Näiteks Kukruse ladet kirjeldati esimest Aluskord ja pealiskord vs aluspõhi ja Paleobalti meri madaldus ja sügavnes mandrijäätumine? korda Kukruse mõisa lähedal. Selle lademe pinnakate. (Soesoo slaididel suht alguses on perioodiliselt. Ordoviitsiumis olid üle Maakera . kõige tuntum settekivim on põlevkivi ehk see näidatud) paljud kohad vee all, nii ka Baltica. Peale kukersiit. Nimetus "kukersiit" on tuletatud ordoviitsiumit hakkas Eesti aladelt Siluri lõpuks Balti paleomere veetase tõusis Hirnantia Kukruse mõisa nimest. Aga rohelises ütleb, et Eesti geoloogiline
geoloogiaosakonna poolt välja antud trükistest). Aegkond üleilmse ajaskaala suurühik, mitusada miljonit aastat kestnud ajaetapp (Vana-, Kesk- ja Uusaegkond). Ajastik ajastu alajaotus, mille nimetus tuletatakse enamasti täiendsõnade ,,Vara-", ,,Kesk-" või ,,Hilis-" lisamisega vastava ajastu nimetuse ette. Ajastu üleilmse geoloogilise ajaskaala põhiühik, kümneid miljoneid aastaid kestnud kindel ajaetapp Maa geoloogilises arengus. Aleuroliit liivast peenema terasuurusega settekivim. Aleuriit ehk möll liivast peenema terasuurusega pude materjal. Aluspõhi pinnakatte all olev, umbes 350-600 miljonit aastat vana settekivimite lasund. Argilliit kiltsavi, kõvastunud, plastsuse kaotanud savikivim. Avamus ala, kus kindla vanuse või koostisega kivimid ulatuvad otse maapinnale, või on kaetud õhukeste kivistumata pinnakatte setetega. Balti klint ligi 1200 km pikkune, Ölandi saare lähistelt algav ja Laadoga järve
Maateadus Geoid- maakuju määravaks pinnaks loetakse. Peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Geoidi kuju määramiseks tuleb palju punkte mõõdistada, et otsitavat pinda interpoleerida Kvaasigeoid- lähend, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoididt üle 4 cm( mägedes 2m) Referentsellipsoid- keerukas geoid asendatakse maaelipsoidiga MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE Coriolis'e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt, kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral) ja vasakule( lõunapoolkeral) PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL Suvine pööripäev- 21/22 juuni põhjapoolkera kallutadud päikese suunas Talvine pööripäev-21/22 dets lõunapoolkera kallutatud päikese poole Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikese...
materjalide tähtsamad omadused (tugevus, kuluvus, elastsus ja plastsus, veesisaldus ehk niiskus, tihedus, poorsus, veeimavus, veeläbilaskvus, külmakindlus ja soojajuhtivus, tulepüsivus ja tulekindlus); Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Veesisaldus ehk niiskus näitab kui mitu protsenti vett on materjalis. Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; ava...
Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal
1987.a toimus rahva esmakordne aktiviseerumine seoses NSVL keskvõimude kavaga hakata Virumaal kaevandama fosforiiti, mis oleks võinud tekitada Kirde-Eestile väga tõsiseid keskkonnakahjustusi ning uue migratsioonilaine Eestisse (kus niigi põliselanikest eestlaste osakaal pidevalt vähenes). Rahva protestiaktsioonide tõttu oldi sunnitud 2 kaevandamisest loobuma. Fosforiit merelise tekkega settekivim, lähteaine väetiste valmistamiseks. Kaevandusi käskis rajada Moskva keskvõim, toodang oleks läinud üle kogu NSV Liidu, Eestile oleks 3 jäänud vaid lagastatud loodus. 1 [veebimaterjal] URL http://www.yle.edu.ee/oppematerjalid/riigieksam/Poordepunktid%2020.sajandi%20Eesti %20ajaloos.doc 2 [veebimaterjal] URL http://www.yle.edu.ee/oppematerjalid/riigieksam/Poordepunktid%2020.sajandi%20Eesti %20ajaloos.doc 3
· Maakera mudel on gloobus. Gloobusel on kaugused, pindalad ja asukohad kujutatud samas suhtes nagu maakeral tegelikult, vaid vähendatult. · Kaart on maa-ala vähendatud tasapinnaline kujutis pealtvaates. Sellel kasutatakse tegelikkuse tähistamiseks leppevärve ja leppemärke. · Kaardi koostamisel arvestatakse maapinna kumerust ja tekivad moonutused. · Kaardi mõõtkava näitab, mitu korda on kaardil tegelikkust vähendatud. · Asimuut on nurk põhjasuuna ja vaadeldava objekti suuna vahel. Ilmakaarte ja asimuudi määramiseks looduses kasutatakse kompassi. · Paralleelidest ja meridiaanidest moodustab kaardivõrk, mille abil saab määrata koha geograafilisi koordinaate. · Eristatakse üldgeograafilisi ja teemakaarte. Üldistuse ulatus sõltub kaardi mõõtkavast ja otstarbest, milleks kaart on koostatud. · Kaartidel kasutatakse mitmesuguseid kujutamisviise, mille kohta antakse seletused kaardi legendis. · Maakera ...
Otsusta, kas väide on tõene või väär ning vastavalt sellele esita üks argument või näide selle väite toetuseks või ümberlükkamiseks. Rift võib esineda nii mandrilise kui ka ookeanilise maakoore all. T - Riftid(maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe) tekivad laamade lahknemisel. Ookeanilise maakoorega laamade lahknemisel tekivad ookeanilised riftivöötmed, kus piki keskahelikku kulgeb pikk ja kitsas alang. Fossiil on moondekivim…V-fossiil on settekivim (settekivimid tekivad organismide elutegevuse saadustest) 2. oskab iseloomustada laamade liikumist ja selgitada laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke; Tekivad: Maavärinad tekivad kivimitesse kogunenud pinge järsul vabanemisel; vulkaanid – kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Maavärinate esinemispiirkonnad - peamiselt laamade piirialadel, ka vulkaanilise
Kanalisatsioonitoru 5. Saturate 5. Küllastama 6. Scarifier 6. Frees, kobesti 7. Scoop loader 7. Kopptranspotröör 8. Scoop shovel, Shovel dredger 8. Ühekopaline ekskavaator 9. Scraper 9. Skreeper 10. Screed 10. Pinnakiht 11. Screed vibrator 11. Vibropruss 12. Sealing 12. Vuukimine, vuugitäitmine 13. Sedimentary rock 13. Settekivim 14. Self-adjusting 14. Isereguleeruv 15. Separator 15. Sõidutee eraldusriba 16. Sewage system 16. Kanalisatsioonisüsteem 17. Sewerage 17. Kanalisatsioon 18. Shaker 18. Vibrosõel 19. Sheathing, Sheeting 19. Vooderdis, raketis 20. Shovel crawler 20. Roomikekskavaator 21. Shovel reach 21. Koppekskavaatori tööraadius 22
rohkem settekivimeid, millest enamus kulutati Permi ja Triiase ajastul. Juurast Paleogeenini toimus maapinna tasandumine. Maismaale kujunes Paleogeeni lõpus jõgede võrgustik, millest on tänapäevani säilinud mattunud orud ja tänapäeva maastikul välja paistvad ürgorud. Hiljem on maapinda jääaegadel pealetungivate liustike poolt kulutatud. Kivimid Lubjakivi Valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. Liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim. Liivakivi kuulub purdkivimite hulka, olles nende tüüpilisimaks esindajaks. Mineraloogiliselt koosneb liivakivi põhiliselt kvartsist. Tsementeerivaks materjaliks liivaterade vahel on enamasti peenike kvartsipuru, kaltsiumkarbonaat või rauaoksiidid. Rauaoksiidid annavad liivakivile ka punaka värvuse. Puhtast kvartsist koosnev liivakivi on valget värvi. Basalt
pikemas perspektiivis lühendavad eluiga, tekitades kantserogeenseid surmaga lõppevaid haigusi. Töö eesmärk on tutvustada põlevkivi kaevandamisega seotud tasusid ning hindu, mis kaasnevad põlevkivi kaevandamisega, kuhu ei kuulu rikastusvabrikusse viidava kaubapõlevkivile lisanduvad tasud. 1. Põlevkivi 1.1 Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest (kuni 70% ulatuses) ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 4,911,3 MJ/kg (12002700 kcal/kg). Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks
Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Vaatamata Eesti aluspõhja suhteliselt lihtsale ehitusele, leidub siin siiski hulk tekkelt ja geoloogiliselt üldilmelt täiesti omanäolisi maavarasid. Nimetagem kasvõi meie savisid. Kas kasutame oma sitket maavara mõistlikult? Teame, et savist valmistatakse telliseid, kuivendustorusid, keraamikat jne. Missugused ja kus levivad Eestis savid ja kuidas neid kasutada, sellest ongi antud referaat. SAVI ÜLDISELOOMUSTUS Savi on sinakasroheline peenimate osakestega settekivim. Terakeste läbimõõt on tuhandikuosad millimeetrist, valdavalt 0,005-0,0002 mm. Ühes kuupsentimeetris on neid osakesi ligikaudu triljon. Seejuures ei kujuta saviosakesed endast meie tavamineraalide (kvarts, päevakivid jt. lisandid) mehaanilist peenenduspulbrit, vaid savimineraale. Need on kihtvõrega alumosilikaadid, milles räni, alumiiniumi ja hapniku aatomid ning hüdroksüüdioonid paiknevad kristallkeemiliselt tasakaalustatud tasapindsete pakettidena
Geograafia mõisted Litosfäär Litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendunud laamadeks ja koostis- elementideks on: hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö- ehk mantel, on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km paksune, mägede all 60-70 km paksune. Koosneb tard-, sette-, moondekivimitest. [Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self ja sügavus ei ületa reeglina 300m (N: Lää...
seetõttu maavärina koldest kaugemal kõigub maapind vähem. Mineraalid, kivimid, muld, sood Lühivastused (1-2p): 1. Mis on mineraal? kindla keemilise koostise ja kristallilise struktuuriga anorgaaniline tahke aine 2. Mis on kivim? Looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum 3. Mis on Mohsi skaala? mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala 4. Mis on tardkivim? Magma tardumidel tekkinud kivim 5. Mis on settekivim? mitmesuguste setete kivistumisel tekkinud kivim 6. Mis on moondekivim? kõrge temperatuuri ja suure rõhu mõjul maakoores sulanud ja ümberkristalliseerunud sette- või tardkivim 7. Mis on rabenemine? Rabenemine ehk füüsikaline murenemine on kivimite peenenemine välisjõudude toimel. 8. Mis on porsumine? kivimite lagunemine keemiliste protsesside toimel 9. Mis on mullahorisondid? Too näiteid. Mullahorisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal asuvad mullakihid
Epitsenter - punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. Mineraal looduslikult tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstruktuur. Kivim loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass. Maak majandusliku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid Kivimiteringe mineraalainese looduslik ringlus läbi eri tüüpi sette-, moonde- ja magmakivimite. Tardkivim nii maakoores kui maapinnal magmast tardunud kivim. Settekivim - kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Moondekivim maakoores kõrgendatud rõhu ja temperatuuri tingimustes moodustunud kivimid. Basalt - peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim. Graniit - hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Laamtektoonika geoloogiateadus, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähte.
SETTEKIVIMID - setete tihenemisel ja kõvastumisel (tsementeerumisel) tekkinud kivim. · KÕVAD SETTEKIVIMID Lubjakivi ehk paas ehk paekivi Dolomiit lubjakivi eriliik, veidi peenema ehitusega. Põlevkivi lubjakivi vahekihtideks vetikatest kivim, Kirde-Eestis Mergel pude lubjakivi Sinisavi tsemendi tooraine Kivisüsi puitsõnajalgadest LIIVAKIVI tekkinud devonis. Põltsamaalt lõuna poole pinnakatte all. Liivakivi on tsementeeritud liivast koosnev settekivim. See koosneb kokkusurutud liivaosakestest. Mõnikord on liivakivi tuule poole kauniteks looduslikeks vormideks voolitud. Muistsed egiptlased tahusid 4000 aastat tagasi liivakivist välja Suure Sfinksi. Liivakivist koosneb suur osa Eesti aluspõhjast. Suurem osa Eesti all lasuvast Devoni ladestust koosneb liivakivist. Nimetatud kivimid on tekkinud kamdriumis, ordoviitsiumis, siluris. Vanus seega umbes 500- 600 miljonit aastat.
kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun Fosforiidid settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati Lubjakivid tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. Dolomiidid sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. Merglid lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. Allika- ja järvelubi tekkinud veekogudesse Turvas orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas turvas 2) toitainete vaene raba Põlevkivi merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet 3. Moondekivimid (sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis- keemilistesse tingimustesse) Moondekivimid: marmor lubja kivide dolomiitide moondel (Saaremaa, Vasalemma, Väo marmor) kildad kvartsiit Mulla füüsikalis-keemilised omadused:
keemlisest elemendist koosnev mineraal. 51. Tard-, sette- moondekivimid Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel tekkinud kivim.Mida suurem on ränioksiidi sisaldus seda happelisem on kivim. Kõige levinumad happelised tardkivimid on graniidid. Murenemine on protsesside kogum , mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Murenemine võib olla nii füüsikaline(tuul,vesi,jää) kui ka keemiline(keemilised reaktsioonid). Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladustumisel ja kivistumisel. Settekivimid tekivad nii veekogude põhjas kui ka maismaal setete kivistumisel. Settekivimite oluliseks tunnuseks on kihilisus. Sisaldavad tihti ka loomade ja taimede kivistusi. Moodustuvad 5% maakoore massist kuid katavad ligikaudu 75% maast. (lubjakivi, kips,dolomiit).
murenemine: keemiliste reaktsioonide (peamiselt lahustumine) toimel. Värskelt kuhjunud settematerjali iseloomustab pudedus, mistõttu neist räägitakse kui setetest Peenestatud materjal (kruus, liiv jne) kantakse tuule või vooluvee poolt nõgudesse e. settebasseinidesse või veekogudesse, kus ta kihiliselt settib. Selle tulemusena esialgu teravaservaline murend ümardub – olenevalt kande tee pikkusest, osakeste suurusest, kõvadusest ja liikumiskiirusest settekivim – kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Settekivimid tekivad nii veekogude põhjas kui ka maismaal setete kivistumise e. diageneesi tulemusel. Setete kõvastumine, tsementeerumine ja üleminek settekivimiks on pidev ja aeganõudev protsess. Setted ja settekivimid moodustavad u. 5% maakoore massist,
Tardumine Rõhk Soojus Rõhk Tardkivimid Moondekivimid Sulamine Tardumine Lubjakivi- hallikasvalge settekivim. Lubjakivi on mõneti aluseline kivim, mida leidub Eestis külluslikult. Lubjakivi kasutatakse peamiselt lubja saamiseks, tsemenditööstuses, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. Lubjakivi- Siim Sepp, 2004 Liivakivi- settekivim, mis on tekkinud liiva tsementeerumisel. Värvitoonid varieeruvad valgest, kollasest, punasest, hallist kuni roheliseni. Enamasti kihiline ja sisaldab sageli
Karstumine on tüüpiline keemilise murenemise näide, kus veega reageerinud süsinikdioksiid on moodustanud süsihappe, mis omakorda reageerib lubjakivi ehk kaltsiumkarbonaadiga. Murenemine on nn eksogeenne protsess ehk energia selleks tuleb Päikeselt. Füüsikaliselt murenenud materjal (näiteks liivaterad) kantakse voolava vee, tuule jms poolt murenemispaigast eemale ja setitatakse kusagil mujal setetena. Setetest saab aja jooksul settekivim, mis omakorda võib moondudes muutuda moondekivimiks ja lõpuks ülessulades saada magmaks, mis lõpuks kristalliseerub tardkivimina. Seega on murenemine üks osa kivimite ringest. Kivimite paljandumisel maapinnal hakkab murenemistsükkel jälle otsast peale. Mureneda saavad ükskõik mis tüüpi kivimid, kuid algselt on nad kõik olnud tardkivimid. Graniit on üks levinumaid tardkivimeid ja sobib hästi näitesse, mis selgitab seda, mis murenenud kivimist saab. Graniit koosneb põhiliselt
inimesele ja majandustegevusele; Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid, 11. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi; mõisted: mineraal, kivim, maak, kivimiteringe, tardkivim, settekivim, moondekivim, basalt, graniit, ärakanne,settimine rahnud, kruus, liiv, savi, muda murenemine setted Purskekivimid kivistumine, tsementeerumine .....basalt
· - veeauru erijuhtivus · - tasakaaluniiskus 0,2-0,5 % · 1000o C juures põletatud harilikul tellisel on veeimavus ~15% Soojusjuhtivus · Oleneb materjali tihedusest: · >1700 kg/m3 0,6 W/(mK) 1300-1700 kg/m3 0,5 W/(mK) · <1300 0.45700 kg/m3 0,45 W/(mK) · Soojusmahtuvus 0,92 KJ/kgK st. et harilikust tellisest müüritis on suure soojamahtuvusega 7 Kipsi kasutamine ehitusmaterjalides (k.a. koostisosana) Looduslik kipskivim on settekivim. 1 sordi kips lisandeid kuni 10% 2 sordi kips lisandeid kuni 20% Loodusliku kipsi töötlemine: 1 110...180oC madalatemperatuuriline põletamine 2 800...1000 oC kõrgtemperatuuriline põletamine 7.1 Ehituskips · valge peeneteraline aine · Kõrge veevajadusega - 60...65%. 15% vett aurab, saadav poorsus 40% · Tihedus 800...1000 kg/m3 · TOOTED: kuivkrohv, paneelid, kipsplaadid, ehisdetailid (stukkdekoor),
st. et mahu kasvamine või kahanemine peab olema ettenähtud piirides. 4.5.2.6.Teisi iseloomulikke omadusi: · Hügroskoopsus · Jahvatuspeenus 4.6.Õhksideained 4.6.1.Kips- ja anhüdriitsideained Kipssideained jagunevad: 1. Madalatemperatuurse põletusega · ehituskips on neist kõige tavalisem 2. Kõrgtemperatuurse põletusega kipssideained anhüdriitsideaine on näiteks kõrgpõletatud kips 4.6.1.1.Lähtematerjalid Looduslik kipskivi on settekivim Looduslik anhüdriit on sageli kipskivi kihtide all. Vee toimel läheb ajapikku üle tavaliseks kahe veega kipsiks. Savikips on savi ja CaSO4·2H2O segu, liiva ja lubjakivi lisandiga, milles on tavaliselt kuni 30...60% CaSO4 ·2H2O Toorainena kasutatakse vähesel määral ka fosforkipsi ja boorkipsi, 4.6.1.3.Madalatemperatuursed kipssideained Kipsideained on õhksideained. See tähendab, et veega segatult nad tarduvad ja kivinevad õhus
4. Fosforiidid settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati 5. Lubjakivid tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. 6. Dolomiidid sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. 7. Merglid lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. 8. Allika- ja järvelubi tekkinud veekogudesse 9. Turvas orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas turvas 2) toitainete vaene raba 10. Põlevkivi merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet 1. moondekivimid sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis- keemilistesse tingimustesse. 1. marmor lubja kivide dolomiitide moondel (saaremaa, vasalemma, väo marmor) 2. kildad kvartsiit Savimineraalid mullas
pektiinid ja valgud olid eelnevalt mahlast eemaldatud. o Kombineeritud · Mahla filtreerimine Filtreerimiseks kasutatakse erinevaid materjale: o Asbest- kiudja morfoloogiaga mineraal. Tema peamine osa koosneb magneesiumsilikaadist peenikeste paralleelsete kiududega o Perliit- vulkaanilise päritoluga kivim o Tselluloos- pöökpuu või okaspuu puidust o Diatomiit- peamiselt ränivetikate (diatomeed) kodadest koosnev settekivim o Membraanfiltrid: Atsetaat tselluloosist tehtud membraanid on vähe pikaajalised, keemiliselt vähe stabiilne, temperatuuri tundlik. Keraamilised membraanid on kõrge keemilise, mehhaanilise ja temperatuuri vastupidavusega. Neil on pikk kasutusiga. Metallmembraane valmistatakse kas metallpulbrist või perforeeritud laseriga õhukest metalllehest. 4. Milliseid meetodeid kasutatakse mahla selitamiseks? Lühidalt kirjeldada neid 5
Pilet 1. 1. Asukoha määramise meetodid. A. Kaart ja kompass. Orienteerime kaardi kompassi abil põhja suunda. Viime kokku maastikul olevad objektid (tee, maja, üksik puu, kivi) kaardil olevatega ja leiame oma asukoha kaardil. B. GPS = Global Positioning System a. Globaalne asukoha määramise süsteem on satelliitidest ja Maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem, mis võimaldab väikeste GPS-vastuvõtjate abil määrata mingi koha geograafilised koordinaadid, orienteeruda maastikul viibides. b. Kaks süsteemi: USA- NAVSTAR, c. Venemaa-GLONASS Meil on vaja GPS-vastuvõtjat, lagedat kohta, et satelliidilt tulevat signaali miski ei segaks. Saame määrata oma asukoha koordinaadid. Tänapäeva seadmetel on olemas ka aluskaart, millelt näeme oma asukohta ka kaardil. GPS-seadme kompass töötab vaid liikumisel, kui signal muutub. 2. Majandust mõjutavad tegurid. · Loodusvarad · Looduslikud tingimused · Rahvaarv...
.. Väga nõrga pinnase (turvas, voolav savi) esinemisel tuleb kaldjoont alustada mitte rostvärgi alt, vaid nõrga kihi alt. Tingvundamendi vajum arvutatakse samasuguselt, kui tavalisel madalvundamendil. Tallaaluse pinge määramisel tuleb arvestada tingvundamendi piiresse jääva pinnase ja vaiade omakaalu. 47. Eesti kaljupinnased ja nende omadused Lubjakivi Lubjakivi on enamasti ühtaegu nii keemilise kui ka orgaanilise tekkega mereline settekivim. Ta koosneb suuremalt jaolt kaltsiidist, lisandina veidi savi või kvartsiteri, dolomiiti, glaukoniiti, püriiti, raudoksiide ja - hüdroksiide. Paljud Eesti lubjakivid sisaldavad rikkalikult kivistisi ja organismide elutegevuse jälgi, näiteks põhjaeluviisiga loomade roomamis- ja kaevumisjälgi. Dolomiit Dolomiidi lähtematerjaliks on peamiselt laguunide setted, sest tema peamise komponendi, samanimelise
Samuti arendatakse väikesemahulist hüdroenergeetikat Energiatõhususe täiustamine on üks lihtsamaid viise kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ning jätkusuutlikkuse ja tarnekindluse suurendamiseks. See toetab majandusarengut, aitab luua uusi töökohti ning vähendada majapidamiste ja ettevõtete energiakulusid. Energiamärgis - peegeldab keskmist aastast energiatarbimist maja energiavajaduse rahuldamiseks. Põlevkivi - peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim, Eesti olulisim energiaressurss Plussid tootmisel: Riigi energeetilise varustuskindluse tagamine Vähene hinnasõltuvus maailmaturust Miinused: Suured keskkonnamõjud nii kaevandamisel kui kasutamisel Madal kasutegur EL nõuete järgi peame vähendama põlevkivi põletamist, selle asemel taastuvad ER ning energiatõhususe suurendamine. Tuumaenergia tootmine: Kaevandamine ja eraldamine - konversioon - rikastamine - rekonversioon -
..330 cm3/g. Antratsiitide kui kõige lendosistevaesemate kütuste põlevaine koosneb põhiliselt süsinikust. Erinevatest leiukohtadest kaevandatud antratsiitide omadused erinevad vähe: niiskus on piirides 5...10%, tuhasus kuivaines 15...25% ning põlevaine kütteväärtus on lähedane puhta süsiniku kütteväärtusele: 34 MJ/kg. Tarbimisaine kütteväärtus = 25...30 MJ/kg. Rahvusvaheline süte klassifikatsioon Põlevkivi Põlevkivi on karbonaatse või terrigeense koostisega settekivim, mille orgaanilise aine sisaldus ulatub 10...70%-ni. Vees tekkinud orgaaniline aine lahustub halvasti orgaanilistes lahustites, sisaldab palju vesinikku (8...11%) ja õlisaagis orgaanilisest osast ületab 20%. Eesti kütuse bilansis on põlevkivi osatähtsus ca 65%, elektrit toodeti 2012 aastal 87% ulatuses põlevkivist. Suure mineraalosa sisalduse tõttu on ta kohaliku tähtsusega kütus, mille transport kaevandamiskohast kaugele ei ole majanduslikult põhjendatud
kaltsium fosfaati 5. Lubjakivid - tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. 6. Dolomiidid - sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. 7. Merglid - lubjakivide ja savide vahepealne, 25- 50% savikat materjali. 8. Allika- ja järvelubi - tekkinud veekogudesse 9. Turvas - orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas - turvas 2) toitainete vaene - raba 10. Põlevkivi - merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet 1. moondekivimid - sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis-keemilistesse tingimustesse. 1. marmor - lubja kivide dolomiitide moondel (saaremaa, vasalemma, väo marmor) 2. kildad - kvartsiit
Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad kaasajal turismiobjektiks. Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid, 11. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi; mõisted: mineraal, kivim, maak, kivimiteringe,ärakanne,settimine rahnud, kruus, tardkivim, settekivim, moondekivim, liiv,graniit, basalt, savi, muda murenemine setted Purskekivimid kivistumine, tsementeerumine .....basalt
Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad kaasajal turismiobjektiks. Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid, 11. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi; mõisted: mineraal, kivim, maak, kivimiteringe, tardkivim, settekivim, moondekivim, basalt, graniit, ärakanne,settimine rahnud, kruus, liiv, savi, muda murenemine setted Purskekivimid kivistumine, tsementeerumine .....basalt
Hinnalt korundist odavam, kasutatakse laialdaselt mitmesugustes abrasiivtöötlustes. Smirgli nime all tuntakse mitmeid teisigi looduslikke värvilisi abrasiivaineid, mille kõvadus on 7-8. Päevakivi pehme abrasiiv, mida kasutatakse hambapasta komponendina ning on valemiga K[AlSi3O8]-Na[AlSi3O8]-Ca[Al2Si2O8] ning kõvadusega 6. Pimsskivi ka pehme abrasiiv, mida kasutatakse puidu ja metalli lihvimiseks. Kriiti kasutatakse poleerimiseks nagu ka treepelit, mis on kerge ja poorne settekivim. Teemant suure kõvadusega(10) ja väga kallis. Abrasiivmaterjalidena kasutatakse ainult selliseid teemante, mis on riketega ja ei kõlba seetõttu vääriskiviks ega muuks vastutusrikkamaks tehniliseks otstarbeks. Enamik kaevandatatavaid tehnilisi teemante ongi madalakvaliteedilised(nn bort). Suurimad tootjad Kongo, Venemaa, Austraalia. Teemant abrasiivmaterjalina on asendamatu nii teemandi enda kui ka mitmete teiste ülikõvade materjalide töötlemisel. Krunt- ja põhivärvid
keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. 13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; Mõisted: litosfäär, astenosfäär, Maa tuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor, kurrutus, murrang, magma, laava, kiht ja kilpvulkaan, maavärin, epitsenter, mineraal, kivim, maak, kivimiteringe, tardkivim, settekivim, moondekivim, basalt, graniit, laamtektoonika, maalihe; PEDOSFÄÄR 14. teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel; murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine Füüsikaline murenemine e
Peamine maavarade kaevandamise ala on välja kujunenud Kirde-Eestis. Seal leidub energiamajandusele ja keemiatööstusele sobivat põlevkivi. Olulised on ka tööstuses ja ehituses vajatavad looduslikud ehitusmaterjalid lubjakivi, dolomiit ehk dolokivi, liiv, savi jt. Tähtsamad maavarad on veel fosforiit, graniit, mere- ja järvemuda, mineraalvesi jt. Oluline ekspordiartikkel on aiandusturvas. Eesti tähtsaim maavara on kukersiitpõlevkivi. See on settekivim, mis koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest. Nimetus kukersiit tuleb kunagise Kukruse küla ja mõisa järgi, mille lähistel 1916. aastal kaevandamist alustati. Põlevkivi on tekkinud Ordoviitsiumi ajastul enam kui 450 miljoni aasta eest soojemapoolses madalmeres. Sealt on põlevkivisse jäänud ka mitmeid kivistunud eluvorme. Kukersiidis sisalduv orgaaniline aine, mida on 30-70 %, pärineb teatud liiki sinivetikast
Suuremad nafta tarbijad aga USA 25%, EU 18%, Jaapan 8%, Hiina 6%. Gaasivarusid on maailmas hinnatud 147 trillionit m3 (146·1012 m3), millest 48·1012 m3 paikneb Venemaa territooriumil. Põlevkivi aktiivsest varust, arvutatuna elektrijaamade tehnilistele tingimustele jätkub praeguse tarbimismahu juures 60 aastaks. Põlevkivi üldtunnustatud klassifikatsioon puudub ning kivimi nimetused erinevad piirkonniti. Põlevkivi puhul on oluline rõhutada et ta on karbonaatse või terrigeense koostisega settekivim, mille orgaanilise aine sisaldus ulatub 10...70%-ni. Vees tekkinud orgaaniline aine lahustub halvast orgaanilistes lahustites, sisaldab palju vesinikku (8...11 %) ja õlisaagis orgaanilisest osast ületab 20%. Põlevkivi on Eesti olulisim maavara. Kütusena kasutatakse kukersiitpõlevkivi, mida kaevandatakse Ida- Virumaa Eesti maardla 6 allmaakaevanduses ja 3 lahtises karjääris. Eesti kütuse bilansis on põlevkivi osatähtsus ca 65%
1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega elu...
aastat tagasi Settelise pealiskorra kihid on väga väikese 6-13-minutilise nurga all lõuna poole kaldu (2-4 m langust 1 km kohta) settekihindi kogupaksus ulatub 150-st (Soome lahe lõunarannikul) kuni 600 m-ni Edela-Eestis (Ruhnul 770 m). Valmiera-Lokno kerkealal väheneb järsult 350 m-niAluspõhja settekivimite joonis Eesti lõikes Põhja-Eesti Vallaste juga tehislik paest läbi raiutud Vendi ladestu · Vanim statisgraafiline üksus · Kõige vanem settekivim · Kõige paksem ja täielikum Kirde-Eestis · Enamasti pinnase all · Matsalust siia poole ei esine · Setendid Eestis ei paljandu · Lääne- ja Edela-Eestis vendi setendid puuduvad · Rakenduslik tähtsus seostub põhjaveega · Kompleks moodustab Kotlini lademe, mis koosneb Voronka, Kotlini ja Gdovi kihistust Transgressiooni suund määrab setendite iseloomu ja jaotumuse. Kambriumi ladestu · Vendile järgnes Eesti alal pikem maismaaline periood
8 Joonis 1. Transpordisaaste osatähtsus Ida-Viru maakonnas saasteainete emissioonis 2003. a, t/aastas. Allikas: Liblik, Maalma 2005: 178 Antud töös keskendun peamiselt põlevkivi lendtuhale, mis on kompleksne segu eri suuruse, kuju ja värvusega osakestes, ning sisaldab praktiliselt kõiki perioodilisuse tabeli elemente, kaasaarvatud raskemetallid (Laja 2005: 12). Põlevkivi on Ordoviitsiumist pärinev fossiilne settekivim, mis tekkis kauges minevikus veekogudes, kui taimede ja loomade elutegevuse tagajärjel segunes orgaaniline mineraalsega (Laja 2005: 6). Sellest tulenevalt on ka põlevkivi orgaaniline sisaldud 10-65% ja mineraalne 15-75%, olenevalt leiukohast (Mõtlep et al 2007: 407). Põlevkivi energiasisaldus on võrreldes teiste fossiilsete kütustega suhteliselt madal (Luud, Ani 2005: 162). Esimesed teated „põlevast kivist“ pärinevad rohkem kui paarisaja aasta tagant
Toodetakse kõige enam Türgis ja Kreekas. Smirgli nime all tuntakse mitmeid teisigi looduslikke värvilisi abrasiivaineid, mille kõvadus on 7-8. Päevakivi on pehme abrasiiv, mida kasutatakse hambapasta komponendina ning on valemiga K[AlSi3O8]-Na[AlSi3O8]-Ca[Al2Si2O8] ning kõvadusega 6. Pimsskivi on ka pehme abrasiiv, mida kasutatakse puidu ja metalli lihvimiseks. Kriiti kasutatakse poleerimiseks nagu ka treepelit, mis on kerge ja poorne settekivim. Kuid vanim teadaolev lihvimismaterjal on haikala nahk, mille hambad koosnevad dentiinist, mille mineraalne osa on apatiit. Kasutati puidu ja marmori lihvimiseks. Teemant on suure kõvadusega(10) ja väga kallis. Abrasiivmaterjalidena kasutatakse ainult selliseid teemante, mis on riketega ja ei kõlba seetõttu vääriskiviks ega muuks vastutusrikkamaks tehniliseks otstarbeks. Enamik kaevandatatavaid tehnilisi teemante ongi madalakvaliteedilised(nn bort).
Eesti taasiseseisvumise (ehk ärkamisaja ehk laulva revolutsiooni) protsess Meenutuseks: Gorbatsovi ajal algas perestroika ja glasnosti - poliitika. Eesti NSV parteijuht oli sel ajal Karl Vaino. 1970. aastate lõpul - 1980. aastate algul toimus venestamine. 1987 · kevadel algas fosforiidikampaania see oli rahva protest uute fosforiidikaevanduste rajamise vastu Kirde-Eestisse. Fosforiit merelise tekkega settekivim, lähteaine väetiste valmistamiseks. Kaevandusi käskis rajada Moskva keskvõim, toodang oleks läinud üle kogu NSV Liidu, Eestile oleks jäänud vaid lagastatud loodus. Saavutati, et kaevandusi ei rajatudki! · augustis loodi MRP-AEG (=Molotov - Ribbentropi pakti Avalikustamise Eesti Grupp) · 23. augustil korraldati miiting Hirvepargis Tallinnas (korraldas MRP-AEG). Seal räägiti ausalt MRPst. Miiting näitas, et ühiskond hakkas politiseeruma, organiseeruma.
Graniit on Eestis kõige levinenum tardkivimitüüp; ta moodustab rändkivide koguhulgast 80 %. Settekivimid Settekivimid tekivad nii veekogudes kui maismaal kuhjunud murenemise, keemilise settimise või organismide elutegevuse produktide - setete kivistumisel (litifitseerumisel). Settekivimeid iseloomustab kihilisus ( rõht-, lainjas-, põimkihilisus ) Kivistumata, pudeda materjali nimetamiseks kasutatakse mõistet sete. Sette kivistumisel (litifitseerumisel) tekib settekivim. Setteid ja settekivimeid koos nimetatakse setenditeks. Settekivimite rühmitamisel lähtutakse sette ladestumise viisist (geneesist) ja ladestunud materjali koostisest. Tavaliselt eraldatakse siin välja järgmisi gruppe: 1. purdkivimid 2. kemogeensedsettekivimid 3. kemo-biogeensed settekivimid 4. biogeensed settekivimid. Purdkivimid moodustuvad murenenud lähtekivimi tükkidest e. purdosakestest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
