Setud ja setude kultuur Setod on etniline ja lingvistiline vähemusrühm, kes asustavad Kagu- Eesti ja Loode-Venemaa alasid. Nende piiriala staatus on andnud setodele
Triin Pärkma Vanausulised,setud ja Võrumaa Referaat Juhendaja: Lili Kängsepp Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus (Vanausuliste ajalugu ja kultuur Eestis)..........lk 3 2. Vene vanausulised Eestis......................................................lk 4-5 3. Setud......................................................................................lk 5-6 4. Võrumaa................................................................................lk 7 5. KASUTATUD KIRJANDUS...............................................lk 8 Vanausuliste ajalugu ja kultuur eestis Vanausulised on 17. sajandil Vene Õigeusu Kirikust eraldunud usuline liikumine.Kaugeltki kõik usklikud ja vaimulikud ei pooldanud reforme.Natukene
Setu rahvariided. Setude riietuses avalduvad vene kultuuri ja lõunaeestlaste rõivastuste mõjud, kuid siiski säilis paikkondlik omapära. 19. sajandil oli setude naisterõivastuse põhiosad särk, särgi peal kantav vene sarafani tüüpi rõivas ja vöö. Sajandi esimesel poole kandsid setu naised kitsaste, väga pikkade varrukatega venepäraseid särke. Sajandi teisel poolel asendus see särk laiade, värvli külge kurrutatud ning kaelusteni ulatuvate varrukatega särgiga. Pärimuste järgi on setu naiste varasemasse rõivastusse kuulnud Kagu-Eestile omane valge villane vaipseelik, mille asendas 19. sajandil algusel venepärane rüüd. 19. sajandi teisel poolel tuli koos uuemanäolise särgiga kasutusele tumesinine umbkuub. 20. sajandi algul tuli moodi must sukman. 19. sajandi esimesel poolel kuulus setu naiste ja neidude valge ülikonna juurde arhailine valgest linasest puusapõll. Sajandi teisel poolel see kadus, selle asemele ilmus etteseotav poeriidest või ...
Antropoloogia on teadusharu, mis uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist. Antropoloogia on ka teadus inimesest kui ühiskondlikust olevusest, kultuurikandjast. Eristatakse kultuur- kui ka füüsilist antropoloogiat. Esimene uurib inimeste põlvnemist mingi teatud kultuuri raames, tema käitumistavasid ning -mustreid. Teine uurib bioloogilist evolutsiooni ning seda võib nimetada teisiti ka inimbioloogiaks. Mina uurin, aga kuluurantropoloogiliselt vanavene usulisi ning setusid. Vanausulised tekkisid, kui Nikon hakkas Venemaal tegema uusi usureforme, siis olid inimesed,kes olid selle vastu ning nendest inimestest saidki vanaveneusulised. Vanausulised löövad siiani risti ette kahe sõrmega kuigi Nikoni reofrom näeb seda ette kolme sõrmega. Nad kasutavad siiani reformieelset pühakirja ja lauluraamatut. Koorilaul on ühehäälne ning neile on omane kreekapärane arhailiste nootidega noodikiri...
Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasium Janno Tetsmann, 12. reaal Eesti rahvapillid Kordofonid Lühitutvustus 04.04.2001 2 Kõige nooremaks pillirühmaks peetakse kordofone ehk keelpille. Ometi algas nende areng juba iidsetel aegadel, siis, kui inimene hakkas tähele panema pinguldatud kõõluse helilisi omadusi. Kõige algelisem keelpill oli vahest nöör või väät, mille üht otsa hoiti hammaste vahel ja teist pingutati käega. Järgmine etapp on juba vibupingutus, mida tunnevad paljud eksootilised ja ka Euroopa rahvad. Edasi tulid mitmesugused arenenumad vormid. Enam arenenud keelpillidest väärib esmajoones nimetamist kannel. Eesti rahvatraditsioonis anti sellele kõlarikkale pillile õigusega aukoht. Üks vana rahvalaul ("Kannel") ja samuti muinasjutt kõnelevad, et kandlepuu olevat kasvanud ülekohtust surma saanud vaeslapse südamest. Seepärast kõlab kannel nukralt. Setu pruugis n...
Õpikust lk.33 47; vihiku materjal; töölehed ül.15, 16 1. Arengupsühholoogia põhiküsimus Põhiküsimus on kas inimese käitumist mõjutab rohkem geneetika või keskkond. 2. Uurimismeetodid: longituudne, ristlõike- ja kaksikute meetod kuidas nende abil inimest uuritakse Longituudne katseisikuid uuritakse nende sünnist surmani Ristlõike katseisikud erinevas vanuses ja uuritakse, mis on neile ühine, setud nende vanusega ja mis on erinev seotud konkreetse isikuga Kaksikute ühe munaraku kakikud, kes on mingil põhjusel sattunud kasvama erinevasse keskkonda.Mis on sarnane geneetikaga, erinev kasvatusega. 3. Küpsemine ja kasvamine kui arengu mõisted Kasvamine - füüsiline areng(kasv, kaal) Küpsemine - seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning võib olla nii füüsiline kui ka vaimne. 4
Minu vanaema läks kooli 1 klassi 1957.a sel ajal oli koolilastel lihtne koolivorm. Tüdrukutel koolimüts ja tumesinine kleit. Kleidil pidid olema valged kätised ja valge krae. Pidi olema hoolikas, et need oleksid alati puhtad. Neid tuli sagedasti vahetada. Selleks pidi iga kord krae ja kätised kleidist lahti harutada ja peale jälle tagasi õmmelda. Alguses aitas lapsevanem, hiljem aga sai iga tüdruk ise sellega hakkama. Kleidi peal kanti põlle, mis oli igapäevaselt musta värvi. Pidupäevadel kanti valget põlle. Ilus põll oli selline, millel olid rüüsid ääres. Koolivormi kaunistas oktoobrilapse märk. Hiljem punane pioneerirätik, mis oli kolm nurkne ja setud erilise sõltusega. Roland
1970 1979 1989 2002 Rahvastik kokku 100623 108262 117534 130079 137410 147022 145167 Eestlased 150 130 79 63 56 46 28 Setud ... ... ... ... ... ... 0,2 Vene Fderatsiooni 2002. aasta rahvaloenduse andmetel lugesid ennast eestlasteks 28 113 inimest, setudeks 197 inimest ja kaks olid ennast kirja pannud kui estid. Linnades elavaid eestlasi oli 18 053 inimest, neist 29 inimest valdasid ainult eesti keelt, maakohtades elas eestlasi 10 031 ja neist 33 mrkisid, et ei oska riigi, s.t. vene keelt. Setud seevastu on koondunud rohkem kladesse (142 inimest, neist 10 rgib ainult setu keelt), linnaelanikke- setusid on 55. Umbes 50% pidas eesti keelt oma emakeeleks. Suur osa Venemaa eestlasi elab riigis hajutatult, kompaktseid kogukondi vib liigitada tinglikult: Kogukonna tekkimise aja ja koosseisu jrgi (eelmiste migratsioonilainete esindajad ja nende jreltulijad, uusemigrandid). Niteks Moskva Eesti kogukond koosneb peaaegu ainult uusemigrantidest (1950-2000. aastate vljarnne ja
juhendajatakse olime meie, LEOd. Minu pime oli 30 aastane väga armas pisike naine. Esimene kontsert kuhu läksime oli Orelipoisilt. Istusime mäe pervel ning all mere ääres oli lava-vaade oli imeline ja lainetelaksumine lisas Orelipoisile veelgi ehedust juurde. Pärast seda läksime Zetode kontserdile. Zetod olid nagu ikka väga elavad, panid rahva lõbusate mängude ja hea muusikaga kaasa elama ning särasid laval nagu õige setud peavad. Pärast Zetosid kuulasime Zorbaste muusikat, mis meeldis mulle eriti, sest see oli väga eksootiline ja kaasakiskuv ning sobis minu lõunamaise hingega imehästi! Pärast seda hakkasime aga tagasi Tartusse liikuma. Oli suurepärane päev, mille jooksul õppisin pimeda juhendamist, kuulsin palju väga head muusikat ja sain oma vaegnägijale väga suuresti abiks olla. Praegugi panin Zorbased mängima ja jään oma vahvat folki meenutama!
viimased paar sajandit. Ehal käidi leeritatud tüdrukute juures, ka ehalkäijad olid leeritatud ehk täisealiseks tunnistatud. Ehalkäimine algas paastumaarjapäevast 25. märts, kui tüdrukud olid; väljend- "saanud võtme" - kolisid lakka või aita magama, enamasti küll jüripäevast 23. aprill´st kuni mihklipäevani 29. sept´ni. ~läbi suve. Ehal käidi neljapäeva ja laupäeva õhtuti mis olid ka kosjaskäimise õhtud. Komme on tuntud üle maa ning ka naaberrahvastel v.a. õigeusklikud, setud ja venelased. Ehalkäimine ei tähendanud tingimata sugulist läbikäimist, selle varjundi sai ehalkäimine alles XX sajandil. Tüdruk, kellel ehaline üldse ei käinud, võis jääda kosilasteta. Kohati eelnes kosjadele kuulamine. Kosja mindi pimedas, noore kuuga. Vanemal ajal mindi kosja ratsa, hiljem saani või vankriga. Kosja läksid peigmees isamehega, kosjajutu eest hoolitses isamees, peiu tavaliselt vaikis. Kosjalistel olid kaasas käsiraha, kosjakingid, kosjakakk ja kosjaviin, mis
Teie armastu ei saa kontrollida ennast ning te ei saa usalda teda. Teisest küljest aga kui see on tõesti tugev armastus, siis võib proovida sellega hakkama saada ja aita armastatut. Arvan, et tuleb palju aega veeta temaga koos, et ta unustaks narkotikumidest. On võimalik ka vaadata filmi, kus peategelane on narkosõltlane ja näita milline elu on narkosõltlastel. Muidugi võid sundravile suunata , aga see ei anna sajaprotsentilist tagatist. Kokkuvõteks oskan öelda, et uimastitega setud probleemid peaaegu ei lahenda. Meie elu on liiga lühike, et alati muretseda kuidas elutseda järgmist päeva narkosõltlastega.
· Halogeenühendid orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on setud
halogeeni aatomi(tega).
· Ahelisomeerid- erinevad süsinikuahela ehituse poolest
· Asendisomeerid süsinikuahel sarnane, aga erinevad halogeeni asetuse poolest.
· Halogeenide füüsikalised omadused:
o Enamik on toatemp. Vedelikud või tahked ained
o Hüdrofoobsed
o Suure tihedusega
· Füsioloogilised omadused:
o Mürgised ( RF
Eesti loobus sisuliselt territoriaalsetest nõudmistest Venemaa vastu ja loobus ühes sellega õigusest Setumaa idapoolsetele aladele ning Tartu rahulepingu järgsetest aladest. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline EestiVene riigipiiri leping kirjutati alla 2005. aasta 18. mail Moskvas. Kaasajal on enamik Vene Föderatsiooni aladele jäänud setu külasid juba paljus hääbunud, st elujõus setu perekondi on sinna jäänud alles väga vähe ning paljud Venemaa noored setud on venestunud. Piiriküsimus on setutele loonud takistavad probleemid: koguduste jagatus, sugulaste või omandi asumine ühel või teisel pool piiri. Praegu jäävad Setumaale neli Eesti valda: Meremäe, Värska, Mikitamäe ja Misso. Setumaa vallad on moodustanud ainulaadse maakonna piire ületava omavalitsuste ühenduse Setomaa Valdade Liidu.
säilitada, sest sa võid uskuda seda, mida soovid ning järgida enda rahvuskultuuri, kuid mis ei lähe vastuollu domineeriva kultuuriga. Siia sobib ütlemine, et ole see kes sa oled. Eesti Vabariigis elab 1,34 miljonit inimest, mis on võrreldes Ameerika Ühendriigiga umbes 298,66 miljonit inimest vähem. Eesti Vabariik on samuti mitmekesine maa. Meie tähtsamateks etnilisteks rühmadeks võrukesed, mulgid, saarlased, hiidlased ning setud, kes on hoidnud oma traditsioone. Eesti on religiooni poolest vaene ning ka 2010. aastal BBC poolt korraldatud uuringul viidati Eestile, kui maailma kõige uskmatule riigile. Sellest hoolimata hoiavad eestlased oma indentiteeti. Eesti on niivõrd väike riik, mistõttu selle hoidmine on väga oluline eestlaste indentiteeti ja ka Eesti Vabariigi säilimisel. Niisiis on pluralistlikus ühiskonnas suhteliselt kerge oma indentiteeti säilitada, sest
Peko on olend läänemeresoomlaste mütoloogias, koduhaldjas ja viljakusjumalus. Setumaal peeti Pekot üldiseks aitajaks ning õnnetoojaks, kes valitses ilma ning kaitses põlde ja saaki. Pekot kujutas puunukk, mille ees ja peal põletati küünlaid. Kuju hoiti valgesse linasse mähitult viljasalves ning toodi sealt välja erilistel puhkudel. Peko kultus püsis Setumaal elusana 20. sajandini, viimane teadaolev palve Pekole on üles tähendatud 1930. aastatest. Tänapäeval peavad setud Pekot oma rahvuskangelaseks ning kuningaks, kelle nime ja kujundit kasutatakse rahvussümbolina. Igal aastal toimuvate Setu Kuningriigi päevade ajal valitakse taevase kuningas Peko maapealne asemik ülemsootska. Kultusnukud kuulusid täiskasvanute maailma. Nukumängu pühaduse kaotamise järel ei raatsinud suured inimesed nukkudest päriselt loobuda. Nii muutusid 15.sajandil Euroopa kuningakodades populaarseks moenukud. Need olid täisinimese pikkused viimase moe järgi riietadud nukud, mis
Toidu soojendamiseks kasutage pliidi asemel mikrolaineahju. Ühekordsete patareide asemel kasutage laetavaid. 1) Üha kasvava fosiilkütuste kasutamine on kaasa tooud keskkonna saastumise ja kergesti kättesaadavate resursside ammendumise. 2) Fosiilsete kütuste põlemisel eraldub atmosfääri saasteaineid nagu spsinik lämmastikoksiidid väävel vesinik osakesed 3) Keskonnasaaste, resursside ammendumine on omavahel setud ja ükstest sõltuvad nähtused. Maa elanikkonna ja energiakasutuse kasvades kasvab ka surve keskkonnale. 4) Järjest kõrgem elustandard ning inimeste suurem liikuvus on suurendatud nõudlust fosiilkütuste järele. 5) Üha suurenev nõudlus naftatoodete järele tekitab tarneraskusi, sest endiseld suured naftaväljad on anendunu väiksematega. 6) Fosiilkütuste ammendumine hakkab edaspidi üha enam mõjutama valikuid
võimuiha.:taheti vabastada Jeruusalemmas asuv põha haud ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. I Ristisõda 1096- II Ristisõda 1147- III Ristisõda 1189- IV Ristisõda 1202- 1099 1149 1192 1204 *Eesotsas Lotringi *Pr kuninfas Louis *Ajendiks *algataja paavst hertsog Gottfroed VII ja Saksa Jeruusalemma InnocentiusIII(Oli setud ka Eesti-ja Liivimaa Buillonist ja kuningas Konrad III lagemine aladel peetud Toulouseli krahv *Tervikuna võib II *Saksa-Rooma keiser ristisõdadega) Raimonce Ristisõda pidada Frendrick I *Algne plaan oli võta *osales ligikaudu suureks nurjumiseks, Barbarossa, muhameedlasi, kui hiljem
Samuti on globaliseerumine jagunenud laiali näiteks kultuuriline, poliitiline ja majanduslik. Kuid kuidas mõjub globaliseerumine riikidele ja kultuuridele, kas globaliseerumine vähendab või suurendab erinevusi? Kultuuriline globaliseerumine ehk massikultuuriga liitumine on minumeelest üks suurimaid probleeme, kuna kaob ära kultuuriline omapära, näiteks võib tuua kas või Eesti, järjest rohkem kaovad ära meie setud, rahvalaulud ja rahvatantsud. Just noorem põlvkond on see, keda ei huvita kultuur, vaid kes pigem läheksid kaasa teksa, muuvi ja popkorni kultuuriga. Inimeste suhtlemine muutub rahvusvahelisemaks, suheldakse palju Inglise keeles, tuuakse üle slänge ja muid sõnu. Kindlasti on see tingitud ka Eesti rahva vähesusest ja ole nii pikki traditsioone kui teistel riikidel, aga selliseid muutusi on märgata ka mujal riikides. Järelikult
Ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid siia levinud igast suunast. Eestit on sageli vaadeldud kui Lääne ääreala Ida vastas. Seda väljendab muu hulgas eriline ühendus protestandi ja õigeusu kiriku vahel. Praeguseni säilinud traditsioonide hulgas on käimine saunas. Paljud eestlased on hingeliselt seotud maakohtade ja loodusega, linnastumine on alanud üsna hiljuti. Eestlaste tähtsamad etnilised allrühmad on võrukesed, mulgid, saarlased,hiidlased ja setud, kes on siiani alal hoidnud oma põliseid traditsioone. Eesti territooriumi ja eesti kultuuriga on seotud ka baltisakslaste, setude, rannarootslaste ja vene vanausuliste kultuur. Minu arvates on Eestimaa üks tore, armas, pisike paigake, kus elada. Ma isiklikult jääksin ilmselt Eestisse elama, aga silmaringi laiendamiseks käiks ka teised riigid läbi. Eestimaal on kõik omavahel sõbrad, isegi vihavaenlane suudab pisikeses Eesti riigis olla sõber
Eestlane Eestlaste rahvaarv jõudis aastaks 1900 ühe miljonini ja on sellest ajast püsinud. Praegu on eestlasi umbes 1,1 miljonit ja see arv väheneb aeglaselt negatiivse loomuliku iibe tõttu. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 930 219 eestlast, 2007. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 921 062 eestlast. Väljapool Eestit elab umbes 160 000 eestlast. Eestlaste tähtsamad subetnilised rühmad on võrukesed, mulgid, saarlased, hiidlased ja setud. Üks kuulsaim eestlane on Georg Ots.Kuid paljud nooremad inimesed ei tea teda nii hästi, kui vanemad. Paljud pole isegi tema lugusi kuulnud, kuid 5. oktoobril 2007 esilinastus mängufilm "Georg" Georg Otsa elust. Georgi isa oli tunnustatud tenor Kaarel Ots. Georg alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas.1941. aasta läks Georg sõtta ning ta alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jarosla...
1. Kiriku roll eestlaste muusika ajaloos *1164. Rajati tütarklooster > jumalateenistus oli seotud lauluga *Suuremates kirikutes, kus oli rohkem õppinud lauljaid, kõlas jumalateenistuses laul: ilmselt ühehäälne gregooriuse laul *kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa kirikute ja kloostrite juurde rajatud koolid, kus õppekavas oli kirikulaul *1329 kirikus orel, kuid tähtsus oli väike *kontaktile rahvalaulu ja kiikulaulu vahel viitab kirikupühadega seotud kalendrilauludele *jumalateenistuste järel ilmaliku pidustused, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng *Lutheri reformatsiooni järel püüti laulma panna ja kogudus lisaks koorile *reformatsiooni käigus hävitati hulgaliselt kirikute vara, sealhulgas ka noodiraamatuid *avaldati erinevaid lauluraamatuid *püüti juurutada Saksast üle võetud koraalilaulu traditsiooni *Müller õpetas koolipoistele koraale > pidi tõstma rahva arusaamist kirikulaulust *Forseliuse seminar oli täielikuks aluseks kiriku...
Spermi arengutsükkel vältab mehel 70-85 päeva. Valminud sugurakud talletuvad munandimanustes. Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. Seega kui mehe organism kahjustub mürkidega, on võimalus, et mingi aja möödudes moodustuvad uued, kahjustamata pärilikkusainega spermid. Millised on naise suguelundid? Naise suguelunditeks on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Tupe avaus paikneb kusitisuudme kõrval. Naisel on kuseteed ja suguteed eraldi. Naise alakehas asub emakas, mis on setud tupega ja munajuhade kaudu munasarjadega. Naissugunäärmed- munasarjad- asetsevad kahel pool emakat. Kuidas talitlevad naise suguelundid? Suguküpsetel naistel valmib ja vabaneb iga 3-4 nädala järjel munasarjast üks munarakk, seda nim. ovulatsiooniks. Vabanev munarakk väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Sealt püütakse munarakk munajuhasse, mille üks ots on lehtrikujuliselt laienenud. Paar nädalat enne munaraku küpsemist hakkab emakat vooderdav limaskest vohama ja paksenema
majanduse ülekuumenemise vätimiseks Laenurisk koosneb kahest poolest : 1. Kilendirisk , Maarisk(majandamispiirkond) 2. Intressirisk (tuleneb asjaolust, et krediiteerimise intressimäärad ja hoiuste intressimäärad muutuvad ajas erinevalt) Laenudele määratavad intressimäärad sõltuvad: 1. ressursi kulust(housed, turult juurdeostetvad ressurss) 2. laenuvõtjaga kaasnevast riskist 3. Panga laenutegevusega setud kuludest ja laenukahjumist 4. Panga konkurentide poolt pakutavatest intressimääradest ja suhetest laenuvõtjaga Intressimäärad laenudele võivad olla: fikseeritud(kogu laenu perioodiks on intress kilndlaks määratud) Ujuvad ehk kõikuvad (aluseks pankade vahelise rahaturu intressimäär või panga baasintressi määr) Meie laenud on seotud euriboriga . Kuue kuu euribor- intressimäär muutub iga kuue kuu tagant Laenutegevuse üldpõhimõtted: 1
keskkonnas, utmine - ilma õhuta. Põletamisel saadakse soojusenergia. Seda kannab kaugkütte puhul kuum vesi, termilis-kineetilise energia korral veeaur, mis käitab elektrijaamade turbiine. Utmise energeetilised produktid on õli ja gaas. Maavarade säästva kasutamise poliitika kujundamist ja elluviimist juhib ja koordineerib Keskkonnaministeeriumi maapõue osakond Selle töö hulka kuulub: maapõue käsitlevate õigusaktide koostamine ning kehtivate täiustamine;maapõuega setud informatsiooni kogumine ja avalikkuse teavitamine; teiste maapõuega seotud valdkondade arengukavade koostamises osalemine; maapõuega tegelevate töötajate nõustamine ja täiendõppe ning selleks vajalike teabe- ja õppematerjalide koostamise, trükkimise ja levitamise korraldamine;üleriigilise tähtsusega maardlate geoloogiliste uuringute, maavara kaevandamise ning allmaa-ehitise rajamiseks tehtavate uuringute lubade läbivaatamine ning vormistamine;
MAAILMA USUNDID - Soome ugri rahvausundid Marju Kõivpuu Soome- ugrilased · Soome ugri keeli kõnelevad rahvad · Soome ugri rahvaste hulka kuuluvad ungarlased, handid, mansid, soomlased, karjalased, eestlased, liivlased, isurid, vadjalased, vepslased, ersad, mokad, marilased, udmurdid, komid · Lugemist : Juhan Luiga, Soome sugu usk. Eesti kirjandus, nr.11 1916, nr.1-2 1918, nr.7 1918-1919. Näitab kuidas on suhtumine soome-ugri rahvastesse muutunud. · Palju põhineb sellest, milline on loodus nende ümber ning kuidas suhtestuda sellega. · Venemaa ja õigeusk on palju mõjutanud. · Kokku on soome-ugri ja samojeedi keeli kõnelevaid inimesi umbes 23 miljonit, kellest ungarlased ja soomlased moodustavad veidi alla 90% · Kõik soomeugrilased ei ola enam oma põlistel asualadel. 20.sajandil on tekkinud väljaspool Euraasiat, ennekõike Põhja Ameerikas ja Austraalias märkimisväärsed ungar...
üldjuhul viljasalves. Välja toodi ta erilistel juhtudel. Näiteks karjalaskepäeval, siis kui kari tuli koju ning jaanipäeval. 1931/33 aastast on pärit viimane palve talle. Peko ei asu ühes talus, vaid vahetab tihti omanikku, nii kord aastas. Pekoga on seotud müsteeriumilaadne kultusetalitus nn. Pekopidu sügisel. Inimesed algul söövad, siis sebivad ringi ja üritavad endal verd välja saada. Meelega ei tohtinud ennast haavata. See, kellel tuleb, on Peko peremees. Setud uskusid, et kus majas Peko, seal ka õnn. Siis süüakse veel ning rahvas pidutseb edasi kuni valge ajani.
Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas. Valdava enamiku eestlaste emakeel on eesti keel. 1857. aastal võttis Johann Voldemar Jannsen senise "maarahva" asemel omanimetusena kasutusele tüvest est (saksa Ehsten ja Esten, rootsi ester jt) tuleneva nime "eestlased", mis peagi ka rahva seas omaks võeti. Eestlaste etnilised allrühmad on näiteks võrokesed, mulgid, saarlased, hiidlased ja setud. Aga kui rääkida eestlastest lähemalt näiteks,millised on nende iseloomuomadused, käitumine, elu ja mõtteviis, siis arvamusi on sama palju nagu on maailmas inimesi, sest igal ühel on ju enda arvamus. Selles essees kirjutan mina enda arvamuse eestlaste kohta. Eestlase iseloomuomadustest rääkides on eestlased tuimad, hädaldajad, kadedad, introverdid, vaoshoitud, pessimistid, sageli ka üleolevad, kuid kokkuhoidvad. Eestlane on reeglina
seda väärtuslikumaks see muutus. Põllumehed sõitsid pikki vahemaid, et rannarahvalt kala osta, see oligi üheks põhjuseks, miks osteti kokku suuremaid koguseid ja säilitamiseks soolati ja kuivatatai. Vanad eestlased ei söönud kaugeltki kõiki kalu. Peamisteks olid silk, räim ja kiisk. Enne 20. sajandit ei kasutatud toiduks angerjat, turska, kivilutsu, tuulehaugi jne. Mõnelpool nimetati angerjat mereussiks või siis põõsaaluseks. Setud lausa jälestasid seda kala ning saarerahvad arvasid, et angerjas püünis, toob halba õnne. Venelased müüsid nende püünistesse jäänud angerjad Eestisse, kus neid keedeti ja kasutati toiduks lehmadele. 20. sajandi alguses oli suhtumine angerjasse juba parem. Tuhapäevast alates suurenes kala kasutamine eestalase toidulaual veelgi, sest liha varud olid otsa saamas ja loomade paljunemise ajal ehk siis kuni hilissuveni jahti ei peetud, mida
Skandinaaviaga suhted olid veelgi tihenenud. Tänu soodsale asendile jõudis siia hõbemünte ning ka relvi. 7. Milline roll oli eestlaste ja teiste läänemeresoomlaste esivanematel Vene riigi kujunemise loos? Kus on tänapäevani säilinud tsuudi nimetus? Nad aitasid Olegil(Rjuriku järeltulijal) Kiievit vallutada, osalesid sõjakäikudel Bütsantsi ja teenisid rändrahvaste vastu. Tänapäeva tsuudid on setud. 8. Milline tähtsus on Eesti ajaloos perioodil 1030-1061? Nurjati venelaste tõsine vallutuskatse. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL 1. Mil moel muutusid eestlaste elatusalad muinasaja lõpus võrreldes varasemaga ? Peamine tegevusala oli maaharimine, võeti kasutusele kolmeväljasüsteem ning juures oli veel ka metsamesindus. Tegeldi aktiivselt vahenduskaubandusega. 2. Kas sepad võisid teie arvates ära elada põllutööd tegemata? Põhjendage oma arvamust.
pärgelpask. Seda kanti alati kaasas. * Targad väitsid oma teateid tihti unenägudest saanud olevat. * Saladuste teada saamiseks targad kasutasid arpu ehk kaalumist. * Pange pandi vesi ja loksutati nii kaua kuni vesi hakkas vahutama. Vahust aravati seda võivat näha, mida nad tahavad. Hilisemal ajal asendati vesi viinaga. Kõige pealt jõi seda tark ise, siis pakkus nõuküsijale ning seejärel loksutas viina vahule. Niimoodi vahu järgi ennustades otsiti enamjaolt vargaid. * Setud kasutavad nõidumiseks kannelt. Haigele mängiti kannelt, siis jäi too elama. Surnukeha juures mängiti kannelt, siis niipea keegi ei surnud. * Kaartide panemine - hilisemal ajal taheti sellega tulevikku ja saladusi teada saada. Enamasti tegid seda naisterahvad, keda hakati kutsumaks kaardimoorideks. * Lepatriinu kui lendab käe pealt lõuna poole, siis loodetakse ettevõttele kordaminekut, kui lendab põhja poole, siis äpardust
Eesti rahvariie on meie esivanemate ajalooline riietus, mis on loodud sajandite vältel vastavalt võimalustele, vajadustele ja tavadele. Selle arengus võeti eeskuju nii naabritest kui kõrgkihtide rõivastest, kuid kõik välismõjutused kohandati oma maitse ja traditsioonidega. Rõivad valmistati telgedel kootud villasest või linasest kangast, 17. sajandil lisandusid silmuskudumid. Põhiosa rõivastusest oli naturaalne - linasest esemed olid valged, villasest esemed lambavalged, -pruunid ja -mustad. Muid värve saadi taimedega värvimisel. 19. sajandi alguses hakkas levima potisinine värv (indigo), sajandi keskpaigas aga eredad poevärvid (aniliinvärvid). 19. sajandil suurenesid rahvusvahelise ehk linnamoe mõjud rahvarõivastes märkimisväärselt. Tänu arheoloogilistele leidudele teame mõnda ka I aastatuhande ja II aastatuhande alguse riietusest. Tolleaegsel eesti rõivastusel oli rohkesti ühisjooni teiste Baltimaadega. Naiste riiete peamised osad ...
16. Setu Kuningriik lõppes kirmasega kell 1.15 uue päeva algul. 6 Muutused aegade jooksul Päeva tähtsamad sündmused: sootska valimine, meistrite väljaselgitamine, setu laulude laulmine ja tantsimine ning käsitöölaat on kuulunud kõikide Setu Kuningriigi päevade programmi. Kasvanud on võistluste ja võistlejate, müüjate ja külastajate arv. Kui alguses olid setud enamuses, siis nüüd on järjest rohkem tulnud publikut ja kaasalööjaid mujalt. Nende hulgas on inimesi, kelle kauged juured on seotud Setumaaga ja ka neid, kellele lihtsalt pakub huvi setude kultuur ja traditsioonid. Setu Kuningriigi päeval on olnud auväärseid külastajaid: Eesti Vabariigi president ja peaminister, mitmeid poliitikuid, tuntud näitlejaid ja lauljaid, kultuuritegelasi, kunstnikke ja sportlasi. Suurenenud on ka välisturistide osakaal pidustustel.
1.Uuritakse kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikkus ja kuivõrd keskkond. 2. Longituudne – katseisikuid uuritakse nende sünnist surmani Ristlõike – katseisikud erinevas vanuses ja uuritakse, mis on neile ühine, setud nende vanusega ja mis on erinev seotud konkreetse isikuga. Kaksikute – ühe munaraku kakikud, kes on mingil põhjusel sattunud kasvama erinevasse keskkonda.Mis on sarnane geneetikaga, erinev kasvatusega. 3.Kasvamise all mõeldakse üldjuhul füüsilist arengut. Küpsemine seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning võib olla nii füüsiline kui vaimne. 4.Eostumisperiood – 2 nädalat alates viljastumisest, esimesel nädalal saab algsest rakust juba
7. Kognitiivne areng J.Piaget 8. Sotsiaalne areng E.Erikson 9. Mehe ja naise erinevused võimetes, käitumises ja kõnelemises Arengupsühholoogia põhiküsimus uurib inimest viljastumise momendist surmani.Põhiküsimus on kas inimese käitumist mõjutab rohkem geneetika või keskkond. Uurimismeetodid: · Longituudne katseisikuid uuritakse nende sünnist surmani · Ristlõike katseisikud erinevas vanuses ja uuritakse, mis on neile ühine, setud nende vanusega ja mis on erinev seotud konkreetse isikuga · Kaksikute ühe munaraku kakikud, kes on mingil põhjusel sattunud kasvama erinevasse keskkonda.Mis on sarnane geneetikaga, erinev kasvatusega. Vastsündinutel võib eristada kolme temperamneditüüpi, mis püsivad läbi kogu lapsepõlve: · Kerged beebid- kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest · Rasked beebid ärrituvad kergesti, ei kohane kuigi hästi ja on uutest olukordadest häiritud
Eva Martina Põder 12. B ,,Andy Warholi filosoofia" Andy Warhol Taust Andrew Warhola sündis 1928 Pittsburghis Pennsylvanias, kus oli USA suurim slaavi asustus. Andy vanemad olid immigrandid Tsehhosolovakkiast ehk tänase Slovakkia Ukraina piiri äärselt alalt russiini rahvakillu asustusalalt. Russiinid olid meie mõistes nagu setud, kelle identiteet on lõhestunud kahe kultuuri ja riigi vahel. Andy õppis Carnegie tehnoloogiainstituudis reklaamikunstnikuks. Ta asus elama New Yorki, kus temast kujunes kümne aastaga linna mõjuvõimsaim ja edukaim disainer. Enesekuvand ja filosoofia Andy Warhol on öelnud: ,,Ameeriklastele on ostmine palju omasem kui mõtlemine ja mina olen nii ameerikalik kui olla saab." Andy ei tundnud mingit seotust oma vanemate kultuuriidentiteediga. Kuna ta oli noorena
Eesti muusika. Eesti rahvamuusika. Vanemat rahva laulu minetatakse regivärsiliseks lauluks. Arvatakse, et selle tekke aeg jääb 2000 aasta taga. Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Huiked, loodus häälte jäljendamine, helletused, loitusud, itkud, äiutused. Regilaulu heliulatus oli väike. Helikõrguste intoneerimine oli ebamäärane ja meloodia jälgis teksti ülesehitust. Regilaul eestlastel on ühehäälne. Erandiks on setud ja kihnlased. Liigid: 1. Töö ja tavandilaulud 2. Laste ja hällilaulud 3. Jutustavad laulud Tekst jaguneb vanemas rahvalaulus värssideks ja kasutatakse algriimi sõna algussilbi kordamine värsireas. Kasutatakse eeslaulja ja koori vaheldumist. Koor liitub värsirea viimasel silbil. Kahe koori vaheldumisi laulmine. Saate pille ei kasutata. Sageli improviseeritakse tekst esitamise käigus. Esitajateks olid naised.
Soome mõjud haridusele (kõrg- ja üldharidusele). Kultuuri iseloomulikud jooned Rahvuslikkus. Edendati armastust oma maa ja kultuuri vastu. Riigi tugevnenud sekkumine kultuuriellu pärast 1934. aastat. Kultuurielu jätkuv professionaliseerumine. Tsensuur. Nt teatris ei tohtinud halvustada NSVL-i ega Saksamaad. Kultuurialased kampaaniad Nimede eestistamine. Setumaa "Kultuurirevolutsioon". Nende kirjaoskus oli ülejäänud Eestiga võrrendes mahajäänud. Vabariigi poliitika oli integreerida setud, nende eestistamine. 1) Hariduse valdkonnas 2) Kirik (setud olid õigeusklikud) taheti nad vene mõju alt ära tõmmata. Vabariigi lõpuks hakkasid setud oma lastele eesti nimesid panema 3) kõigile perekonnanimede panek aastaks 1922 (võeti poeetilisi nimesid nagu Roosileht, Mustimets jne). 8 Kultuurisaavutused Muusika Tippsaavutused Artur Kapp (1878-1952) oratoorium "Hiiob" (1926-1929)
või identifitseeruda mõne suurema inimkooslusega Etniline - konkreetse rahvusrühmaga seoses olev Etniline vähemus ehk rahvusvähemus - väljaspool oma riiki elav kogukond Põlisrahvas ehk põhirahvus - rahvusgrupp, keselab oma ajaloolisel territooriumil ja kes juhib ühiskonnakorraldust Põlisvähemus - antud riigis aastasadu või on veelgi põlisemad kui domineeriva ehk valitseva põhirahvuse esindajad, nt setud, peipsivenelased jt Immigratsioonivähemus - riiki tulnud võrdlemisi hiljuti või ainult mõned inimpõlved agasi Integratsioon ehk lõimumine - vähemused säilitavad oma kultuurilise omapära ja keele, põlisrahvas toetab Assimilatsioon ehk kultuuriline ühtesulandumine - võetakse omaks põlisrahva kultuur, kombed, tavad, keeled ja ajalookäsitlus, neist saab osa põlisrahvusest
ETNOFUTURISM: mõtteviis ja tulevikuvõimalus. Soome-ugri noorte loojate etnofuturismi konverents toimus 5.-9. mail 1994 Tartus. Sellega tähistati etnofutu loomingu ja mõtetega tegeleva Eesti Kostabi Seltsi 5. aastapäeva. Etnofuturismi päevadele Tartus oli kutsutud udmurdid, komid, marid, karjalased, soomlased, liivlased, ersad, saamid, ungarlased ja võrulased, setud, ühtekokku sadakond külalist. Tartu on neile kõigile tuttav ja sümboolne kohtumispaik, kuna siinne ülikool on läbi aegade olnud kokkusaamiskohaks ja tulevikulootuse lätteks Vene alade soome-ugri rahvustele. Päevade eesmärgiks oli tutvustada soomeugri noortele kunstnikele-kirjanikele etnofuturismi kõnede, filmide, näituste, laulude, koosolemise kaudu. Konverentsi viimane päev kulus tervenisti etnofuturismialaste plaanide arutamisele ja ühistegevuse kavandamisele. Küsimus
arstiabi jm suudetakse endale turult osta ja seda suurem pension. Erahaiglad, eraülikoolid. Igaüks kogub endale ise pensionit. Riik aitab vaid tõsiselt vaeseid ja vanureid. Maksud on madalad. Kui tahad paremat elujärge, pead ise pingutama. Sotsiaalne kihistumine ning ebavõrdsuse määr on kõrge. Nt Ameerika Ühendriigid Põlisvähemused ehk ajaloolised vähemused- antud riigis elanud aastasadu või veelgi põlisemad kui domineeriva ehk valitseva põhirahvuse esindajad. Eestis setud ja peispsivenelased; šotlased UKs. Sisserännuvähemused ehk immigratsioonivähemused- riiki tulnud hiljuti või ainult mõned põlved tagasi. Türklased Saksamaal, latiinod USAs. Mitmekultuuriline ehk multikultuuriline ühiskond- seal elab rohkem kui ühe rahvuse ja kultuuri esindajaid ning neis sallitakse kultuurilist mitmekesisust, mis annab ka vähemustele võimaluse ühiskonnaelus osaleda ja oma kultuuri edendada. Assimilatsioon ehk kultuuriline ühtesulandumine- selle puhul
Kapp- e. kipp v. kibu: Sõõriku põhjaga pealt laienev väike nõu. Üks küljelaud on pikendatud käepidemeks. 3-5 toobiseid nimetati kapp, väiksemad aga kipp e. kibu. "Kapaga toodi jooki lauale, aga kibust joodi". Kann- e. õllekann v. taarikann: Pealt kitsenev, ühe külglauaga ühisest tükist nikerdatud kõrvaga ja sagaral käänduva kaanega kuni paaritoobine jooginõu. Üks tüüpilisemaid puukunsti tooteid Eestis. Kannud olid eriti traditsioonilised saartel ja Loode-Eestis. Setud ei ole neid peaaegu üldse kasutanud. Pang: Tüüpiliselt pealt kitseneva kujuga ja väikeste kõrvadega. Tänapäeval kasutatakse nende asemel plekkämbreid. Pang on olnud kõikjal Euroopas vanemaid laudnõusid. Toober- e. toori, toover, tuubri v. vann: Tänapäevani üldkasutatavad veenõud. Toober ka loomasöögi jaoks. Näopesemiseks väike silmapesuvann e. silmavann. Kolmjalg: Kolmel jalal seisev ovaalne pesunõu, mis koos vannidega tõrjusid kõrvale vanad pesukünad ja pesupingid
muredega ja kuskil kaugel provintsis asuv Liivimaa ei kuulunud prioriteetide hulka. Seega hakkas üksi jäetud Liivimaa protektoraat tuhnima vanades ürikutes ja avastas, et neil polevatki moskoviitide ees mingeid otseseid maksukohustusi olnud. Küll on aga olnud läbi pika ajaloo juhtumeid, kus otsese ohu vältimiseks on vanale vaenlasele raha või muud vajalikku antud, et nad suurema kahju ärahoidmiseks kodu tagasi saata. Selgus ka üks väga vana juhtum, kus Petserimaal olid setud oma mesipuud pannud laande mett koguma, mille hiljem Pihkva vürst arvas tema oma olevat. Selle peale tehti leping, kus Pihkvale tasuti mesipuudest tekitatud „kahju“ eest mingi konkreetne ühik mett taru pealt. Sellisele tõdemusele jõudes saadeti Moskvasse Ivani juurde uus saadikute grupp. Saadikud pidid oma faktikindluses Moskvas siiski pettuma, kuna tsaar teatas kohe, et tal on värske kolme aasta vanune leping mida Liivimaa veel liiatigi rikkunud on. Nimelt olevat liivlased maksu
8) Georg Julios von Shultz-Bertram arst,luuletaja ,kirjamees sai tuntuks programmilise üleskutsega anda rahvale eepos ning koos sellega ajalugu. 9) Siegfried von Vegesack-baltisaksa päritolu saksa kirjanik ja tõlkija Teoseid: Balti tragöödia. Eesti Päevaleht 10) Else Hueck Dehio(1897-1976)-pärit Tartust,enamuse tema teoste toimumiskoht Tartu ja selle ümbrus. teos,,Renata,, 19. Mille poolest erinevad tänasel Võrumaal elavad setud ja võrukesed? Erinevad usulise kuuluvuse ja kultuuritavade kui ka keele poolest.setu keel on võru keelele küll lähedane setu murre kuid keel on teistsugune. 20. Kirjeldage lühidalt vanausuliste kultuuri Eestis. Mille poolest erinevad vene vanausulised õigeusklikest? Nad löövad risti ette endiselt kahe sõrmega Ristimine toimub ristitava kolme üleni vettekastmisega Ei austata pühakuid kes on pühakuks tunnistatud pärast 1666aastat Lastele valitakse nimed kirikukalendrist
Selle loojad lubasid palju rohkem kui tegelikult valmis oli jõutud teha. Projekti venimise tõttu ja ka sellepärast, et AT&T laboratooriumid asusid Massachusettsist kaugel eemal New Jerseys, otsustas AT&T projektis osalemisest loobuda. Samal aastal püüdis AT&T Bell Labs-i insener Ken Thompson, kes oli samuti osalenud MULTICS-i projektis, realiseerida mõningaid MULTICS-i ideid ühel kasutamata PDP-7 tüüpi arvutil. Õige pea liitus temaga ka Dennis Ritchie, kes oli samuti MULTICS-iga setud olnud. Uuele süsteemile soovitas Peter Neumann nimeks panna UNIX. See oli otseselt tuletatud ikka veel Cambridge'is kestva projekti nimest ning oli löögiks MULTICS-ile, mille kallal töötati pärast seda veel ligi viisteist aastat. Sel ajal kui MULTICS-i abil püüti realiseerida mitmeid erinevaid ülesandeid, oli UNIX-i eesmärk lihtne: võimaldada erinevatel programmidel töötada. Range turvalisus ei olnud seejuures omaette eesmärgiks.
täiskasvanule. Paljud lapsed ja noorukid muutuvad peale lähedase surma väga passiivseks, ei taha enam koolis käia, õppimisega võib tekkida raskusi, võib esineda enesessetõmbumisi, viha, depressioon, alaealiste kuritegevus, alkoholi vi uimastite kuritarvitamine. Süütunne ning agressiivsus. Lein on protsess ja see vajab leinamist. Laps vajab täiskasvanute abi leinamisel, Vanemad on võimelised suhtuma laste olukorda realistlikult ainult siis, kui neil endil aidatakse surmaga setud konfliktseid tundeid valitseda. Perekondades kus kaotustest omavahel ei räägita, on risk laste käitumisprobllemide tekkeks tõenäolisem, kui neis peredes, kus surmajuhtumile järgnenud ajal julgustatakse lapsi lahkunud inimeset kõnelema. Teine raskem traumaatiline sündmus lapse elus on vanemate lahutus. Selles olukorras vajavad lahku minevad vanemad eelkõige abi endale, et tulla toime lahutusega seotud psühhoemotsionaalsete muutustega endas
täiskasvanule. Paljud lapsed ja noorukid muutuvad peale lähedase surma väga passiivseks, ei taha enam koolis käia, õppimisega võib tekkida raskusi, võib esineda enesessetõmbumisi, viha, depressioon, alaealiste kuritegevus, alkoholi vi uimastite kuritarvitamine. Süütunne ning agressiivsus. Lein on protsess ja see vajab leinamist. Laps vajab täiskasvanute abi leinamisel, Vanemad on võimelised suhtuma laste olukorda realistlikult ainult siis, kui neil endil aidatakse surmaga setud konfliktseid tundeid valitseda. Perekondades kus kaotustest omavahel ei räägita, on risk laste käitumisprobllemide tekkeks tõenäolisem, kui neis peredes, kus surmajuhtumile järgnenud ajal julgustatakse lapsi lahkunud inimeset kõnelema. Teine raskem traumaatiline sündmus lapse elus on vanemate lahutus. Selles olukorras vajavad lahku minevad vanemad eelkõige abi endale, et tulla toime lahutusega seotud psühhoemotsionaalsete muutustega endas. Laps aga vajab selget teadmist, kuidas peale
täiskasvanule. Paljud lapsed ja noorukid muutuvad peale lähedase surma väga passiivseks, ei taha enam koolis käia, õppimisega võib tekkida raskusi, võib esineda enesessetõmbumisi, viha, depressioon, alaealiste kuritegevus, alkoholi vi uimastite kuritarvitamine. Süütunne ning agressiivsus. Lein on protsess ja see vajab leinamist. Laps vajab täiskasvanute abi leinamisel, Vanemad on võimelised suhtuma laste olukorda realistlikult ainult siis, kui neil endil aidatakse surmaga setud konfliktseid tundeid valitseda. Perekondades kus kaotustest omavahel ei räägita, on risk laste käitumisprobllemide tekkeks tõenäolisem, kui neis peredes, kus surmajuhtumile järgnenud ajal julgustatakse lapsi lahkunud inimeset kõnelema. Teine raskem traumaatiline sündmus lapse elus on vanemate lahutus. Selles olukorras vajavad lahku minevad vanemad eelkõige abi endale, et tulla toime lahutusega seotud psühhoemotsionaalsete muutustega endas
nt. iive on negatiivne, 18-24 aastaste inimeste osatähtsus rahvastikus suureneb, elanike reaalsissetulek langeb, reklaamitakse tervislikku toitumist.. Lõpptarbija- Tarbija, kes ostab kaupu ja teenuseid isiklikuks või pere tarbeks. Lõpptarbijad moodustavad tarbjaturu. Äritarbija - Tarbija, kes ostab kaupu ja teenuseid ärilistel eesmärkidel moodustades ärituru. Ostuosalus - näitab aktiivsust, mida inimene ilmutab ostmisega setud tegevustesse. Osalus on aja ja pingutuste hulk, mida ostja investeerib toote otsingusse, hindamisse ja otsusesse, millist toodet osta. Võrdlusrühm Arvamusliider - inimese jaoks oluline isik, kes kannab etalongrupi funktsiooni. Arvamusliidrina tajutakse nt eksperti konkreetses valdkonnas. Arvamusliidrid on ka perekonnaliikmed ja sõbrad. Turunduses kasutatakse arvamusliidritena nii kuulsusi, eksperte kui ka inimesi rahva seast.
Hingede aeg-pidi olema vaikne aeg, ei tohtinud lärmitseda, see võis hinge pahandada. Suhtumine Loodusesse: inimesed pidasid end üheks osaks looduses ja arvasid kõigil ja kõigel on oma hing. Oli seisukoht et kuidas mina talle nõnda tema mulle. Loodusobjektidesse suhtuti sõbralikult ja heatahtlikult. Kogu loodust peeti omataoliseks ja austati selle samaväärsust. Muinasjumalad: Tõnn-koduhaljdas Pärnu-ja Viljandimaal. Peko-setudel viljasalves-toodi välja vaid põllutöö ja karjaga setud tähtpäevadel- -väe kõrgjumalaid. Tarapita-saarlaste jumal, kes sündis Virumaal ja lendas siis saaremaale. / sõja ja palvehüüd "Taata avita") Ohvripaigad: Pühad puud-tammed ja pärnad, hiiepuu alone oli püha pind, sinna ei viidud loomi, ei võetud oksi ega lehti, ei korjatud marju. Oksi ehiti paelte, lõngade ja riideribadega. Ohvrikivid- pealispinnal olid kas looduslikud või inimese poolt õõnestaud 0,2-1m läbimõõduga lohud.
:taheti vabastada Jeruusalemmas asuv põha haud ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. I Ristisõda 1096-1099 II Ristisõda 1147-1149 III Ristisõda 1189-1192 IV Ristisõda 1202-1204 *Eesotsas Lotringi hertsog *Pr kuninfas Louis VII ja *Ajendiks Jeruusalemma *algataja paavst InnocentiusIII(Oli Gottfroed Buillonist ja Saksa kuningas Konrad III lagemine setud ka Eesti-ja Liivimaa aladel Toulouseli krahv Raimonce *Tervikuna võib II Ristisõda *Saksa-Rooma keiser peetud ristisõdadega) *osales ligikaudu 40 000 pidada suureks nurjumiseks, Frendrick I Barbarossa, *Algne plaan oli võta kristliku sõdalast. seda nii sõjalises kui ka Prantsuse kuningas Philippe muhameedlasi, kui hiljem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
