shell, make a Straw your Mast, / A Cobweb all your Cloth, and pass unseen." "Aga te peate juhuseid otsima ja kasutama;/ seilama munakoores, võtma mastiks õlekõrre, / ja kanga asemele ämblikuvõrgu, ja nähtamatult läbi lipsama." Tlk. 5 W. Shakespeare, Sonett 25. Tlk. H. Rajamets. W. Shakespeare, Kogutud teosed, kd 7. Tallinn, 1975, lk 497. Originaali "valiant" on Emersonil asendatud sõnaga "valiant" sestap ka tõlkepretsedendis on "hall väejuht" asendatud "suure väejuhiga". Tlk. lapsikut uhkuseasja, vaid kõige rangemat tuumakust; lähenegem oma sõbrale söaka usuga tema südame ustavusse, ta alustugede kummutamatusse toekusse. Selle teema ahvatlusele on võimatu vastu panna, ja seetõttu jätan veidikeseks kõrvale ülevaate madalamast sotsiaalsest kasust, et kõnelda sellest valitud ja pühast vahekorrast, mis on
Seetõttu on sõda, laiemalt vaadates musi ja tugineb tulevikku prognoosi- sõjandus, etendanud meie ajaloos des läinud aegade õppetundidele. Nii äärmiselt olulist rolli. Eestlaste iseseis- on sõjateadus otsapidi seotud sõjaaja- vuse ja omariikluse lugu ei ole kuigi looga, viimane omakorda ajalootea- pikk, sestap arvatakse sageli, et meil dusega. Sõjaajalugu uurib sõjanduse on ka väga lühike sõjaajalugu. Päris eri valdkondi, nende toimet ja tagajär- nii see siiski ei ole. gi ühiskonnale minevikus. Sõjaajalu- Sõjaajaloo mõiste on tihedalt seotud gu ei ole seega ainult sõdade ajalugu. sõjanduse ja sõjateaduse mõistega.
Reklaam- keskendunud välistele auditooriumitele, peam toodetele ja tarbijale. Tellijal valik kus ja kuidas PRQ- 1955- Public Relations Quartly reklaam ilmub. Ül- müüa tooteid ja teenuseid. SK ül- luua organisats arendamist soodustav keskkond. Globaalne sk: al 1965. Kõrgtehnoloogia, ülemaailmne konkurents, maailmamaj kujunemine ja kasv, Ajakirjandus- Sk on välja kasvanud ajakirjandusest. Sestap on ajakirjaniku ja suhtekorraldaja rollid rahvusvahelised meediakorporatsioonid ja sk. sarnased. Mõlemad tegutsevad meediasüsteemis ja pruugivad sarnaseid koode. PR nõustaja funktsioon on 1. Pressiagentuur- ka P.T.Barnum´i mudel- peam selgepiiriline propaganda, 1suunaline kommu, pigem veenmine, kusjuures tema esimene ja käige tähtsam sihtgrupp on ajakirjanikud. Ajakirjaniku funktsioon on liialdus kui fakt, saavutada meedia tähelepanu.
milles oli 20 mehelikkust ja 20 naiselikkust kirjeldavat iseloomujoont. Meeste kohta käisid muu hulgas sellised väljendid nagu agressiivne, analüüsiv, auahne, domineeriv, enesekindel, ennast kehtestav; naiste kohta järeleandlik, kaastundlik, lapselik, kergeusklik, õrn jne. Aga nii nagu võivad erineda sotsiaalsed väärtused ja ootused iga isiku käitumise suhtes, võivad erineda ka soostereotüübid. Sestap ei pruugi USAs loodud soorollid olla samasugused kui need, mis domineerivad Eestis. Sellele räägib omakorda vastu tõsiasi, et eelnevad kultuuridevahelised uuringud on (küll väikeste eranditega) andnud põhiliselt toetavat tõendusmaterjali ülalnimetatud stereotüüpsetele arusaamadele. Aeg muudab ka soorolle Lisaks on viimastel aastakümnetel maailmas toimunud muudatused puudutanud ka traditsioonilisi soorolle
vältimiseks peavad kasutatavate lähenemiste filosoofilised eeldused, teooriad, mõisted ning analüüsistrateegiad, -võtted ja -tehnikad omavahel sobima. Konstruktsionistlikule uurimisparadigmale omaselt ei eeldata diskursusanalüüsi tehes, et on võimalik teada midagi maailma kohta, vaadates maailma eraldi selle diskursiivsest konstruktsioonist, ning et üks ja õige diskursuse tõlgendus oleks võimalik. Sestap pole analüüsi korratavuse ja täpsuse kriteeriumid diskursusanalüüsis otseselt rakendatavad. Veelgi enam: vastavalt diskursusanalüüsi ontoloogilistele ja epistemoloogilistele eeldustele ei eksisteeri analüüsitavad diskursused reaalsuses, vaid uurija konstrueerib need analüütiliselt (Phillips ja Jørgensen, 2002), seetõttu tuleb analüüsi tulemitena väljajoonistatavate diskursuste nimetamist ja piiritlemist analüüsitulemuste esitamise osas alati põhjendada neid
kosimisrituaalist, diadeemmmao ähvardusžestist, paabulindämbliku kosimistantsust, signaalkrabi kosimisžestist või tedremängust). Plussid: kiirus (levivad ülikiiresti) privaatsus (signaali saab suunata kitsalt sobivas suunas ainult vajalikule isendile ja varjata muudes suundades paiknevate teiste isendite eest). Miinused: sobivad kasutamiseks ainult valgel ajal ei levi väga kaugele võimaldavad signaali edastaja asukoha kergesti tuvastada, sestap ei sobi kasutamiseks loomadele, kelle elukeskkonnas esineb palju päevaseid kiskjaid ei läbi takistusi, sestap ei sobi tihedalt läbipaistmatute objektidega täidetud keskkonnas (nt metsas, rohurindes jne). Neist omadustest tulenevalt on visuaalsed signaalid kasutusel valdavalt privaatses lähisuhtluses (sigimispartnerite kosimisrituaalides, rivaalide vahelistes konfliktides jm) muudel juhtudel visuaalseid signaale harilikult ei kasutata või
rõdule hüpata, nagu Ämblikmees äsja nähtud mutifilmis. Paraku jäi hüpe iidoli omast nõrgemaks ning lõppes jalaluumurruga. Lasnamäe traumapunkti arstide sõnul pole see juhtunu ainus multifimist inspireeritud õnnetus. Iga aasta suureneb juhtumite arv, milleks üheks põhjuseks võivad olla vägivaldsed filmid. Arstide sõnul on ohtlik eelkõige asjaolu, et kuni 8- 9 eluaastani on lapsel raskusi reaalsuse ja fantaasia eristamisega. Sestap juhtubki, et laps viskub juskui Mootorratturhiir autode alla või hüppab rõdult nagu Ämblikmees. (Mae, 2012.) Kristina Veidenbaumi (2003) jahmatas intervjuulõik 7-aastase Maarjaga, milles kajastus soov võimu ja tugevuse järele, kuid mis näitas ühtlasi, kuidas filmidest saab õppida sotsiaalset käitumist. Küsimusele, millised on tema lemmiktegelased seriaalidest sai Veidenbaum vastuseks, et ,,need, kes ainult tülitsevad, sest siis saab
mõtlemisaine garanteeritud. Samuti arvan, et selle raamatu jaoks on vaja "kasvada". Ei soovitaks seda väga noortele inimestele, sest siis võib tunduda tõesti, et teos on igav. Lisaks meenub mulle Kaptahi arutlus armastuse üle: "Ei ole olemas midagi sellist, mida ka kõige tavalisem orjatüdruk sulle anda ei suudaks..." Üks asjaolu, millest ,,Sinuhe'' puhul mööda ei tohiks vaadata, on fakt, et see ilmus 1945. aastal, sestap ei räägi see ainult vanast Egiptusest, vaid sisaldab tuntavaid paralleele 2. maailmasõja aegse maailmaga: totalitarism, ühe valitseja piiritu kultuse juurutamine jne... Just seetõttu oli see raamat omaaegses Nõukogude Liidus sisuliselt keelatud. Lugema hakates ongi selline meeleolu, et hakkad hooga lugema ja ootad, et midagi kähku juhtuks, kuid kahjuks ei juhtu. Kui Sa suudad tempo maha võtta ja süveneda, pakub see teos palju.
Kui laps saab hakkama tavaklassis, siis saab ta hakkama ka igapäevaelus. Kaasavat haridust peetakse kulukaks – see nõuab vahendeid. On vaja inimesi: logopeede, eripedagooge, psühholooge, kooliõde, mõnel puhul terapeute. Enamikku arendavatest mängudest saavad kasutada ka tavaõpilased ja neilgi on vahel vaja tugistruktuure. Sealjuures ei tohi unustada, et erivajadus võib olla ka eriline andekus. Sestap on oluline, et vajalikud tugisüsteemid oleksid olemas juba alates lasteaiast. Samuti peaks õpetajakoolituse lahutamatu osa olema eripedagoogika, et õpetajad oskaksid oma igapäevatöös sekkumist vajavaid olukordi märgata ning nendega toime tulla. http://arvamus.postimees.ee/3419617/leelo-tiisvelt-erivajadusega-laps-tavaklassis-jah-see-on- normaalne Loengumaterjalide lühikokkuvõtted ERINEVUSED. MIS ON ERIVAJADUS? 1
6. Mida tähendab itaaliakeelne sõna la traviata? 7. EI OLE MIDAGI UUT PÄIKESE ALL. KÕIK ON TÜHI TÖÖ JA VAIMU NÄRIMINE (Vana Testament. Koguja raamat) 12 Nicolas Poussin. Saalomoni kohtumõistmine. Louvre, Pariis Vana Testamendi Koguja raamatu pealkirja tuleb tõlgendada kui 'inimeste kokku kogujat või kutsujat', seega jutlustajat, mitte kui kollektsionääri. Sestap ongi selle teose nimi prantsuse keeles ,,Ecclésiaste", inglise keeles ,,Ecclesiastes" ja vene keeles ,,". (Ekleesia oli Vana-Kreeka linnriikides rahvakoosolek.) Selle elufilosoofilise traktaadi autoriks peetakse kuningas Saalomoni, sest see algab sõnadega ,,Koguja, Taaveti poja, Jeruusalemma kuninga sõnad". Me ju teame, et Taaveti poeg polnud keegi muu kui tark kuningas Saalomon. Mõned mõtted sellest tarkuseraamatust: ,,Tühisuste tühisus, kõik on tühine!
tundmist –, ei eelda see ühegi keele perfektset valdamist. Olulisem kui perfektne keeleoskus on keele sotsiolingvistiline kasutusoskus: kõneleja valmisolek ning suutlikkus mitmekeelseks suhtluseks ja mitmekeelseks keeleliseks käitumiseks on situatsioonides ning keelekasutusväljadel. Kakskeelse kõneleja keelekasutus on individuaalne ega pruugi kattuda monolingvaalse keelekogukonna normidega. Sestap on ootuspärane, et kakskeelne kõneleja loob kummagi keele ressursside ning enda keelelise kogemuse ja keeletaju põhjal subjektiivsed keelekasutusnormid, mis aja jooksul hakkavad teineteist mõjutama ning panevad aluse iseseisva, kummagi keele materjale sisaldava keelekuju arengule, mille põhjal moodustub kolmas, kõneleja(te) või kogukonnakeskne keelekuju. Mitmekeelse keelekasutuse võrdlemise
mis kirja pandud siin. Ulatab Kuningale kirja. KUNINGAS: Me kohasemal tunnil loeme seda. Sa puhka nüüd ja õhtul peame pidu. Cornelius kummardab ja lahkub. POLONIUS: Mu kõrgused, kui määratleda mis suursugususe tuum on, alamail mis kohus, päev miks päev on, öö miks öö ja aeg miks aeg, see oleks raisata nii päeva, ööd kui aega. Sestap siis, et lühidus on arukuse hing ja igavuseks taandub väliskest, teen lühidalt. Te auväärt poeg on hull. Ma ütlen hull, sest määratleda, mis on hullus, ongi ehtne hullus ju. See selleks. KUNINGANNA: Rohkem sisu, vähem kunsti! POLONIUS: Ausõna, kunst mul täitsa võõras on. Et hull ta - tõsi; kahju, et on tõsi
Meeleolu edasiandmiseks kasutati lavateostes ka luulet, mida Koidula kirjutas ja millele viisi lõi ning saatis klaveril lava taga (Mihkla 1965: 174). 13 2.1.1. Saaremaa onupoeg Tegevus etendub talurentnik Muru Miku, tema tütre Miina ja noore talupoja Hansu vahel. Miku on nõuks võtnud oma tütar anda mehele onupojale, kes peab Saaremaal kooliõpetaja ametit, ega luba Miinat noorele talupojale Hansule, keda viimane armastab. Sestap otsustab Hans Miina endale saada kavalust kasutades (maskeerib end onupojaks). Sama teeb ka Miku, et oma tütre tunnete tõsidust kontrollida. Nii satuvad omavahel kokku kaks "kavalat" ning peavad teineteist ehtsateks. Keerdu läinud olukorra lahendab Miina, kes esimesena avastab onupoja mitteehtsuse. Näidend lõppeb sellega, et Miku annab loa noortele abiellumiseks (joonis 6). Joonis 6. "Saaremaa onupoeg", Estonia teatris, 1925, allikas: TMM (Teater.WWW)
(tänapäevasest lähtepunktist). Tüüpiline kirjeldusviis võib kokku minna reaalsusega, ent võib ka mitte, see sõltub vaatepunktist, süvitsiminekust etc) (1) antiik : (1.1)Vana-Kreeka : vanem, al 8 saj ema - rooma impeeriumi lagunemiseni on dateering; seal otsitakse algust, lätteid nii kultuuri kui kirjanduse jaoks, käib vahetu kirjanduse kirjeldamine, tekivad mallid ning mõisted; (1.2) Vana-Rooma : noorem, "disainib valmis mudelid, mille kreeka on genereerinud", sestap ka nt klassitsismi eeskujuks (rafineeritum, kindlam, süsteemsem). kindlasti ei võta kõike kreekapärast üle, vaid sisaldab ka oma algupäraseid nähtusi, periodiseering (kuld, hõbe, vaskajajärk) mõjutadvad ka hilisemaid mudeleid keskaeg : periodiseering tavaliselt 5-15 sajand, tajutakse kui katkestust, ent nt ülikoolide tekkimine lükkab selle veidi ümber; malle ei teki ("pime"; ka sellepärast, et uusi tekste
Sellele järgnes 15-16 saj teaduslik revolutsioon, mis viis edasi selle teadusliku seletuseni. Rene Descartes (1596-1650). Cogito ergo sum. Oletas, et vaime ja keha on omavahel lahutatud. Kuigi nad on lahutatud, siis mingi koostöö nende kahe üksuse vahel on võimalik. Hing lahkub kui keha sureb ja tänu sellele hakkas kirik lubama lahkamist. Descartes arvas, et loomadel hinge ei ole. Kuidas võib mõte, mis ei ole materiaalne, põhjkustada muutusi materiaalses? Sestap ongi lahus. 18.saj. Hakati rohkem pöörama tähelepanu keskkonnale (mustus jne). Tekkis biomeditsiiniline lähenemine e igal haigusel peab organismis olema mingi põhjus. St,et defineeritakse tervist neg kaudu, tervist mõistetakse kui haiguse puudumist. Jätab kõrvale psühholoogilised ja sotsiaalsed mõjutused. On konkreetne, vähe võimalust subjektiivsuseks. Faktikeskne lähenemine. Reduktsionistlik e baasidee on selles, et vaim, keha ning täitumine võib
siseturism. Tartu Ülikoolis valmis 2015. aastal uuring lendorava elupaigakasutusest ja maastiku sidususest Virumaal. Tulemus kinnitas tõsiasja, et liigi levila on kahanenud. Uuringu läbiviijad terioloogia teadur Jaanus Remm ning loomastiku ekspert Martin Absalon leiavad, et: Lendorav on ilmekas näide avalikkuse poolt hinnatud ja tähtsaks peetud loodusväärtusest. Liigi areaal ulatub Läänemerest läbi Siberi Jaapanini. Sestap ei määra Eesti eraldiseisva populatsiooni kadumine liigi globaalset käekäiku. Oluline on lendorava tähtsus lipuliigina. Viimasteks on looduskaitseliselt tähtsustatud, kes pälvivad tähelepanu ja rahva poolehoiu tänu oma atraktiivsele välimusele või mõnele teisele erilisele omadusele. Lendorav ei paku oma harulduse ja välimusega huvi ainult looduskaitsjatele, vaid ka tavainimestele. Just tema
Sõjakaid meeleolusid õhutas sõjatehnika areng ja võidurelvastumine Raudteede rajamine võimaldas armeed senisest kiiremini mobiliseerida ning rindele paisata Sõjapidamine täienes kaevikute, miinipildujate ja moodsate sidevahenditega, ratsavägi muutus kasutuks Usuti, et eelseisev sõda Euroopas tuleb kiire ning lõpeb 1 otsustava lahinguga I MAAILMASÕDA ( 28. juuli 1914 11. nov 1918) Üldiselt ei usutud uue suure sõja võimalikkusesse, sestap ei pööratud tähelepanu ka sõda ülistavate mõtteavalduste levikule Sõja pidid ära hoidma kapitalistid, sest see oleks hävitanud globaliseerunud majanduse ning põhja lasknud senised majandussuhted Usuti, et sõda hoiab ära töötajate solidaarsus ehk internatsionalism, mis ei luba riikidel nii lihtsalt sõda alustada Sõja põhjused: o 20. saj alguseks teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel, kus ühel pool seisid PM ja IM,
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala mittestatsionaarne osakond Reimo Teder AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS Lõputöö Juhendaja Rein Kalle M. Sc. Räpina 2016 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 1VANAD RAVIMID......................................................................................................5 1.1Jäätmetest üldiselt..................................................................................................5 1.2Ravimite ohtlikkus keskkonnale............................................................................8 1.3Ravimite tagastamine.................................................................
siseturism. Tartu Ülikoolis valmis 2015. aastal uuring lendorava elupaigakasutusest ja maastiku sidususest Virumaal. Tulemus kinnitas tõsiasja, et liigi levila on kahanenud. Uuringu läbiviijad terioloogia teadur Jaanus Remm ning loomastiku ekspert Martin Absalon leiavad, et: Lendorav on ilmekas näide avalikkuse poolt hinnatud ja tähtsaks peetud loodusväärtusest. Liigi areaal ulatub Läänemerest läbi Siberi Jaapanini. Sestap ei määra Eesti eraldiseisva populatsiooni kadumine liigi globaalset käekäiku. Oluline on lendorava tähtsus lipuliigina. Viimasteks on looduskaitseliselt tähtsustatud, kes pälvivad tähelepanu ja rahva poolehoiu tänu oma atraktiivsele välimusele või mõnele teisele erilisele omadusele. Lendorav ei paku oma harulduse ja välimusega huvi ainult looduskaitsjatele, vaid ka tavainimestele. Just tema
(tänapäevasest lähtepunktist), tüüpiline kirjeldusviis võib kokku minna reaalsusega, ent võib ka mitte, see sõltub vaatepunktist, süvitsiminekust etc (1) antiik: (1.1)Vana-Kreeka: vanem, al 8. saj e.m.a - Rooma impeeriumi lagunemiseni on dateering; seal otsitakse algust, lätteid nii kultuuri kui kirjanduse jaoks, käib vahetu kirjanduse kirjeldamine, tekivad mallid ning mõisted (1.2) Vana-Rooma: noorem, "disainib valmis mudelid, mille kreeka on genereerinud", sestap ka nt klassitsismi eeskujuks (rafineeritum, kindlam, süsteemsem), kindlasti ei võta kõike kreekapärast üle, vaid sisaldab ka oma algupäraseid nähtusi, periodiseering (kuld, hõbe, vaskajajärk) mõjutadvad ka hilisemaid mudeleid (2) keskaeg: periodiseering tavaliselt 5-15 sajand, tajutakse kui katkestust, ent nt ülikoolide tekkimine lükkab selle veidi ümber; malle ei teki ("pime"; ka sellepärast, et uusi tekste tekib
4 planeerimisprotsessi ning põhjaliku äri- ja turundusplaani koostamist. Seetõttu on juhendmaterjali lähtekohaks tervikliku/laiahaardelise äri- ja turundusplaani loomise protsess. Kitsama pakettide valikuga ettevõtetel on plaani kirjutamine lihtsam, sest turundusplaan keskendub konkreetsetele turimistoodetele/-pakettidele ja segmentidele ning otsusetegemisel peab arvestama väiksema hulga teguritega. Sestap tuleb juhendis toodud näiteid käsitleda kui eeskuju, mida taotleja organisatsioon võib lihtsustada. Juhendi kasutamine Juhendmaterjalis on toetuse taotlemiseks vajalikud sammud ja planeerimistegevused asetatud n- ö ajateljele. Teisiti öeldes on juhend struktureeritud taotluse koostamise ja planeerimisprotsessi etappide kaupa. Iga teema juures on antud selgitusi teema olemuse kohta, toodud tegevusjuhiseid ja antud näpunäiteid (meelespea)
8 laenutegevuse üldine reguleerimine. Eesti kroon tuli käibele 1928. Aasta 1. jaanuaril. (Eesti Panga muuseum, 2008, lk 16-20) Ka nüüd kerkisid esile mõningad probleemid. Ehhki uute pangatähtede kavandite konkurss oli toimunud juba 1926. aastal, ei saanud Günther Reindorffi kujundatud kroonid õigeks ajaks valmis- liiga palju kulus aega rahatähte kaunistava terasgravüüri lõikamiseks. Sestap võeti hoidlast 100-margased riigikassatähed ja trükiti neile peale kirsipunane tekst ÜKS KROON. Need olidki esimesed Eesti kroonid. Alles septembris tulid käibele ,,päris" 10-kroonised kupüürid, järgmisel aastal lisandusid neile 50-, siis ajapikku 5- ja 20-kroonised. Kroonivääringu viimane, 100-kroonine hakkas eestlase rahakotis krabisema alles 1936. aastal. 5-kroonisel oli kujutatud kalurit, 10-kroonisel
Reaalsed süsteemid veelgi keerulisemad: loom ei pruugi vajada lihtsalt "toitu", vaid mitme erineva toitaine sobivat tasakaalu toit aga harilikult "pakendina" (seeme, vihmauss jne.), mis ei taga optimaalset tasakaalu Siin kaks põhiraskust: nii keerulist süsteemi inimesel praktiliselt võimatu ette kujutada erinevaid käitumisi ei saa mõõta samades ühikutes - näit. ei saa grammides mõõta sugemiskäitumist või agressiivsust sestap on küsimus sellest, kuidas täpselt närvisüsteem erinevaid tegevusvajadusi omavahel kaalub, jäänud endiselt küllalt suureks mõistatuseks 18. Asenduskäitumine, selle seletamine varaste etoloogide poolt. Ebakohased, irrelevantne käitumine, mis mõne muu käitumistegevuse ajal välja tuleb. Kui kosimisrituaali ajal part sulestikku kohendab või kukk rivaalitsemise ajal tera nokib. Arvati, et
tõmba kõhtu sisse, vaid vahetavad ka pilke ja väikesi zeste, tunnustades omavahel seda, mida nad näevad või tunnevad. Vastupidi, kui naine ligineb rühmale nägusatele meestele, võib ta aeglustada sammu ja hööritada puusi, et rõhutada oma figuuri veetlevust. 2.2.2 Ilmed Loomariigis on vist inimolendite käsutuses kõige laialdasem ja peenem valik näoilmeid, repertuaar, mis on arenenud meie liigi ülimalt sotsiaalsest ja suhtlemisele orienteeritud loomusest. Sestap ei ole üllatav teada saada, et meil on ka kõige suurem arv näolihaseid. Tegelikult zestikuleerime rohkem oma näo kui ühegi teise kehaosaga. Näiteks mõelge lugematutele tähendustele, mida võib edastada kerge kulmukergitus, olenevalt olukorrast ja kombinatsioonist muu kehakeele ja verbaalse suhtlemisega. Oleme ülitundlikud märkama pisimaidki näoliigutusi, isegi kui me ei oska neid täielikult tõlgendada. Ausalt öelda on suu ja silmad meie kõige kõnekamad näojooned
haridusministeeriumi ülesanne, see on kogu eesti ühiskonna ülesanne. Motivatsioon on tõdemus, et ilma eesti keelt oskamata ei ole võimalik Eestis elada, nagu ka ilma vene keele oskuseta ei tule elu kõne alla Venemaal. 4. Ainuõiget võõrkeele õppeviisi ei ole olemas Traditsioonilise võõrkeeleõppe kõrvale on ikka ja jälle seatud alternatiivseid meetodeid. Tavalist koolitunniõpetust on peetud passiivseks, sestap on selle kõrval hakatud kasutama kakskeelset õpetust. Kakskeelne õpe väljub tavalise keeletunni raamest. Kakskeelse õpetuse viiside hulka kuulub ka keelekümblus. Universaalset, alati, kõikjal ja kõigile õpilaskontingentidele sobivat õppemeetodit pole olemas. Eesti võõrkeeleõpetuses eksisteerib kindlasti ka tulevikus erinevate meetodite ja mudelite paljusus. Üks võimalusi on keelekümblus. 5. Iga uuendus vajab õpikeskkonda
Root'i effekt (pH langedes ja CO2 hulga suurenedes hapniku mahtuvus muutub). Paljud veeloomad liigutavad vett üle respiratsioonipindade ainult ühes suunas (kalad, käsnad, molluskid)- ei ole kasulik pumbata edasi tagasi. Erandid: silmud, tuurad. Veeloomad kulutavad hingamise peale suhteliselt rohkem energiat kui maismaaloomad (kalad puhkeolekus 18-43%, inimesel nt 2%). Vesi ja veri liiguvad vastassuunas- nii saab hapnikku rohkem kätte. Inimene teeb 20% uriini, aga hüljes 40 promillist, sestap saabki ta merevett juua. Miks veeloomad ei saa omada lõpmatult suuri respiratsioonipindasid (olenevad hapniku kättesaadavusest)? Osmoregulatsiooniprobleem-osmoosi teel vee ja soolade liikumised. Vee ja soolade ainevahetusprobleemid sõltuvalt respiratsioonipindade suurusest. Jämedalt võttes hapniku tarbimine suureneb 2-2,3 korda temperatuuri tõustes 10 C võrra. Lõpuste suurus- Väheliikuvatel põhjakaladel 2 cm2/g kohta, enamusel kalaliikidel 4 cm2/g kohta
läbipõimunud - moodustavad 50S tasemel monoliitse ja väheliikuva struktuuri, Erandiks L1 ja L11 stalk – liikuvad ja ülejäänud 50S-ist suhteliselt omaette. Domeenidel 50S tasandil erinevad funktsioonid:Dom II : subühikutevahelised kontaktid. Dom IV : subühikutevahelised kontaktid, dekodeerimine. Dom V : peptiidsideme teke, faktorite sidumine + aktivatsioon. Dom VI : faktorite sidumine + aktivatsioon. 23S rRNA domeenid on üksteisega tihedalt läbipõimuinud, sestap on 50S tunduvalt monoliitsem kui 30S. Väikese subühiku struktuur on tunduvalt paindlikum/liikuvam kui suure subühiku oma. Omab keskset kühmukest. 30S subühiku pea pöörleb võrreldes kehaga ja kogu subühik põõrleb veel lisaks ka suure subühikuga võrreldes Ribosoomi valgud (r-valgud). Valdavalt lühikesed (25 – 300 aminohapet). Valdavalt aluselised (pI = 10.1) (erandiks happeline L7/L12; pI = 4.9). Interakteeruvad rRNA-ga (erandiks L7/L12)
1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond - grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. Morfoloogia keskendub sõnavormidele nende moodustamisele ja funktsioonide analüüsimisele. Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) 1) Morfeem morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus maja/d, pöördelõpp sa käi/d, osastava lõpp mer/d). Grammatilised morfeemid saavad tähenduse vormi koosseisus, sõnatüvega liitudes. Tähendus on olemas tüvimorfeemidel (nt käi/si/me, maja/n...
Paljud on kujutanud vabariike ja riike, mida pole eales nähtud ja mille tegelikust olemasolust pole kunagi kuuldud; ja et see, kuidas elatakse, on niivõrd kaugel sellest, kuidas tuleks elada, kogeb pigem hukku kui püsimajäämist see hingeline, kes jätab tehtava selle nimel, mida ta tegema peaks - eks tule ju kõrvalekaldumatult ausat ja korralikku eluviisi järgida tahtval inimesel paratamatult hukkuda nende paljude keskel, kes pole head. (corruzione, ozio, ambizione). Sestap on oma võimu säilitada tahtval valitsejal tarvis omandada võime mitte olla hea ning kasutada seda vastavalt vajadusele. Machiavelli voorusemõiste. · Valitseja eesmärk: au (gloria) ja kuulsus (fama) · Selleks vajalik: oma staatuse e. riigi säilitamine (mantenere lo stato) ning kasvatamine "suureks" (grandezza) · Kõik, mis riiki säilitab ning viib suuruseni, on vooruslik! Seega: mõiste
järgneva aasta 30. juuniks. Riigi raha raamat lk. 6-20; 80-84 (ÕIS) Riigi eelarvestrateegia: Riigi eelarvestrateegia (RES) abil kavandavad valitsusasutused koostöös oma partneritega riigi raha kasutamist järgmiseks neljaks aastaks. Seekordne RES on eriline selle poolest, et planeeritavad aastad kattuvad pea täielikult valitsusliidu võimuloleku perioodiga. Sestap sarnaneb strateegia tänavu ülesehituselt mõneti koalitsioonileppele ja arvestab valitsuse olulisemate plaanidega järgnevaks neljaks aastaks. Strateegia hõlmab kõiki riigi tulusid, kulusid ning finantseerimistehinguid, samuti on seal kirjas valitsuse olulisemad majandus- ja eelarvepoliitilised põhimõtted. Strateegia koostamises osalevad kõik ministeeriumid, riigikantselei ja põhiseaduslikud institutsioonid.
2. eestirootsi laenud, 3. soomerootsi laenud, 4. ojamaa laenud. 32. Mida tähendab eestivene keel? Eestivene keel on Eesti aladel kõneldav vene keele kuju. See lahknes Venemaal kõneldud vene keelest ja saab kohapeal mõjutusi eesti keelest. Eestivene keel on täiesti erinev sellest, mida pärisvenelased päris-Venemaal kõnelevad. Eestis on see vähemuskeel, olgugi et 300 000 inimest räägivad seda. Vene keele variante on palju, sestap ongi siinsetel aladel nagu omaette murre, ülejäänud Venemaa osades samamoodi variatsioonidega. Igal pool eri mõjud. Eestivene on keelekuju, mida kõnelevad Eestis elavad venelased. Nende vene keel erineb näiteks Venemaal elavatest venelastest, ee k on avaldanud mõju sõnavaras ja süntaksis. Siinsed venelased jagunevad tegelikult mitmesse rühma olenevalt sellest, millal on Eestisse tuldud. I rühm on need, kes on põliselanikud (kes ise ja kelle vanemad on siin
väljakujunenud institutsioone ning traditsioone ja sedaviisi piiras individuaalset vabadust; nõuti konstitutsioonilist monarhiat, hiljem vabariiki, võimude lahusust, riigi sekkumisest vabaturumajandust jm. Ekslik on liberaale määratleda või piiritleda kui põhimõttelisi valitsuse tegevuse vastaseid. Liberalismi juhtmõttest- individuaalse vabaduse järgimine ühiskonnaelu korraldamisel- ei tulene otseselt kuidagi, et riik igal juhul ja alati kahjustab vabadust ja peab sestap olema minimaalne. 6. Majandusliku liberalismi kaks peasuunda. Majandusliku liberalismi teoreetikud jagatakse kaheks vastavalt sellele millist tüüpi argumentatsiooni nad kasutavad. Loomulikele õigustele apelleerivad liberaalid eesotsas R.Nozickuga ründavad riigi sekkumist majandusse esmajoones moraalselt pinnalt, empiirilised (F.Hayek, M.Friedman) koguheaolu aspektist. Nozicku meelest läheb riigi tegutsemine üldise heaolu nimel vastuollu Kanti maksiimiga: ühiskonna
katkestatud suhe, st meelevaldsed, kuna nimest ei selgu midagi tegevusala kohta. Firmad sotsiaalses kontekstis: informatiivne – klient peab mõistma, millega ettevõte tegeleb, päritolu, omaniku info vms; ahvatlev – klient peab nime pidama positiivseks, usaldusväärseks, professionaalseks; praktiline/utilitaarne – klient peab nime leidma kähku üles, see peab eristuma; integreeriv – nimi loob ühtekuuluvustunnet, sestap kasutatakse rahvusvahelisi nimesid; individualiseeriv – nimi+identiteet, st nii saab nime hingestada. TOODETE NIMED. Kaubamärgi nime tähtsaim funktsioon on eristada ühe tootja asju teistest – turunduse abivahend. Toodete nimedega seostuvad litsentsid, st kui palju võivad teised kasutada sedasama nime. Toodete nimi koosneb sõnalistest ja mittesõnalistest osadest, nii et omanikud ei taha, et toodete nimesid käänataks.
sooviks olemasolev süsteem lammutada ja see ideaalses vormis, mida sageli nimetatakse Utoopiaks, taas üles ehitada. Friedrich ja Brezinski ongi seisukohal, et „totalitaarsed ideoloogiad on olemuselt tüüpiliselt utopistlikud.“ Autoritaarsed režiimid seevastu ei suuda tavaliselt välja töötada selget ideoloogiat. Ehkki sageli oli nende sihiks olemasoleva poliitilise süsteemi muutmine, olid nad traditsioonilisemate hoiakute ja ideede suhtes sootusk altimad. Sestap kaldusid nad olema tagasivaatavad, isegi rektsioonilised, võrreldes totalitaarsete ideoloogiate revolutsioonilisusega. Tavaliselt liigitatakse kolm sõdadevahelise aja ideoloogiat marksism-leninism, natsism ja fašism, potentsiaalselt totalitaarsete hulka. Neist kõige järjekindlam oli marksism-leninism, mis tugines Hegeli, Marxi ja Engelsi ideedest lähtuvale süsteemikindlale doktriinile, mida Lenin ja Stalin edasi arendasid
Kõiketeadev jutustaja võib oma teadmisi jagada erineval määral: ta võib loos toimunut selgitada, arutada ja analüüsida või vastupidi, ta võib piirduda vaid sündmuste kiretu esitamisega. Sageli esitab kõiketeadev jutustaja tegelaste lühiiseloomustusi, võtab mõnesse lausesse kokku tegelase olulisemad iseloomujooned. Selline jutustaja suudab tavaliselt ka tegelaste mõtteid lugeda. Kõiketeadva jutustaja romaani vaatepunkt on sestap tavaliselt liikuv. 22.2.Ebausaldusväärne jutustaja On selline, kes paneb kahtlema. Nt vahendatakse ainult jutustaja teadvust, väljaspool seda olev on puudu (tegelikkus). Või nt jutustaja teadlik eksitamine. Või oli klassikaline raamjutustus ja lõpus selgub, et tegelikult oli jutustaja ebausaldusväärne. Tavaliselt on ebausaldusväärse jutustaja tüübid: hull, kelm, kloun, narr jne. Hullu võetakse nigunii
“valgustatud” valitsejale paratamatult hukkuda nende paljude keskel, kes pole head. (corruzione, ozio, ambizione) Ideaaliks absoluutne võim rahva nõusolekul. Sestap on oma võimu säilitada tahtval valitsejal tarvis omandada võime mitte Kuidas saavutada rahva ‘konsensus’? Tuleb olla armastatud! olla hea ning kasutada seda vastavalt vajadusele. 1) Juhised rahvale: Kui ei saa valitsejat valida, tuleb teda kasvatada. Otsustav: Machiavelli voorusemõiste
Valedelt faktidelt ning ekslike reeglite abil ei ole võimalik teha õigeid järeldusi. Suur osa loogikat ongi seetõttu pühendatud kindlasti õigete reeglite otsimisele. 1.3 Mõtlemise paratamatud aspektid Loogika uurib mõtlemise paratamatuid aspekte ehk seda, mis üldse teeb mõtlemisest mõtlemise ehk õige mõtlemise. Enamik meie vaimsest tegevusest ilmselt ei ole paratamatu, vaid sõltub tujust, ilmast, haridusest ja muudest taolistest pooljuhuslikest teguritest. Sestap on oluline eraldada välja kasvõi väga väike hulk mõtlemise komponente, ilma milleta kuidagi läbi ei saa ja mis on kindlasti, alati ja igal juhul õiged. Kui me niisugused algkomponendid oleme kord välja eraldanud, saame neid loodetavasti kasutada üha suuremate paratamatult õige mõtlemise konstruktsioonide ehitamiseks. Mõtlemise fundamentaalsete aspektide väljaeraldamisega tegi teadaolevalt algust vanakreeka filosoof Aristoteles.
· Dondersi peamine panus: leid, et taju ja tunnetus ei ole momentaalsed aktid, vaid mingi kestusega. · RT uuringutele pandi suuri lootusi kõrgemate ps. protsesside uurimisel ja neist arusaamisel, mõtlemise seletamisel eelkõige. Kuid tänaseni on meie teadmised sellest, mis täpselt mõjuhul, kui inimene mõtleb, õige piiratud. · Mõningaid faktoreid, mis mõjutavad RT-d: valmisolek (2 s S ja R vahel tagab lühima reaktsiooni, sestap tuleb varieerida vahet eri katsetes, kuna KI hakkab vastama rütmiliselt hoiatusele, mitte aga stiimulile endale); stiimuli intensiivsus ja kestus (optimaalsed väärtused, mis tagavad lühima RT); summatsioon (2 silmale v. kõrvale antud S lühendab RT-d vrdl. ühele silmale v. kõrvale esitatud stiimuliga- kehtib modaalsuse sees; kui 2 modaalsust, siis RT väga varieeruv, kuid lähemal sellele modaalsusele, milles tavaliselt saadakse lühem RT); erinevate meelte RT
Vahvaid jutukesi lastest. Meeldis esimene jutuke Mehetegu, kus Jaanus tahtis suur olla ja ei soovinud vanaema käest kinni hoida, aga kui ta vanaemaga bussis sõitis, siis tahtis istuda ja vanaema ütles selle pele, et sa oled ju suur mees ning Jaanus jöii püsti seisma. Jutuke Kollektiivne vastutus oli samuti tore. See rääkis vendadest ja nende kassidest, kes vaisa laua alla pissisid. Ükskord sai siis vanaisal hing täis ja küttis kassipoegade kered kuumaks ja sestap jäi pissimine ära. Poisid olid kurvad ja hämmingus, et äkki just tema kass sai ilmaasjata, aga vanaisa ütles, :“et kui keegi oma nahaga vastutada ei soov, siis tuleb seda kollektiivselt teha“. 50 Edgar Valter Pokuraamat Pokud on niiskes metsaaluses kasvavad mättad, pealtnäha vaiksed ja liikumatud. Tegelikult meeldib neile aga öösel vaikselt ringi uidata.
ikkagi deduktiivne. 8 Põhjuslikke arutelusid on traditsioonilises loogikas uuritud, üheks ajendiks asjaolu, et Aristoteles käsitles nelja tüüpi põhjuslikkust: formaalne, materiaalne, toimiv ja eesmärgiline. Neile vastavalt saab esitada küsimusi: Mis see on, millest see on, millest see tuleneb, milleks see saab? 5 Psühholoogilised ja põhjuslikud arutlused võivad tulemusena anda tõeseid väiteid. Ent loogiliselt kehtiv arutlus annab tõese väite alati, kui eeldused on tõesed. Sestap tasubki loogikat tunda. Kuigi loogika abil saab suhteliselt vähest täiesti kindlalt väita, on saadud tulemid see-eest surmkindlad, kui vaid eeldused tõesed on. Argikäsitluses ei saada sageli aru, mida tähendab loogiliste järelduste paratamatu iseloom, loogikat kiputakse kohati alavääristama, ja seda ka õiguslikus argumentatsioonis.9 Viga on enamasti siiski loogika ebaõiges kasutamises. Kuigi loogika reeglid on suhteliselt lihtsad, nõuab nende rakendamine
Lõppjäreldus: kuigi putru söövate ning vahest söövate ja vahest mittesöövate tudengite kehamassid on vastavalt 11,2 cm ja 10,3 cm võrra suuremad, kui putru mittesöövate tudengite kehamassid, on kehamasside varieeruvus võrreldavates gruppides nii suur ja andmestik ise nii väike, et keskmiste vaheline erinevus ei osutunud statistiliselt oluliseks (p = 0,132; dispersioonanalüüs) ja sestap ei ole alust teha üldistavaid järeldusi kehamassi ja pudru söömise vahelise seose kohta (pudru söömine suuremat kehamassi ilmselt ei põhjusta) . H0: Kehamass ja pudru söömine ei ole seotud H1: Kehamass ja pudru söömine on seotud Average Variance 62,125 89,26786 73,3225806452 257,5591 72,3888888889 Kirjeldage 127,1928 gruppi de erinevust: 8
Enamasti olid romaani kirikud kolmelöövilised, uksed ehk portaalid asusid kas lääneotsaseinas või pikihoone külgedel.Akna- ja ukseavad olid ümarkaarelised, mis on üks romaani arhitektuuri peamisi tunnuseid. Romaaniaegse kiriku keskmine lööv tõusis aja jooksul üha kõrgemale taevapoole, konstruktsioonide tugevdamiseks võeti kasutusele ristvõlv, mis ühendas omavahel kaks silindervõlvi. Ristvõlvi konstruktsioon oli raske ja keerukas, sestap olid piilarid toekad ja aknaavadele jäi vähem ruumi ja kirikud olid hämarad. Nii on romaani kirik ühest küljest kõrgustesse pürgiv suursugune hoone, teiselt poolt karm ja raskepärane. Nimekaimad kirikuarhitektuuri näited Prantsusmaal on Cluny kloostri kirik, Madelaine`i kirik. Romaani skulptuur esineb enamasti kirikuid kaunistavate reljeefide näol, mille peamiseks ülesandeks oli Pühakirja seletamine lihtrahvale. Rikkalikult kaunistati kirikute sissekäike, akna- ja
tüüpi põhjuslikkust: formaalne, materiaalne, toimiv ja eesmärgiline. Neile vastavalt saab esitada küsimusi: Mis see on, millest see on, millest see tuleneb, milleks see saab? 5 Psühholoogilised ja põhjuslikud arutlused võivad tulemusena anda tõeseid väiteid. Ent loogiliselt kehtiv arutlus annab tõese väite alati, kui eeldused on tõesed. Sestap tasubki loogikat tunda. Kuigi loogika abil saab suhteliselt vähest täiesti kindlalt väita, on saadud tulemid see-eest surmkindlad, kui vaid eeldused tõesed on. Argikäsitluses ei saada sageli aru, mida tähendab loogiliste järelduste paratamatu iseloom, loogikat kiputakse kohati alavääristama, ja seda ka õiguslikus argumentatsioonis.9 Viga on enamasti siiski loogika ebaõiges kasutamises. Kuigi loogika reeglid on suhteliselt lihtsad, nõuab nende rakendamine
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigus...
pühendunud inimene Püha Peetrus - Peetruse pärisnimi oli Siimon. Tema ja ta vend Andreas oli kalurid, kes elasid Galilea järve ääres. Jeesus pöördus kala püüdva Siimoni poole ja kutsus teda oma jüngrina "püüdma inimesi". Nime Peetrus andis talle Jeesus, kes ütles: "Sina oled Peetrus (kr petros "kalju") ja sellele kaljule tahan mina oma kiriku ehitada ja põrgu väravad ei saa seda võita. Mina annan sulle taevariigi võtme..." Sestap tuntaksegi Peetrust Paradiisi võtmehoidjana, kel on õigus otsustada sissepääsu üle. Peetruse hukkamine toimus keiser Nero ajal 64. (67.) aastal. Enne hukkamist lõi Peetrus kartma ja tahtis Roomast põgeneda. Roomast väljuval teel Via Appial kohtus Peetrus Kristusega. Peetrus küsis: "Issand, kuhu lähed?" (Domine, quo vadis?). Jeesus vastas: "Rooma, et mind uuesti risti löödaks." Sellega andis ta mõista, et Peetrus peab talle määratud saatuse vastu võtma
(corruzione rahvas on algse puhtuse kaotanud, ozio laiskus, ei ole reageeritud, kui valitseja on ebamoraalselt tegutsenud, ambizione tegutsemine isiklikes huvides; kristlus on üks põhilisi korruptsiooniallikaid, see on muutnud inimesed alandlikuks ja seeläbi ka laisaks, ei ole tegutsenud oma korrumpeerunud valitsejate vastu) Me ei saa teha seda, mida peaks moraaliprintsiipide järgi tegema, vaid tuleb teha seda, mida on võimalik teha. · Sestap on oma võimu säilitada tahtval valitsejal tarvis omandada võime mitte olla hea ning kasutada seda vastavalt vajadusele. Printsiip eesmärk pühendab abinõu. Machiavelli voorusemõiste · Valitseja eesmärk: au (gloria) ja kuulsus (fama) · Selleks vajalik: oma staatuse e. riigi säilitamine (mantenere lo stato) ning kasvatamine "suureks" (grandezza) suurus, selleks , et saada au ja kuulsust . Tähtis pole mitte niivõrd rahu säilitamine.
vanas eas Rooma linna ning sai sealsete kristlaste juhiks. Peetruse pärisnimi oli Siimon. „Ma annan sulle taevariigi võtme, ja mis sa iganes kinni seod maa peal, see on seotud ka taevas, ja mis sa iganes lahti päästad maa peal, see on lahti päästetud ka taevas.” (Mt 16:18) Sestap tuntaksegi Peetrust Paradiisi võtmehoidjana, kel on õigus otsustada sissepääsu üle. Peetrus hukati keiser Nero ajal 64. (67.) aastal. Enne hukkamist lõi Peetrus kartma ja tahtis põgeneda. Roomast väljuval teel Via Appial kohtus Peetrus Kristusega. Peetrus küsis: ”Issand, kuhu lähed?” (Domine, quo vadis?). Jeesus vastas: “Rooma, et mind uuesti risti löödaks.” Sellega
kritiseeritakse vulgaarselt-umbes nii, et pannakse ühte ritta plaanimajandus, Lenin, nõukogude võim, Marx on kõik ühes koos ja tegelikult kritiseeritakse hoopis Leninit. · Ja Marxi teoreetilise edasiarenduse kaks võimalust: hegemoonia teooria ja marksistlik struktualism eelkõige Frankfurdi koolkond ja Althusser. Püüan näidata selle edasiarenduse loogikat. Loengu teema kultuurisotsioloogia koosneb kahest sõnast. Sestap osutub vajalikuks nende kahe sõna määratlemine, et leida võimalikud nendevahelised ühisosad. Kultuuri defineerimisega on selles loengus tegeletud kogu aeg, mistõttu ma ei lisa siin ühtegi definitsiooni, vaid järgides lihtsustavalt Klucholni ja Kroeberit üldistan: · Kultuur on elulaad, mis tugineb mingisugusele ühiste tähenduste süsteemile. · Ja kultuuri antakse edasi põlvest põlve. Siin tekib kohe paar küsimust, mis oluliselt haakuvad ka tänase teemaga:
Kõigi motivatsiooniteooriate sisuks on ettekujutus, et käitumise olemuseks on keskkonnaga kohandumine Suhted ümbritsevaga nõuavad keskkonna mõjutamist & evolutsioonilises plaanis iseenda & liigi ellujäämise tagamist Kuigi ohud jõuavad aju ning psüühika emotsionaalsesse ja tunnetussüsteemi, on afektiivse süsteemi teavitamine kiirem & esmasem (LeDoux, 1992) Emotsionaalne süsteem on suhteliselt primitiivne (=ebatäpne, valed reageeringud), sestap on iseloomulik käituda nii, nagu oleks igapäevaselt tegemist eksistentsi ohustamisega, kuigi mõistuse kasutamine ratsionaalseks analüüsiks lükkab sellise oletuse enamasti ümber 2) Käitumise suunduse mõistmine Sihipärane tegevus on võimalik eesmärgi olemasolul. ST samal ajal tähelepanu keskendamine ühele ja teise eriamine Tänapäevase idee järgi on vajadused eelsoodumused käitumiseks, mida muudavad 1)tunnetatud kogemus, 2) vahetud tunnetusprotsessid
37 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Ka Ameerika revolutsiooni (1775-83) puhul oli Burke'i hinnangul tegemist õiglusliku korra taastamisega, kuna kuningas George oli rikkunud Ameerika kolonistide kui Inglise kodanike õigusi ning sestap oli vaja nende õiguste eest seista. Burke ei välista seega rahva õigust kaitsta end tõelise omavoli ees, kuid rahval on seejuures õigus taastada varem kehtinud kord, kogu süsteemi muuta rahval õigust ei ole. Prantsuse Revolutsiooni puhul oli Burke arvates tegemist ühiskonna hävitamisega, mitte parandamise ega seadusliku korra taastamisega. Burke oli väljendanud selliseid ideid ka oma varasemates teostes, kuid radikaalne revolutsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
