Atmosfäär Maad ümbritsev 1000-1200 km Kõige liikuvam, (õhkkond) õhukiht lahustub vees, tungib 78% N2 , 21% osakeste vahel, siit O2, Ar, 0,93% pärineb O2 CO2 0,03% ja 4% H2O Biosfäär Sfäär, milles on Hüdro ja Oluliseim omadus (kitsamalt elu (osa mullast, litosfääri produktiivsus- biogeosfäär) veest, õhust, pindmine kiht, orgaanilise aine kivimitest) atmosfääri tootmise võime alumine ja kogu pedosfäär
pingestas uusmigrantide ja põlisrahva vahelisi suhteid. Enamik saabunuid said mugavustega korteri. Majanduse ekstensiivne ja loodusvarasid raiskav areng tõi endaga kaasa Eestimaa ökoloogilise olukorra halvenemise. Peamiseks reostajaks oli Nõukogude armee. Lootusetus ja tulevikuväljavaadete puudumine süvendasid ühiskonnas sotsiaalset pessimismi. Suurenes alkoholitarbimine ja enesetapud. Eesti NSV kultuurielu põhijooni. Nõukoguliku kultuuripoliitika olemus. Vaimuelu sfäär on olnud nõukogude ajal ideloogilise surve all. Ühiskondliku rahu tagamisel oli oluline koht julgeolekuorganite (KGB) tegevusel. Negatiivsete tagajärgedega oli Eesti NSV poliitiline ja majanduslik eraldatus maailmast, millega kaasnes ulatuslik infosulg. Nõukogude kultuuripoliitika tõttu toimus ulatuslik raamatukogude puhastamine ,,kodanliku ühiskonna pärandist". Kogu ebasoovitav kirjasõna pandi erifondi. Haritlaskonna uus põlvkond.
lõppkokkuvõttes ka õnnestus ja tagas eesti kultuuri püsimajäämise. Samal ajal lubas Nõukogude reziim mõningaid kultuurikontakte kodueesti ja väliseesti, mida ta püüdis oma huvides ära kasutada (VEKSA jms). Eesti NSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli "sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine. Sellest tulenevalt suhtus uus võim eestlaste kultuuripärandisse algusest peale klassiprintsiibist lähtudes. Kogu intellektuaalne sfäär oli nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all sõltuvalt parasjagu valitsevatest poliitilistest oludest. Ent olenemata reziimi väikestest kõikumistest liberaalsuse ja ranguse skaalal, eikadunud tsensuur (Glavlit) kunagi - selle ülesanne oli koos pideva meelsuskontrolliga takistada vaba mõtte levikut ühiskonnas. Tugeva surve all oli ka usuelu. Kiriku ja muude vaimuelusfääride kontrollimisel etendasid olulist rolli julgeolekuorganid (KGB)
Kuid Hegel selle teekonna löpul seisjana eemaldus siiski liialt Kantist ja ületas need piirid, mis Kant oli seadnud. Hegel muudab dialektilise printsiibi - nagu Hegeli looming näitab - on kindlasti väga viljakas korrastav pöhimöte meie mötlemisele, olemise printsiibiks endaks. Meil on vöimalik siin vaid üks möte esiletösta: laad kuidas Hegel üksiku suhet ühiskondlikesse jöududesse kirjeldab. Me teame, et hegeli puhul algab moraalsuse sfäär alles objektiivse vaimu valdkonnast. Üksiku väärtus ei seisne mitte selles, mis väärtus vöi möte on üksikul eraldivöetuna, vaid selles kuidas ta korrastub ja suhestub üleisikuliste ajalooliste jöududega, eelköige riigiga. Mitte üksik ei toimi, vaid maailmavaim toimib üksiku läbi tööriistana. See, mis suured ajaloolised isikud selliseks teeb nagu nad on (Hegel oli alati neist haaratud, möelgem vaid
Umbes 25% materjalidest sisaldub infrastruktuurides ja 75% hajub tarbimise käigus keskkonas tarbimisemissioonidena. 7. Toksikoloogia: kuidas näeb välja doos reageeringu kõver? Seletage. Uurib kemikaalide, nende segude ja droogide mõju elus organismidele. Jaguneb: Kliiniliseks haruks, mis tegeleb inimese toksikoloogiaga Kohtulikuks Õiguslikuks Keskkonnatoksikoloogiaks tegeleb toksiinide mõjuga. 8. Nimetag maa sfäär ning nende roll. 1) Magnetosfäär maalähednae ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetvälja ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega. 2) Atmosfäär on maad ümbritsev õhuke gaasikiht, tänu millele on võimalik elu teke ja olemasolu maakeral. Püsib gravitatsioonijõu ja gaasi molekulide termilise liikumise tasakaalu tõttu. (Troposfäär, Stratosfäär, Mesosfäär, Termosfäär)
vastastikmõju maapinnaga, mõju lennuaparaatidele. 3. Mis põhimõttel ja missugudeks osadeks jagatakse atmosfäär kihtideks temperatuuri vertikaalse käigu järgi? Temperatuuri vertikaalne gradient näitab, kui palju muutub temperatuur ühe pikkusühiku kohta vertikaalsuunas z. Temperatuuri vertikaalne gradient muudab teatud kõrgustel märki. Temp ühesuunaliselt muutub - ........ sfäär. Üleminekud - ........ paus. Troposfäär, Stratosfäär, Mesosfäär, Termosfäär, Eksosfäär. 4. Nimeta enamlevinumad õhu koostisosad esinemissageduse järjekorras (4 tükki). Lämmastik (N2), hapnik (O2), argoon (Ar), süsihappegaas (CO2). 5. Hapniku tähtsus atmosfääris. Maakeral kõige enam levinud keemiline element. kuulub vee, erinevate mineraalide, kivimite, taimede ja loomade koostisse. peamine tekkeallikas - fotosüntees
välismaailmast saadud andmeist aprioorsete vormide vahendusel. Käsitledes üleminekut meeleliselt ja arult mõistusele kui kõrgemale tunnetusvõimele, tuli Kant järeldusele, et hinge surematusele, maailma tekkimise ja jumala olemasolu idee on vasturääkivad ning tunnetatamatud, s.t selles suhtes on tunnetuse võimalused piiratud. Kanti õpetus mõistuse vasturääkivusest (antinoomia) pani saksa filosoofias aluse dialektikale. Kanti filosoofia teine osa on eetika, praktilise mõistuse sfäär, mille allikad, erinevalt teoreetilistest („puhtast“) mõistusest, on vabadus, jumal ja hinge surematus. Inimene kuulub ühelt poolt nähtumuste maailma, aga teiselt poolt on ta „asi iseeneses“ , looduse paratamatusest väljaspool ning saavutab vabaduse. Tõelise kõlbluse nõuded esitas Kant kategoorilise imperatiivina, ta tunnistas kõlblasteks ainult need teod, mid ajendab austus kõlblusseaduse vastu. Inimeses tuleb Kanti arvates alati näha eesmärki, mitte vahendit.
sajandi meediaühiskonna kujunemine Eestis", 2001-2005 (teema juht) EL 6.raamprogrammi projekt 506301 "Adequate Information Management in Europe (AIM)", 2004-2007 (vastutav täitja) ETF grant 5799 "Infoühiskonna tekkimisega seotud sotsiaalsed ja kultuurilised praktikad Eestis", 2004-2007 (grandihoidja) Teadustöö põhisuunad: Infoühiskonna kujunemine ja areng Sotsiaalsed ja kultuurilised muutused post-kommunistlikus ühiskonnas Sotsiaalne ja poliitiline kommunikatsioon ning avalik sfäär Meedia demokraatlikus ja totalitaarses ühiskonnas Kommunikatsiooniuuringute metodoloogia Teaduspublikatsioonid: Kalmus, V., Lauristin, M., Pruulmann-Vengerfeldt, P. (toim). Eesti elavik 21.sajandi algul: ülevaade uurimuse Mina.Maailm.Meedia tulemustest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 400 lk. Kirss, T., Kõresaar, E., Lauristin, M. (toim). She Who Remembers Survives: Interpreting Estonian Women's Post-Soviet Life Stories. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 346 lk. Lauristin, M
o. tagada inimestele rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud tingimus ja ressursid ilma seejuures loodust oluliselt kahjustamata.Majandusliku arengu kõrval tuleb säilitada ka maastikke ja elustiku mitmekesisus. Tähtis on ka rahvusvaheline koostöö, eriti EL-i raames Maad hõlmavat ja ümbritsevat ruumi, mis tekib atmosfääri, hüdrosfääri ja litosfääri vastastikusel mõjualal, nim geograafiliseks sfääriks. Geograafiline sfäär ehk maastikusfäär koosneb erinevatest maastikest, kus korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused.
Bertil Ohlin(1899-1979) b. Jooksevkonto seis vabakaubanduse korral T c. Intresside vahekord sise ja välismaal 58. Robert Mundell (1932) d. Inflatsioonitempode erinevus mõju maksebilansile 51. Valuutaturg, currency market stabiilne valuuta vahetuse sfäär 59. MarcusFleming (1920-1 52. Sularahaturg, cash market-ohe maa piirides toimuv valuuta müük 53. , FOreign EXchange market 54. Fundamentaalanalüüs, fundamental analysis valuuta nõudlust ja pakkumist mõjutavate otseste ja kaudsete faktorite analüüs 55. Tehniline analüüs põhineb vastupidisel seisukohal, et kursi kursvuga kaasneb valuuta nõudluse kasv ja vastupidi. 56
ekvaator Joon. 43 8.2.1. Teist järku pöördpinnad 23 Teist järku pöördpind tekib teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje. Teist järku pöördpinnad on pöördellipsoid. Sõltuvalt sellest, kas pöörlemisteljeks võetakse pikem või lühem telg, on saadud kujund piklik või lapik, pöördellipsoidi erijuhtum on kerapind e sfäär (joon. 44), pöördparaboloid (joon. 45), ühekatteline pöördhüperboloid (joon. 46a), kahekatteline pöördhüperboloid (joon. 46b). Joon. 44 Joon. 45 Joon. 46a Joon. 46b 8.2.2. Rõngaspind Rõngaspind tekib ringjoone pöörlemisel ümber telje, mis asetseb ringjoone tasandis, kuid ei läbi ringjoone keskpunkti (joon. 47). = =
seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. ökotoop- taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite kompleks. biotoop- biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleks. ökoton- kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seeepärast keskkonnaltkomplekssem või liigirikkam kui kumbki neist(servaeffekt). 12)Biosfäär-laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kust võib leida elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseis. Kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub org. aine süntees ja muundumine ning kus org. ained mõjutavad kivimeid. biogeograafia- on bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide(põhilised uurimisobjektid) levikut maakeral. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e areaalide uurimine. 13)Integratsioon- (liitumine) ehk ühinemise protsessis, süsteemis suurenevad elementide
Parmenides seevastu ei seosta tõde eranditult jumalatega ja inimesi eranditult pelkade oletustega. Ta seob oletused ja tõe hoopis erinevate käsitusvaldkondadega. Oletused puudutavad meeltega tabatavat. Tõde ja ilmsus ei ole tema käsituse kohaselt aga mitte eranditult jumalatele reserveeritud, vaid on ka inimestele täiesti ligipääsetavad, kuigi mitte meeltega tabatava vallas. Tõetunnetuse võimalikkuse loob alles too meeltele tabamatu sfäär, mida Parmenides oma luuletuse esimeses osas püüab lähemalt kirjeldada. Alethes – doxai vastandus; filosoofiliste tõe-käsituste põhitüübid . Luuletuse proloogis pöördubki jumalanna autori poole järgmiste sõnadega: Ole tervitatud! Ei paha jagu (moira), vaid Themis ja Dike on juhatanud sind käima seda teed, mis on väljaspool inimeste astutud radu. Sa pead kõike kogema: nii tõelisuse (aletheies – 1
viirutus ühesuunaline ja ühesuguse tihedusega. Viirutusjoonte vahekaugus võib ulatuda 1...10 mm olenevalt viirutatava pinna suurusest. Kokkupuutuvate detailide eristamiseks valitakse nende lõigetel erinev viirutuse suund või muudetakse viirutusjoonte vahekaugust. Ülevaade pindadest - Tasapinna, silinderpinna ja koonuspinna moodustaja on sirgjoon, sfääri ja rõngaspinna moodustaja aga ringjoon või selle osa. Siinjuures sfäär tekib ringjoone pöörlemisel ümber oma diameetri (seega ümber sirge, mis läbib ringjoone tsentrit), rõngaspind aga tekib ringjoone pöörlemisel ümber telje, mis asetseb ringjoone tasapinnas, kuid ei läbi tema tsentrit. Asub pöörlemistelg moodustajaringjoonest väljaspool, tekib auguga rõngaspind. Kui pöörlemistelg moodustajaringjoont puutub, tekib iseennast puutuv rõngaspind. Juhul kui pöörlemistelg
..? · Detriitahel toiduahel (laguahel) mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. · Happelised vihmad - Väävelhappe tootmisel ja väävlirikaste kütuste põletamisel tekkiv piiskne H2SO4 udu · Heterotroofne organism toitub valmis orgaanilistest ainetest. Siia kuuluvad kõik loomad ja inimene kui ka klorofüllivabad putuktoidulised taimed, seened, enamik baktereid. · Hüdrosfäär maakera veestikust moodustunud sfäär. · Kantserogeenne aine vähkkasvaja teket sooustav aine · Karjatusahel toiduahel, mis algab rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni · Kasvuhoone efekt atmosfääri saastumise tulemusena globaalne kliima soojenemine · Katabolism on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni).
viimased omakorda m6jutavad otseselt majandusagentide tegevusv6imalusi 29. * Valuuta - riigi rahvuslik rahaühik, mida teised rigid on aktsepteerinud maksevahendina. Hõlmab paberraha, münte, hoiuseid ja teisi maksevahendeid, s.h. ka raha asendajaid. 30. * valuutapoliitika - valuutasuhete -ja raharinglusalaste abin6ude süsteem, mida riigid ja keskpangad rakendavad riigi majanduselu, eriti raha ostuj6u ja valuutakursi m6jutamiseks 3l'* Valuutaturg majandussuhete sfäär , kus sooritatakse välisvaluuta ja seda asendavate maksedokumentide ostu-müügi ning vahetustehingud 32. * valuutakurss - ühe valuuta hind teises valuutas , ühe riigi raha kurss teiste riikide rahade suhtes 33. Valuuta otsene ja kaudne noteering Otsene noteering näitab, mitu ühikut koduvaluutat on vaja ühe ühiku välisvaluuta ostuks. Kaudne noteering annab teada, mitu ühikut välisvaluutat on vaja ühe ühiku koduvaluuta ostuks. 34. * Punkt valuutaturul - 0,0001 e 1/10000 rahaühikut
28. valuuta mõiste Valuuta on riigi rahvuslik rahaühik, mida teised riigid on aktsepteerinud maksevahendina. Hõlmab paberraha, münte, hoiuseid jt maksevahendeid, sh ka raha asendajaid. 29. valuutapoliitika mõiste Valuutasuhete- ja raharinglusalaste abinõude süsteem, mida riigid ja keskpangad rakendavad riigi majanduselu, eriti raha ostujõu ja valuutakursi mõjutamiseks. 30. valuutaturu mõiste majandussuhete sfäär, kus sooritatakse välisvaluuta ja seda asendavate maksedokumentide ostu-müügi ning vahetustehingud. Maailma valuutaturg kujuneb eri riikide pankade korrespondentsisidemete kaudu. 31. valuutakursi mõiste ühe valuuta hind teises valuutas, ühe riigi raha kurss teiste riikide raha suhtes. Selle väljendamiseks võib kasutada otsest või kaudset noteeringut. 32. valuuta kaudne ja otsene noteering
Infiltratsioon- vee liikumine maapinnalt riikidest, tavaliselt väikese pindala ja läbi mulla ja kivimite põhjavett rahvaarvuga riik, kus SKT, keskmine Maa sfäärid- Maa tuuma ümbritsevad eluiga ja haridustase on väikesed. kihid, mis erinevad koostise ja tiheduse Elatutakse põllumajandusest ning riik on poolest. Maa sfäärideks on - atmosfäär, enamasti maavarade poolest vaene hüdrosfäär, pedosfäär, litosfäär. Maa sfäär (puuduvad väärtuslikumad maavarad on ka biosfäär, mis koosneb teiste sfääride suurtes kogustes). osadest Kõrgelt arenenud riik- riik, kus on üsna Aineringe- Maa pinnal sfääri piires või suur industrialiseerituse tase, infrastruktuur sfääride vahel toimuv pidevalt korduv ja kapital, kõrgtehnoloogia, hea haridustase ainete ringlemine ning hea elatustase rahva seas.
vertikaalse käigu järgi? Troposfäär 0-11 kahaneb 6º C võrra ühe km kohta Stratosfäär 11-50 kuni 25km kõrguseni konstantne, kõrgemal tõuseb Mesosfäär 50-90 kahaneb Termosfäär 90-450 kasvab kõrguseni 200300, kuni 1500 oC Eksosfäär üle 450 kõrge temperatuur püsib või kasvab Temp ühesuunaliselt muutub - ........ sfäär Üleminekud - ........ paus 3. Hapniku tähtsus atmosfääris. - Kuulub vee, õhu, erinevate mineraalide ja organismide koostisse - Vajalik hingamiseks, põlemiseks 4. Veeauru tähtsus atmosfääris. - tagab veeringe - kondensatsiooni ja kristallisatsiooni tulemusena tekivad udud ja pilved - sademete ja äikese esinemine - vee faasiüleminekute energiavahetus - veeaur on soojuse ülekandja ja mängib suurt rolli Maa energiabilansis
Seega võime Maad ette kujutada mitme kihilise kerana. Tavaliselt ei ole sfäärid Maas ja Maa õmber ültsegi kontsentrilised ja pidevad vaid arenevvad ja muutuvad nii päevaste, aastate kui ka pikemate tsüklite kaupa. Otseselt osalevad meid ümbritsevas loodue kujunemises järgmised sfäärid: · Atmosfäär · Hõdrosfäär · Liptosfäär · Pedosfäär · Biosfäär ehk biogeosfäär Kõigi eelnimetatud sfääride koosmõjul kujuned goegraafiline ehk maastiku sfäär. Liptosfäär. Liptosfäär kujutab endast suhteliselt jäika välimist kivilist kesta. Liptosfääri kuulub ka peale Maakoore ka vahemine ülemine osa. Liptosfäär on meie planeedil kuni umbes 200 km paksune välimine kest. Ülemise osa moodustab maakoor alumine piir ei ole kindlalt piiritletav, sest järkjärgult pehmenedes läheb ta üle astenosfääriks umbes saja km paksuseks kõrge temepratuuriga ja rõhuga
või ja ...on vahetuse vahend ...on vahetuse vahend või ja ...on väärtuse mõõdupuu ...on väärtuse mõõdupuu = = eriotstarbeline raha üldotstarbeline raha Tivide vahetussfäärid Elatussfäär – toit, tööriistad, elatus, kinkimine jne. Vahetussfäär – orjad, veised. Abielu sfäär – naiste vahetamine. Erinevatest sfääridest asju vahetada ei saanud. Rahaga hakkas saama osta asju kõikidest sfääridest. Loeng 5. Klassid ja ebavõrdsus Jaotusüsteemiga reguleeritakse juurdepääsu ressurssidele. Ebavõrdsussüsteemid Ajaloos juba kujunenud ebavõrdsuse alalhoidmise viisid, mitte niivõrd süsteemid edu reguleerimiseks võimekuse alusel. Ignoreerivad teatud võimekusi ja tõstavad esile teisi.
Litosfäär maakera suhteliselt kivimiline kest, mis hõlmab maakoore ja vahevöö ülemise osa (tükeldab laamadeks). 22. Astenosfäär litosfääri alune osaliselt üles sulanud kivimitega vöönd. Selle abil liiguvadki laamad. 23. Pedosfäär biosfääri osa, mis hõlmab muldkatet. 24. Atmosfäär õhukiht. 25. Hüdrosfäär veesfäär. 26. Kionosfäär atmosfääri osa, kus aastas langeb rohkem sademeid kui aurub, sulab. 27. Biosfäär sfäär, kus on elu. Hõlmab atmosfääri alumise osa, hüdrosfääri, litosfääri ja pedosfääri ülemise osa. 28. Laam litosfääri hiigelblokk. 29. Laamtektoonika õpetus laamade ehitusest ja liikumisest. 30. Veereziim veetaseme kõikumine aastaringselt. 31. Suurvesi kindlal perioodil korduv veetaseme tõus. 32. Kõrgvesi (tulvavesi) erandlik veetaseme tõus. 33. Kliimadiagramm on kahe ilmaelemendi aastase käigu graafiline kujutis. (Kui
VabaEuroopa raadiojaam, mis edastas tõtt NL inimestele 1945praeguseni Vabamajandus vaba turumajandus, mis tekkis Hiinas Vabariik kõrgeim võim riigis kuulub rahvale http://www.abiks.pri.ee Vabaturumajandus riigi mittesekkumine majandusellu Varsailles' rahu rahu, mis lõpetas I maaimasõja Watergate afäär pealtkuulamis sfäär. Vabariiklik kuulas dem. Parteid Weimari Vabariik Saksamaa kahe maailmasõja vahel VeneSoome Tartu lõpetas sõja Nõukogude Venemaa ja Soome vahel 1920 rahu Wermaht Saksa sõjavägi Hitleri ajal Westminister statuut 1931.a. seadus, millega said Suurbritannia kolooniad iseseisvaks Wilsoni 14 punkti rahuprogramm, sõjajärgse maailma ümberkorraldamise kava
Kokkuvõte Pole kahtlustki, et riigieelarve on kogu ühiskonna toimimise aluseks. Selle olemasolu on vältimatu ning ükski valdkond ei suudaks iseseisvalt ilma riikliku juhenduseta end ära elatada. Raha jaotamine kõigi vajajate vahel objektiivselt on aga omaette keeruline ja vaevarikas protsess. Selle kallal töötavad mitmed poliitikud nädalaid ja kuid ning konsensust kõigi protsessi kaasatutega raske saavutada. Alati tunneb mingi sfäär ennast väljajäetuna või ebavõrdselt kohelduna. Samas tuleb aga igal erineval ajaperioodil pöörata tähelepanu nendele, kes seda kõige rohkem vajavad. Riigieelarve on kõige tähtsam dokument ühe ühiskonna koostöö aluseks. Kasutatud materjalid http://www.e24.ee/?id=188569. http://et.wikipedia.org/wiki/Riik. http://www.fin.ee/?id=233. Wildavsky, A. B. (2001). Budgeting and Governing. New Jersey: Transaction Publishers. www.olevik.ee
oma sõpru, tõmbama enesele tähelepanu. Nii ongi kujunenud, et kooselavad lapsed ammutavad turvatunnet üksteiselt, mis aitab neil muutuva ümbruse ja oludega toime tulla. On hea, kui õed-vennad saavad lastekodus koos elada, aga ka tänapäeval leidub lastekodusid, kus nad koos ei ela - paremal juhul kohtuvad päevas mõned korrad - ja on ametnikke, kes peavad tänaseni õigemaks neid lahutada. Lastekodulapse psüühilist arengut piirab ka lastekodu, kui elutegevuse sfäär. Laps ei saa teada ega näha midagi peale selle, mida näevad tema eakaaslased. Nende kognitiivne ressurss vormub sarnaseks. Kui kasvataja seletabki, et kuidas tuul puhub ja purjeid paisutab, siis kuulevad seda terve rühma lapsed korraga. Kõik selgitused täiskasvanumaailmast tulevad ühe ja sama sõnavara, mõttekujundite ja maailmanägemuse kaudu. See ühesugusteks vormumine tabab kõige enam eelkooliealisi lastekodulapsi, sest nemad tavaliselt kuskil lasteaias ei käi.
objektiivsuse kriteeriumidest ning üldisest hüvest. Samas on vastupidiseid näiteid palju lähtutakse isiklikest või teatud ringkonna huvidest, püüdes maksimeerida saadavat tulu. Ametniku mänguruumi suurus sõltub peamiselt kolmest asjaolust: esiteks kuivõrd ta valdab informatsiooni, mis tema käsutuses on, kui põhjalikud on tema professionaalsed teadmised. Kui ametniku teadmised on poliitilise juhi omadest sügavamad ja põhjalikumad, siis laieneb tema otsustuse sfäär tänu oma kompetentsusele. Samuti valdkonna aktuaalsusest ja poliitikute huvist antud temaatika vastu. ( Tõnnisson 1998 ) Loomulikult peavad ka äriühingud juhtima organisatsioone vastavalt seadusele, kuid kindlasti pole pandud neile nii palju piiranguid kui seda on avalikes organisatsioonides. Erinevalt erasektorist on avaliku sektori asutustes tegevus avalik. Seetõttu peavad avalikud olema ka organisatsioonilised protseduurid ning
Platoni käsitlus riigist kui klassikalise poliitilise utoopia näide PLATON, Politeia (VII raamat 514a-521b). Tõlkinud Marju Lepajõe. Akadeemia nr 9/1997. lk 1819-1828 1) Kuidas kirjeldab Platon allegooriliselt koobast ja selle asukaid ning mida need allegooriad võiksid sümboliseerida? Koobas sümboliseerib inimese piiratust ja kitsast silmaringi. Koopa asukad on kui inimesed, kes ei mõista, mis tegelikult toimub nende ümber. Koobas on nende maailm ja see maailm, mis asub väljaspool koobast on neile tundmatu. 2) Kuidas kirjeldab Platon koopast lahkuma sunnitud vangi suhtumist oma kaasvangidesse ja mida need allegooriad võiksid tähendada? Koopast lahkumine sümboliseerib inimese valgustamist Ta mõistab asju, mis varem olid talle tundmatud. Oma endistesse kaasvangidesse suhtub ta kaastundlikult ja peab ennast tänu muutusele õnnelikumaks. 3) Millised probleemid kerkivad esile koopasse naasmisel? Ta üritab ka oma ...
jõgede äravool kindla ajavahemiku jooksul jõgede kaudu äravoolava vee hulk valgla e. Äravooluala maa-ala, kust vesi valgub mingisse veekokku või selle ossa. infiltratsioon sademe- või pinnavee imbumine lõhede ja tühimike kaudu pinnasesse. MAA KUI SÜSTEEM Maa sfäärid maa tuuma ümbritsevad kihid, mis erinevad koostise ja tiheduse poolest. Maa sfäärid on atmosdfäär, hüdrosfäär, pedosfäär, litosfäär. Maa sfäär on ka biosfäär, mis koosneb teiste sfääride osadest. Aineringe maa pinnal sfääri piires või sfääride vahel toimuv pidevalt korduv ainete ringlemine. Geoloogiline aineringe litosfääri ja maa tuuma vahel toimuv ainete liikumine. Samuti ka ainete liikumine murenemise teel litosfäärist hüdrosfääri ja atmosfääri nind sealt settimise ja kivistumise teel tagasi litosfääri. Bioloogiline aineringe bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet,
ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, nt rohelised taimed 6. Biogeotsönoos –looduslik kompleks, millesse kuuluvad biotsönoos ja eluta keskkond selle elupaigas. (Biotsönoos e elukeskkond) 7. Biootiline kooslus – organismidest ja nende suhteist koosnev kooslus 8. Bioloogiline liik - moodustavad need, mille isendid on potentsiaalselt võimelised looduslikes oludes omavahel ristuma. 9. Biosfäär - Maa sfäär, mis sisaldab elusloodust 10. Bioota - ehk elustik on mingi ala organismide kogum. 11. Biotroof – e parasiit 12. Detriitahel – e laguahel, mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. 13. Eutrofeerumine - on tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. 14. Happevihmad – sademed, mille pH on alla 7 ehk happeline ( tänu lämmastik- ja vääveloksiidile) 15
XXX Gümnaasium Maa, Päike ja meie Galaktika Referaat Mann 12kl 2014 Sisukord Maa, Päike ja meie Galaktika.....................................................................................................1 Referaat......................................................................................................................................1 Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks:.......................................................................................4 ....................................................................................................................................................5 2 Maa Maa on üks üheksast päikesesüsteemis Päikese ümber tiirlevast planeedist. Meie koduplaneet on ainulaadne, sest...
Protsess, mille käigus vesi aurustub ning vees lahustunud soolad jäävad mulda, muutes mullad soolaseks ja viljatuks. Sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest Erosioon- tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne Kõrbestumine- protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävimine Maa kui süsteem Maa sfäärid- maa osad ja teda ümbritsevad kihid- atmosfäär, hüdrosfäär, pedosfäär, litosfäär. Maa sfäär on ka biosfäär, mis koosneb teiste sfääride osadest Aineringe- maa pinnal sfääri piires või sfääride vahel toimuv pidevalt korduv ainete ringlemine Geoloogiline aineringe- litosfääri ja maa tuuma vahel toimuv ainete liikumine. Samuti ka ainete liikumine murenemise teel litosfäärist hüdrosfääri ja atmosfääri ning sealt settimise ja kivistumise teel tagasi litosfääri Bioloogiline aineringe- bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet,
Ökoloogia Ecology teadus organismide, populatsioonide ja koosluste ning keskkonnatingimuste vastastikustest suhtest. Uurib keskkonna ja elusorganismide vahelisi suhteid. Isend liik populatsioon kooslus ökosüsteem populatsioon sama liik, sama koht, sama aeg. Nt. Tallinna inimesed ja tartu inimesed. kooslus kõik liigid!! ökosüsteem kõik liigid+eluta kk sfäär kiht, ring ümber millegi bio elus v eluga seotus atmosfäär õhk ümber maa litosfäär vesi ümber maa pedosfäär kivimid ümber maa bakterid on looduses lagundajad Liigid võivad vabalt ristuda omavahel, saavad järglasi. Aatom(vesinik) molekul(vesi) makromolekul(glükoos) - organell rakk(amööb/närvirakk) kude(sarnase ehituse ja talitusega rakud, rasvkude) organ(süda) elundkond(hingamiselundkond) organism(kere) liik populatsioon kooslus(mets) maastik ökosüsteem - biosfäär Mõjud Abiootilised eluta biootilised elus Abiootilised keskko...
tekke ja olemasolevate geenide aktiivsuse regulatsiooni muutumise Sarnasused: 1. toimuvad samad protsessid:olelusvõitlus, looduslik valik, vähemkohastunud organismide suremine 2. mõlemis on divergentsus ehk mitmekesistumine 16.Selgita mõisteid: a) makroevolutsioon – liigist kõrgemate organismirühmade (taksonite) teke ja areng (evolutsioon)- perekond, selts, klass. b) konvergents - sarnastumine c) biosfäär – Maa sfäär mis hõlmab kolme osa- atmosfääri, hüdrosfääri ja litosfääri (maakoor) ning nendes paiknevat elusainete kogumit sidudes elus- ja eluta looduse ühiseks tervikuks. d) kohastumused – organismirühma isendite kasulik omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks (samas teistes tingimustes võivad olla kahjulikud) e) bioloogiline isolatsioon - ristumisbarjäär f) geograafiline eraldatus – geenivoolu takistav ning populatsiooni eraldav geograafiline
sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus - maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. Biosfäär Maa sfäär, kus elavad organismid. Biosfääri olulisim omadus on produktiivsus orgaanilise aine tootmise võime. näiteid inimtegevuse ja Maa sfääride vastastikuse mõju kohta; Metsatulekahjud otsene mõju atmosfäärile, pedosfäärile, hüdrosfäärile, biosfäärile.
maakoorest ja vahevöö ülemisest osast.Pedosfäär ehk mullastik hõlmab maakoore pindmise kihi,milles mikroobrid,seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilsit ainet. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede,soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee.Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht. Biosfäär, kitsamas tähenduses biogeosfäär, on Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine, ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid,mulda,vett ja õhku. 3.Enamiku looduslike süsteemide energia pärineb päikesest, päiksest siseneb dünaamilisse süsteemi päikesekiirgust ja dünaamilisest süsteemist lahkub pidevalt energiat soojuskiirgusena. Koos kineetilise energiaga tekitab see veeringe ehk liikumisenergia. 4.Liustikud liiguvad elastsus potensiaalse energia mõjul ehk elastsusenergia mõjul
deformatsioonidele juba madalatel temperatuuridel) Litosfäär on maa väline tahke kivimkest, mis ,,ujub" astenosfääril, on jäik, tükeldatud laamadeks, reageerib pingetele kui terviklik tahke ja jäik keha Astenosfäär on maa vahevöö ülemine osa, osaliselt ülessulanud, valdavalt tahkete kivimite vöönd, käitub nagu viskoosne voolav aines; astenosfääri peal ,,sõidab" litosfäär, tehes võimalikuks laamtektoonika. Moho pind- Vahevöö maakoores ja välistuumani vaheline sfäär. Koosneb tõenäoliselt ultraaluselistest kivimitest (Fe ja Mg silikaatidest koosnevad kivimid))) Tahke faas Tuum ülekaalus metallilised elemendid, S lained seal enam ei levi, mis viitab vedelale olekule. Jaguneb välistuumaks (P lainete leviku järks aeglustumine, S lained seal enam ei levi- vedel olek) ja sisetuumaks (juhib S laineid väga aeglaselt, arvatavasti on seal aine lähedal ülessulamistemperatuurile)
mis on meie ümber ja mis maalimas toimub. Me saame kahelda kõiges mis meie ümber toimub, aga me ei saa kahelda selles kes kahtleb ehk ise endas. Mõtlen järelikult olen. Aga Freud ütleb, et inimese mina ei saa lõpuni endas kindel olla. Inimese mina tõeline tuum jääb meile kättesaamatuks. Me ei saa ise ennast kontrollida lõpuni. Freudi psühhika seletus: Mina- ülimina-miski (Ego- superego-id). 1. Miski on inimese jaoks tume ja köttesaamatu sfäär, toidab inimpsühhikat energiaga, väga kaootiline sfäär, sellest on pärit kaks põhilist tungi: elutung ja surmatung. Soov rahuldada oma tunge ja vajadusi kiiresti. 2. Mina kujuneb välja välismaalima kaudu. See kuidas me korrastame oma maailma, kuidas olla moraalne. Me võime lollusi teha,aga me teame kuidas on õige. Ratsaniku ja hobuse suhe on sama, mis miski ja mina suhe. Mingi aeg suudab mina juhtida miskit.
Halvasti mõjusid eksperimendid 43. Kultuurielu põhijooned Eesti kultuur jagunes kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks, kuid hoolimata pagulaste suurest hulgast, otsustati eesti kultuuri püsimajäämine siiski kodumaal. Nõukoguliku kultuuripoliitika olemus ENSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamine eesmärk oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine. Seetõttu oli eesti kultuuri ideoloogiline sfäär alati surve all. Eriti masendav oli olukord Stalini valitsemise lõpuaastatel ning Leonid Breznevi ajal, kuid 1970. aastatel sulaperioodil olid olud liberaalsemad. Vaatamata sellele oli ühiskonnas tugev tsensuur takistati vaba mõtte levikut , seega oli oluline koht julgeolekuorganitel (KGB). ENSV oli infosulus (kuigi mitte täielikus): Lääne vaimsest arengust ei tohtinud midagi teada. Oli tugev sundorienteeritus vene kultuurile, eriti 1940.-1950. aastatel
Nõukoguliku kultuuripoliitika olemus poolt. 1972. aastal toimusid esimesed ülemaailmsed eestlaste päevad (ESTO). Loodi ENSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamine eesmärk oli ,,sisult sotsialistliku ja BATUN. Saksamaal töötas Balti Ülikool,Balti Instituut. Suhted kodueestlastega vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine. Seetõttu oli eesti kultuuri ideoloogiline sfäär minimaalsed. alati surve all. Eriti masendav oli olukord Stalini valitsemise lõpuaastatel ning Leonid Breznevi ajal, kuid 1970. aastatel sulaperioodil olid olud liberaalsemad. Vaatamata 1945. a võeti ENSV-lt ära 3 jõetagust valda ning Petserimaa. 1946.a sellele oli ühiskonnas tugev tsensuur takistati vaba mõtte levikut , seega oli oluline luuakse Hiiumaa mk. 1949. a loodi Jõhvi- ja Jõgevamaa. koht julgeolekuorganitel (KGB)
Luksus, maitse, edevus, peataolek - kuigi staatus, mis sellega saavutati, rääkis eelkõige mehe staatusest - vastandus meeste kainele tootmisele pühendatud osale. Mees tuli töölt koju ja puhkas ja naine pidi selle kõik temale võimaldama. Naiste järele tuli pidevalt valvata - mida nad hullud jälle ostavad või teevad. Veel kõrgema klassi naistele sai kodu kuldseks puuriks, kus nad ei tohtinud tööd teha kartes kaotada oma naiselikkust. Kodune sfäär ei tohtind tööd meenutama. Sellepärast Singeri õmblusmasinad tehti nii ilusad, et nad sobiks buduaari kui ilusad ornamendid. 8 Tarbimine on miskit muud kui kaubanduslik maaillm, see on südamlik, soe, kodune. Kodu komplementeerib avalikke tarbimispaiku nagu kaubamaja, kohvik, teater, restoran jne. Kodu pakub sotsiaalselt ja kultuuriliselt organiseeritud tarbimiskonteksti
1. Planeet Maa. Maa Ehitus. Maa liikumine. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. Umbes 71% maapinnast on kaetud soolase veega ookeanidega, ülejäänud osa koosneb kontinentidest ja saartest. Inimkonna esimene suurem kosmoloogiline avastus- Maa on kerakujuline (240. a. eKr) Keskeajal uuriti ja mõõdeti maad põhjalikult. Maa on pisut lapik pooluste vaheline kaugus on 43km väiksem läbimõõdust ekvaatori kohal. Siseehitus: Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoor on valdavalt tahke ja koosneb kivimitest. Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Siseehituse kohta annavad teavet maavärina kolded, mis levivad maakera sisemusse. Neist ristlainetus levib ainult kindla kauguseni, pikilaine aga tungivad läbi kogu Maa vastaspoolele välje. Et ristlained ei levi vedelikus, peab a...
11. Biotroof Organism, kes elab ja toitub parasiidina teist liiki organismil. 12. Detriitahel toiduahel (laguahel) mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. 13. Eutrofeerumine veekogu toitelisuse tõus 14. Happevihmad gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed 15. Heterotroofne organism toitub valmis orgaanilistest ainetest 16. Hüdrosfäär maakera veestikust moodustunud sfäär 17. Kantserogeenne aine keemilise koostise ja päritoluga aine, mis organismi sattudes võib põhjustada või soodustada kasvajate teket 18. Karjatusahel toiduahel, mis algab rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni 19. Kasvuhooneefekt atmosfääri saastumise tulemusena globaalne kliima soojenemine 20. Katabolism on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks
u=f(x,y,z).3kordseks int-ks piirkonnas V nim piirväärtust kui see eksisteerib. Kui 3 muutujaga fn-l on olemas 3xint,nim f-ni integreeruvaks. Kolmikintegraal üle pinna V: 9. Kolmekordse integraali arvutamine silinder- ja sfäärikoordinaatides, näiteid Kui integreerimispiirkond V on silinder, on kasulik kolmekordses integraalis üle minna silinderkoord. x=ρcosφ, y=ρsinφ, z=z; φЄ[α;β]. V=ʃʃʃf(ρcosφ, ρsinφ, z)ρdρdφdz Kui integeerimispiirkond on sfäär või selle osa, aitab üleminek sfäärikoordinaatidele x=rcosφsinθ, y=rsinφsinθ, z=rcosθ V=ʃʃʃf(rcosφsinθ, rsinφsinθ, rcosθ)r2sinθdrdφdθ 10. Kolmekordse integraali rakendused: ruumilise kujundi ruumala, mass, masskese, inertsmomendid, näide 1)Keha ruumala: Kui f(x,y,z)=1, siis kolmekordne integraal üle piirkonna V väljendab keha ruumala: VALEM 2)Keha mass: Kui keha jaotustihedus piirkonnas V on antud funktsiooniga f(x,y,z) ≥ 0, siis VALEM
Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad Põlis ehk genuiin ehk genuiinne tüvi on vana oma keele tüvi, mida pole ära tuntud kui laenu kuskilt mujalt. Soomeugri keeleteadus on põlis ehk genuiin ehk genuiinses tüvevaras eristanud järgmised päritolurühmad (kolmandas lahtris on H. Rätsepa arvutused, kus küsitava etümoloogiaga sõnad on eri hüpoteeside põhjal arvatud korraga mitmesse rühma): Päritolurühm Aeg Arv Näiteid uurali tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt uurali algkeelest (aegade 104119 tüve ela, ema, jõgi, kaks, kala, ühes samojeedi keeles) hämarusest IV aastatuhan keel, kõiv, nimi, ole, puu, deni e.m.a) päev, vesi so...
tagas eesti kultuuri püsimajäämise. Samal ajal lubas Nõukogude reziim mõningaid kultuurikontakte kodueesti ja väliseesti vahel, mida ta püüdis oma huvides ära kasutada (VEKSA jms). Eesti NSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine. Sellest tulenevalt suhtus uus võim eestlaste kultuuripärandisse algusest peale klassiprintsiibist lähtudes. Kogu intellektuaalne sfäär oli nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all, sõltuvalt 7 parasjagu valitsevatest poliitilistest oludest. Ent olenemata reziimi väikestest kõikumistest liberaalsuse ja ranguse skaalal, ei kadunudtsensuur (Glavlit) kunagi - selle ülesanne oli koos pideva meelsuskontrolliga takistada vaba mõtte levikut ühiskonnas. Tugeva surve all oli ka usuelu
mAstronoomia konspekt Õpik lk 3-24 Kosmoloogia uurib universumit. Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Ajalooline ülevaade 1. Primitiivne kosmoloogia Maa lame ja taevakehad seletamatud/jumalad. 2.Klassikaline maailmapilt Kerakujuline maa ja universum ümber ümmargune ja koosneb sfääridest. Maa universumi keskel.(Vana-Kreeka) 3.Koperniku vaatepilt- Päike keskel ja tähtede sfäärid ümber 4. Lõpmatu maailm- Oletuse lõpmatust maailmast tõi G. Bruno. Ta oletas et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine. Lõpmatult palju täheparvi (galaktikaid) maailmas. 5. Relativistlik kosmoloogia- sai alguse A. Einsteini üldrelatiivsusteeriast ja hiljem leidis vene matemaatik A. Friedmann, et universum paisub või tõmbub kokku. E. Hubble avastas galaktikate laialipaisumise. Seda t...
1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär - maakera välimine kivimiline kest, koosneb maakoorest ja vahevööst Pedosfäär - mullastik, maakoore pindmine kiht Hüdrosfäär - vesi Biosfäär - Maa sfäär, kus elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses mehaaniline energia- vee liikumine kineetiline energia - vee liikumine soojusenergia - päike laineenergia - veekogude lainetus keemiline energia - fossiilsed kütused 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. Tööleht LITOSFÄÄR 4. Tunne etteantud sündmustest ära igale ajastule iseloomulikud sündmused. Tööleht LITOSFÄÄR LITOSFÄÄR 1
Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises oleksu - maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. Biosfäär Maa sfäär, kus elavad organismid. Biosfääri oluliseim omadus on produktiivsus orgaanilise aine tootmise võime. 35. toob näiteid inimtegevuse ja Maa sfääride vastastikuse mõju kohta; Metsatulekahjud otsene mõju atmosfäärile, pedosfäärile, hüdrosfäärile, biosfäärile.
Õigussuhteid teiste – nii avalik-õiguslike kui eraõiguslike – õigussubjektidega (eksterne õ). Süstemaatika Õigusinstituudiks KOV õ-s on KOV õ-e õigusnormide kogum, mis regul vastastikku seotud ja KOV õ-e raames iseseisva, eraldi grupi moodustavate ühiskondlike suhete ringi. Õigusinstituutide kaupa struktureeritakse järgmiselt: KOV üksuste õiguslik staatus, sisemine struktuur ja ülesannete sfäär ning nende organite õiguslik staatus (omavalitsuskorraldusõ) KOV materiaalse f-nd, niivõrd kui need rajanevad KOV õ-e normidel (OVhaldusõ) KOV-e f-nde täitmiseks vajalike rahaliste vahendite soetamine, eraldamine ja otstarbekohane kasutamine; eelarve-, kassa- ja raamatupidamissüst, vara-, tulu-, reservi- ja võlahaldus (OVfinantsõ) KOV majandustegevuse a-õ regulats ja majandusprintsiibid, millele see majandustegevus
31. Emile Durkheim sotsiaalne fakt viga, sest valitsevate klasside ideoloogia on 32. Georg H. Mead oluline teine neid pimestanud. 33. Max Weber - ideaaltüüp c) rollikonflikt 34. Jürgen Habermas avalik sfäär 4 40. Millise akuturatsiooniprotsessi on läbi tenud a) Ükspuha millise kooli õpilasi me vaatama, väliseestlane, kes ei oska enam eesti keelt? jõukate vanemate lapsed saavad peale kooli a) Assimilatsioon lõpetamist alati paremini hakkama b) marginalisatsioon b) Nii jõukate kui vaeste vanemate lapsed saavad 41. Mida uuriti Eesi viimases rahvaloenduses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
