· Üügu allikasoo Muhu saarel · Lõuna-Eesti allikasoodel pole paeegu kunagi mändi, rauarikka veega allikad · Rannikumadaliku allikasood on suurema pindalaga Madalsood · Soo moodustamise esimene etapp. · Piiriks kokkuleppeliselt üle 30 cm turvast vastab enam-vähem piirile, kus taimede juuestik kaotab kontakti mineraalse pinnakattega. Siiski toituvad taimed osaliselt ka põhjaveest, mille tase on kas läbi aasta või sesoonselt kõrge. · Madalsoid enimohustavad tegurid: kuivendamine, mestastamine, nn aitaturba kaevandamine, varem muudeti ka põllumajandusmaadeks. · Väikesed madalsood tekivad looduses pidevalt kobraste tegevuse tulemusel, äravoolu ummistumisel, põhjavee taseme tõusu puhul ja maapinna langatuskohtades. Nendest ei hakka edasi arenema suured, maastikulised kompaktsed sood (inimtegevusega maailmas)
kui üks topeltdoos. Näiteks üks doos hommikul, teine õhtul · hoia lambaid 12 tunni jooksul peale ussitõrjet laudas, et munad kukuksid sõnnikusse, mitte karjamaale · Kitsed väljutavad rohu kehast kiiremini kui lambad ja ravimi toimimise aeg lüheneb ja parasiidid võivad resistentseteks muutuda. Kui on selline kahtlus, siis anna teine või isegi kolmas doos 12 tunniste vahedega. 3.3. Lammaste paaritussesoon, paaritamine Lammas on sesoonselt polüestriline loom: · indleb innasesoonil, kusjuures võib ühel innasesoonil omada mitut innatsüklit (16-17 päeva pikkusega). Kui indlevat utte ühel inna ajal paaritada ei õnnestunud, siis indleb utt uuesti 16-17 päeva pärast · innasesoon on seotud valguspäeva lühenemisega, mida kontrollitakse peaajus oleva käbinäärme hormooni melatoniini tootmisega · Melatoniini toodetakse rohkem lüheneva päeva tingimustes kui pikeneva päeva
Tegu oli üleminekukultuuriga paleoliitikumilt mesoliitikumi. Kultuur on saanud nime Hamburgist 25 km loode poole jääva küla järgi, kust leiti puust nooli ja nuiasid. Tuntud leiukohaks on Stellmoori asula, mille alumine kiht kuulub Hamburgi kultuuri ja ülemine kiht Ahrensburgi kultuuri. Kultuuri asulakohad olid taganeva jääserva lähedal. Maastik, milles nad elasid, oli tundra, kus kasvasid põõsa kujul arktilised kased ja pihlakad. Tähtsaim saakloom oli põhjapõder. Stellmoor oli sesoonselt kasutatud asulakoht, kus elati peamiselt oktoobris. Peamiseks jahirelvaks oli vibu ja nool. Leitud on männist tehtud vibunooli, mille otsa olid kinnitatud tulekivist nooleotsad. Sealt leiti ka terve hulk puutumatuid põhjapõdraluustikke, mille juures olid nooleotsad ning neid on peetud ohverdusteks. Asulakohtadelt on leitud ümmargusi hoonepõhju. Hamburgi ja Ahrensburgi kultuuri omavahelised suhted on jäänud tänaseni segasteks.
Näiteks on hilissuvel ja varakevadel kogutud andmed alade taimkatte liigilise koosseisu ja katteväärtuse kohta oluliselt erinevad, kuna varakevadeks on tallatud alade alustaimestik reeglina taastunud. Kindlasti tuleb häirituse selgitamiseks viia seiret läbi ka tundlikul perioodil, näiteks pesitsus- või õitsemisajal. Linnu- ja loomaliikide tegevuse häirituse hindamine nende elupaikades, pesitsus- ja kogunemis- paikades peab arvestama paiga eripäraga ning see on liigispetsiifiline ja sesoonselt erinev (pesitsusperioodi hinnang tuleks lindude puhul teha perioodil aprill – juuni, rändeaegsete kogunemiste hinnang reeglina aprill – mai ja/või september – oktoober) (Hurt jt 2009). Erinevad mudelid külastuse korraldamiseks kaitsealadel, mille abil külastuskoormust hinnatakse ja planeeritakse, on järgmised (Alexander 2008, Eagles et al. 2002, Lockwood et al. 2006): • Rekreatsioonivõimaluste kogum (ROS - The Recreation Opportunity Spectrum)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
