Serverite Virtualiseerimine SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................. 1 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 2 1.VIRTUALISEERIMINE..............................................................................................................3 1.1 Miks kasutada Virtualiseerimist?....................
IBM System x3300 M4 · Kuni 2 Intel Xeon E5-2400 seeria protsessorit; Kõige rohkem 8 tuuma, 2.3 GHz · 12 siini UDIMM/RDIMM kuni 192 GB · 16 TB 2.5 tolliseid hot-swapitavaid SAS/SATA kettaid või 24 TB 3.5 tolliseid hot või tavaliselt swapitavaid SAS/SATA kõvakettaid · PSU võimsus 460W · Integreeritud 3 Gb/s tarkvara RAID-0, -1, -10 standard, valikuline 6 Gb/s riistvara RAID-0, -1, -10 või RAID-5, -50 või -6, -60 · Siinid kuni 6 PCIe laiendussiini · Pordid: 2 x ethernet, USB x 5, PS/2 x 2, VGA, LPT IBM System x3500 M4 · Kuni 2 Intel Xeon E5-2600 seeria protsessorit, kuni 3.3 GHz, Kõige rohkem 8 tuuma · 24 siini UDIMM/RDIMM/LRDIMM kuni 768 GB · 32 TB 2.5 tolliseid hot-swapitavaid SAS/SATA kettaid või 24 TB 3.5 tolliseid hot-swappitavaid SAS/SATA HDD-si · PSU võimsus 550W/750W/900W · Integreeritud 6 Gb/s riistvara RAID-0, -1, -10, valikulised RAID-5, -6, -10, -50, -60 ·...
Leiab kiirelt vea ning parandab selle vastavalt ohutusnõuetele. Komponentide väljavahetamisel oskab teha pakkumise kliendile, mis on optimaalne või sellele lähedal. Parandustehnik peab olema tuttav ka tarkvaraga, kuna paljud vead, mida kliendid võivad pidada riistvaralisteks vigadeks, võivad olla tekitatud pahavara (ing k – Malware) või muu tarkvara poolt. Serveri ja võrgutehnik – Tegeleb põhiliselt serverite ülesseadmisega, komplekteerimisega, administreerimisega, tarkvara haldamisega ja muude võrgu vigadega. Antud tehnik peab tundma hästi nii riistvara kui tarkvara, kuna vigasi esineb tihtipeale mõlemais. Dokumenteerimine on antud ametikohal tähtsam kui teistel, kuna kliendi seadistus on peaaegu alati erinev, seega iga muudatus ja uuendus peab olema kirjas et vältida segadusi ning lihtsustada hilisemaid probleemide lahendamisi.
isolatsiooni juures kummi, millel on dielektriline läbitavus = 3.0 4.0. Toiteplokkide hindamisel on põhiliseks parameetriks toiteploki maksimaalne väljundvõimsus. Tänapäeval on tavalise koduarvuti keskmiseks toiteploki väljundvõimsuseks 300500 W. Mängurite ja teiste jõudlust vajavate arvutite toiteplokkide väljundivõimsusteks võib olla 8001400 W. Kõige võimsamate toiteplokkide väljundivõimsusteks on kuni 2 kW ja need on mõeldud serverite või ekstreemsete jõudlusarvutite (mitmete protsessorite, kõvaketaste ja graafikakaartidega) toiteks. Trafo koosneb mähisest ja südamikust. Südamik on tavaliselt tehtud rauast, mis on lõigatud lehtedeks ja mille kihtide vahel on isolatsiooniks õlitatud paber, mis toimib isolaatorina, et pöörisvoolud transformaatori südamikus oleksid märkimisväärselt väiksemad. Paber on oma dielektrilise läbitavuse poolest suhteliselt võrdne õhuga (Paberi suhteline dielektriline läbitavus = 3
· server(id), kus süsteem või virtuaalserver töötab; Tarkvara · hääletamise graafiline kasutajaliides; · tarkvara arendajal: SDK+IDE, andmebaasi GUI, testimistarkvara, veebilehitseja, emaili klient; · serveri administraator: terminali klient, andmebaasi GUI, emaili klient; · serveris: virtuaalserveri tarkvara, operatrsioonissüsteem,veebiserver, andmebaasiserver jms. servertarkvara, emaili server; · serverite vahel andmete liigutamiseks vajalik üliturvalist pakkuv tarkvara/protokoll; · projektijuhil: protsessijuhtimistarkvara, veebilehitseja, emaili klient; Tehnikad (juhtimis- ja otsustustehnikad) · üliturvalise süsteemi loomiseks vajalikud erilahendused; · süsteemi modelleerimine; · projektijuhtimine ja tootearendus; · tarkvara arendus; · tarkvara testimine; · süsteemihaldus; · toote(juurde)arendus;
4. Teha ettepanekuid asjaajamiskorratäiustamiseks. LISA 1 6. NÕUETEPROFIIL Töökogemus assistendile sarnaste vähemalt 2 aastat ülesannetega ametis Hea arvuti kasutamise oskus tunneb hästi kontoritarkvara programme ning saab tuleb edukalt toime internetiotsingute ning e-posti serverite kasutamisega. Saab hakkama ettevõtte kodulehe uuendamisega. Kõrgtasemel eesti keele oskus vormistab dokumente korrektse keelekasutusega Väga hea inglise keele oskus vormistab kirju ja dokumente korrektses inglise keeles ning suhtleb vabalt erinevatel teemadel.
Toiteplokid aktiivsematele kasutajatele Tänapäeval on tavalise koduarvuti keskmiseks toiteploki väljundvõimsuseks 300 500W. Mängurite ja teiste jõudlust vajavate inimeste arvutite toiteplokkide väljundivõimsusteks on 800 1400W. Kõige võimsam võimsus Kõige võimsamate toiteplokkide väljundivõimsusteks on aga juba 2 kW. Need on põhiliselt mõeldud kas serverite või ekstreemsete superarvutitele (mitmete protsessorite, kõvaketaste ja graafikakaartidega) toiteks. 550W Spire 12cm PFC vs ATX toiteploki FSP20050SNV 200W P4 ga Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level
ARTIKLID 7. Kasutades mingi ettevõtte/asutuse kohta artiklit internetist tooge selle alusel välja: a. Miks on „big data“ äride jaoks nii huvitav? b. Milliseid väljakutseid see endaga kaasa toob? c. Milliseid tehnoloogiaid „big data“ haldamiseks kasutatakse? A. Big Data on äride jaoks huvitav, sest otseselt selle üle neil kontrolli ei ole. Big Data puhul on tavaliselt tegu väga suurte andmemahtudega. Näiteks sotsiaalmeedia postitused, võrguliikluse ja sisselogimiste logid jms. Big Data erineb klassikalisest ärianalüüsist. Big Data-s kasutatakse Discovery- lähenemist, otsitakse seoseid sealt, kus need esmapilgul puuduvad. Ehk sisuliselt loodetakse komistada huvitavate seoste otsa. Big Data abil saavad ärid paremini mõista klientide ostukäitumist. C. Analüüsiks on enamasti hädavajalik spetsiaalne tarkvaraplatvorm nagu näiteks QlikView või Sense. Big Datas kasutatakse järgmisi tehnoloogiaid: 1) SAS Grid C...
Igapäev arvutite puhul kasutatakse suuremosa ajast ATX standardit. Kontorikeskkonnas, kus ruum on tähtis, kasutatakse väiksemate korpustega arvuteid ja populaarne on seal tänapäeval Mini ATX. Suure võimekusega arvutite puhul on alles tekkinud XL-ATX, mis suurendab emaplaadi suurust ja seega on antud arvutite puhul ka vastavad korpused. Torn korpuste puhul räägime me mini tornidest, kesklassi tornidest ja täis tornidest. Täistorn on tavaliselt 56 cm või kõrgem. Mõeldud algselt serverite jaoks ning tihtipeale on nendele lisatud turvameetmed nagu näiteks lukustatavad korpuse uksed. Peale selle võib sellistel korpustel olla ka lisaturvasüsteem, mis tunnetab ning salvestab ära juhtumi, kui keegi avab korpuse. Järgmise käivituse käigus kuvatakse raport. Keskklassitornid on 46 cm. Standartne lahendus igapäeva arvutite puhul Minitorn korpused on keskeltläbi 36 cm ning sobivad ideaalselt kontori keskkonda.
Tööohutus Referaat õppeaines „Tööohutus“ Telekommunikatsiooni spetsialisti erialal on palju ohutegureid, mitte nii palju kui füüsilisematel töödel, kuid neid siiski on. Suurem osa ohutegureid on füüsilised. Üheks ohuks arvutitega töötamisel on oht saada väiksed põletusi või kõrvetusi, mis tulenevad kuuma pinna puutumisest. Selle ära hoidmiseks tuleks peale arvuti töötamist lasta arvutil jahtuda, enne kui seda seest poolt puutuda. Sama käib ka serverite kohta, kus tuleks lasta vähemalt tund aega jahtuda, et ära hoida kõrvetusi. Samuti on kindlasti ka oht elektrit saada. Enne arvuti detailide puutumist tuleks see ennetavalt vooluvõrgust ära võtta, et ära hoida väiksemaid ohte elektrivooluga. Kuna arvutitest saadud elektrilöök pole tugev, pole ka sellest tulenevad terviserikked surmavad või ohtlikud. Tööpostil olles on ka oht kukkuda või komistada, kuna arvutitega käib kaasa väga palju juhtmeid
head programmeerijad kes arendasid Linuxit edasi kuni tänapäevani. Torvalds laskis välja 0.11 versiooni vabakasutatava litsentsiga oma enda otsustusel, aga 0.12 versioon omas juba GNU väga kindlaks tehtud litsentsi. Üha rohkem hakati tootma Linuxile tarkvara järgnevate aastate jooksul. Linux arenes aastatel 1990'ndatel veelgi ning võttis kasutusele suuremaid rakendusi: Interneti ülalpidamine, surfamine ning teiste serverite toetamine tõestamaks, et on valmis kasutuseks. Version 2.2 anti välja jaanuaris 1999. Aastal 2000 eelistasid paljud arvutiga tegelevad firmad ühel või teisel viisil linuxit. Järgmine suurem uuendis tuli 2001 jaanuaris 2.4 versioon. Nüüd said seda kasutada ka 64bit'istel arvutitel. Ubuntu Linuxi'l põhinev operatsiooni süsteem, mis loodi 20. Oktoober 2004. Seda sponsoreeib UK's tegelev kompanii nimega
aastal Eestis esmakordselt kübersõda, kus rünnatas Venemaa poolt Eestis asuvaid serverid ja portaale. Häirides sellega mitme inimese igapäevaseid e-teenuste kasutamist. Kindlasti tekitas see veel hirmu inimestes privaatsuse ja turvalisuse osas. Tollel korral polnud midagi väga tõsist toimunud, aga see ei tähenda, et mõninga teisel juhul see ,,virtuaalne sõda" jääks nii väheseks. Selleks, et küberrünnakudest hoiduda, tuleks võtta õppust juba toimunust. Muuta tuleks serverite süsteemi turvakusenaks, seda tehes näiteks SSL's või DNSSEC'i kasutusele võtmisega. Uurides ajalugu, tundub et inimesed pole aegade jooksul muutunud. Ühiskonna liikmed teevad oma igapäevaseid toimetusi ja otsuseid nagu meie esivanemad. Selline kord toimub ka riikide vahelistes suhetes, kus territoriaalne küsimus jääb siiski õhku. Kunagiste vallutatud maade eest on valmis mõningad riigid isegi sõdima meie esivanemate tehtud tegude pärast.
Võrgukaart ja arvutivõrk, OSI mudel Merilyn Renser 11A Arvutivõrk Arvutivõrk on vahend arvutite omavaheliseks ühendamiseks, nii et oleks võimalik andmeid vastastikku vahetada ja arvutiressursse (nt välisseadmeid) ühiselt jagada. Internet ja internet Internet - võrkude, lüüside, serverite ja arvutite ülemaailmne ühendus, mis andmeedastuseks kasutab ühist protokollistikku (TCP/IP) internet - mis tahes arvutivõrkude võrgustiku üldnimetus Millal ja milleks? 60ndatel aastatel suurarvutitel põhinevates ajajaotusega süsteemides - inimesed pidasid omavahel võrgukaudu sidet 1969. a. käivitas USA Kaitseministeerium katseliselt ARPANET-võrgu, mille ühiseks eesmärgiks oli luua andmesidevõrke, mis funktsioneeriksid edasi ka osalise kahjustuse
Aga ainult reeglitest ja karistustest ei piisa, kõige tähtsam on see, et töötajad ise oleksid pädevad. Nad on enda töö jaoks vajava kursuse läbinud ning teavad mida arvutiga teha tohib ja mida mitte. Suuremates oleks vaja firmades, kus võrkude mittefunktsioneerimine võib firmale väga suuri kahjusi tekitada, mitut IT- spetsialisti. Sest kuigi töötajad võivad läbida koolitused, mis neil enda tööülesannete täitmiseks vaja on, ei ole nad kvalifitseeritud serverite ja võrkude remondiks ja diagnostikaks. Aga mitut IT-spetsialisti oleks vaja selle pärast, et kui on tegu suurema firmaga ja tekivadki mingid probleemid, siis mitmekesi suudetakse need probleemid kiiremini lahendada kui üksinda. Kodukasutajatele ei ole see nii hädavajalik, kuid suurfirmad peaksid kindlasti kõikidest enda andmetest tagavarakoopiad tegema ja kui võimalik, siis mitmes eksemplaris, juhuks, kui ühe andmebaasiga midagi juhtub ei oleks töö halvatud ja andmed kadunud.
rohkematel riikidel, kes on teadlikult vältinud elektroonilisi valimisi. Samas on mitmed ITalased eksperdid väljendanud kahtlust väidete, et elektroonilised valimised on rohkem riskantsemad kui tavalised valimised, osas ning vihjanud, et evalimistes kahtlemise põhjused peituvad pigem poliitilistes, kui reaalsetes motivatsiooniallikates. Elektrooniliste valimiste korral on üks võimalik negatiivne tulemus näiteks serverite ülekoormamine, kas õnnetu juhuse või sihitud rünnaku tulemusel. Sellisel viisil on võimalik, et kaob sadade tuhandete häälte info, mille kaotus oleks tavaliste valimiste korral olnud mitmeid kordi keerukam saavutus. Kui muuta hääletamine ainult elektrooniliseks, tekiks probleeme inimestega, kes ei oska nii hästi tehnoloogiliste vahenditega ümberkäia, nendeks on peamiselt vanem elanikkond. Nende puhul oleks hääletamine muudetud keerulisemaks ning nad
juba kusagil "pilves" (st Google serverites ja andmekeskustes) ning Sa ei pea käivitama ühtegi oma kõvakettal asuvat programmi ega ka Internetist midagi alla laadima. Google omab tuhandeid servereid ja väga palju andmekeskusi (Data Center). 2010. a. seisuga on neid andmekeskusi USA's 19 tk, Euroopas 12 tk, Aasias 3 tk, Venemaal 1 ja Lõuna-Ameerikas 1—nende andmekeskuste arv suureneb pidevalt. Nende serverite, andmekeskuste ja lisaks veel ka muude spetsiifiliste instrumentide abiga luuaksegi see "Google pilv" (või "pilved") - Sinu brauser kuvab ainult "pilvest" saadud lõpptulemuse. Mõned pildid ühest andmekeskusest (Lenoir andmekeskus, North Carolina), kuni siiamaani hoiti neid andmekeskusi suures saladuses ja pilte neist oli võimatu hankida: pilt, pilt, pilt, pilt, pilt, pilt, pilt ning lõpuks ka üks üsna huvitav pilt.
7.Bait - kõige väiksem infoühik bait - KB - MB - GB - TB bitt - 0 , 1 8.RGB - red , green , blue . 9.HTML dokument - html keeles kirjutatud dokument .(html käsud 10 tükki ) 10. veebileht - serveri kettal olev html dokument . 11. kodulehekülg = veebileht . 12. veebiprogram - serveri kettal asuv programmi fail . 13. PHP - programeerimiskeel , millega luuakse veebi programme . 14. URL - veebi dokumendi aadress . 15. domeen - lõik aadressis , millega määratletakse ära rühma serverite asukoht . ee -eesti ; venemaa - ru , su ; lt - leedu ; fin - soome ; poola -pl , prantslased - fr ; com - kommertslik ; org - organisatsioon , mil - sõjavägi , cov , edu , uk . 16.http - hyper tekst transfer protokol 17.ftp - file transfer protokol - failide transportimiseks mõeldud protokoll . 18.veebilehitseja - kohalikus arvutis töötav programm , millega saab lugeda veebi dokumente . firefox , opera , google chrome , internet explorer , safari , netscape . 19
stabiilsusele ja jõudlusele kui kasutuslihtsusele ja kasutajasõbralikkusele. Kuna serverid on lärmakad, vajavad stabiilset toidet, head Interneti ühendust ja suurendatud turvalisust siis paigutatakse nad tavaliselt selleks ettenähtud serveri keskustesse või serveriruumi. Serverid eraldavad palju soojust ja temperatuur ruumis võib tõusta üle normi. Et seda ei juhtuks on serveriruumis varustatud konditsioneeridega. Serverite pesad on tavaliselt madalad ja laiad, kohandatud nii, et serveririiulisse mahuks üksteise kõrvale mitu seadet. Erinevalt tavalistest arvutitest, saab servereid tavaliselt seadistada, sisse ja välja lülitada ja taaskäivitada eemalt, kasutades ribavälist haldamist(Out-of-band management). Serverite riistvara käivitumine ja operatsioonisüsteemi laadimine võtab kaua aega, sest komponendid käivutuvad järgemööda, et toidet mitte ülekoormata. Operatsioonisüsteemid
* Süsteem on paindlik ja on võimalik pakkuda uusi teenuseid. 4.Süsteemi taseme mõõtmed *Süsteemil on turvanõuded, mis eeldavad kasutajate audentimist. Erinevatel kasutajatel on erinevad volitused, mida süsteem erinevatele rollidele annab. *Ülekande ajal on andmestik kaitstud, et andmevahetus oleks võimalikult turvaline. *Süsteemil on kaks serverit, millest üks võetakse kasutusele, kui tehakse parandusi või uuendusi, sellepärast on süsteem maas ainult serverite vahetamise ajal. Turvaklass: Teabe hilinemise tagajärgede lubatav kaalukus (R): R2 - teabe saamatajäämisega toob kaasa olulise takistuse funktsiooni täitmisele. Aegkriitilise teabe käideldavus (K): K1 - teabe saamisele on seatud tähtaeg päevades. Teabe terviklus (T): T3 - teabel on tõestusväärtus. Teabe konfidentsiaalsus (S): S3 - teave on seaduse alusel tunnistatud juurdepääsupiiranguga teabeks. R2-K1-T3-S3 Turvaklass on H (Kõrge) Levitusskeem Komponentskeem
tihenemine, tänu kaasaegsetele sidepidamisvõimalustele ja transpordivahenditele. Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: (nii arvutatakse ka globaliseerumise indeksit) · Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne). · Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, interneti ühendusi kodudes, serverite arv jne. · Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekanded jne. · Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. 2003. aastal avaldatud andmete põhjal maailma globaliseerunumad riigid Iirimaa, Sveits ja Rootsi. Globaliseerumist mõjutavad tegurid: · Tootmise spetsialiseerumine
Internet loodi lähtuvalt vajadusest ühendada erinevat tüüpi arvutivõrke. Internet pakub juurdepääsu teabele ja ressurssidele kogu maailmas. Internetis leidub tohutul hulgal kergesti kättesaadavat infot, mida pakuvad raamatukogud, ülikoolid, valitsusasutused, äriettevõtted, sõjaväelised organisatsioonid jpt. On olemas kaks erinevat mõistet Internet (suure tähega) ja internet (väikese tähega): · Internet on võrkude, serverite ja arvutite ülemaailmne ühendus, mis kasutab andmeedastuseks ühtset protokollistiku TCP/IP protokolli (ühesugust meetodit); tänapäeval on muutunud peaaegu veebi sünonüümiks; · internet on suvaliste arvutite suveline ülemaailmne võrku ühendatud kogum. 5 Struktuur Internet koosneb paljudest suhteliselt iseseisvatest omavahel ühendatud arvuti-võrkudest, kus
1) IT organisatsioon ja rollid. Ülalhoiu funktsioon ja põhiülesanded Liigitatakse vertikaalseteks (toetavad valdkonnad) ja horisontaalseteks (funktsiooni tüübid). IT jaotub horisontaalseks tegevusalaks: · Arendus o Luua uut funktsionaalsust, “time-to-market” sihteesmärk · Ülalhoid o Säilitada olemasoleva funktsionaalsuse töövõime võimalikult madalate kuludega. Stabiilne, muutumatu keskkond sihteesmärgiks Ülalhoid jaguneb IT haldamise (tugi ja hooldus) ja serverite, rakenduste ülalhoiuga (IT Operations) tegelavateks harudeks. · (Taristu – kui see pole eelmise kahe sees) Rollid Arendus • progeja • süsteemianalüütik • projektijuht • arhitekt IT haldamine (maintenance) • kasutajaabi spetsialist • (on-site) hooldusspetsialist • Riistvara spetsialist • Sisseostu spetsialist (arvutite ost, kasutajate tugi) IT ülalhoid (operations)
byname" "rpc" -> "rpc.bynumber" "netmasks" -> "netmasks.byaddr" "publickey" -> "publickey.byname" "netid" -> "netid.byname" "passwd.adjunct" -> "passwd.adjunct.byname" "group.adjunct" -> "group.adjunct.byname" "timezone" -> "timezone.byname" NIS-serverit kutsutakse traditsiooniliselt nimega ypserv. Keskmise suurusega võrgu jaoks piisab tavaliselt ühest serverist, suurte võrkude puhul tuleb serverite ja marsruuterite koormuse vähendamiseks kasutada mitut serverit ja erinevaid võrgusegmente. Serverid sünkroniseeritakse, tehes ühe neist ülemserveriks ja teised alluvserveriteks. Skeemid luuakse ainult ülemserveri hostis ja levitatakse sealt kõigisse alluvserveritesse. NIS-domeen See on kõigi hostide kogum, mis kasutavad NIS-i abil ühiselt osa süsteemi konfigureerimisandmetest. Kahjuks pole NIS-domeenidel midagi ühist DNS- domeenidega
3.5 Haldusbüroo Haldusbüroo on Rahvusarhiivi struktuurüksus. Haldusbüroo Tallinna üksus tagab riigiarhiivi haldusala arhiivihoonete, Filmiarhiivi ja piirkonna maa-arhiivide tuletõrje- ja valvesüsteemide ning tehniliste võrkude halduse, täidab töötervishoiu ja tööohutusalaseid ülesandeid ning varustab haldusala arhiive ja osakondi tööks vajalike vahenditega. Samuti kuulub haldusbüroo Tallinna töötajate ülesannete hulka serverite ja arvutivõrgu haldamine, riist- ja standardtarkvara juurutamine, arvutikasutajate nõustamine ning arvutikasutamisega seotud probleemide lahendamine oma teeninduspiirkonnas. Raamatupidajad tagavad haldusala raamatupidamislike ülesannete täitmise KOKKUVÕTE Riigiarhiiv on kogu Eesti rahvale tähtis, sealt saavad kõik kel vähegi soovi uurida Eesti ajaloo kohta. Riigiarhiivi hoidlariiulitel säilitatav annab hea läbilõike Eesti ajaloost, seda peatselt juba
huvi ja innukust astumaks sõjaväkke, kaitseliitu ja üleüldse sellistesse organisatsioonidesse, mis aitab Eestile tagada kindlama julgeoleku tänases ebakindlas maailmas. Kindlasti aga peab arvestama sellega, et maailm on kaugele edasi arenenud ja võimalused sõdadeks ja diversiooniaktideks on paljuski laienenud. Võtame näiteks kasvõi erinevad küberrünnakud meie erinevate riiklike institutsioonide serverite ja kodulehekülgede vastu. Ka selliste rakenduste kaitsmine mängib väga olulist rolli riigi turvalisuse tagamisel. Üks suur ja negatiivne nähtus riigi julgeoleku tagamisel on aga noorte väga vähene huvi riigikaitse kui niisuguse vastu üleüldiselt. Kui ikka noorte meeste hulgas levib massiliselt suhtumine, et sõjaväeteenistus on ajaraiskamine ja mõttetu tegevus, siis millisest turvalisuse tagamisest me üldse räägime? Meie noormehed on füüsiliselt
spetsialiseeruda ka muudeks eesmärkideks, sealhulgas: arvuti arhitektuuri toetus, manussüsteemid, stabiilsus, julgeolek, lokaliseerimine konkreetsesse piirkonna või keeled, konkreetsete kasutajarühmade suunamine, reaalaja rakenduste toetamine. Enamus Linuxi versioone sisaldavad ainult tasuta tarkvara. Praegu on juba mitusada erinevat Linuxi versiooni, neist umbes 10 kasutatakse kõige enam. Serverid ja superarvutid Linuxit on alati põhiliselt kasutatud serverite operatsioonisüsteemidena ja on selles valdkonnas üks tähtsaimatest. Uuringud näitavad, et 8 serverit 10st kasutavad Linuxit, kuna need on väga stabiilsed ja kuna paljud serverid ei vaja graafilist keskkonda. Manusseadmed Kuna Linux on madala maksuvusega ja lihtsasti muudetav, kasutatske Linuxit paljudes süsteemides. Linuxist on saanud suur konkurent enamikes "smarttelefonides" olevale Symbian OS, ja on alternatiiviks ka sellistele telefonidele mis kasutavad Windows CE või Palm OS'i.
keerulisi. 1.2 Valitud praktikaettevõte (valikukriteeriumid) Ma valisin praktika läbimise kohaks Eesti Rahvusringhäälingu, televisiooni osakonna. Mulle tundus, et mulle oleks väga huvitav teada saada, millised spetsialistid töötavad televisiooni tehnilisel poolel, millega nad tegelevad, kes lahendavad esile kerkivaid probleeme (ja milliseid probleeme), millist aparatuuri kasutatakse ja kuidas käitutakse tehnika ja serverite rivist välja mineku puhul. Huvitav oli teada saada, kuidas kõik on korraldatud ja näha asju, mille olemasolu ma ehk ei osanud aimatagi. 2 Ettevõtte tegevuse analüüs. Eesti Rahvusringhääling tegeleb raadio ja televisiooniga ning on nii suur (palju erinevat tööd ja personali), et on keeruline seda kogu ulatuses. Mina tean ainult neid osi, mille oma praktika tegemise kohaks valisin ja millega ise kokku puutusin, oma eriala tõttu. 2.1 Ettevõtte televisiooni osakonna kirjeldus
TKIP asemel märksa turvalisemat AES-põhist CCMP algoritmi. Alates 2006.a. peavad kõik Wi-Fi logoga varustatud seadmed toetama WPA2 andmeturvet. Erinevalt WPAv1- st, tahab WPA2 ka suhteliselt uut riistvara, mis tähendab seda, et riistvara, mis on ostetud enne 2006 aastat, tuleb ümber vahetada. WPA2-st on muidu 2 versiooni. ON olemas WPA2 äridele ja kodudele. Koduvariant kasutab eelnevalt etteantud võtit ja kontrollib selle õigsust kohe. Äridele mõeldud versioon teeb seda aga läbi serverite. WPA2 on kõige turvalisem Wi-Fi-le mõeldud turvaprotokoll. 5. TARKVARA Wi-Fi võrgu ehitamiseks vajaminev riistvara koosneb põhimõtteliselt saatjast, mis kiirgab juhtmevaba signaali ja võtab vastu ühenduse soove. Ja raadiokohtvõrgu klient, kes saadab seadmele ühendamissoove, saab saatjalt sellekohaseid vastuseid. Et saada ühendust internetiga, peab saatja (tavaliselt traadita ruuter) olema konfigureeritud nagu pääsupunkt
(neid võib ühes kapis olla mitusada). Labaserverid kasutavad ühiselt üht ja sama väga kiiret siini ning on projekteeritud selliselt, et ühelt poolt vajavad nad vähe ruumi ja teiselt poolt tarbivad vähem võimsust. Labaserverite peamised sihtrühmad on suured andmekeskused ja veebisaitide hostimisega tegelevad internetiteenuse pakkujad. Labaserverit nimetatakse mõnikord ka kõrgtihedaks serveriks ja neid kasutatakse harilikult üheleainsale ülesandele pühendatud serverite kobardamisel selliset ülesannete jaoks, nagu näit.: · failide ühiskasutus · veebilehtede serveerimine ja puhverdamine · veebisuhtluse SSL-krüpteerimine · veebisisu ümberkodeerimine väiksemate kuvarite jaoks · audio- ja videosisu voogedastus (striiming) Sarnaselt rakenduste kobardamisele saab labaservereid kasutada ka koormuse tasakaalustamise ja tõrkesiirde otstarbel
Emaplaat Emaplaatide liigitus Emaplaat on suur trükiplaat, millele on integreeritud palju kiipe, elektroonikadetaile, kaardipesasid ja sisendväljund pistikupesasid, millele kogu arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, MicroATX jne). Emaplaadi komponendid Emaplaadilt võib leida järgmised komponendid: · Protsessoripesa Protsessoripesa asetseb harilikult emaplaadi servapoolses
Infosüsteem on organisatsiooni arengukeskkond Majanduslik areng, konkurents ja muutused töökorralduses toovad organisatsiooni jaoks kaasa informatsiooni väärtuse kasvu Edukaks olemiseks ei piisa ainult informatsiooni omamisest, vajalik on tehnoloogia (ehk teadmised ja oskused) selle leidmiseks ja kaitsmiseks INFOSÜSTEEMI ARHITEKTUUR Infosüsteemi ja tema allsüsteemide ehitus- ja paiknevusvaated Siia kuuluvad arvutivõrkude, serverite, klientide, tarkvara, organisatsiooni, funktsionaalsuste ja andmete ning muude osade paigutus ja vaated Infosüsteemi üldise struktuuri moodustavad funktsionaalsed alamsüsteemid ja tööd kindlustavad osad (tavaliselt tarkvara, riistvara) INFOSÜSTEEMI OSAD: 1. Organisatsiooni liikmed 2. Infotehnoloogiline osa 3. Mehaaniline osa (informatsiooni automatiseerimata töötlemine või käitlemine) 4. Nendevahelised suhted (reeglid, infovool, suhtlemine) INFOSÜSTEEMI ÜLESANDED 1
Arvutivõrgud 3.12.2012 Merilin Kutser AT07-b http://www.vallaste.ee/ KOKKUVÕTTE Klient- Arvuti, mis kasutab andmetöötluseks serveri ressursse. Server- Võrguga ühendatud arvuti või seade, mis haldab võrgu ressursse. Klient/server võrk- Kliendid kasutavad läbi võrgu serverite poolt pakutavaid ressursse. Peremehelt-peremehele võrk(P2P)- Selline võrk, kus kõik laua- ja sülearvutid töötavad samaaegselt nii klientide kui serveritena ja jagavad oma faile kõigi teiste võrgus olevate kasutajatega ilma keskse serverita. Switch- Võrguseade, mis valib välja trakti või ahela, mida mööda andmeüksus saadetakse järgmisse võrgusõlme. Kommutaator võib lisaks teatud määral täita ka marsruuteri funktsioone, s.t
jõudlusele kui kasutuslihtsusele ja kasutajasõbralikkusele. Kuna serverid on lärmakad, vajavad stabiilset toidet, head internetiühendust ja suurendatud turvalisust, siis paigutatakse nad tavaliselt selleks ettenähtud serverikeskustesse või serveriruumi. Serverid eraldavad palju soojust ja temperatuur ruumis võib tõusta üle normi. Et seda ei juhtuks, on serveriruumid varustatud konditsioneeridega. Serverite pesad on tavaliselt madalad ja laiad, kohandatud nii, et serveririiulisse mahuks üksteise kõrvale mitu seadet. Erinevalt tavalistest arvutitest, saab servereid tavaliselt seadistada, sisse ja välja lülitada ja taaskäivitada eemalt, kasutades ribavälist haldamist (Out-of-band management). Serverite riistvara käivitumine ja operatsioonisüsteemi laadimine võtab kaua aega, sest komponendid käivituvad järgemööda, et toidet mitte ülekoormata. OPERATSIOONISÜSTEEMID
Klienid kasutavad printimisteenust, loevad elektronposti, kasutavad keskset dokumendihaldussüsteemi ja ühenduvad internetti kasutades selleks serveri poolt pakutud võrgulahendust. Klientarvutid ei ole tavaliselt sama võimsad kui server, kuid iseseisvate arvutivõrgukomponentidena on täisfunktsionaalsed ja professionaalsed töövahendid. 8 1.1 Klientarvutite ja serverite erinevused Väikefirmades on klientarvutite ja serverite vaheliseks erinevuseks üsna tihti ainult operatsioonisüsteem. Kuna puudub vajadus ülivõimsate serverisüsteemide jaoks mille ülesanne on teenindada suurt hulka tööjaamu siis võib väiksemates võrkudes kasutata serverite riistvarana ka tavalisi lauaarvuteid. Serverites kasutatakse operatsioonisüsteemina tavaliselt Microsoft Windows Server 2000 ja 2003 pere tooteid või Linux/BSD rakendusi
Referaat Juhendaja: 2008 1 Sisukord 2 Sissejuhatus Emaplaat on suur trükiplaat, millele on integreeritud palju kiipe, elektroonikadetaile, kaardipesasid ja sisendväljund pistikupesasid, millele kogu arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, MicroATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud
keegi, kuna Internet kujutab endast võrkude võrku, kus pole niisama lihtne neid kokku lugeda. · Eesti ühines Internetiga üsna varsti pärast taasiseseisvumist 1991. aastal. Tollal tekkinud väikesed Interneti "saarekesed" Tallinnas KBFI-s ja Tartus Tõraveres, laienesid aga tormiliselt, tempoga umbes 3-4 korda aastas. Tänaseks on Eestis Internetti ühendatud aga juba üle 25000 tuhande arvuti. Võrgu kasutajate arvu ei tea täpselt aga keegi. Arvatavasti on see serverite arvust mõnikümmend korda suurem, sest näiteks ülikoolides kasutab ühte serverit sageli kümneid ja sadu inimesi. 8 Interneti teenused Tuntuimad ning kasutatavaimad on järgmised Interneti teenused: · elektronpost (e-mail) võimaldab saata elektronkujul kirju peaaegu hetkeliselt ükskõik millisesse maailma paika;
.........6 9. Kasutatud allikad:...........................................................................................................7 1 Sissejuhatus Emaplaat on suur trükiplaat, millele on integreeritud palju kiipe, elektroonikadetaile, kaardipesasid ja sisend–väljund pistikupesasid, millele kogu arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, Micro–ATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud
kool nimi INTERNET Referaat Juhendaja: -- koht 2014 Sisukord Ajalugu....................................................................................................................................................3 Mis on internet?.......................................................................................................................................4 Struktuur..................................................................................................................................................5 Teenused..................................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.................................................................................................................................8 ...
kasutamist) hajustöötlussüsteemid (peavad tagama ülesande lahendamise sünkroonsuse füüsiliselt eri paikades asuvates arvutites) üldotstarbeline süsteem (peavad tagama üheaegselt mitme funktsiooni täitmist) 5 Operatsioonisüsteemide rakendamise järgi erinevates süsteemides: Suurarvutite OS (OS/390, ...) Serverite OS (UNIX, Linux, ...) Mitmeprotsessori OS (Amoeba, ...) Personaalarvutite OS (Linux, Mac OS X, Windows, ...) Reaalaja OS (VxWorks, QNX, ...) Sardsüsteemid (Palm OS, Windows CE, ...) Kiipkaardi OS (MULTOS, Java Card, ...) Operatsioonisüsteemi ehitus Operatsioonisüsteem koosneb järgmistest moodulitest: Kernel ehk tuum, mille ülesandeks on protsesside juhtimine ja sünkroniseerimine Mälusuperviisor - mälujuhtimine ja virtuaalmälu toetamine
efektiivsemale kasutamisele. Selle tulemus on 0 siis, kui ta ei mõjuta ülesande optimaalset lahendit, s.t kui vastavaid ressursse on olemas külluses. Optimeerimismudelite kasutamise tüüpülesanded. Eesmärgiks on leida komponentide suhe, mis minimeerib tootmiskulu. Dieediülesanne nt haigla, ostu - müügiplaani, tootmisplaani koostamine, teenistujate ratsionaalne kasutamine, töögraafiku koostamine. 8. Teenindussüsteemid ja nende parameetrid. Koosneb: sisevoog, serverite (teeninduskanalite) arv, kl saabumise ja teenindamise struktuur, teenindamiskord. 1.Kliendivoog koosneb tellimustest. Voog võib olla lõputu ja lõplik suurus, lõputu voo korral ületab kl arv süsteemi võimalused (nt supermarket, pank, puhkekohad); lõpliku vooga on tegemist, kui kl on lõplik arv (remontija). 2. Süsteemi võimsuse määrab serverite(kanalite) läbilaskevõime ja arv. Võime kujundada ühe või mitme kanaliga süsteeme.3.Saabumise ja teenindamise struktuur
igale tarbijale illusiooni personaalsest arvutikasutusest) · pakktöötlussüsteemid (peavad tagama arvuti kõigi ressursside optimaalset kasutamist) · hajustöötlussüsteemid (peavad tagama ülesande lahendamise sünkroonsuse füüsiliselt eri paikades asuvates arvutites) · üldotstarbeline süsteem (peavad tagama üheaegselt mitme funktsiooni täitmist) Operatsioonisüsteemide rakendamise järgi erinevates süsteemides: · Suurarvutite OS (OS/390, ...) · Serverite OS (UNIX, Linux, ...) · Mitmeprotsessori OS (Amoeba, ...) · Personaalarvutite OS (Linux, Mac OS X, Windows, ...) · Reaalaja OS (VxWorks, QNX, ...) · Sardsüsteemid (Palm OS, Windows CE, ...) · Kiipkaardi OS (MULTOS, Java Card, ...) Operatsioonisüsteemide ehitus: Võib eristada järgmisi operatsioonisüsteemi mooduleid: · Kernel ehk tuum, mille ülesandeks on protsesside juhtimine ja sünkroniseerimine
riikideüleste ja riikidevaheliste organisatsioonide tekkimine ning rahvusvaheliste kohtute loomine, näiteks Rahvusvaheline Kriminaalkohus, sest ka terrorism on globaliseerunud. (Anttonen. P , 2012) 1.4. Globaliseerumise mõõtmine Globaliseerumise mõõtmisel on neli erinevat dimensiooni: 1) Majanduslik eksport, import, FDI 2) Personaalne turism, rahvusvahelised telefonikõned, eraisikute rahaülekanded 3) Tehnologiline internetikasutajate, domeenide ja turvaliste serverite hulk 4) Poliitiline osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides ja ÜRO rahumissioonidel, rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimine, valitsuse rahasiirded. (Parts, E. 2012) 3. GLOBALSISEERUMISE AJALOOST Majanduses iseloomustavad seda protsessi kasvav rahvusvaheliste kontsernide kasv ja see on seotud eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Mõningaid globaliseerimise sugemeid oli juba antiikajal
Ajakirjas Digi 14.aprilli artiklis oli kirjas et Euroopa Tuumauuringute Organisatsioonis töötatakse juba seitsmendat aastat projekti ,,the grid" kallal, mille käivitumisel oleks kiirus tuhat korda kiirem võrreldes tavalise lairibaühendusega. Uue võrgustiku ja praeguse võrgustiku vahe seisneb selles, et kogu ühendus põhineb fiiberoptilistel kaablitel, kasutatud on vaid moodsaid vahendeid, mis aga tähendab, et kõrvalisi ega vananenud osiseid pole kasutatud. Uus võrgustik kasvatab serverite olemasolu. Projekti raames on paigaldatud juba 55 tuhat serverit ning loodetavalt peaks see arv kasvama paari aastaga 200 tuhandeni. Internet muutub ka turunduses üha enam primaarsemaks. Väidetakse, et lähima viie aasta jooksul on ettevõtted sunnitud muutma internet-ettevõteteks. Arvatakse, et need, kes ei võimalda läbi interneti tooteid ja teenuseid tellida, langevad konkurentsist välja. Internet loob
Erinevalt Rack süsteemi kasutavatest üksustest on kodukasutajatele mõeldud seadmed eraldiseisvad ja väiksemad. Enamik sellistest seadmetest on ehitatud ümber ARM, PowerPC või MIPS protsessori, mis jooksutavad Linux-it, mistõttu on nad väga kompaktsed, nõuavad vähe energiat ja ei ole oluliselt kallimad sarnastest USB ja FireWire lahendustest. SAN (Storage Area Network) Suurfirmades ühendab kettavõrk palju servereid kokku üheks suureks ühiskasutatavaks salvestiks. Võrreldes sadade serverite eraldi haldamisega muudavad kettavõrgud süsteemihalduse efektiivsemaks. Firma kõigi salvestite käsitlemine üheainsa ressursina teeb hõlpsamaks nii kettaseadmete hooldamise kui ka varukoopiate tegemise planeerimise. Kettavõrk võimaldab arvutite ja kettaseadmete vahelist andmeedastust sama suure andmekiirusega nagu oleks need vahetult kokku ühendatud. Põhiliseks ühendusviisiks on siin Fibre Channel, mida kasutatakse harilikult SCSI käskude kapseldamiseks
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnika teaduskond Informaatikainstituut Tarkvaratehnika õppetool Anneli Kaldamäe Wireless LAN Referaat Juhendaja: K.Allik Tallinn 2002 1 Sisukord SISUKORD...............................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................3 WIRELESS LAN'I TÖÖPÕHIMÕTE..................................................................................................3 WLAN'I RAKENDAMISE VÕIMALUSED........................................................................................4 WLAN TOPOLOOGIAD........................................................................
Tõsiseid probleeme põhjustati Hansapangale ja SEBile. Hansapank oli sunnitud ajutiselt ligipääsu võõramaistele teenusepakkujatele sulgema. Sihtmärkide hulgas olid ka Postimees ja Eesti Päevaleht. Rünnakute haripunktiks oli 9. mai. Pärast 10. maid hääbusid ründed kiiresti. 15. mail tabas veel kaks veerandtunnist rünnet SEBi ja Hansapanka. Rünnakute võimsuse kasvades olid valitsusasutused ja ettevõtted sunnitud suurendama oma andmeedastusmahtusid ning serverite arvu. Kaitsemeetmed olid edukad, kuid kulukad.(8) Füüsilise vägivalla ning sõnalise kiusamise kõrval koolides esineb järjest rohkem küberkiusamist. Internetikeskkonnas toimuv kiusamine võib lastelt viia kooliskäimise lusti ja põhjustada tõsise depressiooni. Teise inimese nimele tehtud libakontod, sõimamine ja ähvardamine foorumites, võõraste piltide üles riputamine ja moonutamine - need on vaid mõned küberkiusamise vormid, millega noored internetis kokku puutuvad
Interneti muutumine peamiseks infovahetuskanaliks muudab selle atraktiivseks erinevatele huvigruppidele, kes soovides pahatahtlikult peatada teatud võrguteenuste toimimise üritades neid teenuseid blokeerida või tahtes enda valdusse saada ja ära kasutada teatud konfidentsiaalset informatsiooni võrguliiklust pealt kuulates. Peale selle võib olla tegu ka lihtsalt teatud isiku pahatahtliku toodanguga, mis viib erinevate viiruste või rämpsposti tootmiseni, mis koormab võrku ja arvutite ning serverite ressurssi ja üritab enda valdusse saanud arvutit muuta enda hävitusplaani tööriistaks, mis omakorda muutub ohuks võrguturvalisusele. Seetõttu on väga oluline kaitsta enda võrgu turvalisust. 1.1 Võrguründed Võrguründed võib jagada kas passiivseteks või aktiivseteks. Esimesel juhul on tegemist võrguliikluse pealtkuulamisega ja teisel juhul võib ründaja modifitseerida, kustutada või luua uut infot. Sellest tulenevalt jaotuvad ründeid eesmärkide järgi:
· pakktöötlussüsteemid (peavad tagama arvuti kõigi ressursside optimaalset kasutamist) · hajustöötlussüsteemid (peavad tagama ülesande lahendamise sünkroonsuse füüsiliselt eri paikades asuvates arvutites) · üldotstarbeline süsteem (peavad tagama üheaegselt mitme funktsiooni täitmist) Operatsioonisüsteemide rakendamise järgi erinevates süsteemides: Suurarvutite OS (OS/390, ...) Serverite OS (UNIX, Linux, ...) Mitmeprotsessori OS (Amoeba, ...) Personaalarvutite OS (Linux, Mac OS X, Windows, ...) Reaalaja OS (VxWorks, QNX, ...) Sardsüsteemid (Palm OS, Windows CE, ...) Kiipkaardi OS (MULTOS, Java Card, ...) Operatsioonisüsteemide ehitus: Võib eristada järgmisi operatsioonisüsteemi mooduleid: Kernel ehk tuum, mille ülesandeks on protsesside juhtimine ja sünkroniseerimine
pakktöötlussüsteemid (peavad tagama arvuti kõigi ressursside optimaalset kasutamist) hajustöötlussüsteemid (peavad tagama ülesande lahendamise sünkroonsuse füüsiliselt eri paikades asuvates arvutites) üldotstarbeline süsteem (peavad tagama üheaegselt mitme funktsiooni täitmist) Operatsioonisüsteemide rakendamise järgi erinevates süsteemides: Suurarvutite OS (OS/390, …) Serverite OS (UNIX, Linux, …) Mitmeprotsessori OS (Amoeba, …) Personaalarvutite OS (Linux, Mac OS X, Windows, …) Reaalaja OS (VxWorks, QNX, …) Sardsüsteemid (Palm OS, Windows CE, …) Kiipkaardi OS (MULTOS, Java Card, …) Operatsioonisüsteemide ehitus: Võib eristada järgmisi operatsioonisüsteemi mooduleid: Kernel ehk tuum, mille ülesandeks on protsesside juhtimine ja sünkroniseerimine
B 2.4 Serveriruum Kirjeldus Serveriruum on mõeldud eelkõige serverite hoiustamiseks, näiteks LAN-server, Unixi server või kodukeskjaama PBX. Seal võib hoida ka serverit puudutavaid dokumente, väikeses koguses andmekandjaid või teisi riistvara komponente (jaotur, logi printer, konditsioneer). Serveriruum ei ole sisustatud alalise töökohana. Sinna minnakse harva ja lühiajalisteks töödeks. Silmas on vaja pidada seda, et serveriruumis võib tekkida suurem kahju kui tavalises bürooruumis, sest seal on palju ITseadmeid ja suur andmete hulk. Ohud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
