katalüsaator- aine, mis muudab(enamasti suurendab) reaktsiooni . Reaktsiooni kiirendaja. Katalüüs- keemilise reaktsiooni kiiruse muutmine katalüsaatori abil. Inhibiitor- reaktsiooni aeglustaja. Gaasi molaarruumala- Molaarruumala näitab aine ühe mooli ruumala. Gaaside puhul on normaaltingimustel kõikide gaaside molaarruumala 22,4 dm3/mol ehk üks mool gaasi võtab enda alla ruumala 22,4 dm3 Keemiliste sidemete liigid: Kovalentne side- Ühiste elektronpaaride abil moodustunud side, esineb aatomite vahel. Mittepolaarne kovalentne side- mittemtall lihtainena( H2, N2, CL2, BR2, I2). Polaarne kovalentne side- erinevate mittemetallide aatomite vahel ( H 20, HCl, NO2) Iooniline side- mittemetalli ja metalli ioonide vahel (NaCl, CaO, Na2S). Metalliline side- metall lihtainena( K, Mg, Al, Fe jne) Perioodilisustabel Järjenumber(aatomnumber) = tuumalaeng = prootonite arv(p). Näiteks liitiumi aatomnumber on 3, see tähendab, et tuumalaeng on ka 3 ja prootoneid on ka 3.
Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes. Peamine iseärasus on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades. Pooljuhid on enamasti kristalsed ained, aga leidub ka vedelikke ja amorfseid aineid. Doonor- aktseptormehhanism kovalentse sideme tekkel: doonor - aatom, mis annab sideme moodustamiseks kaheelektronilise orbitaali. Aktseptor-aatom, mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitaali. Puuduolev elektron võetakse ühelt pooljuhi aatomilt.katkend side tähendab augu tekkimist.Nüüd tekib keelutsooni tühi enegitase- aktseptornivoo .19.Ruumlaengu tekitatud elektriväli pidurdab enamuslaengukandjate edasist difundeerumist.Teatud väljatugevuse saavutamisel see praktiliselt lakkab. Vabakiirgus ehk spontaanne kiirgus on kiirgus, mis kaasneb aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele. Stimuleeritud kiirgus - on välise elektromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus .Tekib koherentne valgus. Metastabiilne
- perioodis paremalt vasakule, sest väheneb tuumalaeng (ja ühtlasi kasvab ka aatomi raadius) Mittemetallidel täpselt vastupidi. elektronegatiivsuse ja mittemetallilisuse kasv aatomiraadiuse ja metallilisuse kasv Keemilised sidemed jne: Eksotermiline-eraldub energia H <0 nt ühinemisreaktsioonid. C + O2 -> CO2 H = -393,6 kJ Endotermiline-neeldub energia H >0 nt lagunemisreaktsiionid. NaCl+H2O -> Na++ Cl- Kovalentne side on ühiste elektronpaaride abil tekkinud side. Esineb aatomite vahel molekulides (või kristallides) Mittepolaarne tekib ühe ja sama mittemetallilise elemenid aatomite vahel. Nt: O2 Polaarne tekib erinevate mittemetalliliste elementide aatomite vahel.(esineb mittemetallioksiidides, hapetes ja paljudes org ainetes) Nt: H20 Iooniline side on vastasmärgiliste ioonide tõmbumine.(esineb akt metalli ja mittemetalli vahel, metallioksiidides, hüdroksiidides ja soolades) Na + ClNa+Cl-
MOLEKUL liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA kõikide gaaside ühe mooli ruumala normaaltingimustes; Vm=22,4 dm3. KEEMILINE SIDE aineosakeste vahelise vastasmõju kindel viis, tekkes osalevad väliskihi elektronid. MITTEPOLAARNE KOVALENTNE SIDE sama elemendi aatomite vahel, elektronegatiivsused on ühesugused. ?X=0. POLAARNE KOVALENTNE SIDE moodustub erinevate mittemetallide aatomite vahel, elektronegatiivsused erinevad vähe, ühine elektronpaar on elektronegatiivsema poolt. ?X1,7. METALLILINE SIDE moodustavad metalliaatomid metallides, teostub metalliioonide ja neile ühiste elektronide kaudu.
Temaga iseloomustatakse keemiliste elementide omadusi. O.a. väärtuste abil koostatakse ühendite valemeid ja redoksreaktsioonide võrrandeid. O.a. arvutamine: I VII II K Mn O4 +1 +7 8 KEEMILINE SIDE Keemiline side on ühine elektronpaar Sideme tekkeenergia on ühendi püsivuse mõõt Aatomorbitaalide kattumisel tekib molekulorbitaal Elektronegatiivsus (X) iseloomustab jõudu,millega aatom tõmbab enda poole sidemeks olevaid elektrone. Elektronegatiivsus kasvab perioodilisustabelis noolega näidatud suunas. Sarnaste elementide (X<1,9) vahel tekib kovalentne side · Lihtainetes mittepolaarne kovalentne side H H N º N
ARVUTIVÕRGUD (algvara) Arvutivõrk- Arvutivõrk on mitmest arvutist koosnev süsteem, milles arvutid on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud. Side arvutite vahel toimub läbi vaskkaabli või valguskaabli või on raadioside. Arvutivõrgud jaotatakse ulatuse järgi kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks. Maailma esimene arvutivõrk oli ARPANET, mis töötati välja 1969. aastal Pentagonis, USA-s. Kohtvõrk- Kohtvõrk ehk LAN (Local Area Network) on arvutivõrk, mis ühendab piiratud maaalal, hoones jne asuvaid arvuteid ja võrguseadmeid. · Virtuaalne kohtvõrk VLAN-on kokku ühendatud erinevates kohtades olevatest arvutitest
17.Perioodi number Nt elektronkihtide arv aatomis 18.Rühma number Nt väliskihi elektrinide arvu 19.Ioon Aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng 20.Molekul Aine väikseim osake, koosneb aatomitest 21.Molekuli valem Nt, millistest aatomitest molekul koosneb 22.Keemiline side Ühendab aatomeid või ioone molekulides või kristallides 23.Iooniline side Erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side 24.Kovalentne side Aatomite vaheline keemiline side, mis seob nad molekuliks või kristalliks 25.Indeks Aine valemis esinev number, mis
2. Süsiniku erilisus · C võime moodustaa pikki ahelaid · Seotud C ühendis teise kihi S ja P elektronid võrdsed o o Väga püsiv 8 elektronist koosnev konfiguratsioon 3. Süsinik · Sp3 tetraeedriline süsinik o Nurk on 1090 o 4 üksiksidet, kõik on sigmasidemed · Sp tasandiline ehk planaarne süsinik 2 o Nurk on 1200 o Üks kaksik side ja kolm üksiksidet o Kaksiksidemel üks side , teised · Sp lineaarne süsinik o Nurk sidemete vahel 1800 o Üks kolmikside ja üks üksik side o Kolmiksidemel 2 sidet on , ülejäänud Alkaanid 1. Üldine · Orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest, on süsivesinikud.
kontsentratsioonist (mol/l). pH näitab lahuse happelisust.pH väärtused jäävad reeglina vahemikku 0...14. On siiski ka ülihappelisi lahuseid, mille pH on negatiivne. Samuti on tugevalt aluselisi lahuseid, mille pH väärtus on suurem kui 14. Puhta vee pH on 7. Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7. 6. Keemilise sideme liigid: a. Kovalentne side: Mittepolaarne (samade mittemetallide vahel) nt: S 8, P4, H2, O2, N2, Cl2 ja polaarne kovalentne side (erinevate mittemetallide vahel) nt:H2O, NH3, HCl, CH3Cl . b. Ioonline side (üldiselt metalli ja mittemetalli vahel) . c. Metalliline side (on elektronpilves). d. Vesinikside( on täiendav side). e. Koordinatiivne side (doonor- akseptor side) 7. Soolade hüdrolüüs- on vastandreaktsioon neutralisatsioonireaktsioonile
elektron/prooton suhte muutumisest. Positiivselt laetud tuum Na ioonis Na+ tõmbab elektronpilve endale ligemale, põhjustades raadiuse vähenemise ionisatsioonil. Elektron/prooton suhte suurenemise tõttu kloori aatomi mõõdud ionisatsioonil suurenevad. Seega aatomist anioonide moodustamisel mõõdud suurenevad. 4.Mis on metallilise sideme tekke aluseks? On elektronpilvede jagamine liituvate aatomite vahel, kuid erinevalt kovalentsest sidemest on see suunata side. 5.Millised on põhilised kristallistruktuurid metallides? RTK, PTK ja heksagonaalne tihedaim pakkimise kristallsüsteem. 6.Kuidas arvutada materjali ruumilist tihedust? FI(0)=(mass elementaarrakule)/(maht elementaarrakule) 7.Millised on kristallilised materjalid? Kristalliline materjal on materjal kus võrepunktide kogumik mingi võrepunkti ümber on identne võrepunktile kogumikuga kristallvõre igas teises kohas. 8.Kuidas toimub lisandi võrevaheline lahustumine materjalis?
S e e o n v e el k õr g e m a e n e r gia g a kui e el mi s e d alakihid. dalakihis a s u b 5 dor bitaali. J a n e e d v e el k e er u ka m a kuju g a kui por bita alid. Elektronvalem kirjeldab elektronide paigutust kihtides ja alakihtides. Elektronkihti märgib number, alakihi tüüpi vastav täht. Elektronide paigutust orbitaalidel väljendatakse ruutskeemidega. 2) Keemilise sideme liigideriti tähtis on polaarne side. Keemilise sideme omadused on määratud selles osalevate tuumade omadustega ja elektronide summaarse laenguga. Sideme polaarsus ei sõltu tuumade ja elektronide kontakteerumise mehhanismist - pole vahet, kas kattuvad kahe aatomi ühe-elektronilised orbitaalid või näiteks ühe aatomi kahe-elektroniline orbitaal ja teise aatomi asustamata orbitaal. Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristallis omavahel seotud
Milliste osakeste vahel moodustub iooniline side? Iooniline side moodustub vastasmärgiliste laenguga ioonide vahel. Mis on keemiline reaktsioon? Keemiline reaktsioon on protsess, kus tekivad ja katkevad keemilised sidemed ning lähteainetest saavad saadused ja vastupidi. Millise soojusefektiga on keemilise sideme lagunemine? Keemilise sideme lagunemine on endotermiline reaktsioon ehk soojus neeldub Kas reaktsioon on ekso või endotermiline? Vastus: Reaktsioon on eksoter miline. Määra keemilise sideme liik
toorainena. Maagaasi peamine koostisosa. *Propaan ja butaan vedelgaasi peamised koostisosad. Veelduvad toatemp. mõne atmosfääri suuruse rõhuga. *Alkaanid sisalduvad peamiselt materjalides, mida toodetakse naftast: määrdeained, õlid, bensiin jne. Ka parafiini toodetakse alkaanidest. Alkaanid võivad olla vedelad, tahked või gaasilised. Alkaanid on hübrofoobsed ehk vett tõrjuvad. Inimestele ja loomadele mõjuvad alkaanide gaasid narkootiliselt. o-a leidmine süsinikul: Iga side H-ga vähendab C o-a 1 võrra ja iga side O, N, halogeeni jne suurendab süsiniku o-a 1 võrra. Vastavalt sellele mitmekordne side on o-a muutub. Kui element pole C-ga otseses kontaktis, siis ta oa-d ei muuda. Mõisted: Valents näitab mitu sidet võib antud aatomil olla. Tetraeedriline süsinik nelja üksiksidemega süsinik Hargnev ahel süsinikahel hargneb mitmeks ja on seotud naabersüsinikega Hargnemata ahel süsinikuahel on ühe pika ahelana
THEATRE VOCABULARY II · Usher a person who escorts people to seats in a theatre. · A director responsible for the artistic side of the performance; · A producer responsible for financial side of the performance; · A manager responsible for administrative side of the performance; · A designer (costume, stage, light/lighting) someone whose job is to make plans or patterns for clothes, furniture, equipment etc. · A theatre buff a person who loves the theatre and goes there a lot; · An impresario (also called an agent) has to find parts to an actor/actress; · stagehand a person who moves properties, regulates lighting, etc. in a theatrical production;
omavahel ioon elektrolüüselektrivoolu läbijuhtimisel kulgev redoksprotsess sulatatud soolades või lahustes. Korosioonmetalli hävinemine ümbritseva keskkonna toimel Keemiline sideaatomite/ioonide vaheline vastasmõju, mis seob nad molekulideks või kristallideks Mittepolaarne kovalentne sideesineb tavaliselt ühe ja sama mittemetalliaatomite vahel polaarne kovalentne sideesineb tavaliselt erinevate mittemetalli aatomite vahel iooniline sidekeemiline side, mis moodustub elementide aatomite vahele, mille elektronegatiivsuste erinevus on suurem kui 1,9 metalliline sidekeemiline side, mis tekib metalliaatmoite vahele väliskihi elektronide abil vesiniksidemolekulidevaheline side, tekkeks on vaja hapnik seotud olla F,N,Sga kristallkindla korrapärase ehitusega tahkis, mis koosneb suurel hulgal keemilise sidemega seotud aatomitest, molekulidest või ioonidest. Lahusainete segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest
ioonide puhul peab nende koosseisus olevate aatomite laengute algebraline summa olema vordne iooni laenguga. Naiteks on vaavli oksudatsiooniastmed ainetes H2S, S8 (vaavel lihtainena), SO2, SO3 ja H2SO4 vastavalt -2, 0, +4, +6 ja +6. Mida korgem on antud aatomi oksudatsiooniaste, seda suurem on tema oksudeerituse aste; mida madalam on tema oksudatsiooniaste, seda suurem on tema redutseerituse aste. 4. Mis on keemiline side? Nimeta selle eriliigid ja kuidas neid eristatakse (vihjeks õppimisel ,,elektronegatiivsus")? · Keemiline side on viis, kuidas kaks voi enam aatomit voi iooni on aines omavahel seotud. · Keemilise sideme liigi ule otsustatakse elektronegatiivsuste erinevuse x abil: A) kui x = 0, siis mittepolaarne kovalentne side (nt H2) B) kui x = 0...1,7, siis polaarne kovalentne side (nt HCl) C) kui x > 1,7, siis iooniline side (nt NaCl).
8) ioon laenguga aatom või aatomite rühm 9) molekul molekulaarse aine väikseim osake, mis koosneb kovalentsete sidemetega seotud aatomitest 10) aatommass aatomi mass massiühikutes 11) mool ainehulk. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste arvu järgi. 12) molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides 13) Avogadro arv ühes moolis aines sisalduv aineosakeste arv 14) gaasi molaarruumala - 15) Keemiline side aatomite või ioonide vaheline vastastikmõju 16) Kovalentne aatomite vaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel 17) Iooniline keemiline side vastasmärgiliste laengute ioonide vahel. 18) Metalliline keemiline side metallised, mis tekib metalli aatomite vahel ühiseks muutunud väliskihi elektronide abil 19) Vesinikside elektronegatiivse elemendi aatomi ja polaarse sidemega seotud Haatomi vaheline täiendav keemiline side
muutus, %o Chart Title 25.1 215 6 78.8 -3.1 56.7 33.1 124 -11.2 69 3.4 46 19.9 121 -0.2 54.2 -5.7 91.8 Toit ja mittealkohoolsed joogid Alkohoolsed joo -2.1 27 Riietus ja jalatsid Eluase -11.5 39 Majapidamine Tervisehoid -3.9 77.5 Transport Side Vaba aeg Haridus ja laste Söömine väljaspool kodu, majutus Mitmesugused k eem 2014 Chart Title lsed joogid Alkohoolsed joogid ja tubakas Eluase Tervisehoid Side Haridus ja lasteasutused l kodu, majutus Mitmesugused kaubad ja teenuse
34. butüün C4H6 35. pentüün C5H8 36. heksüün C6H10 37. heptüün C7H12 38. oktüün C8H14 39. nonüün C9H16 40. deküün C10H18 oh - alkohol 21. metanool CH2OH 22. etanool C2H5OH 23. propanool C3H7OH 24. butanool C4H9OH 25. pentanool C5H11OH 26. heksanool C6H13OH 27. heptanool C7H15OH 28. oktanool C8H17OH 29. nonanool C9H19OH 30. dekanool C10H21OH Iga keemilien side: O, N, halogeen 7a suurendab 1 ühiku võrra Iga keemilien side vesinikuga vähendab ühe võrra
keemia Aineklassid: Küllastumata ühendite Keemilised omadused Kordamiseks Aga tunneb ära, et molekulis on kordsed side(med), kas = või Kui = siis nimi on alkeen Kui siis nimi on alküün Sidemed koosnevad alkeenidel ühest - sidemest ja ühest -sidemest Alküünidel koosneb ühest -sidemest ja kahest -sidemest Vesinikhalogeniidi liitumine CH2=CH2 + HCl -> -CH2-CH2- -> CH3CH2Cl H Cl Moodustub halogeenühend Kordne side on alati küllastumata ühenditel reaktsioonitsentriks (nukleofiilne)! Kõik liitumised toimuvad kordsete sidemete arvelt, side lõhutakse ära ja seejärel toimub liitumine! Vee liitumine Tingimus katalüsaatoriks on hape CH2=CH2 + H2O (H+)-> -CH2CH2- ->CH3CH2OH H OH H OH Moodustub alkohol! Antud reaktsiooniga on võimalik toota etanooli! See reaktsioon on kallis! Halogeenimine Toimub ka ilma katalüsaatorita, sellist
Molekulis toimub pidev üleminek ühest konformatsioonist teise – kui pole suuri asendjaid (fn rühmi), H-sidemed Konformatsioon – ruumiliselt erinevad geomeetrilised vormid vaba pöörlemise tõttu, mida võimaldab C-aatomi sp3- hübridiseerunud olek. Molekul võtab alati energeetiliselt stabiilsema konformatsiooni, mis on ka tema funktsiooni aluseks. Molekulis toimub pidev üleminek ühest konformatsioonist teise – kui pole suuri asendjaid (fn rühmi), H-sidemed Peptiidside- Kovalentne side, mis seob aminohappe jääke peptiidides ja valkudes, α-COOH ja α- NH2 ühinemisel eraldub vee molekul, side vajab energiat, kuna reaktsiooni tasakaal on nihkunud tugevalt hüdrolüüsi suunas. Üks peptiidside moodustab 2 vesiniksidet Lühem kui tavaline C-N side – konjugatsiooni tõttu, see takistab vaba pöörlemist peptiidsideme ümber Side on kovalentne, peptiidsidemes osalev C aatomi on sp2 hübridiseerunud (1 kaksikside), peptiidrühma aatomid asuvad ühel tasapinnal (side on jäik)
õstrogeen (N) ja testosteroon (M) c)valk on aninohapetest moodustunud biopolümer. Valgud ehituslik reaktsioon, koos hiab pertiitside(tugev side) Valk on ebastabiilne. Eksisteerib ainult valgu sünteesi keskuses.: a) primaarstruktuus e esmane b) sekundaarne; püsiv, hoiavad koos vesinik sidemed, stabiilne. C) tertsiaalstruktuur 1.erinevad nõrgad sidemed 2.ilmnevad keemilised omadused nt piimavalk d) kvaternaarstruktuur e neljandane side. c)Nukleiinhapped, ül pärilikkuse säilitamine, pärilikkuse edasi kandmine. Omadused: komplementaarsus- saab pärilikkust edasi kanda. Replikatsioon-DNA ja RNA Vvahetavad infot, saavad taastada. transkriptsioon. : 1. DNA-deooksüribonukleiinhape. A) desoksüriboos b) monümeriks desoksüribonukletiit c) AGCT (N-alused) 2. RNA- ribonukleiinhape a. Riboos b.menomer, nibonukletiit c. AGCU d) bioaktiivsed ained, väga väike kogus muudab AV: 1) hormoonid 2)vitamiinid 3)
elektron/prooton suhte muutumisest.Positiivselt laetud tuum Na ioonis Na+ tõmbab elektronpilve endale ligemale, põhjustades raadiuse vähenemise ionisatsioonil. Elektron/prooton suhte suurenemise tõttu kloori aatomi mõõdud ionisatsioonil suurenevad.Seega aatomist anioonide moodustamisel mõõdud suurenevad. 4.Mis on metallilise sideme tekke aluseks?On elektronpilvede jagamine liituvate aatomite vahel kuid erinevalt kovalentsest sidemest on see suunata side. 5.Millised on põhilised kristallistruktuurid metallides?RTK,PTKja heksagonaalne tihedaima pakkimise kristallsüsteem. 6.Kuidas arvutada materjali ruumilist tihedust? Po=(mass elementaarrakule)/ (maht elementaarrakule) 7.Millised on kristallilised materjalid? Kristalliline materjal on materjal kus võrepunktide kogumik mingi võrepunkti ümber on identne võrepunktide kogumikuga kristallvõre igas teises kohas. 8.Kuidas toimub lisandi võrevaheline lahustumine materjalis?Lisand aatom
Perioodi number = elektronkihtide arv A-rühma number = elektronide arv väliskihil B-rühma elementidel on väliskihil tavaliselt 2 elektroni Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite + neutronite arv 8. Ionisatsioonienergia Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või molekulilt). Mida väiksem on ionisatsioonienergia, seda meelsamini loovutab aatom (või molekul) elektroni ja ioniseerub. 9. Keemiline side Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aines omavahel seotud. Keemilise sideme liigi üle otsustatakse elektronegatiivsuste erinevuse ∆x abil: a) Kui ∆x = 0 - mittepolaarne kovalentne side (nt H2) b) Kui ∆x = 0-1,7 – polaarne kovalentne side (nt HCl) c) Kui ∆x > 1,7 – iooniline side (nt NaCl) Kovalentsed sidemed moodustuvad eriti mittemetallide vahel. Mittemetalli ja metalli aatomi vahel tekib tavaliselt iooniline side
CnH2n1OH CnHn+1COOH CnHn+1OH CnH2n3COOH Reegel: Alkaanidel Alkeenidel Alküünidel Alkoholides esi- Orgaanilistes hape- esineb ühen- esineb ühen- esineb ühen- nevad aanide, tes esineb COOH dites ühe- dites kahe- dites kolme- -eenide ja rühm. Võib olla kordne side. kordne side. kordne side. üünide tüved OH ühendis ka OH rühma-ga. rühm. Lõpuliited -aan -een -üün -anool -aat -enool Soolad -eet ühendis -ünool -üüt
Omadus või tunnus Anorgaaniline ühend Orgaanilinine ühend sulamistemperatuur Üle 350o Alla 350o keemistemperatuur Üle 750o Alla 750o Keemiline side Iooniline side Kovalentne side Lahustuvus: Üldiselt Üldiselt a) Vees lahustuvad Ei lahustu b) Orgaanilistes ühendites Enamasti ei lahustu Enamasti lahustuvad (bensiin, alkohol) süttivus Ei sütti Süttivad Elektrijuhtivus Juhivad Ei juhi Anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete võrdlus 2
sellest, et annavad veega reageerides leeliseid Tihedus · > 1 g/cm3 (va Li, Na, K) · on seda väiksem, mida väiksem on metalli aatomi aatommass ja mida suurem on aatomraadius · < 5 g/cm3 kergmetallid (leelismetallid, Ti, Mg, Al) · Ülejäänud raskmetallid Kõvadus Leelismetallid on pehmed ja kergesti lõigatavad Kergesti kriimustuvad Au, Sn, Pb Kõige kõvem Cr Sõltub puhtusest ja eelnevast töötlusest (lisandid suurendavad kõvadust) Metalliline side Elektronkihtide kattumine Elektronide siirdumine teise tuuma mõjualasse Väliskihi elektronid vahendavad kõikide aine aatomite vahelist vastastikmõju (vrdl kovalentne side) Elektronpilv Enamik metallide tüüpilisi omadusi on tingitud metallilisest sidemest Vabad laengukandjad annavad ainele hea soojus- ja elektrijuhtivuse Plastilisus metalli kihid võivad üksteise suhtes nihkuda, ilma et metalliline side katkeks (elektrongaas hoiab metalli katioone koos ka nende muutunud asendis)
3.4. Polümeermaterjalid ......................................................................................... 10 1.3.5. Pooljuhtmaterjalid ........................................................................................... 11 1.4. Tendentsid materjalide kasutamises. Materjalide konkurents materjaliturul........ 11 1.5. Tulevikutendentsid materjalitööstuses ................................................................... 11 2. KEEMILINE SIDE. .............................................................................................................. 13 2.1. Sissejuhatus ............................................................................................................. 13 2.2. Aatomi ehitus. ......................................................................................................... 13 2.2.1. Aatomnumbrid. ........................................................................
Oksiidid Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side. Metallioksiidid on reeglina aluselised ning neis esineb kas iooniline või kovalentne polaarne side. Mittemetallioksiidid on reeglina happelised ning neis esineb kovalentne polaarne side. Oksiidid tekivad kahe lihtaine vahelise redoksreaktsiooni käigus, milles hapnik käitub oksüdeerijana. Oksiide on mõningatel juhtudel võimalik saada ka metalli reageerimisel veega, nad tekivad ka paljude ebapüsivate ainete lagunemisel. Metallioksiidid on erineva värvusega tahked kristalsed ained. Üks tähtsamaid metallioksiide argielus on kaltsiumoksiid CaO ehk kustutamata lubi. Seda saadakse tööstuses lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Argielus puutume kokku veel
1. Küllastumata süsivesinik-süsivesinik, kus süsiniku aatom on sp² valents olekus.See tähendab, et süsinikul on 3 ühtlustunud energiaga orbitaali. Alkeen- süsinikevahelise kaksiksidemega ühendeid nim alkeenideks Alküün-süsinikevahelise kolmiksidemega ühendeid nim alküünideks Kaksikside--side +-side Kolmikside- -side +kaks -sidet 2. Isomeeria-ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite-isomeeride olemasolu · Ahelisomeeria-tingitud süsinikuahela erinevast hargnemisest · Asendiisomeeria-tingitud mitmiksideme erinevast paiknemisest · Geomeetriline isomeeria- tingitud sarnaste rühmade erinevast, paiknemisest kahelpool kaksiksideme tasapinda 3. Polümerisatsioon on molekulide omavaheline liitumine pikkadeks ahelateks. Polümerisatsiooni aste näitab elementaarlülide arvu. Polümeer on ühend, mille mole...
Keemia kordamis küsimused 1. Mõisted Süsivesinik ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust. Alkaan süsivesinik , mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid. Üksikside side, mis koosneb ühest samal poole suunatud üksiksidemest. Kaksikside side, mis koosneb kahest samale poole suunatud üksiksidemest. Kolmikside side, mis koosneb kolmest samale poole suunatud üksiksidemest. Süsinikahel kui süsinikud on järjest seotud. Tsükkel keemiliste elementide ahel, mille otsad on omavahel seotud, kinnine ahel. Polümeer aine, mille väga suured molekulid koosnevad enamasti ühesugustest väikeste molekulide jääkidest. 2. Milline võib olla süsinikuahela kuju molekulis? Võib olla sirge, siksakiline, võib olla hargnenud, võis olla tsükliline, mõjutab oluliselt vastava alkaani omadusi. 3
Juhul kui verejooks ei peatu, siis kutsu hädaabi ehk helista tasuta hädaabi numbrile 112. 2.Peahaav Kõigepealt tuleb kontrollida kannatanu vigastusi ja kui asi on tõsine, siis tuleks kiirelt tegutseda ning hädaabi kutsuda. Võõra inimese vere korral kasuta kindlasti kindaid või näiteks kilekotti, sest ei tea mis haigusi teisel võib veres olla ja mis võivad sulle edasi kanduda. Esmaabi andmiseks suru haavale mitteebemeline imav materjal või sidemerull ja see järel seo kinnitav side ümber pea vastavalt oma oskustele. Samal ajal kui te kannatanut traumapunkti viite tuleks teda lohutada ja rahustada. 3.Paberlennuk silmas Aseta vigastatud kohale külma, näiteks rätik mis on vee all külmaks tehtud või mõni side. Silmatrauma korral seo kinnitav side ümber pea, aga siduda tuleb mõlemad silmad ja see järel vii kannatanu silmaarsti juurde. 4.Randmevigastus Turse vähendamiseks aseta vigastatud kohale külma. Külmakoti asemel võib näiteks
on substraadi suhtes 1. järku ning kiirus sõltub lineaarselt substraadi kontsentratsioonist. 3) kui substraadi kontsentratsioon on suur, siis k2 >> k1 x [S] —> v = k3 x [E] ja reaktsioon on substraadi suhtes 0. järku ning kiirus ei sõltu substraadi kontsentratsioonist. ! II variant 1. Vesinikside. ! Vesiniku aatomil on ainult üks s-orbitaal. Tänu sellele on ta võimeline moodustama täiendava side ühendites, kus ta on seotud endast oluliselt elektronegatiivsema elemendiga. Seda täiendavat sidet nimetatakse vesiniksidemeks. Näiteks: H2O molekulite vahel O-H side vee molekulis on tugevalt polaarne. Sideme ühine elektroonpaar on tõmmatud hapniku aatomi kui elektronegatiivsema aatomi poole. Vesiniku aatomile jääb osliselt vaba 1s orbitaal. See osaliselt vaba orbitaal võib kattuda naabriks oleva vee molekuli hapniku aatomi orbitaaliga, kus asub vaba elektronpaar
koostise, saamisviiside ja reaktsioonide uurimisega. jodo- kloroetaan - Omadused: kloro- Sisaldavad süsinikku ja vesinikku fluoro- Üldiselt küllaltki suure molaarmassiga Alkoholid -ool R-OH CH3CHCH3 Aatomite vahel on kovalentne side (side, mis tekib ühise elektronpaari OH moodustumise tõttu) propaan-2-ool Amiinid -amiin -NH2 CH3CH2-NH-CH3 Vesilahused ei juhi elektrit etüülmetüülamiin
neutronitest Aatomi massiarv - prootonite ja neutronite summa aatomituumas Radioaktiivsus - keemiliste elementide aatomituumade iseeneslik lagunemine Elektronpilv - Ühe elektronkihi liikuvate elektronide kohta kasutatav termin Elektronkihid - elektroni kaugus tuumast (orbitaal) Elektronegatiivsus - suurus, mis iseloomustab aatomi võimet siduda endaga keemilises ühendis elektrone Elektronegatiivsus on elemendi aatomite võime tõmmata enda poole ühist elektronpaari Keemiline side - viis, kuidas kaks või enam aatomit on molekulis omavahel seotud Keemilise sideme tüübid: üksikside - side, kus on ühinenud üks elektronpaar kaksikside - side, kus on ühinenud kaks elektronpaari kolmikside - side, kus on ühinenud kolm elektronpaari Mittepolaarne ja polaarne kovalentne side Mittepolaarne kovalentne side Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel või aatomite vahel, mille
neutronitest Aatomi massiarv - prootonite ja neutronite summa aatomituumas Radioaktiivsus - keemiliste elementide aatomituumade iseeneslik lagunemine Elektronpilv - Ühe elektronkihi liikuvate elektronide kohta kasutatav termin Elektronkihid - elektroni kaugus tuumast (orbitaal) Elektronegatiivsus - suurus, mis iseloomustab aatomi võimet siduda endaga keemilises ühendis elektrone Elektronegatiivsus on elemendi aatomite võime tõmmata enda poole ühist elektronpaari Keemiline side - viis, kuidas kaks või enam aatomit on molekulis omavahel seotud Keemilise sideme tüübid: üksikside - side, kus on ühinenud üks elektronpaar kaksikside - side, kus on ühinenud kaks elektronpaari kolmikside - side, kus on ühinenud kolm elektronpaari Mittepolaarne ja polaarne kovalentne side Mittepolaarne kovalentne side Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel või aatomite vahel, mille
ühine elektronpaar;aineosakesed lähevad püsivamasse olekusse.Molekul või aatomvõre.1)Mittepolaarne-sama/lähedase elektroni sidumise võimega mittemetalliliste elementide aatomid nt.H2,B,CH4.2)Polaarne-erineva elektroni sidumise võimega mittemetalliliste elementide aatomid nt.H2O,NH3,H2SO4. Elektronegatiivsus-elektronide külgetõmbamise võime.Mida tugevam mittemetall,seda suurem elektroneg.e.elektronide külgetõmbamise võime.Mida suurem elektroneg.vahe,seda polaarsem on side,seda suurem on p- ja p+ vahe. Vesinikside-täiendav side molekulide või molekuliosade vahel,mille tugevalt positiivse osalaenguga vesiniku aatom mood.mõne teise tugevalt elektroneg.elemendi(N,O,F) aatomiga,millel on negatiivne osalaeng.Vesiniksidemete mood.on iseloomulik nende ainete korral,mille molekulides on kovalentsed sidemed vesiniku ja mõne tugevalt elektroneg.elemendi(N,O,F) aatomi vahel.Vesiniksideme teket näidatakse punktiirjoonega,kuna see on nõrgem kui keemiline side
Tunnus Anorgaaniline ühend Orgaaniline ühend 1. keemiline side Iooniline side Kovalentne side 2. Sulamistemp. Üle 350 kraadi alla 350 kraadi 3. Keemistemp. Üle 750 kraadi alla 750 kraadi 4. Lahustuvus a)vees hästi halvasti b)orgaanilistes ainetes halvasti hästi 5. Süttivus halvasti süttivad 6
Niagara Falls Aleks Stserbak V1E Niagara Falls Niagara falls is the collective name for three waterfalls that straddle the international border between Canada and the United States; more specifically, between the province of Ontario and the state of New York. Niagara Falls · From largest to smallest, the three waterfalls are the Horseshoe Falls, the American Falls and the Bridal Veil Falls. The Horseshoe Falls lie mostly on the Canadian side and the American Falls entirely on the American side, separated by Goat Island. The smaller Bridal Veil Falls are also located on the American side, separated from the other waterfalls by Luna Island. Geology · About 10,900 years ago, the Niagara Falls was located between present-day Queenston, Ontario, and Lewiston, New York, but erosion of their crest has caused the waterfalls to retreat approximately 6.8 miles (10.9 km) southward. The Horseshoe
The Glowing Juniper The woman lies on her back with her legs open and her knees bent. Her partner slides in between her legs and lifts her hips slightly for easier penetration. He lifts her stomach up to his lips to caress and kiss. The Seated Ball The woman crouches, while the man enters her from a half-sitting position behind her. She controls the movement by rocking slowly on her heels, while the man kisses her back. The Curled Angel The woman curls up on her side, knees drawn up and the man spoons her from behind. Penetration is fairly easy from his position and the man can reach around to play with her breasts or clit. The Cross The woman lies on her back, one leg extended, the other bent up in the Cross sex position. The man sits down with one thigh over her extended thigh and slips her bent leg under his arm. The Perch The man sits on a chair with his partner on his lap, with her back to him
Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest, polariseeritavusest ning dipoolide vahekaugusest. Dispersioonijõud elektronide liikumisel tekkivate hetkdipoolide nõrk vastastikune mõju. Sõltub polariseeritavusest. Vesinikside dipool-dipool tüüpi vastastoime, mis esineb polaarse sidemega seotud H aatomi ja teise molekuli suure elektonegatiivsusega O, N või F aatomi vahel. Sõltub polariseeritavusest. Keemiline side - viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristallis omavahel seotud. Keemis temp sõltub vesiniksidemetest. Nende esinemisel sulamis ja keemis temp kõrgem. 13. Vedelikus molekulide vaba liikumine molekulidevahelise jõudude tõttu takistatud, kuid need jõud on nõrgad. Pindpinevus energiahulk, mis on vajalik vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra.
Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest, polariseeritavusest ning dipoolide vahekaugusest. Dispersioonijõud – elektronide liikumisel tekkivate hetkdipoolide nõrk vastastikune mõju. Sõltub polariseeritavusest. Vesinikside – dipool-dipool tüüpi vastastoime, mis esineb polaarse sidemega seotud H aatomi ja teise molekuli suure elektonegatiivsusega O, N või F aatomi vahel. Sõltub polariseeritavusest. Keemiline side - viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristallis omavahel seotud. Keemis temp sõltub vesiniksidemetest. Nende esinemisel sulamis ja keemis temp kõrgem. 13. Vedelikus – molekulide vaba liikumine molekulidevahelise jõudude tõttu takistatud, kuid need jõud on nõrgad. Pindpinevus – energiahulk, mis on vajalik vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra.
uurea). Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesinike aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). Miks siiski omaette teadusharu? süsinikuühendeid on põhimõtteliselt lõpmatult palju; süsinikuühenditel on sarnane koostis (peamiselt C, H, O, N aga samuti halogeene, P, Si, metalle jt. elemente), sarnane keemiline side ja sarnased omadused; süsinikuühenditel põhineb elutegevus; erakordselt suur roll ühiskonna arengus. Süsinikuühendeid võib olla palju kuna C aatomid võivad ühinedes olla omavahel seotud, moodustades lineaarseid või hargnenud ahelaid või tsükleid. Teiste elementide aatomid ühendites omavahel tavaliselt püsivaid sidemeid ei moodusta. Anorgaanilisteks ühenditeks loetakse traditsiooniliselt: CO, CO2, H2CO3 ja karbonaate.
- lihtne kombinatsioon mitmest eri tüüpi sidemetüübist. 14. Komposiitmaterjalide kujundamise alused? 15. Mis on polümeermaterjalid? 16. Polümeermaterjalide üldiseloomustus? 17. Milles seisneb pooljuhtmaterjalide omapära? iseloomustab suur parameetrite tundlikkus väga väikeste lisandi sisalduste suhtes 18. Mis määrab ära materjalide kasutamise astme? 1. Aatomsideme astmed? 2. Millised on tugevad ehk esmased sidemed? Iooniline, koovalentne ja metalliline side 3. Millised on nõrgad ehk füüsikalised sidemed? Vesinik- ja (juhuslik)dipoolsidemed 4. Esmase sideme üldiseloomustus? 5. Nõrga sideme üldiseloomustus? 6. Millistest osakestest koosneb aatom? Prootonitest, neutronitest ja elektronidest 7. Mis on aatomnumber? Antud keemilisele elemendile ainulaadne nr mis näitab elemendi prootonite ja elektronide arvu normaalolekus. 8. Millised aatomi koostisosad määravad ära aine elektrilised ja keemilised omadused? Elektronid ja prootonid 9
saavutab sellega väärisgaasi elektronkonfiguratsiooni ns2np6. C, N, O, F järgivad seda reeglit. Mittemetallid alates 3.perioodist võivad oma valentskihti võtta ka rohkem kui 8 elektroni, sest tulevad mängu d-orbitaalid (10, 12 või enam) PCl6-. Erand radikaalid paardumata (spinniga) elektroniga. Radikaalid tekitavad kovalentse sideme homolüütilisel katkemisel (kasutik). 15. Defineerige Lewisi hape ja alus. Tooge näited. Kuidas moodustub Lewisi happe ja aluse vaheline side? Hape on elektronpaari aktseptor (H+) ja alus on elektronpaari doonor (OH-). Ühel elektronpaar üle, teisel vaba orbitaal. L happe ja aluse vahelisel reaktsioonil tekib koordinatiivse sidemega kompleks. (BF 3(hape) + F-(alus) BF4-?) :NH3(alus) + H+(hape, vaba orbitaal) NH4+. 16. Millised on ioonilise ja kovalentse sideme põhilised erinevused? Ennustage ja põhjendage, milline kahest antud sidemest on kovalentsem / ioonilisem. Ioonilised sidemed on mittepolaarsed, kuid kovalentsed
4) Halogeen + sool sool + hape TASAKAALU MUUTUMINE EKSOTERMILISES REAKTSIOONIS, MÕJU REAKTSIOONIKIIRUSELE eksotermiline 1) t° (eksotermilise suunas?) kiireneb 2) p (väiksema moolide arvu suunas) aeglustub 3) lähteaine konsentratsioon kiireneb TASAKAALU MUUTUMINE ENDOTERMILISES REAKTSIOONIS 1) p ei muutu 2) t° 3) lähteainete konsentratsioon KEEMILISTE SIDEMETE LIIGID + SKEEMID POLAARNE KOVALENTNE SIDE 2) IOONILINE SIDE 3) MITTE POLAARNE KOVALENTNE SIDE AINETE LAGUNEMINE a) magneesiumnitraat b) ammooniumkarbonaat c) vask(I)hüdroksiid d) plii(IV)nitraat
-8). Vahepealne o.a -> palju saab väliskihi p-orbitaalilt elektrone loovutada. * CO2 H2CO3; SO2 H2SO3; SO3 H2SO4; N2O5 HNO3; SiO2 H2SiO3; P4O10 H3PO4 * d-elementide (B-rühma metallid) on muutuv o.a, nad võivad loovutada kõik väliskihi elektronid ja osa ka eelviimaselt kihilt. * Oksiidile vastava happe valemi saab tuletada analoogia põhjal sama rühma tuntud ühenditega. Keemiline side * Keemilise sideme abil ühinevad aatomid molekulideks ja ioonid ioonkristalliks. * Keemilise sideme tekkimisel eraldub energiat eksotermilised reaktsioonid. * Keemilise sideme katkemisel energia neeldub aines endotermilised reaktsioonid. * Mittepolaarne kovalentne side. -) Tekib tavaliselt ühe ja sama molaarmassiga aatomite vahel. -) Ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale aatomile. -) Üksik aatomid on ebapüsivad nad on kõrge energiaga.
MOLEKUL liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA kõikide gaaside ühe mooli ruumala normaaltingimustes; Vm=22,4 dm3. KEEMILINE SIDE aineosakeste vahelise vastasmõju kindel viis, tekkes osalevad väliskihi elektronid. MITTEPOLAARNE KOVALENTNE SIDE sama elemendi aatomite vahel, elektronegatiivsused on ühesugused. X=0. POLAARNE KOVALENTNE SIDE moodustub erinevate mittemetallide aatomite vahel, elektronegatiivsused erinevad vähe, ühine elektronpaar on elektronegatiivsema poolt. X<1,7. IOONILINE SIDE moodustavad metalli ja mittemetalli aatomid, mille
Aineid, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga OH, nimetatakse alkoholideks. Alkoholid on hüdroksüülühendid. Alkoholis on hüdroksüülrühm tetraeedrilise süsiniku küljes. Kõige tuntum alkohol on etanool ehk etüülalkohol , CH3CH2OH. Hüdroksüülrühm on seotud tetraeedrilise süsinikuga kovalentselt. See side on väga tugev. Mitme alkoholi molekulis oleva hüdroksüülrühmaga alkohole nimetatakse mitmehürdroksüülseteks. Alkoholi molekul koosneb süsivesinikrühmast ja hüdroksüülrühmast: alküülrühm R- OH hüdroksüülrühm. Kuna hüdroksüülrühm võib osaleda paljudes reaktsioonides, on ta alkoholi molekuli kõige kergemini muunduv osa. Seda nim. Funktsionaalseteks rühmadeks. Halogeeniühendite funktsionaalne rühm koosneb ainult ühest halogeeni aatomist
KÜLMSEADMED Külmseadmete liigitus Temperatuuri järgi: - sisustus jookide jahutamiseks , säilitamiseks temp.+10°...+12° - sisustus TO jahutamiseks, lühiajaliseks säilitamiseks temp. +2°...+6° - külmutatud TO säilitamiseks - -18°C Paigutuse järgi: seinaäärne, saarekujuline, üksikuna, liinikujulisena Külmkapid Kiirestiriknevate toiduainete lühiajaliseks säilitamiseks Korpus emailitud või värvitud terasplekist, sees alumiiniumplekk -nende vahel termoisolatsioon Uksi üks kuni mitu, riiulite vahekaugus reguleeritav Kapis termoregulaator vajaliku temp.säilitamiseks Temperatuuri kontrollimiseks termomeeter Külmutil võib olla täheke, mis tähistab temperatuuri külmutis Külmkapid * - temp. kuni -6°C ei võimalda TO külmutamist, ostetud külmutatud toodete säilitamine kuni 7 päeva ** - kambri temp. kuni -12°C, säilitamine kuni30 päeva *** - temperatuur - 18°C, TO säilimisaeg kuni 3 kuud Külmkapp ko...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
