Valem: Cm = mlahusti n – 1 mol m – 1 kg Lewis'e struktuurid – harjutan!!!, molekuli elektronasetus ja ruumiline struktuur, nimetused ja sidemetevaheliste nurkade väärtused, resonants ja resonantsstruktuurid A X n Em VSEPRi valem: Lewis'i okteti reegel: kovalentsete sidemete moodustamisel saavutavad aatomid väärisgaasi elektronkonfiguratsiooni, jagades selleks vajaliku arvu elektronipaare. Formaalne laeng – q = V - (2L+S) , milles q= formaalne laeng; V= valentselektronide arv vabas aatomis; L= elektronipaaride arv; S= sidemete arv ühendis Molekulorbitaali diagrammi joonistamine - O, F, Ne jaoks ühte moodi, teised teisiti. Kui töös on mõni
selle ühendi energeetiline väärtus). Sellepärast on nt lipiidid energiarikkamad kui süsivesikud. C,O,H kuuluvad kõikide biomolekulide koostsesse. N (lämmastik) - on põhiliselt aminohapetes, nukleiinhapetes ja heterotsüklilistes lämmastiku-ühendites. Ta on süsinikskeleti täiendav, tugevdav ja mitmekesistav element. Kui tsüklilistes ühendites C asendub N-ga, siis selle ühendi aromaatsus säilub. See on näha lämmastikaluste puhul. Osaleb H sidemete tekkes ja leidub teda nukleotiidides, aminohapetes ja heterotsüklilistes ühendites (taimede sekundaarse ainevahetuse produktid ja loomadele aktiivse bioloogilise toimega). Alkaloidide baasil narkootilised ained (enamik looduslikke). P (fosfor) - on oluline koht organismi energiavahetuses. Kaks põhirolli: Ühendid on võimelised eriliselt energiarikkaid sidemeid moodustama (makroergilised sidemed, nt ATP). Ühe sideme lagunemisel hüdolüütiliselt vabaneb u 40kJ energiat.
5) automaatpipett 6) vatt 7) KBr plaadid 8) gaasiküvett 9) spektofotomeeter 11) kummikindad 12) vaakumpump Töö eesmärk: Määrata ära uuritavate ainete puhtus Meetodi olemus 1)Infrapunane spektroskoopia on analüüsimeetod, mis lubab (osaliselt) identifitseerida või tõestada ainete struktuuri (eeskätt iseloomulike neeldumismaksimumidega funktsionaalrühmad). 2) See põhineb sobiva sagedusega IP-kiirguse neeldumisel aines, mille tulemusena kasvab vastavate sidemete võnkumise amplituud (molekul läheb üle kõrgemasse võnke- ja rotatsioonolekusse). 3) IP kiirguse toimel ergastuvad vaid nende sidemete võnkumised, kus toimub dipoolmomendi muutus. Katse kirjeldus: Tahke aine spektri mõõtmine Tableti valmistamine 1) Kaaluda kaalumispaberil 70-80 mg KBr 2) Viia kaalutud KBr ahhaatuhmrisse 3) Lisada sinna spaatli otsaga (~1mg) uuritavat ainet 4) Saadud segu peenestada ning segada uhmrinuia abil peeneks
Elektronegatiivsus suurendab tabelis alt üles ka vasakult paremale. 12. Polaarne kovalentne side tekib erinevate mittemetalli aatomite vahel. 13. Polaarne aine aine, mis koosneb polaarsetest molekulidest. Mittepolaarne aine aine, mis koosneb mittepolaarsetest molekulidest Polaarsed ained lahustuvad paremini polaarsetes lahustites. Mitte- polaarsed ained mittepolaarsetes lahustites. Molekuli polaarsus sõltub: a) sidemete polaarsusest b) sidemete paiknemisest molekulis 14. Iooniline side tekib erinimelise laenguga ioonide tõmbumisel Metall - + Mittemetall + 15. Iooniline side tekib metalli ja mitte metalli vahel. Mida vähem on metallilisi omadusi, seda suurem on elektronegatiivsus. 16. Ioonvõre moodustavad kristallvõre keskmes asuvad ioonid, mis moodustavad korrapärase ruumilise struktuuri. 17. Katiooni raadius on väiksem aatomi algsest raadiusest. Aniooni raadius on suurem aatomi algsest raadiusest.
Jalavaevusi saab leevendada 60% juhtudest jalavalu raskendab käimist Vaevusi vähendavad erijalatsid või spetsiaalne ortopeediline abivahend Olenevalt probleemist jalal saab seda ennetada, kui kasutada õigeid jalanõusid ja selleks ettenähtud ortopeedilisi abivahendeid Lampjalgsus ehk lamppöidsus Kõige sagedasem jalakujumuutus, mille areng algab lapseeas, esineb lapseeas 20% täiskasvanutest Pöia piki ja ristivõlv moodustavad jalale vastupidava elastse toese Võlvi säilitavate sidemete ja lihaste nõrgenemisel kui ka ülekoormamisel ( nt ülekal, kaasasündinud sidekoe nõrkus ) võlvid lamenevad ( langevad alla ) pärast kestvad kõndimist, seismist põhjustab lampjalg valusid Lamenenud pöiavõlvi hoidmiseks norm kõrgusel kasutatakse tallatugesid jalatsis pidevalt Tallatugi vabastab valudest ja väldib jala edasist deformeerimist Piki ja ristivõlvi toetus ¾ mõõduga mahuvad erinevatesse jalanõidesse materjal plastmass, nahk ristivõlvi toetus
Lahustumisel soola kristall jaguneb hüdraatunud ioonideks Aine lahustub vees seda paremini, mida tugevamini tema osakesed hüdraatuvad Tugevad happed või alused esinevad vesilahuses ainult ioonidena. Nõrgad happed või alused osa molekulidest jaguneb lahustumisel ioonideks Soolad, mis lahustuvad vees esinevad vesilahuses ainult ioonidena. Aine lahustumisel vees soojus mõnel juhul eraldub, mõnel neeldub. Aineosakeste seostumisel veega soojus eraldub( vist ). Osakestevaheliste sidemete katkemisel kristalse aine lahustumisel soojus neeldub. (Enamiku tahkete ainete lahustumine vees on endotermiline ja ülekaalus on energia neeldumine kristallivõre lagunemisel) Hüdraatumine on eksotermiline siis kui ülekaalus on soojuse eraldumine Hüdraatumine on endotermiline siis kui ülekaalus on soojuse neeldumine kristallivõre lagunemisel. Tahkete kristalsete ainete lahustumisel vees energia enamasti neeldub sest kui aine lahustub veega siis see põhjustab osakestevaheliste sidemete
2 2 kaks paaristumata elektroni(2s 2p ), aatomi ergastamisel tekib ergastatud süsiniku aatomis neli 1 3 paaristumata elektroni (2s 2p ). Seetõttu võib süsiniku aatom ühineda nelja vesiniku aatomiga, millel igaühel on üks paaristumata elektron. Aatomite ergastamiseks on vaja kulutada energiat. Seetõttu on ergastumine võimalik üksnes juhul, kui energiakulu kompenseeritakse uute, täiendavate sidemete tekkel eralduva energiaga. Aatomi paaristumata elektronide arv muutub ka siis, kui aatom loovutab või seob elektrone. Näiteks, kui lämmastiku aatom + loovutab ühe 2selektronidest, muutub ta iooniks N . Doonoraktseptor mehhanism Kovalentne side ei moodustu mitte ainult üheelektroniliste orbitaalide kattumisel, vaid ühe aatomi kaheelektronilise orbitaali (doonori) ja teise aatomi vaba orbitaali (akseptori) kattumisel
Extensor digitorum longus muscle = pikk sirutajalihas (teistele varvastele) Anterior talofibular ligament = eesmine kontsluu side Metatarsal bones = pöiavõlvi luud Hüppeliigeste nikastus Hüppeliigese nikastus on küllaltki sageli esinev trauma. Enamesinevaks (90%-l juhtudest) vormiks on inversioonvääne, mis kaasneb labajala liigse sissepöördumisega. Terminiga vääne tähistatakse hüppeliigest ümbritsevate pehmete kudede: sidemete ja lihaskõõluste vigastust. Liigeste sidemed on kiulise ehitusega. Nikastuse momendil venitatakse sideme kiud välja ja tulemuseks on täielik või osaline sidemerebend. Viimase korral on rebenenud vaid osa kiududest. Side kaotab teatud osa oma tugevusest, kui palju, sõltub rebendi raskusastmest. Inversiooni korral pöördub labajalg sissepoole (teise jala poole) ja kogu keha raskus toetub labajala välisküljele, külgmised sidemed venituvad ja rebenevad.
Temperatuur temperatuuri tõstmisel reaktsiooni kiirus kasvab (osakeste energia suureneb). Katalüsaator aine, mis kiirenab reaktsioone. Reaktsioonide kiirenemist katalüsaatori mõjul nimetatakse katalüüsiks (reaktsioonis katalüsaatori kogus ja koostis säilib). *Inhibiitor aine, mis takistab/aeglustab reaktsioonide kiirust. 2.Energia muutus keemilistes reaktsioonides Eksotermiline reaktsioon reaktsioon, milles energia eraldub (keemiliste sidemete tekkimisel energia eraldub). Endotermiline reaktsioon reaktsioon, milles energia neeldub (keemiliste sidemete lõhkumisel energia neeldub). 3.Kütused ja kütteväärtused Kütus kütusena võib kasutada igasuguseid ühendeid, mille koostises on mõni madala OA'ga element, mis võib kergesti oksüdeeruda. Tavaliselt kasutatakse kütusena süsinikuühendeid, sest seda leidub palju. Gaasilised, tahked, vedelad kütused gaasilised ja vedelad kütused ei tekita jääke. Neid
Kordamine kontrolltööks: Alkaanid 1. Keemiliste sidemete arv koos põhjendusega. C- 4, sest viimasel kihil 4 vaba elektroni. P- 5, sest tal on tal on viimasel kihil 3 vaba elektroni > saab moodustada 5 sidet. 2. Hüdrofoobsus vett tõrjuvad ained (Nt. Rasvad, alkaanid, eeter) Hüdrofiilsus vett armastavad ained (Nt. Alkoholid, suhkrud, soolad) 3. Isomeeria. Joonistada! Põhjendada keemistemperatuuri ja tihedust! Mida suurem on alkaani molekulmass, seda kõrgem on tema sulamis- ja
· Temperatuurist · Rõhust Sulamine ja tahkumine · Aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse · Aine üleminek vedelast olekust tahkesse olekusse Sulamisel · Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus kulub energiat soojushulk) · Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurdesaadud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks Tahkumisel · Toimub sulamisele vastupidine protsess · Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikuse asendi · Vabaneb soojushulk · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu äraantud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete moodustamiseks Sulamis/tahkumis/soojus · Massiühiku aine (m) · Näitab, kui suur sulamisel/tahkumisel soojushulk kulub/eraldub
Joonis 12.2 Priit Põdra, 2004 179 Tugevusanalüüsi alused 12. STAATIKAGA MÄÄRAMATUD KONSTRUKTSIOONID Deformatsioonide võrdlemise võte = seosed deformeerunud tarindi eri osade deformatsioonide vahel Sidemete kõrvaldamise võte: · kõrvaldatakse kõik liigsidemed (tekib staatikaga määratud struktuur ehk põhiskeem); · arvutatakse põhiskeemi iga liigsideme rakenduspunkti (mõtteline) siire; · iga liigsideme rakenduspunkti siire kompenseeritakse vastava reaktsiooniga. Meetodi valik sõltub konkreetsest ülesandest 12.1.2.1. Deformatsioonide võrdlemise võte
Mehhanism kehade tehissüsteem, mille ülesandeks on teisendada sisendlüli liikumine mingi teise lüli soovitud liikumiseks (väljundi liikumiseks). Varb-, hammas-, hõõrde-, kiil-, kruvi-, nukk-, painduvate lülidega mehhanismid. Ruumis vabalt liikuval kehal on kuus vabadusastet: kolm rotatsiooni, kolm translatsiooni. Kindemaatiline paar eksisteerib kui sidemete arv ( s=1...5 ). Kui s=0, siis kehad on vabad, kui s=6, siis kehad on liikumatult ühendatud. Masin mehaanilist liikumist rakendav seadeldis materjalide, energia või informatsiooni muutmiseks. Kindemaatiline paar kahest elemendist koosnev lülide suhtelist liikumist võimaldav ühend. Madalpaar elementide vaheline puutepind on lõpliku suurusega; pööratavad, st. ei ole tähtis kumb element on kinnistatud, liikumine ei muutu sellest
doonor-aktseptorside – üks sideme partneritest annab mõlemad sideme elektronid doonor – aatom, mis annab sideme moodustamiseks kaheelektronilise orbitaali aktseptor – aatom, mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitaali sideme küllastatavus – üks aatom saab moodustab vaid teatud arvu kovalentseid sidemeid valents – aatomi poolt moodustatud kovalentsete sidemete arv antud ühendis (aatomi valents pole kindel suurus, sõltub ühendist). nt BH3 – valents booril on 3; H2O – valents hapnikul on 2. valentselektronide arv võrdub A rühmades rühmanumbriga maksimaalne kovalents – maksimaalne kovalentsete sidemete arv, mida antud elemendi aatom põhimõtteliselt moodustada saab. 1. perioodis – 1 (H) 2. perioodis – 4 (B, C, N) 3. perioodis – 6 (S, Si, Cl)
Need rühmad polariseerivad endaga seotud asendajaid ja omandavad negatiivse osalaengu. · +I tüüpi ehk elektropositiivsed asendajad on vesinikust väiksema elektronegatiivsusega. Need rühmad polariseeruvad elektronegatiivsete asendajate mõjul ja omandavad positiivse osalaengu. 6) Mis vahe on polaarsel ja mittepolaarsel konjugatsioonil? KONJUGATSIOON ON RESONANTSI ALAMLIIK! Mittepolaarne konjugatsioon on sidemete kordsuse osaline või täielik ühildumine -elektronpaaride ümberjaotamise tulemusena. See põhineb p-elektronide võimel moodustada sidemeid mitme naaber -elektroniga ja jääda osaliselt vabaks. Mittepolaarse konjugatsiooni ilmnemiseks vajalik delokaliseeritud orbitaal moodustub juhul kui omavahel on ühendatud vähemalt kolm paralleelsete p-orbitaalidega aatomit.Tugevat stabiliseerivat toimet avaldab mittepolaarne konjugatsioon aromaatsetes ühendites.
KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS JA TASAKAAL Martin Saar GAG 2007 1. REAKTSIOONI TÜÜBID · ÜHINEMISREAKTSIOON 2 Mg + O2 2 MgO Na2O + H2O 2 NaOH · LAGUNEMISREAKTSIOON Ca(OH)2 CaO + H2O CaCO3 CaO + CO2 · ASENDUSREAKTSIOON 2 Na + 2 HCl 2 NaCl + H2 · VAHETUSREAKTSIOON NaOH + HCl NaCl + H2O 2. ENERGIA REAKTSIOONIS · EKSOTERMILINE Energia eraldub, H < 0 Tavaliselt ühinemisreaktsioonid · (Lahustumisel: hüdraatumine ehk aineosakeste seostumine vee molekulidega (sidemete teke)) · ENDOTERMILINE Energia neeldub, H > 0 Tavaliselt lagunemisreaktsioonid · (Lahustumisel: kristallivõre lõhkumine (sidemete katkemine)) 3. REAKTSIOONI KIIRUS · Keemilise reaktsiooni kiirus näitab ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud või reageerinud ainehulka (moolides). mol/dm3s Reaktsiooni kiiruse kasvu põhjustavad tegurid: · Tem...
Võimalusel külmkompress. Mitte eemaldada võõrkehi ega verest läbiimbunud sidet. Põrutus Kudede ja organite vigastus, kus kattekoed on terved. Põhjuseks otsene löök või kokkupõrge. Esineb valu, turse, verevalum. RICE põhimõte (vt kinniste vigastuste esmaabi), valuvaigisti. Laste lihased on rohkem vaskulariseeritud ja seetõttu tekivad põrutuse tagajärjel hematoomid kergemini. Nikastus ehk liigesesidemete venitus Liigest ümbritseva liigesekihnu ja liigest tugevdavate sidemete tugev venitus, mis tekib harilikult väänamise tagajärjel. Võib esineda sidemete osaline või täielik rebenemine ning verevalumid liigeseõõnde või liigest ümbritsevatesse kudedesse. Põhitunnuseks on valu, mis tugevneb liigutamisel ja liigesele toetumisel. Liigese piirkond tursub, valu tõttu on liigutused piiratud. Esmaabis RICE põhimõte. Hüppeliigese sidemete vigastus Enim levinud äge spordivigastus. Sageli vigastuvad hüppeliigese välimisel
9-B Hanna-Liisa Hannus 2014/15 õa. Rühihäired kujunevad: • Seistakse ja istutakse vales asendis • Mittepüsivad kehahoiud • Liigutakse vähe • Raskuste kandmine ühel õlal • Magatakse kõrge peaalusega Halba rühti iseloomustab: • Lõtv kehahoid • Lihased nõrgemini arenenud • Pea langetatud või ettepoole suunatud Võimalikud tagajärjed • Peavalu • Tekib pinge ja selg väsib ruttu ära • Suureneb lihaste ja sidemete koormus • Takistab südame ja kopsude normaalset talitlust • Inimene vajub küüru
o o Väga püsiv 8 elektronist koosnev konfiguratsioon 3. Süsinik · Sp3 tetraeedriline süsinik o Nurk on 1090 o 4 üksiksidet, kõik on sigmasidemed · Sp tasandiline ehk planaarne süsinik 2 o Nurk on 1200 o Üks kaksik side ja kolm üksiksidet o Kaksiksidemel üks side , teised · Sp lineaarne süsinik o Nurk sidemete vahel 1800 o Üks kolmikside ja üks üksik side o Kolmiksidemel 2 sidet on , ülejäänud Alkaanid 1. Üldine · Orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest, on süsivesinikud. · Ainult tetraeedrilise süsinikke sisaldavad süsivesinikud on alkaanid. o Alkaani süsinikahelas on kõik aatomid omavahel seotud -sidemete kaudu
keemilise elemendiga või nende rühmaga). 3. Süsiniku, vesiniku, hapniku, halogeenide ja lämmastiku aatomi ehitust. SÜSINIK: C: +6| 2)4) 1s2 2s2 2p2 ergastumine 1s2 2s1 2p3 4 paardumata elektroni, järelikult moodustab 4 sidet. Süsinik on nelja valentne HAPNIK: O: +8|2)6) VESINIK: H: +1| 1) LÄMMASTIK: N: +7|1)6) 4. Mis on valents? Aatomi omadus keemiliselt siduda teisi aineid (moodustada sidemeid). Valentsi arvuline väärtus võrdub moodustuvate sidemete arvuga. Vastavalt tekkivate sidemete arvule nimetatakse sidet üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeks. 5. Mitme valentsed on orgaanilistes ühendites C, H, O, halogeenid (F,Cl,Br,I) ja N ning millised on nende valentsmudelid? H-1 O-2 N-3 C-4 halogeenid-1 6. Mis on kovalentne side? Mitmekordne võib see olla? Kovalentne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. 7. Millist süsinikku ja miks nimetatakse tetraeedriliseks, tasandiliseks e. planaarseks ja lineaarseks?
- Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 3 Punktid: 1 Millised järgmistest protsessidest on isevoolulised ( G < 0) ainult entroopiafaktori (S) arvel? Vali üks või enam vastust. a. 2 Na (t) + 2 H2O (v) <=> 2 NaOH (l) + H2 (g) b. 2 SO3 (g) <=> 2 SO2 (g) + O2 (g) c. MgCO3 (t) <=> MgO (t) + CO2 (g) d. N2 (g) + 3 H2 (g) <=> 2 NH3 (g) - Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 4 Punktid: 1 Millised järgmistest väidetest on õiged? Vali üks või enam vastust. a. Keemiliste sidemete tekkel entroopia kasvab b. Keemiliste sidemete tekkel entroopia kahaneb c. Ainete segunemisel entroopia kasvab d. Ainete segunemisel entroopia kahaneb - Õige Selle esituse hinded 1/1. Millistes järgmistest protsessidest on S < 0? Vali üks või enam vastust. a. Fe (t) + H2SO4 (l) <=> FeSO4 (l) + H2 (g) b. 2 KNO2 (t) + O2 (g) <=> 2 KNO3 (t) c. CaO (t) + H2O (v) <=> Ca(OH)2 (l) d. 6 CO2 (g) + 6 H2O (v) <=> C6H12O6 (l) + 6 O2 (g) - Õige Selle esituse hinded 1/1. TEINE PROOV
8. Liigutakse vähe 9. Magatakse kõrge peaalusega 10.Raskuste kandmine ühel õlal 11.Mitte püsivad kehahoiud 12.Seljavalu Head rühti iseloomustab: • Hoiab ära väsimuse teket • Hoiab ära pinge ja ülekoormusega seotud probleemid • Hoiab ära seljavalu, lihasvalud ja -pinged • Aitab kaasa heale väljanägemisele • Aitab vähendada liigespindade ülekoormust ja ebanormaalset kulumist • Vähendab lülisamba ja sidemete ülekoormust Halba rühti iseloomustab: • Lõtv kehahoid • Lihased on nõrgemini arenenud • Pea langetatud või ettepoole suunatud Võimalikud tagajärjed: • Peavalu • Tekib pinge ja selg väsib ruttu ära • Suureneb lihaste ja sidemete koormus • Inimene vajub küüru • Takistab südame ja kopsude normaalset talitlust Lordoos ehk nõgusselgsus Lordoos on lülisamba ülemäärane kõverdumine ettepoole, süvenenud on
Lahusühtlane segu, koosneb lahustist ühtlaselt jaotunud ühest, mitmest lahustunud ainest. Lahustatav ainegaasilis,vedelas, tahkes olekus aine. Lahustumisel segunevad lahustatava aine osakesed lahustiga, moodustades sellega ühtlase segu.vee molekul(lahusti) suhkru molekul(lahustunud aine).vee molekulid on polaarsed hüdratsioon(hüdraatumine)-aineosakeste(ioonid,molekuilid) seostumine vee molekulidega. Kui ülekaalus on soojuse eraldumine hüdraatumisel, on lahustumine eksotermiline. kui ülekaalus on soojuse neeldumine kristallivõre lagunemisel, on lahustumine endotermiline.vees hästilahustuvate ainete osakesed hüdraatuvad tugevasti.lahustumise soojusefekt: sidemete katkemisel osakeste vahel - energia neeldub; osakeste hüdraatumisel energia eraldub
K = f[F6P]/(1- f[F6P]) = 0,504 leiame, et tasakaaluolekus on F6P osakaal, f[F6P] = 0,335 (33,5%) ja G6P osakaal, f[G6P] = 0,665 (66,5%) G = Gº + RT ln([F6P]/[G6P]) G = Gº + RT ln(f[F6P] /1- f[F6P]) Molekulidevahelised interaktsioonid Kovalentne side Kovalentse sideme puhul on kahel aatomil on ühine elektronpaar Kovalentsed sidemed on: tugevad suunalised kindla pikkusega Näiteks H3C-CH3 sideme energia on 368 kJ/mol Vastab energiahulgale, mis kulub ühe mooli vastavate sidemete lõhkumiseks radikaalide moodustumisega H3C-CH3 H3C + CH3 Võrdluseks, toatemperatuurile (25º C ehk 298 K) vastav soojusliikumise energia on kõigest: E = RT = 298(K) 8,314 (J K-1mol-1 ) = 2478 J mol-1 ehk ligikaudu 2,5 kJ mol-1. Mittekovalentsed interaktsioonid ehk nõrgad interaktsioonid Mittekovalentsed interaktsioonid on biokeemias ääretult olulised ja seda sellepärast, et nad on nõrgad interaktsioonid Tüüpilised mittekovalentsete sidemete energiad
(ehk sidemed, millede eemaldamisel süsteem muutuks staatikaga määratuks) 12.6. Milliseid konkreetseid sidemeid (detaili sidemete koguhulgast) loetakse liigsidemeteks? 12.7. Mis on deformatsiooni sobivusvõrrand? 12.8. Mitu deformatsiooni sobivusvõrrandit on vaja koostada? 12.9
Aktiivne metall Väheaktiivne metall Väärismetallid haruldased metallid, millel on majanduslikult kõrge, suhteliselt stabiilne väärtus: kuld, hõbe, plaatin, pallaadium ja nende sulamid. Sulam kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokku sulatamisel või paagutamisel saadud aine. Korrosioonitõrje Üksikside kahe aatomi vaheline keemiline side, mille moodustab üks ühine elektronpaar. Kuulub kovalentsete sidemete hulka. Kaksikside keemiline side, kus sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari. Kuulub kovalentsete sidemete hulka. Kolmikside keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari. Kuulub kovalentsete sidemete hulka. Polümeer keemiline ühend, mille molekul koosneb korduvatest ühesugustest aatomirühmadest ehk elementaarlülidest; tekib monomeeri(de) molekulide liitumisel.
33) Ensüümid: Biokatalüsaatorid, mis katalüüsivad spetsiifiliselt peaaegu kõiki reaktsioone organismis, neist sõltub molekulide muundumise kiirus ja suund. Liigitaktase lihtensüümid (ainult valguline osa) ja liitensüümid (valguline osa ja mittevalguline osa ehk kofaktor) Alandavaad reaktsiooni energiat. 34) Ensüümied klassifiktasioon: Oksüdoreduktaasid – redoksreaktsioonid. Transferaasid (rühmade ülekanne). Hüdrolaasid (kovalentsete sidemete lõhustamine). Lüaasid (C-C,C-O,C-N,C-S sidemete lõhustamine). Isomeraasid (molekulisiseste funktsionaalrühmade ülekanne, tekivad isomeerid). Ligaasid (karboksüülimine). 35) Ensüümide omadused: Ensüümid kui valgud – korõgmolekulaarsed, hüdrofiilised, denaureeruvad, kristalliseeruvad. Ensüümid kui katalüsaatorid – ei muuda reaktsiooni suunda, ei lõhustu reaktsiooni käigus. 36) Ensüümide eriomadused:
sekretoorrakkule).Närvi interacts:b>a- seostub rets valguga ja
lõpe moodustab agonist,b
2. Entroopia Entroopia (S), J/molK süsteemi korrapäratuse mõõt. Termodünaamika II põhiseadus: Isoleeritud süsteemis kulgevad protsessid entroopia kasvu suunas. Termodünaamika III põhiseadus: Korrapärase kristalse aine entroopia on absoluutsel 0-temperatuuril võrdne nulliga (kui T = 0, siis S = 0). Entroopia muutus keemilistes reaktsioonides: gaaside eraldumisel (ng > 0) S > 0; gaaside neeldumisel (ng < 0) S < 0; ühinemisreaktsioonis (keemiliste sidemete tekkel) S < 0; lagunemisreaktsioonis (keemiliste sidemete katkemisel) S > 0. 3. Vabaenergia (Gibbsi energia) Vabaenergia ehk Gibbsi energia (G), J/mol protsesside suuna kriteerium: G = H - TS Isevoolulised protsessid kulgevad Gibbsi energia vähenemise suunas, G < 0. Tasakaaluoleku tingimus: G = Gmin; G = 0; maksimaalne kasulik töö: wmax = -G; Vabaenergia (Gibbsi energia) muutus keemilistes reaktsioonides:
2. Entroopia Entroopia (S), J/mol⋅K – süsteemi korrapäratuse mõõt. Termodünaamika II põhiseadus: Isoleeritud süsteemis kulgevad protsessid entroopia kasvu suunas. Termodünaamika III põhiseadus: Korrapärase kristalse aine entroopia on absoluutsel 0-temperatuuril võrdne nulliga (kui T = 0, siis S = 0). Entroopia muutus keemilistes reaktsioonides: gaaside eraldumisel (∆ng > 0) ∆S > 0; gaaside neeldumisel (∆ng < 0) ∆S < 0; ühinemisreaktsioonis (keemiliste sidemete tekkel) ∆S < 0; lagunemisreaktsioonis (keemiliste sidemete katkemisel) ∆S > 0. 3. Vabaenergia (Gibbsi energia) Vabaenergia ehk Gibbsi energia (G), J/mol – protsesside suuna kriteerium: ∆G = ∆H - T∆S Isevoolulised protsessid kulgevad Gibbsi energia vähenemise suunas, ∆G < 0. Tasakaaluoleku tingimus: G = Gmin; ∆G = 0; maksimaalne kasulik töö: wmax = -∆G; Vabaenergia (Gibbsi energia) muutus keemilistes reaktsioonides:
Tol ajal arvati, et orgaanilisi aineid laboratooriumis valmistada ei ole vimalik, sest need saavad moodustuda ainult elusorganismides salaprase eluju (vis vitalis) toimel. Esimese lgi vitalismi teooriale andis saksa keemik Friedrich Whler, kes 1828. aastal sai endalegi ootamatult ammooniumtsanaadi kuumutamisel karbamiidi ehk uurea ehk kusiaine. valents - Valents on aatomi omadus moodustada aatomite vahele hiseid elektronpaare, mille tulemusel saab vimalikuks keemiliste sidemete teke teiste aatomitega. Valents on seega keemiliste sidemete ehk histe elektronpaaride arv, mida antud aatom saab moodustada. oksdeerija - liidab elektrone, nt molekulaarne hapnik redutseerija - loovutab elektrone oksdeerumine - elektronide loovutamisprotsess nt plemine redutseerimine - elektronide liitmisprotsess prols - lagundamine utmine - Puidu, turba, kivise ja plevkivi kuivdestillatsiooni ehk kuumutamist ilma hu juurdepsuta nimetatakse utmiseks.
Organismide keemiline koostis 1 Anorgaaniline aine( eluta loodusele iseloomulik) · Makroelemendid- ained mida organism vajab suurtes kogustes: Süsinik C- fotosünteesi lähteaine, keemiliste sidemete moodustis Vesinik H- biomolekulide koostises, keemiliste sidemete moodustis, peptiidsidemed Hapnik O- rakuhingamine ...............................-> energia+ Fosfor P- Rakumembraani ehituses, nukleiinhapetes, ATP koostises- energiat salvestav ühend raku ehituses Lämmastik N- aminohapetes ja nukleiinhapetes Väävel S- vitamiinide ja aminohapete koostises · Mesoelemendid: Naatrium, Kaalium NA, K- osalevad närviimpulsi moodustumises, veres, trantspordiprotsess raku tasandil, hoiavad veebilansi
Hüdrosfäär on litosfäärist väiksema tihedusega.Atmosfäär-õhkkond.Biosfääris elavad organismid.Energia,mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas, on potentsiaalne energia.Elastsuse potentsiaalne energia ehk elastsusenergia.Kineetiline ehk liikumisenergia.Sise ehk soojusenergia.Laineenergia on laineliikumisega seotud energia. Kiirgus on energia kandumine soojemast kohast külmemasse. Keemiline energia vabaneb keemilistereaktsioonide käigus,kui muutub aatomite ja molekulide vaheliste sidemete energia. Uusaegkond e. Kainosoikum.Keskaegkond e. Mesosoikum. Vanaaegkond e. Paleosoikum.
VÄÄRTUSED mõiste, tsitaadid Väärtusteks nimetatakse printsiipe või standardeid, mida inimesed individuaalselt või kollektiivselt kasutavad, otsustamaks olulise üle elus (McEwan, 2001). Väärtused eksisteerivad sotsiaalsete sidemete ja suhtluse kaudu ning võivad seetõttu eri kultuurides varieeruda (Fisher & Lovell, 2003). Väärtus on ükskõik milline asi, materiaalne või ideaalne, idee või institutsioon, tegelik või kujuteldav, kõik see, mille suhtes inimene võtab hinnangulise seisukoha, mille kohta arvatakse, et see on oluline, etendab olulist rolli, ning selle saavutamine, selle poole püüdlemine või selle tõrjumine on vajalik indiviidile või tervele grupile, ühiskonnale. Väärtused
vahekaugus. Induktsioon elektronegatiivse aatomi mõju edasikandumine mööda sigma sidemeid. Resonants ühe ja sama aine konjugatsioon pii elektronsüsteemis. Mittepolaarne resonants kõik p-orbitaalid on ühel tasandil kõrvuti, kattuvad osaliselt ja moodustavad uutmoodi pii-elektronsüsteemi. Ühend on püsivam. Polaarne resonants areeni pii-elektronsüsteemi polaarne konjugatsioon funktsionaalrühma pii sidemete ja sp2 hübridisatsioonis olevate elementidega. Isomeeria nähtus, kus sala molekulaarvalemi ja molekulmassiga molekul esineb aatomite omavahelise erineva paiknemise tõttu mitme individuaalse ainena. Seoseisomeerid erineb aatomite järjestus Asendiisomeerid funktsionaalsed rühmad erinevad ainult oma paigutuse poolest molekulis, süsinikskelett pole muutunud. Lewise struktuurid näitavad sidemete ja vabade elektronpaaride ligikaudset paiknemist molekulis
METALLIDE SAAMINE MAAKIDEST Maak→rikastatud maak→metallioksiid→metall Kogu protsess on väga energiamahukas. Ühendis sidemete lõhkumiseks tuleb kulutada Energiat. 1. Maagi rikastamine: maak vabastatakse kõrvalainetest kasutades füüsikaliste omaduste erinevust. 2. Särdamine: mitteoksiidsete maakide kuumutamine õhu juuresolekul, et saada oksiidne maak. 2PbS+3O2=2PbO+2SO2 3. Metalli redutseerimine metallioksiidist: Redutseerijana kasutatakse: a) koksi (C) (kõige odavam) Fe3O4+4C=3Fe+4CO b) süsinikmonooksiidi (CO), mis tekib ka koksi kasutamisel Fe2O3+3CO=2Fe+3CO2
Binaarrelvad. Asendamatud rasvhapped- kahe või enama kaksiksidemega rasvhapped Rasvad- glütserooli ja rasvhapete estrid Rasvhapped- üle 10 süsinikuga karboksüülhapped Polümeerid- ühendid milleahelas on üle 100elementaarlüli ja molaarmass on alla 1000 Elementaarlüli-polümeeri molekulis korduv struktuuriühik Monomeer- polümeeri lähteaine Polümerisatsiooniaste-elementaarlülide arv polümeeri ahelas Liitumispolümerisatsioon-polümerisatsiooni alaliik ,mis toimub kordsete sidemete arvel Polükondensatsioon-polümerisatsiooni alaliik ,mille käigus eraldub mingi madalamolekulaarne aine (vesi) Detergendid- pindaktiivsed ained, mis lahustuvad teatavad määral vees ja mida kasutatakse pesemisvahendina Seebid moodustavad veega kolloidlahuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
