· XVII-XVIII sajandil suurte maadeavastuste käigus uuritimõõdeti seda kera üsna põhjalikult. Eratosthenes Maa · Tänapäeval teame, et Maa on pisut lapik- pooluste vaheline kaugus on 43 km ehk umbes 1/300 võrra väiksem läbimõõdust ekvaatori kohta. · Maa lapikus on hästi seletav pöörlemisega. Maa- ellips MAA siseehitus maakoor vahevöö välimine tuum sisetuum Maa tuum · Maa sfäär 2900 km sügavusest kuni Maa tsentrisse. · S lained sellest edasi ei levi, mis viitab selgelt tuuma välimisosa vedelale olekule. · Arvatavasti on Maa tuumas ülekaalus metallilised elemendid, (raud, nikkel, veidike väävlit, hapnikku, räni). Tuuma jaguneb: · VÄLISTUUM - 2900- 5200 km (ulatus 2300 km) · SISETUUM - 5200 km sügavusest kuni Maa keskpunkti (6378 km). Juhib S-lained kuid väga aeglaselt, mistõttu arvatakse et see on lähedal aine ülessulamis temperatuurile
Maa kui süsteem 1. 1)Avatud süsteem on näiteks loodusliku läbivooluga järv. See saab energiat päikesekiirgusest, sademetest. 2)Järv annab energiat ära ainevahetuse käigus väljavoolava või aurustuva veega. 2.1)Litosfäär- väline kivimiline kiht, on jäik ja koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. See sfäär tundub olevat püsiv,staatiline, teda mõjutab astenosfäär ja taimed,loomad. Paksus on 50-200 km. 2)Pedosfäär- hõlmab maakoore pindmist kihti ja selles elavad mikroobid, seened, taimed ja loomad. Organismid toodavad mulla orgaanilist osa, mineraalne osa pärineb litosfäärist. See sfäär võib olla mõnest cm- 10 meetrini. Dünaamilisem kui litosfäär ja noorim sfäär. 3)Hüdrosfäär-koosneb keemiliselt sidumata veest: jõed, järved, ookeanid,
7.2 Paarisuhete algperiood: lähemalt tutvumine ja ühtesulamine 1. Soovide formuleerimine 2. Sõprussuhte tekkimine 3. Kohtumiste periood 4. LÄHEM TUTVUMINE; Enne abielu kujunemist viis astet, mis tuleks läbida: sotsiaalne-, psühholoogiline-, vaimne-, seksuaalne-sfäär 5. Kihlus Soovide formuleerimine - nooruk hakkab tajuma, mis on tema jaoks tähtis, milliseid omadusi ta ootab ja soovib sellelt, kellega ta kavatseb püsivamalt suhelda. Sotsiaalne sfäär - hõlmab mõlema suhted nii oma kui ka partneri sõpradega, vanematega, kolleegidega. Kasulik on partner kokku viia oma vanemate ja perega. Psühholoogiline sfäär - kuidas reageerib kaaslane üllatusele, naljale, probleemile. Kas ta suudab koostööd teha, kas tal on kindlaid põhimõtteid. Seksuaalne sfäär - partneri hoiakud, arvamused ja tõekspidamised seksuaalelu kohta. Olulised on tunded, mida partner tekitab oma pilgu, puudutuse ja sõnadega.
nähakse konfliktseid alasid ja ohumärke. See on sobiv aeg suhe katkestada mõne ohumärgi pärast. Lähem tutvumine – Räägitakse kõikvõimalikel teemadel ja kaaslasest tahetakse rohkem teada saada. Saadakse teada teineteise silmaringi, iseloomu, väärtuste, põhimeeleolu ja hoiakute kohta. Teavet peaks koguma elu nelja sfääri kohta: o Sotsiaalne sfäär – hõlmab suhteid erinevat liiki inimestega. o Psühholoogiline sfäär – kaaslase reaktsioon ebameeldivale üllatusele, probleemidele, naljadele. Teistega arvestamine, koostöövalmidus. o Vaimne sfäär – sügavamad tõekspidamised, uskumused, suhtumine religiooni ja elu mõttesse. o Seksuaalne sfäär – hoiakud, arvamused, tõekspidamised
Lastetoetus, invaliitsuspension, toimetulekutoetus toetusrahad riigi eelarvest. Kokku on need kõik väljamaksed. Raviteenused, munitsipaal elamud, haridus teenused. Kõik kokku moodustavad sotsiaalse poole, mida riik on võtnud enda kanda heaoluriikides. Riik toetab neid valdkondi ja sellega on tagatud sotsiaalne õigus. Ühiskonna struktuur Ühiskond jaguneb erinevateks sfäärideks. Ühiskonnal on poliitiline-, majanduslik-, sotsiaalne sfäär. Võib veel jaotada - valitsemis sfäär, kodanikuühiskond, eraelusfäär. Kodanikuühiskond on riigis kõige nõrgemalt arenenud. Ühiskonda võib jaotada kolmeks sektoriks. ERASEKTOR AVALIK SEKTOR Tulundus sektor Eraettevõtted Riigiettevõtted Aktsiaseltsid Raudtee Pangad Televisioon
- abitasapindade/ abisfääride võtet Mis on abitasandite võtte kasutamise eelduseks? - Paljudest kõverpindadest saab teha lihtsaid tasandilisi lõikeid sirg-ja ringjooni. Näiteks: a) joonpindade tasandilised lõiked läbi moodustaja on sirged b)pöördpindade tasandilised lõiked risti teljega on ringjooned Millist joont mööda lõikuvad ühise teljega pöördpinnad ? - mööda ringjooni, mille tasand on risti pöördpindade teljega Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni ? - sfäär, mille keskpunkt asetseb pöördpinna teljel, annab lõikumisel ringjoone Mis juhtumil kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamiseks abisfääride võtet? - Ühise tsentriga abisfääre saab lõikumisülesande lahendamisel kasutada, kui a)mõlemad pinnad on pöördpinnad. b) nende pöördpindade teljed lõikuvad. c) telgede tasapind on ekraaniga paralleelne
Lähem tutvumine Kihlus Soovide formuleerimine – kui nooruk hakkab tajuma, mis tema jaoks oluline, milliseid omadusi ta ootab ja ja soovib sellelt, kellega kavatseb püsivalt suhelda. Arenev sõprus annab võimaluse tuttavast rohkem teada saada. Kui tahtmine suhet jätkata säilib, lepitakse kokku lühemaid, mitte väga olulisi kokkusaamisi. Sellel järgneb lähem tundmaõppimine. Teavet tuleks koguda kõigi 4 sfääri kohta: 1. Sotsiaalne sfäär – hõlmab mõlema parneri suhteid enda ja partneri sprade, vanematega, kollegidega jne. 2. Psühholoogline sfäär – kaaslase reageerimine ebameeldivatele üllatustele, probleemidele ja naljadele; sotsiaalne küpsus. 3. Vaimne sfäär – sügavamad tõekspdamised, uskumised, suhtumine religiooni ja elu mõttesse. 4. Seksuaalne sfäär – partneri hoiakud, arvamused ja tõekspidamised seksuaalelu kohta. Omavaheline lähedus on suhte esimeses faasis väga oluline
Litosfäär- on maakera suhteliselt jäik väline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast Pedosfäär- e.mullastik, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid Hüdrosfäär- osa maast, mis on täidetud veega Atmosfäär- e. õhkkond. Maa sfäär, Maad ümbritsev õhukiht Biosfäär-maa funktsionaalne sfäär, mis koosneb Maa sfääride nendest osadest, kus elavad organismid, Litosfäär- 50-200km-maakoor ja vahevöö ülemine osa. Muutused on aeglased, toimuvad kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega. Litos. pinnal areneb muld ja kujun. Taimestik. Pedosf- mõnest cm-10m. Täielikult biosfääri osa- Ilma elustikuta muldi ei kujune. Muutused on kiiremad kui litos. Hüdros. Maa vesikeskkond-. Litost. Väiksema tihedusega ja vesi on liikuvam kui kivimid. Seetõttu toim. ka muutused kiiremini
kineetiline e liikumis, keemiline, sise e soojus, laine, kiirgus. litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks. (areneb muld, talletatud fossiilkütused, maavarad) pedosfäär- biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid. Pedosfäär reguleerib olulisel määral biosfääris toimuvaid biogeokeemilisi aineringeid (toiteelemendid, vesi) hüdrosfäär-osa Maast, mis on täidetud veega. atmosfäär-e õhkkond, Maa sfäär, Maad ümritsev õhukiht. biosfäär-Maa funktsionaalne sfäär, mis koosneb Maa sfääride neist osadest, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku.
Abitasandite või abisfääride võtet. 19. Mis on abitasapindade võtte kasutamise eelduseks? a) joonpindade tasandilised lõiked läbi moodustaja on sirged; b) pöördpindade tasandilised lõiked risti teljega on ringjooned. 20. Millist joont mööda lõikuvad ühise teljega pöörapinnad? Ühise teljega pöördpinnad saavad lõikuda ainult mööda ringjooni, mille tasand on risti pöördpindade teljega. 21. Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni? Sfäär, mille keskpunkt asetseb pöördpinna teljel, annab pöördpinnaga lõikumisel ringjoone. 22. Mis juhtumil kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamiseks abisfääride võtet? a) mõlemad pinnad on pöördpinnad; b) nende pöördpindade teljed lõikuvad; c) telgede tasand on ekraaniga paralleelne. 23. Milline on väikseim abisfäär, mille abil saab leida kahe pöördpinna lõikejoone punkte? Sfäär, mis suuremat pinda puutub ja väiksemat lõikab. 24
süsteem omavahel seotud objektide kogum. Jaguneb allsüsteemideks: avatud süsteem (süsteem, kus toimub energia- või ainevahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel), suletud süsteem (süsteem, kus puudub energia- või ainevahetus süsteemi ja seda ümbitseva keskkonna vahel), staatiline süsteem (püsiv muutumatu süsteem), dünaamiline süsteem (ajas muutuv süsteem). 2. Maa sfäärid kui süsteemid Maa süsteemi elementideks on sfäärid. Iga sfäär on eraldi alamsüsteem. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised, sest need muutuvad aegamööda. Litosfäär- koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Toimuvad muutused, kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega, nt (seos!!) litosf jõuavad hüdrosfääri vajalikud mineraalid.(aeglased muutused) Pedosfäär ehk mullastik- maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb
b. Pöördpindade tasandilised lõiked risti teljega on ringjooned Asjaolu, et sfääriga saab pöördpinda lõigata mööda ringjooni, ongi aluseks abisfäärife võttele. 18. Millist joont mööda lõikuvad ühise teljega pöördpinnad? Ühise teljega pöördpinnad saavad lõikuda ainult mööda ringjooni, mille tasand on risti pöördpindade teljega, kusjuures lõikejoonte arv võrdub poolmeridiaanide arvuga. 19. Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni? Sfäär, mille keskpunkt asetseb pöördpinna teljel, annab pöördpinnaga lõikumisel ringjoone. 20. Skitseerige ellipsi punkti P konstruktsioon, kui on antud ellipsi teljed. 21. Mis juhtumil kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamiseks abisfääride võtet? Kontsentrilis abisfääre (ühise tsentriga) abisfääre saab kasutada
b. Pöördpindade tasandilised lõiked risti teljega on ringjooned Asjaolu, et sfääriga saab pöördpinda lõigata mööda ringjooni, ongi aluseks abisfäärife võttele. 18. Millist joont mööda lõikuvad ühise teljega pöördpinnad? Ühise teljega pöördpinnad saavad lõikuda ainult mööda ringjooni, mille tasand on risti pöördpindade teljega, kusjuures lõikejoonte arv võrdub poolmeridiaanide arvuga. 19. Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni? Sfäär, mille keskpunkt asetseb pöördpinna teljel, annab pöördpinnaga lõikumisel ringjoone. 20. Skitseerige ellipsi punkti P konstruktsioon, kui on antud ellipsi teljed. 21. Mis juhtumil kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamiseks abisfääride võtet? Kontsentrilis abisfääre (ühise tsentriga) abisfääre saab kasutada
* maa kui süsteem Maa on Päikesesüsteemi alamsüsteem, millel on oma alamsüsteemid ( litosfäär, pedosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär, biosfäär ). Ainevahetuse mõttes pigem suletud süsteem (kõik on ringluses), energeetiliselt avatud (Päikeselt kiirgus hajub maailmaruumi). Dünaamiline süsteem. 1. LITOSFÄÄR- väline kivimiline kest * suhteliselt jäik * koosneb vahevöö ülemisest osast + maakoorest * 50-200 km paksune * vanim tekkinud sfäär * muutused toimuvad aeglaselt, igapäevasel käsitletakse seepärast ,,jäigana" * litosfääri pinnal areneb muld, kujuneb taimestik, on toetuspind loomadele, inimestele * litosfäärist mulda ja vette vajalikud mineraalained * selles on talletatud fossiilkütused, maavarad 2. PEDOSFÄÄR mullastik * maakoore pindmine kiht * mineraalne osa pärineb litosfäärist * 20 cm-10m paksune * üks noorim (tekkis ENNE taimkatet) * selles olevad mikroobid ja seened sünteesivad ja muudavad org
Kliima soojenemine Kasvuhoonenähtus tingib globaalset kliima soojenemist. Jäämassiivide sulamine Maailmamere taseme tõus Osade rannikualade üleujutamine Süsteem omavahel seotud objektide terviklik kogum. Maa on üks osa päikesesüsteemist, mis kuulub tähesüsteemi Linnutee. Kõiki Maa suuremaid sfääre nim. geosfäärideks ja paiknevad nad kontsentriliselt alates Maa sisemusest ja ulatudes kaugele avakosmosesse Atmosfäär- Maad ümbritsev õhukiht. Hüdrosfäär- katkendlik sfäär, mille moodustab vedelas ja tehkes olekus vesi. Litosfäär- jäik välimine kivimiline kest. Pedosfäär- mullasfäär. Biosfäär- sfäär, kus elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees ning muundumine. Elusainet 3*1018 t. Maastikusfäär- kujuneb eelmainitute koosmõjul. Iseloomustab tsonaalsus ja rütmilisus. Iga üksiku geosfääri omaduste muutumisel muutub kogu süsteem. Gaia hüpotees elu Maal pole mitte kohastunud keskkonnatingimustega vaid reguleerib neid ise.
Pedosfäär e. mullastik hõlmab maakore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee. Atmosfäär e õhkkond on MAAD ümbritsev õhukiht. Õhk on märksa väiksema tihedusega kui kivimid ja vesi. Pärineb hapnik, mida hingates käivitub elusolendite energiavarustus, ja lämmastik, mis on taimede toitaine.Biosfäär, kitsamas tähenduses biogeosfäär, on Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine, nind kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda vett ja õhku. Biosfäär on elu toimimisega seotud funktsionaalne sfäär. Elusorganismid ja eluta keskkond, nendevahelised suhted, energiavoog läbi süsteemi ja mineraalainete ringe moodustavad ÖKOSÜSTEEMI. Energia eksisteerib paljudes eri vormides ja need võivad üksteiseks üle minna-muunduda e. teiseneda
Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. HÜDROSFÄÄR: hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuveed. Vee liikumine hüdrosfääris tekitab veeringe, millega saavad seotuks ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. LITOSFÄÄR: maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa. Paksus umbes 50-200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, veekogudesse. PEDOSFÄÄR: mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus on mõnest cm kuni 10 meetrini. Muld tekib, areneb ja hävib
Institutsioonid – majandus, poliitika, seadused, kunst, religioon, teadus Kollektiivsed kujutelmad – keel, kunst, religioon, teadus, müüdid Kollektiivne teadvus Moodustub individuaalsete teadvuste baasil On individuaalsetest teadvustest sõltumatu Individuaalne teadvus peegeldab kollektiivse teadvuse sisu Religioon Inimelu jaguneb Profaanne, igapäevane sfäär Sakraalne, püha sfäär Religioossete ideede allikaks on ühiskond. Kõrgem jõud mida inimesed tunnetavad on tegelikult ühiskond. Religioon on ühiskonna esetunnetus Jumala-religioon asendub inimese-religiooniga Emile Durkheim (1897) „Suitsiid“ Enesetapud Enesetappude arv on riigis pika aja jooksul stabiilne Ei sõltu majanduslike tingimuste kõikumisest, ega rahva tervisest Kõige rohkem sõltub enesetappude arv ühiskonna moraalsest kliimast
MAA KUI SÜSTEEM 30.Maa sfäärid: Atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, pedosfäär. Biosfäär-Maa funktsionaalne sfäär, mis koosneb Maa sfääride neist osadest, kus elavad organismid, kus toimub orgaaniliste aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. Sfääridevahelised seosed: Atmosfäär mõjutab pedosfääri. Sademed mullastikku. 32.Süsinikuringe: Süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel. Lämmastikuringe: Lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis.
Sissejuhatus sotsioloogiasse 17.10 Kodanikeühiskond Veel mõisteid: - kodanikuühiskond (tuleneb sõnast kodanik/kodanlik üks inimene, kes lähtub oma huvidest, tähelepanu ainsusel) - kolmas sektor - mittetulundussektor - vabasektor inglise keeles 'civil society' tsiviliseeritud inimesed. 18. saj tekkis sfäär, kus inimesed saavad üksteist usaldada, suusõnalised lepingud jne. --> Adam Smith; --> Adam Ferguson. See sfäär oli nende jaoks majandussfäär. Rõhk tsiviliseeritusel. Adam Smith nähtamatu käe teooria (vaba turg reguleerib end ise). Hegel räägib kolmest komponendist, mis moodustavad riigi: riik (kõige kõrgemal seisev osa), perekond ja nende vahele jääv bürgerliche Gesellschaft (kodanlik ühiskond). See on vajaduste rahuldamise sfäär majandustegevus toimub seal. Teiseks osaks on korporatsioonid MTÜ-de eellased n-ö
. · Meteoriidid. Üldiselt ollakse seisukohal, et meteoriidid peegeldavad maa siseehitust. Kivimeteoriidid- sarnanevad koostiselt maise tardkivimitega. Kivi-raud- (sega-)meteoriidid- koosnevad kivimilise ja metallilise materjali segust. Raudmeteoriid- · Laboruuringud- võime modelleerida rõhu, temperatuuri, sügavuse.. Aeg?? Suurus?? · Geofüüsikalised uurimised- maa magnetvälja uurimine, gravivälja muutused, seismiliste lainete leviku uurimine Maa sfäär: · Magnetsfäär- väline sfäär, kaitseb päikese kiirguse eest. Magnetiline deklinatsioon täna ligikaudu 11,2 krad. Paleomagnetism. Magnetpooluste inversioon. · Atmosfäär- gaasiline keskkond, ümbritseb maad. · Hüdrosfäär- veeline keskkond. · Biosfäär- elusorganismid. · Geosfäär- jaguneb: maakoor, vahevöö, tuum (välimine ja sisemine) Maakoor- maa välimine tahke kiht, keskmise paksusega 30 km. (selle paksus on väga
Lääts- läbipaistvast ainest keha, mis kas koondab valgusvihku, või hajutab valgusvihku Kus kasutatakse läätsi- binokkel, luup, prillid Optiline tugevus- D=1:f Mida suurem on fookuskaugus, seda väiksem on optiline tugevus D-dioptria Spekter koosneb vikerkaarevärvidest Sfäär on kerapind Kumer-keskelt paksem kui servades Nõgus- keskelt õhem kui servades Fookus- kuhu koondub parallelne valgusvihk peale kumerläätse läbimist Fookuskaugus- läätse ja fookuse vaheline kaugus Parim nägemine Läätse optiline peatelg- sirge, mis läbib fookuspunkti ja läätse keskpunkti Kujutis nõgusläätses- kujutis on alati vähentatud, samapidine, päiv Võrkkest- sinnna tekib kujutis, kujutis on vähentatud, ümberpööratud, tõeline Silmalääts- kinnitub silmalihaste abil, mis muudavad silmaläätse kumerust Normaalnägemine- kujutis tekib võrkkestale nii lähedastest kui kaugetest esemetest Lühinägija- lähedale näeb hästi, kaugele halvasti, lähedastest esemetest tekib kujuti...
ja vesi on liikuvam kui kivimid litosfääris. Muutused toimuvad kiiremini. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Sügavaim koht u. 11km. Atmosfäär-ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht. Ulatub 1000-1200 km-ni. Õhk on kõige liikuvam, lahustudes vees, tungides mulla vahele ja kivimite lõhedesse. Atmosfäärist pärineb hapnik, mida hingates käivitub elusolendite energiavarustus ja lämmastik on taimede toitaine. Biosfäär-Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaaniliste ainete süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. (Ruumilises mõttes hõlmab biosfäär hüdrosfääri ja litosfääri pindmised ning atmosfääri alumised kihid ning kogu pedosfääri. Fotosüntees-on klorofülli sisaldavais taimeosades lühilainelise kiirguse energia toimel kulgev protsess, mille anorgaanilistes ühendites moodustub orgaaniline aine. Reaktsiooni käigus eraldub hapnik
Abistasandite võte ja abisfääride võte. 50. Mis on abitasapindade võtte kasutamise eelduseks? Abitasapinnad lõikuvad kummagi antud pinnaga mööda lihtsaid jooni (sirg- ja ringjooned). 51. Millist joont mööda lõikuvad ühise teljega pöördpinnad? Ühise teljega pöördpinnad saavad lõikuda ainult mööda ringjooni, mille tasand on risti pöördpindade teljega, kusjuures lõikejoonte arv võrdub poolmeridiaanide arvuga. 52. Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni? Sfäär, mille keskpunkt asetseb pöördpinna teljel, annab pöördpinnaga lõikumisel ringjoone. 53. Mis juhtumil kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamiseks abisfääride võtet? 1) kui mõlemad pinnad on pöördpinnad 2) nende pöördpindade teljed lõikuvad 3) telgede tasand on mingi ekraaniga paralleelne 54. Milline on väikseim abisfäär, mille abil saab leida kahe pöördpinna lõikejoone punkte?
Kust saab Päike energia? Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest - vesinikuaatomi tuumade ühinemisest heeliumi tuumadeks. Päikese siseehitus Tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude - konvektsiooni teel. Toimub veel granulatsioon. Päike väljastpoolt Päikese pind - Fotosfäär - valgust tekitav sfäär Atmosfäär - Kromosfäär - Kroon Päikeselaigud Tumedamad kohad Päikese pinnal Seal on energiavoog Päikese pinnale takistatud Päikeseloide - kuuma aine väljapaiskumine. Fotod satelliidilt SOHO aastast 1996. Pildid on mõnetunniste vahedega, järjekorras paremalt vasakule. Päikesetuul Madala tihedusega laetud osakeste vool Huvitavaid fakte Päikesest Päike kiirgab valguskiiri kõikidel lainepikkustel Päike liigub kolmekordselt Päike ei ole igavene ->
Sfäär Ulatus Tihedu Keskmine Aineole Keemiline Tähtsus s temperatuur k koostis (kg/m3) (levinumad ained) Sisetuum 5100 12,85 5005°C Tahke Raud ja Magnetväli 6378 km kg/m3 nikkel Maapõue soojus sügavusel Välistuum 2890 km 4400°C Vedelik Magneesium sügavusel kuni , 6100°C hapnik Vahevöö 2900 km Tahke sügavusel Astenosfää 3060 km Tahke Basaal , paneb otseselt r sügavusel kivi , hapnik maakoore liikuma Litosfäär 40-200 2,05 1000 °C ...
Romaani ideede sõnastamine on keeruline ja vahel ka võimatu ülesanne. Mida tahab autor oma teosega öelda? See küsimus on sama vana nagu selle kriitika. Kui autor oleks tahtnud öelda midagi konkreetset, oleks ta selleks leidnud lühema tee kui romaani kirjutamine. Hea romaan näitab elu selle vastuolulisuses, ta viitab muuhulgas sellele, et kõike inimlikku ei saa loogiliselt lahata. Romaanid kõnelevad nii mõistusest kui tunnetest, inimtunnete sfäär ei allu aga kunagi täielikult mõistuse analüüsile. Püüe romaani põhiideed lühidalt kokku võtta viib teose lihtsustamisele. Selle asemel, et püüda kohe pärast romaani lõpetamist sõnastada selle sõnum, tuleks alustada kaugemalt ja liikuda edasi samm-sammult. 1. Milline on teose pealkiri? 2. Kas teosel on moto? Mida on autor tahtnud motoga öelda? 3. Millised on romaani põhiteemad? 4. Milles seisneb romaanis konflikt? 5
vahemaa. Seega võime järeldada, et paljud tähed asuvad nii kaugel, et nende valgus pole lihtsalt veel meieni jõudnud. (Chase 2004) 2 Gravitatsiooniline paradoks Suurtematel skaaladel jagades universum sfäärideks, peaks avaldama universum sfääride keskpunktile ühtset mõju, nii et teoreetiliselt ei mõjutaks keskpunkti ükski sfäär. Me võime lugeda sfääride keskpunktiks näiteks maad, sellisel juhul ei avaldaks maale mõju mitte ükski sfääridest. Kui määrata sfääride keskpunktiks mõni muu punkt, niimoodi, et maa jääks mõne sfääri sisse, siis avaldaks see sfäär ka mõju maale. Niimoodi ei annagi meil arvutada universumi gravitatsioonilist mõju maale, kuna see mõju põhineb puhtalt punktil, mille me ise valime. (Kasak 1998) Küll aga kasutades üldrelatiivsusteooriat, mis annab meile lahenduse
Maa süsteemide vahelised seosed Omavahel vastasmõjudes olevad Maa sfäärid moodustavad süsteemi, kus seosed avalduvad energiavoogude ning aine liikumise kaudu. Muutus ühes sfääris kutsub esile muutusi ka teistes. Biogeokeemiline ringe Toitainete ringvool, mis seob ökosüsteemi elusaid kui ka elutaa osi. Geograafiline sfäär Ruum, mis tekib atmo, hüdro, lito ja biosfääri vastastikusel mõjualal. Koosneb väga eriilmelistest maastikest. Maastikinimese poolt tunnetatav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud ala. Loodusmaastik Kultuurmaastik Maastike muutus on pidev protsess. Meie tänapäeva maastikud peegeldavad mineviku otsuseid. Maastike muutjad Looduskliima, maakerge, deflatsioon, erosioon... Inimenepoliitilised otsused Maastike kaart
Anastasia Petrova KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA MATERJALI TIHEDUSE MÄÄRAMINE LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: Füüsika I Ehitusteaduskond Teedeehitus Õpperühm: KTEI11 Tallinn 2010 4 2 Laboritöö aruanne 1. Töö ülesanne Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töö vahendid Elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed (sfäär). 3. Töö teoreetilised alused. On tähtis mäletada, et nihiku viga on kuskil 1 mikromeeter ehk 0,001mm ning tehniliste kaalude viga on 0,001 mg. Lisandub ka mõõtmisel võimalik inimviga. 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega Katsekeha tiheduse saab arvutada järgmise valemiga: D= m/V Selles valemis D on katsekeha materjali tihedus, M on katsekeha mass, V on katsekeha ruumala. Sfääri ruumala saab arvutada...
Lõikumisülesande lahendamise võtet kas abitasandite või abisfääride võtteks 50. Mis on abitasapindade võtte kasutamise eelduseks? -joonpindade tasandilised lõiked läbi moodustaja on sirged -pöördpindade tasandilised lõiked risti teljega on ringjooned 51. Millist joont mööda lõikuvad ühise teljega pöördpinnad?Ühise teljega pöördpinnad saavad lõikuda ainult mööda ringjooni, mille tasand on risti pöördpindade teljega 52. Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni? Sfäär, mille keskpunkt asetseb pöördpinna teljel, annab pöördpinnaga lõikumisel ringjoone 53. Mis juhtumil kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamiseks abisfääride võtet? Abisfääre saab kasutada lõikumisülesannete puhul järgmistel tingimustel: 1) Mõlemad pinnad on pöördpinnas 2) Nende pöördpindade teljed lõikuvad 3) Telgede tasand on ekraaniga paralleelne 54
g, b, d sõna algul NT! giid, bensiin, diivan; tähed f, s, z, z NT! fookus, fänn, sokolaad, zooloog, looz; pearõhk kaugemal kui esisilbil NT! paralleelne, vanill, grammatika, semester, suflee; pikad täishäälikud kaugemal kui esisilbis NT! akadeemia, galerii, idee, marinaad; häälik o kaugemal kui esisilbis NT! auto, logo, meson, stereo, neutron, traktor; eesti keeles tavatud häälikuühendid NT! bluff, sfäär, pasha, standard, foogt, strateegia, asbest, hüatsint, müokard, trahhea. NB! Võõrsõna ei ole tsitaatsõna (eestikeelses tekstis kasutatav võõrkeelest võetud sõna, mida kirjutatakse ja hääldatakse vastava keele kombe kohaselt, eestikeelses tekstis esinedes on need kursiivis). Võõrsõnu kirjutatakse häälduspäraselt, st lähtekeele hääldusreeglid on lihtsustunud, ja neis ei esine võõrtähti c, q, w, x, y.
keskkonnatingimuste vahelisi suhteid ÖKOSÜSTEEM · Ökosüsteem abiootilise (eluta) ja biootilise (elus) keskkonna ühendus · Funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku BIOSFÄÄR · Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht · Biosfäär laiemas tähenduses - kogu Maa sfäär, milles võib leiduda organisme või nende elutegevuse jäänuseid, st summa kogu planeedi ökosüsteemidest ja elupaikadest MAA SFÄÄRID · Biosfäär sulandub märkamatult (terava piirita): litosfääri (kivimid ja Maa pealiskord) hüdrosfääri (vesi) atmosfääri (õhk) makromolekul organell organism e isend aatom biosfäär kude
Maakera on keeruline süsteem, mis koosneb omavahel tihedalt seotud allsüsteemidest. Maakera allsüsteemideks on maa sfäärid. Eristatakse 3 puhast sfääri: 1) litosfäär L tahke (kivimikest maakoor) pedosfäär muld, mullakest 2) hüdrosfäär H vedel (vesikest) 3) atmosfäär A gaasiline (õhukest). Teise taseme mõiste biosfäär B (elukest) hõlmab atmosfääri alumise, hüdrosfääri, pedosfääri ja litosfääri ülemise osa. Põhiline elu toimimise sfäär: elavad organismid, toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine jne. Maakera sfäärid on omavahel seotud eelkõige aine- ja energiaringete kaudu. Maa sfääride vahelised seosed · Litosfääri pealispind, kus kivimid puutuvad kokku vee, õhu ja eluga on koht, kus sfäärid üksteist vastastikku mõjutavad. Protsesse, kus aine ja energia liigub ühest sfäärist teise nimetatakse sfääridevaheliseks vastasmõjuks. Sfääridevahelised seosed
(Konoid tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab kahte antud juhtjoont, kusjuures üks juhtjoon on sirge, ja jääb paralleelseks antud juhtpinnaga. 58. Kuidas tekib normaalkruvipind (kaldkruvipind)? Normaalkruvipind tekib telje ristlõikaja kruvijoonelisel liikumisel. (Kaldkruvipind tekib telje kaldlõikaja kruvijoonelisel liikumisel.) 59. Kuidas tekib tsükliline pind? Tsükliline pind tekib püsiva või muutuva raadiusega ringjoone liikumisel. 60. Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni? Sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni, kui sfääri keskpunkt asub pöördpinna teljel. 61. Mis tingimustel saab pindade lõikejoone tuletamisel kasutada abisfääride võtet? Abisfääride võtet saab kasutada, kui mõlemad pinnad on pöörpinnad, nende pöörpindade teljed lõikuvad, telgede tasand on ekraaniga paralleelne. 62. Milline on abisfääride võtte kasutamisel väikseim abisfäär?
S ,U ,N , (P ), (Sedna) 1000 km Kõrgemad 50-60 km Meteoriidid, Pärlmutterpilved, Virmalised; õhukihid kõrgemal Kosmoselaevad; (ekso-,termo-, Päikest ei neelata ega peegeldata; mesosfäär) strato- 8(11)km-50 km Pärlmutterpilved, jääst pilved; O3- kiht ; äike sfäär 18-55 km Satelliidid, sondid, õhupallid, lennukid; Õhutemp. all 30°C, ülal 0°C tropo- 0-8 km(poolus) Õhk, O2 sfäär 0-11km (Eesti) veepiisad, pilved, sademed, tolm, udu, suits, sudu 0-18 km (ekv.) linnade kohal saasteained kuni 3 km kõrguseni; Maapind ja mäed, veekogud ja liustikud;
lõunapoolkeral. Miks?! · Keskmine soolsus on 35 promilli · Mere soolsust mõjutavad sademete hulga ja auramisse vahekord jõgede suubumine ühendus ookeaniga. Geograafia 1.11.12 Pedosfäär. · - On biosfääri osa, mis hõlmab muldkatte (muldkate on maakera noorim sfäär) · Biosfäär- sfäär, kus esineb elu, ligi 40 km paksume kiht (atmosfääri 25 km, litosfääri 15 km) · Muld- maakoore pindmine kohe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel koostoimel. Pedosfääri kujundavad tegurid: · Lähtekivim · Kliimatingimused a) sademete hulk b) temperatuur · Reljeef Mulla kujunemine · Kivimkeha mureneb ilmastiku mõjul · Murendile asuvad taimed · Orgaanilise aine ladestumine, lagunemine ja mullakihi paksenemine
eesti kultuuri püsimajäämise. Samal ajal lubas Nõukogude režiim mõningaid kultuurikontakte kodueesti ja väliseesti vahel, mida ta püüdis oma huvides ära kasutada (VEKSA jms). Eesti NSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli „sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku” kultuuri juurutamine. Sellest tulenevalt suhtus uus võim eestlaste kultuuripärandisse algusest peale klassiprintsiibist lähtudes. Kogu intellektuaalne sfäär oli nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all, sõltuvalt parasjagu valitsevatest poliitilistest oludest. Ent olenemata režiimi väikestest kõikumistest liberaalsuse ja ranguse skaalal, ei kadunud tsensuur (Glavlit) kunagi - selle ülesanne oli koos pideva meelsuskontrolliga takistada vaba mõtte levikut ühiskonnas. Tugeva surve all oli ka usuelu. Kiriku ja muude vaimuelusfääride kontrollimisel etendasid olulist rolli julgeolekuorganid (KGB)
3. Tähe heledus iseloomustab suurust, kiirgusvõimet ja kaugust. 4. Tähtede massid on suhteliselt ühesugused. Nende läbimõõt, tihedus ja heledus on aga erinevad. 5. Doppleri efekt: valguse lainepikkuse muutus sõltub valgusallika kiirusest vaatleja suhtes. Eemaldudes lainepikkus suureneb, see on spektraalne punanihe. 6. Must auk on ülitugeva gravitatsioonivälja piirkond, mida ümbritsevast ruumist eraldab nn. lõkspind- sfäär, mida nii osakesed kui energia saavad läbida vaid ühes suunas. Musta augu mass kasvab. 7. Stabiilse tähe korral on tasakaalus kiirguse rõhk ja gravitatsiooniline tõmbumine. 8. Tähe tuumas lõpeb vesinik, gravitatsiooniline tõmbumine ületab kiirguse rõhu ja täht kukub iseenda raskusest kokku. Selle käigus tekivad uued plahvatuslikud reaktsioonid, mis paisutavad tähe suureks. Tekib hiidtäht. 9. Tähe tuumas tekivad sellised reaktsioonid, mis annavad vähem energiat (heeliumi
Energiabilanss- saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte 2. Kirjelda Maa teket. Maa tekkis umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Sel ajal tiirles Päikese ümber kettana hiigelsuur gaasi- ja tolmupilv, millest kujunes ajapikku mitu tihedamat gaasi ja purdmaterjalivööd. Nendest vöödest ühes hakkas kujunema Maa, teistes aga Päikesesüsteemi ülejäänud planeedid. 3. Loetle Maa sfäärid. Atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär, biosfäär, pedosfäär, geograafiline sfäär ehk maastikusfäär 4. Iseloomusta lühidalt sfääre. Atmosfäär- õhkkond- maad ümbritsev õhukiht Litosfäär-maakera välimine, kivimiline jäik kiht Hüdrosfäär- asub atmosfäär i ja litosfääri vahel ka, katkendlik, mis koosneb tahkest ja vedelast veest Biosfäär- sisaldab elusorganisme, oluline tunnus- orgaanilise aine sünteesimine Pedosfäär- hõlmab muldasid, hakkas kujunema alles pärast elu tekkimist
Strukturaalne funktsionalism, konfliktiteooria, sümboolne interaktsionism Strukturaalne funktsionalism Uurib sotsiaalseid struktuure(perekonda, haridust, religiooni jm) ning kuidas iga selline sotsiaalse elu sfäär aitab kaasa ühiskonna kui terviku säilimisele. Ühiskond on suur omavahel seotud osade süsteem, milles igal osal on oma kindel ülesanne (funktsioon), mis toetab süsteemi kui terviku stabiilsust. Muutused süsteemi üksikutes allosades (mis tulenevad tehnoloogia arengust, teadmiste kasvust, hälbivast käitumisest jms.) kutsuvad esile muutusi teistes allosades, mille tulemusena süsteem tervikuna kohaneb muutustega.
Taevakoordinaadid. Horisondilised ja ekvatoriaalsed koordinaadid. Taevakoordinaatide süsteemid Taeva uurimisel on üks põhilisi elemente kindlakstegemine, kus siis taevakehad asuvad. Kasutatakse taevasfäärile projitseeritavat koordinaatide võrgustikku, mis sarnaneb maapinna puhul kasutatava geograafilise koordinaatide süsteemiga. Geograafiline ("Maad kaardistav") koordinaatide süsteem on seotud Maa pöörlemisteljega. Taevasfäär on kujuteldav hiiglasliku raadiusega sfäär, mille keskmeks on Maa. Click to edit Master text styles Second level Third level Ekvaatorilised Fourth level taevakoordinaadid Fifth level vaadatuna 60. põhjalaiuskraadi kohalt. Ekvatoriaalsed koordinaadid
Kromosfäär Läbipaistev kiht krooni ja fotosfääri vahel, kus tekivad spektrijooned Fotosfäär - Päikese ,,nähtav" pind Päikeselaigud Tumedad alad fotosfääril, mis on ümbrusest jahedamad Erinevad atmosföörinähtused - Loited ja protuberantsid Konvektiivne tsoon Päikese sisemuse pealmine kiht Kiirgav kiht Sisemuse keskmine kiht Tuum Päikese südamik Kromosfäär Värviline sfäär Läbipaistev kiht 2000km Temp: 4300-400 000 kraadi Fotosfäär Päikese nähtav pind Kõigest 300km Teraline muster Muutub iga minuti tagant Päikese nähtavad tunnused pärinevad fotosfäärist Fraunhoferi jooned Teised nähtused Päikese atmosfääris Atmosfäär on aktiivne paik Kujundid on alatises muutumises Energiapurse Vesiniku valgus Kasutasime kirjandust: Vikipeedia
PÄIKESE ANDMED: Kaugus maast - 150 miljonit km Läbimõõt - 1,4 miljonit km Mass - 1,99x10(aste)30 kg Temperatuur - 5800K Liigub ringorbiidil kiirusega 230km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Fotosfäär - valgust tekitav sfäär Pulsar - on tugeva magnetväljaga kiiresti pöörlev neutrontäht, mis kiirgab elektromagnetlaineid
PÄIKE Nimi 1 Nimi 2 Nimi 3 12. B Mis on Päike? Päike on meie päikesesüsteemi täht, heledaim maal nähtav täht Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massist) ja heeliumist (24,85%) Asub maast 150 miljoni km (ühe astronoomilise ühiku kaugusel) kaugusel Päikesel on 3 kihti: -Fotosfäär valgust tekitav sfäär -Kromosfäär Fotosfäärist kõrgemale, nn. Päikese ,,atmosfäär" -Kroon Hõre gaasi pilv kromosfääri peal Click Click icon to icon addtopicture add picture Päikese ehitus Fotosfäärist allpool olevat osa nimetatakse lihtsalt sisemuseks Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest Kiirguslik energiaülekanne - eralduv energia läbib kolmveerandi teest tsentrist pinnani
Kuivõrd õigustatud on internetivabaduse piiramise õigustused? Internet on 21. sajandi avalik sfäär. Michael C. Polt, USA suursaadik Eestis, võrdleb seda üleilmse linnaväljakuga. Inimesed üle kogu maailma kohtuvad iga päev sellel väljakul ehk internetis, et üksteisega suhelda, tervet uudiste- ja infouniversumit külastada või oma arvamust avaldada. Universaalsetel inimõigustel põhinev internetivabadus kehtib küberruumis kogunemise, väljendamise ja sellega liitumise vabadustele. Vaadates tänapäeval meie ümber
Sfäär LITOSFÄÄR PEDOSFÄÄR ATMOSFÄÄR HÜDROSFÄÄR BIOSFÄÄR INIMTEGEVUS Loodus- komponendid KIVIMID Füüsikaline ja keemiline Füüsikaline murenemine. Põhjavee koostis. Vee Kivisemal maal elab Kivimitest saab murenemine. Lähtekivim Relieefi mõju kliimale. omadused, näiteks vähem loomi. Taimestik ehitusmaterjale. mõjub mullale ja mulla Maailmamere kaldal on koostis, värvus jne. sõltub ka maapinna Maavarade õhutatus. Bioloogiline merelised õhumassid kivisusest. kaevandamine. ...
jagunenud üksteise suhtes liikuvateks laamadeks astenosfäär – vahetult litosfääri alla jääv plastne kivimisfäär vahevöö ülaosas, mille peal liiguvad litosfääri laamad vahevöö – kivimiline ning suuremalt jaolt tahke kiht Maa sees, mis ümbritseb tuuma ning paikneb vahetult maakoore all; selle paksus on 2800 km ja see moodustab enamiku Maa mahust sisetuum – Maa tuuma sisemine tahke osa raadiusega umbes 1300 km Välistuum – Maa tuuma vedel välimine sfäär paksusega umbes 2200 km ookeani keskahelik ehk -mäestik – seismiliselt ja vulkaaniliselt aktiivne mäeahelik maailma ookeanide keskosas; jalamilt kuni 3 km kõrge, u 1500 km lai ning üle 80 000 km pikk; aheliku jagab pikuti pooleks riftiorg, kus tekib uus ookeaniline maakoor süvik – laamade sukeldumisvööndis paiknev piklik vagumus, mis on ülejäänud ookeanitasandikest oluliselt sügavam ja kus asuvad maailmamere sügavaimad kohad
M 10:1. 3. Millise jämedusega joonestatakse kriipsjoon (varjatud kontuur), peenjoon (mõõtjooned, distantsjooned, viirutused) ja kriips-punktjoon (telgjoon), kui kontuurjoone jämedus on valitud 1 mm9 4. Joonestada etteantud materjalide leppemärgid lõigetel. 5. Kirjutada standardkirjas N° 10 etteantud tähed ja numbrid. II KUJUTISED 1. Millal kasutatakse ja kuidas tähistatakse joonistel kujumärke: läbimõõt, ruut. kalle, koonilisus ja sfäär? Joonestada näited. 2. Näidata põhiliste vaadete paigutus joonisel peavaate suhtes projektsioonilise seotuse korral. 3. Kuidas näidata vaate suunda ja pealkirjastada vaateid, mis ei paikne peavaatega projektsioonilises seoses? Selgitada lihtsa joonise abil. 4. Kuidas tähistada joonisel lõiketasapinna asukoht? Millise joonega näidatakse lõiketasapinna kulgemist? Kuidas paigutada vaate suunda tähistavad nooled lõiketasapinnal? Näidata lihtsal joonisel lõiketasapind ja
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Nürnbergi protsess -kohtuprotsess sõjakurjategijate üle, pärast II ms Marshalli plaan -maj. abi osutamise plaan Euroopa riikide, pär. II ms Raudne eesriie -NSVL ja sots maade piir läänemaailmaga (1940-90) Hallsteini doktriin -SLV ainuke Saksa riik pärast II ms Watergate afäär -pealtkuulamis sfäär. Vabariiklik kuulas dem. Parteid Võidurelvastumine -USA-NSVL püüavad hankida üha rohkem ja võimsamaid relvi Heaoluühiskond -ühisk., kus on tagatud kõrge elustandard, maj heal järjel, suur tarbimine (1960) Dominoteooria -USA valitsuse arvamus, (info Hiina kohta) 1950-ndad Ameerika hääl -raadiojaam, mis edastas eesti k saateid, rääkis tõtt muust maailmast pärast II ms kuni praeguseni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
