Ehitusmaterjalide 1. KT 1. Ehitusmaterjalide omadused Standard - dokument, millega kehtestatakse nõuded Standardi ülesandeks on piiritleda materjali omadusi * Füüsikalised omaduse * Mehaanilised omadused * Termilised omadused * Keemilised omadused * Tehnoloogilised (kasutusomadused) ___________________________ Füüsikalised: Tihedus - mahuühiku mass looduslikus olekus Eritihedus - mahuühiku mass tihedas olekus Poorsus - protsent materjalid kogumahust moodustavad poorid Veeimavus - materjali võikme imeda endasse vett Hügroskoopsus - materjali võime imeda endsse niiskust õhust Sorptioon - õhuniiskuse vähendeds materjali kuivamine Veekindlus - materjali omadus takistada vee läbitingimist Mehaanilised omadused: Tugevus - kehade võime purunemata taluda pingeid koormuste tulemusena (staatiline ja dünaamiline) Deformatisoon - keha omadus muuta oma kuju ja vormi massi kaotamata (plastsed ja elastsed) Survetugevus - haprate materjalide ...
tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku tardumisel. Lasuvad süvamere setted. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-, sette ja moondekivimitest. 5. Kivimite teke ja liigitus. Kivimid on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogumid, mis looduses esinevad kihtidena, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehadena. Jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard- ehk magma, moonde- ja settekivimid. 6. Laamtektoonika: põhjused, mandrite liikumine, tulemused. Maapõue liikumine. Vahevööst sügavusest ülesliikuva tulikuuma ainese tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemise ja laamade teineteisest eemaldumise. Lõhesid mööda tuleb maakoorde magma, mis tardub seal ning tekivad ookeanilised maakoort moodustavad kivimid. Mandrid võivad läbi viia horisontaalsuunalisi triive. Pika geoloogilise aja jooksul triivides
petrograafia. Kivimite jaotus: 1. tardkivimid, jaotus SiO2 sisaldusel, happelisusel: a. happelised kivimid (hele) b. neutraalsed kivimid c. aluselised kivimid d. ultraaluselised kivimid (tume) Tardkivimite 10 tähtsamat elementi: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H. Enam levinud: graniidid, mis sisaldavad: 1) kvarts 25-30%, 2) Kna päevakivi 65-70% NaCa päevakivi 3) tumedad mineraalid biotiit, muskoviit, amfibool, pürokseen. 1. settekivimid (tähtsaimad) Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud maapinnal ja ka maakoore ülemises kihis tardkivimite murenemisel, vahel vulkaaniliste tegevuste tulemusena ning ka orgaaniliste ainete tulemusena a. purdkivimid b. keemilised kivimid c. biokeemilised kivimid d. organogeensed setted/kivimid Settekivimid tekivad 3 protsessi tulemusena 1. mureng materjali settimisel 2. organismide elutegevusest 3
I Täida õpiku abiga lünktekst (lk 42-43). 15. Algloomade tähtsus a) Algloomad osalevad looduse aineringes nagu teised organismid nad toituvad bakteritest ja teistest mikroorganismidest ja on ise toiduks suurematele loomadele. Näiteks paljude kalade vastsed söövad algloomi. b) Ürgsete algloomade , imetillukeste kambriliste lubiainest kodadest on aegade jooksul kujunenud lubjakivi- ja kriidilademed. c) Kiirloomade ränistunud toeste ladestumisel on tekkinud mitmesugused settekivimid . Neid kaevandatakse ja kasutatakse metallide lihvimisel ja poleerimisel . d) Algloomad on abiks maakera geoloogilise mineviku uurimisel. e) Parasiitsed algloomad põhjustavad inimestel mitmeid haigusi, nt amöboidset düsenteeriat, lamblia, trihhomoonas, toksoplasma. II Vaata piltidelt, milised näevad mikroskoobi all välja õpitud algloomad. Amööb Amoeba proteus: Pildid: http://faculty.clintoncc.suny.edu/faculty/michael.gregory/files/Bio%20102/Bio
nind oma tegevuse säilitavad. Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. Siia kuuluvad: õhklubi, ehituskips, kipsanhüüdriit, magnesiaalsideained. Hüdraulilised sideained võivad pärast tardumist kivineda nii õhus kui ka vees. Sageli moodustub just vees tugevam tehiskivi. Hüdraulilised sideained on tsemendid, portlandtsemendid, tsemendi eriliigid ja hüdrauliline lubi. Põhilisteks tooraineteks on looduslikud kivimid. Näiteks settekivimid nagu savid ja lubjakivid. Järjest rohkem kasutatakse toorainena ka tööstusjääke. Näiteks alumiiniumitööstuse jms. Jäägid. Kips-ja anhüdriitsideained toodetakse looduslikust ÕHKAINE,LUBI Lubi on õhksideaine mida saadakse lubjakivide lagundamisel kõrgel temp. Lubja sideainena kasutatades saadakse õhus aeglaselt kivinev suhteliselt madala tugevuse ja külmakindlusega tehiskivi, mis ei ole püsiv vee keskkonnas.
kuuluvaiks. Mineraalid koosnevad keemilistest elementidest ja nende ühenditest, mida hoiavad koos keemilised sidemed. KIVIM Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimid ei pea olema tingimata kristallilisel kujul. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Kivimite hulka ei loeta tehiskive (näiteks betooni). ASBEST Asbestideks nimetatakse kiudja morfoloogiaga mineraale Keemiline valem- H2Mg3Si2O9 Asbest on kuumusele ja keemilisele töötlusele vastupidav kiuline silikaat, hea mehhaaniline tugevus, tulekindlus, elastsus, vähene elektri- ja soojusjuhtimine,hea kiu haakuvus sidematerjalidega tihke struktuur, vees lahustumatu. Värvus hallikas 20.sajandi alguseni on seda kasutatud
Peamine kaltsiumkarbonaadi kasutamine toimub ehitustööstuses , kas ehitusmaterjal või lubjakivi koondainena Teedeehitusmasinates või koostisosana tsemendi või lähteaine valmistamiseks . Kuid tänu ilmastikule tingitud happevihmad kaltsiumkarbonaati kahjustades (mõeldakse lubjakivi vormi ) ei kasutata enam ehitamise eesmärgil seda ja ainult valmistatakse primaarsete ehitusmaterjalide valmistamisel . Lubjakivi kaevandamisel võib leida kaks liiki pealmisi kivimed : settekivimid ja moondekivimid. Settekivimeid, nagu nimigi ütleb, leitakse setetes või transpordidakse killud veepõhjast mudas . Lubjakivi, näiteks saadakse kui anorgaaniline aine jääb, nagu kestad ja skelett. Moondekivimid-nagu marmor, kiltkivi, kvartsiit vormis saadakse , kui kivi mass on läbinud suure kuumuse ja surve all olnud . Peamine element kaltsiumkarbonaat kaevandustes on kaltsium (Ca). Kaevandusest saadud saadused võivad sisaldada , ka muid elemente nagu
Vulkaanilised e. purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu väljavoolanud laavast. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt. setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Nii sünnib liivast liivakivi, merepõhjast lubimudast aga lubjakivi jne. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temp. Tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks moondekivimiteks. Maak - majanduslikku huvi pakkuvaid, metalle või nende ühendeid sisaldavaid kivimid ja mineraalid. Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks e. laamadeks, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Ookeanililaamade külgsuunaline lahknemine e. spreeding lähtub keskahelikust. Lõhesid mööda tungib maakoorde magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid
Ookeaniline maakoor tekib merepõhjas üksteisest eemale triivate laamade ääres, kust väljub magma. Magma väljub tuumast mis pärast tardub. Ookeaniline maakoor eksisteerib mõnda aega siis hävib. Laamad võivad koosneda kas siis ookenilisest või mandrilisest maakoorest., laamad liiguvad horisontaalselt 1-10 aastat. Ookeanliste laamade eraldumine, on valdavalt ookeanide keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles kuumad magmavööd. Põhjustavad maakoore rebenemist(joon 1). Ookeaniliste laamade põrkumine, ühe laama serv sukeldub vahevöösse, sukeldumise joon tähistab süvik, tekivad vulkaanilised saared(filipiinilaam). Ookeanilise ja mandrilise laamade põrkumine, raskem ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ook maakoor hävib, selle tulemusena tekivad magmakolded.(l ameerika laam). Mandriliste laamade põrkumine, tekivad kõrged mäestikud , vulkaane ei esine. Laamade liikumine küljetsi , toimub laamade äärealadel, kus erinevad laamad lii...
ajaks tasakaal ja tuul vaibub. 10.) Märgi millisel joonisel kujutatud kohas: (4p) Mullad soojenevad kõige kiiremini B Erosiooniohtlikkus on kõige suurem C Mullad on kõige niiskemad D Mullad on kõige põuakartlikumad A 11.) Täida tabel. Võimalikud vastusevariandid leiad tabeli alt (3p) Tardkivimid Settekivimid Moondekivimid Tekkeviis A B C Tugevus F E H Näited K I, J L, K Tekkeviis A. tekkinud magma tardumisel maakoores või maapinnal B. tekkinud murendmaterjali kogunemisel ja pikaajalisel litifitseerumisel C. tekkinud ainult laamade kokkupuutealadel D
tr mullaks. 2.6. Tooge iiks niiide selle kohta, kuidas murenemine avaldub linnakeskkonnas. Linnas võib murenemine toimuda näiteks randades vee, jää ja tuule mõjul. Veevool viib murenenud materjali 1p uude kohta , kus settelasunditest tekivad lõpuks jälle settekivimid. T 2.7. Mille poolest erinevad mullaprotsessid parasviiiitme okasmetsas ja ekvatoriaalses vihmametsas? P6hjendage. 3m- SIIPP Pi)OUi]NBJAIERB 1. erinevus: vihmametsas toimub suurem murenemine :rml
tekkinud atenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku, basaltse magma tardumisel 3) selle kivimitel lasuvad süvamere setted Mandriline maakoor 1) moodustab manderid 2) koosneb mitmesugustest tard-, moonde- ja settekivimitest Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Paksem Õhem Kergemad kivimid Raskemad kivimid Vanem Noorem Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Sette, moonde ja tardkivimid Settekivimid ja tardkivimid (basalt) Litosfäär maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst. Astenosfäär kujutab endast basaltse magma tekke piirkonda; 100-300 km sügavusel asuv poolvedela aine kiht, mille peal liiguvad laamad. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Kuna Maa gravitatsiooniväljas suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse,
GEOGRAAFIA SUUR TÖÖ 1. Maa siseehitus. Maakoor, vahevöö, välistuum ja sisetuum. 2. Planeedi vanus? 4,5 miljardit ( 4,6 miljafrdit ) aastat. 3. Milline kiht puudub ookeanilisel maakoorel? Graniit. 4.Maakoore paksus + kuidas maakoor jaguneb? Maakoore paksus on umbes 35 - 45 km, jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. 5.Mis on laam, kuidas liigub + laamtetoonika? Laam on liikuv litosfääriplokk, mis võib liikuda - küljetsi nihkudes, üksteiselt eemaldudes, sukeldudes või kokku põrkudes. Laam tetoonika on geograafiline teooria, mis seletab Maa suurimate pinnavormide tekkimist laamade liikumisega. 6.Maa sisejõudude avaldumisvormid. ¤Murrangud ¤Vulkanism ¤Mäestike teke ¤Maavärinad ¤ Aeglased kõikuvliikumised. 7.Kivimid - teke, jagunemine + näited. Kivimid on kindla ehitusega ja koostisega mineraalide kogumid maakoores. Tardkivimid - On tekkinud sulanud materjali tardumisel sügaval maakoores või pärast seda, kui materjalid on vulkaani...
tekivadki maasisesed õõnsused. Kivimid... Kivimid on mineraalide ja muu tahke aine kogumid. Mõnda liiki kivimid sisaldavad orgaanilist ainet, näiteks fossiilseid taimejäänuseid. Kivimid näivad igavesed. Tegelikult on kivimid pidevas muutumises ja liikumises. Kuivõrd mineraalid viibivad maakoores toimuvas lõppematus protsessis, mida kutsutakse kivimite 5 ringeks. Geoloogid jagavad kivimid kolme tüüpi: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Maa sees kuumuse tõttu magmaks sulanud, hiljem aga jahtunud kivimeid nimetatakse tardkivimiteks. Mineraalideks kutsutakse looduses esinevaid teatud tahkeid aineid. Kui Sa oled kunagi märganud vilgukivisädelust kivis, siis oled näinud mineraali. Mineraalid on anorgaanilised, neid pole taimset ega loomset materjali. Kivimid ise pole mineraalid, kuid koosnevad tavaliselt ühest või enamast mineraalist. Maal tuntakse 2000 mineraali ringis, kõigil neil on kindel
maakoore osa. Suur osa Norrast kuulub Kaledoonia orogeneesi piirkonda. Mesosoikumis eraldus sellest fragment, mis paikneb põhja pool tinglikust joonest, mis kulgeb Hardangerfjordeni suudmest läbi Mjøsa järve Rootsi piirini. Mäeahelik tekkis Siluri lõpus. Sellest lõuna pool paiknev ala asetseb Eelkamriumi väga kõvade kristalsete kivimitega (graniit ja teised moondekivimid) 1-2 miljardi aasta vanusel Fennoskandia kilbil. Eelkambriumi aluskorral on kohati Hilis-Eelkambriumi settekivimid (650 miljonit aastat ja vanemad) ja Kambrosiluri kihistused (542-416 miljonit aastat). Aluskord koosneb gneist, graniidist jt Arhaikumi ja Paleosoikumi moodustistest. Norras asuvad Devoni kivimid on umbes 370 miljonit aastat vanad. Oslo fjordi piirkond on üks väheseid kohti Skandinaavias, kus kristalne kilp on kaetud ulatusliku nooremate moodustiste kihiga. 6 Majandus
Kordamine KTks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta? Maakoore siseehituse kohta saadakse andmeid kivimite ja kivististe uurimisega, puuraukude tegemisega, vulkaanide ning maavärinate uurimisega ja seismiliste lainete uurimisega. 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades? Seismilised lained on lained, mis levivad maa sees ja maa pinnal. a. Pinnalained ehk Llained aeglasemad lained, mis levivad maa pinnal ja ei anna suurt ettekujutust maa siseehitusest b. Pikilained ehk Plained kivimiosakesed võnguvad samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui ka tahkes keskkonnas(kuni 13 km/s) c. Ristilained ehk Slained kivimiosakesed võnguvad risti lainete levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas(67 km/s) 3.Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus? a. maakoor: valdavalt tahke ja ränirohke kivi...
Suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse suunas, väiksema tihedusega massid maapinna suunas. 5. Tard-, sette-, moondekivimite teke? Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva savi jt. setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide koosluseks- moondekivimiteks. 6. Tead ja oskad selgitada laamade liikumist (põrkumine, lahknemine nendega kaasnevad protsessid (3-4) näidet) ning laamade servaaladele tekkivaid geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, kivimite teke ja moone, murrangud 1) Ookeaniliste laamade lahknemine ehk spreeding- maakoor rebeneb, magma tungib üles, tekivad ookeani keskmäestikud, esineb maavärinaid ja vulkaanipurskeid.
a. happelised kivimid (hele) b. neutraalsed kivimid c. aluselised kivimid d. ultraaluselised kivimid (tume) Tardkivimite 10 tähtsamat elementi: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H. Enam levinud: graniidid, mis sisaldavad: 1) kvarts 25-30%, 2) Kna päevakivi 65-70% NaCa päevakivi 3) tumedad mineraalid biotiit, muskoviit, amfibool, pürokseen. 1. settekivimid (tähtsaimad) Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud maapinnal ja ka maakoore ülemises kihis tardkivimite murenemisel, vahel vulkaaniliste tegevuste tulemusena ning ka orgaaniliste ainete tulemusena a. purdkivimid b. keemilised kivimid c. biokeemilised kivimid d. organogeensed setted/kivimid Settekivimid tekivad 3 protsessi tulemusena 1
Tänapäevaks on Maalt leitud ligi 3600 eri liiki mineraale. Vaadeldes litosfääri elemendilist koostist, näeme, et selle keskkonna mineraalid on valdavalt silikaadid, st üles ehitatud eelkõige räni ja hapniku baasil. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard- ehk magma-, moonde- ja settekivimid. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Nii on ookenipõhja tüüpiliseks kivimiks must, palja silmaga nähtamatute kristallidega vulkaaniline kivim basalt, mandritel aga jämekristalne punasevärviline süvakivim graniit
LOODUSKIVIMATERJALID 1. Kuidas jagunevad kivimid? 1) SÕMERAD teralise struktuuriga, eraldi. 2) MASSIIVSED ühes suures tükis. 2. Millest koosnevad kivimid? Kivimid koosnevad ÜHEST VÕI MITMEST MINERAALIST. 3. Mille järgi jagatakse looduskivimaterjalid markidesse? Looduskivimaterjalid jagatakse markidesse KÜLMAKINDLUSE JA TUGEVUSE JÄRGI. 4. Kuidas jagunevad kivimid geoloogilise päritolu järgi? TARD-, MOONDE- JA SETTEKIVIMID. 5. Milline vahe on süvakivimite ja purskekivimite vahel? Süvakivimid on hästi tugeva struktuuriga ja sügavates kihtides tardunud kivimiteks. Purskekivimid on nõrga struktuuriga ja tarduvad maapinnale lähemates kihtides. 6. Graniidi veeimavus ja külmakindlus? Veeimavus on väga väike 0,5 0,8% mahust. Külmakindlus on üle 200 tsükli. 7. Eestis leiduvad settekivimid.
Agrometereoloogias kasutatakse ka aktiivset temperatuuri, milleks nimetatakse ööpäeva keskmisi temperatuure, mis ulatuvad 10°C, kusjuures mingit maaharvamist ei tehta. MULD Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. Mullad moodustuvad väga erinevatel kivimitel. Eestis on nendeks peamiselt jääaegsed ja pärast jääaegset settekivimid. Olulisteks muldi kujundavateks faktoriteks on rohelised taimed, mikroorganismid jms. Mulla kõige iseloomulikumaks tunnuseks on tema viljakus, mille all mõistetakse tema võimet varustada kasvavaid taime toitelementidega ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Põhja-Eestis on viljakad aluselised mullad, kuid seal ei tohi kasvada hapelisi muldi vajavad taimed(lina), seal kasvab nt lutsern. Muld on taimede ka kinnitumise keskonnaks. Tänapäeval avaldab suur mõju muldadele inimtegevus
............................................................................................................10 3.1 Looduskivimaterjalid........................................................................................................ 10 3.1.1 Tardkivimid................................................................................................................11 3.1.1.1 Graniit(kvarts 25-30%;päevakivi;vilk; tumedad mineraalid)............................. 11 3.1.2 SETTEKIVIMID........................................................................................................12 3.1.2.1 Paekivid ..............................................................................................................12 3.1.2.1.1 Lubjakivi...................................................................................................... 12 3.1.2.1.2 Dolomiiti..........................................................................................
Mõisted Mineraal- tahke kristalliline looduslik aine, millel on kindel või kindlates piirides varieeruv keemiline koostis ja sellest tulenevalt ka kindlad füüsikalised omadused kivim – looduslik tahke ainekogum, mis koosneb enamasti mineraalidest, kuid võib sisaldada ka mittemineraalseid aineid (nt orgaanika); kivimitest koosneb valdav osa Maast ja teistest kiviplaneetidest settekivimid – kivimite murenemisel tekkinud setteosakestest moodustunud kivim tardkivimid – magma või laava tardumisel tekkinud kivim moondekivimid – kivim, mille algsed koostismineraalid või nende kristallstruktuur on kõrge rõhu ja/või temperatuuri mõjul muutunud kivimiringe – ringahel protsessidest, milles kivimid muutuvad: tardumine, murenemine, settimine, moondumine ja sulamine maak – kivim, mis sisaldab kõrges kontsentratsioonis metalle ja mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas mandriline maakoor – maakoor mandrite ja mandreid ümbritsevate mad...
Tasast ja laialdaselt soostunud (Tuksmani soo, Laukasoo) maastikku ilmestavad mandrijäätekkelised pinnavormid (Tapa–Pikasaare ja Ohepalu–Viitna oosistik, Uku–Viitna mõhnastik). [6] Pealiskord Mis on pealiskord Pealiskord koosneb erinevatest settekivimitest, mis on tekkinud hulgaliselt settematerjali, millest aastamiljonite jooksul mpeamiselt vanaaegkonnas, 650-350 miljonit aastat tagasi. Sel ajal Eestit katnud veekogudes settis oodustusid settekivimid, peamiselt lubja ja liivakivid. Pealiskorra kogupaksus ulatub 100 meetrist 600 meetrini 4 Pealiskorra kivimid on nõrgalt kallutatud ja rõhtlasuvusega. Nad on kujunenud maakoore platvormsel arengul, mistõttu ei ole kurrutatud. Pealiskord koosneb erinevatel aegadel kujunenud ladestustest ning igale geoloogilisele ladestule vastab üks geoloogiline ajastu. [3] Vendi ajastu
Suur osa Norrast kuulub Kaledoonia orogeneesi piirkonda. Mesosoikumis eraldus sellest fragment, mis paikneb põhja pool tinglikust joonest, mis kulgeb Hardangerfjordeni suudmest läbi Mjøsa järve Rootsi piirini. Mäeahelik tekkis Siluri lõpus. Sellest lõuna pool paiknev ala asetseb Eelkamriumi väga kõvade kristalsete kivimitega (graniit ja teised moondekivimid) 1-2 miljardi aasta vanusel Fennoskandia kilbil. Eelkambriumi aluskorral on kohati Hilis-Eelkambriumi settekivimid (650 miljonit aastat ja vanemad) ja Kambrosiluri kihistused (542-416 miljonit aastat). Aluskord koosneb gneist, graniidist jt Arhaikumi ja Paleosoikumi moodustistest. Norras asuvad Devoni kivimid on umbes 370 miljonit aastat vanad. Oslo fjordi piirkond on üks väheseid kohti Skandinaavias, kus kristalne kilp on kaetud ulatusliku nooremate moodustiste kihiga. Pinnamood Norra on väga mägine. Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik. Ta moodustab suure mägismaa
1. EPM 3500 EHITUSMATERJALID Loengukonspekt 2013-2014.II osa. Prof.LRaado 10. LISA Tabel 1 EVS-EN 12620:2002 ,, Betooni täitematerjali" nõuded Sõela ava , mm Läbind sõelal, % d/2 0...5 d 0...20 D 85...99 1.4 D 98...100 2D 100 Tabel 2 Killustiku tugevusmargid Mujljumiskindlus Dp, % Killustiku Settekivimid ja mark moondekivimid Tardkivimid 1400 kuni 12 1200 kuni 11 üle 12-16 1000 üle 11-13 üle 16-20 800 üle 13-15 üle 20-25 600 üle 15-19 üle 25-34 400 üle 19-34 300 üle 24-28 200 üle 28-35 7 8
Keskmine raadius 6371 km.Geoid-teoreetiline geomaatiline kujund,mille pinnaks on ookeanite täieliku tuulevaikuse korral,asetseb risti loodjoonega.Gutenbergi-Bulleri mudel:1)Maakoor 2)Ülemine vahvöö 3)Aluminevahevöö 4)Välistuum 5)Sisetuum.Maakoor on litosfääri ülemine osa(tahke kiht), kesmine paksus 30km,kontinentide kohal 25-70km, ookeanite kohal 6-8km.Moodustab 0,8% Maa massist.Maakoor on kolmekihiline,kõige alumist pinda nimetatakse mohopinnaseks.Kõige pealmine kiht on settekivimid ehk stratisfäär.Kõige alumine kiht kannab nimetust graniitne kiht kuna tal on füüsikalised om.graniidile.Ookeanites see kiht puudub.Siis tuleb basaltne kiht.Keemiline koostis:O-46,6%, Si-27,7%, Al-8,1% Fe-5% Cu-3,6% Na-2,85% Mg-2,1%.Vahevöö-sügavusel 30- 2900km.Vahevöös on Mg ja Fe oksiidid ja silikaadid, lisandina Al,Ca,Na,K.Siin rohkem hapnikku,kui tuumas.Tuum-jaguneb kaheks:2900-5520km on välistuum-vedelas olekus ja sisetuum 5120-6371km.-tahke aine omadustega.
Maavärin 1)tektoonilised 2) vulkaanilised 3) langatusvärin 4) tehnogeensed Eesti 1976 osmussaare maavärin 4,7 magnituudi Gi.ee/geomoodulid MINERAALID - Looduslik - Tahke - Anorgaaniline aine - Kindla keemilise koostisega - Korrastatud sisestruktuuriga - Iseloomulike füüsikaliste ja keemiliste omadustega Kivim looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum Kivimid jaotatakse tekkeviisi järgi: tardkivimid, settekivimid, moondekivimid Ehe mineraal nt kuld, hõbe Levinumad eestis: lubjakivi, dolomiit Kristalliseerumine- kristallide moodustumine ja kasvu protsess Mohsi skaala mineraalide kõvaduse määramise skaala kivimite tekstuur kirjeldab kivimi makroskoopilisi tunnuseid, mineraalide paigutus ja nn ruumitäitmisviisi Põhja-Eestis: dolomiit, lubjakivi L-Eestis: liivakivi, savi Tardkivimid tekkinud magma tardumisel Magma mineraalse ja keemilise koostisega kõrge temperatuuriga vedelik
Maakoore paksus Kuni 70km Kuni 20km Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 miljonit aastat Maakoore tihedus 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) Kivimikihid Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt 2. iseloomustab laamade liikumist ja selgitab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke 3. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine; Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla
ümberkristalliseerumisel ehk moondumiusel tekkinud uued kivimid. Eristatakse kolme moondetüüpi: regionaalmoone(litosfäärilaamade kokkupõrkepiirkondades), kontaktmoone(maakoores tardunud magmamasside ümbruses kuumenenud kivimid), purustusmoone(murranguvööndites kivimite rebestumisel kõrge rõhu toimel). Nt. Gneiss(regionaalmoondel tekkinud, vöödiline); Marmor(tekib karbonaatkivimite moondel, värvus varieerub valgest mustani, ilus voolujooneline tekstuur). c. Settekivimid – tekkinud kuhjunud murenemis-keemilise settimise või organismide elutegevuse saadustest ehk setetest. Enamasti kihilised, neis leidub loomade ja taimede fossiile ehk kivistisi. Nt. Kivisüsi(tekkinud maismaal taimse materjali mattumisel, mittetäielikul lagunemisel ja kivistumisel, musta värvi); Põlevkivi(pruun kivim kus torkavad silma valged lubiskeletid); Liivakivi(Eestis leiduvad liivakivid on pudedad, puhtast kvartsist koosnev liivakivi on tavaliselt valge) 3
tulemusena mineraalidest ja elusorganismide jäänustest. Looduskivimiks nim. suurema või väiksema homogeensusega mono- või polümineraalse koostisega mineraalset massi. Mineraal on maakoore füüsikalis-keemiliste protsesside produkt. Mineraaliks nim. looduslikku moodustist, mis on homogeenne oma keemiliselt koostiselt või füüsikalistelt omadustelt. Kivimid jagunevad tekkelise päritolu järgi: Tard- ehk magmakivimid settekivimid - moonde- ehk metamorfsed kivimid 2.1.Tardkivimid Tard e. magmakivimid on tekkinud magma hangumisel sõltuvalt jahtumise kiirusest on tardkivimid kas massiivsed (tihedad) või purdsed(poorsed). Massiivsed ehk tihedad omakorda jagunevad efusiivseteks (pinnal) ja intrusiivseteks (süva-). Intrussiivsed e. süvakivimid on tekkinud magma aeglaselt jahtumisel sügaval maakoores selle kihtide surve all. On kristallsed, tihedad, suure survetugevusega ja ilmastikukindlad.
KIVIMATERJALID Kivimaterjalid 1. looduskivimaterjalid 2. tehiskivimaterjalid 2,1. keraamika e põletatud tehiskivid 2,1. põletamata tehiskivid LOODUSKIVIMATERJALID SISSEJUHATS Looduskivid on ühed vanimad ehitusmaterjalid. Ehituste püstitamine looduskividest on sõltuv kivide liigist. Rahvuslikuks sümboliks teatud looduskive. Näiteks Eestis – paekivi. KASUTUSALAD Kasutatakse oma omaduste tõttu laialdaselt ehitusmaterjalina, samuti on tooraineks paljudele mineraalsetele sideainetele. Kasutatakse looduslikke kivimaterjale ehk lühemalt looduskive näiteks kivimitest müüritise-, voodri-, katusekatte, teekatte- ja muid selliseid materjale. LIIGITUS GEOLOOGILISE PÄRITOLU JÄRGI Tard - e. magmakivimid on tekkinud maakoores aset leidnud vulkaanilise tegevuse tulemusena. Olenevalt laava jahtumise kiirusest maakoore sees, peal või purskumisel atmosfääri...
Peamised vulkaanidega seotud ohud on laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, lahaarid, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllumaa näol, nälg, veereostus, haiguste levik, uppumine, lämbumine jne. 7.kivimite liigitamine Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. 8.Murenemispinnavormid Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide ehk alasside kujunemine. Termokarsti olemus on selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku moodustades negatiivse pinnavormi. Külmakühm ehk pingo ehk hüdrolakoliit on igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm.
LITOSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 8-21, Õ lk 19-42 1. Iseloomusta Maa siseehitust. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Mandriline maakoor- koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest (graniit, basalt); 20-80 km paksune; kivimite vanus kuni 4 miljardi aastani; tiheduselt kergem; koostis on räni rikas ja happeline Ookeaniline maakoor- tekkinud ookeanide keskahelikes ränivaese sulakivi tardumisel basaltseks kivimiks; kivimid on geoloogiliselt noored, alla 180 miljoni aasta; 3-15 km paksune, keskmiselt ~7 km; tiheduselt raskem; koostis räni vaene ja aluseline 3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad? Laamtektoonika- geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtuseid. Laamad liiguvad, sest Maa sisemuses sulab vahevöö osaliselt üles ja tekib magma, see liigub ringjalt ülespoole, jahtub ja vajub jälle Maa sisemuse suunas. 4. Kirjelda...
See on kogu tasandikulise Põhja-Euroopa suuremaid kulutusastanguid, mis saab alguse läänes Ölandi saarelt Rootsis ning ulatub idas Laadoga järveni Venemaal. Panga serv on lubjakivide lõhelisuse tõttu enamasti sakiline, jagunedes klindineemikuteks ja -lahtedeks. Loode- ja Kirde- Eestis ulatub klint paiguti mere lähedale. Kõrgeim pank asub Ontikal, ulatudes 56 m üle merepinna. Geoloogiliselt kuulub Eesti nn. kaetud alade hulka, kus aluspõhja kaljukivimid, meie puhul paleosoikumi settekivimid, on peaaegu kõikjal maetud kvaternaarse pinnakatte alla. Aluspõhjakivimite suurimaid paljandeid -- järsakuid -- võime leida vaid mereäärsetes paeastangutes (klintides Eesti põhjarannikul ja Saaremaal), suurjärvede murrutusastangutes, Põhja-Eesti klinti lõikunud sälkorgudes ja Kagu-Eesti kõrgustike nõlvadesse lõikunud jõeorgudes (nn. taevaskojad). Kõiki neid paljandeid on kujundanud jääajajärgsete järvede, merede või jõgede kulutav tegevus.
laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana. Tekkeviisi järgi jagatakse kivimid kolme suurde rühma: 1. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. 2. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. 3. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks- moondekivimiteks. Maak metalle või nende ühendeid sisaldavad kivimid ja mineraalid. Litosfääri laamtektoonika Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks ehk laamadeks, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Ookeani keskahelik kõikides ookeanides kulgeb paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimas mäestikuahelike süsteem.
Suurim tehisjärv on Argyle (700 km²) 2008. aasta suvel hindasid eksperdid Austraalia Murray-Darlingi jõevõrgustikus saja aasta suurima põuaperioodi ohvriks 2009 aasta veebruaris tõi üleujutus Queenslandis tänavatele krokodilli ning 76 miljoni USA dollari väärtuses kahju. Mandri aluskorra moodustab eelkambriumi platvorm, mille kristalsed kivimid paljanduvad Lääne- Austraalia kilbil ja osaliselt Põhja-Austraalias.Mujal katavad platvormi settekivimid, nende paksus ulatub paiguti 10 km-ni. Ida-Austraalia kurrutusvöönd koosneb peamiselt sette- ja vulkaanilistest kivimitest. Pikaajalise kujunemise tõttu on Austraalia pinnamoes valdavalt tasandikud. Umbes 95% Austaraalia piirneb kõrguselt 600 meetriga. Lääneosa hõlmab 400-500 m kõrgune Lääneplatoo, mis piirneb põhjast Kimberley platooga (kuni 936 m), idast Macdonnelli (1510 m) ja Musgrave´i (1440 m), läänest Hamersley (1226 m) ning
Ida poolt levinud mereline bassein haaras Eesti territooriumist äärmise kaguosa, kus tekkis umbes 10 meetri paksune kivistikerohke lubistete ladestus. [10] Kuid pae tekkimiseks pidi siinpool loksuma meri. Selleks oli vaja soodsaid tingimusi: madal meri, nõrk liiv, savi mandri osas ning sooja kliimat. Nende elutegevuse tagajärjel tekkiski lubisete. Paas on levinum settekivim liiva-ja savikivide kõrval. Enamik settekivimid on tekkinud veelises keskkonnas. Paekivi on tekkinud põhiliselt soojaveelistes madalmeredes.[3] Lubjakivi tuleb tavaliselt kaevandada karjääris lõhkamise abil, lõhkamine kobestab paekivi, kuid kõige pehmemaid kihte saab kaevandada masinaga. Kaevandatud kivi veetakse jämepurustamisele, misjärel toimub edasine töötlemine, näiteks purustamise, sõelumise, peenestamise, puhastamise või põletamise teel. Lubjakivitooteid kasutatakse näiteks maaparanduses
Graniit on Eestis kõige levinenum tardkivimitüüp; ta moodustab rändkivide koguhulgast 80 %. 20. Mida nimetatakse setendiks ? Setteid ja settekivimeid koos nimetatakse setendiks, kuna nende vahele ei saa tõmmata teravat piiri. 21. Kuidas klassifitseeritakse setendeid ? Tekketingimuste alusel klassifitseeritakse tavaliselt kolme rühma: Mehaanilised ehk purdkivimid (purdsetted), keemilised ning orgaanilised settekivimid (setted). 22. Kuidas on tekkinud mehaanilised ehk purdsetendid ? Purdsetendid on tekkinud kivimite murenemisproduktide mehaanilisel diferentsiatsioonil tuule, mandrijää või voolava vee poolt setitatuna. 23. Mis on moreen ? Moreen on mandrijää või jääliustike sete, mis jääb jää sulamisel maha sorteerimata materjalina. 24. Nimeta orgaaniliste setete tüüpilised esindajad.
Ordoviitsiumi alumises osas ja kambriumi ülemises osas liivakivid. Vesi on kõrgsurveline (välja arvatud klindi astangu alumises osas), väga hea joogivesi. Põhja-Eestis suured tööstuslikud veehaarded. Kaevud võivad hakata üle ääre ajama. 54. Kirjelda Eesti aluskorra struktuurset asendit? Eesti asub Ida-Euroopa platvormil 55. Millised kivimid on esindatud Eesti aluskorras? Gneiss, graniit 56. Milliste ajastuste settekivimid on Eesti aluspõhjas esindatud? Devoni, Siluri, Ordoviitsiumi, Kambriumi, Vendi 57. Millised kivimid on Ordoviitsiumis ja Siluris Eesti aluspõhjas? Savikivim ja karbonaadid 58. Millistes ajastutes on esindatud liivakivid Eesti aluspõhjas? Kambrium, Devon, Vendi 59. Kus on Eestis kõige õhem pinnakate? Põhja-Eestis 60. Milliseid liustikusetteid võib leida Eesti pinnakattes? Moreeni, liiva, kruusa, savi, aleuriiti 61. Mis on põhjavee kaitstus?
töödeldavad. Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1-30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim. Graniitaluspõhi on Eestis võrdlemisi sügaval ja sealt kivimit kaevandatud ei ole. Maapinnal leidub rohkesti mannerjää liikumisega meile kantud graniitrahne ja neid kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks. Graniidist tehakse head killustikku, sillutuskive, äärekive, välistrepiastmeid, vooderdusplaate, skulptuurseid detaile jne. 2. Settekivimid on tekkinud teiste kivimite lagunemisel temperatuuri muutumise, kuivamise, vee ning teiste mehhaaniliste tegurite mõjul. Mõned settekivimid kujutavad endast loomorganismide või taimede jäänuseid (lubjakivi, kriit). 3. Paekivid on saanud Eesti rahvuskiviks, kuna on üle poole Eesti territooriumist ( Pärnu Mustvee joonest põhja pool) asub pae peal. Pekivi jaguneb kahte põhiliiki: lubjakivid ja dolomiidid.
Keskahelikud ja subduktsioonivööndid. Ookeaniline 3-10km. Keskmine 7km. Moodustub ookeani keskahelikes ookeanipõhja avanemisel, kus osa ülessulanud vahevöö ainest pressitakse avanevatesse rifivöönditesse. Setteline ja basaltne (padilaavad, daikide kihid, massiivne gabro. Ookeaniline koor tekib ookeani keskahelikes ja vajub läbi astenosfääri ning sukeldub vahevöösse subduktsioonivööndites. Kontinentaalne - ~40km. Settekivimid, basalt-gabriidsed, graniitne kiht. Kokku pandud erineva vanusega plokkidest, väga vana vanem kui ookeaniline maakoor. 11. Isostaasia mõiste ja sisu? Isostaasia astenosfääri ja temal ujuva litosfääri kivimite (kivimiplokkide) vaheline üldine gravitatsiooniline tasakaal. Sisuliselt jäigad maakoore tükid ujuvad vahevööl. 12. Maa ja Maakoore enamlevinud keemilised elemendid? O, Si, Al, Fe, Ca, Na, K, Mg, H ... 13
õhem/noorem kergem/väiksem tihedus raskem/suurem tihedus Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore Kuni 70 km Kuni 20 km paksus Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 milj. aastat Maakoore 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) tihedus Kivimikihid Settekivimid, graniit, Settekivimid, basalt basalt A. Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla · Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. · Subduktsiooni ehk sukeldumispiirkonda
sügavusel, ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. 8.Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma:tard- ehk magma-,moonde ja settekivimid. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Settekivimite teke algab maapinnal murenenudkivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt settee kuhjumisega. Maakoores kõrgenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid umber uuteks mineraalide kooslusteks- moondekivimiteks. 9.Tardkivimid, vulkaanilised ehk purskekivimid, settekivimid ja moondekivimid.. 10. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku- basaltse magma- tardumisel. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-,sette- ja moondekivimitest. 11
1 Sisukord: Sisukord Lk1 Paiknemine Eestis Lk2 Geoloogiline ehitus Pinnamood Lk3 Kliimaolud Veestik Lk4 Muld Lk5 Taimkate. Lk6 Vaatamis väärsused. Lk7 Kasutatud allikad Lk8 1 Paiknemine Eestis. Saaremaa paikneb Lääne-Eestis ja on Eesti kõige suurem saar. Saaremaa pindala koos lähedalasuvate väikesaartega on 2922 km² 6,5% Eesti pindalast. Saaremaa on Eesti suurim saar ja Läänemerel suuruselt neljas saar. Põhjast piirab Saaremaad Soela väin, läänest Läänemeri. Lõunast piirab Saaremaad Kura Kurk ja Liivi laht, idast Väike väin. Ümber saarema on veel palju lahtesi nagu Suur Katel, Sutu laht, Triigi laht, Küdema laht, Tagalaht, Kihelkonna laht, Kuusnõmmelaht, Pilguse laht ja Lõu laht. Saaremaa ümber on ka suuremaid saari. Põhjas Hiiumaa, läänes Visan...
Karol Pakkas Saaremaa Õppeaines: Andme- ja tekstitöötlus Õpperühm:ET11/21 Juhendaja: Anne Uukkivi 2 SISUKORD 3 SISSEJUHATUS Referaat annab ülevaate Saaremaa geoloogilise ehituse, kliimaolu, veestiku, mulla, taimkatte ja vaatamisväärsuste kohta. On ära toodud ka suuremad ojad, kraavid, jõed ja järved 4 1.1. PAIKNEMINE EESTIS. Saaremaa paikneb Lääne-Eestis ja on Eesti kõige suurem saar. Saaremaa pindala koos lähedalasuvate väikesaartega on 2922 km² 6,5% Eesti pindalast. Saaremaa on Eesti suurim saar ja Läänemerel suuruselt neljas saar. Põhjast piirab Saaremaad Soela väin, läänest Läänemeri. Lõunast piirab Saaremaad Kura Kurk ja Liivi laht, idast Väike väin. Ümber saarema on veel palju lahtesi nagu Suur Katel, Sutu laht, Triigi laht, Küdema laht, Tagalaht, Kihelkonna lah...
Balti kilp kulgeb üle Saaremaa põhjaosa. Aluskorra pealispind on kagu suunas veidi (8-14')kaldu. Tagamõisa ps on see pind 383,5m meretasemest allpool, Liivi lahe keskel Ruhnus juba 778,2m sügavusel. Saaremaa pealiskorra geoloogiline ehitus on veidike erandlik, võrreldes teiste saarte ja Mandri-Eestile põhilist geoloogilist ilmet andvad lademed Saaremaal ei avane, sest nad lasuvad sügaval teiste kivimite all. Settekivimite kogupaksus on kõige suurem. Vanimad settekivimid, mis lasuvad Saaremaal aluskorral, kuuluvad Kambriumi Ladestusse. Saaremaa pinnakatteks on enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv. Paetasandikel on pinnakate õhuke või puudub hoopis. Pinnamood. Saaremaa on üldiselt tasase pinnamoega madal saar. Saare lääneosas kerkivad jääservamoodustised Lääne-Saaremaa- ja Sõrve kõrgendik. Põhjarannikul Jaani- ja Jaagarahu lademe piiril on pankrannik.
Tänapäeval teatakse, et astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks välis- ning tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. mandriline ookeaniline maakoor settekivimid maakoor graniit basalt vahevöö Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest sette- ja moondekivimitest ning nende ülessulamisel tekkinud magmast tardunud graniidist. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus:
looduslikult esinev tahke anorgaaniline aine. Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. NT: mineraalid: kuld, hõbe, teemat, granaat. Kivimid: graniit, pimss, basalt 2. Mille poolest erinevad süvakivimid purskekivimitest? Too näiteid? Purskekivim(basalt) on kindlasti vulkaanipurske product ja Süvakivim(graniit) on magmakivim 3. Kuidas toimub kivimite muundumine kivimiringes. https://et.wikipedia.org/wiki/Kivimite_ringe 4. Kuidas tekkivad settekivimid? Too näiteid. Settekivimid on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Nt: keemilised setendid on veekogude põhjas sadestuvad mineraalsed soolad nagu näiteks haliit ehk kivisool ja lubi. Biokeemilised setendid on tekkinud elusorganismide skelettidest ja kodadest nt lubjakivi, dolomiit ja mergel. 5. Võrdle soo arengustaadiume (madalsoo, siirdesoo, raba).
plaadid seinte ja põrandate vooderdamiseks, skulptuuride valmistamiseks. 17. Settekivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad. Settekivimid on tekkinud mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kas murenemise kohale või kantud veega sealt eemale. Nii on tekkinud liivad, kruusad ja savid. Vesi lihvib terad siledaks ja sorteerib neid jämeduse järgi. Paljud settekivimid on kihilise ehitusega, mis on tingitud sadestumise ebaühtlusest. Tsementeerunud setted on tekkinud sõmeratest setetest nende kokkukleepumise toimel. On tekkinud uuesti massiivne kivim (nt liivast on saanud liivakivi). Keemilised setted on tekkinud nendest mineraalidest ja sooladest, mis on vees lahustunud ja hiljem uuesti lahusest välja kristalliseerunud. Orgaanilised setted on tekkinud mitmesuguste elusorganismide jäänuste (skeletid ja kestad) sadestumisel veekogude põhja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
