Sealt edasi saab seda pilti kleepida mõnes graafikarakenduses nagu Paint, PhotoShop või PhotoPaint. 3.4 Ujuvad tööriistaribad Office’is See nipp kehtib Office 2000 rakenduste kohta nagu Excel 2000, Word 2000, Access 2000 jne. Seda kas see ka varasemate versioonide puhul töötab, ei ole kontrollinud. Kindlasti olete näinud ujuvaid tööriistakaste, mida saab suvaliselt mööda ekraani tõsta. Vahest on selline lahendus isegi mugavam, kui ekraani servas kinni olev tööriistariba, kuid loomulikult mitte alati. Office 2000 pakub uut ja huvitavat tööriistaribadega seotud nippi. Paljudel nuppudel nagu näiteks tähe värv, tagapõhja värv, ruutude raamid jne, on nupu kõrval nool, millel vajutades avaneb veel üks väike kast, millest saab valida erinevaid vormingu viise. Kui seda kasti väga tihedalt kasutada, oleks mugavam, kui see oleks eraldi ujuv menüü. See on täiesti võimalik
hoopiski lõikelauale ehk Clipboardile. Sealt edasi saab seda pilti kleepida mõnes graafikarakenduses nagu Paint, PhotoShop või PhotoPaint. 3.4. Ujuvad tööriistaribad Office'is See nipp kehtib Office 2000 rakenduste kohta nagu Excel 2000, Word 2000, Access 2000 jne. Seda kas see ka varasemate versioonide puhul töötab, ei ole kontrollinud. Kindlasti olete näinud ujuvaid tööriistakaste, mida saab suvaliselt mööda ekraani tõsta. Vahest on selline lahendus isegi mugavam, kui ekraani servas kinni olev tööriistariba, kuid loomulikult mitte alati. Office 2000 pakub uut ja huvitavat tööriistaribadega seotud nippi. Paljudel nuppudel nagu näiteks tähe värv, tagapõhja värv, ruutude raamid jne, on nupu kõrval nool, millel vajutades avaneb veel üks väike kast, millest saab valida erinevaid vormingu viise. Kui seda kasti väga tihedalt kasutada, oleks mugavam, kui see oleks eraldi ujuv menüü. See on täiesti võimalik
15 Kimmkatuse mustri näide. Kättesaadav: http://4.bp.blogspot.com/_ZcDbYPe940g/SshjVD4xLFI/AAAAAAAAC8Y/_Q43oBrUZIU/s400/kimmkatus+roodi.jpg 2012 SINDELKATUS Eesti populaarsuselt kolmandal kohal asetseb sindelkatus, mis on ajalooliselt kõige uuem. Ka sindlid saetakse välja männipuidust, kuid kimidega võreldes on need väiksemad ja paksenevad hoopis külje suunas. Sindel on põhimõtteliselt kiilukujuline lauake, mille paksemas servas on soon, kuhu kinnitub tema naaber. Soonühendus tagab katuse surema stabiilsuse ja niiskuskindluse võrreldes teiste katustega. Kuid see eripära muudab sindelkatuse õhtlasi probleemiks puidu paisumise ja kahanemise tõttu. Sindelkatust paigaldatakse kuumtsingitud naetega nii kahe- kui kolmekihilisena. Levinud on nii tavaline kui ka keerulisem, kalasabamustriga sindelkatus (joonis 17).16 17
kutsuma laelupjamise lauludeks, sest inimesed võtsid neid lauldes kätest kinni, tõstsid ühendatud käed üles pea kohale ning õõtsutasid ennast laulutaktis kaasa. Nõnda lainetas kogu rahvamass ühes rütmis nagu meri, lehvitades õnnelikult sinimustvalgeid lippe, mida nüüd enam keegi keelata ei saanud. Üks vabadusest hullunud mootorrattur, valgustatud sinimustvalge tsikli taga tuules lehvimas, kihutas mööda Lasnamäe nõlva üleval lauluväljaku servas rahva vaimustuse saatel öö otsa edasi ja tagasi. Kokkukuulumine jumala võõrastega tundus korraga täiesti loomulik ja enesestmõistetav asi. Me olime ju eestlased! Paistis, justnagu peaksid inimesed nüüd tasa tegema kõik selle, mis nii palju aastaid oli jäänud välja elamata.,, Uuenenud juhtkonnaga EKP püüdis tormiliselt kulgevate sündmustega sammu pidada, asudes toetama vabariigi isemajandamise ideed, rahvuslippu ja eesti keele
Aga poepidamise eesmärk ei ole poe puhtana hoidmine, vaid klientide teenindamine!. Tuleb langetada otsuseid mis vastab minu firma otstarbele. Mirjam Korbe SR103 2011 Page 3 Toon siia ühe jutukese vahele: Majakavaht elas kaluriküla servas ning oli just saanud koguse õli, et järgneva kuu jooksul hoida majakatuli põlevana. Ühel õhtul tuli talle tuttav külaline, naine kes palus pisut õli, et hoida oma pere soojas. Teinekord palus pereisa pisut õli lambi läitmiseks. Siis tuli vanamees kes tahtis pisut oma ratast õlitada. Kõik palved tundusid majakavahile põhjendatud ning ta ei keelanud õli kellegile. Kuu lõpupoole näis vahile, et õli hakkab lõppema. Ning ühel kuulõpu tormisel öö tuli kustus
Kui töö on alanud, ei tohi õpilasi enam suunata. Töö kirjutamise ajal abimaterjale kasutada ei tohi. Töö kirjutamise ajal ei tohi üldjuhul ruumist lahkuda. Töö kirjutatakse sinise või musta tindiga. Paranduste tegemisel ei tohi kasutada korrektorit. Vale vastus kriipsutatakse ühe joonega läbi ja õige vastus kirjutatakse loetavas käekirjas uuesti. Soditud vastus loetakse valeks. Kastid töö paremas servas on täitmiseks AINULT ÕPETAJALE. Palun rõhutage õpilastele, et enne vastama asumist tuleb KOGU KÜSIMUS hoolikalt läbi lugeda. Kõige viimane ülesanne tasemetöö lehel on lisaülesanne, mille täitmine ei ole õpilasele kohustuslik. ÕPILANE TÄIDAB LISAÜLESANDE PEALE PÕHITÖÖ LÕPETAMIST. Lisaülesande täitmata jätmi- se eest õpilane punkte ei kaota. Lisaülesande punkte ei arvestata ka tasemetöö punktide arvestamisel ja märkimisel
Laskuvate ainevoolude kohal liiguvad laamad üksteise poole ning põrkuvad või üks laama sukeldub teise alla. V. Laamade teineteisest eemaldumine algab Ookeani Keskahelikust, mis kujutab endast kõiki ookeane läbivat mäeahelike süsteeme. Üldpikkus ~80000 km, keksmine kõrgus 4,5km. Tõusvate ainevoolude tõttu laamad eralduvad üksteisest, magma kerkib üles, jahtub ning tardub uueks maakooreks VI. Laama teises servas, kus ookeanialune laam põrkub mandrilise laamaga sukeldub ookeanialune laam mandrilise laama alla ning sulab seal. Põrkumise piirkondades esineb maavärinaid, vulkanismi, kurrutusi- mäestike tekem süvikuid, vulkaanilisi saari VII. Laamade keskosa on suhteliselt rahulik VIII. Laamade liikumise tagajärjel on toimunud mandrite triiv Vulkanism Kuhik ehk koonus
koosnev juhtkimp. Hüdatoodid (veelõhed) eritavad lehe välispinnale vett. Ehituslikult meenutavad need õhulõhesid (joonis). Lehe välispinnal või servas on näha kaks piklikku rakku, mille vahele jääb veelõhe. Taim ei saa hüdatoodi avada ega sulgeda. Selle all on hulgaliselt õhukese kestaga kloroplastideta rakke (modifitseerunud mesofüll), mis
· dokumendiliigi plank. Üldplangi elemendid: kirjapeaväli- autor (asutus, mitte kirja koostaja, nt OÜ SurraMurra), logo/vapp. Kirjaplangi elemendid: kirjapeaväli- autor, logo/vapp; kontaktandmete väli: postiaadress, e- post, telefon, faks. Dokumendiliigi plangi elemendid: kirjapeaväli- autor, logo/vapp; dokumendiliigi nimetus (avaldus, volikiri, käskkiri jne.); koostamise koht. Ainult majast väljaminevatel dokumentidel on kontaktandmed. Kontaktandmeteväli (on paberi all servas, joone all): · organisatsiooni aadress · e-posti aadress · telefoninumber · faksinumber- telefonisidel põhinev masin nagu koopiamasin · registrikood · veebiaadress · arvelduskonto number · käibemaksukohuslase number Näidis Kopli 1 tel 777 4444 Ak 1000123123568 50115 TARTU faks 736 4856 Swedbank rg- kood 1234567 e-post [email protected] käibemaksukohuslase nr
Sulustamisel võib vastase poolel palli puudutada vaid siis, kui sellega ei segata vastasmängija mängu ega käsi.Igas mängus võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat.Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. Võrk Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse võrk pingule. Võrgu äärtes on painduvad 1,8 m pikkused vardad (antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti. Varustus Varustusse kuulub: vormiriided(särk ja püksid), põlvekaitsmed, jalanõud milleks enamasti kasutatakse korvpalli jalanõusid. Võistkond
Kõikide vihikute korraga sulgemiseks avage menüü File, hoides samal ajal all klahvi
(kus vaadeldakse suremust mingis kindlas soo- ja vanusürhmas) (ingl. specificity) nimetame tõenäosust, et haigusepuudumise korral suuri erinedeid. 3. Histogrammi kõige kõrgem tulp asub graafiku Imikusuremus - kuni üheaastaste laste suremus (tundlik rahvatervise see test annab negatiivse tulemuse. Spetsiifilisus iseloomustab testi paremas või vasakus servas (eksponent jaotusega). Kui aga valim pole olukorra näitaja, korrutatakse 100 või 1000ga) käitumist "tervetel" ja tundlikkus "haigetel" . Ei tundlikkus ega normaaljaotusega, ei anna keskväärtus ja standardhäalve enam piisavat Surnultsündimuskordaja- aasta jooksul surnult sündinud laste arv spetsiifilisus ei anna tõenäosust, et positiivse testitulemusega inimene informatsiooni valimi jaotuse kohta
sõjahobused. Lisaks oli hobuse tapmine üks lihtsamaid mooduseid rüütel sadulast saada. Hobusel võis olla peal rõngasrüü, üksikutel kohtadel koguni plaadid. See tegi muidugi hobuse palju vähem liikuvamaks ning aeglasemaks. Tihti oli hobustel peal riidest tekk, mis kandis rüütli suguvõsa sümboleid. Kilbile oli maalitud rüütli suguvõsa vapp, mõnedel jalameestel oli näiteks linna vapp. Paljudel kilpidel oli ülemises servas väljalõige, et rünnakul oda sellele toetada. Kilbi väiksemaks muutumine on tihedas seoses turvise paremaks muutumisega, nt. XV saj., kui oli tekkinud juba klassikaline täisraudrüü, ei kasutatud neid hoopiski või olid nad rohkem ilu- ja uhkuse asjadeks. Jalameeste kilbid muutusid seevastu aga suuremateks, eriti vibu- ja ammuküttide omad. Tihti olid need üle meetri kõrged, valmistatud nahaga kaetud puust ning nende taha oli võimalik
omal ajal vajusid terved hooned. Märjamaa vallas kasvavad pae peal terves maailmas haruldased haprad lookuusikud, Kaiu ja Rapla vallas asuvad aga Eesti suurimad, Kuimetsa ja Pae karstikoopad. Märjamaa alevi lähistel avaldub üks põnevamaid karstinähtusi. Kevaditi pressib maapind muidu veetutele heinamaadele järvetäied vett, mida on hakatud järtadeks nimetama. Veerohkemal aastal uputab vesi üle ka lähikonna elamute õued ja keldrid. Maakonna ühes servas, Käru vallas kasvavad kõrged okaspuumetsad, ent Märjamaa lääneosas võib juba kohata LääneEestile iseloomulikke kadastikke. Kehtna valda on aga sattunud justnagu lapike LõunaEesti künklikust maastikust, muu hulgas Lääne Eesti kõrgeim, Paluküla Hiiemägi, mille tipp on 106 m üle merepinna. Raplamaa soodest saavad alguse kolme jõgikonna (Keila, Pärnu ja Kasari) seitse jõge. Metsad ja sood pakuvad elupaika paljudele loomadele ja lindudele. Siin
Sageli mängib lume paksuse tekkel rolli ka tuul metsalagendike ääres on sageli teiste aladega võrreldes sügavam lumi (tuule kuhjav mõju) ning suurem lume kogus metsas, võrreldes lageda alaga, võib olla tingitud sellest, et metsast ei saa tuul lund ära kanda. b) Miks on kuusikus väikesel lagendikul lumi sügavam kui samalaadsel lagendikul kaasikus? Metsa servades on lumikate paksem, kuna tuul kannab lagedalt lund metsa, metsa servas aga tuule kiirus väheneb ning seetõttu lumi kuhjubki servaaladele tihedama puistu (antud juhul kuusiku) puhul rohkem kui hõredama (antud juhul kaasiku) puhul. 15 c) Millega seletada lume erinevat tihedust avamaal, puistus ja metsalagendikul? Lund koguneb üldiselt rohkem metsata alale, kui metsa ning hõredasse puistusse rohkem kui tihedasse
levinud hiliskeskaegse müstitsismiga. Kõige kaugemal itaalialikust humanismist, pessimistlik. Erakordse sugestiivsusega loob ta sümboleid, mis kehastavad iroonilist paroodiat oma aja kommetest. Tõlgendab inimest kui armetut, loomalikku ja irratsionaalset olendit, kes on hukkumisele määratud. Boschi kolmeosaliste altarimaalide vasakpoolsel pildidl on tavaliselt kujutatud pattulangemine ja Paradiisist väljaajamine, keskel maine elu oma pattudega, paremal servas aga vääramatu karistus põrgupiinade näol. Eriti armastab ta põrgustseene ja püha Antoniuse kiusatust, kus tema sünge ja sarkastiline fantaasia puhkeb õitsele. Kogu seda tontlikku ja viirastuslikku maailma oskab Bosch kujutada äärmise usutavusega. Tema tööd on samuti äärmiselt võluva värvikäsitluse ja meisterlike maastikufoonidega. Boschi piltide unenäolik salapära koos peente värvimängudega on suureks inspiratsiooniallikaks 20
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Liis LASERPRINTER Kursusetöö Juhendaja : Tartu 2009 Olen koostanud kursuse lõputöö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Tartus, " .... "........................ 2009 .a. Liis........................... Kaitsmisele lubatud: " .... "........................ 2009 .a. Juhendaja:........................... ...
ja 3. sajandil eKr. Peaaegu Kõik poolsaar vallutasid Maurya Empire ajal 4. JA 3. sajandil eKr. India riik muistsed linnad Umbes 2600 aastat eKr tekkisid Induse jõe kallastele uhked linnad. Ühed tähtsamad olid Mohenjo Dore ja Karappa. Nendes kahes llinnas elas kümneid tuhandeid inimesi. Majad oli tellistkividest ja ühe- või kahekorruselised koos siseõuga. Majas oli ka olemas vesi. Linna servas asus suur nelinurkne kindlus. Kuid linnade allakäik algas ~ 17000 aastat eKr. Allakäigu põhjuseid ei teata. Sel ajal kui linnad nõrgenesid tungisid loode poolt sisse idoeuroopa hõimud teisisõun aarjalased. Nad kõnelesid Sanskriti keelt ja selles keeles tähendab "aarjalane" õilist. Aarjalased tungisid esmalt Induse oru põhjaossa ja järk-järgult ka kogu Gangese jõe oru. Nemad linnu ei rajanud, vaid elasid külades.
- Liivi orduriigi aeg (13.-16.saj) (kivilinnused; kindlustatud kloostrid, kihelkonna keskustesse ehitatud kivikirikud; keskaegsed linnad); - Rootsi aeg (rahuperiood kuni 17. saj teine pool) (mõisate asukohad, hävitatud külade asukohad; kirikud, kirikuaiad); - Vene keisririigi aeg (Põhjasõjast kuni 20. saj alguseni) (piirid talumaa ja mõisamaa vahel; uued krundipiirid, kiviaiad põldude vahel ja servas, karjatänavate ääres; suurtalude elumajad rehest ja laudast eraldi (Lõuna-Eesti); maaparandus, kuivendus; enamik mõisakeskusi, karjamõisad; kirikukülad (kihelkonnakeskused); vene õigeusu kirikud, koolid; vallamajad; raudteed ja raudteeasulad; tööstused ja tööstusasulad (Kärdla); muud alevikud; piirivalvekordonid, sõjaväerajatised);
Pärast plahvatust on segu koostis järgmine (märkige ained ja nende hulgad): __________________________________________________________________ __________________________________________________________________ B. Rõhk on (suurenenud, vähenenud, jäänud samaks) __________________________. 17 ÜLESANNE 33. (8 punkti) 2008. a. oktoobri lõpus valgus Paide linna servas asuva tööstushoone territooriumil maha 900 liitrit 58%-list lämmastikhappe lahust ( = 1,36 g/cm3). Happe neutraliseerimiseks kasutati ühe vahendina ka kustutatud lubja suspensiooni. A. Arvutage, mitu kg kustutatud lupja [Ca(OH)2] oleks kulunud kogu mahavalgunud happe täielikuks neutraliseerimiseks. B. Arvutage, mitu kg kustutamata lupja (CaO) oleks vaja võtta sellise koguse kustutatud lubja saamiseks, kui kaod protsessil on kokku 10% (kaod esinevad nii lubja kustutamisel kui ka
sünoviaalmembraanist ja välimisest fibroosmembraanist. Liigesekihn ümbritseb tihedalt liigestuvate luude otsi ja tagab liigese hermeetilisuse. Liigeseõõs on luu otste ja liigesekihnu poolt piiratud ruum, mis sisaldab liigesevõiet. 13. Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta! (info õpikust) Liigeseõõnsusemokk Sidemed on kiudkõhreline ääris liigeseaugu võivad asuda kas liigeseõõnes (nt servas (nt õlaliigesemokk ja puusa- või põlveliigeses) või puusaliigeses napamokk), mis väljaspool liigesekihnu. Sidemed muudab liigeseaugu sügavamaks ja tugevdavad liigeseid ja avaramaks. pidurdavad või suunavad liigutusi. Nt sõrmede
juurdekasv oli 300 000 tm, kaks korda suurem kui 1999.aastal raiuti. Metsandus on seega arenev majandusharu, mis mõistliku majandmise juures annab pikaks ajaks tööd (Tross, 1999). Joonis 2. Raiemahud aastatel 1992-1999 Allikas: Tross, 1999 8 Hinnang piirkonna loodus ja/või maastikuväärtustele Kurisu neeluauk Kurisu neeluauk on karstilehter, mis asub Kurisu külas. Lehtri sügavus on 6,2 meetrit ja selle läbimõõt ülemises servas on 32 meetrit, alumises osas kitseneb see 12 meetrini. Selles kaob Pihla soost voolav oja maa alla. Suvel kui oja on väike, on võimalik näha paest aluspõhja, kus asub väike koopaava. Koopaava on nii väike, et täiskasvanud inimene mahub sealt vaevalt sisse roomama. Koobas on esimesed 3 meetrit natuke kaldus, hiljem aga horisontaalne. Kuue meetri kaugusel kitseneb koobas aga sedavõrd, et enam edasi minna ei ole võimalik.
soovime objekti koordinaatide süsteemis. Sisemised orienteermiselemendid on: fk – aerofotoaparaadi fookuskaugus; Δx ja Δy on peakiire e objektiivi optilise telje ja aerofoto tasapinna lõikepunkti koordinaadid aerofoto koordinaadistikus. Sisemise orienteerimise elemendid on määratud väga suure täpsusega (tavaliselt ±0,01mm). Objektiivi fookuskaugus on alati näha aerofoto servas ja Δx ja Δy suurused on antud aerofotoaparaadi passis. Praktiliste ülesannete lahendamisel võetakse Δx ja Δy väga tihti võrdseks nulliga, st kokkulangevaks aerofototsentriga. Kõnekeeles loetaksegi aerofoto telgede lõikepunkti aerofoto peapunktiks. Välimised orienteerimiselemendid. Need määravad kiirtekimbu asendi ruumis. Neid võib jagada kaheks: 1) joonelised Xs, Ys, Zs 2) nurgalised A, αx, κ (kapa), ω; α, κ (kapa), A
mitte vähemtähtis parameeter ja selleks on resolutsioon. Omnia 3,2" WQVGA (400 x 240) ekraan on tõepoolest kõige suurem, kuid olles Xperia 3" WVGA (800 x 480) ekraanist täpselt neli korda väiksema resolutsiooniga (ehk mahutab neli korda vähem infot), on selliste mõõtmete puhul tulemuseks lihtsalt suur ja udune pilt. Xperia ekraan on seniste mobiilseadmete osas uus tippklass, miinusena asub see aga telefoni esipaneeli tasapinnast allpool ekraani servas asuvatele nuppudele on seetõttu ebamugav pihta saada. Ilmselt võimaldas see lahendus suurendada ekraani tundlikkust, mis on samuti esmaklassiline. Nokia jääb siin konservatiivseks n-ö puutetundetu 2,36" QVGA (320 x 240) ekraan on küll veidi väiksema resolutsiooniga kui Omnial, aga et see on ka mõõtudelt tunduvalt väiksem, on kujutis ise palju teravam. Aga aeg ei peatu ning uued ja veel paremad nutitelefonid on juba disainerite töölaual kuju võtmas
vart. Varreümbrine leht võib olla tekkinud ka kahe vastaku rootsutu lehe labade liitumisel. Lehe serv-Terveservalise lehe serv on sirgjoone või kaare kujuline. Saagjas- lehe serv on teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega ja nende vaheliste teravate sälkudega. Kahelisaagjas- saagjas leheserv, mille hammastel on omakorda väiksemad saagjad hambad. Hambuline- lehe serv on teravatipuliste hammaste ja tömpide või kaarjate hambavahedega. Kaarhambuline- lehe servas on allapoole suunatud hambad, mis omakorda võivad olla hambulised. Täkiline- lehe serv on ümaratipuliste hammastega, kuid teravate hambavaheliste sälkudega. Sopiline- lehe serv on ümarate ebakorrapäraste väljalõigetega ja ümatatipuliste hammastega. Loogeline- lehe serva väljalõiked ja tipmed on laiad ja ümarad. Lainjas- lehe serv on lainjate voltidega, mis tekivad lehe serva kiirema kasvu tõttu. Ogaline- lehe servas on teravad ogad. Ripsmeline- lehe serval on harunemata karvad.
spektripiirkonnas väheneb heledus katvuse suurenedes ja lähisinfrapunases suureneb heledus koos katvuse suurenemisega. Lämmastikväetiste mõju heleduskordajate sesoonsele käigule: kesksuvel suurem odra katvus ja st suurem heleduskordaja lähisinfrapunases alas. Punases p-k on heledus kesksuvel suhteliselt vähe tundlik vilja LAI ja lämmastikväetise doosi suhtes, ainult 0-doos on teistest eristatav neeldumine klorofüllil on küllastunud, tuleks mõõta nt klorofülli neeldumisriba servas. Põllukultuuride spektraalse heleduse sesoonse käigu seaduspärasused: spektri nähtavas ja lähisinfrapunases osas on sesoonsed käigud vastupidised. Peamised tegurid, mis mõjutavad heleduse sesoonset käiku: katvus, LAI, lehtede klorofüllisisaldus, hõreda taimestiku puhul mullapinna niiskus. Monokultuuridel on mõnede fenofaaside saabumine sesoonsete muutuste kõveratel avastatav. Lähisinfrapunases spektri osas heleduse max isel vilja tihedust (LAI) ja seostub võimaliku saagiga
Varreümbrine leht võib olla tekkinud ka kahe vastaku rootsutu lehe labade liitumisel. Lehe serv-Terveservalise lehe serv on sirgjoone või kaare kujuline. Saagjas- lehe serv on teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega ja nende vaheliste teravate sälkudega. Kahelisaagjas- saagjas leheserv, mille hammastel on omakorda väiksemad saagjad hambad. Hambuline- lehe serv on teravatipuliste hammaste ja tömpide või kaarjate hambavahedega. Kaarhambuline- lehe servas on allapoole suunatud hambad, mis omakorda võivad olla hambulised. Täkiline- lehe serv on ümaratipuliste hammastega, kuid teravate hambavaheliste sälkudega. Sopiline- lehe serv on ümarate ebakorrapäraste väljalõigetega ja ümatatipuliste hammastega. Loogeline- lehe serva väljalõiked ja tipmed on laiad ja ümarad. Lainjas- lehe serv on lainjate voltidega, mis tekivad lehe serva kiirema kasvu tõttu. Ogaline- lehe servas on teravad ogad. Ripsmeline- lehe serval on harunemata karvad. 25
- betooni tõmbetugevust ei võeta arvesse; - armatuuri pinged saadakse antud arvutuslikust pinge- deformatsioonidiagrammist; - betooni survepinged saadakse paraboollineaarsest või bilineaarsest arvutuslikust pinge- deformatsioonidiagrammist; 30. Ristlõike deformatsiooni- ja pingeepüür täisnurkse pingejaotuse korral. Täiendavad eeldused selle kasutamisel ristlõike arvutamiseks (p 2.4). Eeldused: - betooni piirsurvedeformatsioon ristlõike enimsurutud servas -0,0035; - armatuuri piirtõmbedeformatsiooni suurus ei ole piiratud; - armatuurterase arvutussurvetugevust fycd ei võeta suuremaks kui 400 MPa; - betooni survetugevuse avaldises fcd üldjuhul tegur = 1,0, kui aga survetsooni laius väheneb betooni enimsurutud kihi suunas, siis = 0,9. 31. Normaallõike tugevustingimus üldjuhul (p 2.5). e-ektsentrilisus Elemendile mõjuv piki/survejõud, paindemoment normaallõikes peab olema väiksem arvutuslikust 32
Pealtvaatajaid jätkus maalt ja linnast ning eestlane tundis ennast ülekaalus olles julgemalt ja vabamalt, peo tõelise peremehena. Laulupeo esimeseks päevaks juhtus igati sobiv päikesepaisteline suveilm. Juba hommikul kella 6 ajal hakkasid kirikukellad helisema ja varsti kõlas pasunakooride võimas koraal kirikutornidest. Kell 9 helistati uuesti kirikukelli, millega anti lauljatele märku rongkäigule kogunemisest. Laulupeo peastaabi moodustas ,,Vanemuise" seltsi korter linna servas Tähe tänaval. Sinna voolasid kõik osalised kokku, sest sealt algas ka rongkäik. Lauljad kogunesid distsiplineeritult ja õigeaegselt. Neile pandi rinda hõbedane juubelipeo märk, pasunamängijad said kullavärvi märgid. Kui lauljatele olid kätte antud peomärgid ja peokorraldajatele värvilised õlalindid, hakkas peotalitajate peamees Põltsam osalejaid seadma pidulikku rongkäiku, mille järjestus oli varasemalt loosi teel kindlaks määratud.
Ühisstart Torinos pääses see ala esimest korda tiitlivõistluste kavva. Osalema pääsevad üksnes 30 paremat. Rajal tuleb meestel läbida viis 3 km pikkust ringi, naistel viis 2,5 km pikkust ringi. Iga ringi järel minnakse lasketiiru: kaks esimest vooru lastakse lamades, kaks viimast püstiasendis. Iga möödalask tähendab 150-meetrist trahviringi. Võistkonnavõistlus Kõik neli võistkonnaliiget peavad lasketiiru vasakus servas asuva punase joone ületama selliselt, et esimese ja viimase liikme vahe ei oleks rohkem kui 15 sekundit. Kaks liiget lasevad koos kõrvuti asuvatelt radadelt. Kumbki ei või lasta enne, kui teine on jõudnud kõrvalrajale, muidu määratakse neile trahv. Lamades lasevad koos punase ja rohelise stardinumbriga võistlejad ning püstiasendis kollase ja sinise stardinumbriga võistlejad. Kui möödalaskmisi ja trahve ei ole, suusatavad esimesed kaks lasknud võistlejat
Joonis 7. Sotsiaalmeedia jagunemine 12 Reklaam internetis- selle plussid ja miinused 4.9 Muud reklaamivõimalused internetis Lisaks eelnevalt vaadeldud veebireklaami edastamise viisidele võib internetilehekülgedelt leida ka selliseid võimalusi reklaami edastamiseks nagu logod, lendavad logod (brauseri alumises servas üle kogu ekraani vasakult paremale ja vastupidises suunas kulgevad), PR artiklid, auhinnamängud ja vahelehed (kogu ekraani katvad reklaampinnad, mis avanevad kasutajale vastavatele linkidele klikkides). 5. Internetireklaami plussid Globaalne turu-uuringute organisatsioon Gfk on korraldanud meedia efektiivsuse uuringu, milles võrreldi kaheksat erinevat tarbekaupade reklaamikampaaniat, et välja selgitada
moodustavad tänapäeval luidete kinnistamiseks kasvatatud okaspuumetsad, kus levinud on peamiselt mägimännid. Pöögid ja tammed on säilinud vaid saludena Geoloogia Geoloogiliselt valitsevad maastikku viimase, Weichseli jäätumise maastikuvormid. Kuigi Jüütimaa lääneosa jäi jäävabaks (eelmise, Saale jäätumise ajal oli ka see jääga kaetud), on ka sealne tasandik tekitatud mandrijää servas voolanud moreenirikaste sulamisvete poolt. Läbi Jüütimaa jookseb lõunast põhja ja alates Viborgist läände jäätumise piir, mis on maastikus nähtav suurte moreeniküngastena. Künklikud moreenitasandikud valitsevad kogu Taanit jäätumise piirist idas, sealhulgas ka Kattegati väina põhjas. Praeguse Taani rannajoon on viimase 10 000 aastaga väga palju muutunud. Praegu vajub maapind Taani lõunaosas ja kerkib põhjaosas.
sõnnikuauna alus muuta veekindlaks kile või geotekstiiliga. Otse maapinnale rajatud sõnnikupatarei hoiukohta tohib kasutada ainult ühe aasta jooksul. Sõnnikuaun peab olema veekogust, allikast või karstilehtrist kaugemal kui 100m. b) Tahesõnnikuhoidlad. Lihtsaimaks tahesõnnikuhoidlaks on betoneeritud plats (joonis 5), kuhu kuhjatakse laudast eemaldatud sõnnik. Virtsa väljavalgumise takistamiseks ehitatakse sõnnikuplaadi ümber betoonist kaitserant. Eralduv virts kogutakse kokku platsi servas paiknevate kogumiskanalite abil ning hoiustatakse eraldi hoidlas. Selline tahesõnniku ladustamise viis sobib väiksematele lautadele, kus kasutatakse suures koguses allapanu (lõas-, sügavallapanul pidamine). Vedel- ja poolvedelsõnnikuhoidlad. Sõnniku voolavuse tõttu piirab vedel- ja poolvedelsõnniku hoiustamist hoidla kõrgus. Laguun-tüüpi hoidla (joonis 7) on süvendisse ehitatud kolmest (neljast) küljest piiratud veetihe rajatis
Quercus robur – harilik tamm Lehed äraspidimunajad, 9...15 tömbitipulise hõlmaga, rootsu ümbert sisse lõigatud, paljad, 7...15 cm pikad. Quercus rubra – punane tamm Punase tamme lehed on äraspidised, 7...11 teravatipulise hõlmaga, hõlmade ja hammaste tipus niitjas teravik, lehealus kiiljas, lehed pealt tumerohelised, läikivad, 8...20 cm pikad. Fagus sylvatica – harilik pöök Lehed elliptilised kuni munajad või ovaalsed, terveservased nõrgalt lainjad või harvalt hambulised, servas pikad karvad, pealt tumerohelised, läikivad, alt helerohelised, 5...10 cm pikad, 3...7 cm laiad. Juglans mandshurica– mandžuuria pähklipuu Lehekesi 11...19, need on keskosas pikalt paralleelsete servadega, hambad madalad, harvad, ripsmelise servaga, alt hallikad. Lehekesed ja leheroots näärmekarvased. Lehed kuni 1 m pikad. Juglans cinerea – hall pähklipuu Lehekesi 11...19, need on piklikmunajad, peensaagjad, alt hallikad. Lehekesed ja leheroots näärmekarvased. Lehed 50..
riskitasemega (2), on õhutemperatuur. Kuna tegemist on ruumiga, mida tuleb kütta ahjuga vastavalt vajadusele, pole toas kogu aeg ühtlane õhutemperatuur, õhtuti ja päeval on soojem, kuid hommikuks on tuba pisut jahtunud ning ei ole normatiividele vastav. Kuid kuna tegemist pole suure temperatuuri muutusega ning see tööd põhimõtteliselt üldse ei mõjuta, pole see väga ohtlik. Suureks ohuks võiks arvata ka valguse puudumise ühes laua servas, kuid kuna õpilane seda poole õppetööks, nagu lugemine ja kirjutamine, mis vajavad valgust, ei kasuta, on seda ohutegurit hinnatud vaid vastuvõetava riskitasemega (2). Veel mis võib segada õpilase tööd on müra, kuna tegemist pole suure müraga, mis õppetööd segaks, siis hinnati seda madalaima riskitasemega ehk vähene risk (1). Müra tekitavad majast mööda sõitvad autod, arvuti ja läheduses teostatavad aiatööd, milleks kasutatakse mõnd masinat, mis tekitab kõvemat müra
1. Fotod paigutatakse nii, et nad juhiksid pilku üle kogu lehekülje. Selleks pannakse eri lugude juurde kuuluvad fotod ja teabegraafika üksteisest võimalikult kaugele. 2. Fotosid ja teabegraafikat ei panda reklaami kõrvale, seal peab alati olema tavaline põhitekst. 3. Perfektne tasakaalustatus ei ole lehekülje kujundamisel peamine eesmärk, kuid lehekülg ei tohi „ümber kukkuda“ – fotod ei tohi olla ühel lehekülje servas. 4. Lehekülje ülemine ots ei tohi olla nii tugev, et alumine ots jääb lugejale märkamata. Selgus on põhinõue, kuid tuleb jälgida, et lehekülg ei muutuks igavaks: 1. Leheküljel peab olema piisavalt fotosid. 2. Hästi kujundatud lehekülg sisaldab tavaliselt 1/3 mahust pilgupüüdjaid. 3. Erineva kujuga infoplokkide ja fotode kasutamine muudab lehekülje dünaamilisemaks. 4. Lood peaksid olema erineva pikkusega, et saavutada fookust ja mitmekesisus.
informatsiooni valimi jaotuse kohta. Siis tuleks kasutada mediaani ja kvartiile ning nn mitteparameetrilisi meetodid statistlisel analüüsil. · Normaaljaotusega ei ole tegemist, kui: o Mediaani erinevus keskväärtusest on suhteliselt suur. o Karpdiagrammil karp ei asu graafiku keskel, vaid alumises või ülemises pooles, ühel poolel asub suuri er o Histogrammi kõige kõrgem tulp asub graafiku paremas või vasakus servas. · Valim on ligikaudu normaaljaotusega, kui: o Histogramm on enam-vähem sümmeetriline, kellukesekuj. o Normaaljaotusegraafikul asuvad punktid ühel sirgel. 6. · Parameeter arv, mis kirjeldab üldkogumi teatud omadust nt üldkogumi keskväärtus, standardhälve, protsent. · Statistik on hinnanguks parameetrile. · Valimite juhuslik varieeruvus: o Iga uuringu konkreetne arvuline tulemus võib sõltuda:
Pühakute graatsia ja värvide toredus vastas jaapanlaste ettekujutusele taevasest maailmast. Sai kombeks, et kõrged vaimulikud isikud tegutsesid usuliste maalijatena. Nende eeskujul pühendus aadel ilmalikule maalile. Tuntud on ka tema Kongobuji kloostris asuv ,,Nirvaana" (1086) ja Chohoji kloostris asuv ,,Ülestõusmine". Samaj ajal võrsus ilmalik yamato-e koolkond, mis viljeles peamiselt makimonot- lai pildirull, mis rullitakse kokku lühemas servas oleva kepi ümber. Yamato-e esindas rahvuslikku stiili jutustavate motiividega aga ka maastikega. Maalide seas on traagilisi ajaloosündmusi edasi andvaid, rahulikult kirjeldavaid ja karikatuursuseni teravdatud tegelaste kujutusi. Tuntuim on Fujiwara no Takayoshi makimono klassikalise romaani ,,Genji Monogatar" (ill 4) aineil. Munk Toba Sojo (1053- 1140) maalis satiirilisi makimonosid. Ta naeruvääristas seisusi ja tähtsaid isikuid, kujutades neid loomadena (konnadena, ahvidena, jänestena vm
· pikkade kandvate seinte ristumiskohtades · seinte ühenduskohad postide ja pilastritega · ühel või mõlemal pool kõiki ukse- ja aknaavasid juhul, kui pole tarvitusel muid pragude avanemist takistavaid meetmeid (vuukide armeerimine, armatuurvööd) Sillustel tuleks asetada vähemalt ühe otsa alla bituumen- või metall-leht, et võimaldada silllusel liikuda. Kõik avad müüritises on potensiaalsed pragude tekitajad. Alla 1,8 m laiustele avadele on vuuk tarvilik ühes servas, üle 1,8 m laiustele avadele tuleb vuuk ette näha mõlemasse serva. Deformatsioonivuukide asukohad (Joonis): 16 Armeeritud müüritise ladumine ja betoneerimine Ladumine Õõnesplokid tuleb laduda nii, et õõnsused asuksid kohakuti. Mörti ei soovitata laotada esimese plokirea alla täies ulatuses, sest täitebetoon peab saavutama kontakti vundamendiga. Kõik vuugid tuleb mördiga täita ja vuukida, et saavutada küllaldane veetihedus
reas. · Sõidutee all mõistetakse vastavalt sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Teel võib olla mitu eraldusribadega eraldatud sõiduteed. Samal tasandil ristuvad sõiduteed moodustavad sõiduteede ristumisala. Sõiduteeäärt näitab vastav teekattemärgis; kui seda ei ole, siis teepeenra, eraldusriba, haljasala või muu riba äär või rentsli põhi või sõidutee äärekivi. Kui sõiduteega samal tasandil asuvad mõlemasuunalised trammiteed on sõidutee ühes servas, on rööbasteta sõidukite sõidutee ääreks sõiduteepoolne trammirööbas. · Sõitja all mõistetakse isikut, kes kasutab liiklemiseks sõidukit, kuid ei juhi seda. TEE a tee laius b sõidutee c kõnnitee d pärisuuna vöönd e sõidurada f trammiteed g eraldusriba h jalgrattatee i - ühissõidukirada TERMINID
tavaliseltebemetest täpiline; jalg rippuva nahkja rõngaga, tupp jala alusel paksu vatja voldina; viljakehad väiksemad;kasvab okas- ja segametsades augustist novembrini, väga sage, kohati massiliselt (Hanso jt. 2000). Austraalias pole. 1.3.4 Pruun kärbseseen Väga sage okasmetsadesaugustist oktoobrini on ka pruun kärbseseen (A. porphyria(Alb. & Schwein.: Fr.) Mlad); see on hallikaspruuni, tavaliselt palja, servas sileda kübaraga, millel on tihti kergelt violetjas toon; rõngas kitsas ja jalale liibunud, mõnikord halvasti märgatav; tupp jala alusel 11 kitsa vatja voldina; viljakehad suhteliseltväikesed (kübar kuni 7 cm). Kollast ja pruuni kärbseseent ei peeta otseselt mürgiseks, küll aga inimeselekahjulikke aineid (bufoteniini) sisaldavateks (Hanso jt. 2000). Austraalias ei esine. 1.3.5 Roosa kärbseseen
osa tagasikeeramisest ja õmblusest vastavalt käesolevale eeskirjale lisatud joonisele 2 või 2a. Üks õmblus on näha üksnes seestpoolt ja selle õmbluse jaoks kasutatud niidi värv peab selgelt erinema tendi värvist ja teise õmbluse jaoks kasutatud niidi värvist. Kõik õmblused peavad olema tehtud masinaga. 4. Tendi kinnitamiseks võib kasutada: (a) sõiduki külge kinnitatud metallrõngaid; (b) tendi servas olevaid aasasid; (c) kinnitusvahendit, mis läheb läbi rõngaste ja üle tendi ning on täies pikkuses väljastpoolt nähtav. 5. Tent peab ulatuma üle sõiduki jäikade osade vähemalt 250 mm laiuselt kinnitusrõngaste keskelt mõõdetuna, kui sõiduki konstruktsioon ei ole selline, et on takistatud ligipääs veoseruumile. · Tendi lukustussüsteem peale- ja mahalaadimiseks kasutatavate avade puhul:
tehniline lihv - nüristatakse ainult klaaside teravad lõikeservad. Tehniline lihv on kindlasti vajalik klaaside karastamisel; masinlihv - poleerlihvitakse klaaside-peeglite sirged servad. Saab teha ka mattlihvi (soovitatav näiteks LED-valgustusega klaaside puhul); kaldlihv - klaasi sirged servad lihvitakse kaldu kuni 60-kraadise nurga all. Soovitatav näiteks põrandale asetatavate klaaside puhul; fassettlihv - klaasi servas klaasi pinna nurga alla lihvimine. Võimalik lihvida kuni 50mm laiust fassetti; kõverlihv - klaasi serva poleerlihvimine raadiuses klaasidel-peeglitel ja ka ümaratel klaasidel. 4. KLAASI KASUTAMINE Klaasi kasutatakse arhitektuuris, skulptuuride, kujude juures, klaasist tehakse latte, vardaid, torusid, plaate, plokke jmt (Joonis 3. Vabadussõja võidusammas). Moodsas arhitektuuris kasutatakse enim kooslust betoon-klaas, puit-klaas või betoon-puit-klaas
Sel korral viimaseks pooleks sajandiks. Põhjasõda muutis 1702. aastal Vastseliina linnuse varemeteks. Kätte oli jõudnud suurtükkide ja bastionide ajastu, kus Vastseliinal puudusid väljavaated. 3 4 5 Kuressaare piiskopilinnus Kuressaare piiskopilinnus on Saare-Lääne piiskoppide kunagine linnus, mis asub Saare maakonnas Kuressaare linna merepoolses servas. Linnuse ajalugu Mõningad uurijad on oletanud, et praeguse kivilinnuse asemel võis varem olla juba 11. sajandil ehitatud puidust kindlusehitis. Mingeid kindlaid tõendeid selle oletuse kinnituseks aga ei ole õnnestunud leida.Tänapäevani säilinud kivilinnuse ehitusloo kohta on liikvel põhiliselt kaks, suuresti vastakat teooriat. Enamik arhitektuuriajaloolasi lähtub 20. sajandi algul linnuse
SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Naise õiguslik seisund.............................................................................................................3 2. Naise õiguslik seisund.....................................................................................................4 3. Naine ja omand................................................................................................................6 4. Naised tööl.......................................................................................................................7 5. Abiellumine ja lahutamine......................................................................................................8 5.1 Eestkoste hääbumine.............................................................................................9 5.2 A...
Imhotep- projekteerija- maailma esimene arhitekt. Sai pärast jumalakultuse ning leidub ka kaasaegses populaarkultuuris. 1992 maavärin, ka errosioon, Varaste püramiidide ehitusel on kasutatud sideainet. Uudis varingust? IV Dünastja Vaarao Snofru? Ehitised. 2615e.Kr Kujuneb välja püramiidi skeem, hauakamber püramiidi sees. Murdpüramiid Põhjapüramiid- traditsiooniline täispüramiid, sinna ta ilmselt ka maeti. Giza püramiidid- antiikaja maailmaime Otse Cairo linna servas. Cheops/Hufu(suurim)146m, Hefren/Hafra136.5m, Menkaura/Mykerinos(väikseim)66m Hauakambrid on praktiliselt kõik tühjad(rüüstatud) Kõrval 3 väiksemat püramiidi- kuningannade põramiidid. (Võisid olla ka printside matmiseks hoopis) Sfinks- üks maailma suurimaid monoliitskulptuure, kaljust tahutud, 73.5m pikk, Teooria, et kuulub Hefreni püramiidiga. 2558-2532ekr 19. saj esimesel poolel kaevati osaliselt välja, Läbi 20 sajandi on teda lõplikult välja kaevatud
07.2013 9 Niidu-võiliblika pulmalend 22.07.2011 2.5. Raba-võiliblikas (Colias palaeno) Raba-võiliblikas on holoarktiline taigaliik. Kesk-Euroopas on ta levinud mägistel aladel, Skandinaavias Soomes ja Rootsis. Eestis on ta levinud nii mandril kui saartel enamasti rabadel, siirdesoodes ja toidurändel õierikkail niitudel ja metsaservadel. Möödunud aasta suvel kohtasime seda liblikat kodulähedases rabas ja metsatee servas õitsvatel taimedel toitumas. Tiibade sirulaius on 4,4-5 cm. Raba-võiliblika isased on tumekollased ja emased valkjasrohekad. Ees- ja tagatiiva must servis on ühtlane ilma heledate laikudeta. Esitiiva keskosas on must tähn ja tagatiiva 10 keskosas heledam tähn. Tiibade välisserv on kitsalt erkpunane. Tagatiibade alakülg on pruunikas- kollane, keskel valge täpp. Liblikas lendleb juuni algusest juuli keskpaigani. Röövik toitub
valdkonnaga. Meeskonnal on vaja koguda töö käigus andmeid kaevandamisega seotud tööstusettevõtete kohta ning nendega suhelda ja veenda neid hakkama oma kliendile partneriks. Teenuse pakkumiseks on ettevõttel vajadus kontoritehnika ja IT-aparatuuri ja tarkvara järele. 4.3. Asukoht Ettevõte peaks asuma territooriumil, kus oleks valdavalt kontoriruumid. Sobilikuks kohaks oleks mõni tööstus- või innovatsioonitegevuse piirkond linna servas, kus oleks ettevõttel ka piisavalt vaba ruumi kontori ümber. Sobiv oleks mõni parkimisala omav kinnistu. 6 Tabel 2. Ettevõte hoonete ja kasutavate alade rendikulude jaotus Rendipinna olemus Rendi maksumus, eur kuus Kontorihoone 1000
Kirikuna pole see pärast Liivi sõda funktsioneerinud. Toomkiriku ehitamist alustati tõenäoliselt 13. sajandi kolmandal veerandil, selle täiendamist jätkati aga kuni 16. sajandi alguseni. 15. sajandi teisel poolel oli Hansalinn Tartu õitsengu ajal, sellel ajal tehti pühakojale ulatuslikke juurdeehitusi. Viimasena valmisid Toomkiriku tornid. Kirik pühendati Peetrusele ja Paulusele. Toomkirik oli Tartu piiskopkonna peakirik ja piiskopi kirik - Toomemäe teises servas seisis ka piiskopi residents, Tartu piiskopilinnus. 16. sajandil oli toomkirik Ida-Euroopa suurim kirikuhoone ja tellisehitis. Tartu Toomkiriku kalmistu oli mitte koguduse surnuaed, nagu näiteks Tartu Jaani kiriku kalmistu, vaid keskaja ühiskonna eliidi matmispaik. Varemeis Tartu toomkirik on üks Vana-Liivimaa silmapaistvamaid tellisgootika näiteid. Basilikaalse pikihoone kolme löövi on katnud ristroidvõlvid, mida toetasid kaheksatahulised nurgaturpadega piilarid. Intejööris
mis oli planeerimisel mugav ja planeerijatele endile arusaadav. Tekkisid nn elamukooperatiivid ühistud, mis uusi elamunaabruskondi haldasid. Korterelamud ja kõrghooned pargimaastikus olid modernistliku linnaehituse ideaali alustaladeks. Walter Gropius väitis 1920 aastal, et 12 korruseline kortermaja annab palju efektiivsema pinnakasutuse kui perimetraalne ehk karree-hoonestus (kõnnitee servas paiknevad kinnise siseõuega hoonestus) sama suurel maa-alal. Ta arvutas ka välja korruselamute vahekaugused, millisel juhul kõik korruselamus olevad korterid saavad nautida päikesevalgust oma toas. 22. II keskkonnakriisi positiivsed tulemused linnaplaneerimisele. · Selleks et välja selgitada ja säilitada väärtusi, mida esindavad vanemad linnaosad, hakati välja töötama mitmesuguseid asula- ehk paigaanalüüsi metoodikaid (ka Eesti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
