Kas alkoholi tarbimine on sündimata lapsele ohtlik? On kindlaks tehtud, et isegi ühekordne suurem annus alkoholi võib kahjustada sugurakke ning neis kätketud pärilikkuseainet. Eriti tundlikud on meessugurakud. Joobeseisundis viljastatud munarakust arenev loode võib seetõttu juba algusest peale olla kahjustatud ning lootest areneb laps, kelle elu on rikutud vaimse või kehalise defektiga. Teine kahjustusevõimalus on setud asjaoluga, et alkohol tungib väga kergesti läbi loodet kaitsva platsentabarjääri.Seepärast on naise iga alkoholisõõm raseduse ajal ühteaaegu tema ku enda kuki ka areneva loote mürgitamine. Mõnuained kas legaalsed või illegaalsed on potensiaalselt ohtlikud ja võivad loodet kahjustada. Alkoholi tarbimine on üks murettekitav valdkond ja paljud spetsialistid väidavad, et parim on raseduse ajal alkoholi tarbimist vältida
- Julgeolekunõukogu loata – moraalsus, tavaõigus - Ettekääne - Põhjendatus - Positiivsed Inimõigused riikide praktikas USA - Exceptionalism - Isolatsioon vs osavõtt - Pragmaatiline internatsionalism Holland - Üks aktiivsemaid ja läbipaistvamaid UK, Jaapan, Eesti Helsingi lepped 1.8.1975 - alustati 1972, idee 1955 Nõukogude liidult Neli ’korvi’ - Euroopa ja Vahemere piirkonna julgeolekuga setud küsimused - Koostöö majanduse, teaduse, tehnoloogia ja keskkonna alal - Koostöö humanitaar- ja muudel aladel - Jätkukonverents Kümme printsiipi - Suveräänsusest - Jõu kasutamisest hoidumisest - Piiride muutumatusest - Riikide territoriaalsest terviklikkusest - Tülide rahumeelsest lahendamisest - Siseasjadesse mittesekkumisest - Inimõiguste austamisest - Ravaste võrdsusest ja enesemääramisest
AJALUGU EESTI AJALUGU Muinasaeg Üldiselt on esemelised ajalooallikad, kuid on ka kirjalikke ajalooallikaid, mis ei ole eestlaste poolt kirja pandud, vaid kellegi teise poolt, kus on eestlasi mainitud. Leidude vanus tehakse kindlaks 14C (raadiosüsinik) abil. See ladestub erinvatesse esemetesse ja organismidesse. Teise meetodina kasutatakse dendrokronoloogiat. Aega hinnatakse puu aastarõngaste järgi. Tänapäeval kasutatakse 14C-d ja dendrokronoloogiat koos. Muinasaeg on vahemik esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabadusvõitluseni. Eesti muinasaeg algab aastaga 9000 eKr. Eestis vanemat muinasaega pole võimalik välja tuua, sest siis oli jääaeg. Jää hakkas sulama u. 11000 a eKr. Me ei tea kas enne oli Eestis asustust, sest jää viis kõik kaasa. Kui jää sulas, tekkis kõigepealt taimestik, tänu sellele tulid ka loomad Eesti aladele. Ja inimesed, kes loomakarju tagaajasid, jõudsid ka Eestisse. Mesoliit...
Muinasusundiga seotud mõisted: Vägi eriline jõud, energia, mis peitub nii elusolendites, looduslikes objektides kui ka sõnades. Hing vajalik, et keha püsiks eluks, mitte materiaalne alge. Hing lahkub kehast magades ja surres. Usuti vaimudesse ja haldjatesse. Nt koduhaldjas nimega Tõnn. Tema jaoks oli tehtud väike tõnnivakk(karp), mis oli tehtud laastudest, kuhu toodi Tõnnile andameid. Peko,kes elas viljasalves ja keda austasid setud. On säilinud mõningad kujud Pekost. On teada ka jumal Tarapita. Tal võis olla seoseid skandinaavia päritolu Thoriga. Tuntud oli ka ohverdamine, kui maagiline toiming, kus sooviti saavutada jumalate või haldjate heatahtlikkust. Eesti aladelt on teada ohvrikivisid, kuhu toodi ohvriande ja ohvriallikaid. Arvatavasti olid ka pühad puud, kuhu toodi ohvreid tamm, pärn ja pihlakas. LIIVIMAA RISTISÕJAD
Ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid siia levinud igast suunast. Eestit on sageli vaadeldud kui Lääne ääreala Ida vastas. Seda väljendab muu hulgas eriline ühendus protestandi ja õigeusu kiriku vahel. Praeguseni säilinud traditsioonide hulgas on käimine saunas. Paljud eestlased on hingeliselt seotud maakohtade ja loodusega, linnastumine on alanud üsna hiljuti. Eestlaste tähtsamad etnilised allrühmad on võrukesed, mulgid, saarlased, hiidlased ja setud, kes on siiani alal hoidnud oma põliseid traditsioone. Eesti territooriumi ja eesti kultuuriga on seotud ka baltisakslaste, setude,rannarootslaste ja vene vanausuliste kultuur. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti# (31.märts.2013 17.15)
sõidab inimesena (tihti vanamoelises rõivastuses, kolmnurkne kübar peas) või liigub loomana (eriti kitsena, sadul seljas), linnuna (kukena) või koguni mõne esemena (näit. lõngakerana) ja puudutab surmalemääratuid. Surmgi võtab iseseisva vaimu näo. Surm tuleb inimese juurde, kõnetab teda nimepidi. Praeguselgi ajal nimetatakse, kujutletakse surma vahel vikatimehena, kellel on olnud ka nimed: Liiva Annus, Mulla Madis, Kalmu Kaarel, Toone Toomas, Kabeli Andrus. Setud võrdlevad tänini surma metsavahi ja puuraiujaga. Elu pärast surma Meil on üsna arenemata kujutelmad mingist surnuteriigist või teisest ilmast, ammugi ei saa rääkida paradiisist ja põrgust. Puudub ka surnuteilma valitsev jumalus. Surnu on jätkanud oma elu lihtsalt uues kodus hauas, hiies, kalmistul, seal kuhu ta maeti või kus ta hukkus, kuhu ta laip jäi. Hiiepuud, hiiekivid ja hiieallikad on kohad, mis surnutega seotud,
tegutsemine mängupatneri suhtes (nukk, ema, teine titt) Laps hakkab end täpsemalt määratlemaja nimetama ( mina olen õpetaja ja ma oölen arst jne .) Rollimängul on taset: esemeline rrollimäng : inimene-ese sots rollimäng- inimene-inimene. 20. Rollimängud eelkoolieas. Mängul on kindel sisu ja kord reeglite täitmine on mängijatele kohustuslik. Mängu muutmine võib toimuda siis kui kõik mängijad nääustuvad. Reeglimäng on setud konkurentsiga keegi võigab ja keegi kaotab. Reeglomäng vahetab välja sümbolmängu, kusjuures reegel hakkab mängus asendama sümbolit. Reeglimängu iseloomustab 4 ümbolit: 1. mänguasjade ja esemete olemasolu 2. mängureeglid 3. mänguvõimed ja valmisolek 4. mängija isiksus Reeglimängu juhendamine : otsesed võtted- *reeglite tutvustmine, selgitamine *ise mängus osalemine * ettenäitamine kaudsed võtted- *mänguvahenditega varustamine
Anna Haava (Anna Rosalie Haavakivi) (1864-1957) luuletaja, sajandilõpu naisharitlasi, tema loomeperiood kestis 22. eluaastast hilis- eani, oma loomingu tippteosed kirjutas Anna Haava 19. sajandi lõpu venestusaja tingimustes. Anna Haava astus kirjandusse tavapäratult vahetu lembelüürikaga, tema esimesed värsid ilmusid ajakirjanduses 1886 «Postimehes». Haava tõi eesti luulesse omanäolise romantilise armastuslüürika, seda iseloomustas tundeehtsus ja musikaalsus, rahvalaululik diskreetsus ja vahetus. Hiljem, 20. sajandi alguse loomingus jõuab Anna Haava mitmekülgsema, isegi sotsiaalse temaatika ja rahvalikult lopsaka keele juurde, kuid selleks ajaks oli muutunud juba eesti kirjanduse kontekst (Noor-Eesti). tema viimased luuletused ilmusid 1954. aastal valikkogus Väga paljud tema luuletused on rahvalike lauludena populaarsed tänaseni ja kuuluvad laulupidude püsirepertuaari. Peale luuletuste on Anna Haava avaldanud vähesel määral ka proosapal...
kuid väga vähesed suudavad seda pakkuda. Klientidel on väga vähe aega, nad tahavad, et kõik oleks neil käepärast ja nad ootavad kõrgtasemelist teenindust. Eesti on tubli turismiriik, väliskülastajaid on üle kahe korra rohkem, kui püsielanikke. Eesti ja eestlased on uhked ona rikkaliku kultuuripärandi üle- meil on laulupeod, pärismusmuusika festivalid, arhitektuurimälestised, rikkalikku ekspositsiooniga muuseumid, rahvuspargid, mõisa- ja talupojakultuur, setud, vene vanausulised 8, erinevad saared-erinevad kultuurid. Ei ole ju vahet, kas turist külastab muuseumi, kultuuriüritust või mõnda saart, oluline on, missuguse emotsiooni ta kaasa saab ning kas tal tekib soov tagasi tulla või soovitada oma tuttavatele 9. Külaline ostab elamuse, kuid koju viib mälestuse. Tõeline pärimusturismi toode on elamus. Turist otsib erinevat sellest, mida ta näeb iga päev ja selleks pakub Eesti rikkalikke võimalusi- luksuslikust mõisahotellist suitsusaunani
ning asetseb risti loodjoonega. 7. Seismilised lained ja nende tüübid. Ruumi ja pinnalained ning nende kasutamine Maa siseehituse uurimisel. Seismilist lainetust tekitavad erinevate seismiste impulsside allikad, kahte tüüpi: ruumi ehk tekke- ja pinnalained. Ruumilained levivad Maa sees, pinnalained peal. 8. P ja S lained nende olemus? Ruumilained. P(piki) kivimiosakeste võnkumine samas sihis leviva laine suunaga keha mahuga setud muutused. P-lained on kiiremad. S(risti) osakeste võnkumine risti laine levikusuunaga keha kuju muutusega. St ei levi vedelas keskkonnas. 9. Maa siseehituse peamised sfäärid (Maakoor, astenosfäär, vahevöö, välis- ja sisetuum) ja nende petroloogilis/füüsikalised omadused (valdav kivimiline koostis ja olek (faas)? Maakoor paksus 3km ookeaniline kuni 70km kontinentide all. Litosfäär hõlmab maakoore ja vahevöö kõige ülemise osa
Ilmselt nii on tekkinud mitmeid väiksemaid kompaktseid eesti asundusi - keelesaari nagu Koiva maarahvas ehk leivud Vidzemes ja Lutsi maarahvas Latgales, Kraasna maarahvas Pihkvamaal ja Luuküla eestlased Peipsi idakaldal. Taoliste eesti asunike arvu on hinnatud 18. sajandi algul ca 6000-le, 18. sajandi lõpul ca 20 000-le ja veel 19.sajandi keskpaiku 30 000-le inimesele. See moodustas vaevalt 3-4% eestlaste tollasest koguarvust. Selle, suuresti hinnangulise arvu sisse on aga arvatud ka setud. 2 Varane väljaränne algas nn. immigatsioonietapiga 16.-17. sajandil ja kulges üle Rootsi- Vene riigipiiri (mõnede vanemate Venemaa eesti-asunduste legendide põhjal sai see alguse koguni 14.-15. sajandil Vana-Liivimaalt). Sellesse aega jäi ka vastupidine liikumine – vene vanausuliste immigratsioon Baltikumi. Baltikumi Venemaa koosseisu lülitamisega 18. sajandi algul algas migratsioonietapp.
teravilja väärtus sama, kuid mida aeg edasi seda väärtuslikumaks see muutus. Põllumehed sõitsid pikki vahemaid, et rannarahvalt kala osta, see oligi üheks põhjuseks, miks osteti kokku suuremaid koguseid ja säilitamiseks soolati ja kuivatatai. Vanad eestlased ei söönud kaugeltki kõiki kalu. Peamisteks olid silk, räim ja kiisk. Enne 20. sajandit ei kasutatud toiduks angerjat, turska, kivilutsu, tuulehaugi jne. Mõnelpool nimetati angerjat mereussiks või siis põõsaaluseks. Setud lausa jälestasid seda kala ning saarerahvad arvasid, et angerjas püünises, toob halba õnne. Venelased müüsid nende püünistesse jäänud angerjad Eestisse, kus neid keedeti ja kasutati toiduks lehmadele. 20. sajandi alguses oli suhtumine angerjasse juba parem. Tuhapäevast alates suurenes kala kasutamine eestalase toidulaual veelgi, sest liha varud olid otsa saamas ja loomade paljunemise ajal ehk siis kuni hilissuveni jahti ei
õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes tetud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutamisõiguse esemeteks võivad olla vaid kinnisasjad. Isikliku kasutusõiguse puhul on tegemist vaid kinnisasja piiratud kasutamisõigusega ilma viljade omandamise õiguseta. 3.4.3. Reaalkoormatis Kinnisasja võib koormata selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on setud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid. Reaalkoormatis on kinnisasja koormatis, mis ei anna reaalkoormatisega õigustatud isikule õigust kinnisasja kasutada, kuid annab õiguse nõuda koormatud kinnisasja igakordselt omanikult teatud aktiivset tegevust. Reaalkoormatisega võib koormata üksnes kinnisasja. Reaalkoormatise seadmiseks sõlmitav AÕ leping peab olema notariaalselt tõestatud. Reaalkoormatis kantakse koormatud kinnisasja kinnistusregistri III jakku
Ei puudunud ka õlu, mis oli suur meeste ettevõtmine. Seda tehti tublisti rohkem kui igapäev, sest joojaid jätkus küllaga. Pulmadeks telliti laar puskarit, seda siis maitsestati ja tembiti, näiteks kõrvetatud suhkruga. Maapulmades tehti kõik ikka kodus, suhkruga oli tegu, aga pulmadeks ikka hangiti. Kalad ja seened olid pulmalaua jaoks liiga "prostad", igapäevane vaese inimese toit- neid ei pakutud. Põhjuseks võis olla ka see, et ei osatud serveerida. Teistmoodi pidasid setud oma pulmi. Nende pulmad kestsid nädal aega ja sinna viisid pulmalised ise söögi kaasa. Tehti ka leiba ja saia, telliti laar puskarit. Setude pulmadeks suitsetati seakülg, käidi Peipsi äärest kala toomas. Setudel oli kala obligatoorne. Rääbised keedeti kõige täiega (harva võeti sisikond seest välja), soola juurde ja koos keeduveega suurde savikaussi. Keeduvesi tarretas ära; sealt siis võeti ja söödi.
Ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid siia levinud igast suunast. Eestit on sageli vaadeldud kui Lääne ääreala Ida vastas. Seda väljendab muu hulgas eriline ühendus protestandi ja õigeusu kiriku vahel. Praeguseni säilinud traditsioonide hulgas on käimine saunas. Paljud eestlased on hingeliselt seotud maakohtade ja loodusega, linnastumine on alanud üsna hiljuti. Eestlaste tähtsamad etnilised allrühmad on võrukesed, mulgid, saarlased, hiidlased ja setud, kes on siiani alal hoidnud oma põliseid traditsioone. Eesti territooriumi ja eesti kultuuriga on seotud ka baltisakslaste, setude, rannarootslaste ja vene vanausuliste kultuur. [redigeeri] Kirjandus Next.svg Pikemalt artiklis Eesti kirjandus Vanimateks kirjalikeks allikateks, kus leidub andmeid eesti rahvaluule kohta, on keskaegsed kroonikad. Esimene säilinud eestikeelne raamat, Wanradti ja Koelli katekismus, trükiti 1535. aastal, Uus Testament tervikuna tõlgiti lõunaeesti keelde 1686
ning idas asunud idapoolse läänemeresoome hõimu järeltulijad, kes on säilitanud väikese osa oma algupärasest asualast ning märkimisväärse osa vaimsest ning ainelisest pärimuskultuurist, mis läänepoolsetel soome-ugri rahvastel on elavast traditsioonist kadunud. Setumaa ehk Setomaa eripärad, võrreldes Eesti teiste piirkondadega, sh läänepoolse Võrumaaga, ilmnevad arheoloogilises materjalis juba 1500 aastat tagasi. Setud erinevad oma läänenaabritest (võrokestest) usulise kuuluvuse ja kultuuritavade, osaliselt ka keele poolest. Idanaabritega (venelastega) seob setusid eelkõige ühine usuline kuuluvus: alates ristiusustamisest on Setumaa kuulunud õigeusu kiriku valdustesse. Setud on määratlenud end rahvana VI Seto Kongressil 9. oktoobril 2002. aastal. Setumaa ajalugu ning üldist arengut on mõjutanud ligikaudu 1000 aastat tagasi alanud
Teda on peetud uusaegse mõtteviisi rajajaks. Rõhutas esimesena inimmõistuse suurt rolli. Descartes arvas ,et inimhingel on kaks omadust: 1) mõistus, mis võimaldab teadmisi saada 2) tahtevabadus, mis võimaldab otsuseid langetada, ent annab ka võimaluse eksida. Lahutas teadused kohte ossa: 1) mateeriat uurivad teadused, mis peaksid arenema oma reeglite järgi teoloogidepoolse vagelesegamiseta 2) hingeasjadega tegelevad teadussed, mis on setud teoloogiaga. Sellega vabastas ta osa teadusi teoloogia mõju alt, kuid alistas ühtlasi orgaanislise elu mehhaanilisele käsitlusele. Tema arvastes olid ka loomad ainult mehhanismid. Füüsika : Isaac Newton (1643-1727) Teda on peetud 17.saj suurimaks füüsikuks, astronoomiks ja matemaatikuks. Ta esimesi teaduslikke leiutisi oli peegelteleskoop, mis suurendas astronoomiliste vaatluste efektiivsust ja mille eest ta valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks
sagedamini esinevat ilmastiku tüüpe ja nähtusi ning erakordsete nähtuste esinemist, esinemissagedust nagu väga tugevad külmad, tormid, tugev mulla külmumine, kuivad ja sademete rohked suved. Mikrokliima uurimine ja parandamise võimalused mikrokliima ehk üldkliima ehk lihtsalt kliima. Mikrokliima ülesandeks on kohakliima ja mikrokliima uurimine. Mikrokliima protsessid, mis toimuvad õhukihis maapinnast kuni 1,5 2m kõrguseni ja on otseselt setud mikroreljeefiga, taimkattega või muu sellisega (nt. metsa, järve, lagendiku, nõlva mikrokliima). Mikrokliimat kujundavad tegurid on reljeef, veekogu lähedus, taimkate, öö või päev, aastaaeg jne. mikrokliimat saab mõõta termomeetriga nii kui panna termomeetrid erinevatesse kohtadesse (nt. künka otsa, otsese päikese kätte jne). Mõõtmetest selgub, et igal pool on mikrokliima erinev.
Suurim vägi küüntes. Väge oli ka teatud objektides, paikades taevas (äikese ajal). b) kehahing andis organismile elu, elab inimese soonestikus looma kujuuna. Hingeloom lahkub suu, silma, körva kaudu. Avati aken, et hing välja saaks. Usuti, et hingeloom vöib sama pere lapses uuesti sündida. Surnule pandi kaasa peale ehete veel töö- ja tarberiistu, relvi ning toitu. Kalmel peeti hiljem ka mitmeid mälestussööminguid (nagu setud tänapäeval). c) irdhing andis inimesele iseloomu, vaimuomadused, temperamendi. Lahkus magamise ajal kehast ja kohtus teiste hingedega, nii tekkisid unenäod. Inimene tuli vaikselt äratada, et hing jöuaks koju tagasi. Pärast inimese surma vabanes irdhing kehast ja muutus vabaks vaimuks, jäi kodupaiga lähedale, möjutas lähedaste elu. Ärapahandatud hingedest said kodukäijad. Mihkli- ja mardipäeva vahel on hingede aeg: surnud
teravilja väärtus sama, kuid mida aeg edasi seda väärtuslikumaks see muutus. Põllumehed sõitsid pikki vahemaid, et rannarahvalt kala osta, see oligi üheks põhjuseks, miks osteti kokku suuremaid koguseid ja säilitamiseks soolati ja kuivatatai. Vanad eestlased ei söönud kaugeltki kõiki kalu. Peamisteks olid silk, räim ja kiisk. Enne 20. sajandit ei kasutatud toiduks angerjat, turska, kivilutsu, tuulehaugi jne. Mõnelpool nimetati angerjat mereussiks või siis põõsaaluseks. Setud lausa jälestasid seda kala ning saarerahvad arvasid, et angerjas püünises, toob halba õnne. Venelased müüsid nende püünistesse jäänud angerjad Eestisse, kus neid keedeti ja kasutati toiduks lehmadele. 20. sajandi alguses oli suhtumine angerjasse juba parem. Tuhapäevast alates suurenes kala kasutamine eestalase toidulaual veelgi, sest liha varud olid otsa saamas ja loomade paljunemise ajal ehk siis kuni hilissuveni jahti ei peetud, mida keelas ka
1. Jaanuar – nääri-, hundi-, helme-, süda-, uue aasta-, vastse ajastaja-, algu ja talviste kuuks Jaanuaris oli meeste peamiseks tegeevuseks metsa – ja veotööd NÄÄRID – 1. jaanuar. Näärid on aastavahetuse aeg Eestis, mida tähistatakse vähemalt keskajast. Nääride tähistamine ja kombestik viitab selgelt Skandinaavia algupärandile. Nimi tuleb arvatavasti rootsi sõnast Nyår. Nõukogude okupatsiooni ajal, mil jõule nende kristliku tähenduse tõttu ei peetud, võttis jõulu kombestiku suuresti üle näärikombestik (jõuluvana asemel näärivana jms). Eesti rahvakultuuris on näärikombestikku kõige rohkem järgitud nääriõhtul (ka: vana-aastaõhtu) ja nääriõhtu tavad, uskumused ja toidud on lähedased jõuluõhtu omadega (http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4%C3%A4rid) KOLMEKUNIGAPÄEV – 6. jaanuar. Kolmekuningapäeva kutsutakse ka kolmandateks jõuludeks või jõulude sabaks. Kolmekuningapäeval tõmbas eesti talupoeg jõulupühadele joone alla, veel pidutseti, vee...
esinemissagedust nagu väga tugevad külmad, tormid, tugev mulla külmumine, kuivad ja sademete rohked suved. Mikrokliima uurimine ja R peegeldunud kiirgus parandamise võimalused – mikrokliima ehk üldkliima ehk lihtsalt kliima. Mikrokliima ülesandeks on kohakliima ja mikrokliima uurimine. Q aluspinnale langenud summaarne kiirgus Mikrokliima protsessid, mis toimuvad õhukihis maapinnast kuni 1,5 – 2m kõrguseni ja on otseselt setud mikroreljeefiga, taimkattega või muu Albeedo sõltub aluspinna liigist, iseloomustades selle peegeldumisvõimet sellisega (nt. metsa, järve, lagendiku, nõlva mikrokliima). Mikrokliimat kujundavad tegurid on reljeef, veekogu lähedus, taimkate, öö või päev, Väiksema albeedoga materjalid süttivad suhteliselt kiiremini ja paremini aastaaeg jne. mikrokliimat saab mõõta termomeetriga nii kui panna termomeetrid erinevatesse kohtadesse (nt
7 Igal isikul on õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse- avalik v eraõigus? Materiaalne v formaalne? Sise –v välissõigus? Avalik- sest pöörduda kohtu poole e. Riigi poole Materiaalne- sest on õigus tegevusele, mitte kuidas vormistada Välisõigus- sest oma organisatsiooni välja poole Enesekontrolliks 2 1. Kas ja kui jah, siis kuidas on omavahel seotud tava-kõlblus-õigus? Nad on omavahel setud. Kõlblusest tuleneb tava ja tavast õigused. Kõik 3 on sotsiaalsed normid. Kõikidel on oma osa ja üldosa. 2. Mis tähendavad “võrdsustav õigus” ja “ jaotav õigus”. Võrdsustav-kus kõik on võrdne Jaotav- konkreetsest juhtumist 3. Defineeri “loomuõigus” ja “positiivne õigus”. Loomuõigus-mis loomulik ja looduse poolt antud =inimõigus Positiivne õigus-kirjeldav... 4.Kuidas on omavahel seotud objektiivne ja subjektiivne õigus. Omavahel seotud, objektiivne on õigusnorm
Õllel oli vanasti külaühiskonnaelus tähtis koht. Õlut joodi nt koormiste tasumise päeval, pulmades, varrudel, harvem matustel, aga kindlasti jõuludeks. [] Tingimata kuulus õlu esivanemate hingede, viljakuse- , kodu- ja veehaldjatele toodud ohvriandide hulka. Lõuna-Eestis nimetati ohvriõlut kahjaks. Loomade edendamise heaks joodi karjakahja, põlluviljakuse soodustamiseks rukki- ehk rüäkahja. Kahja joomisel kallati haldjatele mõeldud osa maha. Setud tõid õlut ohvriks viljakushaldjale Pekole, vändralased Tõnnile, saarlased veevaimudele ja maaemale, pruudid pulmas uue kodu õues ja hoonetes koduhaldjatele jne. [] Õllest valmistati vanal ajal erilist pulmatoitu soeõlut ehk peergast. See oli soojendatud õlle ja leiva pudi, mille lahjendamiseks lisati piima või vett, magustamiseks mett, siirupit või 15 suhkrut
Ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid siia levinud igast suunast. Eestit on sageli vaadeldud kui Lääne ääreala Ida vastas. Seda väljendab muu hulgas eriline ühendus protestandi ja õigeusu kiriku vahel. Praeguseni säilinud traditsioonide hulgas on käimine saunas. Paljud eestlased on hingeliselt seotud maakohtade ja loodusega, linnastumine on alanud üsna hiljuti. Eestlaste tähtsamad etnilised allrühmad on võrukesed, mulgid, saarlased, hiidlased ja setud, kes on siiani alal hoidnud oma põliseid traditsioone. Eesti territooriumi ja eesti kultuuriga on seotud ka baltisakslaste, setude, rannarootslaste ja vene vanausuliste kultuur. 10.1. Kirjandus Vanimateks kirjalikeks allikateks, kus leidub andmeid eesti rahvaluule kohta, on keskaegsed kroonikad. Esimene säilinud eestikeelne raamat, Wanradti ja Koelli katekismus, trükiti 1535. aastal, Uus Testament tervikuna tõlgiti lõunaeesti keelde 1686. aastaks.
Kopeeritavus ongi kunsti olemus(nt fofotkunst, pole ühte originaalset fotot). Kuntiteose tarvitusväärtus on tema unikaalsus. Unikaalsus on väärtus, mis on piiratud aja ja ruumiga. Kunstiteose unikaalne asukoht seal kus ta on. Unikaalsus on absoluutne. Ehtsus/autentsus. Selle määr võib kõikuda, ei ole absoluutne. Igal koopial on mingisugune ehtsus. Aura. Aura ongi see, mis osutab ehtsuse määrale. Kunstiteosel on aura. Aura tähendab algselt hingust/kuma vms. Aura on setud ainukordsusega(absoluutne) samas ka ehtsusega(võib olla nii rohkem kui vähem). Aura ei tule kunstiteosest endast vaid ühiskonnast. Fotograafiaga kunstiteose aura hakkab kaduma. Aura kadumisega kaob kummardav ja passiivne suhe kunstiga. Kunst lakkab olemast ilus näivus. Aura taandumine on tema jaoks positiivne protsess. Nt kontserdil(kui rituaal) on aura, kuid kodus muusika kuulamisel pole. Aura on seotud koha ja väärtusega. Teatri puhul tekib ainukordne suhe näitleja ja publiku vahel
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudeg...
c.) Töötaja väljaõpet. d.) Ametialaseid teadmisi, mis on nõutavad antud töö tegemiseks. e.) Töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või pidi teadma. Tööandja korralduse sisu: Töötaja on kohustatud täitma õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi. Korralduste andmisel peab tööandja mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi. Seadusandja on näinud ette ka ühe erandi, kus tööandja korraldus, mis ei ole setud TL, kollektiivlepingu ega sedusega , on kehtiv ja töötajale täitmiseks kohustuslik, kui tööandja korraldus tuleneb hädavajadusest. Hädavajadus on vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohuolukord. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ei saanud temalt oodata, et ta oleks saanud sellise asjaoluga arvestada või seda vältida.
1) Keemia põhimõisteid ja seadusi. vastavalt pöörlemissuunale. Kaks arvulist väärtust 1/2; +1/2. kirjutamisel nurk sulgudesse. Kui sisesfäär annab positiivset 1.1 Massi jäävuse seadus suletud süsteemi mass ei sõltu Aatomite eletronkihtidemahutavust iseloomustab: laengut on ta kompleks katioon, negatiivse laenguga, kompleks toimuvatest protsessidest selles süsteemis. Keemilise reaktsiooni 1) W.Paul (1925) printsiip aatomis ei saa olla kahte täpselt anioon ja võib olla ka neutraalne. Kompleks ioonide laengu võrrandi kirjutamisel avaldub seadus selles, et reaktsiooni ühesuguses energiaolekus st.ühesuguste kvantarvuga elektroni. neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid, mis moodustavad võrrandi mõlemal poolel peab aatomite sümbolite arv olema 2) Energia miinimum peab elekt...
Euroopa muinaskultuurid I loeng 3. sept-13 Arheoloogia mõiste archaios vana, muistne logos sõna, kõne, mõiste, mõistus, käsitlus, teadus Sõna ,,arheoloogia" asemel on kasutatud ka sõna ,,muinasteadus". Sõna ,,arheoloogia" kasutas esmaskordselt Platon 4. Sajandil e.Kr. dialoogis ,,Hippius". Platon on sõna tähendust väga laiahaardeliselt võtnud. Ta hõlmab ajalugu, pärimusi, maateadust jne. Arheoloogid olid antiikkunsti eksperdid. 19.saj. esimesel poolel hakati paljudes Euroopa maades huvi tundma rahva ajaloo vastu. Hakati tegelema arheoloogilise uurimistööga. Kirjalikke allikaid oli vähe ja laialdaste rahvaste elu kohta infot oli vähe. Arheoloogia oli pikka aega ajaloo abiteadus. Arheoloogia uurib peamiselt asju, mis on ära visatu(katki läinud). Tänapäeval võib öelda, et viimased 30 aastat on olnud arheoloogia omaette teadusharu, mis uurib kaugemat minevikku ainuoma...
Needki olid enamasti Eesti- lähedastele aladele sattunud võrdlemisi ammu, otsides pääsu kas sunni või kättemaksu eest, või oli feodaalisand asustanud nad ümber sõjast ja taudidest tühjaks jäänud aladele. Selliste Eesti asunike hulka on hinnatud 18. sajandi algul u 6000-le, 18. sajandi lõpul u 20 000-le ja veel 19. sajandi keskpaiku 30 000-le. See moodustas vaevalt 3–4% eestlaste tollasest koguarvust. Selle hinnangulise arvu sisse on aga arvatud ka setud. (Rosenberg 2007) Väljarännet soodustas Vene riigi teenistuses karjääri teinud ja valitsejate poolt toetatud baltisaksa mõisnike ilmumine Peterburi lähistele. Neile järgnesid paljud talupojad. Väga paljude eestlaste uueks koduks sai Peterburi linn. Juba pärisorjuse ajal sattus Peterburi oma härrat saatvaid eestlastest teenijaid, sinna saadeti neid ka ametit õppima ning mindi pärast pärisorjusest vabanemist ise tööd ja teenistust otsima ning õppima. 19. sajandi keskpaiku on
tegevuses 111. · Sotsiaalne vastutus sponsorluse jagamine, osalemine heategevusüritustel ja sotsiaalsetes programmides; 112. · Sotsiaalse lähenemisega juhtimine kajastub tema missioonis, heategevusüritused, keskkonna parandamises. 113. 24. Kavandamine kui juhtimisfunktsioon seisneb organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramises. Setud tulevikutegevustega. Kavandamine jaguneb: eesmärgi püstitamine, strateegiate väljatöötamine, tegevuskavade koostamine. 114. 25. Kavandamise tähtsus Aitab koordineerida tegevust: alluvad saavad teada eesmärgid. Hakatakse kooskõlastama oma tegevusi ja töötama meeskonnana. Vähendab ebaselgust, sest juhid näevad eesolevaid muutusi ning selgitavad alluvatele tegevuste tagajärgi. Väheneb topelttegevus ja "tühi töö", sest tegevused koordineeritakse.
*said võimalikuks tänu mehaanilisele reproduktsioonile mehhaaniline taastootmine *olulised aspektid: *mehaaniline reprodukstioon s õltumatus originaalist, kunstiteos muutub mobiilseks *kunstiteost on võimalik kogeda algallikast eemal poliitilised v õimalused *oluline nähtus, mida uurib AURA = autentsus *kunstiteose unikaalsus (Einmaligkeit) konkreetse aja ja ruumiga piiratud, kunstiteose ainukordne eksistents kohas, kus ta asub *unikaalsus seotud kultusega *ehtsus, mis on setud samuti unikaalsusega viitab originaali olemasolule *autenstus viitab sellele, et kunstiteosel on päritolu *autsentsus viitab sellele, et midagi võib olla rohkem või vähem *renessansi ajal tegid nt veel mitmed kunstnikud Rembranti töödest reprosid neil kõigil töödel erinev autentsus *aura autenstsuse erinev m äär *kunstiteose reprodutseerimine vähendab kunstiteose autentstuse määra *aura varjund, kuma, hingus
Etnoloogia hakkas arenema teadusena välja 19.saj lõpus. Kõrgklassid arvasid, et eestlastel kultuuri ei ole. Rahvakultuuriuurijad ütlesid, et rahvakultuur on koguaeg olemas olnud, selle pinnalt me saame arendada välja omapärase rahvuse. See oli palju ka ida-Euroopas. Etnolooga kasvas üles rahvusluse põhjendamise kontekstis. 1918 – mis põhjendab eesti riigi tekkimist? Iseseisvuse deklaratsioonis on toodud 2 põhjendust. EV luuakse ajaloolisel ja etnograafilisel asualal. Kas setud on eestlased? Eeskätt uuriti oma rahvast ja selle alamklassi, püüdes leida kultuurialgeid, millele üles ehitada rahvuskultuur. Kultuuri ja sotsiaalantropoloogiad said alguse hoopis teisiti. Esiteks: koloniaalsüsteem. Tähtsamad antropoloogia keskused olid USA ja Inglismaa. Inglastel oli vaja välja õpetada koloniaalametnikke, oli vaja andmeid põliselanike kohta, siis on neid lihtsam valitseda. Et valitsejad saaksid tõhusamalt tegutseda ja kontrollida.
elasid mitte eestlaste kõrval, vaid keskel, ning eristusid talupoegadest ka sotsiaalselt: juudid eelkõige kaupmeeste ja käsitöölistena, mustlased ringirändava, maaruva ja varastava kontingendina. Teise, "sise-etnilise" põhiobjekti moodustasid äärealade asukad, eriti hiidlased, kellele seos naljaga on kaasajal kujunenud omamoodi etniliseks "brändiks", samuti saarlased, (põhjapoolsed) rannamehed ja setud. Venelased sattusid Eestis (jpm. endise Nõukogude Liidu aladel) anekdootide peategelaste hulka põhiliselt alles pärast II maailmasõda ning nagu sakslanegi eesti vanemais naljandeis, esindas ka venelane eesti uuemas anekdoodis mitte eelkõige rahvuspsühholoogilist figuuri, vaid rahvusliku anastuse ja sotsiaalse rõhumise instrumenti, nõukogude võimu kui sellise kehastust. Soomlasi on eestlased oma anekdootides tõsisemalt märkama hakanud alles 1990-ndail, st
tunnetamist. Kunsti asemel võiks ka noortele õpetada ainult geomeetriliste vormide proportsioone ja matemaatilisi käsitlusi. MARJU LEPAJÕE räägib oma artiklis PLATONI TECHNE mõiste kahesugusest kasutusest 1) nii nagu seda varasemalt tehi antiikühiskonnas 2) oma uute definitsioonide kohaselt, kombates piire. TECHNE tähendab teadmist ja sellega kooskõlas olevat oskust, mis võis olla nii praktiline kui ka teoreetiline, nagu teadus. Etümoloogiliselt on sõna setud käsitööliste oskustega - puu-, kivi-, ja metallitööga. Platoni järgi etümoloogiliselt defineeritud “mõistuse seadmus”. Platon mainib mitmeid tehnikavorme. Lepajõe küsib, millised on nende vormide omavhelised suhted. Leiab ta Platonilt kaks suuremat liini 1) TEKITAVAD tehnikad, mis hoolitsevad sureliku keha eest (ka põlluharimine) ja siia alla ka JÄLJENDAV tehnika, millega antakse vormi millelegi,
Nendel vähkidel on vabalt liikuvad ainult vastsed. Metamorfoosi käigus kinnitub vastne tundlate ja erilise näärme nõre abil end meres olevale tugevamale alusele (kivid, pangad ka laevakere) ja täiskasvanu staadiumis liikuda ei saa. Tuntumad liigid kuuluvad kahte eluvormi. Koonusekujulise skeletiga tõruvähid on substraadiga seotud jäigalt, lihaselise jalakese abil substraadiga seotud nuivähid saavad aga ennast substraadi suhtes liigutada. Vääneljalalistega on lähedalt setud ka kottvähk, kelle valmikustaadium möödub krabi kehas ning kellel ulatub peremehest välja ainult mune täis tuubitud kotike. Vastsed on neil aga tüüpilise vähivastse välimuse ja eluviisiga. Kottvähi puhul on meil tegemist äärmusliku parasitismi vormiga, kus loom on kaotanud kõik täiskasvanud vähile iseloomulikud tunnused. Karpvähilised on väikesed, mõne millimeetri pikkused, karpe meenutava välimusega (kahepoolne pantser), väikeste veekogude
1. Pea – globuraalse struktuuriga, N-terminaalne. Sisaldab seostumiskohta aktiinile (P- ling), seostumiskohta ATP jaoks. 2. Kael – ümbritsetud kergete ahelatega ja võib olla seotud müosiini regulaatorvalkudega. 3. Saba – C-terminaalne, sisaldab seostumiskohti, mis tagavad spetsiifilisuse. - Kerged ahelad. Ca sidumine. Peamised etapid müosiin-aktiin interaktsioonis. 1. Nukleotiidi seostumine – müosiin on setud aktiiniga, ATP seostumiskoht vaba, toimub ATP seostumine, aktiini vagumus vabaneb ja pea dissotsieerub aktiini filamendist. 2. Hüdrolüüs – pea pöördub, kaela konformatsioon muutub (vagumus sulgub) ja müosiini molekul seostub uuesti aktiini filamendiga, aga subühikuga, mis paikneb –otsast kaugemal. 3. Pi vabanemine – pea pöördub ja liigutab filamenti edasi – ots ees, sest filament on peaga seotud ja konformatsiooniline muutus kaelas liigutab filamenti.
avaldusega kohtu poole. Teabeõigusega (sh sellest keeldumisega) seondub ka erikontrolli määramise nõudeõigus (ÄS § 191). Erikontroll tähendab asjatundja hinnangut tehtud tehingutele (toimingutele). c) Õigus vaidlustada organite otsuseid (ÄS § 1771 lg 1 ja 2; 178 lg 1 ja 3) Vähemusosanike õigused 28 Enamus- ja vähemusosaniku mõisted on suhtelised Vähemusõigused on setud kas osanikuks oleku või teatava osalusega osakapitalis (eelkõige 10% osakapitaliga esindatud häältest). Vähemusõiguste eesmärk kaitsta eelkõige enamuse kuritarvituste vastu ning tagada vähemuse kaasarääkimisõigus. Vähemusõigused: a) Positiivne vähemusõigus (sekkumis- ja nõudeõigused) b) Negatiivne vähemusõigus (blokeerimisõigused). Positiivsed vähemusõigused a) Igale osanikule kuuluvad õigused (teabeõigus, juhatuse asendusliikme määramise
eeskätt levis taoline käsitlus Ida-Euroopas. Kasvas välja eelkõige rahvusliku põhjendamise kontekstis. 1918, kui Eesti Vabariik loodi, tekkis küsimus, kuidas määratleda Eesti Vabariiki. Mis põhjendab Eesti riigi tekkimist, olemuslikult? Isegi põhiseaduses öeldakse, et Eesti riik on eesti rahva ajaloolisel ja etnograafilisel asualal. Etnograafia on nagu üks põhjendus, kus on üks rahvas, kus tõmmatakse üks piir. Siit kerkib probleem, et kas setud on eestlased või ei oled? Etnoloogia kasvu taga on rahvuslus, intellektuaalid uurisid omaenda rahva alamklasse, proovides leida kultuurialgeid, millele üles ehitada oma rahvuslik kultuur. Kultuuri ja sotsiaalantropoloogiad said alguse teise loogika järgi. Kaks põhjust: 1. Koloniaalsüsteem tähtsamad keskused olid USA ja Inglismaa. Inglased vajasid väljaõpet ametnikele, koguda andmeid põliselanike kohta. Idee, et nii on neid lihtsam valitseda, kui neid
Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline. Et pooluselähedased alad on...
Näiteks perekond - abstraktsioon, mis on staatusevaldajate, isiku, kes omab teatud staatust vaadeldaval ajamomendil. tunnustatud ühik. 4.3. Mille poolest eristub omistatud ja omandatud staatus? Omistatud staatus - muutumatud tunnused, mida on väga raske ise muuta. Sageli seotud ühiskondliku positsiooniga, mis on omistatud sõltumata soovist/tehtavast pingutusest. Omandatud staatus - valikute tulemus, teenete või pingutuste abil. 4.4. Mille poolest eristuvad ja mille poolest on omavahel setud sotsiaalne roll, rollikogum, -ootus, -kaotus, -konflikt ja -pinge? Sotsiaalne roll - staatusele vastavate sobilike käitumiste/tegevuste eeskiri, mis määratleb ära staatusevaldaja suhted teiste inimestega. Rollikogum - rollid on organiseerunud rollikogumitesse nagu staatusedki. Kogumid keskenduvad teatud spetsiifilisele staatusele. Rollikogumile vastavalt käitub inimene oma staatuses suhetes teiste staatustega inimestega. Rollikogum määrab grupi poolt inimeselt oodatava käitumise.
1. Pea globuraalse struktuuriga, N-terminaalne. Sisaldab seostumiskohta aktiinile (P-ling), seostumiskohta ATP jaoks. 2. Kael ümbritsetud kergete ahelatega ja võib olla seotud müosiini regulaatorvalkudega. 3. Saba C-terminaalne, sisaldab seostumiskohti, mis tagavad spetsiifilisuse. - Kerged ahelad. Ca sidumine. Peamised etapid müosiin-aktiin interaktsioonis. 1. Nukleotiidi seostumine müosiin on setud aktiiniga, ATP seostumiskoht vaba, toimub ATP seostumine, aktiini vagumus vabaneb ja pea dissotsieerub aktiini filamendist. 2. Hüdrolüüs pea pöördub, kaela konformatsioon muutub (vagumus sulgub) ja müosiini molekul seostub uuesti aktiini filamendiga, aga subühikuga, mis paikneb otsast kaugemal. 3. Pi vabanemine pea pöördub ja liigutab filamenti edasi ots ees, sest filament on peaga seotud ja konformatsiooniline muutus kaelas liigutab filamenti. 4
tava. Setod on õigeusklikud võrukesed, kes paluvad eesti keeles vene jumalat, umbes 10 000 inimest peavad end setodeks. Venemaa tunnistab neid alates 2010 aastast oma põlisrahvana. Ristimärk on ristiusu tähtsaim sümbol; rist ka kristlus on sünonüümid. Sümboliseerib ristiusus usku ja armastust, jumalikku tarkust, ohverdust jms. Sisaldab ka ristiusueelset semantikat. Mordvalased Mordvalaste alla kuuluvad ersa ja moksa keeli kõnelevad rahvad, kes elavad Venemaa aladel. Niisamuti, nagu setud on hoolimata vene naabrusest suutnud säilitada oma arhailise kultuuri ning arendada seda oma rada pidi, on ka mordvalased Venemaa ainus põlisrahvas, kes on suutnud läbi viimase aastatuhande püsima jääda Moskvast vähem kui poole tuhande kilomeetri kaugusel. Mordvalaste kultuur võib aidata meil oletada, mis oli Venemaal tuhat aastat tagasi, enne venelasi. Asustuse tüüp sõltub piirkonna loodustingimustest, majanduse erijoontest ja ajaloolistest traditsioonidest.
õigused ja vastutused, mis on peaaegu alati saadaval ka abiellumata heteroseksuaalsetele paaridele (ILGA-Europe 2008). 2.3 Seksuaalvähemuste diskrimineerimine Diskrimineerimine on inimese või inimrühma ebavõrdne ja teistmoodi kohtlemine võrreldes teiste inimeste või inimrühmadega (Legal Definitions 2008). Seksuaalvähemuste diskrimineerimine toimub nii üksikisikute kui ka organisatsioonide poolt ning on sageli setud homofoobiaga. Homofoobia toob kaasa juriidilise ja sotsiaalse diskrimineerimise. 12 Juriidline diskrimineerimine on homoseksuaalide ja heteroseksuaalide ebavõrdne kohtlemine rahvusvahelistes lepingutes, riiklikes ja kohalikes seadustes. Sotsiaalne diskrimineerimine on inimeste ebavõrdne kohtlemine ametiasutustes, ettevõtetes, meedias ja teise inimeste poolt (K.A.S. 2007: 13)
mängud ja mänguasjad erinevatel aegadel, laps olemisest keskajal, lasteorganisatsioonide ajalugu ja ka näiteks kurtide laste õpetamise ajalugu Eestis. MEEDIAUURINGUD Meedia keskel veedavad lapsed enamuse oma elust, seega on nende huvi erinevate meediaga seotud aspektide vastu loomulik ja ka teemade ampluaa siin lai. Koolilehed, erinevate valdkondade kajastamine meie ajalehtedes (sport, keskkond, kitsamad teemad nagu Sakala keskus, Setomaa ja setud, Tsernobõli katastroof jne), kirjutavas meedias kasutatav keel. Aga mõistagi ka teised meedialiigid televisioon ja sellest kujunenud folkloor, uue meedia ja sotsiaalmeedia kasutamine tavakoolis õpilaste aktiveerimiseks, reklaam nii reklaamides kasutatav keel kui ka selle mõju nii inimestele üldse kui ka lastele. Ja ka see, kuidas me peaks infovoogude, meedia ja ajakirjandusega üldse toime tulema. 54
· Piirissaar · Räpinast lõunas madalsood, üksikud liivakühmud, millel asustus · Beresje, ainuke vanausuliste küla Lõunapool Emajõe suuet · Asustus o Enamasti seotud Peipsiga o Vanausulised (Kolkja, Varnja, Kasepää, Piirissaar, Beresje) o Emajõe Suursoos soosaartel üksiktalud o Emajõest lõunapool segaasustus (Mehikoorma, meerapalu, ajalooliselt kuulunud Võrumaale) o Võhandu suudest lõuna pool setud 9.10.13 Lõuna-Eesti maastikuvaldkond Lõuna-Eesti tunnusjooned · Kõige kõrgem ala · Tänapäeva ja aluspõhja reljeefi suur vaheldumine · Devoni avamusala · Akumulatiivsed saarkõrgustikud · Mitmesesised pinnavormistikud · Selgelt väljendunud ürgorud · Järvederikas ala; sügavad järved · Erodeeritud ja deluviaalmullad · Muldade ja kõlvikute kirjusus · Suured mikrokliima erinevused · Ajalooline hajaaasustus
Kui lisada põlevkivile teised kohalikud energiaallikad, sh turvas ja biokütused, saame kodumaiste energiaallikate osatähtsuseks primaarenergia bilansis üle 70%, mis näitab Eesti suhtelist energeetilist sõltumatust. Eestisse imporditakse transpordis kasutatavad vedelkütused, gaas ja kivisüsi, kusjuures viimase tarbimine on muutunud marginaalseks. Väärib märkimist, et Eesti on muutunud vedelate katlakütuste importijast nende eksportijaks, mis on setud põlevkiviõli suureneva ekspordiga ja imporditava naftamasuudi tarbimise järsu langusega. 6(113) Villu Vares Energia ja keskkond Elektri tootmisel on põlevkivi osatähtsus ülisuur ja viimastel aastakümnetel on põlevkivielekter moodustanud 90 99,5% kogu tarbitavast elektrist. Nagu näitab järgnev joonis (vt Joonis 1
Ühelt poolt taevajumalanna, "taeva tütar", seega ka astraalse sfääriga seotud, seotud planeet Veenusega. (ladina Veenuse eelkäija). Tugevalt erootline jumalanna, ta alla käib köik, mis seksuaalsusega seotud. Paljunemine/viljakus oli tema sfäär. Ka kuulus agressiivsus tema sfääri, oli sõjajumalanna. Suhetes domineeriv. Dumnuži/Tammos- ilus noormees, keda Ištar armastas. Ta kuulus Ištari kultusesse. Allilma minev ja tõusev jumal. Viljakusjumal , karjaviljakusega setud. Dumnuži leinamine- oli häälekas, naised majade katustel südasuvel kisuvad riideid löhki ja raputavad pead. Püha abielu rituaal- see kinnitas kuningavõimu, selle pühendatud rituaalil etenda skuningas Dumnužit ja ta naine Ištarit (see oli siis Ur-i III dünastia ajal nii). Enamusi neid jumalaid hakati ajapikku seostama taevakehadega, sealt sai alguse algne astroloogia. Lisaks päiksele ja kuule En Lil- jupiter, ja Ištar seoses veenusega. 26.02.14 Jumalaid seostati taevakehadega
Nimelt kokkulepe üürniku õiguste välistamise või piiramise kohta seoses üüritud asja lepingutingimustele mittevastavusega on tühine, kui üürileandja teadis või pidi teadma lepingu sõlmimisel, et asi ei vasta lepingutingimustele ja ei teatanud sellest üürnikule. Seega selleks, et lepingupooled saaksid lepingus kokkulepida üürniku õiguste piiramises seoses asja lepingutingimustele mittevastavusega, tuleb üürileandja teavitada üürniku kõikidest asjaoludest, mis on setud asja mittevastavusega lepingutingimustele. ÜÜRILEPINGU POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED VÕS on sätestatud peamised üürilepingu poolte (üürniku ja üürileandja) õigused ja kohustused. Lepingupooled võivad VÕS tulenevaid õigusi ja kohustusi muuta ja täiendada pooltevahelise kokkuleppe kaudu. Seega võivad õigused ja kohustused tuleneda ka poolte vahel sõlmitud lepingust, mida VÕS-st tulenevad kohustused võivad täiendada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
